Page 1

Nr. 21

23. mai 2012 Laadaleeee!

Maikuu nädalavahetused on olnud laatade ja messide päralt. Möödunud nädalavahetusel peeti Türil lillelaata, Kohilas oli laat 20. mail, Purkus 19. mail, Eidaperes 18. mail, lisaks kirbuturg 19. mail Märjamaal. Tulekul on veel mitmed laadad ja kirbuturud. Meie pildid pärinevad Purku laadalt. Lisaks avapildile vahendavad Purku laadamuljeid pildid 20. leheküljel. Koos laatadega muutub ka ilm üha suvisemaks ja aega lehe lugemiseks jääb aina vähemaks. Püüame siis meiegi suvel veidi kergemalt võtta ja vahetada pikemad ja targemad jutud veidi kergemate vastu. Kuna suvel on jätkuvalt

palju väliüritusi, siis püüame neidki jäädvustada fotode abil. Muidugi, kõikjale me ei jõua. Seepärast ongi palve lugejatele, kellel seebikas või pildistav mobiil taskus, teha osaletud üritustel pilte ja neid meilegi saata. Oma meile saadetud ja lehes avaldatud piltidega jääte aga alatiseks Eesti kultuuriajalukku. Ja kes teab, ehk peitub teis väga hea fotograaf, kelle avastavad meie lehe kaasabil ka teised väljaanded ja hakkavad teilt raha eest pilte tellima! Kaotada pole teil meile oma pilte saates igatahes midagi, võita aga terve maailm!


Raplamaa Ühistöö 2

Elades 2. juuli hirmus

Need inimesed, kes pärast digipööret oma vana analoogteleri moodsa digiboksiga varustatud aparaadi vastu vahetasid, võivad varsti taas kibedalt pettuda. Eesti suurimad kommertskanalid Kanal 2 ja TV 3 räägivad järjest valjemini sellest, et kaovad juba 2. juulil vabalevist. Digipöörde ajal pea, et kaks aastat tagasi, lubasid telekanalid ja meie armastatud valitsus, et tasuta Eesti kanaleid jääb televaatajale küllalt, neid tuleb veel juurdegi ja muretsemiseks pole põhjust. Ostke ainult digiboks või vahetage teler uuema vastu! Seda ilusat juttu jäi Maarjamaa rumal rahvas uskuma ja ostis mitmeid tuhandeid uusi digibokse ja plaat-telerid. Ka antennid tuli välja vahetada. Hiigelkasu kaupmeestel ja riigil täiendava käibemaksu näol! Ringhäälingute Liidu juhatuse esimees Toomas Vara: „inimestele müüdi digitelevisiooni valede argumentidega, digirevolutsiooni ajal rääkis riik, kuivõrd kauniks inimeste elu läheb, aga mitte keegi ei rääkinud sellest, et sisuline vajadus üleminekuks seisnes selles, et vabaneksid ülekandesagedused.“ Vabalevikanaleid vaatavaid peresid, kelle teler pole ühendatud mõne teenusepakkuja võrku (Elion, Starman, STV), on Emori uuringu järgi Eestis 75 000 ehk 13,4 % televaatajatest. Neid on pidevalt nöögitud. Pilt on hägune ja hangub. Siis muudeti mitmed korrad sagedusi, tulemust ikka pole. Aga vanamemmed pidid iga sagedusemuutuse

korral jällegi rahakotti kergendama-tuli kutsuda meistrimees restarte tegema. Vana televiisor oli seega targem-keera vaid nuppu ja oligi pilt toas. Digipöörde ajal lubati palju uusi vabakanaleid, aga tegelikult lahkusid TV 6 ja Kanal 11. Kui sama teevad ka Kanal 2 ja TV 3, siis jääksid vabalevisse vaid ETV, ETV 2 ja Tallinna TV. Erakanalid sooviksid, et teenusepakkujad-kaablioperaatorid maksaksid neile osakese oma kasumist, mida nad teenivad erakanalite sisu oma klientidele vahendades. Operaatorid omakorda viitavad seadusele, mis ei kohusta neid tasu maksma. Üks elektroonilise side seaduse paragrahv (ESS § 90) käsib vabalt levivaid telekanaleid kaabelvõrkudes tasuta edastada, teine paragrahv eeldab selleks poolte kokkulepet. Kas sellisest segasest seaduspuntrast ka televaataja aru saab? Ja miks ta peab? Digipöörde tõelised põhjused hakkavad ilmnema: maksumaksja raha eest peetakse ülal mastaapset propagandasüsteemi, mille toodangu maksjani toimetamise eest peab veel kellelegi lisamaksu maksma- jabur, aga reaalsus. Parem oleks teil tavainimesed, mitte uurida vahendajate ja parteide omavahelisi ärisidemeid! Aga ikkagi. Eratelekanalite ja kaabellevifirmade vägikaikaveo tõttu on praegu ohus umbes 75 000 pere telerivaatamise valikud. Kui TV3 ja Kanal 2 ähvarduse teoks teevad ja oma programmid tõesti vabalevist ära võtavad, jääb neil peredel kaks valikut: leppida praeguse viie asemel ainult kolme kanali vaatamisega või sõlmida leping mõne telelevifirmaga. Vaja oleks eelkõige seadusemuudatust, mis ei võimalda levifirmadel vabalevi tõlgendada nii, et vabaleviprogrammide oma paketis levitamise eest nad telekanalitele tasu maksma ei pea. Vabalevist pagemise eestkõneleja on taas TV3, kellele vaatajate vähesus on toonud tugeva reklaamimüügi languse. Kahjuks ei mõista see telekanal, et süüdi on nad ise. Toodi Soomest uus juht ja asi läks veelgi hullemaks. Tuli seegi välja vahetada siinse maavillase mehe vastu. Reklaam ei toiminud, sest vaatajate arv langes kohutavalt ja langeb ka praegu. Ega siis reklaamitellija ka loll pole, mis sellest, et ülemakstud raha eest keriti neid klipikesi lubatust kaks korda rohkem kordi eetrisse. Eestis on lubadustest mittekinnipidamine muutunud tavakäitumiseks, ilma et selle pärast isegi piinlikkust tuntakse. Digilevile üleminekul lubati tasuta eesti kanaleid, nüüd aga kemplevad omavahel ja telekanalid näitavad seejuures näpuga majandusministeeriumile, millelt oodatakse justkui olukorra lahendamist. Minister Juhan Parts ei saa aga enda sõnul aru, mille üle telekanalid täpsemalt kurdavad. Vaat siis… Juba digi tv tulekul oli teada, et Jüri Piheli jutt suurtest kanalite arvust on vaid ajutine loba. Vaadake, kes nende


