Page 1

E S P A L I L KOO A M E N VA

B A

C


T S E S LAP B A A S S P A L I L O KO

ABC 2


ABC

Kooli registreerimine Esimesse klassi vastuvõtmise korraldab Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond. Esimesse klassi õppima asuvad lapsed registreeritakse vanema kirjaliku taotluse alusel. Taotlusi on võimalik esitada nii paberkandjal kui elektrooniliselt (vorm on leitav Pärnu linna kodulehelt). Taotluse hilisem esitamine on võimalik üksnes mõjuvatel põhjustel. Pärnu linn tagab koolikoha Pärnu linna munitsipaalkoolis igale õpilasele, kelle elukoha aadressiks on rahvastikuregistri järgi Pärnu linn. Vabade kohtade olemasolul võetakse kooli vastu ka neid õpilasi, kelle elukohaks rahvastikuregistri järgi ei ole Pärnu linn. Kooli valikul lähtub komisjon: • lapse elukoha lähedusest koolile; • põhimõttest tagada ühe pere lastele võimalus õppida ühes koolis; • lapse seadusliku esindaja soovidest; • haridusliku erivajadusega õpilasele elukohajärgse kooli määramisel lähtutakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 47 lõikest 1 ja § 49 lõikest 1. Esimesse klassi vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse koolide kaupa Pärnu linna veebilehel www.parnu.ee hiljemalt 30. aprillil.

3 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi alustavad kooliteed lapsed, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit 7-aastaseks.

Taotlusi esimesse klassi vastuvõtmiseks saab esitada õppeaastale eelneva aasta 1. novembrist kuni 1. märtsini.

HE

„Laps, kes o Heata htlik , E n e ja Viisa skujulik kas“ „Hev h aiguse ga laps (9. kla “ ss i õ p ilane)

s p V-la


otsustab, s e k , ii r ü Ž „ remaks a p ta u u m kuidas istahet“ im p p õ te s õpila (9. klassi õpilane) e , k ui „See on se ma.“ kohta kutsu(3ta. kklasssei õpilane)

n o j is m o k s i m Nõusta

Koolipikenduse taotlemine Lapsevanem (lapse seaduslik esindaja) võib taotleda lapse koolikohustuse edasilükkamist ühe õppeaasta võrra. Koolikohustuse edasilükkamise aluseks on lapse tervislik seisund.

ABC 4

Koolikohustuse täitmise edasilükkamise aluseks perearsti või lastearsti otsuse põhjal on järgmised tervisehäired: • äge haigus, kroonilise haiguse ägenemine või raske trauma, mis on vajanud pikaajalist (üle kuue nädala) haiglaravi viimasel aastal enne kooli astumist; • kõne ja keele arenguhäired (logopeedilise uuringu alusel); • neurootilised häired. Koolikohustuse täitmise edasilükkamise aluseks psühhiaatri otsuse põhjal on järgmised tervisehäired: • segatüüpi spetsiifilised arenguhäired; • pervasiivsed arenguhäired; • hüperkineetilised häired; • segatüüpi käitumis- ja tundeeluhäired; • suhtlemishäired; • neurootilised häired. Vanem (eestkostja) saab nõustamiskomisjonile esitada avaldus alates jooksva aasta 1. märtsist. Lõpliku otsuse lapse koolikohustuse täitmise edasilükkamise kohta teeb nõustamiskomisjon hiljemalt 31. augustiks ja teavitab sellest kirjalikult lapse elukohajärgset valla- või linnavalitsust ning vanemat (eestkostjat).


ABC

6-aastaselt kooli Lapsed, kes saavad 7-aastaseks hiljem kui jooksva aasta 30. septembriks, ei ole koolikohuslased. Nende koolimineku sätestab PGS-i § 7 lõige (5):

5

Vanema taotlusel peab vald või linn tagama võimalused põhihariduse omandamiseks elukohajärgses koolis koolikohustuslikust east nooremale lapsele, kui nõustamiskomisjon või lasteasutus, kus laps käib, on hinnanud lapse koolivalmidust ja soovitanud kooli õppima asumist ning vanem on valla- või linnavalitsust õppima asumise soovist teavitanud enne käimasoleva aasta 1. maid. Kui vanem teavitab valla- või linnavalitsust õppima asumise soovist pärast käimasoleva aasta 1. maid, võib elukohajärgne kool võtta selle lapse õpilaseks vastu vaba õppekoha olemasolul koolis.

