Issuu on Google+

raplamaa

Ühistöö

Nr. 3 (107) Murtud mälud spordis

15. jaanuar 2014

Kommentaar

Krissu toimetab jälle

Europarlamendi liige Kristiina Ojuland ütles enda poolt kokku kutsustud ümarlaual, et usalduskriis, pettumus ja võimu kaugenemine ühiskonna tavaliikmetest on toonud Eesti poliitika praegusesse olukorda „Usalduskriis ja pettumus ning võimu kaugenemine ühiskonna tavaliikmetest on põhjused, mis meid on viinud praegusesse situatsiooni,“ tõdes Ojuland Oru hotellis toimunud ümarlaual. Jätkub 4. lk

Kurbusehetk pressikonverentsil. Esialgu mittemidagi ütlev Tartu dopinguarsti ülestunnistus ei kutsunud eriti kedagi teda tundma ega mäletama. Alustades spordiarst Savist ja lõpetades treener Alaveriga. Üksikud kommentaarid nende poolt olid ebalevad ja sisutühjad. Ja siis äkki tekkis kõigil mälu. Mälu tuli dokumentaalsest paljastusest, kus konkreetsed rahade ülekanded pildile toodud. 10.500 eeki ei ole väikene summa ja kui selliseid on veel nelja jagu! Ja pole meile veel teada teisi ülekandeid ja teistelt isikutelt. Jätkub 2. lk

Avaldame Raplamaa Käkk 2013 nominendid Anna oma hääl!

Loe lk 9

Kungla küüni uus ärkamine

See vana Kungla küün Varbolas saab nüüd uue elamise. Aastaid nukralt seisnuna ja lõpuks ka katus ära vajunud, jõudis ta ära oodata uue peremehe. Värske omanik asus ümbrust korrastama ja kohe oli platsis ka keegi üliaktiivne külanaine, et teha fotod ja saata need vallaisadele. Jätkub 5. lk


Raplamaa Ühistöö 2 Algus 1. lk

Murtud mälud spordis

Andrus Veerpalu Pomm plahvatas peakontoris, Suusaliidu omas. Ja kahtlustatavaks sai selle juht, endine maratoonar Raul Olle. Ise küll mitte eriti pika ja hiilgava karjääriga, aga äkilise tõusuga 2000. aastal Vasaloppetil. Võrrelgem varasemaga: 1998. aasta taliolümpiamängud Naganos 17. koht 30 km klassikas ja 37. koht 10 km klassikas. Ja sellele äkki otsa Vasaloppeti võit juba kahe aasta pärast! Tuletame meelde, et Veerpalu juhtumi puhul oli spordikohtu otsuses konkreetne viide kasvuhormooni tarbimisele sportlase poolt, kuid tegemist oli piirnormidest pisut allapoole minevast näidust. Järelikult jõudis doping juba „pisut“ lahtuda ja selle proovi võtmine oli veidi hilinenud. Nii lihtne see ongi. Raul Ollega on asi keerulisem. Alguses ta ei mäle-

tanud midagi. Kümne aastaga saavat suusasportlasel mälu seepalju kustuda! On see võimalik? Aga ta lubas oma mälu“taastada“. Tõenäoliselt oli vaja kohtuda suhtekorraldajatest nõunikega ja siis ajakirjanikuga rääkimiseks ettevalmistuda. Seda ka tehti ja oh imet, mälu taastus: Jaa, andsin tollele arstile laenu ja tegin temale ülekanded. Tagasi maksis juba sularahas (loe parem: mitterahaliste väljamaksetena!). Paraku näitas Olle kogu kehakeel, et mees ei räägi tõtt ja see pika mõtlemise peale “meelde tulnud” häma laenamisest ning siis sulas tagasisaamisest. Andke andeks, pole usutav! Tema kapis on tõenäolislt palju tõsisemad luukered Jätkub 3. lk


Raplamaa Ühistöö 3 Algus 1. lk

Murtud mälud spordis

Raul Olle kui need pangaülekanded, mida ta ei osanud arvatagi, et teemaks tuleb ja polnud seetõttu valmistunud... Tol ajal kui need meie suusasangarid tegusid tegid, siis oli ikka iga kord kõva kisa, et mitu medalit nüüd tuleb. Miks siis enam nüüd andekaid noori peale ei kasva? Eesti, nii väike maa ja oli suusatamise aladel kindlas tipus, kus on nüüd järelkasv? Miks enam noori lootustandvaid sportlasi peale ei kasva? Kindlasti võivad nüüd olla löögi all Veerpalu, Mae ja Šmiguni medalid. Lõhki lüüakse nad mõttes kindlasti kõik juba praeguse Olle jutupeale. Olle on praktiliselt kõik välja reetnud. Ka Veerpalut ei uskunud esimesest uudisest, kui äkki nii haigeks jäi enne MMi, kuigi juba kohale lennutati ja siis üldse spordist äkki loobus. Nutvat kõva spordimeest aga oli häbi vaadata - nii sees valedega keelatud ainest ja siis nurka surutud. Päästis vaid WADA normatiivist pisut madalam tase. Aga see ei ole veel lõplik otsus. WADA kavatseb avada ka varasemad proovid. Need, mis tõid medalid. Andrus Veerpalu ja Soome suusataja Juha Lallukka juhtumitest tulenevalt võib peagi lõhkeda uus dopingupomm, sest Rahvusvaheline Antidopinguagentuur WADA on kehavälise kasvuhormooni testimiseks väl-

ja töötanud uued piirmäärad. Sel ajal kui spordikohtus Veerpalu juhtumit menetleti, tegi WADA tuhandeid teste, et kasvuhormooni testi piirmäärad teaduslikult paika panna, teatab Soome telekanal MTV3. Nii Veerpalu kui Lallukka mõisteti mäletatavasti õigeks eeskätt praeguste liiga ebamääraste piirmäärade tõttu. Kindlasti on neid suuskureid veel ja veel, kes on dopinguga sõitnud. Ilmslt on neid ka teistel vastupidavusaladel. Kuna Eestis pole ausus au sees, siis keegi ei rutta ka ülestunnistustega, pigem keerutatakse viimase hingetõmbeni. Aeg aga teeb omad korrektiivid. Loodusseaduste vastu ei saa keegi. Õhus on veel huvitavamad küsimused, et kas Olle ostis ainult endale või oli ta ka vahendaja? Äkki ise ei võtnudki, sest tulemused olid tal ühtmoodi keskpärased. Hea, et see jama välja tuli,sest kaua sa ikka elad kaasa valelikele sportlastele.Olle ilmselt valetab alatult ,nii et silm ka ei pilgu ja tõenäoliselt Bernatski teadis ,millisele pommile ta sütiku põlema pani ja täitsa usun ,et see on alles algus. Ja Olle võib ka edaspidigi kohtuga hirmutada. Küllap hiljem rahuneb, nagu petturist parteist välja visatud Ojuland tegi. Kasvuhormoon on olnud küll aastaid keelatud aine, kuid seda kehavälist eristada pole tegelikult õigesti suudetud.Kui nüüd äkki suudavad, võib sellest tõesti suur skandaal saada, sest arsti, treenerid, sportlased olid kursis sellega ,ning ma küll ei imestaks kui käis pidev kasvuhormooni tarbimine tippude hulgas. Kuni 2004a. ei osatud kasvuhormooni taset üldse määrata ja ilmselt tarvitasid väga paljud vastupidavusalade sportlased seda nii palju kui süda lustis ja nagu Veerpalu lugu näitas, siis tegelikult ei olnud vettpidavat testi ka peale seda. Sama lugu oli/on kindlasti muude ainetega, mis on dopingu nimekirjas, aga mille tuvastamine on kas väga keeruline või sootuks võimatu.

