Page 1

raplamaa

Ühistöö

Nr. 4 (108) Uute parteide keedupotid juba podisevad

22. jaanuar 2014 Meie riigi kaitsmine ja selle tulevik

Eesti Vabariigile see küll kasuks ei tule, kui suurt idanaabrit Venemaad pahandada või solvata. Kahjuks kaitseminister Urmas Reinsalu kipub Venemaaga tüli norima, kui ta vastas Venemaa asepeaministrile, et ainus sõdurisaabas, mis Eesti pinnale astub, on meie liitlase oma. Kaitseminister Urmas Reinsalu paistab olema seda meelt, et kummardada sügavalt USA ees ja näidata keskmist sõrme Venemaa suunas. Arvan, et selliselt käituda pole siiski viisakas. VeneJätkub 3. lk

Andres Herkel Alles kirjutasime Kristiina Ojulandi uuest loodavast parteist, kui tuli välja juba järgmine agitaator Andres Herkel. Detsembris Vaba Isamaalise Kodaniku (VIK) esimeheks valitud riigikogu liige Andres Herkel rõhutas, et Eesti vajab avatumat poliitilist konkurentsi, kui praeguseks kujunenud neljaparteisüsteem pakkuda suudab. Jätkub 2. lk

Partsu punased porgandid

Rahvasuu on andekas. Uued rongid said ka uue nime. Ikka nende peajuhist ministri näol. Ettevalmistus uutele rongidele üleminekuks oli terve aasta. Selle ajaga pidid kohale jõudma nii rongid ise, kui ka mõnede teelõikude remonditööd valmis saama. Jätkub 4. lk

Jätkub Raplamaa Käkk 2013 valimine! Anna oma hääl!

Loe lk 9

Maamees käis linnapoes

Tarmo Pallo

Võttis maamees oma autolt külmateki maha ja sõitis Raplasse. Loomulikult läks ta kohalike ihaldatud „Stockmanni“ seal bensiinijaama taga. Pood on moodsalt suur ja kaupa ka üsna palju. Reklaamides üsna särav teine. Jätkub 6. lk


Raplamaa Ühistöö 2

Uute parteide keedupotid juba podisevad

Algus 1. lk „Leiame, et Jääkeldri, Rahvakogu, Harta ja teiste kodanikualgatuste võimalused on ammendunud ja valdavalt ei ole neid kuulda võetud,” ütles Herkel. “Järelikult tuleb astuda järgmine samm. Meie kõige tähtsam eesmärk on taastada kõikumalöönud usaldus ja usk oma riigi vastu. See on põhjus, miks poliitikud peaksid peeglisse vaatama ja mitte arvama, et ühiskond on rumal.” Pakkus ennast VIK,ile ka Kristiina Ojuland, kuid Herkel tema ettepanekust uue erakonna tegemist arutada kinni ei võtnud. Herkeliga on ühes paadis ka ühendus Parem Eesti, kellel fikseeritud liikmeskond puudub, nad on pidanud vaid laiapõhjalist dialoogi erinevate aktiivsete kodanikualgatuslike organisatsioonidega ja korraldanud arvuka osavõtjaskonnaga üritusi vastava üle-eestilise võrgustiku loomiseks. Kolmas mees orbiidil oli ka endine pankur Jaan Männik, kuid tema ilmselt iseseisvalt oma parteid ei loo. Oli vaid esialgne pettumus, kui ametikoha kaotas Mart Laarile. Lubas edaspidi edukamaid toetada. Selles parteide loomise agoonias unustatakse ilmselt kõige tähtsam :kust selleks raha võtta. Pole võimalusi konkureerida olemasolevate riigikogu erakondadega, kellel on riigieelarvest väga suur raha taga. Tõenäoliselt uut erakonda oleks vaja küll. Kuid mitte vanadest, erinevate erakondade riismetest, kes erinevatel põhjustel pirukast eemale jäänud. Niipea kui jälle pirukale ligi saavad, tantsivad vana tantsu. Uute erakondade pakutud programmidest jääb silma aga see, et ei sõnakestki meie valimisseaduse muutmisest, riigikogu ja kogu valitsusaparaadi vajadustekohaseks muutmiseks ega ka presidendiinstitutsiooni uue pilguga läbivaatamiseks ei sõnakestki. Selge peaks igale vähegi mõtlevale inimesele olema see, et praegune maksumaksja poolt kinni makstav seltskond on rahvaarvu arvestades meile ülejõu käiv ja

tulevikus hoopiski hull. Selle taustal jääb küll kummitama mulje, et kõigepealt loodetakse kindlustada iseendale ja sõpradele meeldivaid ja hästimakstud äraelamisvõimalusi. Ojuland otsib võimalusi uuesti Euroopasse kandideerida. Üksikkandidaadina oleks ta ümmargune null. Tegelikult tahavad uusi parteisid nomenklatuursed hädapätakad, kes olnud aastaid riigipalgal, teinud kaasa kogu meie riigi võimurite moraalse allakäigu, rikkunud põhiseadust (riigikogu liige ei või olla teises riigiaametis- nõukogudes), välja tõrjutud magusatelt kohtadelt ülbemate-ahnemate poolt, tahavad uuesti nüüd võimule pääseda? Minu arvates tuleb naasta oma juurte juurde ja saada ehtsaks eestlaseks, heites endalt meile võõra vaimu ja võimu orjaahelad. Meie valitsejad on selle tõe vastu patustanud ja see on peamine põhjus, miks rahvas on riigist võõrandunud. Eestlasele ei tundu tänane riik „omana”, võimueliit esindab vaid talle olemuslikult võõrast vaimu ja võimu. Tänane maailmakord, mida XVI sajandist on inimkonnale dikteerinud Lääne tsivilisatsioon, on jätkusuutmatu ja ähvardab kogu inimkonda katastroofiga. Tuleb saada vaimselt ehtsateks eestlasteks ja sellest lähtuvalt ka ennast tõestada, vähemalt Euroopa mastaabis .

Uue erakonna juhtlaused peaksid olema: 1. Vabad ja isikuvalimised, ei mingeid parteide nimekirju, 2. President ja peaminister valitakse otsevalimistel ühes isikus, 3. Riigikogu asemele 10 tõlk-juristi EU seadusi tõlkima, 4. Kaotada koheselt personaalpensionid, vähendada valitsejate palku poole võrra, 5. Riigis kolm ministeeriumi-Sise-Välisja Tööministeerium. Sellisele erakonnale annaksin oma hääle. Aga teie?