Lapsed, kes saavad 7-aastaseks hiljem kui jooksva aasta 30. septembriks, ei ole koolikohuslased.

Pärnu linnas kehtestatud korra kohaselt peavad kõik Pärnu linnas varem kooli minevad lapsed esitama koos taotlusega Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnale Pärnu maakonna nõustamiskomisjoni hinnangu lapse kooliküpsuse kohta. Selleks tuleb pöörduda avaldusega Pärnu Maakonna nõustamiskomisjoni poole, esitades • avalduse vormi (vorm on leitav Pärnu Õppenõustamiskeskuse kodulehelt); • perearsti või laste psühhiaatri tõendi lapse tervisliku seisundi kohta; • lasteaiapoolse iseloomustuse ja/või koolivalmiduskaardi; • lapse ja vanema isikuttõendava dokumendi koopiad. Komisjoni otsusele eelneb Pärnu Õppenõustamiskeskuse spetsialisti (eripedagoog ja/või logopeed ja/või psühholoog) nõustamine.

„See, kes lastele ke õpetab eleh ja plaksu arjutusi tab käsi“ (3. klas si õpila ne) „Kes õpe tab m lastele ve õnedele el tarkus (3. klas t“ si õpila ne )

Logopeed


S P A L K AS S K I L O O K ON ? S I M VAL

ABC 6


ABC 7 Koolivalmiduskaart Enamik lapsi käib enne kooli lasteaias. Lasteaeda tulles kogeb laps palju kodusest kasvatusest ja keskkonnast erinevat: kindel rutiin ja reeglid, palju kaaslasi ning ühine tegutsemine eesmärkide nimel. Mängudes ja tegevustes ilmnevad lapse isiksuse põhijooned, individuaalne areng ja erinevus teistest lastest. Lasteaias hakkavad lasteaiaõpetajad perioodiliselt iga lapse kohta koguma informatsiooni erinevatest valdkondadest ehk jälgima ja hindama lapse arengut. Lapse arengu hindamine on osa lasteaia igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Lapsevanemale annab õpetaja tagasisidet lapse arengulistest saavutustest ja edasiminekust arenguvestluste kaudu vähemalt üks kord õppeaasta jooksul. Peagi jõuab kätte koolimineku aeg. Seadusandluses on võimalus, et ühte esimesse klassi minevate laste vanus võib erineda 1-2 aastat. Üha enam jõuab kooli haridusliku erivajadusega lapsi, kelle puhul tuleb rakendada kaasavat õpet, mille eelduseks on kursis olek iga lapse algtasemega. Laste võimed koolimineku hetkel võivad oluliselt erineda ning vajalikuks võib osutuda kohandada õppekava, metoodikat, õppematerjale jne. Selleks, et saavutada lapsega parem kontakt, saada teada lapse huvid, iseärasused, eelnevad kogemused ja suhted, on vajalik läheneda lapsele ja perele individuaalselt. Esimesel õppeaastal koolis on lapsele kõik uus: keskkond, kaaslased ja õpetajad, ning kohanemisraskused ei tohiks vähendada kooliskäimise rõõmu. Seetõttu võib olla üleminekuperioodil tehtud väikestel kohandustel ülisuur mõju lapse kooliedule. Selleks, et toetada individuaalset lähenemist iga lapse koolivalmidusele, on Eestis alates 2010/2011 õppeaastast kasutusele võetud koolivalmiduskaardid. Koolivalmiduskaarti rakendatakse, et tagada igale lapsele sujuv üleminek lasteaiast kooli, toetada õpetamise järjepidevust ja kindlustada erivajadustega lastele vajalike tugiteenuste jätkumine. Koolivalmiduskaardi koostavad lapse rühmaõpetajad koostöös kõigi teiste lapsega lasteaias tegelevate õpetajate ja eripedagoog-logopeediga. Koolivalmiduskaardi allkirjastavad õpetajad, lapsevanem ja lasteaia direktor.

