Page 1

raplamaa

Ühistöö

Nr. 11

14. märts 2012 Sellel aastal Raplamaal suuremaid teetöid ei tehta

http://www.mnt.ee/index.php?id=17332 Talv hakkab sedakorda läbi saama ja lumesahad võivad peagi suvepuhkusele jääda. Samas on plaanid suvisteks teede remonditöödeks juba tehtud. Maanteeameti selle aasta suuremate teetööde nimekirjast leiab Rapla maakonna nime alles pika otsimise peale tabeli alumisest otsast.

Kõige suuremaks teetööks osutub Vardi-Nurme kruusateele (0-6,3 km) katte ehitamine. Kruusateid tahetakse remontida kahes kohas: Ellamaa – Koluvere tee 2,3-19,3 kilomeetril ja Kivi-Vigala - Avaste Vana-Vigala tee 0,6-8,6 kilomeetril. Eesti suurimad teetööd jäävad Harju, Tartu, Pärnu, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonda.


Raplamaa Ühistöö 2

„Hiilgava streigivõidu“ valguses

Loo alguses palun kohe vabandust, et olin varem skeptiline streigi vajaduses. Nüüd kus see suur segadus on ikkagi toimunud, teen väikese tagasivaate. Mõtlema paneb vabariigi aastapäeva auks ilmunud kirjanik Sven Kivisildniku üllitis, kus ta andis hinnangu meie ununevale tegelikkusele: „Kõik mis meil on, on vabariigi surmapäev. Seda surmaaastapäeva võite tähistada 23. septembril, sest 23.08.2008 kirjutas grupp seltsimehi alla Eesti Vabariigi surmaotsusele, mida kuritegelikes ringkondades tuntakse Lissaboni lepingu nime all. Kas kõik on ära pööranud või ei mõisteta enam lugeda. See roojane leping on ometigi must valgel kirjas, võiks nagu tähti tunda, kõiki koole pole ometi veel kinni pandud.“ Julgesti ja selgelt öeldud. Kahjuks me ei mõtle sellele, millistest õigustest me selle lepinguga ilma jäime. Aga mängigem nüüd siis kunstiseseisvust edasi: „Mitte üks vagun ei liigu“ osutus vaid raudteelaste karjuvaks hääleks kõrbes. Juba selle väljaütlemise järel hakati pehmendust otsima. Lubati kontorirotid streikijate asemele panna, nagu ei kuuluks nemad samasse ametiühingusse ja oskavad vedureid juhtida.. Esmaspäev, streigilaine avapäev, oli Mäjamaa Maximas lausa jahmatav. Kassa juures küsiti valjuhäälselt habemikult vanapapilt isikut tõendavat dokumenti. Mille pahaga ta siis hakkama sai? Ostis pudeli õlut oma pensionipäeva auks. Rahvas oli järjekorras hämmingus. Kas tõesti vanahärra tundus nii nooruslik olema? Dokumenti peaks küsima ikka kahtluse korral noorukitelt. Õnnetu müüjatar oli näost tulipunane, kuid jäi kindlaks lugedes vanahärra pensionitunnistust. Viitas siltidele kassade juures, kus kirjas omamoodi streigikiri Maximalt-„kõik näitavad dokumenti“! Selline korraldus olevat antud üle vabariigi. Tahaks vaid sellele totrusele lisada veel soovituse-Kõik puhuvad! Nüüd koolide juurde. Õpetajaile öeldi kohe selge sõnaga, et raha ei ole. Siis pisut hiljem levis haridusministri lubadus järgmisel aastal ikkagi tõsta noorõpetajate palka 700 €urole. Huvitav, kustkohast see raha siis tuleb? Aga koheselt kumas läbi idee praeguse 200 gümnaasiumi asemel jätta neist alles vaid 80! Vaat siis, kus on rahaline reserv peidus. Koondame üleliigsed vanurid ja anname allesjääjatele nooremõpetajatele pisut lisa. Koolid müüme maha ja saame niimoodi raha. Kaval mõte. Pilt koolidesse ei andnud mingit arusaamat stregist, mingi segapudru vaid. Mõnes olid lapsed, mõnes mängiti palli. Jutupidu vabariigi keskväljakul tõi rahva välja, aga midagi ei saavutatud. Kui vaid presidendi ütlus: „streik näitab, et kannatus on hakanud katkema“. Veel aastavahetusel viibutas president eesti rahva poole sõrme, siis nüüd on toon tunduvalt leebem. Isegi ref-i poliitikud püüavad pööblit mesijutuga maha rahustada.

Segadust oli palju, väidavad eksperdidki. „Meil oli käimas õige mitu streiki ja täpselt ei saanud aru, mis toimub,“ tõdes tööpsühholoogia professor Mare Teichmann. „Mingil põhjusel oli neid, kes valmis protestiga liituma, ootamatult palju,“ arutles professor ja jõudis olulise põhjuseni: „Kodanikuna tunneme puudust, et keegi ei seleta meile arusaadavas keeles, miks tuleb maksta kreeklastele ning kuidas meie endi elu sellest paremaks läheb.“ Ülo Vooglaid Raplamaalt ütles: “Mind ajab naerma, kuidas õpetajad pingutavad selleks, et streigi tõttu keegi kuskil kuidagi ei kannataks. See näitab, et nad teevad streigi asemel nalja ja usuvad lihtsameelselt “head tsaari”.” Streigi rõhuasetus tundus olema äärmiselt vale. Süüdi on süüdimatu valitsemine kõikidel tasanditel. Riigil on raha küllaga, kuid see läheb valesse kohta. Hoopis selle vastu peaks streikima! Järelikult, mingit hiilgavat streigivõitu seni küll ei ole saavutatud. Aeg oleks Lissaboni leppe valguses viia Riigikogu üle tavabürooks kümnekonna töötajaga ja normaalse palgaga. Samuti on aeg pensionid võrdsustada personaalide arvelt. Riigiameteid pole nii palju vaja. Praegu peaks isegi kõige tuhmimale inimesele selge olema, kelle heaks ja kelle heakskiiduga valitseb meie praegune võimuklikk Eestit. Eesti rahva arvamusel ei ole mitte mingit tähtsust ja just „euroopalike väärtuste“ eest võideldes oleme ilma jäänud oma demokraatiast, võimude lahususest ja kõigi võrdsusest seaduste ees. Juba valmistab rahandusministeerium ette sotsiaalmaksulae kehtestamist kõrgepalgalistele, et nad peaksid vähem makse maksma. See tähendab, et üle 4000 €uro kuus teenivad inimesed ei maksaks enam sotsiaalmaksu pensionikindlustuseks minevat osa, vaid ainult sotsiaalmaksu ravikindlustuseks minevat osa, mis on 13 protsenti brutopalgast. Sääst on 20 protsenti brutopalgast ja tööandja kasutab seda säästetud raha, et niigi kõrget palka teenivatele inimestele veel rohkem palka maksta. Meie riigikaitse on mõttetult kallis. Soome militaaranalüütikute äsjasest uurimusest selgub, et Venemaa rünnaku puhul saavad Baltimaad loota vaid iseendale, sest NATO käed jäävad Baltimaade aitamiseks ilmselgelt lühikeseks. Järelikult kurname ikka oma rahvast edasi, maksame NATO osamaksu ja ajame ajuvabat propagandat edasi. Kui midagi peaks juhtuma, siis ilmselt valitsus pageb ülemere eksiili (eestlust säilitama!) ja meie asi on siin ennast ise aidata, nagu enne venelaste sissetulekut. Lõpetaksin kirjanikuhärra ütlemisega: „Aitab, lõpp jutul, nüüd hakkame jooma, sest pole tähtis, kas on midagi tähistada, sest kui on midagi juua, siis peab. Joo ja laaberda ja tee, mis sa tahad, aga kui õige eestlane oled, siis magad ennast 23. septembriks kaineks, sest sellel kallil leinapäeval tuleb juua kurvalt ja aeglaselt, nii et käsi ei väriseks.“ A. Aju


Raplamaa Ühistöö 3

Emakeele päev

Kristjan-Jaak Petersoni sünnikuupäeval, 14 märtsil aastal 1996 sai alguse meie emakeelepäeva tähistamine, mis sai riiklikuks tähtpäevaks 1999 aastal. See päev on ka meie uue Eesti riigi esimese presidendi Lennart Meri surmapäev ja tema abikaasa Helle Meri (Pihlak)sünnipäev, kes on Raplamaa tüdruk.. Ja kui palju inimesi sel päeval või kuupäeval sündinud. Ainult, et aastad ja sajandid ja inimesed ei ole päris samad. On riiklik lipupäev. Me mõtleme, me meenutame… Olen suure sõja järgne keskkkooli lõpetaja. Minu eestikeele õpetaja oli oma kolleegide ja õpilaste poolt austatud , nüüd juba aastaid Lõuna-Eestis, oma kodukandi surnuaial Märjamaa Keskkooli direktor ja emakeeleõpetaja Leonhard Vaide. Seda, kuidas ta õpetas, millesse ta ise uskus ja jumaldas, oskas meile nii lihtsalt ja ehedalt“ läbi lillede“ edasi anda, ei unune mitte iialgi. Mis sellest, et lõpukirjandid neil aastatel kirjutasime kõik kas Gorkist või Šolohhovist. Aeg oli see, aga mulle teadaolevalt ei ole mitte kellelgi õpetaja Vaide klassist jäänud kirjandi pärast kõrgkooli uksed suletuks. Polnud tähtis idee, vaid sõna seadmine. Õpetaja Vaidet riivas alati vale ja lohakas sõnakasutus. Ta oli meie emakeele kujundaja-koolitaja Märjamaal. Tänuks saadeti ta oma kooli aulast puhkama kolleegide, õpilaste , kokkutulnud rohkearvuliste vilistlaste poolt G. Suitsu „Kerkokella“ aegumatute värsside saatel. Muusika ja luule on ajatud kui vaid oskad ja tahad kuulata, lugeda.mõtiskleda, see on renesanss, mis kestab läbi aegade.