Jeremy Nagelmyller


Raplamaa Ühistöö 4 Kommentaar Algus 1. lk

Krissu toimetab jälle

„Inimesed ei osale enam sisulises poliitikas. Nad teavad, et nii või teisiti otsustatakse nende eest, nende arvamusega arvestamata. Sõltumata erakondade programmiliste vaadete näilistest erinevustest, on inimesed tüdinud kõigist poliitikutest, see on laiem pettumus kogu poliitilise süsteemi suhtes“, ütles Ojuland. Selge, et valmistutakse uue partei loomiseks. Üritatakse leida mõttekaaslasi. Iseasi, kas Ojuland laiu masse oma vastuolulise isiku taha suudab koondada,et uue partei eesotsas võimule tulla- see on tema personaalne väljakutse. Kas Eesti riik ja rahvas Ojulandi soovitavast võidukäigust ka midagi kasu saab- see on ülejäänute asi arvata. On selle taga vaimne puhastumine või lihtsalt soov “ära teha”? Ida-Virumaa kakleja reputatsioon toetab pigem viimast... Ennast kiitmast ma ei väsi… Seda üritas ka ResPublica teha üsna alguses, käis isegi kirikus vannet andmas- meie oleme paremad!

Meie nii ei tee! Kuniks justiitsminister autoga kihutamisel vahele jäi. Ütles teine siis:ainukene kord, riigi huvide eest seistes, rohkem seda ei juhtu! Pärast selgus, et see oli vast nii kahekümnes kord juba. Või see viisade ostmise skandaal- Äraostmatud! Klassikuid tsiteerides: meil kõigil on hind, mõni on lihtsalt kallim kui teine. Meenutasin seda seepärast, et tahaks teada, mis on Ojulandi hind? Me teame tema kandekoti hinda parteist kukkumise aegu. See oli eelmisest parteist väljaviskamise aegu. Muidugi ta pole vaene naine. Europarlament maksab head raha, kodus ka rikas kaasa olemas. Kuid kas sellest jätkuks partei loomiseks? Ja milline oleks tema tänane moraalne pale? Kas see taastuks nii kiiresti?

A. Aju


Raplamaa Ühistöö 5

Kungla küüni uus ärkamine

Algus 1. lk

Kungla küün. Kaebaja arvas, et tegu on omavoliga. Aga ei, vald oli müügitehingust teadlik ja tundis heameelt, et vana hoone saab uue näo. Puud tuli eest ära võtta, sest nende juured olid läinud vundamendi alla. Imelik, et üliagar tegelane ei omanud viisakust minna tere ütlema ja küsima, mida teed, vennas? Lihtsam oli päevapiltnikku mängida ja üritada tekitada vastuseis tublile ettevõtmisele. Hoone omanikeks on omakandi inimesed ja ühe elu neist on ka Varbola võitööstusega juba eelmisest sajandist olnud seotud. Kunagi varem oli see küün Kungla talu omandis. Tänaseks on Kungla talu kohal üliarmas ja külarahva keeli „kaubamaja“, nimega „Meie“. Kauplus on suutnud ületada kauaaegse kõrval olnud kooperatiivi poe müügitulemused ja mis peamine, pood on rikkaliku sortimendiga, valge, soe ja eriti lahke teenindusega. Kungla küünile pannakse kõigepealt uus katus. Vundament, mis on vastu pidanud ajahambale aastast 1850, saab soojustusvoodri ja niiskusekaitse. Majja

tuuakse vesi ja kanalisatsioon, luuakse internetiühendus. Korralikust elektrivarustusest rääkimata. Hoone saab vaimseks järglaseks Varbola Vanavara Aidale. Ainult, et siin hakatakse eksponeerima ja taastama vana mööblit. Kõrvale tuleb vanas stiilis söögikoht, kus on ka võimalik ammuoodatud klubiline tegevus Varbolas täiskasvanuile. Sealsed inimesed saavad korraliku kokkukäimise koha. Peamine, et söögikoht ja näitus saab olema just suurel vanal „kaubateel“ Varbola Linnusele. Praegu peatuvad ekskursioonide bussid üsna tihti Varbola kaupluse „Meie“ ees. Turistide jaoks lisandub siis ka vanas miljöös kohvituba ja tõenäoliselt pannakse suviti lauad ka õue poolele. Toreda ja väga targa projekti vedajad on ise toitlustuse ja mööbli eriala inimesed. Suuremad tööd jätkuvad kevadel.

Kontsert “Rahvamuusikute ringreis” Märjamaal 15.01.2014 kell 19 Tasuta konsert Märjamaa Valla Rahvamajas Teave tel 5656 4614, 482 0075 www.marjamaarahvamaja.ee

A. Aju


Raplamaa Ühistöö 6

NB!  Kabetajad. Laupäeval  01.02.2014. a  algusega kell 10.00 toimub

  Kaiu Rahvamajas EINU  EHASE

mälestusturniir kabes Tule ise  ja võta sõber  kaasa. Eriti on oodatud need mängijad, kes on temaga koos mänginud. Mängijate grupid: mehed, naised, noored­ põhikooli ealised. NB! Võimaluse korral võta kaasa kabendid ja malekell. Infot võistluste kohta saab telefonil  45 285 või 53408534

Sõjaväes


Raplamaa Ühistöö 7

Rap lam aa p ildis is d l i p a a m a l p Ra

d l i p ja ja pi ldil

3 1 0 il 2 2013

Üks teguderikas aasta on jälle möödanikuks saanud. On palju üritusi, mis möödunud aastal aset leidsid. Kuidas neid üritusi aga selliselt jäädvustada, et nad ka edaspidi, aasta, kahe, kümne, kasvõi saja aasta pärast meenuksid? Parim viis selleks on oma sündmuse jäädvustamine fotoalbumis

“Raplamaa pildis ja pildil 2013”.