Raplamaa Ühistöö 3 kanalite taga seisavad! Ega siin nende asemele palju kedagi tulemas ka ei ole. Jääb vaid ETV ja ETV2 ja seda varem või hiljem. Digirevolutsioon ju missugune, isegi internet on paremini kättesaadv kui televisoon. Ka tasulise Zuum tv-ga tõmmati klientidele vesi peale, seejuures mõnitades, et see on teie enda huvides. Tegemist oli varjatud hinnatõusuga! Viasatisse soovitaks aga suhtuda erilise ettevaatusega, sest niinimetatud „uus pakkumine“ on vanale kliendile palju kallim eelmisest sooduspakkumisest! Kui Jüri Pihel kuus aastat tagasi TV 3 programmidirektori kohast priiks tehti, soovis ta luua kõike seda, mida ametis oldud kuue aastaga teha ei olnud jõudnud, käivitada enneolematu digimaania. Fanaatiline mees pidigi meie telepilti uuendama, kuna eestlased on telekahullud. Tavaline inimene vaatab telekat päevas rohkem kui neli tundi, 55. eluaasta saabudes koguni 5,5 tundi päevas! Et ühel päeval tehakse teleka vaatamine tasuliseks, seda ei uskunud küll mitte keegi.

Mida siis teha? Kui kohalikele rahahaidele maksta ei taha, saab vaadata meelelahutust satelliidivastuvõtjaga, mille abil on võimalik vastu võtta vähemalt tuhatkond maksuvaba teleprogrammi. Nende hulgas ka umbes mõnikümmend HDV programmi ja neid lisandub järjest juurde. Keskmine satelliidivastuvõtusüsteem läheb umbes sama palju maksma, kui korteris makstakse kahe aasta jooksul kaablioperaatorile. Kui arvate, et satelliitidelt tulevad maksuvabad kanalid on saast, siis leiab sealt siiski sadakond kanalit kokku, millised kannatavad täiesti vaatamist ning mille sisu pole sentigi kehvem kui meie TV3 ja kanal2. On veel ka võimalus interneti abil taevakanaleid vaadata. Selleks on vaja spetsialisti abi. Enne aga võite tutvuda taevast tulevate teleprogrammidega aadressil: http://www.lyngsat.com/europe.html See on vast ainuke võimalus põgeneda 2. juuli hirmu eest! A.Aju

Laskespordist ajaloo taustal

Laskevõistlus 1900. aasta olümpiamängudel http://et.wikipedia.org/wiki/Laskesport Varaseimad andmed käsitulirelvadest pärinevad IV sajandist. Järgmistel sajanditel täiustati käsitulirelvi mitmeti. Tähtsaimad leiutised olid püssiraua vintlõige (1493), nõelsüüde (1827), metallpadrun (1866) ja suitsuta püssirohi (XIX sajandi keskel). Esimesed püstolid võeti kasutusele XVI sajandil, XIX sajandi lõpu käsitulirelvadel oli juba tänapäevane kuju. Varaseimad teadaolevad võistlused toimusid 1472. aastal Zürichis; märgi läbimõõt oli 2,5 küünart (u 113 cm), lasti 230 sammu (u 170 m) kauguselt. Esimene rahvuslik ühing oli 1824. aastal Aaraus asutatud Šveitsi Laskurite Liit. Teistes Euroopa maades ja USA-shakkas laskesport arenema XIX sajandi lõpul. Esimesed MM-võistlused korraldati 1897. aastal Lyonis. Kavas oli laskmine vabapüssist 300 m kauguselt la-

mades, põlvelt ja püsti. Selles harjutuses esikohale tulevale meeskonnale andis Argentina kindral Pablo Riccer 1903. aastal rändauhinnaks 28 kg kaaluva hõbedast nn Argentina karika. Kõige rohkem (20 korda) on selle võitnud Šveitsi laskurid. Üheksast esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude kavas olnud spordialast oli 1896 Ateenas kõige rohkem osalejaid just laskmises. 1900. aastal lisati MM-võistluste programmi laskmine vabapüstolist, 1911. aastal armeepüssist ja 1929. aastal väikepüssist. 1929. aastal võeti kavva ka hirvelaskmine. 18971914 ja 1921-31 (välja arvatud 1926) peeti MM-võitlusi igal aastal, 1931-39 ja 1947-54 kahe aasta tagant (1949-52 oli vaheaeg kolm aastat), aastast 1954 on võisteldud täisprogrammiga iga nelja aasta järel olümpiamängude vahepeal. Naiste MM-võistlustega tehti algust 1958. aastal Moskvas. EM-võistlusi on korraldatud nii meestele kui naistele aastast 1955. 1907. aastal asutati Zürichis Rahvusvaheline Laskmisliit (Union Internationale de Tir, UIT, inglise keeles ISSF), mille peakorter asub Münchenis. Laskmine on ala, kus vanusel pole nii suurt tähtsust kui enamikul teistel, kehalist võimekust nõudvatel spordialadel. Barcelona mängudel 1992 võitis meeste 50 m püstoliharjutuse 17aastane Konstantin Lukaštšik, hõbeda sai aga 58aastane rootslaneRagnar Skånaker. Naised hakkasid olümpial meestest eraldi võistlema alles 1968. aastal. Ateenas oli kavas kolm ala - spordipüssi lamadesasend (50 m), liikuv märklaud ja olümpiakiirlaskmine -, millele võistlevad ainult mehed. Kirjutas kokku:

