Page 1

www.opimeopirannates.blogspot.com

Infokiri nr 3 September 2016

Hariduskoostöö - kellele ja miks? Richard Raudla 12. kl, Õpilasesinduse esimees

Hariduskoostööks nimetatakse õpilaste ja koolide vahelist õpialast koostööd. Hariduskoostööks on ühised projektid teiste koolidega ja õpilasvahetused. Koostöö võib toimuda nii rahvusvaheliselt, kui ka koduvalla või -riigi siseselt. Kindlasti liigitub hariduskoostöö alla ka õpilaste ja õpetajate vaheline suhtlus ja läbisaamine koolitundides. Minu arvates pakub hariduskoostöö rahvusvahelisel tasandil õpilastele väga häid võimalusi tutvumiseks teiste maade kultuuriruumi, keele ja õppesüsteemiga, avardamaks silmaringi ning teadmisi, mida koolitundides ei jagata. Näiteks rahvusvahelisted projektid ja õpilasvahetusted võimaldavad hankida uusi ja teistsuguseid teadmisi, tutvuseid ja kogemusi, mis tulevad kasuks edasises tööelus, kui omandatut tulevikus rakendada. Milline on hariduskoostöö roll õpilaste motiveerimisel? Üheks õpilasi õppima motiveerivaks faktiks on kõrge konkurents ja keeruline läbilöögivõime tänapäeva tööturul. Enam ei piisa edu saavutamiseks ainult oskustest ja enesekindlusest, on vaja teadmisi, milleta võivad tihedas konkurentsiühiskonnas jääda paljud uksed suletuks. Üheks oluliseks motivatsiooniallikaks on minu arvates ka tundide põnev ja huvitav sisustamine ning õpetaja ja õpilase vaheline suhtlus. Ma ei arva, et tunnid peaksid koosnema vaid mängimisest ja laste lõbustamisest, mõtlen pigem selle all seda, et õpetaja näitab kasvõi kord kuus õpilastele erinevaid esitlusi ja põnevaid videoklippe või kasutab teadmiste kinnistamiseks ja kontrollimiseks näiteks mõnd põnevat mängu või praktilist tegevust. Kui tunnid on sisustatud ja üles ehitatud õpilaste ning õpetaja vahelisele dialoogile, on õppimine ja õpilaste teemasse kaasamine lihtsam ja soov kaasa töötada suurem. Suhtlus õpetaja ja õpilase vahel ei peaks jääma ainult koolipäeva raamidesse, vaid õpilasel, kellel on raskusi näiteks kodutööde lahendamisega, peaks leiduma võimalus ja julgus küsida õpetajalt abi, näiteks kasvõi facebooki vahendusel. See ongi minu arvates hariduskoostöö mõiste üks lihtsamaid seletusi - koostöö õpilaste ja õpetaja vahel.

Teadustöötoad! Koolis! Jälgi reklaami! Võta osa!

SELLES NUMBRIS Oktoobris ootame külla! ............ 2 Kokkuvõte uuringust ................. 2 Õpetaja õpib ............................... 3 Vabatahtlik tegevus ............... 4-5 Mida põnevat on Soome koolis? 6 Lähme Rumeeniasse .................. 7 Terav pliiats! .............................. 8 PANE TÄHELE!  03.-07. oktoobril võõrustame Väärtuse projekti raames partnerkoolide õpetajaid. Kohtumise teema on keskkonnaharidus ja õuesõpe.  Novembri lõpul sõidavad Rootsi koolitusele kehalise kasvatuse õpetajad.  Õpilasreis Rumeeniasse toimub 2.-8. novembril.


OKTOOBRIS VÕÕRUSTAME ÕPETAJAID Oktoobri esimesel nädalal kõlab koolimajas taas võõrkeelset suminat. Külla on tulnud õpetajad kuuest riigist: esindatud on Poola, Norra, Horvaatia, Itaalia, Türgi ja Portugal. Õpetajad elavad Tallinnas hotellis ning nende liikumiseks on tellitud buss.

Fotol: Bussipeatus Sogndalis, Norras. Raamatud on väärtus, lugemine on popp. Kohalik Kvåle kool võõrustas partnerriike 2016. aasta maikuus.