Lugege head sõbrad Juhan Liivi värsse aastast 1888 ja kõik saab selgemaks: Lumi sulamas… Lumi sulamas maapinnalt, jõed voolavad, soojad vihmad pilverinnalt imetavad maad. Eluvaim käib läbi loomu, taimi ehib ta, kesse võttis pika piina, hakkas õitsema. Isamaa, on sul ju tulnud vaimukevade? Oled aja hüüdu kuulnud, ärgand elule? Kas ju ärkad, oled ärgand, või ehk uinud veel? Kas ju märkad, oled märgand, või ju väsind teel? Kas, oh kallis, elu-idu põues peidad ka ? Või on juba mööda pidu, uuest` närtsind sa ? „Ära valust asja küsi, õnned-läinud nad! Igatsejal `luules üksi veel kord koidavad.“ Head emakeele päeva! Lembe Hendla

Andres Ehini mälestusõhtu: luulekogu „Pilvest ja varesest“ esitlus 19. märtsil kell 17 Rapla Keskraamatukogus

Tasuta


Raplamaa Ühistöö 4 Raplamaa 2012. a XII KOOLITEATRITE FESTIVAL on 16.-17. märtsil Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis Festival on Eesti Harrastusteatrite Liidu kooliteatrite Riigifestivali maakondlikuks eelvooruks. Siit valitakse välja need trupid, kes esindavad maakonda 2012. aastal. “Kooliteater 2012” Gümnaasiumi astme riigifestival toimub 13.-15. aprillil Tallinnas. Keskastme riigifestival toimub 27.-28. aprillil Kuusalus Harjumaal. Algklasside riigifestival toimub 11.-12. mail Paides. Täpsem teave ja küsimused tel: 509 6693 Tiina Roosalu

Tutvustav Kundalini jooga tund Mardi talu, Pirgu küla, Juuru vald, Raplamaa. 16. märtsil kell 10.30-12 või 15.30-17 Oled oodatud osalema KUNDALIN JOOGA algajate kursusele, teisipäeviti ja/või reedeti. Esimene tutvustav tund on TASUTA

Riietu mugavalt, soovitavalt valgesse naturaalsest materjalist riietesse (valge riietus võimendab aura vibratsiooni), kanna peakatet. Võta kaasa joogamatt või lambanahk ja pleed enda katmiseks lõdvestuse ajal. Beebidega emmed-issid on ka oodatud osalema. Palun anna teada, mis päeval ja mis kell soovid osaleda. Samuti anna teada, kas tuled koos lapsega või ilma. Tunde juhendab Kristi Kauponen Teave: Kristi Kauponen tel 527 0454, kristit@hotmail.com

Arne Lauri vestlusõhtu 15. märtsil kell 19 Rapla Rahvakoolis (Hariduse 3, II korrus) - Lühiülevaade jooga erinevatest koolidest - Kaks meditatsioonireisi Osalustasu 5.- EUR Info 520 3090, silvi@koolitaja.com

Märjamaa rahvamajas

Sauna 2, Märjamaa 78302 (keskväljaku ääres) telefonid: 4820075, 4821355, 56564614 e-post: marjamaa.rahvamaja@marjamaa.ee http://www.marjamaarahvamaja.ee/

*** 16. märtsil kell 19 Vana Baskini Teari etendus “Plastikvõileib” Piletid õpilane, pensionär 8€, täiskasvanu 10€ Info ja piletite broneerimine telefonil 5656 4614, 482 0075

Peterburi tsirkus Hageris 18. märtsil kell 12 Hageri rahvamajas. Piletid- laps 2 €, täiskasvanu 3 €. G4S Korvpalli Meistriliiga Piimameister Otto vs. TTÜ Korvpalliklubi 17. märtsil kell 17 Piletihinnad: Täiskasvanud: 4 EUR Õpilane, pensionär: 2 EUR

Eesti Interpreetide Liidu 10. hooaja kontserdid! 18. märtsil kell 18 Rapla Kultuurikeskuses Piletid 4 eruot/2,5 eurot


Raplamaa Ühistöö 5

Krimi

http://www.krimi24.ee/?page=110-112 Vargused Ajavahemikul 1.–5. märts varastati Kehtna vallas Hertu külas maja juurest mopeed Delta V50. Kahju on 200 eurot.

7. märtsil hukkus harvesteriga langetatud puu alla jäänud raietööline

http://www.ti.ee/index.php?article_id=2104&page=51 0&action=article&

Ajavahemikul 4.–5. märts tungiti Kehtna alevis Staa7. märtsil kella 13.45 paiku juhtus Rapla maakonnas dioni tänaval sõiduautodesse ja varastati tehnikat. Kahju Vana-Kaiu külas raske õnnetus: harvesteriga langetatud on 170 eurot. puu kukkus peale metsas raietöid teinud 31aastasele töö7. märtsi päeval varastati Kohila vallas Aespa alevikus mehele. Raske tervisekahjustuse saanud kannatanu viidi Orava väikekohas suvilatest tööriistu ja metallesemeid. Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, kus ta suri kell 20.45. Metsalangil viibisid õnnetuse toimumise ajal harvesKahju on selgitamisel. terijuht osaühingust Woodlogester ja kaks töömeest osaAjavahemikul 1.–9. märts tungiti Kohila vallas Aespa ühingust HP Metsateenused. Hukkunu oli tööle võetud külas Nõgese tänaval majja ja garaaži ning varastati erine- suulise lepingu alusel. „Metsalangetustööde puhul tuleb õnnetuste vältimiseks alati kooskõlastada tööpiirkond, kus vaid esemeid. Kahju on 1080 eurot. töötab metsatehnika ja kus raietöölised,” kinnitas juhtumit Ööl vastu 10. märtsi varastati Kohila vallas Hageri külas uuriv Tööinspektsiooni tööinspektor-uurija Marge Mäekitalust tööriistu ja metallist esemeid. Kahju on 2886 eurot. vi. Kui tööõnnetuse tagajärjeks on surm või nähtavalt raske vigastus, tuleb õnnetusest viivitamata teatada TööinspektOmavoliline sissetung Ajavahemikul 14. veebruar kuni 5. märts tungiti Viga- siooni kohalikule asutusele, ootamata arsti teatise saamist. la vallas Palase külas talu kõrvalhoonesse ja varastati kaks Surmaga lõppenud tööõnnetusest peab tööandja teavitama viivitamata ka politseid. elektrimootorit. Kahju on selgitamisel. Juhtunu suhtes on Lääne Prefektuuri poolt alustatud kriminaalmenetlus. Kehaline väärkohtlemine Käesoleva aasta jooksul on Tööinspektsioonis registree4. märtsil südaöö ja kella 5 vahel löödi Kohila vallas Mälivere külas elamus 49-aastast naisterahvast. Politsei ritud 632 tööõnnetust. Surmaga on lõppenud kolm tööõnon kahtlustatavatena kinni pidanud 46-aastase mehe ja netust, lisaks on uurimise all ühe surmaga lõppenud õnnetuse asjaolud. 35-aastase naise.

KIK infopäev Raplas 14. märtsil kell14 SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) korraldab infopäeva projektide rahastamise põhimõtete tutvustamiseks keskkonnaprogrammist. Teemad: - looduskaitse programmi eesmärk, toetatavad tegevused. - taotluse koostamise näitlikustamine e-andmebaasis KIKAS (looduskaitse programmist), - taotluse lisad, nõuanded taotlejale, abikõlblikud kulud. - looduskaitse projekte Rapla maakonnas, - Uued keskkonnaprogrammist toetatavad tegevused (kalanduse, jääkreostuse, atmosfääriõhu kaitse valdkonnas). Infopäeva sihtgrupiks on looduskaitse jt valdkondade projektide praegused ja tulevased arendajad. Infopäev toimub 14. märtsil 2012 a kell 14.00 – 16.30 Rapla Maavalitsuse I korruse saalis, Tallinna mnt 14,

Rapla Osalemine on tasuta. Soovitatav eelregistreerumine. Lisainfo ja registreerimine tel. 489 4644, 508 7052 või irene.volk@kik.ee. Irene Volk, KIK Raplamaa esindus KIKAS aadress kikas.kik.ee Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, keskkonnakaitsega seotud organisatsioonid, keskkonnakaitse või -koolitusega tegelevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, teadus- ja haridusasutused, äriühingud (s.h riigi, kohaliku omavalitsuse või muude avalik-õiguslike organisatsioonide valitseva mõju all olevad äriühingud). 2012 a I vooru taotluste esitamise tähtaeg on 26.03.2012.


Raplamaa Ühistöö 6

Saaga

Meie mälu on üsna lühike, täpselt mäeletame sündmusi, mis alles äsja toimusid. Juba mõne aja pärast hakkame meenutama, kas justus see sellel või sellel kuupäeval, sellel või sellel aastal. Mälust palju täpsemini säilivad andmed aga kirjapandud kujul. Kust aga leida vanemaid ürikuid, mis meie ajaloost pajatavad? 15. veebruari Raplamaa Ühistöös vaatlesime, millised võimalused on lugeda vanemaid trükiseid üldise ajaloo kohta. Nendest allikatest ei leia me aga eriti palju teavet näiteks oma esivanemate, oma pere, oma kodukoha ajaloo kohta. Palju täpsemad andmed on kirjas mitmesugustes omaaegsetes käsikirjalistes dokumentides. Veel mõned aastad tagasi tuli huvilistel otsida ajalooarhiivis või kirikutes asuvatest kirikuraamatutest oma pere ajalugu, paljud materjalid aga jäidki kättesaamatuks. Nüüd on suur osa paberil säilinud ürikutest digiteeritud ja tehtud kõigile kättesaadavaks Saaga internetilehekülje kaudu. Niisiis avame lehekülje: http://www.ra.ee/dgs/explorer.php ja tutvume nimekirjaga, millised dokumendid siin leiduvad:

Digiteeritud arhiiviallikad

Kirikuraamatud Luteri ja apostliku õigeusu koguduste kirikuraamatud Hingeloendid Eesti- ja Liivimaa rahvastik 1782-1858 Vallavalitsuste dokumendid Vallaliikmete nimekirjad, vallavalitsuste protokolliraamatud 19. sajandist 1918. aastani Elanike nimekirjad Eesti Vabariigi perioodist (19181940) Kohalike omavalitsuste elanike nimekirju riigiarhiivi kogudest Petseri ja Narva-taguste valdade elanikele perekonnanimede panemine Perekonnanimede panemise protokollid 1921-1923 ja kataloogikaardid Vakuraamatud Andmed talude ja koormiste kohta 17.-19. sajandil Sõjaväeteenistusse kutsutute nimekirjad Nekrutite ja kutsealuste nimekirjad 1799-1917 Riigiasutused Eesti Vabariigi ministeeriumid ja allasutused, välisesindused, eksiilvalitsus Eesti rahvusväeosad 1917-1918 Riigi- ja rüütelkondade asutused Eestimaa ja Liivimaa riigi- ja rüütelkonna asutuste materjale 18. sajandist kuni 1917. aastani HerBalt: baltisaksa genealoogilised allikad Koostööprojekti “Hereditas Baltica” käigus digiteeritud baltisaksa perekonnaloo allikad Linnad Magistraatide ja linnavalitsuste dokumente

Isikuarhiivid Isiku- ja perekonnaarhiivide materjale Kohtuasutuste materjalid Kohtuasutuste protokolliraamatuid 19. sajandist Organisatsioonid Fonde riigiarhiivi kogudest Kooliajaloo allikad Statistilised ankeedid ja kooliõpetajate aruanded rahvakoolide kohta Eesti- ja Liivimaalt 19. sajandist Kollektsioonid Kollektsioone riigiarhiivi kogudest Gildide ja tsunftide arhiivid Gildide ja tsunftide dokumente Tallinna Linnaarhiivi ja Ajalooarhiivi kogudest Kaardikirjeldusraamatud Kaartide kirjeldusi 17.-19. sajandist Materjale vanausuliste kohta Andmeid vanausuliste arvu, paiknemise ja perekonnatoimingute kohta Estica Valik Eesti-ainelisi materjale välisriikide arhiividest Kaartide infosüsteem Sisaldab digiteeritud kaarte ajalooarhiivi ja riigiarhiivi kogudest Tallinna Linnaarhiivi kaardikogu Digiteeritud kaarte Tallinna Linnaarhiivi kogudest Tallinna Aadressbüroo aadresslehed Andmeid Tallinna elanike kohta 1909-1929 Tartu projektid Tartu linna hoonete ehitusplaanid aastatest 1871-1918 Aadlivapid ajalooarhiivis Ajalooarhiivis säilitatavate aadlivappide kujutised 17. sajandi trükised 17. sajandi (kuni 1710) trükised ajalooarhiivi fondides

Osa materjale avaneb kohe lingile vajutades. Näiteks aadlivapid. Näiteks toodud von Aderbergi vapp http://www.eha.ee/vapid/index.php?act=vapp&id=76& nimi=&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et


Raplamaa Ühistöö 7

Saaga Registreerumata lehitsetav on ka kaartide infosüsteem http://www.ra.ee/kaardid/ Kaartide infosüsteem - Avaleht ofavate 1 Palju teavet pakuvad lehekülje paremal äärel ja teksti all asuvad lingid (lingid on sinise tekstiga, linkidaPage saate,1kui originaallehekülje)

In English

Kaartide infosüsteem Avaleht Täpsem otsing

Pealkiri

Koht

Koostamisaeg alates

kuni

Otsi

Puhasta

Täpsem otsing | Abi

Rahvusarhiivi kaartide infosüsteem Kaartide infosüsteemis on hetkel Kaartide infosüsteem sisaldab peamiselt Eesti kahes suuremas arhiivis — ajalooarhiivis ja riigiarhiivis — hoiul olevate kaartide kirjeldusi ja digikujutisi.