A.Aju


Raplamaa Ühistöö 4

Eesti Vee-ettevõtete Liit: kallis veefilter on kasutu

http://www.rapla.ee/index.php?page=254&action=article&article_id=2466 Agressiivne veepuhastusseadmete müük on tekitanud olukorra, kus paljud pered kasutavad joogiks nö surnud vett, millest on eemaldatud kõik organismile vajalikud mineraalid. Libatesti abil meelitatakse inimesi ostma ca 1000 eurot maksvat filtersüsteemi, millega puhastatud vee pikaajaline tarbimine võib kahjustada tervist. „Viimastel nädalatel on üle Eesti mitmete vee-ettevõtete poole pöördunud kliendid, kelle ukse taha ilmunud müügimehed on andnud mõista, justkui oleksid nad vee-ettevõttest ja soovivad veeproove võtta. Edasi läheb aktiivseks müügitööks – kiire võrdlustesti abil laidetakse kraanist tulev vesi maha ja soovitatakse oma tervise säilitamiseks osta hirmkallis, kuid tegelikkuses tarbetu filtersüsteem,“ selgitas tekkinud olukorda Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees. Tarkmehe sõnul tasub esimese ohumärgina võtta seda, et vee-ettevõte ei saada kunagi kliendi juurde vett testima oma inimest – joogivee proove tohivad võtta üksnes vastava kutsetunnistusega spetsialistid ning proove uuritakse selleks volitatud laborites. „Kohapeal tehtav kiirproov ei anna teaduslikku garantiid ja suure tõenäosusega näitab see lihtsalt erinevate ainete sisaldust vees – sealhulgas organismile kasulikke rauda, magneesiumi, kaltsiumi jm, mida joogivesi peabki sisaldama. Kui võrrelda seda nüüd kõikidest ainetest puhastatud ehk destilleeritud veega, siis loomulikult saab sealt filtrimüüjale sobiliku tulemuse,“ selgitas Vahur Tarkmees. Enne kalli seadme soetamist soovitab Tarkmees hästi järgi mõelda, sest läbifiltreeritud vett ei ole kontrollitud ja kui filtrid puhastavad vee nii puhtaks, et tegemist on sisuliselt destilleeritud veega, võib selle pikaajaline joomine tervist kahjustada – destilleeritud vesi ei sisalda mineraalaineid ja rohkel joomisel viiakse paigast ära rakkude vedelikutasakaal. ASi Põlva Vesi juhataja Olev Elmiku sõnul kasutavad filtersüsteemide müüjad ära nõukogude ajast pärit kuvandit vee halvast kvaliteedist. Tema sõnul ei teadvusta inimesed endale ikka veel seda, kui range on tänapäeval vee-ettevõtetelt nõutav kvaliteedikontroll. „Iga vee-ettevõtja on kohustatud kooskõlastama piirkondliku Terviseameti talitusega joogivee kontrolli kava kolmeks aastaks. Reeglina teevad atesteeritud proovivõtjad joogiveeproove neli korda aastas ja tulemus peab mahtuma kindlatesse normidesse – vastasel juhul järgnevad sanktsioonid ja peame oma uksed kinni panema,“ rääkis Elmik. „Kui probleeme siiski esineb, on mõistlik lahendust otsida koostöös oma vee-ettevõtjaga, kellega koos selgitakse välja põhjused ja võimalused olukorra lahendamiseks – võib-olla piisab üksnes torustiku läbipesust. Sageli tekitavad filtrid ise probleemi, kuna neid ei osata süsteemselt hooldada ja vesi saastub nimelt filtris,“ märkis Olev Elmik. „Räägin ilmselt kõikide vee-ettevõtjate eest, kui ütlen, et enamikel juhtudel on filtersüsteemi kasutamine tarbetu ja

tegemist on lihtsalt raha väljapressimisega heausklikelt inimestelt.“ Eesti Vee-ettevõtete Liit soovitab enne kuluka veefiltri soetamist võtta paar päeva mõtlemisaega ja uurida toimingute tausta. Kui on kahtlusi vee kvaliteedi osas, tuleks võtta ühendust kohaliku vee-ettevõtjaga või pöörduda Terviseameti piirkondlike talituste poole, kes selgitavad millal viidi läbi viimane veekontroll ja milliseid tulemusi saadi. Vee-kvaliteedi andmed on saadaval ka vee-ettevõtete veebilehtedel. Samuti võiks eelnevalt uurida filtrimüügifirma tausta – näiteks ühe säärase ettevõtte vastu on esitatud kaebusi ka Tarbijakaitseametile. Eesti Vee-Ettevõtete Liit (www.evel.ee) ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 39 vee-ettevõtet ja 20 vee-alaga seotud ettevõtet. Täiendav informatsioon: Vahur Tarkmees, EVELi tegevdirektor E-post: vahur.tarkmees@evel.ee tel: 5309 2153 Olev Elmik, AS Põlva Vesi juhataja E-post: olev.elmik@polvavesi.ee tel: 503 2509

Rahvusvaheline Tallinna Ralli 2012 on 25.-26. mail http://www.rally.ee/?a=a018&b=4612


Raplamaa Ühistöö 5


Raplamaa Ühistöö 6

Teeme ära


Raplamaa Ühistöö 7

Kehtna moodi

Eelmises lehes tõime teieni Keskkonnainspektsiooni selgituse, et raie vastab metsaseadusest tulenevatele nõuetele. Tarbemetsas oleks selline raie tõesti kohane, aga aleviku parkmetsas, mis on munitsipaliseeritud elanike vaba aja veetmiseks, on asi korrektsusest üsna kaugel. Meil õnnestus saada praegusest olukorrast Männituka kinnistul mõningaid pilte, nii et vaatajad võivad ise otsustada, kas selline olukord sobib parkmetsa või mitte. Keskkonnainspektsiooni vastuses kirjeldatud okste tükeldamist ei ole samuti kohapealsetel vaatlejatel õnnestunud tuvastada. Ainuke muutus, mida kinnitati, on suuremate teede osaline puhastamine raiesodist. Tavapäraselt eeldavad kõikvõimalikud suuremad tööd volikogu ja vallavalitsuse otsuseid ning projekti olemasolu. Antud juhul puuduvad kõik nimetatud. Volikogu päevakorras oli aga tõesti volikogu informeerimine antud raietest, esitame siis istungi protokollist sõnastust muutmata antud päevakorrapunkti kohta esitatud informatsiooni.

Väljavõte Kehtna vallavolikogu 15.05.2012 istungi protokollist. Protokolli võib lugeda Kehtna valla kodulehelt dokumendiregistrist.