Aasta tagasi ilmus samalaadne album 2012. aasta kohta. Album on nähtav aadressil http://kalev35.planet.ee/album.pdf , http://issuu.com/piirp/ docs/pildialbum või http://www.mediafire.com/download/u57frfc59eucsmd/album.pdf 2013 aasta album tuleb üldjoontes samade põhimõtetega. Väikesed erinevused siiski on. Album on A5 formaadis ja iga ürituse (sündmuse) kohta üks foto. Foto orientatsioon on soovitatav “landscape” ja ta peaks olema võimalikult suurte mõõtmetega (kvaliteetne). Fotole tuleb lisada fotograafi nimi, sündmuse (pildistamise) kuupäev, sündmused kirjeldus ja võimalusel ka pildil olevate inimeste nimed. 2012. aasta albumiga ei olnud mõningad piirkonnad rahul, kuna nende tegemisi oli kajastatud vähe. Selles albumis saavad kõik tegusad maakonna inimesed näidata, millega nad möödunud aastal tegelesid. Ükski sündmus, mille kohta teavet saadetakse, kajastamata ei jää. Pildistajaks ei pea olema kutseline fotograaf, sobib ka telefoniga tehtud pilt. Vajalik on siiski, et pilt oleks terav ja tegevus pildil arusaadav. Pildid on oodatud kuni 20. jaanuarini (kaasa arvatud) aadressile kalev35@ymail.com, teemaks panna pildialbum. Kui kõik läheb esialgsete plaanide kohaselt, on album kõigile soovijatele tasuta vaadatav alates 1. veebruarist.


Raplamaa Ühistöö 8

Verekeskus kutsub Järvakandi ja Kehtna doonoripäevale

http://kehtna.kovtp.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/9KYb/content/id/8084878

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 27. jaanuaril Järvakandi kultuurihalli (1. Mai 1) kell 10-13 ja Kehtna klubisse (Lasteaia 5) kell 15-18. „Suur aitäh kõigile Raplamaa doonoritele möödunud aastal tehtud vereloovutuste eest ja palju uusi heategusid sellesse aastasse!” ütles PERHi verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp. Viimati käis PERHi verekeskus Järvakandis ja Kehtnas möödunud aasta 16. septembril. Järvakandis külastas doonoripäeva 35 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 31 doonoril ning esmaseid vereloovutajaid oli üks. Kehtnas külastas doonoripäeva 26

u (kas lähevad miseks ks ei pea

ua,

inimest, verd loovutas neist 22 ja esmadoonoreid oli kaks. Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18–60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Lisainfot saab verekeskuse kodulehelt www.verekeskus.eeja Facebooki fännilehelt “Doonorid ja Sõbrad”.


https://docs.google.com/forms/d/1nqZgS7hGw1AD

Raplamaa Ühistöö 9

Raplamaa Käkk 2013 nominendid Teie arvamus on meile tähtis!

Oma valiku saate teha aadressil https://docs.google.com/forms/d/1nqZgS7hGw1ADU08e-jRnzZ3nuV2XHYduq-XTpwMFME8/viewform

Nominendid on esitatud laekumise järjekorras

Nominent nr 1 Roheline Ait

Pakun Raplamaa Käki austavat tiitlit endise toitlustuskoha Roheline Ait juhtkonnale, kes sulges oma ettevõtte väidetavalt seetõttu, et ei suutnud leida korralikke noori töötajaid. Praktiliselt kõiki Raplamaa noori halvustavad artiklid ilmusid pea kõigis Eesti vabariiklikes väljaannnetes. Näidiseks siinkohal ainult paar pealkirja. Delfi Ärileht: “Populaarse söögikoha omanik: sulgeme uksed, noorte tööotsijate tase on kohutav” Postimees: “Restoraniomanik: noored töötajad on täiesti süüdimatud” Artiklitele kirjutatud kommentaaridest ja hilisematest artiklitest selgus siiski, et probleemides oli süüdi esmajoones restoraniomaniku suhtumine oma töötajatesse ja ilmselt ka töötajate väike palk ning toitude kõrge hind. Kõiki noori halvustavad väited on aga lendu lastud...

Nominent nr 2 Raplamaa Parim Ettevõtja 2012

Pakun Raplamaa Käki kandidaadiks “Raplamaa Parima Ettevõtja 2012” tunnustamist, kus kuuest tunnustatud ettevõttest kahe esindajad istusid ise hindamiskomisjonis. Kas nad enda poolt hääletamisest ka ise osa võtsid, ei ole teada ega oma siinkohal tähtsust, sest põhimõte, et kes koera saba ikka kergitab, kui mitte koer ise seda ei tee, jääb igal juhul kehtima. Kas auhinna saab kogu komisjon või ennast upitanud ettevõtted, jäägu komisjoni otsustada. Seejuures ei ole tähtis, kas asjaosalised ise hääletamisest osa võtavad või mitte.

Nominent nr 3 Märjamaa vallavalitsus Pakun välja Käkiks Märjamaa vallavalitsuse, kes oma rumalusest nõustus kauaoodatud Varbola kergtee muutmisega “pehmeks teeks”. Asjatundmatute ametnike selline lollus on võimalik vaid “mereriigis” Märjamaal. Kohalik rahvas sai julmalt petta, sest andis jumalamuidu oma maad selle tee rajamiseks. Vabariigi ajakirjandus taunis sellist rumalust Märjamaa vallavalitsuse poolt.

Nominent nr 4 Kehtna vallavalitsus

Raplamaa Käki auhinna võiks saada endine Kehtna vallavalitsus tulemusrikka tegutsemise eest Kehtnas asuvas Männitukas. Teatavasti on tegemist valla munitsipaalomandis oleva parkmetsaga. Juba 2012. aasta kevadel sõlmiti eraettevõtjaga tänaseni salastatud leping parkmetsas raietööde tegemiseks. (Toimetuselt: antud probleemist kirjutas 2012. aastal korduvalt ka Raplamaa Ühistöö.) 2013. aasta kevadel jõuti niikaugele, et ettevõtlike kodanike eestvõttel algatati Männituka koristamine raiejäätmetest. Üleskutsega koristustöödele liitus ka vallavalitsus. Antud tegevus väärib kindlasti Raplamaa Käki austavat nimetust, sest üleskutsega liitumine kujunes vallavalitsuse tegevuse kulminatsiooniks. Rohkemaks oktoobris lahkunud vallavalitsus parkmetsas enam võimaline polnud. Vallakodanike kokkukorjatud raiejäätmete hunnikud vedelevad parkmetsa all praeguseni.

https://docs.google.com/forms/d/1nqZgS7hGw1ADU08e-jRnzZ3nuV2XHYduq-XTpwMFME8/viewform

Hääletus lõpeb 28. jaanuaril kell 12.00 ja Raplamaa Käkk 2013 kuulutatakse välja 29. jaanuari lehes.