Väärtuste projektiga oleme jõudnud kodupaiga kui väärtuse ning keskkkonnahariduse teemakäsitluse juurde. Kuusalu kool ja ümbrus on hea näide, kuidas ümbritsevat keskkonda õppetegevusse kaasata. Oma parimaid kogemusi tutvustame nädala jooksul partnerriikide õpetajatele. Külalised-õpetajad

jälgivad

ainetunde nii klassiruumides kui ka õueklassides. Meie õpetajad viivad külalistele läbi õuesõppe koolitusi. Ühel päeval sõidetakse Lahemaa Rahvusparki, et tutvuda õuesõppe võimalustega Lahemaal. Üks väga oluline sündmus on Väärtuste Laegaste vahetamine. Hetkel on meie käes hoiul Portugali laegas.

erinevaid

“Väärtused on sinu sisemised tõekspidamised, mis näitavad, mida sa hindad ja tähtsaks pead. “ World Values Day - 20. oktoober 2016 http://www.worldvaluesday.com KOKKUVÕTE UURINGUST Eelmisel õppeaastal viidi projekti käigus läbi uuring, kuidas ennetada koolist varajast väljalangemist. Küsimustikule vastasid kõikide partnerkoolide õpetajad. Kokku saadi 187 vastust. Muu hulgas selgusid meetodid, mis on koolides kasutusel väljalangemise ennetamiseks ja madala õpimotivatsiooni tõstmiseks. Need on alljärgnevad: praktilised, sh am et ile s uunat ud tunni d ja kursused; tugigrupid (sh õpilaseltõp i l as e l e ) , t ug i s ü s t e e m i d j a individuaalne juhendamine, pere kaasamine, innovaatilised õppemeetodid. Mõnes koolis kajastub Väärtuste õpe lõimitud ainekavades, teistes koolides on rakendatud eraldi programme, mis keskenduvad väärtustele. Uuringust selgus, et koolides tuleks eriti rõhutada ja silmas pidada järgmiste väärtuste käsitlemist: austus ja lugupidamine, vastutus, ausus, sallivus, empaatia, usaldus, reeglitest kinnipidamine, meeskonnatöö ja eripäradega arvestamine.

PROJEKTIAASTA TEGEMISED Sellel õppeaastal toimub üks õpilasreis, kaks õpetajate koolitust ning üks projektikohtumine. Nii nagu eelmisel õppeaastal, kui õpilased käisid Portugalis, saavad ka nüüd neli 6. klasside õpilast (2 poissi ja 2 tüdrukut) võimaluse sõita partnerkooli külla. 2017. aasta maikuus Zagrebisse. See Horvaatias toimuv animatsioonile ja filmindusele pühendatud kohtumine on ühtlasi ka projekti viimane tegevus. Horvaatia õpetaja Vlasta on meie lastele juba hea tuttav. Ta käis eelmisel õppeaastal Kuusalus ning viis läbi kunstiõpetuse töötubasid meie õpilastele. Partnerkoolide õpilaste joonistustest koostatakse suureformaadiline kollaaž, pühendatud projektile ja Väärtustele. Õpetajad osalevad kahel koolitusel. Üks neist toimub Eestis. Teine koolitus on plaanis läbi viia Istanbulis, Türgi partnerkoolis. Käsitletav teema on “Reading the City” - ehk kuidas kasutada linnaruumi ja selle elemente õppetöö mitmekesistamiseks ning õpitavate teemade kinnistamiseks. Õpetajate koolitustel osaleb igast partnerkoolist 3 õpetajat. Lisaks reaalsetele kohtumistele toimub üsna palju tegevusi virtuaalselt. Õpilased on omavahel suhelnud Skype’i ja eTwinning videokonverentsidel. Osa tegevusi viiakse läbi igas koolis eraldi. Näiteks Euroopa keeltepäeva tähistamine ning partnerriikide tutvustuspäevad. Jõuludeks saadame üksteisele jõulukaarte ja -tervitusi. paberit, ümbrikke ja postmarke!

