Issuu on Google+

raplamaa

Ühistöö

Nr. 19 (123) 7. mai 2014 Eliitraha taotlejad on nüüd teada 4. osa

Kaks kanget. Jätkame Europarlamenti kandideerijatega. Ajalehed on küsitlused teinud. Nii mõnigi soovija on ennast oma vastustega ise maha kriipsutanud. Aga lõpliku sõna ütleb ikkagi valija 25. mail.

Rikkuses ja rahus järgmised viis aastat

Repliigi korras korruptsioonist riigis

Väga harva küll nii juhtub, aga seekord avas meie Võtame vaatluse alla väljaande „Kuritegevus Eestis“. silmad Eesti Päevaleht oma artikliga See on ametlik dokument ja annab selge ülevaate riigis „Eurosaadik reisib üle Euroopa puhta muidu“. Vatoimuvast reformierakonna juhtimisel. rem humoristi poolt kommunistlikuks „Rahva Hääleks“ ristitud ajaleht on nimetanud ennast „uueks ja Jätkub 6. lk. teravaks leheks“ ning asunud sügavalt analüüsima nende eluolu, kes praegu palehigis oma rahvastelt toetust nuruvad. Jätkub lk 5.


Raplamaa Ühistöö 2 4. osa

Eliitraha taotlejad on nüüd teada

Algus 1. lk

Juuksurineidis pilab vanahärrat. Uskuma ja usaldama peaks ikkagi sedeliga valijat, sest too elektroonika on tänapäeval liiga kergesti manipuleeritav. Tuletagem meelde vaid Kaja Kallase hiilgavat tulemust viimastel Riigikogu valimistel. Sedelitega vaid vähesed hääled, elektrooniliselt mitmed tuhanded. On see usutav tulemus? Suurte plagude aeg sai läbi. Nüüd käivad väitlused ja debatid teles ja raadios. Samuti surutakse ka koosolekutel tulevaste valijate kätt. Valijad on uudishimulikud ja uurivad, mida siis too Euroopa meile kümne aastaga andnud on? Kiirustamata võib vastata, tohutu hinnatõusu ja üha suureneva tööpuuduse kodus. Minnakse kodust eemale tööle ja elama. On juba toodud võrdlusi sõjakahjude ja tänase eluga Euroopa Liidus. Oma rahvas väheneb, asemele pakutakse igatsorti pagulasi. Soomel on kogemus olemas. Pagulased vaid parasiteerivad ja nõuavad mugavusi. Tööd nemad ei armasta. Hiljuti avaldati ministeeriumide töötajate palgad. Kohutav arv lauaülemaid ja mitmetuhandesed palgad neil taga. Huvitav, et mitte keegi ei küsi, mida nad seal laudade taga teevad päevast päeva, nädalast nädalasse, aastast aastasse? Millega oma palka õigustavad. Aga paistab, et sellest jääb veel väheseks nende ahnuses. Euroopa parlamendis saaks vähemalt 17 000 eurot kuus näppude vahele! Võitlus kuuele rikkuri kohale viieks aastaks jätkub. Teledebattidel on kõvasti esinenud nii Keskerakon-

na kui ka reformarite rasked kahurid. Tegelikult on nemad ju üks fraktsioon. Nemad on liberaalid ja mitte väga suurelt esindatud Euroopa parlamendis. Aga kaklevad siin Maarjamaal küll. Rikas reform toob ka Savisaare oma plakatitele ja väidab, et nemad pole sirgunud kommunistidest. Kahjuks plakatilt selgub, et nii Savisaar, kui ka Ansip olid just tolle kuritahtliku organisatsiooni liikmed. Lisaks kõigele väidetakse, et just Ansip olevat Tartus noorte rahutuste aegu käskinud koerad lastele kallale ajada. Kahjuks KGB toimikud viidi vaikselt minema ja tõendusmaterjali pole. Aga juurdelisatud plakat Ansipist ja Savisaarest selgitab nii mõningat. Nagu vanasti öeldi, ridade vahelt. On ka tänase valitsuse ründajad asunud kandideerima. Sotsiaaldemokraat Marianne Mikko viis eelmise nädala lõpus Stenbocki majja valitsusele adresseeritud märgukirja Euroopa Liidu sügavaima palgalõhe kaotamiseks, kuid Riigikogu liikme nördimuseks ei olnud peaminister Taavi Rõivasel aega teda vastu võtta. “See, et peaminister Riigikogu liikmele ja märgukirja vaatamiseks aega ei leia, näitab tema suhtumist Eesti naisesse. Ma ei arva, et peaministri väga väärtuslikust ajast ei leiduks 5-10 minutit,” lisas ta. Kas selline vastandumine peaministrile toob ka edu valimistel, pole teada. Üks omamoodi eurovõitleja on Indrek Tarand. Jätkub 4. lk


Raplamaa Ühistöö 3 4. osa Algus 1. lk

Eliitraha taotlejad on nüüd teada


Raplamaa Ühistöö 4 4. osa

Eliitraha taotlejad on nüüd teada

Algus 1. lk

Tarand loeb ennast suureks tegijaks. Indrek Tarandil lihtsalt vedas! Rahvas oli parteitegelastes pettunud ja enda lohutuseks paljud hääletasidki ainsa üksikkandidaadi poolt, kes aga kuidagi pole õigustanud hääletajate ootusi-lootusi. Midagi paremusele nihkuma ei hakanud. Praegu ei ole kellelgi lootust protestihääli enda taha koguda ja ka Tarandi tähelend on läbi, temas ollakse ikka väga pettunud. Ei saa aru, millele need üksiküritajad loodavad, ilmselt on tahtmist rohkem kui mõistust. Rumala mulje jätab ka noorukese juuksuri püüdlused pääsemaks kõrgemasse võimuešeloni. Selle saavutamiseks pole temal ka häbitunnet vanemate kommunistide suhtes, kes täna riigipildil on. Liina Raud teab, et „juba aastasadu on inimesi hirmutatud vanakuradiga. Et kui sa ei tee õigeid valikuid ja otsuseid, tuleb vanakurat ja võtab võimust. Aga me ju teame, et vanakurat on täpselt nii suur, kui on meie hirm tema vastu. Lähenevate valimiste eel on mul täp-