A. Aju


Raplamaa Ühistöö 3

Meie riigi kaitsmine ja selle tulevik

Algus 1. lk

Kaitseminister Urmas Reinsalu maa on suur ja lai, meie lähinaaber ning Venemaal on turg, kuhu meie tootja saaks oma kaubad kasulikult müügile viia. Meenutagem Soomet pärast Teist Maailmasõda. Hakkas Venemaale tarnima nende toormest kaablit (Nokia) ja siis ka laevu ja vaguneid ehitama. Soome majandus kasvas ja mingit kallaletungiohtu ka ei tekkinud. USA kohalolek Euroopas on vähenenud ja see tekitab muret neis rahvastes, kes on Venemaa käpa all elanud. Eesti juhtkond on mures USA sõjalise mõjujõu kahanemise pärast Balti regioonis ja Euroopa riikide soovimatuse pärast täita NATO kaitsekulutuste nõudeid Maailmas tegelikult ei ole teist sellist jõudu kui Euroopa, kes sellises mahus panustaks Ameerika Ühendriikide juhitavasse sõjalisse operatsiooni. Samal ajal lahkus viimane USA tank Euroopast märtsis 2013 . Olukorras, kus USA oma vägesid Euroopast ära viib, on täiesti võimatu, et USA nõustuks tooma vägesid Eestisse. Siia, kus need oleksid otseselt Vene löö-

giulatuses ja seega suures ohus, kuid kus nad ei aitaks kaasa USA praegustele prioriteetidele. Need prioriteedid on teatavasti väljaspool Euroopat, Lähis-Idas ja Ida-Aasias. Isegi Aafrika on praegu USA jaoks palju prioriteetsem piirkond kui Kirde-Euroopa. USA praegune poliitika Venemaa suhtes on järeleandmiste poliitika, eesmärgiga Venemaad mitte ärritada. Nii Rootsi kui ka Soome riigijuhid tõrjuvad endiselt mõtet NATO liikmeks astumisest lähiajal. Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt ja Soome president Sauli Niinistö ütlesid Sälenis toimuval julgeolekupoliitilisel seminaril, et NATO liikmelisus ei ole praegu aktuaalne. Need riigid mõtlevad oma rahva heaolule. Vastupidiselt meiega, kus nui neljaks hoiame kinni oma 2.% annetamisest. Tegelikult on see ju vaid soovitus, ei kohustus. Just sellest 2%-st on Eesti valitsusel kujunenud aga omaette eesmärk, mida igal juhul, olenemata Eesti inimeste majanduslikust turvalisusest, tuleb täita. Jätkub 4. leheküljel


Raplamaa Ühistöö 4

Meie riigi kaitsmine ja selle tulevik

Algus 1. lk Läti suunab praegu kaitse¬sektorisse Stockholmi rahvusvahelise rahu-uuringute instituudi (SIPRI) 2012. aasta andmetel ainult 0,9% SKT-st. Meie põhjanaabrite Soome ja Rootsi kaitsekulud on vastavalt 1,5 ja 1,2% SKT-st. 2013. aasta Eesti riigieelarves moodustasid kaitsekulud veidi üle 360 miljoni euro ehk 2% Eesti SKT-st. Miks panustab Eesti oma naabritega võrreldes niivõrd palju kaitsekulutustele? Mida selle eest on meie riigijuhtidele personaalselt lubatud? Ja huvitav on see, et nii kui nad oma positsiooni kaotavad, hakkavad äkki inimestele arusaadavat ja õiget juttu ajama. Isegi Kristiina Ojuland astus kaitseministrile varba peale ja kirus riigiraha raiskamist NATO kasuks! Juba ammu oli aru saada, et suurriigid on Moskvaga üle meie peade MRP-2 lepingu sõlminud, mille sisuks on relvamüügist hoidumine. Meie lapsministrid sellele muidugi ei tule. Venemaa on taas nii rikas ja ülbe, et lendab lennukitega ja sõjalaevadega kogu maailmas ringi. Enne tulevad NATO baasid Venemaale kui Baltikumi. Katsuge mõista, et kolme väikerahva iseseisvusel ei ole realistlikku kaalu suurriikide osas. Tegelikult Eesti riigikaitse rahad raisataks ära kahjurlusele, mis Eesti kaitsevõimet ei tõsta vaid langetab. Näiteks kõrbeseiklustele Iraagis, Afganistanis, Malis või Kesk-Aafrika Vabariigis, transpordilennuki ja mehitamata luurelennuki osakutele.

Algus 1. lk

Aga vaatame Põhja suunas. Erinevalt naabermaadest Rootsist ja Soomest ei ole Norra Kuningriik astunud Euroopa Liitu, kuid jällegi erinevalt nendest on ta NATO liige. Natole hiigelmaksete asemel on panustatud selles riigis oma rahva tulevikule. Norra pensionifondi kogunenud summast jätkub igale elanikule juba enam kui miljon Norra krooni, kirjutas ERR uudisteportaal. Norra omab praegu umbes ühe protsendi kogu maailma aktsiatest, sealhulgas kinnisvara Londonist Bostonini, vahendas Reuters. Norra keskpanga juhitava fondi maht kerkis üleeelmisel nädalal esialgsetel andmetel 5,11 triljoni Norra kroonini (umbes 60 miljardi €uroni). Eesti kaitsevõime saab olla ikkagi rahva omakaitse põhimõttel. Ainus lootus on Kaitseliidule, kes hajutatuna üle kogu maa, on võimeline pikemat vastupanu osutama, sest äkkrünnaku korral nii õhust kui maalt rakettidega tehakse kasarmutes ja vaenlasele teadaolevates punktides olev kaitsevägi maatasa lühima aja jooksul. Meil on vaja arendada Kaitseliidu võimekust. Ainult eestlane suudab kaitsta oma kodu Eestimaal. Kas kalliks makstud NATO ka siia jõuab on juba iseasi. Seda näevad siis vaid ellujääjad.

Jeremy Nagelmyller

Partsu punased porgandid

Rongid ise on pisut trammidest pikemad. Järelikult sellised sõiduvahendid peaksid liikuma sama tihti kui metroorongid. Miks muidu nad nii lühikestena osteti. Ja miks pole võimalik nende vaguneid niiöelda kokku liita? Võtkem kodanike vastukajad või statistiline analüüs, mõlemad viitavad, et valitsusel on põhjust enesekriitikaks. Aga mitte selliseks, mis järgnes Elroni ikka veel kestvatele starditõrgetele. Elroni-leer nimelt peab üheks oma põhiveaks puudulikku kommunikatsiooni ja meediasõjas Edelaraudteele alla jäämist, mitte niivõrd sisulisi vigu liikluse korraldamisel. Naeruväärne jutt: majandusministeeriumi avalike suhete osakonna

koosseis on suurem kui töötab inimesi sama ministeeriumi raudteetalituses. Näilisuse kujundamise asemel peaks praegune valitsus kandma rohkem hoolt selle eest, et otsuseid tehes arvestataks asjatundjaid – isegi siis, kui nad on kriitilised või ei ole „omad”. Elroni pandi juhtima kunagine kaupmees Andrus Ossip, kes sai oma esimesed teadmised Tallinna Kaubamaja juhi Ants Vasara juures. Siis siirdus turvamehi juhtima ja nüüd on saanud raudteelaseks. Huvitav, kas täna ollakse nii tark igas valdkonnas? Kahjuks ei, sest terve aasta oli aega mõelda ja läbi mängida tegelikult nii lihtne asi, nagu sõiduplaanid ja rongide täituvus. Jätkub 5. lk