“Päevakorrapunkt 6 Informatsioon valla munitsipaalmaal „Männituka“ toimuva kohta Kalle Toomet: tegevus Männitukas oli talvise tuulemurru likvideerimine ja haigete puude mahavõtmine. Tegevuse on üle vaadanud Keskkonnaamet ning selle heaks kiitnud. Tööde teostajale on esitatud arve 700le m3 summas 11400 €. Kaja Mõtsnik: juba kümme aastat tagasi soovitati Männitukas teha lageraie, kuna puud on haiged. Nüüd lõpuks võtsime uuendamise käsile. Midagi kohutavat seal pole, peamised teerajad on okstest koristatud. Kogu ulatuses koristustöid ei toimu, et mitte häirida linde ja tallata taimestikku metsa all. Taimestik vajab ka kõdu. Raietööd on tehtud isust, avatud on puude gruppe, rööbastes ja okste all kasvavad juba taimed. Augustis on kõik korras. Tuulemurd oli alal väga suus. 0,8 ha tegime lageraiet ja sinna on istutatud uued puud, põhiliselt suuga, mänd, sanglepp. Tööd toimuvad vähehaaval ja lageraie alasid tuleb veel. Tõnis Blank: tegemist on park-metsaga e aleviku rohealaga, kas seal ei peaks metsaaluse risu ära koristama. Kas risu ei tekita kahjurite ohtu? Kaja Mõtsnik: koristades hävitame taimed. Loodus ise reguleerib olukorra mõne ajaga. Kahjurite kohta ei oska vastata. Tõnis Blank: tegemist on ikkagi valla varaga, mille müügist saadi kasu. Sellest tegevusest oleks tulnud volikogu enne informeerida, oleksid ära jäänud ka nüüd üleskerkinud arusaamatused. Kaja Mõtsnik: mina tegin oma tööd ja ei arvanud, et sellest tuleb volikogu informeerida. Tegemist oli ka sundseisuga ja tekkinud ohtliku olukorraga. Oma jõududega poleks me suutnud ala korrastada. Saime ka pisut kasu, mida saab kasutada heakorraprojektide rahastamiseks.

Kokkuvõtteks soovitas volikogu edaspidi vallavalitsusel anda rohkem ja laialdasemat informatsiooni kavandatavate tegevuste kohta. Tegevuste kohta, mis puudutavad valla elanikkonda, tuleks anda informatsioon valla ajalehes. “ Siit protokollist selguvad nii mõnedki huvitavad asjaolud. Kõigepealt puude kogus. Keskkonnainspetsiooni vastusest (avaldatud eelmises lehes) selgus, et raieluba on antud 500 tihumeetrile. Vallavanema sõnul on tööde teostajale esitatud arve 700 kuupmeetrile (metsanduses nimetatakse kuupmeereid muidugi üldiselt tihumeetriteks). Kuna pärast Keskkonnainspektsiooni kirja koostamist (9.05.2012) pole mingeid raietöid tehtud, siis järelikult puudus raietööde tegemise ajal nimetatud 200 tihumeetrile metsateatis ehk teisisõnu tehti ebaseaduslikku raiet. Keskkonnainspektsioonile on haljastusspetsialist teatanud, et istutatud on sanglepa ja lehise istikuid, volikogule antud teabe kohaselt aga istutati suugat, mändi ja sangleppa. Ja kui puud olid haiged, tulnuks ka risu kohe koristada, et vältida haiguste levikut seni veel tervetele ja istutatavatele puudele. Selle kohta vastab haljastusspetsialist aga lihtsalt, et tema ei oska vastata. Parim on aga protokolli lõik: “Kaja Mõtsnik: mina tegin oma tööd ja ei arvanud, et sellest tuleb volikogu informeerida. Tegemist oli ka sundseisuga ja tekkinud ohtliku olukorraga. Oma jõududega poleks me suutnud ala korrastada.” Tundub, et 11400 eurone (178371 kroonine) tehing on teostatud haljastusspetsialisti ettevõtmisel, ilmselt siis ka tema poolt alla kirjutatud. Vallavanem peaks ju ometi selliseid “pisiasju” teadma. Raplamaa Ühistöös nr 19 tsiteerisime Kehtna valla vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja, mille põhjal otsustab vallavara võõrandamise vallavolikogu, kui vara võõrandatakse enampakkumiseta ja selle vara hind on suurem kui 100 000 krooni (6391,16 eurot). Vallavalitsus peab aga otsustama juba siis, kui vara hind on üle 50 000 krooni (3195,58 euro). Kuigi esitatud puidu väärtuses võib kahelda, oleks tulnud ka antud juhul küsida esmalt vallavolikogu luba. Aga isegi avalikustatud vallavalitsuse protokollides pole jätkuvalt ühtegi märget raiete ja puidu müügi kohta. Seega näib, et Kehtnas ei kehti ka valla enda poolt kehtestatud vallavolikogu määrused, sest: “Kokkuvõtteks soovitas volikogu edaspidi vallavalitsusel anda rohkem ja laialdasemat informatsiooni kavandatavate tegevuste kohta. Tegevuste kohta, mis puudutavad valla elanikkonda, tuleks anda informatsioon valla ajalehes.” Rikka valla asi, pole oluline, kas need mõned kümned tuhanded eurod said siia või sinna... Ja loomulikult pole suuremahuliste raietööde korral asula parkmetsas vaja mingisugust projekti ega läbimõeldud tegevuskava. Loodus ise reguleerib olukorra mõne ajaga.


Raplamaa Ühistöö 8

Kodumajutus külaliskorterites Raplas tel 5625 6330

Laadad Kohilas 16. juunil – jaanilaat Kell 9-16 raudteejaama taga parklas. Info tel 5805 0167 Kirbuturg „SAAGU VALGUS!“ 26. mail kell 9 MTÜ Saagu Valgus kõiki Raplasse, Mahlamäe 10 asuva vana KEKi maja tagahoovi, kus toimub KIRBUTURG „SAAGU VALGUS!“ Oodatud on kõik inimesed nii müüma kui ostma kui niisama uudistama. Kirbuturg toimub kell 9.00–16.00 Osavõtt on tasuta! Päeva jooksul palju toredaid üllatusi, esinejaid ja muudki põnevat! Kell 16–18 on samal õuel Rapla noorte moedemonstratsioon „Vana moodi!“ Ootame kõiki vaatama!

Rapla Muusikakooli kevadkontsert 25. mail kell 18 Rapla Kultuurikeskuses Tasuta!