selt selline tunne, et vanakurat on jälle valla päästetud. Aga no vaadake teda, ta on väsinud, üksik, kompleksides vana mees, kes toitubki konkurentide külvatud hirmust ja need, kes temaga võitlusesse tormavad, mängivad teda ainult suuremaks“. EU parlamendi teemal arutlemine tundub olema sama, kui nõuka ajal oleks arutatud NSVLi Ülemnõukogu koosseisu ja tegemiste üle. NSVLi ajal oli ÜN sotsialistliku demokraatia dekoratsioon, nüüd täidab seda rolli EU parlament. Nii etm vahet pole, EU parlament on dekoratsioon, kus mitte midagi ei otsustata, aga rahva vajadus demokraatia järele on rahuldatud. EU ja NSVLi vahel on ainult kosmeetilised erinevused, vorm on sama, aga olukorra teeb mõnevõrra keeruliseks EUsse kuuluvate riikide egoism. Just suurriikide egoism. Mida selles seltskonnas küll teeks nooruke neidis, ropu suuga kirjaniku abikaasast juuksur? Kui muidugi keegi tema sinna saadaks.

Jeremy Nagelmyller


Raplamaa Ühistöö 5

Rikkuses ja rahus järgmised viis aastat

Algus 1. lk Leht kirjutab: „Tark eurosaadik ei viska bensiinitšekke kunagi laia kaarega prügikasti, vaid teeb need Brüsselis rahaks. Europarlamendi saadikutel on kombeks otsida iga kuu lõpus üles kõik vähegi sobilikud kviitungid, et esitada need tööandjale ehk Euroopa maksumaksjale“. Nüüd arvate, et eurosaadikud on selle kõige juures väga rõõmsad? Kahjuks, ei ole ikka küll! Oma eluraskust kirjeldavad nad niimoodi:“ Kui sul on ühed kviitungid pintsaku- ja teised mantlitaskus, ühed Tallinnas ja teised Brüsselis, ajab mönikord ikka silme eest mustaks küll. Korralikku arhiivi on tarvis,” märkis eurosaadik Indrek Tarand, kes pole oma murega üksi. Ka teised saadikud kurtsid ajakuluka tšekimajanduse üle. Nad nentisid ühtlasi, et Euroopas ollakse valmis kinni maksma rohkem, kui keegi neist töö körvalt kulutada jöuab. Neile raskustele Brüsselis lisandub veel seegi, et parlamendi kulu ja kirjade järgi makstakse kinni üksnes äriklassipiletid. Seega igal nädalal koju ja tagasi nad tavainimesena reisida ei tohi. Lisaks sellele on veel ette nähtud lisarahad sõitudeks teistesse EU riikidesse. Selleks on antud 4200 eurot. Aga see pole veel kõik. Nimelt saab Brüsselisse esitada ka Eestis väljastatud kütusetšekke. Köik need sõidud, mida saadik teeb aasta jooksul kodukohas oma isikliku autoga, kuuluvad 8000 kilomeetri ulatuses hüvitamisele. Siinkohal on ainult üks klausel: saadik peab sihtpunktis tegema nn europropagandat. Parlamendiliikmetel on ka kindlustus, mis kehtib kõikjal maailmas ja mille suurim vöimalik hüvitis on 5000 eurot iga varguse või asja kaotuse kohta. Kui lennufirmast tingitud põhjustel kaob või hilineb pagas kauemaks kui 12 tunniks, katab kindlustus uute asjade soetamisega kaasnevad kulud summas kuni 500 eurot. Kui seda lõbuelu seal Brüsselis tööks nimetada, siis igal saadikul on tegelikult „alltöövõtjad“. Nende ametlik nimetus on assistendid. Brüsselis tohib olla kolm assistenti, koduvabariigis pole nende arv määratletud.

Tinglikult võib teenistusele lisada ka nn kontorikulu, mis on 4200 eurot kuus. Neid raiskamisi ei pea samal kombel esitama nagu riigikogu kuluhüvitist, sest sarnaseid ettepanekuid pole EP kunagi heaks kiitnud. Et sellest kirjutatust parem ülevaade saada, paneme need müstilised rahad ühte ritta: 17 000 eurot jaguneb niimoodi: Igakuised netohüved - 6200 eurot töötasu, 6000 eurot päevaraha osalemise eest (300 eurot päevas x 20 tööpäeva = 6000 e), kaks äriklassi lendu nädalas- ligi 200 eurot nn lennukompensatsiooni nädalas, 4000 eurot nn esindustasu arvete esitamisel, 800 eurot muud kulud aasta peale ja 0,49 eurot isikliku sõiduauto km kohta. Muuseas, meie Eesti seadused lubavad maksta vaid 0,30 eurot km kohta. Siia lisandub veel ka igakuine 18000 eurot abipersonali palkamiseks. Pole paha! hüüataks üks tuntud endine parlamendisaadik. Aga kas see oleks vaid meie arusaam? Poola eurosaadik Marek Migalski kinnitab, et ta teenib liiga palju - kolmekordse Poola presidendi palga. Migalski sulest ilmus äsja raamat „Euroopavastane Parlament” (Parlament ANTY europejski), mida võib nimetada eurorahadega kombineerimise käsiraamatuks. Migalski vihjab, et legaalne pillamine toimub parlamendi vaiksel heakskiidul. Hüvede tarbimisega hõivatud saadikutel ei jätku aega tööga tegelemiseks, see aga võimaldab suurriikidel rahulikult oma poliitikat ellu viia. Muidugi võime öelda, et idiootsus liikus kannikate kandist kõrvade vahele, sest sellist rahaga laristamist tavainimene siin oma 300 eurose pensioniga ei oska ettegi kujutada. Nüüd ehk mõistate, miks ligi sadakond inimtegelast meie riigist sellisest kaunist elust unistavad. Oh, millal küll kord Kalev jõuab koju oma rahvale õnne tooma, et ei peaks euroopalikust priiskamisest siinsed asukad unistama?.