Raplamaa Ühistöö 5 Algus 1. lk

Partsu punased porgandid

Foto: erakogu

Kallas ja Ossip aru andmas tegemata tööst Andmed selleks on kõik olemas. Väike näpuliigutus arvutil ja koheselt selge, et täna toimuv Rapla-Tallinna suunal on sama, mis genotsiid. Inimesed on surutud kokku nagu silgud pütis ja õhku ei ole. Äärmiselt mürgine diislihais lisaks veel. Ja niimoodi püstiseismine kogu reisi kestel. Praegu on talv ja vaid igapäevased töölesõitjad. Kevadel lisanduvad ka suvilate omanikud ja äkki mõned turistid ka veel. Paistab, et Partsu pea on Eestit lõhestava raudteega nii sassi aetud, et enam ei näe nina all toimuvat. Kui Eesti saaks Rail Balticule kavandatud raha osaliseltki kasutada oma raudteevõrgu kaasajastamiseks ja taastamiseks, oleksid võibolla kõik (peale visionääride ja projektist kiirkasu lõikavate ärimeeste) õnnelikumad, sest Rail Baltic sõidab Eestist sõna otseses mõttes mööda ja üle. Eneseõigustamise kunsti hästi valdavad ministrid saavad öelda, et valitsus on Eesti konkurentsivõime

heaks rohkem teinud kui ettevõtjad. Leedus näiteks on äri efektiivsuse näitajad viimastel aastatel kiiresti paranenud. Ent Leedul on võrreldes 2011. aastaga jõudsalt paranenud ka valitsuse efektiivsuse näitajad, mis Eestis on samal ajal halvenenud. Ja Leedu on sellise raudtee vastu. Nemad oma raha tuulde ei loobi. Võrreldes 2009. aastaga on Eesti tarbimisjõu indeks suhtes Euroopa Liidu keskmisega kerkinud vaid 1 protsendi võrra, Lätil aga 9, Leedul 11 protsendi võrra. Eestimaalaste tegelik elujärg on tõusnud Läti ja Leeduga võrreldes nii aeglaselt, et on Baltimaade madalaim. Ja sellises olukorras lubab riik eksperimenteerida oma rahvaga punaseid Partsu porgandeid katsetades. Ikka põhimõttel, kas hakkavad karjuma või elavad üle. Üks rongikonduktor juba lahkus toonelateele.

A. Aju


Raplamaa Ühistöö 6 Tarmo Pallo

Maamees käis linnapoes

Algus 1. lk Läks siis maamees kõigepealt ikka toidu müümise poolele. Oli varasemaid pilte näinud internetis „vananenud“ kurkidest kile sees. Ega ka praegused eriti paremad polnud. Oma maamehe tarkusega pani ta süüks mõtlematult kalli hinna, sest kurk ei pea nii kallina müügis olema. Aga samas tabas maamees end mõttelt, et eks omanikud teavad ikka paremini, kuidas juurdehinnaga endale edasine elu kindlustada. Vaja naisele uued kasukad osta ja lapsed ka välismaal ära koolitada. See kõik on kallis. Seega, olgu ka siinmüüdav Eesti kurk üsnagi kallis. Küllap esteetidest ostjad ikka ära ostavad. Ja mis üle jääb, selle saab muretult minema visata. Kasum ikkagi sees. Pärast kalli lihaleti ja ka kalakasvandusest toodud söögiks mittesoovitava kala üle vaatamist jäi pilk peatuma meesterahvast müüjale, kes avas võtmega erilaeka ja pakkus sealt ühele ostjapaarile mitmesaja eurolist konjakit, mis oli peidetud kultuuri meenutava raamatu sisse. Kallist kasukat kandev naine ja nahkkingades mees ostsid selle ära. Oi, oi, mitu „valget haljast“ selle raha eest oleks maamees ostnud. Aga mida pole, seda pole. Nimelt raha viina jaoks. Maamees ei saa täna võistelda rikaste valgekraedega, kellest suurem osa oma esimesest miljonist võtsid just temasuguse maamehe tehtud tööde taskust. Lihtsalt Laari poolt antud ärastamise tõttu. Polnud siinmaal ühtegi materiaalset väärtust, mida eelmine riigikord korras ei oleks hoidnud. Ka sama maamees oma igapäevase tööga. Nüüd on aga uued omanikud kohal ja paljud neist just selliste kallite kaupluste „uhked“ omanikud. Kas vahepealne elu ja töö ei maksud mitte midagi? Tegelikult jah, ei maksnud küll, kui vaadata maamehe 290 €urost pensioni, mis ta sai 45 aastase töötamise lõpul. Maamees ei peaks just väga loll olema, sest loeb internetti ja teab, kui palju raha läheb riigist lihtsalt kontrollimatult välja. Seda juhib parim rahandusminister, keda seni kiidetud on. Aga lihtrahvas vireleb ja mitukümmend tuhat last on riigis lausnäljas. Samas tõsteti ministrite palku tuhande €uro võrra kuus ja õnnetule maamehele lubati ka 9 €urot pensionile juurde maksta. Kas ta peaks sellest rõõmu tundma ja oma riiki kiitma?

Vaevalt küll, sest hinnad on vahepeal mitmekordistunud ja vaesus süveneb edasi. Kaua veel seda peab tööveteran kannatama? Äkki haarab vihahoos laudast sitahargi ja läheb Toompeale? Aga mis kasu ka sellest temale oleks? Rikkad on juhid ja rikkad ametnikud teavad paremini, kuidas elu juhtida. Ja see, kes kõike teab, kannab kallist kasukat provintsi linnapoe rahva õrritamiseks. Ka tema kaaslane, kunstsulgedes- mõlemad tillukesed ja madalalaubalised Rapla Selveris, silmades vilkumas sära, sest saime joogi kätte ja kohe lendame, selle ülikalli konjakiga. Kuhu? Küllap sinna, kus ees ootamas samad kunstmoodustised, kes hindavad tulekut-kingitust –pakendit. Kahju, et sisu pole ammu enam tähtis. Pole enam tähtis kooliharidus. On tähtis see, et kas onu või tädi oli näiteks Taali, Vähi, Sõõrumaa, Matvere või Baskini sugulane, kas lähedalt või kaugelt. Pole ka Tanel Padaril vaja koolis käia. Ütles ise ühes saates, et pillimängu eest makstakse, koolipingi nühkimise eest ei pennigi. Nende lapsed lasevad aga luulu lendu, kes rohkem lennutab, ongi vägevaim tegija. Tuleb siis maamees poest välja ja vaatab, kuidas bojaaridele omase kõnnakuga jalad harkis läheb see paar oma kallisse Jaguari ja naelkummide krõbinal kiirstarti harjutab. Sellise konjaki raha eest oleks maamees saanud oma autole uued naelkummid osta. Nüüd aga valatakse see kallis vedelik rikaste kurku. Rikaste värk. Sõidab siis maamees saadud elamusest nukralt koju, lüpsab oma viimase lehma siin külas ning heidab magama. Vähemalt unenägudes loodab ta näha seda Eestit, mis temale Laulvas Revolutsioonis lubati. Hea seegi. Ka unistada on ilus. Nii, nagu kogu nõukaaeg mööda saadeti, unistades Valgest laevast. Head ööd.


Raplamaa Ühistöö 7

NB!  Kabetajad. Laupäeval  01.02.2014. a  algusega kell 10.00 toimub

 Kaiu Rahvamajas EINU  EHASE

mälestusturniir kabes Tule ise  ja võta sõber  kaasa. Eriti on oodatud need mängijad, kes on temaga koos mänginud. Mängijate grupid: mehed, naised, noored­ põhikooli ealised. NB! Võimaluse korral võta kaasa kabendid ja malekell. Infot võistluste kohta saab telefonil  45 285 või 53408534


Raplamaa Ühistöö 8

Verekeskus kutsub Järvakandi ja Kehtna doonoripäevale

http://kehtna.kovtp.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/9KYb/content/id/8084878

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 27. jaanuaril Järvakandi kultuurihalli (1. Mai 1) kell 10-13 ja Kehtna klubisse (Lasteaia 5) kell 15-18. „Suur aitäh kõigile Raplamaa doonoritele möödunud aastal tehtud vereloovutuste eest ja palju uusi heategusid sellesse aastasse!” ütles PERHi verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp. Viimati käis PERHi verekeskus Järvakandis ja Kehtnas möödunud aasta 16. septembril. Järvakandis külastas doonoripäeva 35 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 31 doonoril ning esmaseid vereloovutajaid oli üks. Kehtnas külastas doonoripäeva 26

inimest, verd loovutas neist 22 ja esmadoonoreid oli kaks. Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18–60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Lisainfot saab verekeskuse kodulehelt www.verekeskus.eeja Facebooki fännilehelt “Doonorid ja Sõbrad”.