Puugibussi liikumisgraafik Raplamaal http://terviseagentuur.ee/ 23. mai, kolmapäev kell 12.00 - 12.30 Käru alevik kell 13.00 - 13.30 Järvakandi kultuurihall kell 14.00 - 14.30 Kehtna A&O kauplus kell 15.00 - 15.30 Kaerepere lasteaia juures kell 16.00 - 17.00 Rapla kultuurikeskuse parkla 24. mai, neljapäev kell 11.30 - 12.00 Kaiu kell 12.45 - 13.30 Juuru kell 14.30 - 15.30 Kohila lastepark kell 16.00 - 16.30 Hageri rahvamaja kell 16.45 - 17.15 Prillimäe kauplus 25. mai, reede kell 11.00 - 12.00 Vana-Vigala kauplus kell 12.30 - 13.00 Kivi-Vigala kauplus kell 13.15 - 13.30 Velise kell 14.00 - 14.15 Valgu kell 14.30 - 15.00 Kasti kell 15.30 - 16.00 Märjamaa rahvamaja kell 16.30 - 17.00 Varbola rahvamaja 26. mai, laupäev Ühe vaktsiini hind on 18 €. Tasuda saab sularahas ja kaardiga. Lisainfot saab küsida telefonil 525 90 44


Raplamaa Ühistöö 9

VALGU PÕHIKOOLI

Kunagiste õpilaste ja õpetajate kokkutulek on laupäeval, 9. juunil 2012. a

Eelinfoks: Koolimaja uksed avatakse kell 14. Aktus algab kell 16, sellele järgneb peoõhtu. Osavõtutasu 10 € (kuni 30. aprillini) või 12 € (kuni 8. juunini) tasuda Riina Terve arveldusarvele 221034092481 – Swedbank. Selgitusse märkida nimi ja lõpetamise aasta. Kohapeal on tasu 15 €. 1965. aastal ja varem lõpetanutele on osavõtumaks 10 €. Mida krapsakam on osavõtust teatamine, seda ladusam on kokkusaamise korraldus!!! ***Koolipere on tänulik ka kõikidele sponsoritele, kes toetavad koolimaja sise- ja õue-valgustuse parendamist. Toetussumma võib kanda Riina Terve arveldusarvele või anneteda kohapeal. Maksekorralduse selgitusse tuleb kirjutada märksõna – VALGUSTUS. Kooli kodulehelt saab lugeda registreerunute ja toetajate nimekirja. http://www.valgupk.edu.ee/ Suur tänu 2007.aastal kooli toetanud vilistlastele ja õpetajatele, kelle abiga saime meediaklassi sisustuse!

Raplamaa Ühistöö Nüüd saab Raplamaa Ühistöö pdf-faili alla laadida aadressilt http://www.raplayhis.eu/ E-posti aadress toimetus@raplayhis.eu on mahupiiranguta, sinna saab saata suuri pilte, mida teised postiaadressid vastu ei võta. Samal ajal kehtivad kõik senised allalaadimisaadressid ja e-posti aadressid. Mugavaim koht lehe lugemiseks korraliku internetiühenduse korral on http://issuu.com/piirp . Kommentaare, repliike, arvamusi saab nüüd jätta külalisteraamatusse aadressil http://raplayhis.eu/ gbook/ Leheküljel http://raplayhis.eu/foorum/ on avatud katseliselt nn Raplamaa foorum. Foorumisse saab jätta teateid eelolevatest sündmustest ja juba olnud sündmustest, samuti jätta kuulutusi, korraldada mitmesuguseid väitlusi. Miks mitte anda oma ostu- või müügisoovist kõigepealt siin teada? Ehk pole rohkem ja raha eest kuulutada vajagi.

Foorumisse sõnumite jätmiseks ja loomulikult ka sõnumite lugemiseks ei ole vaja liikmeks registreerida (siiski oleks soovitav seda teha). Postituste tegemisel palume arvestada seadusandlust ja head tava kedagi mitte solvata ning mitte esitada laimu. Iga autor vastutab oma sõnade eest vastavalt seadusandlusele. Kolmapäeviti ilmuvasse Raplamaa Ühistöösse ootame materjale, reklaame ja kuulutusi teisipäeva tööpäeva lõpuni (kella 17ni). Tavapäraselt on uus number valmis teisipäeva õhtu jooksul ja hilisõhtul saab seda juba lugeda. Andke meile korraldatavatest üritustest teada kas e-mailile, külalisteraamatu või foorumi kaudu ning teie üritused jõuavad ka lehte. Reklaami ja kuulutuste avaldamine on jätkuvalt tasuta.


Raplamaa Ühistöö 10

Üritused Rapla Keskraamatukogus

http://www.raplakrk.ee/

Inimene ja loodus: Ruum ja Disain õpilaste keraamikanäitus. Juhendaja Ene Kiinvald (vitriinis) *Rapla vanadel fotodell (fuajees) *Heino Kiik: raamatunäitus (kojulaenutuses) *Эстонская поэзия: raamatunäitus venekeelsest kirjandusest (kojulaenutuses)

Märjamaa rahvamajas

Sauna 2, Märjamaa 78302 (keskväljaku ääres) telefonid: 4820075, 4821355, 56564614 e-post: marjamaa.rahvamaja@marjamaa.ee http://www.marjamaarahvamaja.ee/

*** Teisipäeval, 22. mail kell 11.00 Ruthi müük *** Kolmapäeval, 23. mail kell 18.00 Märjamaa gümnaaasiumi I-III klasside kevadkontsert. *** Neljapäeval, 24. mail kell 16.00 Kunstikooli lõputööde kaitsmine

*Aia- ja pargikunst: raamatunäitus (lugemissaalis) *Meisterdamisrõõm: raamatunäitus (lasteosakonnas)

***

Reedel, 25. mail kell 19.00 Karin Andesalu tantsurühmade kevadkontsert. Tasuta! *** Laupäeval, 2. juunil kell 12.00 Märjamaa Muusika-ja Kunstikooli lõpuaktus *** Reedel, 8. juunil kell 11.00 Ruthi müük *** Laupäeval, 9. juunil kell 16.00 Märjamaa lauluväljakul PAULA LAULUPÄEV . Tasuta! *** Laupäeval, 23.juunil Märjamaa lauluväljakul JAANILAAT ja JAANIÕHTU


Raplamaa Ühistöö 11

Seli silla ümberehitus sulgeb silla 31. juulini Page 1 of 1

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-1884.html Skanska EMV AS alustab Seli alevikus, Rapla Vallas, Raplamaal asuva Seli silla ümberehitamisega. Kõikide ekraanil nähtavate üksikasjade vaatamiseks kasutage kaardi kõrval olevat Ajavahemikul 21 mai kuni 31 juuli 2012 on planeeritud linki Prindi. antud lõigul liiklus täielikult sulgeda. Ümbersõit on tähistatud.