Koolivalmiduskaardi saavad lasteaiast kaasa kõik kooliminevate laste vanemad. Kodust kooli minevate laste vanematele koolivalmiduskaarti haridusasutuste poolt ei väljastata.


Koolivalmiduskaart on dokument, milles on kirjas: • ajavahemik, mil laps lasteaias käis; • lapse üldoskuste arengu tulemused; • lapse areng õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades; • lapse tugevused ja arendamist vajavad küljed. Lapsevanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kuhu laps õppima asub. Tavaliselt edastatakse koolivalmiduskaart klassiõpetajale esimesel ühisel tutvumisvestlusel. Koolivalmiduskaardil kirjutatu annab lapsevanemale eelkõige kindlustunde, et laps on kooliks vajalike oskuste baasi omandanud ning annab märku, milliste tegevustega saab vanem veel oma lapse arengule ise kaasa aidata.

Logopeed

„Keele aren daja“ (5. kla ssi õpilan

e)

„See, kes kü sib, k u id a ABC (2. klassssi uõ l läheb“ p

8

ilane)


Koolivalmidus – mis see on? Koolivalmidus on lapse valmisolek õpitegevuse alustamiseks. See väljendub lapse soovis õppida ning omandada uusi teadmisi, jälgida täiskasvanu selgitusi ja täita korraldusi.

ABC 9

Kooliminev laps peab olema valmis koolieluga kohanema. Ta peab suutma taluda koolipäeva pinget, tassida koolikotti, istuma kindlaksmääratud aja ühe koha peal, teha käelisi tegevusi, osaleda kehalise kasvatuse tunnis jne. Laps peab olema kooliks valmis nii vaimselt, sotsiaalselt kui füüsiliselt. Lapsevanem saab kodus ise hinnata oma lapse koolivalmidust lähtudes järgmistest küsimustest: • Kas laps räägib kooliminekust? Tundub ta seda ootavat? • Kas pere-või lastearst on rahul lapse pikkuse, kaalu, nägemise ja rühiga? Kas lapsele meeldib füüsiline tegevus, näiteks jooksmine ja jooksumängud? Kui ruttu ta väsib? Kas ta oskab jalgrattaga sõita? Kui tihti laps viirushaigusi põeb? • Kas ta alustab meelsasti vestlust eakaaslastega? Aga täiskasvanuga? Kas ta küsib palju? • Kas ta hääldab kõiki sõnu õigesti? Kas laps suudab leida erinevaid sõnu ühe asja kirjeldamiseks? Kas laps suudab kirjeldada nähtud detaile pärast pildi või foto lühiajalist vaatamist? Kas ta vastab küsimustele õigesti? • Kui kaua suudab laps ühele tegevusele keskenduda? Kas ta lõpetab alustatud tegevused? Kas ta oskab enda järelt koristada? On ta abivalmis? • Kas laps on viisakas? Oskab ta vabandada? Kas ta suudab tunnistada oma eksimusi? On ta nõus mänguasju või maiustusi jagama? • Kuidas laps reageerib, kui midagi läheb viltu? Kas ta valab oma viha või solvumise teistele välja? Kas ta jonnib? • Kas laps riietub ise? Kas ta oskab teha sõlme, panna ise sõrmikud kätte, sulgeda jopelukku? Kas ta oskab lusika, kahvli ja noaga süüa? • Kui hästi laps joonistab? Kas laps oskab kasutada erinevaid joonistusvahendeid? Oskab ta etteantud kujundit või mustrit järele joonistada? Kas ta oskab voltida, kleepida?

Ootused kooli tulevale lapsele on pikemalt lahti kirjutatud koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas.