Kallid koerasõbrad!

Eesti Koerte Pääste Selts soovib peatselt avada kodulehe, et koerte abistamisega seonduvat infot veelgi paremini levitada ja rohkemate abivajajateni jõuda.

Kutsume häid inimesi üles aitama koguda kokku 150 eurot, mida vajame Baltic Boulevard poolt koostatava kodulehe käivitamiseks. Sobivas suuruses annetuse saab kanda Eesti Koerte Pääste Selts MTÜ Swedbanki kontole 221055925168. Iga väiksemgi panus on oluline! Aitäh!


https://docs.google.com/forms/d/1nqZgS7hGw1AD

Raplamaa Ühistöö 9

In memoriam

Alina Nüganen

20.04.1932-8.01.2014

Alina Nüganen oli Kristlik Kodu Petrula asutaja, olles selle asutusega tihedalt seotud oma viimase elupäevani. Alina Nüganeni kägistas surnuks sama asutuse hoolealune ööl vastu 8. jaanuari.

Alina Nüganen sängitati 18. jaanuaril Lelle kalmistule


Raplamaa Ühistöö 10 20.01.14 kell 19:00 Märjamaa Rahvamajas 04.02.2014 kell 19.00 Rapla Kultuurikeskuses

VANA BASKINI TEATER Etendus “SÜDAMESÕBRAD” Pileti hind 12 € ja 10 €

Lavastaja: Eero Spriit Kunstnik: Jaak Vaus Osades: Raivo Rüütel, Eduard Salmistu (Rakvere Teater), Marika Korolev, Katrin Valkna, Allan Kress ja Alice Kirsipuu (SA NUKU) Autor: Richard Baer (USA)/tlk. Maarja Aaloe Kestvus: Mitte palju üle 2 tunni “Südamesõprade” (Hearts and Flowers) autor Richard Baer (1928 - 2008) on meile juba tuttav 14.02.2013 esietendunud “Ootamatu ettepaneku” järgi. Kuigi R.Baer on teatrile kirjutanud ainult mõned näidendid, on need siiski vägagi kaalukad. Nii on ka “Südamed ja lilled”, mille R.Baer esialgu kirjutas televisioonile ja alles hiljem, kui teatriinimesed vastavat soovi avaldasid, kohandas tüki teatrile. Kaks keskeas meest on haigla kardioloogiaosakonnas infarktijärgsel taastusravil. Nad on äärmiselt erineva sotsiaalse taustaga - üks neist suurärimees, teine palgatööline -, kuid neid seob lausa ootamatult tugevasti nende ühine saatus - läbipõetud südameinfarkt. Haiglasviibimise ajal saavad neist lausa südamesõbrad, mida ei saa öelda nende abikaasade kohta, keda sunnivad distantsi hoidma nende vägagi erinevad majanduslikud võimalused. Sellest kasvab naistel koguni põhimõtteline vastasseis, mis lõpeb siiski leppimisega. Kuid meestel läheneb haiglast kojusaamise päev. Mis saab edasi? Kerkib küsimus, kas nad saavad jääda sõpradeks, kui nende elurütm ja neid ümbritsev keskkond on nii erinevad? On sellisel sõprusel tulevikku? Kuigi tükil on kaalukas idee, on see siiski kirjutatud komöödiavõtmes, dialoog sädeleb vaimukusest ja, kuna kumbki mees pole suu peale kukkunud, viskavad nad teineteise kulul ka head nalja.

http://www.raplakultuur.ee/


Raplamaa Ühistöö 11


Raplamaa Ühistöö 12

Rap lam aa p ildis s i d l i p a a m a l p a R

3 1 0 il 2

d l i p ja ja pi ldil

2013

Üks teguderikas aasta on jälle möödanikuks saanud. On palju üritusi, mis möödunud aastal aset leidsid. Kuidas neid üritusi aga selliselt jäädvustada, et nad ka edaspidi, aasta, kahe, kümne, kasvõi saja aasta pärast meenuksid? Parim viis selleks on oma sündmuse jäädvustamine fotoalbumis

“Raplamaa pildis ja pildil 2013”.

Aasta tagasi ilmus samalaadne album 2012. aasta kohta. Album on nähtav aadressil http://kalev35.planet.ee/album.pdf , http://issuu.com/piirp/docs/pildialbum või http://www.mediafire.com/download/u57frfc59eucsmd/album.pdf

2013 aasta album tuleb üldjoontes samade põhimõtetega. Väikesed erinevused siiski on. Album on A5 formaadis ja iga ürituse (sündmuse) kohta üks foto. Foto orientatsioon on soovitatav “landscape” ja ta peaks olema võimalikult suurte mõõtmetega (kvaliteetne). Fotole tuleb lisada fotograafi nimi, sündmuse (pildistamise) kuupäev, sündmused kirjeldus ja võimalusel ka pildil olevate inimeste nimed. 2012. aasta albumiga ei olnud mõningad piirkonnad rahul, kuna nende tegemisi oli kajastatud vähe. Selles albumis saavad kõik tegusad maakonna inimesed näidata, millega nad möödunud aastal tegelesid. Ükski sündmus, mille kohta teavet saadetakse, kajastamata ei jää. Pildistajaks ei pea olema kutseline fotograaf, sobib ka telefoniga tehtud pilt. Vajalik on siiski, et pilt oleks terav ja tegevus pildil arusaadav. Loomulikult on oodatud ka kutseliste piltnike fotod. Piltide saatmist on pikendatud veel selle nädala lõpuni aadressile kalev35@ymail.com, teemaks panna pildialbum. Siiski loodetakse, et album on kõigile soovijatele tasuta vaadatav alates 1. veebruarist. Kui sind ei ole albumis, siis sa ei olegi midagi teinud”


Raplamaa Ühistöö 13

KAHEKSA ARMASTAVAT NAIST Robert Thomas

Lavastaja Eili Neuhaus Osades Liisa Aibel, Helgi Annast, Ülle Lichtfeldt, Silja Miks, Marin Mägi, Maarika Mesipuu, Anne Veesaar (külalisena), Ines Aru (külalisena)

K 22.01.2014 kell 19 Rapla Kultuurikeskus

Tavahinnad: 12 € Soodushinnad: 10 € Piletite info tel 4890955

https://www.piletimaailm.com/performances/36955-8-armastavat-naist? pilt http://www.rakvereteater.ee/teater/lavastus/8-armastavat-naist/


Raplamaa Ühistöö 14

Üritused Rapla Keskraamatukogus

http://www.raplakrk.ee/

Hiina maal. Autor Liisimari Randjärv (saalis)

Ajaloo ilu: raamatunäitus (kojulaenutuses)

Draakonid ja saurused. Autor Inger-Berlissa Kaugemaa (vitriinis)

Мистика и фантастика: raamatunäitus venekeelsest kirjandusest (kojulaenutuses)

Rapla vanadel fotodel (fuajees) Märjamaa Muusika ja Kunstikooli õpilase Inger-Berlissa Kaugemaa ja tema kaasõpilaste tööde näitus (lasteosakonnas)

Liikumine - tervise ja ilu pant: teavikute näitus (lugemissaalis) Nukitsa konkursi raamatud: raamatunäitus (lasteosakonnas)

Lahtiolekuajad

Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00 Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.