Raplamaa Ühistöö 10 20.01.14 kell 19:00 Märjamaa Rahvamajas 04.02.2014 kell 19.00 Rapla Kultuurikeskuses

VANA BASKINI TEATER Etendus “SÜDAMESÕBRAD” Pileti hind 12 € ja 10 €

Lavastaja: Eero Spriit Kunstnik: Jaak Vaus Osades: Raivo Rüütel, Eduard Salmistu (Rakvere Teater), Marika Korolev, Katrin Valkna, Allan Kress ja Alice Kirsipuu (SA NUKU) Autor: Richard Baer (USA)/tlk. Maarja Aaloe Kestvus: Mitte palju üle 2 tunni “Südamesõprade” (Hearts and Flowers) autor Richard Baer (1928 - 2008) on meile juba tuttav 14.02.2013 esietendunud “Ootamatu ettepaneku” järgi. Kuigi R.Baer on teatrile kirjutanud ainult mõned näidendid, on need siiski vägagi kaalukad. Nii on ka “Südamed ja lilled”, mille R.Baer esialgu kirjutas televisioonile ja alles hiljem, kui teatriinimesed vastavat soovi avaldasid, kohandas tüki teatrile. Kaks keskeas meest on haigla kardioloogiaosakonnas infarktijärgsel taastusravil. Nad on äärmiselt erineva sotsiaalse taustaga - üks neist suurärimees, teine palgatööline -, kuid neid seob lausa ootamatult tugevasti nende ühine saatus - läbipõetud südameinfarkt. Haiglasviibimise ajal saavad neist lausa südamesõbrad, mida ei saa öelda nende abikaasade kohta, keda sunnivad distantsi hoidma nende vägagi erinevad majanduslikud võimalused. Sellest kasvab naistel koguni põhimõtteline vastasseis, mis lõpeb siiski leppimisega. Kuid meestel läheneb haiglast kojusaamise päev. Mis saab edasi? Kerkib küsimus, kas nad saavad jääda sõpradeks, kui nende elurütm ja neid ümbritsev keskkond on nii erinevad? On sellisel sõprusel tulevikku? Kuigi tükil on kaalukas idee, on see siiski kirjutatud komöödiavõtmes, dialoog sädeleb vaimukusest ja, kuna kumbki mees pole suu peale kukkunud, viskavad nad teineteise kulul ka head nalja.

http://www.raplakultuur.ee/


Raplamaa Ühistöö 11


Raplamaa Ühistöö 12

KIK avas 2014. aasta esimese taotlusvooru keskkonnaprojektide rahastamiseks

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2296.html SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas käesoleva aasta esimese taotlusvooru keskkonnaprogrammist toetuste taotlemiseks. Taotlemine käib läbi elektroonilise infosüsteemi KIKAS ning taotluste esitamise tähtaeg on 17. veebruar 2014. Keskkonnatasudest Eesti riigieelarvesse laekuv raha investeeritakse KIKi keskkonnaprogrammi kaudu kümnesse valdkonda: kalandus, veemajandus, jäätmekäitlus, looduskaitse, metsandus, keskkonnakorraldus, merekeskkond, maapõu, atmosfääriõhu kaitse ja keskkonnateadlikkus. Iga KIKi suunatud euro peab kaasa tooma suurima võimaliku positiivse keskkonnamõju Eesti inimeste, terve elukeskkonna ja riigi ressursisäästliku arengu heaks. „Ootame hästi läbimõeldud ning suure positiivse keskkonnamõjuga projekte nii senistelt kui ka uutelt taotlejatelt. Olukorras, kus raha on vähem, kuid toetust soovijate arv kasvab, jäävad sõelale vaid väga korralikult ettevalmistatud projektid,“ ütles KIKi keskkonnaprogrammi üksuse juht Heiko Põdersalu. Täpsem info taotlemise võimaluste kohta siin. KIK

on esindatud kõigis maakondades ning küsimuste tekkimisel tasub nõu pidada maakondlike esindajatega, kelle kontaktid leiab KIKi kodulehelt. Eelmisel, 2013. aastal toetas KIK keskkonnaprogrammist 838 ettevõtmist kogusummas 37 miljonit eurot. Ülevaade kõigist toetatud projektidest. KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist neljateistkümne aastaga toetust saanud üle 16 tuhande projekti. Raplamaal on kontaktisikuks Irene Volk, tel 627 4323, mob 508 7052, irene.volk@kik.ee kontor asub Raplas, Tallinna mnt 14, IV korrus, ruum 344.

Lumi tuli maha ja valgeks sai maa...

Foto: erakogu


Raplamaa Ühistöö 13

KAHEKSA ARMASTAVAT NAIST Robert Thomas

Lavastaja Eili Neuhaus Osades Liisa Aibel, Helgi Annast, Ülle Lichtfeldt, Silja Miks, Marin Mägi, Maarika Mesipuu, Anne Veesaar (külalisena), Ines Aru (külalisena)

K 22.01.2014 kell 19 Rapla Kultuurikeskus

Tavahinnad: 12 € Soodushinnad: 10 € Piletite info tel 4890955

https://www.piletimaailm.com/performances/36955-8-armastavat-naist? pilt http://www.rakvereteater.ee/teater/lavastus/8-armastavat-naist/


Raplamaa Ühistöö 14

Üritused Rapla Keskraamatukogus

http://www.raplakrk.ee/

Kiilid tantsivad taevas: sumi-e kohtub luulega (Andres Ehini haikud) (saalis) Draakonid ja saurused. Autor Inger-Berlissa Kaugemaa (vitriinis) Rapla vanadel fotodel (fuajees)

Märjamaa Muusika ja Kunstikooli õpilase IngerBerlissa Kaugemaa ja tema kaasõpilaste tööde näitus (lasteosakonnas)

Ajaloo ilu: raamatunäitus (kojulaenutuses) Мистика и фантастика: raamatunäitus venekeelsest kirjandusest (kojulaenutuses) Liikumine - tervise ja ilu pant: teavikute näitus (lugemissaalis) Nukitsa konkursi raamatud: raamatunäitus (lasteosakonnas)

Lahtiolekuajad

Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00 Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.