A. Aju


Raplamaa Ühistöö 6

Repliigi korras korruptsioonist riigis

Algus 1. lk 2009. aastal oli Eestis registreeritud 203 korruptsioonikuritegu, kusjuures riigiasutustes oli neid toime pandud 111 ehk 54,7%, 2010 registreeritud 223 korruptsioonikuritegu, neist 118 ehk 52,9% oli sooritatud riigiasutustes. Pauk käis 2012. aasta jaanuaris, kui president Ilves ütles intervjuus ajalehele Financial Times: „Meil on korruptsiooniga probleeme vaid kohaliku omavalitsuse tasemel, sest seal ei saa parlament läbipaistvuse osas seaduslikult sekkuda.“ Tähendab, tegelikult vohab korruptsiooniprobleem riigiasutustes, kus parlament saab olukorda sekkuda! 2013 viimasest aastaraamatust loeme välja, et aja-

vahemikul 2011–2013 on korruptsioon riigiasutustes suurenenud peaaegu 50%. See tähendab, et registreeritud korruptsioonikuritegude üldarvust on riigiasutustes, sh riigi eraõiguslikes asutustes toime pandud 76%! Korruptsioon riigiasutustes kasvab. Kala mädaneb peast. Kui riigiasutustes pannakse toime 76% riigi korruptsioonikuritegudest, siis tuleb tunnistada, et tegemist on juba üliraske haigusega. Riigikogust välja langenud IRL, kes oli suurim korruptant ja müüs elamislube venemaalastele, on nüüd võtnud endale loosungi-„Vähem korruptsiooni!“ Peaks küsima, kui palju on vähem? Olete ju ise suurimad korruptandid.

Jeremy Nagelmyller

http://www.estonia360.ee/marjamaa/


Raplamaa Ühistöö 7 Seeriavõistlus

Jookse ja kõnni Raplamaa terviseradadel

Osalejad: kõik, kes suudavad antud distantsi läbida. NB! Osaleja vastutab isiklikult oma tervise eest Koht ja aeg: Kaiu terviserada 22. aprill Aivo Sildvee Pirgu terviserada 21. mai U.Tammemäe Käru terviserada 18. juuni Eva Seera Järvakandi terviserada 13. august Margus Sepp Märjamaa – Järta terviserada 3. sept. Andres Elmik Paluküla terviserada 24. sept. Kalju Kalda Rapla terviserada 15. oktoober Heiti Vahtra Võistluste algus kõikidel etappidel kell 18.00 Vanusegrupid: I gr. -7 aastased P - T II gr. 8 – 12 aastased P - T III gr. 13 – 16 aastased P - T IV gr. 17 – 34 aastased M - N V gr. 35 - 49 aastased M - N VI gr. 50 aastased ja vanemad M - N Distantside pikkused: I II III VII Kaiu 500 m 1400m N - 1400 m M – 2800m Pirgu 500 m 2100 m 2100 m 4200 m Käru 500 m 1100 m 1100 m 2200 m Järvakandi 600 m 1200 m 2200 m 4400 m Märjamaa 500 m 1000 m 2800 m 2800 m Paluküla 500 m 1000 m 1000 m 2500 m Rapla 500 m 1400 m 1400 m 2800 m Autasustamine: Kõikidel etappidel autasustatakse vanusegruppides kolme parimat mees- ja naissportlast. Üldkokkuvõttes läheb arvesse 5 etapi tulemused st. punktid. Võrdse punktisumma korral arvestatakse kuuendal etapil saavutatud punkte. Kokkuvõttes autasustatakse kõikide gruppide võitjaid karikaga. Korraldus. Projekti juht : Aivo Sildvee 53408534 Etappe viivad läbi kohalikud sporditöö vedurid koostöös projektijuhi ja Rapla Maakonna Spordiliiduga – Priit Karjane Kepikõndijate vahel loositakse igal etapil teatud hulk meeneid. Jätkub 8. lk


Raplamaa Ühistöö 8


Raplamaa Ühistöö 9

11. mail kell 17 Kuimetsa rahvamajas Kontsert “ MULLE MEELDIB MAA”

vanadest merelauludest ja ballaadidest koos jutuga purjelaevanduse kuldajast MARKO MATVERE ja akordionist PEEP RAUNIGA.

Pilet 9€ Broneerimine ja eelmüük tel. 53472669 Külliki

http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7351.html


Raplamaa Ühistöö 10

Raplamaa Rattamaraton KoMo 66 Raplamaa liikumissari 2014 11. mail

Põhivõistlus on mõnevõrra lühem ja lihtsam kui eelnevatel aastatel, sest toimub ühel ringil ja raskeid rajalõike läbitakse vaid ühel korral. Poolmaraton on jõukohane igale rattasõbrale ja toimub trassil, kust omakorda on väljas Paluküla ja Keava mäed, samuti paar „laugast“. KAVA: 11.30 lastesõidud 12.00 KoMo 66 12.15 poolmaraton JUHEND http://ejl.ee/ofile.php?lid=4747 Lastesõitudest osavõtt tasuta. Kõikide osalejate vahel loositakse välja rohkelt auhindu. KoMo 66 on maakonna meistrivõistlus, Raplamaa liikumissarja ja KoMo rattasarja etapp. Tegemist on EJL kategooriavõistlusega ja Arco Vara reitinguvõistlusega. Läbiviimist toetavad: Kultuuriministeerium, Rapla Maakonna Spordiliit, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, Kultuurkapital, Fixus Rapla Spordipood, GT, AKK, E-piim, RMW. Registreerimine www.sportos.eu http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7366.html


Raplamaa Ühistöö 11

Rattaretk “Kuidas elad, Märjamaa?”

http://www.rattaretked.ee/2014a-retk.html Järjekorras 25. rattaretk “Kuidas elad, Märjamaa?” toimub 16.-18. mail 2014. Retk algab ja lõppeb Märjamaal. Kolme päeva jooksul tutvume piirkonna ajaloo- ja kultuurilooga, räägime Rail Balticust ning raudteetranspordi minevikust ja tulevikust, ajaloolistest sildadest, aasta loomast viigrist, aasta linnust jäälinnust. Õhtuti-hommikuti toimuvad taime- ja linnuretked. Kultuurilist meelelahutus pakuvad Curly Stings, Marko Matvere & Peep Raun, Jaanus Nõgisto & Tõnu Timm, Audru Jõelaevanduse Punt jt. Kolme päevaga läbime marsruudi Märjamaa – Järtade kaitseala – Niidiaia tammik – Haimre park – Kasti – Tamme – Jalase – Varbola – Russalu – Sipa – Luiste – Teenuse – Üdruma – Kasari – Vanamõisa – Rumba – Läti – Vana-Vigala – Kivi-Vigala – Velise – Sulu – Konuvere – Märjamaa. Esimesel päeval on raja pikkus 61 km. Retke teisel, tavaliselt kõige pikema trassiga päeval, on võimalik sel aastal valida tavapärase pika raja (ca 89 km) asemel ka lühem (51 km). Mõned vahvad paigad ja üks kontsert jäävad siis küll külastamata, kuid samas on võimalus ka koos vanematega retkele tulnud lastel trass ise läbi sõita. Kolmandal päeval jääb sõita 57 km, et jõuda ringiga tagasi Märjamaale. Laagrid on Varbola linnuses ja Vana-Vigala laululava juures.