Raplamaa Ühistöö 15

Meeldib.ee

Ema üritab juba pikemat aega oma 5-aastast poega magama saada, aga poiss ei taha kuidagi voodisse minna. Lõpuks ütleb ema pahaselt: “No Mart, lähme ometi magama nüüd! Näe, seal televiisoris võtavad ka tädi ja onu juba riidest lahti…” *** Keskealine abielupaar heidab õhtul voodisse. Naine küsib mehelt: “Noh, kallis, kas teeme ka midagi?” Mees läheb baarikapi juurde, võtab viskipudelist suure lonksu ja keerab magama. Nii kordub mitu õhtut. Kord püüab naine kavalam olla ja küsib: “Kas teeme ka midagi, aga teistmoodi, romantilisemalt?” “Olgu, tule siia voodi ette ja lase neljakäpukile,” nõustub mees. Istub siis kaksiratsa naisele selga, annab laksu tagumiku pihta ja hüüab: “Nõõ, baarikapi juurde!” *** Napsulembene naine jõuab küla poe juurde ja viskab oma logiseva jalgratta vana paadi najale. Poe ees libistavad parmud rõõmsalt õlut ja üks neist kommenteerib irvitades: “Ma vaatan, et sul kah see va vokk peris nõlvi vajunu!” “No mis nõlvi, mis nõlvi…” kobiseb eit vastu. “Kui sa kah mu jalgevahel nii palju oles käinu, olessid ammu surnu ollu!” *** On kindlaks tehtud 17 esimest kommunisti maailmas: Esimesed kaks oli Eeva ja Aadam – ise puupaljad ilma ühegi riideesemeta, jagasid kahepeale ühte õuna, aga ise arvasid, et on paradiisis. Järgmised kolm olid Idamaa targad – neil oli silme ees ainult üks ere täht. Ülejäänaud kaksteist olid Jeesuse jüngrid – ise ei mõistnud ei lugeda ega kirjutada, aga aina õpetasid teisi. *** Mees saabus kalalt ja kurdab naisele: “No tõesti, inimesed on ikka igavesed ihnuskoid! Me leppisime meestega kokku: kes esimesena kala saab, teeb pudeli, kes teisena, toob sakuska. Ja mis sa arvad, mis juhtus?! Jüril vedas korgi vaat et põhjani, aga tema teeb näo, nagu ei näeks midagi! Jaanil näkkas ka, nii et ritv oli lookas, aga ta ei teinud sellest väljagi! No on ikka mehed küll!” “Aga kas sul ei näkanud?” tundis naine huvi. “Ma ei pannud söötagi otsa..!”

Kui tekib raha, siis tekivad naised. Kui tekivad naised, kaob raha ära. Kui raha ära kaob, siis kaovad naised ka ära. Kui naised ära kaovad, siis tekib jälle raha. Kui nüüd siit surnud ringist kuidagi naised kõrvaldada, saaks mehed päris rikkaks.. ***

Noku Palgakõrgenduse taotlus

Mina, Noku, taotlen käesolevaga palgakõrgendust järgnevatel põhjustel: 1. Teen füüsilist tööd; 2. Töötan suurtes sügavustes; 3. Sukeldun pea ees oma töösse; 4. Nädalavahetused ja pühad pole mul puhkepäevad; 5. Töötan niiskes keskkonnas; 6. Ületundide eest mulle ei maksta; 7. Töötan pimedal töökohal, kus ventilatsioon praktiliselt puudub; 8. Töötan kõrgete temperatuuride juures; 9. Oma töö tõttu satun haigustesse ja nakatumise ohtu.

Lugupeetud Noku, Pärast Teie poolt esitatud avalduse läbitöötamist jõudis juhtkond otsusele Teie taotlusele negatiivselt vastata järgmistel põhjustel:

1. Te ei tööta kunagi 8 tundi; 2. Te jääte pärast lühikest tööaega kohe magama; 3. Te ei tööta alati seal, kus ette nähtud, vaid viibite ka muudes piirkondades; 4. Te ei haara initsiatiivi, vaid Teile tuleb survet avaldada ning Teid tuleb sõbralikult kohelda, et Te üldse tööle hakkaksite; 5. Pärast töökohalt lahkumist jätate selle küllaltki mustaks; 6. Te ei pea alati kinni töö-ohutuseeskirjadest, näiteks kaitseriietuse kandmine; 7. Te lähete pensionile oluliselt varem kui 65-aastaselt; 8. Te ei saa kahes vahetuses korraga töötada; 9. Te lahkute mõnikord ettenähtud töökohalt ilma, et oleks tööga valmis saanud. Lisaks eelnenule, mis on juba piisavalt negatiivne, oleme Teid pidevalt näinud töökohalt lahkumas koos kahe väga kahtlase välimusega kotiga.


Raplamaa Ühistöö 16 1

2

3

4

5

18

30

31

32

43

11

56

15

16

17

28 33

34

38

39 45

35

36 40

46

47

48

41 49

53

58

59

62

67

14 21

52 57

61

13

25

51 55

12

20

44

50

63

64

60 65

66

68

69

70

71

75

72 76

84

85

86

91

98

10

27

42

94

9

24

37

83

8

23

26

54

7

19

22

29

6

Ristsõnad

73 77

78

74 79

80

87

88

92 95

89

81

82 90

93 96

99

PAREMALE 1 Varstine 7 Põsk, nägu 11 Tume mürts 18 Riik Aasias 19 Kohtu kaudu esitatud tsiviilnõue 20 Kana toodang 21 Riist laeva sõidukiiruse määramiseks 22 Eesti poliitik 23 Küla Raplamaal Rapla vallas 24 USA kosmoseorganisatsioon 25 Hoone kalmistul 26 Lutsima, sisse tõmbama 27 Täisnurkne nurgamõõdik 28 Rebenenud koht 29 Vald Põlva maakonnas 33 Bahama pealinn 35 Levinud umbrohi 37 Palju 39 Ilmateadustaja 40 Hoone 42 Okaspuu Hiinas 44 Palgalise ratsaväe sõdur 48 Nartat vedavate veoloomade ajaja 50 Raske koorem 51 Alevik Raplamaal Kohila vallas 53 Sünge, pahur 54 Mäestik Iraanis 58 Laeva meeskonnaruum

97 100

59 Kõrvata teetass 61 Endine Eesti tantsutaat 62 Soomlaste äikesejumala UKKO naine 64 Nähtaval 65 Linn Soomes 67 Tuutu 68 Eostumine (inimene) 69 Vähegi, üldse, eales 72 Hingeldustõbi 74 USA kirjanik 75 Keskel 76 Vesine toit 78 Tunnistus 83 Kitsas 86 Juurdepanek 87 Eesti helilooja 89 Kõige õigemat teed 91 Lülitusmehhanism 92 Kodutu 93 Rõdu kirikus 94 Klahvpuhkpill 95 Hallpapagoi 96 Samuti ladina keeles 97 Päevavanune 98 Germaani kangelasmuistend 99 Itaalia helilooja 100 Matsi päritoluga