Teatrietendus “Rahauputus” Hageris 21. jaanuaril kell 19 Hageri rahvamajas Michael Cooney “Rahauputus” Komöödia kahes vaatuses esitab Kiisa näitering. Lavastaja: Marianne Õun Muusikaline kujundus: Alar Volf Dekoratsioonid kohalikelt meistritelt Pääse 3 eurot http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7051.html


Raplamaa Ühistöö 15

Meeldib.ee

Arst küsitleb noort patsienti: “Kas suitsetate?” “Jah, ma olen ju noor poissmees, nii et…” “Alkoholi tarvitate?” “Jah, ma olen ju noor poissmees, nii et…” “Suguelu elate?” “Jah, ma olen ju noor poissmees, nii et…” “Vaat, mis ma teile ütlen, noormees: kui tahate elama jääda, tuleb teil kõigest sellest loobuda!” “”Hmmm…” venitab noormees. “Suitsetamise ja viina joomise võiks ju tõesti maha jätta, aga seksist ei tahaks küll loobuda…” “Sel juhul tuleb teil abielluda!” soovitab arst. “Miks???” ei saa noormees arsti loogikale pihta. “Et järk-järgult maha jätta…!” *** Kodus on tüli, et kumb peaks minema lasteaeda lapsele järgi. Mees: “Kas ma sulle kasuka kinkisin?” Naine: “Jaa…” Mees: “Kas ma sulle talvesaapad kinkisin?” Naine: “Jaa…” Mees: “No siis peadki sina minema!” Naine: “Miks just mina?!” Mees: “Sest mulle kingitud sokkide väel sellise ilmaga õues käia ei saa!” *** Sõbrannad omavahel. “Kuidas sinu eilne õhtu möödus?” küsib esimene. “Oh, see oli täielik pettumus!” ohkab teine kurvalt. “Mees tuli koju, sõi oma söögi kolme minutiga ära ja jäi pärast seda kahe minutiga magama!” “Aga minu õhtu oli lausa imeline!” rõõmustab esimene. “Mu abikaasa viis mind romantilisele õhtusöögile, siis jalutasime tund aega koju, kus mees süütas küünlad ja siis me veel rääkisime terve tunni! Elu nagu muinasjutus!” Samade naiste abikaasad omavahel. “Kuidas su õhtu möödus?” küsib esimene. “Viimase peal oli!” vastab teine heatujuliselt. “Tulin koju, pugisin kõhu täis ja pärast seda kohe põhku!” “Lausa kadedaks teeb,” ohkab esimene. “Ma tulin koju ja naine polnud midagi süüa teinud, sest elekter oli meil võla tõttu välja lülitatud. Pidin siis elektrivõla tasumiseks sõbralt laenuks võetud raha eest naise välja sööma viima… Tagasisõiduks taksoraha enam ei jätkunud, tuli jala tulla… Elektri puudumisel pidin toas küünlad süütama… Kogu selle jama tõttu ei tulnud mul üldse und ja pidin veel terve tunni oma naise undamist taluma!” *** Mees tuleb komandeeringust ja teda võtab vastu õhetavate põskedega naine, kellel ainult hommikumantel seljas: “Kallis, mis sa arvad, kui prooviks täna kvartetti?” küsib naine mesimagusalt. “Mis asi see kvartett on?” küsib mees.

“Noh… Mulle rääkisid sellest sõbrannad… See on seks neljakesi.” “Väga hea, kallis! Teeme ära!” elavneb nüüd mees. “Jaan! Urmas! Tulge kapist välja!” hüüab naine rõõmsalt. *** Naine annab imikule rinda, tema kõrval istub teine laps potil ja kisub teda seelikust, nurgas nutab kolmas. Diivanil vedeleb purjus mees, kõikjal on virnas pesemata nõud ja must pesu. Naine võtab vaba käega mobiiltelefoni ja valib vallalise sõbranna numbri. “Jah?” vastab sõbranna küünlavalgel lõhnavannis lebades, klaas veini käeulatuses. “Ma kohe pidin sulle helistama!” teatab kolme lapse ema. “Ma ju tean, kui raske sul, vaesekesel, seal üksinda olla on…!” *** 1. Karskusseltsi liikmetel on kangete alkohoolsete jookide tarvitamine rangelt keelatud, välja arvatud punktis 2 toodud üksik erandjuhtum. 2. Karskusseltsi liikmetel on erandina lubatud kangete jookide tarvitamine eriti rasvaste roogade kõrvale. 3. Eriti rasvasteks roogadeks loetakse kõik road peale munaroogade. 4. Karskusseltsi liikmetel on munaroogade tarvitamine rangelt keelatud! *** Mees küsib poes kauni noore müüjanna käest: “Ma tahaksin oma naisele uued nahkkindad osta, aga ei tea numbrit…” “Ehk on tal sama suured käed kui mul?” oletab müüjanna. Ta ulatab mehele oma käed, kes neid siis natuke aega katsub ja mudib. “Vist ongi sama suurus! Andke mulle selle numbriga kindad, mida Te kannate!” teatab mees. “Kas soovite veel midagi?” küsib müüja mehele kindaid ulatades. “Jah, ma sooviksin naisele uue rinnahoidja ka osta, aga ei tea tema numbrit…” vastab mees silma pilgutades. *** Viis lätlast jõuavad Ikla piiripunkti, kuid piirivalvur ei lase neid Eestisse. “Nii, Audi Quattro, jah? Aga teid on ju sees viis! Ühel tuleb väljuda!” “Mis jama Te ajate???” protestivad lätlased. “Quattro tähendab nelivedu, mitte reisijate arvu!” “Keda Te siin solvama tulete?” ärritub nüüd ka piirivalvur. “Quattro tähendab neli, aga teid on viis!!!” “Kurat küll, mis lolli juttu te ajate! Kutsuge kohe oma ülemus!” nõuavad lätlased.