Osalustasu Eelregistreerimisel: 1. maist kuni 12. maini (k.a.) maksab õpilastele, ISIC ja ITIC kaardi omanikele ja pensionäridele 40 €, täiskasvanutele 50 €; pere osalustasu 160 €; Pärast eelregistreerimise lõppu ja rattaretke stardis registreerujatele hinnad vastavalt 50 € ja 60 €; pere osalustasu 200 €; Koolieelikutele on osalemine tasuta. Perepääsme saavad soetada pered kuni neljale inimesele, kellest vähemalt üks peab olema täiskasvanud ja üks laps (7-17a). Interneti teel on eelregistreerumine alanud. Registreerumiseks tuleb teha ülekanne MTÜ Roheliste Rattaretked arveldusarvele 221035062986 Swedbankis. Selgituseks kirjutada oma nimi, telefon. Kui on soov teha ülekanne mitme osaleja eest, siis kirjutada selgitusse oma nimi telefon, soodus- ja täisosalustasu maksjate arv. Atribuutika (käepael, toidutalongid, ajakiri Loodusesõber eriväljaanne koos raja kaardiga ja kingituseks raamatu Roheliste Rattaretked 25) saate kätte Tallinnas MTÜ Loodusajakiri toimetuses Endla 3 (sissepääs Rahvusraamatukogu peauksest) 21. aprill - 12.mai (k.a) või retke stardis

Märjamaal isikut tõendava dokumendi alusel. Eelregistreerimine MTÜ Loodusajakiri toimetuses: Tallinnas Endla 3 (sissepääs Rahvusraamatukogu peauksest) 21. aprill - 12.mai (k.a) tööpäevadel kl 11-18. Tasuda saab ainult sularahas. Korraldame retkele ka transpordi Tallinnast ja Tartust. Tallinnast Märjamaale ja tagasi Tallinnasse retkelise ja ratta vedu maksab 24 eurot. Buss väljub 16. mai hommikul kell 8 Ülemiste Kaubanduskeskuse parklast. Tartust Märjamaale ja tagasi Tartusse retkelise ja ratta vedu maksab 35 eurot. Buss väljub 16. mai hommikul kell 7 Vanemuise alumisest parklast. Registreerumine transpordile on alandu. Registreerumiseks tuleb teha ülekanne MTÜ Roheliste Rattaretked arveldusarvele 221035062986 Swedbankis. Selgituseks kirjutada oma nimi, telefon ja Tallinn või Tartu. KOOLIDELE ERIPAKKUMINE! Kooligrupi suurus alates 10 õpilasest - õpetaja tasuta. Iga 10 õpilase kohta ühele õpetajale osalus tasuta. Grupi juhtiks peab olema õpetaja. Kui grupi suurus on näiteks 20 õpilast, siis teine gruppi saatev isik, kes saab retkele tasuta võib olla lapsevanem (ei pea olema õpetaja). Koolide pakkumine kehtib üldhariduskoolidele kuni 12 klassini (k.a). AUTODE PARKIMINE MÄRJAMAAL Rajame retkeliste autode parkimiseks kolmeks päevaks tasulise valvega parkla Märjamaa rahvamaja kõrvale. Sissesõit parklasse maksab 5 eurot. Mida saab osalustasu eest: Viitatega tähistatud raja; sissepääsu laagritesse; kaks hommikusööki laagrites (laupäeval puder moosiga, sinki või juust, tee, sai, leib, saiake ja pühapäeval puder moosiga, sink või juust, tee, sai, leib, saiake - menüü on täpsustamisel); kaks õhtusööki laagrites (reedel supp hapukoorega, tee, 2 leiba, salat ja laupäeval supp hapukoorega, tee, 2 leiba, salat või pirukas - menüü on täpsustamisel); rajal toimuva kultuuri- ja keskkonnaprogrammi; kontserdid ja keskkonnaprogrammi laagrites; lõke laagrites (kui tuleohu tõttu seda ära ei keelata); turvameeskond reguleerib liikust ohtlikumatel rajalõikudel ja tagab korra laagrites; vajadusel ööpäevaringse meditsiiniabi ja kuni öörahuni tehnoabi rajal ja laagrites; vajadusel (ratas katki või ise lootusetult väsinud õhtul) transport laagrisse; matkavarustuse transpordi laagritesse ja lõpupaika; välikäimlad suuremates peatuspaikades ja laagrites; külm joogikõlbulik vesi pesuveeks laagrites; ajakirja Loodusesõber, milles raja kaart; jäätmete sorteerimine, kogumine ja äravedu; retkel on kasutusel ainult biolagunevad ühekordsed nõud ja need viikase koos toidujäätmetega kompostimisele;


Raplamaa Ühistöö 12

PRESSITEADE SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond 5. mai 2014