Kasutame selleks


MÄNGULINE INGLISE KEEL Hegne Kibuvits, Pille Pant 3. a, b klasside juhatajad, inglise keele õpetajad

Sellest aastast alustasime enda klassidega uue ainena inglise keele õppimist. Inglise keelt on ka Eesti keeleruumis palju, seepärast ootasid õpilased ainet põnevusega. Ülikooliaastatel õppisime didaktika ainete raames uute mängude loomist, mängisime omi mänge, analüüsisime ja tegime parandusi. Mängimine peab olema ee s mär gi sta tu d, mä ng pea ks kinnistama tunnis käsitletavat teemat. Mitmeid sel ajal loodud materjale oleme saanud nüüd koolis lastega kasutada. Algklasside õpilased omandavad meeleldi teadmisi läbi mängulise tegevuse. Mängude kaudu on haaratud erinevad meeled, näiteks kompimine, nägemine, kuulmine, haistmine. Lastega võib mängida väga lihtsaid mänge. Mängu ettevalmistus ei pea võtma mitu tundi. Ühte mängu võib mängida mitu korda ja erinevatel viisidel. Arvatavasti teavad kõik memoriini, trips-traps-trulli, bingot,

pantomiimi, aliast ja täringumänge. Neid on võimalik mängida peaaegu igas aines erinevate teemade käsitlemisel. Tundi aitavad elavdada ka erinevad metoodikad: mängulisust lisavad tempo ja hääletämbri muutus, kohtade vahetus, istumisasendi muutmine jms. Internetist leiab mängude ideid, näiteks pinterest.com on suurepärane ideede allikas. Veebis on ka valmismänge, mida saab lastega tahvelarvutites või arvutiklassis läbi proovida. Hetkel õpime värve ja numbreid. Selleks, et teadmisi kinnistada, läheme õue, kus lapsed jagunevad rühmadesse ja saavad mängualuse. Mängualusel on ingliskeelsed sõnad (four, red, three and black jne). Lapsed leiavad loodusest midagi, mis sobib nende rühmale antud kategooriasse. Hiljem antakse tagasisidet ja analüüsitakse rühmatööd.

2016/2017 ÕPIRÄNDED SA Archimedes rahastab sellel õppeaastal õpetajate õpirände projekti 14528 euro ulatuses, mis on planeeritud kasutada 8 õpirände läbiviimiseks. Neli matemaatikaõpetajat osalevad kursusel “MATHEU Identification, Motivation and Support of Mathematical Talents in European Schools” Kursused toimuvad Kreekas ja Küprosel. Algklasside inglise keele õpetajad lähevad Maltale, kus osalevad kursusel "Language Fun and Games: Primary School Language Teaching" . Algklasside õpetajad tutvuvad õuesõppemeetoditega Kreekas kursusel “Outdoors as a field for improved learning “.

Õpetajalgi on oluline oma teadmisi ja oskusi täiendada. Uued mõtted rikastavad tundi ja toovad vaheldust. Uusi teadmisi mängulise õppe kohta lähme omandama Maltale.

PROJEKTIKOHTUMINE LONDONIS Projektijuht Jana Tikerpuu ning inglise keele õpetaja Ene Lõoke viibisid 21.-23. septembril Londonis Erasmus+ koostööprojekti “Join Us, Support me!” töisel koosolekul. Kohal olid kõik partnerid - nii koolid kui koolitajadtreenerid. Vaadati üle alanud õppeaasta tööplaan ja täpsustati tegevusi. Kahjuks ei ole projektis enam Türgit. Meie projektipartner, erakool Istanbulis, suleti suvise riigipöörde järel. Kahjuks mõjutab see oluliselt ka meie projekti. Partnereid on nüüd ühe võrra vähem ja tegevused tuleb ümber planeerida. Pikema loo ja pildid leiate blogist aadressil http://opimeopirannates.blogspot.com.

3


INTERVJUU VABATAHTLIKUGA Karolin Käärik, Emilia Valgiste ja Eeva- Maria Jõesalu 11. klassi õpilased