“Ei saa!” nähvab piirivalvur tigedalt. “Ta on hõivatud eriti raske juhusega – autoks on Fiat Uno, aga sees istub kolm leedukat…”


Raplamaa Ühistöö 16

Ristsõnad

2 Saal Ajakirjanik (Eesti Päevaleht) 3 18 19 20 21 4 Keskpunkt, keskkoht 22 23 24 25 5 Edasi minema 6 Väärmoodustis, mügar puul 26 27 28 7 Husaarikuub 8 Lasipuu 29 30 31 32 33 34 35 36 37 9 Endine Ameerika tennisekuulsus 38 39 40 41 42 10 Teatud kalapüügilaev Etioopia provints 11 43 44 45 46 47 48 49 12 Elanik 50 51 52 53 13 Poiste spordikool Vana-Kreekas 14 Küla Harjumaal 54 55 56 57 58 59 15 Veoõng 16 Mehhiko filminäitleja ja lavastaja 60 61 62 63 64 65 (s 1932) 66 67 17 Asula Harjumaal 30 Hommik soome keeles 68 69 70 71 72 73 74 31 Naiste päevituskostüüm 75 76 77 78 79 80 81 82 32 Raskejalgne Kartulisort 34 83 84 85 86 87 88 89 90 36 Pikka aega 37 Eesti linn 91 92 93 38 Riietusese 94 95 96 97 39 Kõrge meeshääl 42 Kohalik, paigatruu 98 99 100 44 Rikas 46 Koerakasvandus PAREMALE 60 Orgaaniline ruugepunane värvaine 47 Kaardistik 1 Paber jooniste kopeerimiseks 48 Jaapani firma 61 Sõjalis-sportlik retk 6 Küla Raplamaal Vigala vallas 51 Lillenõu 63 Kääbuspühvel 12 Mesilaspiim 52 Kartulisort 64 Teratud köögivilja osa 18 Ruiatus 53 Hüvasti 66 Jumalaeitamine 19 Auto osa 55 Küla Valgamaal Põdrala vallas 67 Isiklik 20 Mordva keel 56 Sõber 68 Näitleja (1907-1985) 71 Seade kirikus 21 Koristusvahend 58 Veoloom L-Ameerikas 73 Inuiti naistetuunika 22 Objekt 59 Nõmm 75 Rändrahva liige 23 Kaunistus 60 Hädakaebus, kurtmine 78 Nutma 24 Eesti maakond 62 Sat-TV jaam 80 Maainimene (kõnek) 25 Hawaii saar 65 Karusnahkne säärik Moodus, viis, stiil Sõna kirikus 83 26 67 Küla Valgamaal Helme vallas 84 Doonau lisajõgi 27 Alaline tellija, ostja 69 Tagasi pöörduma 86 Küla Raplamaal Märjamaa vallas 70 Väike aaria 28 Millegi ajaline pikkus, vältus 72 Hollandi õlu 89 A.Bergi ooper 29 Üleaedne 73 Kinnijoodetud klaasnõuke 91 Lühem teaduslik või 33 Nissani mudel kirjanduskriitiline kirjutis 35 Küla Raplamaal Kehtna vallas 74 Suure isuga 38 Valikut tegemata 76 Pahem 92 Elektriseade 40 Lühiajaline vahi all pidamine 77 Tarkade kivi leidja 93 Seelik 41 Korjus 78 Muhamedi usk 94 Komps Hobuse laut 43 Uterus 79 Lill 95 45 Seade kinos 81 Leena suurim parempoolne 96 USA arvutitootja lisajõgi 49 Küla Valgamaal Puka vallas 97 Siberi okasmets 50 Hunt 82 Kõristi (lelu) 98 Kaardimäng 51 Linn Itaalias 83 Riigikogu liige 99 Piirkond, territoorium 53 Vooditarve 85 Rivi, viirg 100 Maalinn 54 Keskaegkonna vanim ajastu 87 Küla Lääne-Virumaal 57 Korralik (kõnek) 88 Vastu-, vastas-, vastand ALLA 58 Lapergune, lame 90 Juhtum, sündmus 1 Seade vee laskmiseks 1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17


Raplamaa Ühistöö 17 1

2

3

4

5

18

19

22

23

26 29

6

30

31

32

11

55

12

13

15

16

36

37

17

21

33

34

39

40 46

35 41 47

48

53

57

58

61

62

42

49

52 56

14

25

51

66

63

59 64

65

67

68

69 76

70 77

71 78

84

91

98

10

28

45

60

94

vabaks hetkeks

24

44

50

83

9

27

43

75

8

20

38

54

7

72 79

92

86

87

PAREMALE 1 USAs aretatud suveõunasort 6 Kaugemal 12 Paljas 18 A. Saali ajalooline jutustus 19 Sporangium 20 Küünlamaterjal 21 Kunstiteos 22 Emaslooma kehaosa 23 Lekkimine 24 Lehtpuu 25 Jõgi Sise-Aasias 26 Tegevuse tuim, mehaaniline kätteõpetamine 27 Eesti helilooja 28 Tähtis raamat 29 Provints Hiinas 33 Piinu nautiv julmus 35 Sageli 38 Lähenema 40 Pole võimalik 41 Gruusia raha 43 (Kellegi) eest 45 Ovatsioon 49 Iraani rahaühik 50 Vistrik 51 Virelema 53 Armeenia kangelane 54 Üleriie 57 USA osariik 58 Itaalia filminäitleja (s 1931)

81 88

89

82 90

93 96

99

74

80 85

95

73

97 100

60 Selge, läbipaistev 61 Objekt 63 Eesti maapoliitik 64 Sünge, pahur 66 Hobuseriistad 67 Hambaarst 68 Abistama 71 Küla Raplamaal Kehtna vallas 73 Osasaaja 75 USA osariik 78 Õlgsaviplonn 80 Lamama 83 Kare, jäme, hõre 84 Endine Eesti ooperilauljatar 86 Eriala 89 Juurdepanek 91 Läänemeresoome keel 92 Küla Raplamaal Vigala vallas 93 Imelik 94 Talent 95 Maakoore graniidikiht 96 Küla Harjumaal 97 Viik males 98 Laevade randumispaik 99 Varese häälitsus 100 Odra- või nisuleib ALLA 1 Kanada filminäitleja (1950-94) 2 Itaalia rahaühik 3 Otsimine

4 Suur ruum 5 Esivanem 6 Skelett 7 Eoskott 8 Teatud põllumaa 9 Paraguai tee 10 Liiklusõnnetus 11 Inimpäine, lõvi või härja kehaga tiivuline olend templi ukse ees 12 Suuga haarama 13 Lobiseja 14 Armsalt (muusikas) 15 Rühm, kobar, seeria, tsükkel 16 Lind kureliste seltsist 17 Tõeliselt, reaalselt 30 Jääraud 31 Mainima 32 Number 34 Kreeka täht 36 Haru (matem) 37 Eesti kirjanik 38 Suur lai tükk 39 Siberis elav hirve alamliik 42 Esinemis-, avaldusvorm 44 Ettejõudmine 46 Üleriie 47 India osariik 48 Telefonikaart 51 Anatoomilise keha keskosa 52 Seade kinos 53 Eesti poliitik ja naljamees 55 Mäeahelik Aasias 56 Armastuse jumalanna slaavi mütoloogias 58 Küla Harjumaal 59 Värvivarjund 60 Haldusüksus Venemaal 62 Kuujumal India mütoloogias 65 Raske kuritegu 67 Suurus, mida määratakse ainult ühe arvuga 69 Konstruktsioon 70 Filosoofiline õpetus 72 Näitleja (s 1951) 73 Preesents 74 Kaherattaline vanker 76 Moldaavia rahvalaul 77 Troopikapuu 78 Jämedast jahust nisuleib 79 Islami vaimuliku tiitel 81 Prantsuse filminäitleja (1916-89) 82 Riigikogu liige 83 Dirigent 85 Doonau lisajõgi 87 Puudega kaetud ala 88 Iva 90 Hoiak