• 74970 kirjeldatud kaarti; • 18601 digiteeritud kaarti.

Ajalooarhiivi kaardikogu puhul on tegemist riigi suurima ja hinnalisima ajalooliste kaartide kollektsiooniga — dokumentide koguarvuks on pakutud 80 000–100 000. Kaardikogu on äärmiselt kirev. Üldgeograafiliste, topograafiliste, hüdrograafiliste, melioratsiooni–, teede– jm erikaartide üle on arvuliselt domineerivaks rühmaks piiri– ja maakasutusplaanid. Enne kui alustad kasutamist Riigiarhiivi vanimad kaardid pärinevad alles 19. sajandi teisest poolest. Leidub topograafilisi, hüdrograafilisi, haldusjaotuse, teede– jm kaarte ning plaane, palju on maade ja metsade kasutamise ja omandiõigusega seotud plaane. Need piirikaardid moodustavad ka kõige suurema osa kartograafilisest materjalist. Samuti leidub sõjalisi plaane: lahinguoperatsioonide ja vägede paigutuse skeeme, sõjaväele eraldatud maade plaane.

• vaata üldtutvustust; • tutvu otsivõimalustega.

Loe edasi

Kasulikke ja huvitavaid viiteid • Tallinna Linnaarhiivi kaardikogu Ehkki vanad kaardid on eelkõige ajaloodokumendid, võib neid vaadata ka kui kunstiteoseid.

Ajalooliste kaartidega töötamisel on abiks leppemärkide kirjeldused.

• Maa-ameti kaardirakendused • Digiteeritud kaartide veebipõhine georefereerimine

Copyright © 2012 Rahvusarhiiv

EAA.298.2.71 leht 3

Page 1 of 1

Ja ka üks väike näide arhiivist

http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/zoomifyViewerPage?id=219531

9.03.2


VAU - PersonalViewPage

Page 1 of 1

Raplamaa Ühistöö 8

Saaga

Kui teid huvitavad aga esmajoones isikuandmed, siis Arhiiv algallikate juurde pääsemiseks tuleb registreerida ennast Saaga kasutajaks.

VAU kohta Sisukaart Abi/Tagasiside ENG Kasutajatunnus

Suhtlus

Salasõna Registreeri|Unustasid salasõna? Minu asjad

Registreeri Kohustuslikud väljad

Soovin järgmisi uudiskirju

Kasutajatunnus Saaga uudised Kasutajatunnus peab olema vähemalt 3 sümbolit, peab algama tähega ja ei tohi sisaldada täpitähti ega tühikuid.

Uued raamatud

Salasõna Uued fondid Salasõna pikkus peab olema 6-10 märki, milles vähemalt üks suur täht, üks väike täht ja üks number. Salasõna ei tohi sisaldada täpitähti ja tühikuid.

Eelteated Arhiivi ürituste info

Korrake salasõna Huvitav arhivaal E-post Eesnimi Perekonnanimi Arhiivikülastuse eesmärk

Teadustöö

Asukohariik

Eesti Vabariik

Sünniaasta

Vali

Haridus

Vali

Registreerimine on kõigile vaba ja tasuta. Olles kord te oma esivanemate kohta. Nendeks dokumentideks on registreerinud, pääsete edaspidi oma kasutajatunnuse ja kirikuraamatud, kus mitmesaja aasta jooksul talletati kõik salasõna abil andmete juurde. Registreeimisel küsitakse olulisemad sündmused (sünnid, surmad, leeriritamised, Saaga; Kirikuraamatud Page 1 of 1 arhiivikülastuse eesmärki, milleks võib olla teadustöö, ge- kihlumised, abiellumised). nealoogia, kodu-uurimine jne. Paremal leiame jällegi viited kasutamise kohta, vasakul Vajutades nuppu "Registreeri" nõustun ma ühtlasi kasutustingimustega. Loomulikult tuleb läbi lugeda kasutustingimused ja asuvas tulbas huvitavad meid aga esmajoones luterliku kiTutvuge kasutustingimustega nõustuda nendega. riku kirikuraamatud avalikes arhiivides. Viitekood Dokumente, mida Üldotsing uurida, Abi? on Saagas palju, meie aga Abi? KKK/Tagasiside | ENG Mine Registreeri Palun kirjutage turvakood kõrvalolevasse kasti: ülevaavaatleme esmajoones dokumente, mille abilOtsi saate Konto | Eelistused | Välju Kalev Türk

Saaga » Kirikuraamatud

Luterliku kiriku kirikuraamatud avalikes arhiivides

Mis on meetrikaraamatud?

Sünni-, surma- ja abielumeetrikad, personaalraamatud, kirikutähed, armulaualiste nimekirjad jm

Kirikuraamatud EELK kogudustes

Meetrikaraamatud on registrid, mis sisaldavad kronoloogilises järjekorras sündide, abiellumiste ja surmajuhtumite sissekandeid.

EELK kogudustes kohapeal säilitatavate kirikuraamatute koopiad Mis on personaalraamatud?

Sünni-, surma- ja abielumeetrikad ning pihilehed

Personaalraamatud on kirikukoguduste liikmete nimekirjad, mis koostati majapidamiste ja perekondade kaupa.

Muud konfessioonid

Mis on kirikutähed?

Apostliku õigeusu kirik

Kirikutäht (sks k Parochialschein, lühend personaalraamatutes PS või KT) on väljavõte personaalraamatust, mis anti välja siis, kui koguduseliige vahetas kogudust. Abimaterjalid Arhiivimaterjalide lugemist hõlbustavad sõnastikud. Kasulikud viited Läti perekonnaloo digiteeritud allikad Luteri koguduste


Raplamaa Ühistöö 9

Saaga

Saaga; 4. Kirikuraamatud ja nimistud; 1773-1926

Page 1 of 1

Vajalik on teada, millise koguduse alla meie esivanemad kuulusid. Kuna Rapla maakond ei ole sellisel kujul varem eksisteerinud, siis tuleb otsida koguduse järgi ka praostkond. Vatleme lähemalt Rapla kogudust, mis kuulub Lääne-Harju Üldotsing Abi? » KirikuraamatudViitekood Abi? kiriku kirikuraamatud avalikes arhiivides » Läänepraostkonna alla. Seega valime: Saaga » Luterliku KKK/Tagasiside | ENG Otsi Harju praostkond » Rapla kogudus » I pastori kantselei » 4. Kirikuraamatud Mine ja nimistud Konto | Eelistused | Välju Saaga » Kirikuraamatud » Luterliku kiriku kirikuraamatud avalikes arhiivides » Lääne-Harju praostkond » EELK Rapla

Kalev Türk

kogudus » I Pastori kantselei » 4. Kirikuraamatud ja nimistud; 1773-1926

4.1 Sünni-, abielu- ja surmameetrika

Allsari

17731891

4.2 Sündinute nimistud

Allsari

17731891

4.3 Leerilaste nimistud

Allsari

17741891

4.4 Abiellunute nimistud

Allsari

18321891

Saaga; Kihlatute, mahakuulutatute ja abiellunute nimekiri; EAA.1219.1.203; 1892-1906 Page 1 o 4.5 Armulaualiste nimistud

Allsari

18001934

Allsari 1774Pisipildid | KKK/Tagasiside | ENG | Konto | Eelistused | Välju | Kalev Tü 1891 Kihlatute, mahakuulutatute ja abiellunute nimekiri; EAA.1219.1.203; 1892-1906

4.6 Surnute nimistud

4/206

4.7 Personaalraamatud

Nüüd olemegi jõudnud nii kaugele, et võime dokumente uurima asuda. Peame loomulikult teadma, mis oli meie esivanemate nimi ja talu (osaliseltki). Kirikuraamatutes on sündmused (abiellumised, sünnid, surmad jne kirja pandud kronoloogilises järjekorras, nii et kui esivanema täpset sünniaega ei tea, tuleb läbi vaadata lausa mitme aasta dokumendid. Omaette küsimuseks on kirjutaja käekiri, mis mõnikord on vägagi selge ja loetav, teinekord aga... Dokumentidest arusaamist raskendab veel asjaolu, et siin on valitsevaks olnud võõrad, kelle nõudmisel tuli dokumente täita keeles, mis oli neile arusaadav. Nii ongi osa dokumente täidetud eesti keeles, osa vene keeles ja osa saksa keeles. Toome siin veel mõningaid näiteid erinevatest dokumentidest. Loomulikult saab oma esivanemate kohta andmeid ka teistest allikatest kui kirikuraamatud. (vt dokumentide loendit Saaga avalehel)

40%

Allsari

18261902


Raplamaa Ühistöö 10

Pisipildid | KKK/Tagasiside | ENG | Konto | Eelistused | Välju | Kalev Türk

Abielumeetrika; EAA.1219.1.182; 1871-1891 3/58

90%

Saaga

Veel näiteid kirikuraamatute erinevatest kirjastiilidest

Saaga; Sünnimeetrika; EAA.1219.2.6; 1819-1830

Page 1 of 1

Pisipildid | KKK/Tagasiside | ENG | Konto | Eelistused | Välju | Kalev Türk Sünnimeetrika; EAA.1219.2.6; 1819-1830 50/287

70%

http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=7&iid=200250773268&img=eaa1219_001_000...

9.03.2012


Raplamaa Ühistöö 11

Palga maksmine streigi ajal: millele on õigus õpetajal, kooli kokal ja lapsevanemal?

http://www.ti.ee/index.php?article_id=2095&page=51 0&action=article& Kuna artikkel on kirjutatud enne streiki, siis avaldame veidi lühendatult. 7.–9. märtsi haridustöötajate streik mõjutab töötasu nii streikijatel kui ka streigi tõttu töölt puuduvatel lapsevanematel. Tööinspektsiooni juristid selgitavad, millistest seadustest tuleks lähtuda palga maksmisel. Streigis osalejatele streigipäevade eestpalka ei maksta, sätestab kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 25. Ent juhul, kui streikijate nõuded rahuldatakse täielikult või osaliselt, maksab tööandja streigi väljakuulutanud töötajatele, töötajate ühingule või liidule hüvitist poolte vahel kokkulepitavas suuruses. Kas ja millist palka peab maksma töötajatele, kes streigis ei osale, kuid streigi tõttu siiski tööd teha ei saa? See küsimus puudutab näiteks kooli kokka või lasteaia majandusjuhatajat. Kui töötaja kollektiivlepingus ei ole vastavat kokkulepet või sellist lepingut üldse polegi, siis tuleks rakendada töölepingu seaduse §-i 35, mis kohustab tööandjat

Rakvere Teatri etendus lastele „Tuhkatriinu“. 16. märtsil Rapla Kultuurikeskus Kell 12.00 Pilet 5€. Rakvere Teatri etendus „Armastus tööpostil“. 16. märtsil Rapla Kultuurikeskus Kell 19.00 Pilet 9,50€ / 8 €

maksma keskmist palka aja eest, mil töötaja ei saanud teha tööd temast endast mitteolenevatel põhjustel. „Tööandjal ei ole õigust keelata töö tegemist inimestel, kes streigis ei osale,” kinnitas Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist Elina Soomets. Mida peab tegema lapsevanem, kes ei saa minna tööle, kuna õpetajate streigi tõttu ei ole tal võimalik viia last kooli või lasteaeda? Kuna streik on võlaõigusseaduse § 103 lõige 2 kohaselt vaadeldav vääramatu jõu asjaoluna, siis lapsevanemal ei ole seadusest tulenevat õigust nõuda palka streigipäevade eest, mil ta oli sunnitud lapsega kodus olema. Töötajale soodsamate kokkulepete sõlmimine on aga alati lubatud. Streigi ajal tööd jätkava töötaja jaoks ei muutu midagi tööandja maksab talle töölepingujärgse palga. Lisainfo: Evelin Kivimaa, Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist Telefon: 6269403 ja 56 992 324 E-kiri: Evelin.Kivimaa@ti.ee

Rapla valla Nukuteatripäev 16. märtsil Hagudi kooli suures saalis Kell 11 Tasuta! Kaastöid, reklaame ja kuulutusi järgmisse lehte ootame 20. märtsi kella 17ni aadressil raplamaa.yhistoo@gmail.com ja piirpeeter@gmail.com


Raplamaa Ühistöö 12

Kas on märgata edasiminekut?