foto http://maps.google.com/


Raplamaa Ühistöö 12

XX Rapla kirikumuusika festival on 7. - 22. juulil 2012 http://www.plmf.ee/rapla-kirikumuusika-festival_est Rapla Kirikumuusika Festival sai alguse 1993. aastal koostöös Soome kirikumuusikutega. Festivali eesmärgiks on maailma rikkaliku vaimuliku muusikapärandi tutvustamine. Rapla muusikasõbrad ja külalised on nende aastate jooksul saanud kuulda mitmeid suurvorme (G. F. Händel “Messias” ja “Belsatsar”, F. J. Haydn “Loomine”, J. S. Bach “Johannese passioon” ja “Missa h-moll”, M. Reger “Psalm 100”, A. Dvorak “Missa D-duur” jne). Festivali üheks tipphetkeks on olnud Enn Võrgu oratooriumi “Valvake” esiettekanne helilooja 100. sünniaastapäeva puhul aastal 2005. 1997. aastast väljus festival Rapla Maarja-Magdaleena kiriku müüride vahelt ning professionaalsel tasemel muusika on kõlanud ka maakonna kõige väiksemates külakirikutes. Mitmel aastal ulatus Rapla festivali haare teistesse Eesti linnadesse ja maakondadesse. Lisaks kirikutele

on toimunud kammerlikke festivalikontserte ka Eestimaa kaunites mõisates. Rapla Kirikumuusika Festivalil on üles astunud enamus eesti muusikaeliidist ning välisesinejaid Suurbritanniast Jaapanini. Festivali on toetanud Eesti Kultuurkapital, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, Rapla vald ja paljud teised. Alates 2010. aastast on festivali kunstiliseks juhiks Pille Lill ning korraldajaks PLMF. Piletid müügil Piletilevis 20. aprillist 2012 ja tund enne kontsertide algust kohapeal. Festivali leht Facebookis: https://www.facebook.com/pages/Rapla-Church-Music-Festival/200697573299223


Raplamaa Ühistöö 13


Raplamaa Ühistöö 14

Teeme ära!

Tehtud!


Raplamaa Ühistöö 15

Kui ohutu on ohutussaarel?

Ohutussaar Raplas Viljandi maanteel Savi tänava ristis pühapäeval, 20. mail. Ei tundu just eriti ohutu olevat. Savi tänaval asub muuuseas Rapla Politseijaoskond.


Raplamaa Ühistöö 16 1

2

3

4

5

18

30

11

12

23

13

46

53

27

64

39 47

40

41

48

59 65 73

77 85

79

86

93

94 103

50

55

56

67 74

78

84

49

60 66

72

15

16

17

28

33

54 58

14

24

32

38

45

111

10

20

31

37

107

9

26

29

102

8

22

25

92

7

19

21

57

6

104

75

35

42

43 51

61

62

68

69

80

81 87

88

95

96

97

82

PAREMALE 1 Juurde tulema 10 Kreeka filosoof 18 USA osariik 19 Kaunistama 20 Surmajumal India mütoloogias 21 Leibkond 22 Mehhiko osariik 23 Kuri 24 Teisal 25 Elbe lisajõgi 26 Kergelt krobeline, mitte sile 27 Karastusjook 28 Eesti rahvustoit 29 Maksuta, hinnata 31 Reini lisajõgi 33 Spetsiaal-, spetsiaalne 34 Nad 37 Riidesort 38 Talent 40 Rünnak 43 Endine peaminister 45 Sisseoste tegema 47 Juuksekarv 49 Te 51 Paitav 53 Odrasort 54 Puuma 56 Kangelane, sangar 57 Kübe 59 Oma 60 Mehhiko osariik

44 52

63 70

71

83 89

90

98

99

91 100

101

106 109

112

36

76

105 108

34

110 113

61 Kardpael 64 Kiskja 66 Valamistoru 67 Antiloop 69 Eriala 72 Laskerada 73 Küla Raplamaal Rapla vallas 75 Õhukeseks kulunud riie 76 Venemaa rahaühik 77 Eesti saar 79 Kogu aeg, alati 81 Virk 83 Sidesõna 84 Lõhkeseade 86 Automark 87 Sat-TV jaam 89 Vana katkine riidetükk 92 Aplus 94 Pikkusühik 96 Kõige enam 99 Vanaisa 102 Kerge eine 104 Usulahk 105 Hubane 106 Toa- ja ravimtaim 107 Vald Põlva maakonnas 108 (looma) kere ilma pea ja jäsemeteta 109 Lehma kehaosa 110 Prantsuse filminäitleja ja -lavastaja (1908-82) 111 R.Straussi ooper 112 Lapse mõttelaadiga

113 Võhumõõk

Ristsõnad vab

ALLA 1 Leipzigis tekkinud seltskonnatants 2 Tegelikkuse idealiseerija 3 Kuur, küün 4 Köidikud 5 Kärme, kiire, väle 6 Alamvaimulik 7 Kartmatu 8 Riidesort 9 Astumine, samm 10 Märgis 11 Leivategija 12 Veider 13 Küttekolle 14 Pontoon 15 Looma, alust panema 16 Evima 17 Salaja 30 Piiskopimüts 31 Mineraalne maavara 32 Lai hunnik 35 Filmilavastaja (s 1948) 36 Spordiriietus 37 Korda saatma, toime panema 39 EOK president 41 Õhusõitja 42 Keedus, keetmine 44 End Soome peaminister 46 Lesotho pealinn 47 Riigikogu liige 48 Teater Eestis 50 Ihne inimene 52 Pärnumaa vald 55 Eesti saar 58 Süüdistatava mujalolek süütuse tõendina 59 Ruum korteris 60 Jahikoeratõug 62 Kivikangur, kivihunnik 63 Kehaosa 65 Pirin, irin 68 Lõrin 70 Millibaar 71 Uuesti 74 Käekott 78 Viiuldaja 80 Tunnustust avaldama 82 Lühiaegne peatus 85 Mehhiko osariik 86 India osariik 88 Jooksus, varjul 90 Itaalia filmilavastaja (s 1938) 91 Vahetevahel 93 Rumeenia ringtants 95 Ots 97 Sarvitu (looma kohta) 98 Taimede lihakas vili 100 Õunasort 101 Kints, reba 102 Vallseljak 103 Dekaliiter


Raplamaa Ühistöö 17

baks hetkeks 1

2

3

4

5

18

26

29

30

31

37

38

45

46

53 58

47

48

59 65

66

72

73

77

74 78

84

107

39

54

64

102

8

22

25

92

7

19

21

57

6

85

79

86

93

94 103

104 108

111

PAREMALE 1 Posti panema 10 Ikkesse panema 18 Lõhn 19 Algust tegema 20 Pagun 21 Tokk, toigas 22 Määrsõna 23 Kiil 24 Dirigent 25 Parsahein 26 Varandus 27 Hoiul, alles 28 Looma kehaosa 29 Tuntud küla Raplamaal 31 Lehtpuu 33 Poola kirjanik 34 Sügavtrükimenetlus 37 Ridamisi 38 Sat-TV jaam 40 Eitust väljendav 43 Skandinaavia eepos 45 Egiptlaste püha lind 47 Automark 49 Eesti maapoliitik 51 Omaani rahaühik 53 Talisõiduk 54 Ilma karvadeta 56 Afganistani rahaühik 57 Norm, määr 59 Vähese soolaga 60 Mööbliese 61 Järv Soomes