What are the biggest differences between Gran Canaria and Estonia? Alberto: „Of course the weather is the first thing that comes to mind. On the usual winter day we have about +19◦C and in the summer from 20-40 degrees. Estonian weather is totally different and I think I’m not prepared for the winter here. Spanish people love to communicate with each other a lot more, go to parties and chill on the beach. Here it is very easy to feel isolated from everyone else. “ What kind of volunteering did you do in your country? Alberto: „I helped immigrants who have suffered from poverty and social problems, taught Spanish and English. Also I’m interested in protecting the environment, for example from greenhouse gases.“ Have you got any plans that you want to do while in Estonia? Alberto: „At the moment I’m focused on the Spanish lessons and helping at English. Also I want to do a graffiti project to connect different organizations through nature and education.“ What have you enjoyed doing in Estonia the most? Alberto: „I love going to Tallinn because it is easy to get bored here. I also enjoy teaching.“ What knowledge did you have about our country before coming here? Alberto: „They told me that Estonians are cold and that people speak English here but they don’t, I think that young people speak more. Also I thought that Estonia would be very cheap but it is really a lot more expensive than in Spain. That was one of my big surprises.“ How is it with learning to speak Estonian? Alberto: „It’s horrible. I think that it is easier for Estonians to learn Spanish than for us to learn Estonians. I have lived in different countries and for me it is probably the strangest and hardest language.” Have you already got used to living here in Kuusalu? Alberto: “It’s hard for me because I want to communicate with people in my age, but so far I’ve met only teenagers and older people. The hardest isn’t the weather, it’s the feeling that you’re isolated from the big city. I’m a social person, I need friends around me.” Are Spanish people connected with the nature like Estonians? Alberto: “In Spain young people want to have fun and party. They don’t think about the nature. I’ve seen the pictures of Estonian nature and I would really love to see it myself.” Have you tried some traditional Estonian dishes? Alberto: “I think your food culture is totally different. It seems to me that you don’t enjoy food as much. In Spain we have dinner for many hours and we just laugh and talk but here you are always rushing. Also I usually eat mostly vegetarian food but Estonians absolutely love meat. During Christmas time I definitely want to try the traditional meals.” Toimetus: Oleme teadlikult jätnud intervjuu inglise keelde. Kui arusaamisel hätta jääd, palu sõbra abi!

4


Euroopa Vabatahtlik Teenistus Vanus :17 - 30 Kestus: 3-24 kuud Toimumispaik: EL riigid Loe lisa: www. noored.ee

THE PAIN AND THE CHARM OF THE VOLUNTARY WORK Alberto Conzalez delaFe Euroopa vabatahtliku teenistuse vabatahtlik 2016/2017 õ-a

Being a volunteer is not because you are bored. On the contrary, being a volunteer has to be in your character. It's true that sometimes when you are going through some traumatic moments, you need to do new things, you need a change in your life. Then during these moments you can take the opportunity of going to a Volunteer Service and sometimes the destiny can change your life for a good reason. You have to be strong in some situations, it's not easy to deal with the people's problems. Sometimes you can fall into depression, for that you have to learn to separate your personal life from the volunteer job. But, believe me, when you start to realize that you are really helping people, doing their lives better, you are changing their situation a little bit...that is one of the best experiences which you can have. One thing that I have learned during these years in volunteer services is that the people who have less are the people who help you more in the way they can. At the end of each volunteer service they come to you smiling and greeting with all their hearts...believe me, there aren't words to describe it...it's amazing, even magical. In conclusion, I recommend you to try a volunteer service and if you can't do it, it's so simple to help people who are close to you. Because if we don't help each other, who is going to help us?

Artikli kokkuvõte eesti keeles: Vabatahtlikuks ei hakata igavuse pärast, vaba tahtlikuks olemise soov peab olema inimeses eneses. Tõsi, mõnikord paiskab elu ette raskeid hetki ja tekitab tahte muuta oma elu, teha uusi asju . Just sellistel hetkedel võiksid inimesed mõelda ka Vabatahtliku teenistuse võimaluste peale, see võib tuua sulle elumuutva kogemuse. Vabatahtlikuks olemine toob kaasa ka situatsioone, kus võid tunda raskusi, kuid hetkel, kui mõistad, et oma tööga sa t õe st i a i t a d i n i m e si , kogukonda, muutes nende elu kasvõi natukenegi.... See on elu emotsioone!

parimaid

Olen kogenud, et inimesed, kel on vähem võimalusi, on tihtilugu suurema südamega. On suurepärane, isegi maagiline kogeda inimeste südamlikku tänu ja naeratusi, kui oled oma vabatahtliku teenistuse lõpusirgele jõudnud. Soovitan igaühel osaleda Vabatahtliku teenistuse programmis. Ja kui sa ei saa osaleda, siis oma lähedastele inimestele saad ikka head teha. Nii lihtne see ongi. Sest kui me ise üksteist ei aita, kes siis aitab?