Aastad aina mööduvad, aga kui palju meie ümber tegelikult muutub? Avaldame väljalõike 1994. aasta 16. juuli Ühistööst. Kui palju siis on nende vahepealsete aastatega muutunud? Kui palju korraldatakse meil kõikvõimalikke arutelusid ja nõupidamisi, kus päevade kaupa kulutatakse tööaega ja raha, kuid millest pole mitte kellelegi mingisugust kasu? Mitu aastat veel kulub, kui jõutakse reaalse haldusreformini?


Raplamaa Ühistöö 13

Naistepäeva järelpidu

17. märtsil

Eidapere rahvamajas Uksed avatakse

kell 20.00

tedeg h ä t ud tants

a

Erich Kriger ja

DJ En n

s t o o Tja i t a n K a a j a ig

i K o Mark

Pääsmed eelmüügist (12, 13 ja 14 märts) naistele 6 € ja meestele 8 € Hiljem pääse 12 € Peolaud kata ise. Info ja broneerimine 53 447 332, Helgi

htu täis Õüllatusi!


Raplamaa Ühistöö 14

Ahjuroad

http://www.perefoorum.ee/viewtopic.php?f=21&t=6685 kiisuemme Andke häid ideid, mida teha juurikatest ja lihast ahjus. tüüpilisest ahjupraest hakkab villand saama juba. Vormiroad on väga teretulnud, eriti need, kus pliidikasutamine ei ole oluline. Kõuts_Kõverjalg Mina olen päris tihti igasugu erinevad juurikad, seeni jms koos lihaga küpsetuskotti loopinud, ahju ja väga kergelt hea toit valmis Vahel panen ka natukene näiteks veel valget veini või tumedat õlut-väga mõnus kaste tuleb. Tirts Väga hea ahjuroog saab, kui panna kanakintsud, porgand, sibul, tomat, sool, pipar, majonees peale.... sellest kooslusest tekib super kaste selelle. Sama võid proovida ka mis iganes kalaga, tegin nt kunagi havist ja ka super! Niisiis kõik potti ja ahju podisema liilia2 Mesine lõhefilee 1-1,5kg lõhefileed nahaga 100g sulatatud võid 4 tl (riivitud) sidrunikoort 4 spl sinepit 8 spl mett soola, musta pipart Näpi fileest välja luud. Sega sulatatud või, riivitud sidrunikoor, mesi, sool, sinep ja pipar ühtlaseks massiks. Määri saadud maitsesegu kalafileele. Küpseta kala ahjus 200°C juures 15-20 minutit. Serveeri värske salati, kartulipüree või riisiga. Retsept on mõeldud neljale kuni kuuele inimesele. HAKKLIHA-KÖÖGIVILJAVORM 5–6 inimesele u 10 toorest kartulit 1–2 sibulat (200 g) 1 väiksem suvikõrvits (300 g) 3 tomatit 400 g (veise)hakkliha ½ tl musta pipart 2 tl kuivatatud punet 2 tl kuivatatud basiilikut 100 g sinihallitusjuustu ½ tl soola u 1,5 l vett 2 sl jahu Peale: ½ dl riivjuustu ¼ dl riivleiba ½ dl hakitud värsket peterselli 1 küüslauguküüs

Kõigepealt prae pannil hakkliha ja maitsesta pipra, pune, basiiliku ja sinihallitusjuustuga. Samal ajal saad koorida kartulid ja sibulad ning need viilutada. Riivi suvikõrvits jämeda riiviga ning viiluta ka tomatid. Lao rasvainega määritud kõrgema servaga ahjuvormi kihtidena kartuli-, sibula- ja tomativiile, suvikõrvitsat ja hakklihasegu. Pealmiseks kihiks jäta kartuli- ja tomativiilud. Kartulikihtide vahele riputa veidi soola. Sega jahu veega ja kalla vormi. Küpseta 200kraadi juures u 50 minutit. Vahepeal valmista kate: sega omavahel riivitud juust, riivleib, hakitud petersell ja küüslauk. Riputa segu vormi pinnale ja küpseta ahjus veel u 15 minutit. Serveeri koos meelepärase värske salatiga. merczy Avastasin selverist hortexi sügavkülmutatud pasta-köögivilja segu, väga mugav kiireks makaroni-köögivilja vormiks. Sügavkülmutatud segu valada ahjuvormi, juurde soovi korral mingit liha ja maitseaineid (tilli sisaldab segu niigi), peale muna-piima segu ja juust. keityike Soomlaste lemmik söök- kaalilaatikko Kapsavorm pool pead kapsast hakkliha kotike riisi ruokakerma- ma ei tea, kuidas eestis kutsutakse vast mingi toidukoor, pakendatud nagu rõõskoor. Viilutan kapsa ära, viskan kuumale wokpannile, natuke vett (nii pool klaasi), kergelt kuumutan seal, et kapsas muutuks pehmemaks, soola natuke. Praen hakkliha ära, lisan soola ja natuke pipart.Hakkliha võiks olla rohkem, maitseb paremini. Lisan hakkliha kapsale, riis ja toidukoor ning segan ilusti segamini. Panen kogu segu väiksemasse vormi, kui jääb liiga õhukese kihina, siis võib kiiresti kõrbema minna ja pole nii mahlane. Vorm ahju, umbes 150 kraadi juurde, olen ise tunde järgi teinud, eks see vorm kuskil tunnikese või rohkem seal küpseb, välja võtan siis, kui on ilus kuldpruun. Kapsast kõrbema ei tohi lasta, jääb kibe maitse juurde. M6mmi Köögivilja ja lihaga on ju võimalik teha erinevaid pajaroogasid, topid kõik patta ja ahju. Mul tuttav teeb keraamilises või malmist ahjupotis. Liha, kartul, porgand, kaalikas, seller, porrut + maitseained. Võimalik. et ka pisut vett hajutamiseks. Täpsemat retsepti ei ole, kuna ta lisab kõik tunde järgi janzza Mu äia üks firmaroogasid (nüüd ka minu) on kartuli-hakkliha vorm. Kartul siis ketasteks ja hakkliha kergelt


Raplamaa Ühistöö 15

Ahjuroad

panni peal pruunistada. Siis laduda kartulid jahakkliha kihiti ahjupotti, peale valada piima-muna segu ja siis kõik ahju 250 kraadi, kuni kartul pehme. Mina isiklikult küpsetan seda suures ahjus ja mekk kohe parem kui elektriahjus küpsetatult. Head isu!! Tribunilla Mulle meeldib malmpott rohem kui keraamiline. isegi söögil mõnusam maitse. Ma olen ka täitsa vaadanud, mis kapis on ja selle potti pistnud. Loomulikult liha peab olema alati. Lasknud seal hästi vaiksel tulel 150C kuskil 3-4 h haududa ja siis lisanud peale vahukoort. Vahel olen pannud ka kookospiima ja bambusvõrseid. Kindlasti lisan ka kanamaitselist kuubikupuljongit. See annab ka kuidagi erilise mõnusa maitse. Ja hästi head tulevad veel ribid selliselt tehtud - nämma! Ely Juurikad pisemaks lõigata ja koos lihalõikudega küpsetuskotti panna. Küpsetuskoti nurk ära lõigata, sisse ja panni peale natukene vett lisada. Soola ja maitseaineid maitsejärgi. Easy, tervislik ja maitsev. triku Minu vaieldamatu lemmik on ahjukartul peekoni ja sibulaga. Kartulid koorida, lõigata tükkideks, veidi soola peale, sinna peekoniviilud ja peekoni peale ohtralt sibularattaid. Siis lisan vett, et poole kõrguselt kartulid kaetud ja ahju kuskil 45 minutiks. Juurde näiteks kodujuust hapukoore-kurgi-tomatiga. merczy Tegin ka täna miskit ahjuroa varianti: Keedetud kartulid lõigata meelepärasteks tükkideks ja panna ahjuplaadile (küpsetuspaberi võib ka alla panna), selle peale panna singitükid ja lükata 200 kraadi juures ahju. Kui sink juba pruunikas on, siis võta roog ahjust välja, tee mõned augud roa sisse ja aukudesse pane muna ja raputa kõik juustuga üle. Kui muna on hüübinud, on toit valmis ka. Maitsestasin soola, pipra ja paprikapulbriga Hely Ahjukartuleid teen viimasel ajal nii, et lõikan sektoriteks, panen suurde kaussi, segan läbi õliga ja raputan peale soola, rosmariini. Segan uuesti läbi ja siis ahjupannile. Väga head saavad. Aga kartuleid võib ilmselt tõesti ükskõik mismoodi maitsestada. Karrikartulid tunduvad minu jaoks muidugi veidi imelikud, aga andke minna muidugi. Laiskade inimeste kokatund Kui shashlõkiliha jääb üle, mis poest suure hoolega kokku ostetud: Punases-keefiri-misiganes huvitavas marinaadis liha panna küpsetuskotti kartulite, porgandite, küüslauguküünte, sibula, jne. Lisada vett 200-300ml, kotisuu kinni, auk sisse, ahju 200°C - kuni juurikad pehmed. Marinaadist saab mõnuskastme. Head isu!