Raplamaa Ühistöö 18 Nüüd ilmuvad eraldi aadressil http://ristsonad.netii.net/ interaktiivsed ristsõnad Interaktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti, sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Veel veidi peamurdmist: sudokud 6 3 5

7 1 4 6 9 1

3 6 4

2 9

3 5 9 2 8 4 8 7 1 4 3 6 3 8 4 1 2 3 6 7 2

8 4 7 2

9 7

5 4 8

9

3

2

1

5 7

6 1 8

3 8 4 8

2

1

7

6 7

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadida alla pdf-fail aadressilt http://www.yhistoo. comuv.com/ Head lahendamist!

6 4

3 8 8 1 7 3 6 9 6 5 3 7 6

5

2 4 8 6 5 9

4 5 4

5 2

7 4

3

5

9

1 5

4 2

1 6

6 3 2

4

9

1 9 5 8 7 5

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt tagapool ka selle sudoku lahenduse.


Raplamaa Ühistöö 19

Grandtour ülesanded

7

3

Antud ülesande eesmärgiks on koostada kinnine kontuur, mis külgneks antud numbritega nii mitme küljega, kui suur on number. Näidisülesanne eelmises lehes. Lahendus järgmises lehes.

4 20

25 24 3 1 9 25 4 1 1 1 0 1 0 36 7 1 0 0 11 51 2 1 1 0 1 11 1 33 2 6 1 1 1

Ilm Raplas http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

6

1 2 1 39 3 1 2 2 18 1

3 23

1 0 21 2 1 15 4 22 21 7 1 1 9 5 2 2 2 2 2 2 2

1 1 1 2 2 3 2 2

1 3 2 1 2 2 0 1 3 1 1 1 0 1 1 1 2 0 0 2 2 2 1 0 1 0 1 1 2 1 1 3 1 2 0 1 3 2 1 3 3 2

Eelmises lehes ilmunud ülesannete lahendused 1 2 2 1 1 3 2 1 2 1 2 1 2 1 1 1 1 0 1 0 1 2

1 2 3 1 0 1 1 0 2 3 3

1 3

1 2 3 0 1 0

2 3

2 1 2 2 2 1 2 0 2 1 1 1 1 1 2 2 1 3 2 3 0 1 3 0 0 1 1 2

3 2 3 2 1 0 3 0 1 0 1 3

7 1 4 5 9 6 2 8 3

2 3 8 4 1 7 6 5 9

9 5 6 3 8 2 1 4 7

8 4 1 5 7 2 6 8 9 5 3 2 6 28 2 70 4 17 1 5 6 1 13 9 41 5 19 0 4 30 3 11 71 9 2 6 2 81 1

3 9 7 1 20 5 8 6 4

6 4 1 9 3 3 28 7 22 25

1 2 1 1 2 3 3 1 1 2 2 1 1 2 1 1 1 1 1 1 2 2 2 1 1 1 2 2 2 2 2


Raplamaa Ühistöö 20


Raplamaa Ühistöö 21

Detsembris registreeriti Rapla maakonnas 30 lapse sünd

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2299.html Rapla maakonnas registreeriti 2013.a 331 sündi, vald 7, Märjamaa vald 81, Raikküla vald 6 ja Vigala 401 surma, 95 abielu ja 36 lahutust. 2012 aastal oli Ra- vald 24. plamaal registreeritud 318 sündi, 377 surma, 91 abielu Detsembris registreeriti 6 abielu. Lahutati 3 abielu. ja 39 lahutust. Võrreldes 2012 aastaga on sünni regist12 kuuga on Raplamaal registreeritud 95 abielu, reerimise osas tõus 13 last, aga ka surmade osas on neist 15 vaimulike ja 4 notari poolt. Lahutati 36 abielu, tõus 24 inimese võrra. neist 4 notari poolt. 2013 aasta detsembrikuus registreeriti Rapla Maa2013 aastal muudeti nime 17 korral. Neist 12 puhul valitsuse kantselei andmetel 30 lapse sünd. tegi otsuse maavalitsuse perekonnaseisuametnik ja 5 Poisse registreeriti 14 ja tüdrukuid 16. Registreeriti korral tegi otsuse regionaalminister. Eesnime vahetati 1 paar kaksikuid-poisid. 6 korral, perekonnanime 9 korral ja 2 korral vahetaSünnikandeid koostati 2013 aastal järgmiselt – Ra- ti ees-ja perekonnanime koos. Võrreldes 2012 aastaga pla Maavalitsus 120, Juuru vald 10, Järvakandi vald 5, esitati 6 nimemuutmise avaldust vähem, siis oli nimeKaiu vald 8, Kehtna vald 41, Kohila vald 63, Käru vald muutmisi 23. 6, Märjamaa vald 58, Raikküla vald 7 ja Vigala vald 13. Rahvastikuregistri andmetel Rapla maakonna rahSurmakandeid koostati detsembris kokku 41, neist vaarv 01. jaanuari 2014 seisuga on 35 380 inimest. Rapla maakonna elanike arv mehi 19 ja naisi 22. 01.01.2014 mehi 17 414, naisi 17 966, kokku 35 380 Surmakandeid koostati 2013 aastal järgmiselt 01.01.2013 mehi 17 667, naisi 18 346, kokku 36 013 Rapla Maavalitsus 146, Juuru vald 8, Järvakandi vald 28, Kaiu vald 16, Kehtna vald 45, Kohila vald 40, Käru

Raplamaa elanike arv vähenes möödunud aastal 633 inimese võrra. 1. jaanuari seisuga elas Käru vallas kokku 635 inimest. Seega oleks nagu möödunud aastal Raplamaalt lahkunud kogu Käru vald. Alates 2011. aasta jaanuarist on aga Raplamaa elanike arv vähenenud 1407 inimese võrra. See on suurem arv kui praegu on elanikke Järvakandi, Kaiu, Käru ja Vigala vallas, vaid veidi rohkem elanikke on Juuru ja Raikküla vallas. Olgu siia võrdluseks lisatud, et 1994. aastal elas Raplamaal 40111 elanikku (EE andmetel). Juuru vald Järvakandi vald Kaiu vald Kehtna vald Kohila vald Käru vald Märjamaa vald Raikküla vald Rapla vald Vigala vald Rapla maakond Vähenemine eelmise aastaga võrreldes