ALLA 1 Mikroob 2 Rohkem 3 Kristuse tulemise aeg 4 Meeskond, töörühm 5 Bahreini rahaühik 6 Eesti kirjanik, luuletaja ja tõlk 7 Mõisahärra 8 Kala 9 Vahend kivide viskamiseks 10 Üks vanaisadest 11 Torkama 12 Hooletuses 13 2005 avastatud kääbusplaneet 14 USA osariik 15 Asula Võru mk 16 Kellegi huvides töötav isik 17 Ehitis jõel 30 Hüüdsõna 31 Üksildane inimene 32 Doonau lisajõgi 34 Heleduse mõõtühik 36 Põsenukk 37 Ansambel kaheksast lauljast või muusikust 38 Riugas, vigur 41 Jama kõnekeeles 43 Eesti näitleja 45 Loom kõnekeeles 46 Mõttekriips 47 Organiseeritud väljapressimine 49 Neitsi Maarja isa 51 Vaba 52 Jumalateenistus 53 Linn Floridas 55 Kõverus, käänak 56 Sumbunud 57 Härra 59 Matemaatiline märk 60 Veesõiduk 63 Indiaanlased Mehhikos 66 Kääbuspühvel 68 Iva 69 Daidalose poeg 70 Ilutaim 71 Sõnakunstnik, deklamaator 73 Anum, paak millegi mahutamiseks 74 Vedelema, vähkrema 76 Lopsakas 77 Soojushulga ühik 79 Vaiksem 80 Täistopitud lind või loom 81 Rõngassaar 82 Jõgi Kaukaasias 84 Taevajumalanna 85 Kehaosa 88 Eriala 90 Peakate


Raplamaa Ühistöö 17 1

2

3

4

5

18

30

31

32

43

10

11

56

15

16

17

28 33

34

38

39 45

35

36 40

46

47

48

41 49

53

58

59

62

67

14 21

52 57

61

13

25

51 55

12

20

44

50

63

64

60 65

66

68

69

70

71

75

72 76

84

85

86

91

98

vabaks hetkeks

27

42

94

9

24

37

83

8

23

26

54

7

19

22

29

6

73 77

78

74 79

80

87

88

92 95

89

81

82 90

93 96

99

PAREMALE 1 Kasinalt, vähevõitu 7 Meri Euroopas 11 Pealagi 18 Teritama 19 Oma 20 Lemmikharrastus 21 Reini lisajõgi 22 Küla Harjumaal 23 Suvinisusort 24 Ihu 25 Instrument 26 Elbe lisajõgi 27 Vulkaan Jaaval 28 USA osariik 29 Istet võtma 33 Linn Itaalias Sitsiilia lõunaosas 35 Auto osa 37 Vulkaan Havail 39 Religioon 40 Itaalia laulja 42 Silmusega nöör hobuste ja muude loomade püüdmiseks 44 Ettekanne 48 Mõisa ülemkubjas 50 Torm 51 Kaitseala 53 Ankruvinn 54 Maainimene (kõnek) 58 Isekus, enesearmastus

97 100

59 Destillaat 61 Tsaari käsk 62 Alluv 64 Metsaand 65 Vald Pärnumaal 67 Shveitsi filmilavastaja (s 1929) 68 Jäljend 69 Taandrida 72 Vihma hääl 74 Pikergune 75 Küla Valgamaal Sangaste vallas 76 Eesti kümnevõistleja 78 Müütama 83 "Õnne 13" tegelane 86 Jõgi Soomes 87 Küla Harjumaal 89 Eesti rallisõitja 91 Riik Okeaanias 92 Varu, tagavara 93 Loom kõnekeeles 94 Riidersort 95 Meessoost isik 96 Kude, koekiri 97 Mongoolia karjakasvataja 98 Visand 99 Puupakuke 100 Kaardimäng ALLA 1 Vald Harjumaal

2 Hüüdsõna 3 Eesti soostik 4 Lääge 5 Rahvuspark Eestis 6 Tõestatav väide 7 Vahel, sees-, sise-, sisse8 Orient 9 Kaevu osa 10 Meriforell 11 Vald Ida-Virumaal 12 Jenissei lisajõgi 13 Prantsuse filminäitleja (s 1931) 14 Napakujuline kinnituselund 15 Vald Viljandi maakonnas 16 Pole võimalik 17 Kartulisort 30 Kuur, küün 31 Troopiliste vihmametsade laisiklane 32 Vistrik 34 Ladina-Ameerika rahvapill 36 Peakate 37 Väljasurnud loom 38 Veoloom 41 Puust anum pesupesemiseks 43 Seade vee laskmiseks 45 Häirima, ees olema 46 Seltskonnatants 47 Riidesort 49 Ilmutusaine 51 Raskejalgne 52 Kagu-Aaasia maade ühendus 53 Akent või ust imiteeriv süvend 55 Ainus meresadam Jordaanias 56 Suur kraav 57 Kopsuviirus 59 Eesti poliitik 60 Lihatoode 63 Töölisneiu Pariisis 66 Raske kuritegu 68 Ilu tajumise võime 69 Ettemakse 70 Ka 71 Linn lätis 73 Daidalose poeg 74 Roomama, ronima 76 Jõgi Kaukaasias 77 Toiduõli 79 Endine keelemees 80 Tegelane "Pisuhännas" 81 Vana 82 Ajaühik 84 Ümbritsevast värvitoonist erinev väike pinnaosa 85 Tohter 88 Suusafirma 90 Tõrs


Raplamaa Ühistöö 18 Nüüd ilmuvad eraldi aadressil http://ristsonad.netii.net/ interaktiivsed ristsõnad Interaktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti, sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Veel veidi peamurdmist: sudokud 1 8 4 7 5 3 5 3 9 1 3 6 7 4 8 5 9

9 6 2 3 6 1 8

9 2 4

5 3 2 6 1

4 8

7 2 3 5 4 3 9 8 4 2 5 8 2 7 4 1 2 5 9 3 8 6 3 2 5 4 7 1 Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadida alla pdf-fail aadressilt http://www.yhistoo. comuv.com/ Head lahendamist!

4

9

7 8 2 6 4 8

2 5

3 4

2 7 4

1 5

7 6 9

9 8

9 2

6 3 9 2 4 7 4

5

5

6 7 3 9 6 5 2 4 8 9 7 8 3 4 9 5 2 1 9 3 1 3 9 2 2 7 5 9 Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt tagapool ka selle sudoku lahenduse.


Raplamaa Ühistöö 19

Grandtour ülesanded

5

Antud ülesande eesmärgiks on koostada kinnine kontuur, mis külgneks antud numbritega nii mitme küljega, kui suur on number. Näidisülesanne selle aasta Raplamaa Ühistöös nr 2. Lahendus järgmises lehes.