Sonic Hakkliha ”pirukas” (muudmoodi ma seda nimetada ei oska : Taigen: 3 dl jahu 125 gr võid või margarini 3 spl vett Täidis: 500 gr hakkliha (omal valikul) 1 suur sibul 1 purk maisi 1 purk purustatud tomateid soola-pipart vastavalt maitsele 2-3 punast paprikat 2 tl basiilikat 125 gr riivjuustu Pane jahu kaussi, lisa väikesteks tükkideks lõigatud rasvaine ning vesi. Töötle segu läbi nii, et sellest tekib taigen. Kui taigen valmis, võta ümmargune ahjukauss (vorm) ning vajuta taigen põhja nii, et see ka servad kataks. Seejärel pane vorm külmkappi ning lase seal seista 30 minutit. Samal ajal prae hakkliha ning sibul, lisa maitseained ning purustatud tomatid. Sega segu ning lisa mais ja tükeldatud paprika. Kui taigen on 30 min külmkapis seisnud, võta see välja. Vala hakklihasegu taignale, puista üle juustuga ning küpseta ahju alumisel “korrusel” 225 kraadi juures ca 25 minutit. Seveeri salatiga. kiisuemme Meil selle suve hitt terve pere jaoks on olnud selline ahjuroog: Vaja läheb: Kartulit Tomatit Suvikõrvitsat võikabatshoki Veisehakkliha Sibulat/küüslauku Maitsestamiseks soola Soovi korral riivjuustu Viilutan köögiviljad õhukesteks ratasteks ja lisan kihtidena koos pruunistatud hakkliha-sibula seguga ahjupotti. Kaas peale ja küpsema. Valmis on siis, kui kartul pehme on -kahvliga katsuda. Beebile andsin sama toitu, ainult talle lasin saumiksriga peenemaks selle toidu ja juustu tõstsin tema osa pealt välja või jätsin üldse panemata. Kui kellelgi mõlgub meeles mõni väga hea retsept, mida ta oleks nõus ka teistega jagama, siis ootame seda meeleldi, et avaldada rubriigis “Lugeja soovitab”


Raplamaa Ühistöö 16 1

2

3

4

5

18

19

22

23

26

37

38 46

31

32

39

40

47

48

53

54

57

58

64 71

7

65

49

59

66

72

67

73

78

74 79

84

85

80

86

90 96 102 107

8

27

30

45

6

91 97

98

99 103 108

PAREMALE 1 Elluviidav 10 Üks punkti koordinaate 18 Kõige õigemat teed 19 Virk 20 Riik Aasias 21 Lemba ooper 22 Tasane, suuremate kõrgenditeta 23 Koeratõug 24 Osa luuletusest 25 Laeva päraosa 26 Häire 27 Söötis põld 28 Vanaisa 29 Paat 30 Turnima 32 Kergete elukommetega Pariisi tüdruk 34 Eesti näitleja 37 Ajal Peruu indiaanlane 39 Rikas 41 Vaikselt 43 Endine peaminister 45 Teritama 48 Kaustik 50 Sõtkuma 53 Väär 54 Ümber minema 56 Purjus 57 Vastuvõtlik 59 Paluma

Ristsõnad vab

ALLA 1 Kloun, tobu 20 21 2 Standard-, kontrollmõõt 3 Türklase end nimetus 24 25 4 Samalaadsete nähtuste rida või rühm Läbipaistmatu, läiketu 5 28 29 6 Elanik 7 Kukerpall 33 34 35 36 8 Eesti endine kiiruisutaja 9 Sihikindel 41 42 43 44 10 Asula Järvamaal 50 51 52 11 Ruum haiglas 12 Lamamisase 55 56 13 Õhukeseks kulunud riie 14 Vilets 60 61 62 63 15 Ravimtaim Märkmik 16 68 69 70 17 Tuba (vananenud) 30 Jultunud, kõlvatu 75 76 77 31 Mineraalne maavara 33 Pelgupaik 81 82 83 34 Soome näitleja (1908-82) 35 Postimüügifirma 87 88 89 36 Tärganud vili 92 93 94 95 38 Väärismetall 40 Süljega koos 100 101 42 Rünnak 44 Kirjatäht 104 105 106 46 Hädakaebus, kurtmine 47 Tööriist 109 48 Abikaasa 49 Mõistma, aru saama 61 Mahuti filmi- ja magnetlintide jaoks 51 Seade masina käitamiseks 64 Uuesti 52 Odrasort 66 Koht 55 Särgik 67 Maitse 58 Eesti poliitik 68 Mosambiigi pealinn 60 Kesk-Ameerika indiaanlane 71 Poor, õõs 62 Lehtpuu 73 Ahistamata 63 Väike kruus, toos 75 Auto osa 65 Teatekiri 77 Eesti luuletaja 69 Vaheaeg, puhkehetk 78 Vald Harjumaal 70 Fantastika 79 Igihaljas võsa Vahemeremail 72 Laokil 81 Jäme, põrisev hääl 74 Tantsupidu 82 Milliampersekund 76 Vee peal püsima 77 Narkootikum 84 Püha härg Vana-Egiptuses 78 Kinnine tõld 86 Värvus 79 Ameerika rockmuusik (s 19439 87 Metallitöömees 90 Usuline liikumine Venemaal 17. sajandil 80 Alaline tellija, ostja 91 Absorbeerima 83 Mesilaspiim 93 Vokaalosa ooperis 85 Noorsoo-organisatsiooni liige 96 Volga lisajõgi 86 Jõgi Prantsusmaal 98 Vastik, jälk 87 Ühelt poolt läikiv, teiselt poolt krobeline riie 100 Vaap, glasuur 101 Liitplokk 88 Muistne matmispaik 102 Auto osa 89 Koeranael 103 Pruukost 92 Meessoost isik 104 Kõige enam 94 Egiptuse päikesejumal 106 Nõel, oga, astel 95 Kaevu osa 107 Ameerika filminäitleja (s 1963) 97 ...Lundver 108 Sündmus, episood 99 Sol-diees 109 Teatmeteos 105 Neoon

9

10

11

12

13

14

15

16

17


Raplamaa Ühistöö 17

baks hetkeks 1

2

3

4

5

6

7

8

9

18

19

20

22

23

24

26

37

38 46

32

39

40 48

53

54

57

58

64 71

65

78 85

102 107

41

74

50

87

62

63 69

77 82

93

100

83 89

94

95

101 104

PAREMALE 1 Soomemaa lään 10 Vene näitleja ja teatrilavastaja (s 1927) 18 Puupuhkpill 19 Suurejoonelik 20 Ühelt poolt läikiv, teiselt poolt krobeline riie 21 Valamistoru 22 Raskejalgne 23 Paraguai tee 24 Kunstiteos 25 Vahel, sees-, sise-, sisse26 Asula Harjumaal 27 Teiste saavutatust meelehärmi tundev ja seda endale ihkav 28 Keskaegne kaupmeeste või käsitööliste ühing 29 Mehhiko filminäitleja ja lavastaja (s 1932) 30 Nuruvalt paluma, manguma 32 Vald Lääne-Virumaal 34 Selge, läbipaistev 37 Egiptuse viljakuse jumalanna 39 Linn Jaapanis 41 Ülem-, pea43 Sat-TV jaam 45 Kaugel 48 Haraline 50 Järv Soomes 53 Määrsõna 54 Linn Itaalias

70

88

92

108

44 52

81

103

17

56

76

80

99

16

36

51

68

86

98

15

35 43

61

75

91 97

42

67

90 96

34

60

79

84

33

59

14

29

55

73

13

25

49

66

72

12

28

31

47

11

21

27

30

45

10

105

106 109

56 Inimesekujulise juurega rohttaim 57 Kaardistik 59 Eesti poliitik ja naljamees 61 Identsus 64 Jõud 66 Armee spordiklubi 67 Mitmete maade rahaühik 68 Lesotho pealinn 71 Eriala 73 Eesti jõgi 75 Portugali eskuudo tähis 77 Kaanega kastike 78 Härra nimetus Indias 79 Pisipakk 81 Laepealne, pööning 82 Küttekolle 84 Jõgi Kesk-Euroopas 86 Selektsioon 87 Jalanõud 90 Lagipea 91 Pealinn Euroopas 93 Soolenugiline 96 Sulgemisvahend 98 Filmioperaator (s 1930) 100 Igas suhtes 101 Laeva nina 102 Sõjavägi 103 Puudega kaetud ala 104 Kõige enam 106 Tegelane "Kevades" 107 Naeru lagistama

108 Vahetus läheduses 109 Sõna kirikus ALLA 1 Kasutatakse kartulivõtul 2 Valelik 3 Vaikne kõne 4 Moos 5 Sumin, lärm, segadus 6 Levinud umbrohi 7 Eriti madal bass muusikas 8 Arst 9 Filmilavastaja (s 1948) 10 Kiskjaline 11 Vaap, glasuur 12 Põlluharija araabia maades 13 Sadamaeelne ankrukoht 14 Vulkaan Sitsiilias 15 Piiskopimüts 16 Oleiinhappe sool 17 Tagavara 30 Linn Lätis 31 Minoor 33 Haru (matem) 34 Puulõhkumistarve 35 Suur õigeusu klooster 36 Jõgi Euroopas 38 Lääge 40 Dirigent 42 Piits 44 Ridamisi 46 Kreeka täht 47 Paljas 48 Närvide, kõõluste ristmik 49 Järgmisel päeval 51 Pildi ümbris 52 Koraani peatükk 55 Vana katkine riidetükk 58 Automark 60 Lapergune, lame 62 Mineraalne maavara 63 Hunt 65 Eesti linn 69 Selleks 70 Ega siis 72 Valgetest viinamarjadest valmistatud vein 74 Riik Aafrikas 76 Elus olema 77 Lamamisest tekkinud koekärbus 78 Kõrge naishääl 79 Põgenema 80 Kirgedeta, tunneteta, osavõtmatu 83 Leemendav 85 Eesti luuletaja 86 Enne 87 Kala 88 Haarama, krahmama (murdes) 89 Prantsuse filminäitleja (s 1935) 92 Vald Järva maakonnas 94 Volga lisajõgi 95 Kisa 97 Tavatus 99 Hüdroelektrijaam 105 Neoon


Raplamaa Ühistöö 18 Veel veidi peamurdmist: sudokud

7

4

8

6

2 1

3 8 9 4 6 2 8 9 3 2 1 3 4 1 5 8 3 1 6 7 5 9 1 3

3 4

7 8 6 2 1 5 4 1 5 8

8 1 2 9 1 9 6 4 2 4 5 5 9 7 8 7 6 3 1 8 4 5 3

3 2 1 1 5 4 8 2 1 4 8 7

1 9 9 5 2

2 9 6

3 2 6 9 7

4

6 5 3

1 9

7 8

3 1 4 9

2

6

2 4

8 7 1 7 5 3 2 2 1 9 8 1 9

2 6

5 6 2

8 4

4 9 1

8

8 5 5 6 3

6 5 4 9 7 2 5 7 3 7 8 1 9 4 5 3 6 7 6

4

6 3 7 3 6 5 8

4 7 1 5 6


Raplamaa Tühitöö 19

Nali naljaks

Loomaarsti ukse taga heidab üks naine pilgu teise korvi ja hüüatab: “Oi, kui kaunis kassike! On ta teil emane või isane?” “Aga kas te kõrvade järgi aru ei saa?” “Ei.” “See on küülik...” *** Läheb Eesti Riik mööda teed ja näeb, et Hermann Simm müüb venelasele dokumente. - “Kuule Hermann, tule kell 9 minu poole, ma panen su vangi!” - “Olgu, eks ma siis tulen.” Läheb Eesti Riik natuke edasi ja näeb, et Kaimo Järvik loeb teepervel raha. - “Kuule Kaimo, tule kell 10 minu poole, ma panen su vangi!” - “No mis mul üle jääb. Saagu sinu tahtmine.” Läheb Eesti Riik veel natuke maad edasi ja näeb Galojanni šoppamas. - “Kuule Galojann, tulle kell 11 minu poole, ma panen su vangi!” - “Mine õige psse Eesti Riik!” - “No olgu. Ma tõmban siis sinu nime maha.” *** “Lõpuks ometi õpetasin ma meie kassile selgeks, kuidas käia pissil ajalehe peal!” kiitleb naine. “Tee talle siis see ka selgeks, et ta ootaks, kuni ma ajalehe läbi loen!” toriseb mees. *** Eestlane sõidab Ameerikas kiirteel, tahab tagasipööret taha, kuid sõidab õigest kohast mööda. “Põrgu, lasen tagurpidi õige kohani!” mõtleb eestlane ja hakkab tagurdama. Peaaegu samal hetkel sõidab talle tagant sisse üks latiino. Kuna latiino ei oska sõnagi inglise keelt, siis oodatakse ära politseinik, kes oskab hispaania keelt. Politseinik saabubki, võtab kõigepealt latiinolt seletuse, tuleb siis eestlase juurde ja ütleb usalduslikult: “Teate, teiega on kõik korras, aga sellele teisele sellile tuleb teha narkotest. Ta on täiesti pilves, kuna väidab, et te olevat kiirteel tagurdanud!” *** Lõik ameeriklase päevikust: “Kell 8.00 – Hoidsin oma kontoris ära terroriakti, lõigates läbi kaks kahtlast juhet.” “Kell 8.05 – Miskipärast ei tööta enam klaviatuur ja hiir…” *** Ameeriklane tellib McDonalds´is omale einet: “Palun mulle topelt megaburger, kahed suured friikartulid, jäätisekokteil, kolm õunapirukat ja lõpuks üks suur dieetkoka!” ***