1.01.2011 1.01.2012 1.01.2013 1.01.2014 1 546 1 548 1 516 1466 1395 1385 1 361 1313 1 472 1 429 1 381 1333 4 726 4 676 4 613 4565 7 001 6 996 6 951 6908 662 668 641 635 7 146 7 060 6 959 6780 1 684 1 652 1 618 1560 9 641 9 628 9 579 9475 1 488 1 443 1 394 1345 36 787 36 485 36 013 35380 302

472

633


Raplamaa Ühistöö 22 PRESSITEADE SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond 6. jaanuar 2014

Lastefond kogub uuel aastal annetusi puuetega lastele hoiukodu loomiseks Tänasest käivitub Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi 2014. aasta põhikampaania “Unistuste puhkus”, millega kogutakse raha sügava ja raske puudega lastele mõeldud hoiukodude loomiseks.

Esimesena hakkab hoiuteenust kõrgendatud hooldusvajadusega sügava ja raske puudega lastele pakkuma SA Tartu Perekodu Käopesa.Teenust hakatakse rahastama Lastefondile laekunud annetustest.

Käopesa lastekodul on olemas aastatepikkused kogemused puuetega laste hooldamisel ning asjatundlikud töötajad, kelle hoolde vanem võib oma lapse julgelt viia. Ühele perele pakutakse tasuta teenust kuni 30 päevaks aastas ning annetuste abil on lootust tänavu natuke puhkust anda sajale perele. Lisaks hoiuteenusele hakkab fond partnerite abiga tegevust pakkuma ka vanematele, kinkides neile näiteks kino- või teatripileteid. “Puudega lapse vanem, kes on juba aastaid olnud oma lapse käsutuses ööpäevaringselt ei oska tihtipeale saadud vaba ajaga midagi peale hakata, meie proovime neile siis kohe sobiva meelelahutuse välja pakkuda”. Lisaks olemasolevatele koostööpartneritele on oodatud ka uute partnerite pakkumised, kes sooviksid omalt poolt panuse anda. Esialgu on toetuste abil plaanis käima lükata hoiuteenuse pakkumine Tartus, hiljem ka teistes suuremates keskustes. Tallinnas rahastab sellist teenust juba linn. Lastefondi eesmärk on vajalikku teenust toetada seni, kuni selle rahastamise võtab üle riik. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on laste ravitingimuste parandamiseks annetusi kogunud alates 2001. aastast ning seega üks vanimatest Lõuna-Eestis tegutsevatest heategevusfondidest. Kolmeteistkümne tegevusaasta jooksul on kogutud üle 1 miljoni euro annetusi ja toetatud hulganisti abivajajaid.


Raplamaa Ühistöö 23


Raplamaa Ühistöö 24

Veelkord Elroni rongide sõiduplaan

Kuna Elron lisas sõiduplaani Raplast kell 6.57 väljuva rongi, avaldame veelkord täieliku sõiduplaani. Kes soovib kogu sõiduplaani paberil välja trükkida, võib seda teha pdf failist 27. lehekülge välja trükkides. Seal on väikeses kirjas mõlemas suunas liikuvate rongide sõiduplaanid ühele lehele mahutatud. Väikesemahulisest pdf-failist ei ole võimalik korralikku väljatrükki teha (väikesemahulise faili saadame neile, kes on lehe e-mailile tellinud)


Raplamaa Ühistöö 25

Veelkord Elroni rongide sõiduplaan


Raplamaa Ühistöö 26

Lilleaeg facebook

Parima pisarakoogi retsept

Siin tuleb meie pere lemmikkoogi retsept, mis on pärandatud edasi vanaema poolt. Koogi jaoks läheb vaja järgmisi komponente: 500g muretainast 400g tavalist kohupiima ( mitte kreemi) 7 muna 1tk vaniljasuhkrut 300g suhkrut 2spl hapukoort Pane ahi soojenema ja soojenda 200C-ni. Sõtku muretainas küpsetuspaberiga kaetud koogivormi põhja ja pane koogipõhi 15 minutiks ahju küpsema. Samal ajal valmista ette kohupiimatäidis. Selleks tuleks kokku segada kohupiim, munakollased, 150g suhkrut, vaniljesuhkur ja hapukoor. Võid segamiseks kasutada mikseri abi, tuleb mõnus vahune aga tugev täidis. Kui põhi on 15 minutit küpsenud, võta pann ahjust välja ning vala põhja peale kokku segatud kohupiimatäidis. Pane kook uuesti ahju ning lase sel küpseda 15 minutit. Samal ajal valmista ette munavalge- klopi see ühe lusikatäie suhkruga vahule ja siis hakka lisama vähehaaval ülejäänud suhkrut ( kokku 150g), et munavalge muutuks hästi kõvaks ( kui keera kausi teistpidi, siis see endiselt seisab kausis). Võid lisada kohe alguses ka pisut sidrunihapet- see aitab munavalgel kõvemaks minna. Et koogi peale tekiks pisarad, siis ei tohi suhkur munavalge sees täielikult ära sulanud olla, seetõttu tuleb katet väga täpselt valmistada ning silmas pidada just seda, et suhkrut tuleb lisada vähehaaval ning vaht peab olema täiesti kõva. Seejärel võta kook ahjust ning kata see munavalgevahuga asetades lusikaga munavalge tupsusid üksteise kõrvale ja katte ära kogu koogi. Kanna munavalgevaht õrnalt koogile ning küpseta 200 kraadi juures veel 8-9 minutit. Kui kook hakkab õrnalt kuldpruuniks tõmbuma ja beseepinnale hakkavad väikesed mullid tekkima, siis on õige aeg kook ahjust välja tõsta. Lase koogil enne lahtilõikamist jahtuda ning lõika kooki märja noaga.

Raplamaa Ühistöö

Väljaandja: Seltsing Raplamaa Ühistöö Ilmub igal kolmapäeval, materjale avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: piirpeeter@gmail.com Toimetuse üldaadress: raplamaa.yhistoo@gmail.com piirpeeter@gmail.com Veebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks)

http://www.yhistoo.comuv.com/ (pdf-faili allalaadimiseks).

2011.-2012. aasta Raplamaa Ühistööd ja pildialbum Raplamaa pildis ja pildil http://www.mediafire.com/?9j5bk58f29ia6


Raplamaa Ühistöö 27


Raplamaa Ühistöö nr 3, 15. jaanuar 2014