Heateo jooks aitab liigesehaiged lapsed vesivõimlema

Laupäeval, 10. mail toimub SEB 32. Tartu Jooksumaratoni raames Tähtvere spordipargis juba teist korda heategevuslik jooksuüritus Heateo jooks, millega SA TÜK Lastefond ning Klubi Tartu Maraton koguvad raha liigesehaigete laste ravivesivõimlemise toetuseks. Lapseea liigesehaigused on Eestis muutunud tõsiseks probleemiks: aasta-aastalt esineb neid meie lastel aina enam. TÜ Kliinikumi lastereumatoloog dr Chris Pruunsild toob oma doktoritööle tuginedes välja, et viimasel viiel aastal on TÜ Kliinikumi lastekliiniku ja Tallinna Lastehaigla andmetel saanud juveniilse idiopaatilise artriidi diagnoosi 240 uut last. „Tegemist on sagedase haigusega Eesti lastel,“ tõdeb ta. „See on üks nn heaoluühiskonda jõudmise märk,“ leiab TÜ Kiinikumi lastekliiniku taastusraviarst dr Tiina Lind toonitades, et ravivesivõimlemine ehk liikumisravi vees on sellistele patsientidele ülioluline. „Koormusvaba liikumise võimalus on eriti tähtis nende laste puhul, kelle liigeshaigus haarab jalaliigeseid. Samuti ülekaalulisusele kalduvate laste puhul. Seega toetan väga Lastefondi ja Klubi Tartu Maraton algatust,“ räägib dr Lind. Ka möödunud aastal Lastefondi projekti raames liigesehaigete laste ravivesivõimlemist juhendanud ning sel teemal TÜ kehakultuuriteaduskonnas magistri-

tööd kaitsnud Maria Velgan tõdeb, et liigesepõletikuga laste regulaarne võimlemine aitab vähendada nii haigusest kui ka vähesest kehalisest aktiivsusest tingitud terviseprobleeme: „Veekeskkonnas teostatud teraapiaprogramm säilitab ja suurendab liigesepõletikuga laste liigeste liikuvusulatust ja lihasjõudu.“ Lastefond toetab liigesehaigete laste ravivesivõimlemist juba 2006. aastast. Projekti raames läbiviidavad võimlemistunnid toimuvad Aura veekeskuses, kes uuest hooajast pakub Lastefondile nende läbiviimiseks ka varasemast suurema soodustuse võimaldades nii ühele vanusegrupile ühe tunni lisada. Projektist lähemalt: http://lastefond.ee/lastefondist/kaimasolevadprojektid/kaimasolevad-toetusprojektid/ravivoimlemine. Kõigil headel inimestel, kes soovivad anda oma panuse liigesehaigete laste toetuseks, on see võimalus justnimelt 10. mail toimuva Heateo jooksu raames, millel puudub registreerimistasu, kuid stardinumbri kättesaamisel palutakse võistlejatel teha vähemalt 1 euro suurune annetus, millele ravimifirma AS Teva lisab 5 eurot iga osaleja kohta. Jooksu start antakse kell 12.00 ning raja pikkuseks on 4,3 km, mida saab läbida nii joostes kui ka kõndides. Täpsem info Klubi Tartu Maraton kodulehel https://www.tartumaraton.ee/et/ yritused/jooksumaraton/32/heateojooks/. Möödunud aastal võttis üritusest osa 577 jooksusõpra ning kokku koguti ravimifirma Teva ja annetajate kaasabil 3808 eurot. TÜ Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku rohkem kui pooleteise miljoni euroga.


Raplamaa Ühistöö 13


Raplamaa Ühistöö 14


Raplamaa Ühistöö 15

Meeldib.ee

Kaks inglise džentelemeni otsustavad välja selgitada, kumma teener on rumalam. Esimene käsib oma teenril kontorisse minna ja järele vaadata, kas ta on seal. Teine annab oma teenrile ühe naela ja käsib tal auto osta. Teenrid kiirustavad minema, saavad mõne aja pärast linnas kokku ja vahetavad mõtteid oma peremeeste üle. “Tead, minu peremees on ikka sündinud loll!” räägib esimene teener. “Käskis mul kontorisse minna ja vaadata, kas ta on seal. Endal telefon kodus, oleks võinud helistada!” “Minu isand on veel lollim!” naerab teine. “Andis mulle ühe naela, et ma auto ostaksin, aga ise teadis küll, et kell on kuus läbi ja kõik kauplused juba kinni!” *** Mees läheb öösel läbi surnuaia koju ja näeb seal teist meest kõndimas. “Kuulge, lähme õige koos, ma kardan hirmsasti!” teeb ta ettepaneku. “Olgu peale,” nõustub teine. Mõne aja pärast küsib teine mees: “Aga mida te siis õigupoolest kardate?” “Surnuid…” vastab esimene õlgu judistades. “Mitte ei saa aru, miks meid kardetakse…” pomiseb teine mees. *** Seto ja juut olid kohtus. Protsessisid terve päeva. Päeva lõpuks kuulutas kohtunik otsuse: “Prokurör saab kolm aastat!” *** Tütarlaps on suures linnas ära eksinud. Seisab tänaval, linna kaart ees, ja keerutab seda küll ühtpidi, küll teistpidi. Viimaks peatab ühe mööduva meesterahva ja küsib: ” Vabandage, kas te oskate mind aidata? Kuidas ma saaksin Raekoja platsile?” Mees vaatab tüdrukut, siis vaatab kaarti ja vastab: “Tütarlaps, teil ju puha vale skeem! Lähme minu poole, istume, joome teed ja minul on kodus õige skeem olemas!” Tüdruk vaatab mehele korraks otsa ja lausub: “”Teate, selle skeemi järgi on mind täna juba kolm korda ilma rahata läbi ke**tud!” *** Küsimus: “Miks vallandas vormel 1 Ferrari meeskonna boss päevapealt kogu oma boksimeeskonna?” Vastus: “Kuna ta jäi oma autoga Helsingis korra

ristmikul punase tule taha. Nelja sekundiga võtsid neli somaallast ta autol kõik neli rehvi ära ja panid tellised asemele. Kiirematel boksimeeskondadel kulub selleks vähemalt kaks korda rohkem aega. Loomulikult vallandas ta oma mehed ja palkas somaallased asemele!” Küsimus: “Aga millega ta ei arvestanud?” Vastus: “Ta ei arvestanud sellega, et järgmisel vormel 1 etapil vahetasid somaallased küll nelja sekundiga Ferrari rehvid ära, aga järgmise nelja sekundiga lõid ümber ka kerenumbrid, värvisid masina ära ja müüsid McLarenile maha…” *** Erinevas vanuses meestelt küsiti, mis asi on kondoom. Vastused olid järgmised: 5-aastane: “Õhupall!” 15-aastane: “Seksi narrimine – ei jõua veel õieti pealegi panna, kui asi on juba läbi!” 20-aastane: “Ohutu seks.” 25-aastane: “Järelkasvu vältimise vahend.” 40-aastane: “Raha raiskamine.” 70-aastane: “Maailma pisim tualett!” ***