Kaks blondiini jalutavad maakohas. Korraga näevad nad, kuidas üks blondiin viljapõllul ujub. Ise pikali maas, vehib ta kätega ja taob jalgadega. Ühesõnaga – ehtne krool, ainult kuival maal. “Näed nüüd – selliste idiootide pärast räägitaksegi meist, blondiinidest, anekdoote!” ütleb üks teisele. “Täpselt!” vastab teine. “Kui ma ujuda oskaksin, siis läheksin ja uputaksin ta ära!” *** Üle pika aja kohtuvad kaks klassiõest blondiini. “Noh, kuidas sul siis läheb?” küsib üks. “Ma abiellusin miljonäriga,” vastab teine tagasihoidlikult. “Kui tore!” “Mul on kolm korterit, kaks maja ja villa Hispaanias...” “Kui tore!” “Mul on viis autot, üks parem kui teine...” “Kui tore!” “Aga kuidas sinul siis läheb?” “Tead, ma astusin Aadlitütarde Seminari.” “Kui huvitav! Aga mida te seal õpite?” “Noh, näiteks õpime me sõnade “ära aja jama” asemel ütlema “kui tore”...” *** Kallim viib blondiini mereandide restorani lõunatama. Lauda minnes mööduvad nad akvaariumist, milles elutsevad krabid. Blondiinil hakkab krabidest kahju. Kui lõuna söödud ja noormees arvet maksab, haarab blondiin kiiresti akvaariumist mitu krabi ja pistab käekotti. “Nii!” mõtleb ta rahulolevalt. “Tagasi sõites lasen kuskil metsa vahel kinni pidada ja lasen need õnnetud olevused vabadusse!” *** Kolm õde läksid mehele. Enne lahkumist ütles ema: “Ärge meid ära unustage, kirjutage ikka, kuidas teil läheb. Ainult ärge seksist otsesõnu rääkige, rääkige selle asemel kartulite praadimisest. Siis saab ka isa rahulikult teie kirju lugeda.” Esimene tütar kirjutas: “Meil on kõik väga hästi- raha lademes, elame uhkes villas, mõlemal on mersud ja kartulit praeme kord aastas.” Teine tütar kirjutas: “Meil on kõik normis- käime tööl, elame korteris ja kahe peale on üks väike Opel ka. Kartulit praeme kord kuus.” Kolmas tütar kirjutas: “Raha pole, elame näruses ühikas ja kõht on kogu aeg tühi. Kartulit praeme kolm korda päevas ja kui kartulit ei praegi, siis mees lakub panni ja mina imen pannisaba.” *** Kaks blondiini kohtuvad poes: “Miks sa suuri pamperseid ostad? Hooldad mõnda sugulast?” “Ei, need on mu sõiduõpetajale...”


Raplamaa Ühistöö 20

Juuru kihelkonna väike

Meie vallas on saanud kenaks traditsiooniks korraldada Eesti Olümpiaakadeemia egiidi all toimivat koolilaste olümpiamänge. Seekordsed olid kokkuvõttes juba kaheksandad. Möödunud teisipäeval kogunesid viie lasteaia Kehtma, Juuru, Ingliste, Järlepa ja Kaiu töötajad kokku, et võtta omavahel mõõtu veidi tervistavatel aladel. Reedel sõitsime aga ca 45 lapse + pedagoogid Tallinna, et süüdata Tallinnas Pirital meie olümpiatuli. Seekord aitas tseremooniat korraldada hr Toomas Tõniste. Edasi siirdusime Ale Coc Arenale, et näidata üht suuremat jalgpalli pesapaika. Sealt läks sõit Saku Suurhalli, kus lastel oli võimalik oma silmaga näha, kui lihtne on üks põranda vahetus. Kõrvalmajas vaatasime aga Haabersti Cup iluuisutamisvõistlust, kus selgusid need võistlejad, kes esindavad Eestit Euroopa m/v. Kuna võistlesid kaheksa maa sportlased, siis paljud lapsed lihtsalt vaatasid suud lahti, mis see tõeline iluuisutamine on. Sellega see reedene päev sportlikus mõttes lõppes. Laupäeval alustasime aga Kaius korraliku olümpia rongkäiguga, olümpialipu heiskamisega ja tule süütamisega. Ei puudunud ka vanded sportlaste ja kohtunike poolt. Sõna said Kehtna vallavanem Kalle Toomet ning Juuru vallavanem Margus Jaanson, kes kuulutas olümpiamängud avatuks.

Tulemused

Pedagoogide vahelises katsumuses olid tulemused alljärgnevad: Pikem liug 1. Maris Lang 2. Liia Lume 3. Irina Leokina BOBIsõit suurelt mäelt 1. Andra Valdmets -20.05 2. Annika Nõlvak -22.01 3. Helle Anderson -22.54 4. Maris Lang -23.39 5. Merrit ...... -23.72 6. Zoja Täht -24.18 7. Karita Silde -24.30

8. Anne Järvik -24.83 9. Janika Roman -25.07 10. Katrin Silde -26.42 11. Leena Kaljumäe -27.78 12. Sirje Palm -27.79 13. Ene Ruut -30.15 14. Tea Lehtorg -30.19 15. Liia Lume -31.66 16. Ülle Prey -36.62 Üldse osales kiirrännakul ja sportlikel ettevõtmistel 29 pedagoogi. OM tulemused: Kombineeritud teade perekondadele 1. Perekond Karjane 58.72 2. Talvoja 59.87 3. Kiviste 1.09.52 4. Kallaste 1.12.12 5. Kilplased 1.19.09 6. Arrof 1.21.44 7. Tulp 1.21.57

PIKEM LIUG - 3 aastased 1. Mia Kadarik 2. Lenna Kret Tulp 3. 4. 5. 4.- 5. aastased 1. Laura Tulp 2. MartaTalvoja 3. Kerli Oga 4. Kristelle Arrof 5. Keidi Hunt 6. Kreeta Aasamaa 6.-7. aastased 1. Liselle Arrof 2. Liselle Karjane 3. Ingrid Kallaste

Siim Kadarik Venno Järvela Rannar Kiviste Siim Rännel Tõnis Talvoja Kerdo Nurk Kristjan Jõgisoo Bert Joosep Panker

Hendrik Ojamets Veli Vallo Järvela Madis Kõrtsini


Raplamaa Ühistöö 21

elaste taliolümpia Kaius

4. Lisette Berednikov 5. Liis Juganson 6. Elise Kalda Suusatamine

Aidi Viikmaa Kaspar Viiron

- 3 aastased 1. Lenna Kret Tulp 17.14 4.-5. aastased 1.Kreta Liisa Aasamaa – 4.29 Bert Joosep Panker– 3.15 2. Kerli Oga - 7.30 3. Laura Liis Tulp - 12.45 6.- 7. aastased 1. Ingrud Kallaste - 2. Liselle Karjane - 3. Liis Juganson BOBIsõit - 3 aastased 1. Mia kadarik 33.3 2. Lenna Kret Tulp 52.0 3. 4. 5. 6. 4.-5. aastased 1. Kristelle Arrof 32.00 2. Laura Kallaste 37.90

3.24 3.26 3.37 Venno Järvela 42,9 Jan Siim Kadarik 45.5 Tõnis Talvoja 47.5 Rannar Kiviste 57.1 Ragnar Tuberik 57.5 Siim Rännel 1.23.00 Kerdo Nurk 33.30 Siim Robin Viisut 34.90

3. 4. 5. 6. 7. 8.

Kirke Vilumets 41.30 Bert Joosep Panker 35.60 Anette Viiron 42.20 Marcus Peäeske 1.03.00 Kerli Ogga 43.40 Kristjan Jõgisoo 1.22.00 Laura Liisa Tulp 43.70 Greeta Liisa Aasamaa 44.70 Keidi Hunt 47.70 6.- 7. aastased 1. Lyselle Arrof 28.50 Madis Kõrtsini 27.00 2. Ingrid Kallaste 32.30 Aido Viikmaa 30.00 3. Liselle Karjane 34.80 Veli Vallo Järvela 32.20 4. Liis Jugason 35.50 Henri Jõgisoo 34.40 5. Eliise Kalda 35.70 Kaspar Viiron 36.50 6. Lisette Perednikov 40.60 Hendrik Ojamets 41.60 7. Annika Arro 45.70 Asse Vilumets 24.60 V.a. Sõit liuguril - 3 aastased 1. Ranner Kiviste 4.-5. aastased 1. Kreeta Liisa Aasamaa Kerdo Nurk 2. Kristelle Arrof Kristjan Jõgisoo 3. Keidi Hunt Bert Joosep Panker 4. Kerli Ogga 6.- 7. aastased 1. Lisette Berednikov Henri Jõgisoo 2. Liselle Karjane Hendrik Ojamets 3. Liselle Arrof Aido Viikmaa 4. Madis Kõrtsini Suured tänud Kaiu Lasteaed Triinutarele, Ingliste Lasteaiale, Juuru Lasteaiale, Järlepa Lasteaiale ning Kehtna Lasteaiale, kes toetasid vastavalt võimalustele meie ettevõtmist. Ühtlasi tänan Juuru Vallavalitsust eesotsas Margus Jaansoniga , Kehtna Vallavalitsust eesotsas Kalle Toometiga ning Kaiu Vallavalitsus eesotsas Ülle Kivistega, kes moraalselt või füüsiliselt panid õla alla , et need mängud said meil juba kaheksandat korda korraldatud. Samuti tänan Raplamaa Spordiliitu eesotsas Priit Karjasega, SA Rapla Maakonna Arengufondi, Eesti Olümpiaakadeemiat, kes kõik olid osalised nendel kordaminekutel, mis said teoks Juuru kihelkonna väikelaste olümpial. Aivo Sildvee Kalev Kiviste fotod


Raplamaa Ühistöö 22

Alu Rahvaõpistu

http://alurahvaopistu.ee/alu-rahvaopistu-koolitused/muud-koolitused/

Programm „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“

Programm „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“ 1.0603.08-0002 Programm on loodud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013“ ja sellest lähtuva „Inimressursside arendamise rakenduskava„ alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ „Täiskasvanuhariduse arendamine“ rakendamiseks. Üldeesmärk Täiskasvanud elanikkonna elukestvas õppes osalemise võimalused on avardunud, vabahariduslikes koolituskeskustes pakutava koolituse kaudu on tõusnud inimeste konkurentsivõime. Programm on kinnitatud haridus- ja teadusministri 9. juuni 2008. a käskkirjaga nr 683