112

80

ALLA 1 Hüvasti 20 2 Aischylose triloogia 3 Mustus, kõnts 23 24 4 Vääriskivi 5 Sõnajalgtaim 27 28 6 Vaimuliku ametirüü 32 33 34 35 36 7 Islami peajumal 8 Riidesort 40 41 42 43 44 9 Astumine, samm 10 Riik Euroopas 49 50 51 52 11 Kaldumine, kalduolek Sülelema, kaisutama 12 55 56 13 Näitleja, "Õnne 13" osaleja 14 Fakt 60 61 62 63 15 Läänikohustustest vaba maaomand 67 68 69 70 71 16 Sõjaväeline auaste 17 Toa osa 75 76 30 Käpik 31 Metall 81 82 83 32 Munakollane Hiina rahaühik 35 87 88 89 90 91 36 Riik Euroopas 95 96 97 98 99 100 101 37 Kirjanik (1912-1977) 39 Trummar ja helilooja (s 1959) 105 106 41 Venezuela rahvuslind 42 Meelevald, võim 109 110 44 Läbi-, pooleks-, laiali-, lahku46 Putukas 113 47 Germaani kangelasmuistend 48 Medali esikülg 64 Taevane asukas 50 Eesti linn 66 Eesti end karikaturist 52 Ühed tähed 67 Ehitis jõel 55 Karman 69 Teravili 58 Paluma 72 Köögivili 59 Miljard 73 Jõud 60 Väike kerge ehitis mitmesuguste kaupade müümiseks 75 Volga lisajõgi 76 Kreeka täht 62 Mitte vana 77 Linn Soomes 63 Matk, teekond 79 Lai hunnik 65 Endine apteegikaaluühik 81 Õunasort 68 Diameeter 83 Puu osa 70 Endisaegne kaaluühik 84 Lillenõu 71 Raskejalgne 86 Veetõke 74 Raviasutus 87 Karastusjook 78 Tähtis raamat 89 Vaikne, tasane, leebe, vähenõudlik 80 Kasahstani pealinn 92 Ihne inimene 82 Kala 94 Informatsiooniühik 85 Tekib põlemisel 96 Ainu-, ühe-, üksik86 Roheneemesaarte pealinn 99 Ümbritsevast värvitoonist erinev väike 88 Brasiilia osariik pinnaosa 90 Teise nimega 102 Magamislavats 91 Istevann 104 Üha 93 Hädakaebus, kurtmine 105 Papagoi 95 Kali 106 Lainekujuline jooneke 97 Tärganud vili 107 Kogu aeg 98 Kõige õigemat teed 108 Metall 100 Vundament 109 Dokument 101 Anatoomilise keha keskosa 110 Viiuldaja 102 Noorte Autorite Koondis 111 Kellegagi ühes, koos, seltsis 103 Masti rõhtpuu 112 Odra- või nisuleib 113 Lühem teaduslik või kirjanduskriitiline kirjutis 9

10

11

12

13

14

15

16

17


Raplamaa Ühistöö 18 Veel veidi peamurdmist: sudokud

3 1 8 5 2

1

8 2 3 5

2

3 9 2

4

2

2 1 8 4 9 6 4 5 9 9

9 5

7 6 8 4 5 7 8 8 6 5 7 9 7 1 3 9 6 7 3 1 8 1

2

9

3 6 8 2 4 2 8

8 1

5 4

5

5 2

7

4 3

8 3 6 2 7 4

1 7 2 3 6 5 8 4 7

8

6 9

1 6 4 7

9

1

6 3 2

4 6 9 5 1 2 1 5 7 6 7 3 2 4

7 5

6

5

8

2

9 7 8 4 6 1 2 9 9 5 9 1 7

6 2 3 9 6 2 4 5 1 2 6 5 3 3 8

2 8

7 9 8 2 7 9 1 8 4 6 7 2

1

4

9

7 3 3 5 7 8 1 3 2 1 8 4 7 4 6 8 1 9 9 3


Raplamaa Tühitöö 19

Meeldib.ee

Mees ja lõvi kõrbes Kõrb. Mees jookseb ümber oaasi, teda ajab taga hirmuäratav lõvi. Astub teine mees oaasist välja, vaatab pisut toimuvat ja hõikab: “Hei, mees, lõvi jõuab sulle kohe järgi!” “Oh, pole viga, mul on kaks ringi varuks!” *** 20-aastane kaunitar abiellub 70-aastase vanamehega 20-aastane kaunitar abiellub 70-aastase vanamehega. Sõbratarid küsivad: “Kuidas siis seksiga lood on?” “Suurepärane! Peaaegu iga päev!” “Nalja teed?!?” “Noh peaaegu esmaspäeval, peaaegu teisipäeval, peaaegu kolmapäeval…” *** Jahile minek Enne jahihooaja algust kogub jahindusklubi esimees klubi liikmed kokku ja teatab neile: “Homme hommikul kell viis sõidame jahile. Võtame kaasa püssid, koerad ja igaüks ühe pudeli. Kas on küsimusi?” “Aga kas kaks pudelit võib võtta?” “Eelmisel korral võtsime kaks pudelit ja lasime ühe koera maha…” “Ärme siis koeri võtame.” “Hea küll! Homme hommikul kell viis sõidame jahile. Kaasa võtame püssid, koeri ei võta ja igalühel on kaasas kaks pudelit. Kas on küsimusi?” “Aga kas kolm pudelit ei võiks võtta?” “Ükskord võtsime kolm pudelit ja üks jahikaaslane sai haavata…” “Ärme siis püsse võtame.” “Tähendab nii! Homme kell viis sõidame jahile. Püsse ei võta, koerad jätame koju, aga igaüks võtab kolm pudelit. Kas on veel küsimusi?” “Aga tegelikult võiks ju neli pudelit võtta?” “Korra võtsime neli pudelit ja sektsiooni esimees murdis bussist väljudes jala…” “Aga ärme lähe siis bussist välja.” “Otsustatud lõplikult! Homme hommikul kell viis sõidame jahile. Püsse ei võta, koerad jätame koju, igaüks võtab kaasa neli pudelit ja bussist keegi välja ei lähe!” *** Uksekell Uksekell. Majaperemees avab ukse ja näeb, trepil on suur trumm. Trummi taga aga seisab mees, kellel on ühes käes trumminui ja teises taldrik. Peremees küsib üllatunult: “Keda vaja?” “Vabandage, kas siin majas on matused?” “Ei, doktor ütles, et paar nädalat venitab veel välja!” “Härra, vabandage palun!” sõnas mees trummiga ja