Joodik läheb arsti juurde. “Kas teil on viinaga probleeme?” uurib arst. “Kui viina on, siis ei ole probleemi, aga kui viina ei ole, siis on probleem!” *** Kohtuvad kaks vana tuttavat. “Sa oled juba 15 aastat abielus olnud, aga teie suhted on ikka nagu äsjaarmunutel! Kuidas see teil küll õnnestub?” uurib üks. “Kuna meie suhe oli väga rutiinseks ja üksluiseks muutunud, otsustasime naisega restoranis käima hakata,” seletab teine. “Romantiline õhtusöök küünlavalgel, muusika, tants, intiimne õhkkond, millele järgneb kirglik seks…” “Ja kui sageli te seal käite?” “Restoranis? Igal nädalal! Naine käib neljapäeviti, mina laupäeviti…” *** Vestlevad kaks meest: “Eesti keskmine brutopalk on täna ligikaudu 870 eurot. Aga kust see keskmine üldse võetakse?” “Noh, see on umbes nii, et Riigikogu liige sööb liha, mina söön kapsast, aga kahe peale kokku sööme kapsarulle lihaga…” *** Emakeeletunnis pidid õpilased kirjandit kirjutama. Jüri kirjutas: ”Eile õhtul tegi issi meile süüa ja pani meid magama, sest emme oli väljas ühte meest taga ajamas.” Jüri unustas mainida, et tema ema töötas politseinikuna…


Raplamaa Ühistöö 16

Ristsõnad

2 Astumine, samm Kõige parem 3 18 19 20 4 Eesti graafik 5 Ameerika filminäitleja (1938-79) 21 22 23 24 6 Kaupade pakend 25 26 27 7 Tuntud küla Raplamaal Riigikogu liige 8 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 9 Automark 10 Sõraline 38 39 40 41 42 43 44 45 11 Töösulg 46 47 48 49 50 51 52 12 Rünnak Hüüdsõna 13 53 54 55 56 14 Tagasi-, tagurpidi-, äraspidi57 58 59 60 61 62 15 Angara lisajõgi 16 Asula Tartumaal 63 64 65 66 67 68 69 70 17 Doonau lisajõgi Lehtpuu 29 71 72 73 74 30 Vana 75 76 77 78 79 80 32 Õhukeseks kulunud riie 33 Proua Itaalias 81 82 83 84 85 86 87 88 35 Karastusjook 37 Kangaspuude osa 89 90 91 92 93 94 95 96 39 Hilinenud 97 98 99 40 Koostisosa 41 Ülearu 100 101 102 103 42 Kreeka täht 44 Noos 104 105 106 45 Pehme madal vesine maa 46 Metsloom 65 Kilbike 47 Religioon PAREMALE 68 Lehma kehaosa 49 Eralduma 1 Rabav 69 Doonau lisajõgi 50 Sõnum 9 Koht päikesevannide võtmiseks 71 Eriala 52 Settebassein 18 Ilutaim 72 Ränivetikas 58 Sarrustaja 19 Raske koorem 74 Süüdistatava mujalolek süütuse 59 Kübe 20 Verdi ooper tõendina 61 Mehhiko filminäitleja ja lavastaja (s 21 Küla Valgamaal Palupera vallas 1932) 75 Neerukujuline 22 Uhtorg 78 Privaatne sfäär 62 Variant, teisend 23 Linn Soomes 80 Vastsündinu 64 Odrasort 24 Laskerada 66 Kuju kreeka mütoloogiast 25 Imperaator 81 Linnu kodu 67 Ilus, kena 26 Kahe suure rattaga hobuveok Aasias 82 Linn Itaalias, vahuvein 69 Seatina 27 Hilissuvine pirnisort 84 Ajastu 70 Õun (murdes) 28 Müüser 86 Äike 31 Tarad 89 Jumalate käskjalg kreeka mütoloogias 73 Sünteeskiudaine 76 Ettekanne 34 Eesti kirjanik 91 Kurgunibu 77 Teat rahvapill 36 Meisterlik, leidlik 94 Itaalia filmilavastaja (s 1916) 78 Endine Eesti biogeograaf 95 Suur ruum 38 Punane või pruun väärispuit 79 Spetsialiteet 97 India keelpill 41 Nõidus 81 Veidi 98 USA osariik 43 Asustatud koht 83 Kasulik 99 Riigikogu liige (Reform) 46 Hääletus 85 Ehitise seinast väljaulatuv akendega 100 Pontoon 48 Üksisilmi osa 101 Lavastaja (s 1935) 51 Nigeeria pealinn 102 Tilin 53 Ahne 86 Tasa (muusikas) 103 Suur lai tükk 54 Irisemine 87 Sealiha nahakiht 104 Vaiksem 55 Talisõiduk 88 Elus olema 105 Sügislill 56 Ülev mõte 90 Riisivein 106 Söögiisu täitmatus 57 Kõlvatu, riknenud 92 Tasane, süüta 59 Kasakate nõupidamine 93 Endine Ameerika tennisekuulsus ALLA 60 Näo ilujumestus 95 Loomasööt 1 Tühjus 63 Tegelane "Kevades" 96 Mäeahelik Aasias 1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17