6 7 3 6 5 2 1 9 43 2 3 1 3 1 2 82 2 9 27 0 3 8 1 2 1 322 1 4 32 9 2 5 2 112 1 1 3 1 19 1 0 03 091 21 0 31 20 7 5 1 9 3 1 3 1 2

1 2

3 1

2 3 3 0 1 1 1 1 3 1 1 1 0 1 1 1 0 2 1 0 0 2

1 1 1 2 1

0

1 2 3 1 1 1 0 2 3 3 1 2 1 1 2 2 0 0 1 1 1 2 2 1 2 1 2 1 1 1 1 1 2 2 1 1 2 2 2 2 2

http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

2 3 1 1

0 1 3

1 1 2 3 1 3 1 0 1 3 2 2 1 1 0 1 2 2

Eelmises lehes ilmunud ülesannete lahendused 2 1

Ilm Raplas

1 1 1 2 2 3 2 2

1 3 2 1 0 2 2 1 3 1 1 1 0 1 1 1 2 0 0 2 2 2 1 0 1 0 1 1 2 1 1 3 1 2 0 1 3 2 1 3 3 2

5 3 7 6 2 8 9 1 4

2 9 4 1 7 5 8 6 3

6 7 8 6 1 2 4 9 33 82 9 32 7 52 5 42 2 11

1 5 9 7 43 2 61 3 8

8 3 9 4 4 1 7 2 3 6 5 8 5 2 8 3 16 9 311 52 21 07 34 6 2 24 3 1 9 38 2 7 7 15 261 9

2

2 2 3 1 1 1 0 1

1 0 0 0 1 0 1 3 1 3 1 2 0 1 3


Raplamaa Ühistöö 20

Raplamaa Käkk 2013 nominendid Teie arvamus on meile tähtis!

Oma valiku saate teha aadressil https://docs.google.com/forms/d/1nqZgS7hGw1ADU08e-jRnzZ3nuV2XHYduq-XTpwMFME8/viewform

Nominendid on esitatud laekumise järjekorras

Nominent nr 1 Roheline Ait

Pakun Raplamaa Käki austavat tiitlit endise toitlustuskoha Roheline Ait juhtkonnale, kes sulges oma ettevõtte väidetavalt seetõttu, et ei suutnud leida korralikke noori töötajaid. Praktiliselt kõiki Raplamaa noori halvustavad artiklid ilmusid pea kõigis Eesti vabariiklikes väljaannnetes. Näidiseks siinkohal ainult paar pealkirja. Delfi Ärileht: “Populaarse söögikoha omanik: sulgeme uksed, noorte tööotsijate tase on kohutav” Postimees: “Restoraniomanik: noored töötajad on täiesti süüdimatud” Artiklitele kirjutatud kommentaaridest ja hilisematest artiklitest selgus siiski, et probleemides oli süüdi esmajoones restoraniomaniku suhtumine oma töötajatesse ja ilmselt ka töötajate väike palk ning toitude kõrge hind. Kõiki noori halvustavad väited on aga lendu lastud...

Nominent nr 2 Raplamaa Parim Ettevõtja 2012

Pakun Raplamaa Käki kandidaadiks “Raplamaa Parima Ettevõtja 2012” tunnustamist, kus kuuest tunnustatud ettevõttest kahe esindajad istusid ise hindamiskomisjonis. Kas nad enda poolt hääletamisest ka ise osa võtsid, ei ole teada ega oma siinkohal tähtsust, sest põhimõte, et kes koera saba ikka kergitab, kui mitte koer ise seda ei tee, jääb igal juhul kehtima. Kas auhinna saab kogu komisjon või ennast upitanud ettevõtted, jäägu komisjoni otsustada. Seejuures ei ole tähtis, kas asjaosalised ise hääletamisest osa võtavad või mitte.

Nominent nr 3 Märjamaa vallavalitsus Pakun välja Käkiks Märjamaa vallavalitsuse, kes oma rumalusest nõustus kauaoodatud Varbola kergtee muutmisega “pehmeks teeks”. Asjatundmatute ametnike selline lollus on võimalik vaid “mereriigis” Märjamaal. Kohalik rahvas sai julmalt petta, sest andis jumalamuidu oma maad selle tee rajamiseks. Vabariigi ajakirjandus taunis sellist rumalust Märjamaa vallavalitsuse poolt.

Nominent nr 4 Kehtna vallavalitsus

Raplamaa Käki auhinna võiks saada endine Kehtna vallavalitsus tulemusrikka tegutsemise eest Kehtnas asuvas Männitukas. Teatavasti on tegemist valla munitsipaalomandis oleva parkmetsaga. Juba 2012. aasta kevadel sõlmiti eraettevõtjaga tänaseni salastatud leping parkmetsas raietööde tegemiseks. (Toimetuselt: antud probleemist kirjutas 2012. aastal korduvalt ka Raplamaa Ühistöö.) 2013. aasta kevadel jõuti niikaugele, et ettevõtlike kodanike eestvõttel algatati Männituka koristamine raiejäätmetest. Üleskutsega koristustöödele liitus ka vallavalitsus. Antud tegevus väärib kindlasti Raplamaa Käki austavat nimetust, sest üleskutsega liitumine kujunes vallavalitsuse tegevuse kulminatsiooniks. Rohkemaks oktoobris lahkunud vallavalitsus parkmetsas enam võimaline polnud. Vallakodanike kokkukorjatud raiejäätmete hunnikud vedelevad parkmetsa all praeguseni.

https://docs.google.com/forms/d/1nqZgS7hGw1ADU08e-jRnzZ3nuV2XHYduq-XTpwMFME8/viewform

Hääletus lõpeb 28. jaanuaril kell 12.00 ja Raplamaa Käkk 2013 kuulutatakse välja 29. jaanuari lehes.


Raplamaa Ühistöö 21


Raplamaa Ühistöö 22 PRESSITEADE SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond 21. jaanuar 2014

Erivajadustega lapsi õpetav kool sai Lastefondi abiga endale hädavajaliku tooltõstuki SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond toetas 2500 euroga Tartu Maarja Kooli lasteaiale tooltõstuki soetamist liikumispuudega laste teisele korrusele transportimiseks.

Tartu Maarja Kooli direktor Jaanus Rooba sõnul ei olnud nende lasteaia raske liikumispuudega lastel võimalik liikuda õppehoone teisele korrusele, kus viiakse läbi liikumistunde ja füsioteraapiat ning asuvad vajalike tingimustega logopeedi ja eripedagoogi kabinetid. Lasteaia õpetajad viisid lapsi süles teisele korrusele raviteraapiatesse, mis aga on raske liikumispuudega laste spastilisuse tõttu ohtlik nii lastele kui õpetajatele. Väljapääs keerulisest olukorrast oli spetsiaalne tooltõstuk, mille abil saab turvaliselt lapsi teisele korrusele vajalikesse tundidesse viia. Ligi 10 000 eurot maksva aparaadi soetamiseks palus kool abi ka SA TÜK Lastefondilt, kes otsustas seda ostu finantseerida 2500 euroga. Ülejäänud summa taotleti Tartu Linnavalitsuselt. „Tartu Maarja Kooli lasteaia töötajate nimel tänan väga SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondis töötavaid häid inimesi toetuse eest! Tooltõstuk on väga vajalik riistapuu, mis võimaldab lastel turvaliselt ja rõõmsalt ning lasteaia töötajatel oma tervist säästvalt lapsed kenasti teisele korrusele teraapia tundidesse toimetada,“ ütles ta. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on laste ravitingimuste parandamiseks annetusi kogunud alates 2001. aastast ning seega üks vanimatest Lõuna-Eestis tegutsevatest heategevusfondidest. Kolmeteistkümne tegevusaasta jooksul on kogutud üle 1,5 miljoni euro annetusi ja toetatud hulganisti abivajajaid.