sättis ennast lahkuma. Hetk hiljem heliseb uksekell uuesti. Peremees avab ja ukse taga seisab uuesti sama trummiga mees. Peremees pärib pahuralt: “Mida nüüd?” “Vabandage härra, tohin ma oma trummi seniks siia jätta?” *** Kuningas ja kunstnikud Elas kord kuningas, kes oli küürakas, suure kongus ninaga ja kelle üks jalg oli lühem kui teine. Kuningas tahtis end lasta jäädvustada kunstiteosena ja kutsus seda tegema kuningriigi parimad kunstnikud. Saabus esimene. Heites pilgu inetule kuningale, kujutas ta teda kauni ja õilsana nii välimiselt kui sisemiselt. Kuningas vaatas, võrdles mõttes kaunist ja harmoonilist kuningat pildil iseendaga ja lausus: “See on mõnitamine! Pea maha!” Nii suri romantism. Järgmine kunstnik kujutas kuningat kogu tema inetuses – profiilis, nii et mõjule pääsesid nii küür, kongus nina kui ka köntjalg. Kuningas uudistas pilti ja lausus: “No nii inetu ma ka ei ole! Pea maha!” Nii suri kriitiline realism. Kolmas kunstnik, olles kuulnud eelkäijate kuulsusetust lõpust, tahtis siiski õnne proovida. Kongus nina? Pilt tuleb teha otsevaates! Köntjalg? Kuningas tuleb panna hobuse selga – köntjalg las jääb teisele poole hobust! Kuid küür? Kõik punase riidega üle! Katku seda voogav mantilja! Kuningas tutvus tööga ja oli vaimustunud! Nii sündis sotsialistlik realism… *** Piiritus Kaks kuud merel olnud teadusliku uurimislaeva meeskond kukub jooma. Kapten kutsub mehed kokku ja teatab: “Kuna kord on täiesti käest ära, siis käsin kogu meie piiritusevaru merre visata!” Vastuseks on täielik vaikus. Äkki kostab tagareast: “Kaptenil on õigus! Kogu piiritus merre!” “Teie, tuukrid, olge üldse vait!” käratab kapten. ‘‘‘ Krõhva Mees tuleb koju, riided rebenenud ja sinikas silma all. Naine uurib, et mis juhtus. “Kaklesin just meie majaomanikuga,” vastab mees. “Miks siis?” “Ah, see jobu väitis uhkustavalt, et ta on iga naisega siit majast maganud, välja arvatud üks.” “Ahsoo, see on siis kindlasti see krõhva korterist number kolm,” vastab naine arutlevalt.


Raplamaa Ühistöö 20

Purku la


Raplamaa Ühistöö 21

aat 19. mail


Raplamaa Ühistöö 22

Raplaru


Raplamaa Ühistöö 23

ull 2012


Raplamaa Ühistöö 24

Raplaru


Raplamaa Ühistöö 25

ull 2012


Raplamaa Ühistöö 26

Raplaru


Raplamaa Ühistöö 27

ull 2012


Raplamaa Ühistöö 28

Raplarull 2012

GISMETEO.RU: Погода в Рапла на две недели. Прогноз погоды (метеоп

Главная

Карты

Новости

Погода за окном

Месяц

Информеры

Туризм

Приложения

Проекты

Реклама

Прогноз на 2 недели

Рапла

Погода в Рапла

Мой город

Эстония

4 м/с СВ 759 мм рт. ст. 56 % влажн.

+23

°C

22.05

ΖΣηΣήι Ωηάθι άήά ζγΧγΨυ , Σι ΰγθλ Ωηβυ Ωϊ Υί Ωβάϊ

TΩΰζΩηΣι κηΣ ℮ι ΰ. ΨΣΥί ., ⅜Ωι Ωη, ⅜ί ΣΪ βγθι χ Ύρ κρ ΣΩι θϊ , ΥγΫΨκμΣ, °C ΰΰ ηι . θι . ΰ/θ ΥγΫΨκμΣ, % °C

Ночь

Ясно

+10

758

Утро

Малооблачно

+21

758

День

Пасмурно, дождь

1

98

+10

2

74

+17

СВ

Ясно 22 мая 2012 14:00

В Рапла Краткий прогноз Подробный прогноз

Геомагнитная обстановка

Ночь

Погода для занятых

23.05

Дневник погоды

СР

24.05

График температуры

ЧТ

25.05 ПТ

26.05 СБ

27.05 ВС

Водоемы

+13°C

28.05 ПН

22.05.2012

29.05

Астрономия Солнце Восход 04:32 Заход 22:02 Долгота 17:30

Ilm Raplas +21

Луна Фаза 2% Растущая

758

3

СВ

79

ВТ

30.05 СР

23 октябр

23 октябр или День коллег!

den-reklam

Автомасл

Брониров онлайн .Га цены.Огро

www.maard

Ingri AS -

+19

СВ

Погода по-старому

Температура воды:

СВ

Ясно Вечер http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/ +17 759 4 75 +17

Прогноз на 2 недели

Поиск

Полный ко издательс работам! ingri.ee

Tartu Loo

Тартуский

www.lmk.ee

День

Ясно

+12

Ясно

+17

Ясно

+7

Ясно

+16

Ясно

+7

Ясно

+19

Малооблачно

+10

Малооблачно, небольшой дождь

+22

Ясно

+13

Малооблачно, небольшой дождь

+19

Ясно

+9

Ясно

+23

Ясно

+8

Ясно

+22

Ясно

+8

Ясно

+20

Малооблачно, небольшой дождь

+9

Малооблачно, небольшой дождь

+21

Малооблачно, небольшой дождь

+9

Малооблачно, дождь

+20

Малооблачно, небольшой дождь

+9

Малооблачно, дождь

+20

Малооблачно, небольшой дождь

+8

Малооблачно, небольшой дождь

+21

Малооблачно, небольшой дождь

+10

Малооблачно, дождь

+21

Яндекс Ди

22.05.2012

31.05 ЧТ

01.06 ПТ

02.06 СБ

03.06 ВС

04.06 ПН

Инфо Информер

О прое Хотите быстро повысить информативность своего сайта?

Инфор

Raplamaa Ühistöö nr 21  

Raplamaa Ühistöö nr 21

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you