5


KUUSALU VALLA HARIDUSASUTUSTE TUTVUMISREIS SOOME Piret Kamber, tugikeskuse juhataja Aili Kontus, õppealajuhataja

Headest näidetest ja edulugudest õppimine on üks tõhusamaid viise leida jõudu järgmisteks arenguhüpeteks. Oleme imetlusega Soome hariduskorraldust ja kaasava hariduse rakendumist seni distantsilt jälginud, nüüd tekkis võimalus seda pisut lähemalt tundma õppida. Seetõttu oli tutvumisreis Sipoo valla koolidesse ja lasteaedadesse oluline ja palju uusiideid pakkuv kogemus. Kahepäevase reisi jooksul tutvusime kahe kooliga. Nikkilän Sydä uhiuus kool avas uksed alles sellel õppeaastal. Ühe katuse all tegutsevad soomekeelne ja rootsikeelne põhikool. Kummalgi on oma juht- ja õpetajaskond. Teisel päeval külastasime Sipoonlahde kooli, kus õpivad õpilased 3.-9. klassini ja mis on pea sama suur kui Kuusalu Keskkool, kokku ca 550 õpilast. Meid võttis vastu eripedagoog, kes tutvustas kooli võimalusi, sh kooli uut juurdeehituse kontseptsiooni, mis peaks aitama rakendada muutunud õpikäsitlust, kus põhifookus on projektõppel, avastusõppel jms. Ollakse optimistlikud, kuigi teatakse, et ainult õpetajate valmisolekust ei piisa, vaja on ka toetavat keskkonda ja mitmekesiseid õppematerjale ning tugipersonali. Teatakse ja arvestatakse sellega, et muutused ei tule kiirelt, nende jaoks tuleb aega võtta. Nn “kirsiks tordil” olid tunnikülastused. Näiteks kuuenda klassi ajalootunnis oli õpetaja kirjutanud tahvlile kuus väidet, mille tõepärasuse pidid neljastesse gruppidesse jagatud õpilased ise välja selgitama. Selleks oli neil kasutada õpikud, ajalooalased ajakirjad, aga ka mobiiltelefonid, et netist infot otsida. Tunni lõpus sai iga grupp ühe väite kohta oma arvamust avaldada ning lisada, mida uut teada saadi. Tunni lõpetas õpilaste suuline tagasiside tunnile - mis oli hästi ja mis meeldis, aga ka see, mis oleks võinud olla teisiti. Suurt äratundmisrõõmu pakkus teave, et kiusamisjuhtumite lahendamiseks on koolides kasutusel KiVa programm. Märkasime koolimajas ka erekollaseid KiVa vestidega õpetajaid. See annab meile

6

tuge ja teadmist, et oleme KiVa programmiga liitununa õigel teel. Leidsime mõndagi sarnast Eesti ja Soome koolikorralduses. Mõlemal pool lahte tuntakse puudust tugispetsialistidest. Kuid koolimajade avarus ja läbimõeldud ruumilahendus annab soomlastele eelise, mis väljendub nii õpetajate kui õpilaste suuremas rahulolus ning annab võimaluse vajadusel õpetuse individualiseerimiseks. Mõlemas külastatud kooli südames asub suur aatrium. Seal saavad kõik suured ja väikesed ühiselt süüa ning ühistegevustes osaleda. See meenutas mõnusalt hubast kodust keskkonda, kus kogu pere suure köögilaua ääres kokku saab.

Sipoo valla koole külastasid Aili Kontus, Piret Kamber ja koolipsüholoog Astrid Rõuk.


KIVA JA KAASAV HARIDUS Mis peitub nende märksõnade taga? “KiVa” ehk Kiusamisvaba kool. See Soomes välja töötatud programm käivitus Kuusalu keskkoolis alanud õppeaastal. “Kaasav Haridus” on teisisõnu erisuste ja erivajaduste käsitlemine haridussüsteemi loomuliku osana. Samateemaline Erasmus+ koostööprojekt (2015-2018), kus Kuusalu keskkool osaleb partnerina, keskendub kaasava hariduse võimalustele spordi ja muusika näitel. Mõlema programmi/ projekti puhul on kogukond aktiivselt kaasatud, märgatakse ja pannakse tähele. Ühiste tegevuste mõjul kasvab klassisisene sidusus ja aidatakse kaasa suhetevõrgu parendamisele.