Tasuta kursused 2012. aasta I poolaastal

Rahastatud programmi “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” raames Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti Riigi poolt Keskkond ja säästev areng 16 h õppijate arv 15 17.04-18.04.2012 Rahastatud programmi “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” raames Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti Riigi poolt

Alu Rahvaõpistu tasulised koolitused 2012. aastal

Raamatupidamine 60 h 26.03 –13.04.2012 360 eurot Jätkukursus Raamatupidamise jätkukursus on mõeldud õppuritele, kes on raamatupidamise algõppe lõpetanud või pisut töötanud raamatupidajana. Õppeprogrammis on võimalik rakendada raamatupidamisprogrammi HansaRaama ja raamatupidamist Excelis. Lektor Vaike Veinberg Lapsehoidja 200 h 04.04-25.05.2012 800 eurot Lapsehoidja kursus järgib lapsehoidja II kutsestandardi nõudeid. Sihtgrupiks on väikeste lastega tegelejad ja koolituse eesmärgiks on teadmiste ja oskuste andmine ning täiendamine tööks lapsehoidjana. Kursus sisaldab ka esmaabikoolitust. Praktika toimub munitsipaal- ja eralastehoius. Lektorid Vaike Leola, Marianne Roomet, Heli Luhtmaa, Aili Laasner

rot

Koduhooldaja-põetaja 60h 03.04–27.05.2012 260 eu-

Sihtgrupiks on sotsiaalhooldajad, vanurite põetajad. Koduhooldaja-põetaja koolituse eesmärgiks on anda teadmisi ja oskusi põetamiseks ja tööks sotsiaalhoolduses. Kursus sisaldab esmaabikoolitust, seadusandlust, põetamistehnikat, vanurite psühholoogiat ja tervishoidu. Lektorid Anne-Ly Reede, Heli Luhtmaa, Milda Möldre, Tõnis Vaik, Tauno Kibur. Sotsiaalhooldaja 280 h 02.04 – 25.05.2012 860 eurot Sihtgrupiks on sotsiaalhooldajad, ettevõtjad. Õppekava on koostatud vastavalt sotsiaalhooldaja kutsestandardile ettevalmistuseks riiklikuks kutseeksamiks. Kursus sisaldab esmaabikoolitust, sotsiaalvaldkonna seadusandlust, vanurite haigusi ja nende ravi, põetamistehnikat ja psühholoogiat. Praktika toimub hooldekodus ja diakooniahaigalas. Lektorid Anne-Ly Reede, Heli Luhtmaa, Milda Möldre, Tõnis Vaik, Tauno Kibur. Arvutiõpe 80 h 11.04 – 15.05.2012 480 eurot Kursus on mõeldud inimestele, kes tahavad hakata tegelema arvutiga, kuid puudub eelnev kogemus. Koolitusel antakse ülevaade riist- ja tarkvarast töökeskkonnas Windows 7, töö failidega, e-posti ja interneti kasutamine, tööotsimine internetis, tekstitöötlus, tabelarvutus, digipildid. Lektor Peeter Linnamäe. Õmblemine 60 h 02.04-07.05.2012 360 eurot Koolituse eesmärk on anda vajalikud teadmised ja oskused õmblemiseks, et teostada parandustöid ja omandada kutselast täiendusõpet rõivaste konstrueerimisel kaunistamisel. Lektor Katrin Talu. Õmblemine 60 h 14.05-15.06.2012 360 eurot jätkukursus Jätkukursusel antakse oskused õmbleja kutsealal töötamiseks teoreetilise ja praktilise õppetöö kaudu. kursuslane oskab teha tööd piisava kiiruse ja kvaliteediga täites ohutusnõudeid. Lektor Katrin Talu. Kursustele on oodatud kõik tööotsijad. Käibemaksu kursuste hinnale ei lisandu. Kontaktid Postiaadress: Keskkooli 1a, 79512 Rapla Telefon/faks: 485 6438 E-post: alu.rahvaopistu@mail.ee


Raplamaa Ühistöö 23

Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus Главная

http://web.rink.ee/

Карты

Новости

Месяц

Информеры

Авиа

Туризм

Проекты

rudaПрогноз meiliaadressil gerttu@rink.eeSee e-posti aadress on на 2 недели kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiРапла Мой город Погода РаплаJavaSkripti kasutamine olema seks peab вolema lubatud. . Эстония SA Raplamaa Info-ja Nõustamiskeskuses Õppenõustamine on laste, ja lastega Характеристики погоды, Tемпература Атм.lapsevanemate давл., Ветер, Влажность Ощущается, 7 м/с З 13.03 атмосферные явления воздуха, °C мм рт. ст. м/с воздуха, % °C pakutakse erinevaid teenuseid: +6°C 748 мм рт. ст. töötavate isikute nõustamine lapse võimete ja arenguvõiKarjäärinõustamine on inimese toetamine teadlike karЯсно Ночь väljaselgitamisel +3 4 71 ning 751 õppimise või käitumisega +5 62 % влажн. maluste З Пасмурно jääriotsuste tegemisel ja elluviimisel. Nõustamine loob eel- seotud probleemide ennetamisel ning lahendamisel. dused, et inimene suudab paremini13analüüsida марта 2012 12:00 iseennast SA Raplamaa Info-ja+3 Nõustamiskeskuses pakutakse Облачно Утро 749 3 93 +1 ja oma võimalusi ning planeerida ja ellu viia isiklikku kar- 3 erinevat õppenõustamisteenust З В Рапла jääriplaani tuginedes elukestva õppe põhimõtetele. IndiviМалооблачно, Logopeediline nõustamine ja+2kirjaliku небольшой День 746lapse 10suulise 78 Краткий прогноз +6 on СЗ дождь duaalsele ja grupinõustamisele on võimalik registreerida kõne loome ja mõistmisoskuse ning mitteverbaalse suhtleПодробный прогноз aadressil liia@rink.eeSee e-posti aadress on kaitstud späm- mise parandamise U: Погода в Рапла на две недели. Прогноз погоды (метеопрогноз) ... Page 1 või of 2arendamise võtete soovitamine. На 2 недели Ясно Вечер 0 +3 750 6 67 Геомагнитная обстановка mirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema Psühholoogiline nõustamine on СЗlapse arengut mõjuПогода по-старому JavaSkripti kasutamine olema lubatud. . Ночь День tavate tegurite hindamine ja arengu toetamine koostöös Погода для занятых Karjääriinfo on info iseendast, õppimisja töötamisvõi14.03 Дневник погоды lapsevanemate, õpetajate ja teiste erialade spetsialistidega. Ясно Ясно +1 +3 СР malustest, ametitest ja tööturunõudlusest. Seda kasutatakSotsiaalpedagoogiline nõustamine on lapsega seotud se karjääriplaneerimiseks ja karjääriteenuste osutamiseks. sotsiaalsete probleemide ennetus- ja lahendustegevuste Пасмурно, 15.03 График температуры Ясно небольшой −3 +3 Karjääriinfo spetsialist vahendab infot erineva vanuse, koordineerimine. ЧТ дождь sotsiaalse ja kultuurilise taustaga inimestele individuaalSpetsialisti vastuvõtule registreerimiseks kontakteeru16.03 Пасмурно Пасмурно Карты Новостиvormis Месяц Информеры Поиск vestluse ja grupiviisiliselt. SamutiАвиа korraldab Туризм karjää- daПроекты +2 +5aadressil õppenõustamisekoordinaatori Liivia Vachtiga ПТ riinfospetsialist erinevaid karjäärialaseid üritusi. Karjääri- liivia@rink.eeSee e-posti aadress on kaitstud spämmiroПрогноз на 2 недели Пасмурно, 17.03 infospetsialistiga on võimalik kontakteeruda meiliaadressil botide Ясно небольшой +4 vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab+7 olema JaСБ дождь Мой город Погода в Раплаe-posti aadress on kaitstud gerttu@rink.eeSee spämmiro- vaSkripti kasutamine olema lubatud. . Vastuvõtule on võibotide vastu. E-posti nägemiseks peab Ощущается, olema Ja- malik 18.03 погоды, aadressi Tемпература Атм. давл., Ветер, Влажность 7 м/с З registreerida ka: SIIT Малооблачно Ясно 13.03 Характеристики +3 +5 атмосферные явления воздуха, °C мм рт. ст. м/с воздуха, % °C ВС Водоемы vaSkripti kasutamine olema lubatud. 748 мм рт. ст. SA Raplamaa Info-ja Nõustamiskeskus on avatud E-R Noorteinfo pakub noorele elust +3 teavet Ясно Ночь Температура +3°C ja 09.00-17.00 751 71 4 воды: +5 ümbritsevast 62 % влажн. 19.03 З Пасмурно, Ясно −3 +4 дождь ПН suurendab valikuvõimalusi oma elu13.03.2012 paremaks korraldamiSA Raplamaa Info-ja Nõustamiskeskus asub Tallinna seks. Утро Peamised teemad töö, Облачно on õppimine, 3 vaba 93 aeg, +1noorte maantee Sissekäik Karmani poolsest parklast. +3 749 Астрономия З 20.03 14, Rapla. Ясно Ясно −1 53074756 +6 osalus. Noorteinfoga seotud küsimustes võib kontakteeВТ Kontakttelefon 48 94541, Солнце Луна День

Малооблачно, небольшой дождь

Погода за окном

+6

746

Восход 10 06:40 78 18:22 Долгота 11:42

СЗ Заход

13.03.2012

+2 Фаза 68% Стареющая

СЗ http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

Вечер

вка

Ясно

+3

Ночь

750

6

67

0

ЧТ

День

+1

Ясно

+3

СР

Ясно

−3

ЧТ

Пасмурно, небольшой дождь

+3

Малооблачно, небольшой

24.03

Са Ро са

Эт жд ма

На 15 не

Облачно, небольшой дождь

+7

+1

Малооблачно, небольшой дождь

+9

На пр же

−1

Ясно

+9

Ку да ра

0

Малооблачно, небольшой дождь

+9

Це уш

−1

Малооблачно, небольшой дождь

+9

0

На на

СББукмекеры назвали снег место, которое займут «Бурановские бабушки»

16.03 Пасмурно

+2

Пасмурно

+5

ПТ

Малооблачно, небольшой

25.03

ВСПутин рассказал, снег как россияне будут отдыхать на майские праздники

17.03 Ясно

+4

СБ

Пасмурно, небольшой дождь

+7

26.03 Ясно

ПН

Что делать, если разбился ртутный градусник. Схема

18.03 Малооблачно

+3

Ясно

+5

ВС

19.03 Ясно

−3

ПН

Пасмурно, дождь

+4

20.03 Ясно

Луна

−1

ВТ

21.03 Ясно

−1

СР

22.03 ЧТ

23.03 ПТ

Olukord Palukülas

Информаци

Информер

+3°C

а 68% реющая

Облачно, небольшой дождь

23.03 ПТ

15.03

ры

Малооблачно, небольшой снег

Чт рт

+7

−1

СР

22.03

14.03 Ясно

Ilm

Пу ро на

Малооблачно, небольшой дождь

21.03 Ясно

Бу ко «Б

Малооблачно, небольшой снег

Облачно, небольшой дождь

0

Ясно

Aiabassein.ee

+6

Бассейн прямо в саду, Бочки-бани. www.aiabassein.ee Малооблачно, небольшой дождь

+7

Облачно, небольшой дождь

+7

Самая красивая женщина России не вошла в список Хотите быстро повысить информативность своего сайта? самых умных. Разместите Фото один из наших погодных информеров.