Raplamaa Ühistöö 17

vabaks hetkeks

1

2

3

4

5

6

18

29

30

47

65

34

41

42 49

50

67

90

91

97

92

17

43

44

85

93

94

45 52

61

62 70

74

79 84

37

69

80 86

87 95

98 101

36

68

78 83

16

56

73

82

15

51

60

66

77

81

35

55

72 76

14

24

59

71

104

33

48

58 64

13

27

54

63

12

20

32

40

53

100

11

23

31

39

46

89

10

26

38

75

9

22

25

57

8

19

21

28

7

88 96

99 102

105

PAREMALE 1 Reaktsiooniline 9 Kahinat tekitama 18 Massikommunikatsiooni vahend 19 Väike söögi- ja joogikoht 20 Abielutus, paljunemine viljastuseta 21 Aldani lisajõgi 22 Riik Euroopas 23 Üksildane inimene 24 Ridamisi 25 Vuntsid 26 Kreeka täht 27 Söötma 28 Hoog, innukus 31 Eesti näitleja 34 Irisemine 36 Äsjasündinud kala 38 Hobureha 41 Vaiksem 43 Teater Eestis 46 Eesti saar 48 Üllatama 51 Käpik 53 Vald Ida-Virumaal 54 Vene kosmoselaev 55 Linn Hollandis 56 Levik 57 Restoran, kõrts 59 Riist nurkade kandmiseks maastikule 60 Riik Aasias

103 106

63 Armeenia kangelane 65 Prantsuse näitleja (s 1964) 68 Moodus, viis, stiil 69 Väike saar 71 Teravili 72 Praokile, poollahti 74 Tänan! Saksa keeles 75 Riigikogu liige 78 Endine Eesti näitleja 80 Seaduseelnõu Inglismaal 81 Kommuun Belgias 82 Suur tuiksoon 84 USA filminäitlejatar 86 Teatud teravili 89 Väga vana inimene 91 Rahvalaul 94 Rohttaim 95 Iva 97 Külatänav murdes 98 Vald Läänemaal 99 Krimmi endine nimi 100 Variant, teisend 101 Rohkem 102 Suzuki mudel 103 Kaksikvärss idamaa rahvaste luules 104 Palli löömise vahend (sport) 105 Maarjas 106 Ivakas

ALLA 1 Sat-TV jaam 2 Hommik soome keeles 3 Kuurort Abhaasias 4 Lehma kehaosa 5 Prahine 6 Embrüo 7 Rahvas Nigeerias 8 Kõrgkujutistega gemm 9 Kehaosa 10 Aretamise saadus 11 Zimbabwe pealinn 12 Igas suhtes 13 Teatud must pintsak 14 Jõgi Sise-Aasias 15 Eriala 16 Linn Floridas 17 Silmuseid tegema 29 Talveõunasort 30 Küla Valgamaal Otepää vallas 32 Tagavara 33 Löök pallimängus 35 Okaspuu 37 Kirjatäht 39 Siga 40 Külmunud kaste maas 41 Bensiinijaam 42 Kesk-Ameerika indiaanlane 44 Õukonnapidu 45 Tasase pinnaga kõrgendik 46 Mehekujuline tugisammas 47 Islamimaade vaimulik kohtunik 49 Rünnaku-lahingukord 50 Siberis elav hirve alamliik 52 Mittemuutuv, püsiv, vastupidav 58 Vald Saare maakonnas 59 Eesti linn 61 Po lisajõgi 62 Poola proua 64 Mõnus, lahe 66 Tegelane "Kevades" 67 Mõõtühikute eesliide 69 Aeru osa 70 Küla Pärnumaal 73 Painduv 76 Ümberasuja 77 Eesti näitleja 78 Taidlema, deklameerima 79 Armulaualeib 81 Tuiksoon 83 Iraani rahaühik 85 Imiku häälitsus 86 Vene isevalitseja 87 Jõgi Kaukaasias 88 Riist linade kupardamiseks 90 Kumisev, tumedalt kõlav 92 Vulkaan Sitsiilias 93 Küla Raplamaal Kaiu vallas 95 Maja osa 96 Pealinn Euroopas


Raplamaa Ühistöö 18 Nüüd ilmuvad eraldi aadressil http://ristsonad.netii.net/ interaktiivsed ristsõnad Interaktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti, sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Veel veidi peamurdmist: sudokud 1

2 4

8 5

2 3

6

1 6 7 3

6 1 3 9 1 5 3 4 8 8 7 2

7

9

7

5 6

5 3

4 2

8

4 7 4 5 9 3 1 5

3 1 6 5 4 9 8

8

2

3 6 5 2

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadida alla pdf-fail aadressilt http://www.yhistoo. comuv.com/ Head lahendamist!

7 1 4 9 3 8 1 9

2 4

3 7 9 6 6 5 9 7 6 2 4 8 7 9 1 2 5 4 3

2 1

9 5 2 7 6 3

2 1 6

2 1 3 9 7 8 2 4

5 8

4

6 4 5 3

5 7 4 8 6 3

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt tagapool ka selle sudoku lahenduse.


2

9 1 5Raplamaa 2 7 Ühistöö 196 Grandtour 5 ülesanded 4 Antud ��lesande eesmärgiks on koostada kinnine mis 2 külgneks antud numbritega 1 kontuur, 5 nii mitme küljega, kui suur on number. Näidisülesanne selle aas2 ta Raplamaa 6 Ühistöös 1 nr 2.8Lahendus3järgmises lehes. 53 0 6 1 41 1 0 1 40 31 3 2 2 32 3 1 35 7 4 1 8 3 2 3 2 36 2 3 31 0 1 1 2

3

0 3 0 2 2 1 1 1 2

1

1

1 1 1 1 2 1 2

1 2 1 3

1

1 2 3 1 2 1 3 2 1 3 0 1 3 1 3

1 1 2

3

0 0 0 1 3 1 1 1 1 1 1 0 1 1 1 3 1 0 2 2 1 2 1 1 2

0 1 1 3 1 2 2 2 2 1 1 0 2 1 1 1 2

http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

1 0 2

1 3 2 2 3 2 2

1 1 1 1 0 2 1 1 2 1 1 2 1 3 2 0 1 1 2 3

3

2 3 1 0

6 1 9 7 2 5 4 3 8

Eelmises lehes ilmunud ülesannete lahendused 3

Ilm Raplas

0 1 2 3 1 2 3

3 1

1 1

1 1 1 1 1 3 1 3

3 2 1 1

3 1 2 1 1 3

1 1 1

3 0 2 2 2

3

1 3 2 1 2 0 1 0

2 4 8 1 9 3 7 6 5

3 5 7 4 6 8 1 9 2

9 2 6 8 5 7 3 1 4

4 7 3 2 1 6 8 5 9

1 8 5 3 4 9 2 7 6

5 3 2 9 8 1 6 4 7

8 9 1 6 7 4 5 2 3

7 6 4 5 3 2 9 8 1

Kaevude hooldus ja remont 1 1pikk 1 0 1 iga. puhas joogivesi0ja kaevu 1 3 2 2 1 3 mitme 1 kaevu 3 2 Kvaliteetne teenus, 3 2 3 2 3 1 1 1 1 1 puhul kehtib soodustus. 0 1 1 2 0 2 1 1 2 Töötame 71päeva nädalas. 2 1 1 3 2 2 3 2 2 Tel 5871 1171. 3 1 2 1