Foto: Erasmus+ projektikohtumine mai 2016, mil kool võõrustas partnerriike. Grupipilt on tehtud Kõrvemaal, kus veedeti aktiivne sportlik päev. Blogi: http://opimeopirannates.blogspot.com Fotod kooli kodulehel.

“Sisenemisel teiste eestlaste tubadesse kasutati tunnuslauset: "Ämber on ümber". See iseloomustab hästi eesti keele täpitähtedest tulenevat omapära ja nii andsime me üksteisele turvaliselt märku, et tulevad omad.” Piret Kamber, Slovakkia õpilasreisil (03.2016) osalenud õpetaja.

MUUSIKALINE RUMEENIA Kui guugeldada märksõna “Rumeenia”, siis lisaks Vikipeediale tulevad esilehel välja ka sellised infokillud nagu “ Tallinn on Bukarestile eeskujuks” ning “Rumeenia - meri, mäed ja lossid”. Mida me õigupoolest teame selle Musta mere äärse kalakujulise kontuuriga riigi kohta? Kümme 5.- 7. klasside õpilast ja kaks õpetajat sõidavad hilissügisel oma silmaga kaema, milline see maa ja rahvas on. Õpilased valiti välja suve hakul ja taaskord tuli lõplik valik teha loosimise teel - niivõrd suur huvi on projektis osaleda!

Kool on nime saanud tuntud Rumeenia maalikunstniku Octav Băncilă (1872-1944) järgi, kes töötas Iasis professorina aastatel 19161937. Muideks, kas teadsite, et vampiirist krahv Dracula loss asub samuti Rumeenias?

Rumeenia keel on lähisugulane itaalia, prantsuse, hispaania, katalaani ja portugali keelega. Projektikohtumine toimub Iasi linnas. Rumeenias elab ligi 20 miljonit inimest, Iasi elanikkkond on ca 300 000. Linna peetaks riigi kultuuripealinnaks, linnal on oluline tähtsus ka riigi ajaloos. Projekti partnerkool ja võõrustaja, Colegiul Naţional de Artă „Octav Băncilă” (ing.k National College of Arts ) on väga tugev kunsti, sh muusikalise hariduse andja.

Rumeenia kaart. Google Maps


VII KOKKU RIIGID JA PEALINNAD MIS KEEL? BRATISLAVA

POOLA

¡Buenas tardes

ANKARA

HORVAATIA

Gracias

BRÜSSEL

PORTUGAL

Mi nombre es ...

ROOMA

ITAALIA

Yo soy de Estonia.

OSLO

NORRA

Yo vivo en Estonia.

VARSSAVI

TÜRGI

BUKAREST

RUMEENIA

ZAGREB

SLOVAKKIA

LISSABON

LEEDU

VILNIUS

SUURBITANNIA

STOKHOLM

BELGIA

LONDON

ROOTSI

¡Hola!

¡Buenos días

Hispaania keele tunnid! Õpetaja Alberto Conzalez DelaFe

AJURÜNNAKULE!

MILLISED VÄÄRTUSED ON SINU JA SU SÕPRADE JAOKS OLULISED?

Kontaktid: Projektide koordinaator: Jana Tikerpuu Kaasava hariduse projekti meeskonna juht: Piret Kamber KUUSALU KESKKKOOL

http://opimeopirannates.blogspot.com

EVT Vabatahtliku mentor: Tiina Bender Korrektor: Sirje Päll, Kai Peterson (ingliskeelsed tekstid)

Projektide nfokiri nr 3 2016  

Kuusalu Keskkooli hariduskoostööalast tegevust kajastav regulaarselt ilmuv väljaanne. Lisainfo http://opimeopirannates.blogspot.com.ee/

Projektide nfokiri nr 3 2016  

Kuusalu Keskkooli hariduskoostööalast tegevust kajastav regulaarselt ilmuv väljaanne. Lisainfo http://opimeopirannates.blogspot.com.ee/

Advertisement