Подробнее http://arhiiv.sport.err.ee/lumeinfo.php?0&id=52

О проекте Информация Информация

Соглашение о данных с сайт

Это еще не пик: Землю ждет волна мощных магнитных бурь

Хотите зарабатывать дома? Как?

баня

О рекламе на

3 месяца обучения и вы зарабатываете от 300$ не вставая с дивана! На корабле, затонувшем www.tvoy-startup.ru 150 лет назад, обнаружили

всё о Банях: выбор, проекты, технологии строительства. masterov.net

Часто задава

Avo, 08.03.2012 08:24 необычную находку Täna öösel kõik suusarajad ja mägi hooldatud. Названа самая грубая нация

Названа возможная Малооблачно, причина самоубийства небольшой +1 http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/ +9 дождь жены Пороховщикова

Гостевая книг


Raplamaa Ühistöö 24

Kesk-Eesti rahvarallil saavutasid võidu Aigro ja Koosa

http://www.rally.ee/?a=a009&b=9182 10. märtsil sõidetud Addinol Kesk-Eesti rahvarallil saavutasid esikoha Mitsubishi Lanceril võistelnud Aiko Aigro ja Marko Koosa, kes võitsid kuuest kavas olnud kiiruskatsest pooled. Addinol Kesk-Eesti rahvarallit alustas 51 võistluspaari, kellest finišeeris 49. Neist suurem osa võttis osa ka rallile eelnenud 1,1 kilomeetri pikkusest testikatsest, mille läbisid vähima ajaga Mitsubishi Lanceril sõitnud Helmet Palm - Manivald Kasepõld. Võistlusel Raplamaa mehed paraku kolme sekka ei mahtunud ning nad pidid leppima neljanda kohaga. Võiduni jõudsid Autoekspert Balti rahvaralli karikasarja avaetapil Aiko Aigro - Marko Koosa, kes edestasid teise tulemuse kirja saanud rallipaari Gert Aasmäe - Teele Sepp kokkuvõttes 8 sekundiga. Üldarvestuse ja 4WD klassi kolmandad olid Are Uurimäe - Tanel Paut, keda jäi võitjaist lahutama 12 sekundit. Viienda tulemusega lõpetasid sõidu Virgo Arge - Heigo Lõbus ja kuuendaks platseerusid Silver Sõmer - Allan Maar. Erinevalt konkurentidest võistlesid Sõmer ja Maar mitte Mitsubishi või Subaruga, vaid Daihatsuga. Silver Sõmer kinnitas naerulsui juba stardi eel, et ta läheb võitu püüdma. Tulemusega oli oma õnnenumbrit kandva autoga sõitnud mees lõpuks mõistagi rahul. Kui tänavuse hooaja ainsa talvise rahvaralli võitnud Aigro ja Koosa olid teeninud 10 sekundilise ajakaristuse ja suutsid ometi võistluse võita, siis favoriitide sekka arvatud Jaan Tammor ja Erki Roosimägi paraku head tulemust loota ei saanud, kuna hilinemine tehnilisse kontrolli tõi neile minuti ja 40 sekundi jagu ajatrahvi juba enne ralli starti. Ajakaristusi teenis rallilt kokku kaheksa ekipaaži. Jäistel kiiruskatsetel jagus põnevust ja draamat teistestki masinaklassides. Kõige pingelisemaks kujunes võidusõit klassis 1600, kus võidu saavutasid üldarvestuses seitsmendaks platseerunud Martin Kutser - Artur Metsare, kuid teise ja kolmanda koha duelli pidanud Janno Õis - Freddy Tõnutare ning Argo Kästik - Ranel Jürimaa said kirja identse aja. Nii võeti lõpliku paremusjärjestuse määramisel aluseks avakatselt kirja saadud aeg. Teise koha karikad said Nõmme kõrtsis peetud autasustamisel seetõttu Õis ja Tõnutare. Üle 1,6-liitrise mootoriga tänavasõiduautode arvestusklassis tulid võitjaiks Volkswagenil võistelnud Eero Brecher - Harri Jõessar. Teine koht kuulus selles klassis diiselmootoriga Golfil sõitnud Heiki Raubale ja Ronald Jürgensonile napi paremusega Imre Vaniku ja Monika Mäeste ees. Klassis SU said rivaalidest jagu Moskvitšil võidu ajanud Ermo Jeedas ja Delvis Tõkke. Rainer Meus - Elari Jallajas lõpetasid sõidu teise ja Vallo Vahesaar - Raido Pajussaar

kolmanda kohaga. Kuni 18-aastaste noorte arvestuses osutusid parimaiks Karl Martin Volver ja Kristel Volver. Nii nagu SU klassis, pidid favoriidid leppima siingi teise kohaga. Pooled katsed J18 klassis võitnud Sander Siniorg - Cristen Laos jäid rivaalidele kokkuvõttes alla vaid 3,6 sekundiga. Kolmanda kohaga lõpetasid Addinol Kesk-Eesti rahvaralli selles masinaklassis väga südi sõitu teinud saarlased Karmo Salong - Janek Salong. Kolme naisvõistleja omavahelises mõõduvõtus teenisid võidukarikad välja Marin Aarn - Eliise Nõmm. Volkswagen Golfil sõitnud konkurentidele jäid 16,9 sekundiga alla Sirje Potisepp - Terko Jakobson. Kolmanda tulemuse said kirja Riin Peddai - Tarmo Peddai. Keskmised kiirused äsjasel rahvarallil jäid suuremalt jaolt alla 50 km/h. Vaid kolmandal ja viiendal lisakatsel ületas seda mõne 4WD klassis võistelnu kiirus. Seejuures olid võistluse korraldajad tempomuutustega sõidunaudingut pakkuvail katsetel kiiruse piiramiseks kasutanud vaid kahte šikaani. Võistluse juht ja korraldusmeeskonna liige Tiit Soa märkis, et ralli läks planeeritult korda. “Valdavalt olid võistlejail positiivsed emotsioonid seoses ralliga,” kinnitas ta võistluse lõppedes. Ralli korraldajad tänavad kõiki võistlusel osalenuid ja selle ürituse toimumisele tugevasti panustanud osaühingut Otimardi.

Addinol Kesk-Eesti rahvaralli 2012 tulemused

1. Aiko Aigro - Marko Koosa (Mitsubishi Lancer Evo 6) 17:19,2 2. Gert Aasmäe - Teele Sepp (Mitsubishi Lancer Evo 5) +08,0 3. Are Uurimäe - Tanel Paut (Subaru Impreza STI) +12,0 4. Helmet Palm - Manivald Kasepõld (Mitsubishi Lancer Evo 8) +19,3 5. Virgo Arge - Heigo Lõbus (Mitsubishi Lancer Evo 8) +40,0 6. Silver Sõmer - Allan Maar (Daihatsu Charade) +52,1 7. Martin Kutser - Artur Metsare (Lada Samara) +1:19,4 8. Kaido Saul - Jagnar Jaaska (Subaru Impreza GT) +1:20,2 9. Eero Brecher - Harri Jõessar (VW Golf 2) +1:20,4 10. Karl-Martin Volver - Kristel Volver (Honda Civic CRX) +1:21,0

Rallipildid

Aldis Toome: http://www.aldistoome.com/kesk-eesti-rahvaralli-2012/ Urmo pildid: http://nagi.ee/photos/busse/sets/342763/ Liivok pildid: http://rally.liivak.com/index.php?/category/22


Raplamaa Ühistöö 25


Raplamaa Ühistöö 26

Tuletame meelde

Loosalu ahven 2012 on 17. märtsil http://www.kalandus.kaiueko.ee/?id=3 Reeglid 1. Võistluskoht: Raplamaa Kaiu vald Loosalu järv 2. Toimumise aeg: 17.märts 2012 a. Kogunemine ja registreerimine kell 8.00-9.00 Kaiu Vallamaja esisel platsil. Sõit ja matk järvele ca 1tund.Võistlusaeg 10-13.00 ( sõltuvalt ilmaoludest võib võistlusaeg muutuda) 3. Võistlus toimub kolmes eraldi arvestuses: Mehed, Naised ja Noored(alla 16 aastased). 4. On lubatud kasutada korraga ühte sikutit, millele on rakendatud kas tirk või kirptirk. 5. Lubatud on kasutada mistahes sööta v.a. elus- ja surnuid kalu ja ahvenasilma. Sissesöötmine lubatud. 6. Kõik püütud kalad palume panna koheselt korraldajate poolt antud plastikkotti ja tekkinud praht palume järve jäält koristada ning endaga kaasa võtta. 7. Kaugus võistlejate vahel vähemalt 5 m. Iga võistleja võib endale reserveerida ühe püügiaugu, mis peab olema teistele võistlejatele arusaadavalt tähistatud. 8. Aukude puurimist ja püüki alustada peale stardipauku. 5 minutit enne lõppaega antakse signaal.

9. Püütud kalade kaalumine ja võistluse lõpetamine toimub Karitsa Jahibaasis (www.jahindus.kaiueko.ee) orienteeruvalt kell 14.30. 10. Parimaks tulemuseks tunnistatakse suurimat ahvenate kogukaalu. Võrdse kogukaalu korral eelistatakse suurima kalade arvuga võistlejat. 11. Autasustamine. Autasustatakse igas grupis kolme parimat. Rändkarikas on võistluse võitjale. 12.Kõik võistlejad on jääl omal vastutusel. 13.Korraldajatel on õigus muuta võistlustingimusi. Võistluse peakohtuniku sõna on otsustav ja lõplik. 14.Võistlejad on kohustatud järgima Eesti Vabariigis kehtivaid kalapüügieeskirju. Osavõtutasu eelregistreerunutele 6 EUR, kohapeal 10 EUR ja Noored tasuta. Tasuda on võimalik pangaülekandega Kaiu Kalaklubi MTÜ a/a SEB 10220037042018, selgituseks osaleja nimi või sularahas as Kaiu EKO Tehnikaäris Kaius, Kose-Ristil ja Raplas kaupluses Jahikala. Eelregistreerimine lõpeb 15. märtsil kell 24.00. Noortel palume registreerida e-aadressil kalev@kaiueko.ee Registreerunute nimekirja leiate http://www.kalandus.kaiueko.ee/?id=4


Raplamaa Ühistöö 27 Müüa kutsikad sünd: 22.07.2011 2 emast ja 3 isast.

Kutsikad on 2*vaktsineeritud, 2* tehtud ehhinokoki ja kirbu-puugitõrjed, olemas mikrokiip + lemmikloomaregistrisse kantud, EKL- tõutunnistus ja EU vetpass. Vanemad kohapeal. Kutsikad sobivad, lastega ja teiste pereloomadega. Kutsikaid ei loovutata korteri ja ketikoerteks. Saab osta järelmaksuga ja kaasomandisse. Kutsikad on suured ja väga ilusad.Kutsikad on igakuu veterinaararsti poolt ülevaadatud. Rohkem infot tel.teel: 5540518 ja koerakodu@gmail.com

Võtame hoida Teie koera,

kui soovite sõita puhkuse - ärireisile. Koera vanus alates 4 kuud. Koer peab olema nõuetekohaselt vaktsineeritud ja veterinaarselt korras, olemas mikrokiip + lemmikloomaregistrisse kantud. Rohkem infot tel 554 0518 ja koerakodu@gmail.com

Raplamaa Ühistöö nr 11  

Raplamaa Ühistöö