Raplamaa Ühistöö 23


Raplamaa Ühistöö 24

Rebase Talu retsept ja pilt facebookist ÕUNA-KOHUPIIMAKORVIKESED

See rasvatu maius sobib ka peale pühi saleneda soovijale! Võta mõni hapukas õun (mitte väga suured) eemalda südamikud ja lõika õhukesteks sektoriteks, lao need ringikujuliselt, teravikud ülespoole, muffinivormidesse. Puista üle suhkru-kaneeliseguga. Võta pakk kõvemat ja tihedamat kohupiima, lisa sinna maitse järgi suhkrut, 2 muna ja umbes 5-6 spl jahu, vaniljesuhkrut, rosinaid ning veidi küpsetuspulbrit. Säti kohupiimasegu õunte keskele ja torka ahju, küpseta kuni pealt pruunikaks muutub. Head isu!


Raplamaa Ühistöö 25

Maakonna meistrivõistluste esimene etapp suusatamises 26. jaanuaril

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2302.html Raplamaa Rattaklubi KoMo viib ka tänavu koos- magusat või turgutavat. Täiskasvanutele on osalustasu töös Rapla Maakonna Spordiliiduga läbi maakonna 5 eorot, registreerimine toimub kohapeal 1 tund enne meistrivõistlused, mis kokku moodustavad KoMo starti. Esimesed stardid kell 12.00 Suusasarja. Kuna iga konkreetne võistlus sõltub ennekõike Esimene etapp 26. jaanuari Järvakandis, kavas on ilmaoludest, siis kindlasti jälgige jooksvaid teateid vabatehnika lühikesed distantsid. Kokku on plaan KoMo ning RMSL lehel. läbi viia 6 võistlust vabatehnikas, klassikalises tehniKui onkahtlusi või küsimusi saab helistada etapi kas ja suusavahetusega sõidus. korraldajatele või peakorraldajatele: OODATUD on KÕIK SUUSASÕBRAD, aktiivRaplamaa Rattaklubi KoMo, Peeter Tarvis 5567 sete osalejate vahel loositakse välja korralikud SUU- 1230 SAD (hind kaubanduses ca 230eurot). Rapla Maakonna Spordiliit, Priit Karjane 5340 9205 Lisaks lohutusauhinnad :) Eriti oodatud on lapsed ja noored, sest neile on Täpsem info JUHENDIS http://76678.edicypages. osalemine tasuta ja igale lõpetajale kiituseks midagi com/files/2014_KoMo_Suusasari.pdf


Raplamaa Ühistöö 26

12. veebruaril kell 19 Rapla Kultuurikeskuse Kammersaalis Andre Maaker - “Minu laulu pidu”

Kontserdil esitab Andre muusikat uuelt heliplaadilt “Minu laulu pidu”, kus kõlab tuntud koori- ja laulupeorepertuaar akustilisel kitarril. Kava ühes otsas Aleksander Kunileiu “Sind surmani”, mis kanti ette juba esimesel üldlaulupeol ja teises otsas tänavuse üldlaulupeo nimilugu - Tõnu Kõrvitsa “Puudutus”. Kitarrist loob nende lugudega isikliku ja hingestatud tunnetuse. Laulud, mis harilikult kõlavad mastaapses esituses on seekord hoopis sissepoole pööratud. Andre ütleb ise: “Tähtis on see, mis toimub meie sisemistes soppides. Võimas ja eufooriline massiüritus saab enda kõrgema ja jäädava sisu siis, kui suudab äratada rõõmu ja peo meie hingepõues, kohas mida teistele näidata ei saa, aga mida me teineteise juures ikka tunda ja aimata suudame seal, kus kõik saab üheks!” Rõõmu, muiet ja salajast kokkuhelisemist! Raplas toimub kaheksast kontserdist koosneva turnee esimene kontsert. Pilet 5 eurot http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7063.html

26. jaanuaril kell 15 Kapa stuudium kutsub! Tohisoo mõisas esineb luuletaja, tõlkija ja gestaltpsühhoterapeut Ly Ehin Hingeaed: Mis toimub psühhoteraapiatunnis? Loeng on avatud kõigile huvilistele ja on tasuta. Stuudiumi korraldavad Reet Aro ja Eeva Kumberg. Rahaliselt toetavad Kohila Koolituskeskus ja Kohila Vallavalitsus http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7067.html

Raplamaa Ühistöö

Väljaandja: Seltsing Raplamaa Ühistöö Ilmub igal kolmapäeval, materjale avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: piirpeeter@gmail.com Toimetuse üldaadress: raplamaa.yhistoo@gmail.com piirpeeter@gmail.com Veebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks)

http://www.yhistoo.comuv.com/ (pdf-faili allalaadimiseks).

2011.-2012. aasta Raplamaa Ühistööd ja pildialbum Raplamaa pildis ja pildil http://www.mediafire.com/?9j5bk58f29ia6


Raplamaa Ühistöö 27


Raplamaa Ühistöö 28

„Sammud omas Eestis. Seda nime kandis Ingmar Muusikuse ja Juhani Püttseppa reportaažidesari, mis ilmus ajakirjas Loodusesõber. Kaks meest kõndisid Eesti mandri põhjatipust lõunatippu, ja seejärel kagunurgast loodetippu, pildistasid ja kirjutasid lugusid. Rännak kagust loodesse viis ka Raplamaa põldude, soode ja metsasiilude vahele. Jalgsi väikestel teedel astudes näeb mõndagi. Tahame jagada teiega muljeid oma rännakutelt.“ (Juhani Püttsepp) http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7068.html

5. veebruaril kell 19 Märjamaa Valla Rahvamajas Rakvere Teatri etendus „Lahuselu“ pilet täiskasvanule 11€, õpilane, pensionär 9€

Rein Rannapi klaverikontsert 7. veebruaril kell 19 Märjamaa Valla Rahvamajas pilet täiskasvanu 7 €, õpilane, pensionär 5 €

http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7019.html


Raplamaa Ühistöö 29


Raplamaa Ühistöö 30

Rapla Maakonnahaiglal valmis uus koduleht

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2300.html

Rapla Maakonnahaiglal on alates 15. jaanuarist avatud uus koduleht aadressil www.raplahaigla.ee Kodulehelt saab informatsiooni haigla juhtimise, personali, teenuste, ambulatoorsete vastuvõttude, kodukorra, osakondade töö ning palju muu kohta. Koduleht valmis Rapla Maakonnahaigla ning Arvuti Traumapunkt OÜ koostööna, milles lõid kaasa ka Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli praktikandid. Haigla juhataja Meelis Roosimägi: „Uus koduleht on visuaalselt kaasaegsem ja kasutajale mugavam navigeerida. Meie võimalused maakonna inimeste teenindamisel on paremini jälgitavad. Loodan, et sellest saab olema abi nii patsientidele kui külastajatele“. Kodulehe arendamine jätkub. Järgmise sammuna hakatakse mõtlema digitaalse registratuuri loomisele, et patsiendid saaksid ennast vastuvõtule registreerida kodulehe kaudu.

Raplamaa Ühistöö nr 4, 22. jaanuar 2014  

Raplamaa Ühistöö nr 4 (108), 22. jaanuar 2014