Raplamaa Ühistöö 20

Veidi peamurdmist lisaks

Siin all avaldame eelmise numbri ülesande lahenduse. Kõrvaloleva ülesande põhimõtet saate sellest lahendusest samuti jälgida. Telgid tuleb paigutada nii, et iga telgi kõrval oleks vähemalt üks puu, aga telgid ei tohi omavahel kokku puutuda (ka nurkapidi mitte). Telkide arv igas reas ja veerus on antud.

Kakuro

Antud ülesandes tuleb asetada ruutudesse arvud, mille summa annab ridades ja vergudes etteantud väärtuse. Kõrval ülesanne, all eelmise lehe ülesande lahendus.


Raplamaa Ühistöö 21

Raplamaa Ühistöö proovib sotsiaalmeedia mõjujõudu

Eelmises lehes kirjutasime, et esitasime Rapla Tarbijate Ühistule küsimuse nn viimase päeva allahindluste kohta nende facebooki leheküljel. Kahjuks on Rapla TÜl allahindamisega ja ülejäänud kaupade jagamisega ilmselt nii palju tegemist, et neil pole nädala jooksul tõenäoliselt olnud mahti oma facebooki lehekülge külastadagi, rääkimata siis vastamisest. Igaks juhuks, kui neil peaks näiteks facebookis ruum täis saama, avaldame siinkohal oma pöördumise uuesti. Kõigile neile aga, kes arvavad, et mis see ühekordne mainimine või kritiseerimine sellises lehes nagu Raplamaa Ühistöö ikka tähendab, teadmiseks, et siin kirjutatu säilib suure tõenäosusega vähemalt sama hästi kui mingis tagasihoidlikus paberlehes avaldatu ning on hoopis paremini kättesaadav üle maailma. Nii et kui soovite oma asutust või ettevõtet kogu maailmas halvas valguses näidata, ignoreerige julgelt meie kirjutisi ja kriitikat!

Siiski peame nentima, et ka teised ühistud on mõningal määral oma allahindlusi kärpinud, punased sildid on kadunud. Raplani jõudmiseks kulub neil aga ilmselt veel aega. Aga ju neil siis ei leidu selliseid abivajajaid, kellele suurel hulgal mahakantavat toidukraami jagada. Hoiame teid ka edaspidi sündmuste käiguga kursis.


Raplamaa Ühistöö 22


Raplamaa Ühistöö 23

Juuru Rahvamaja isetegevuslaste KEVADKONTSERT 16. mail kell 19.30 Juuru Rahvamajas http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7428.html Esinevad Juuru Harrastusteater etendusega “Tule, lendame läbi enda me... “ (kava A.Alliksaare luule põhjal, pälvis Raplamaa harrastusteatrite festivalil 2014. a III koha) Järlepa näitering vaimukate lühisketšidega, Juuru Segakoor, Järlepa hoovikoor, Juuru ja Järlepa naisrühmad. Tasuta

17. mail Muuseumiöö Raplamaal: Mahtra Muuseumis, Sillaotsa Talumuuseumis, Hageri muuseumis


Raplamaa Ühistöö 24

Jätkub 25. lk


Raplamaa Ühistöö 25

Rapla Kultuurikeskuses 30.05.2014 kell 19.00 Komöödiateater

See on liigutav ja koomiline lugu neljast inglise ooperitähest, kes satuvad taas kokku kunstiinimeste vanadekodus. Meenutatakse huvitavaid seiku säravast karjäärist ja pinnale kerkib ka omavaheline rivaliteet. Kunagised armumised ja lahkuminekud annavad nüüdki veel põhjust õhkamiseks ja kemplemiseks. Kired löövad jälle lõkkele, nii et hädiste vanurite lõputust heietamisest on asi päris kaugel. Üle pika aja mängivad laval koos Estonia suured staarid Helgi Sallo ja Katrin Karisma, lisaks neile veel Tõnu Aav (Eesti Draamateater) ja Estonia endine solist Hans Miilberg. Kunstnik on Riina Vanhanen ja helilooja Jaak Jürisson. Lavastus on pühendatud Tõnu Aava ja lavastaja Ago-Endrik Kerge 75. juubelile. Jätkub 26. lk


Raplamaa Ühistöö 26

Debati Euroopa uue visiooni ja leppe kohta algatusid Kuningas Baudouini fond ja Bertelsmanni sihtasutus koostöös üheksa teise Euroopa tuntud mõttekoja ja rahvusvaheliste suhete tippekspertidega. Debati käigus loodetakse välja töötada realistlikud reformiettepanekud, mis suudaksid kaitsta Euroopa Liitu sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste tormide ja ähvardava ohu eest muutuda ülemaailmselt tähtsusetumaks, ning edastada need ideed EL-i uutele juhtidele, kes astuvad ametisse pärast 25. mai Euroopa Parlamendi valimisi. Sündmuse lõpuks selguvad osavõtjate arvates Euroopa Liitu puudutavad peamised väljakutsed ning parim strateegilised valik, mida Eesti võiks toetada ning ideed, mida Eestil esitada 2018. a. eesistumise ajal. http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7470.html

Raplamaa Ühistöö

Väljaandja: Seltsing Raplamaa Ühistöö Ilmub igal kolmapäeval, materjale avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: piirpeeter@gmail.com Toimetuse üldaadress: raplamaa.yhistoo@gmail.com piirpeeter@gmail.com Veebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks)

http://www.yhistoo.comuv.com/ (pdf-faili allalaadimiseks).

2011.-2012. aasta Raplamaa Ühistööd ja pildialbum Raplamaa pildis ja pildil http://www.mediafire.com/?9j5bk58f29ia6


Raplamaa Ühistöö nr 19, 07. mai 2014