T S A L S A KUID E T T E S K I L KOO TADA? S I M L VA

ABC 10


Kehalise arengu toetamine Lapse füüsiline areng hõlmab eelkõige lapse tervislikku üldseisundit. Kehalisest arengust oleneb lapse koormustaluvus ja töövõime. Mida lapsevanem saab teha lapse kehalise arengu toetamiseks? • Minge koos lapsega õue (jalutuskäigud, rattasõit jne). Laps peaks õues viibima iga päev 1-3 tundi. • Kaasake laps kodustesse tegemistesse (söögi tegemine, oma toa koristamine jne). • Mängige koos lauamänge. Head on mosaiigid ja nupumängud, mis eeldavad näppude tööd. • Jälgige, et laps saab piisavalt magada (9-10 tundi) ning tema päevakava on korrapärane. • Jälgige, et lapse toitumine oleks mitmekülgne.

Vaimse arengu toetamine Kooliks vaimselt valmis laps on omandanud kindlad oskused ja omadused. Tal on olemas arusaam ruumist ja ajast. On arenenud matemaatilised ning lugemis-ja kirjutamiseeloskused. Laps tunneb ja nimetab nädalapäevi, kuid ja aastaaegu. Mida lapsevanem saab teha lapse vaimse arengu toetamiseks? • Laske lapsel oma lemmiktegevustest ja olukordadest jutustada. Lihtsama teksti puhul (kuni 15 lauset) jälgige, kas laps kuulab ja paneb tähele ning suudab jälgida selgitusi. • Lugemisoskuse arendamiseks peab laps hääldama kõiki häälikuid õigesti, suutma määrata häälikute järjekorda ning eristama häälikupikkusi. Kooli minnes peaks laps suutma kokku veerida vähemalt kahesilbilisi sõnu. • Laske lapsel värviraamatuid värvida, mustreid joonistada jne. • Rääkige lapsega. Tooge lapsele vabas vormis näiteid lähiümbrusest suuruse, pikkuse, laiuse ja kõrguse kohta (kergem-raskem kott, suurem-väiksem laps jne.). Linnas käies arutlege, kuhu poole keerata (vasak-parem) jne.

ABC 11 Õpioskus on lapse võime võtta vastu informatsiooni, omandada teadmisi ja oskusi, uurida ning eksperimenteerida. Õpioskuste kujunemist toetatakse kõigi õppe- ja kasvatustöö tegevustega.


• Õpetage lapsele aastaaegu ja kuid. Rääkige lapse sünnipäevast, arutlege, mis tegevusi tehakse suvel, kevadel jne. • Harjutage koos lihtsamaid tehteid abivahenditega (lego tükid, õunad, nukud jms). • Vaadelge ja vestelge lapsega koduümbruse taimedest, loomadest. Juhtige lapse tähelepanu aastaaegade vaheldumisele looduses.

Sotsiaalse arengu toetamine Laps on sotsiaalselt kooliks küps, kui tal on soov õppida, töötada koos täiskasvanuga, tegutseda koos kaaslastega. Kooliks küps laps oskab lõpetada ettevõetud tegevust, kohaneda uutes olukordades ning tuleb toime eneseteenindamisega. Mida lapsevanem saab teha lapse sotsiaalse arengu toetamiseks? • Hoidke ja õhutage lapse huvi õppimise vastu, jagades talle kiitust ning rääkides temaga nagu suure inimesega. • Vestelge temaga lihtsatest kodustest asjadest ning näidake, et sama asja võib käsitleda erinevalt. Selgitage, et teistes peredes ja ka koolis võivad reeglid, tavad, lubatu ja keelatu teistsugused olla. • Eneseteenindamisega edukamalt hakkama saamiseks ostke lapsele mugavad riided, õpetage lapsele söögiriistade käsitsemist ja voodi üles tegemist. • Käitumisnormide ja sellest tuleneva suhtlemisoskuse arendamiseks kaasake laps ühistesse poeskäikudesse.

ABC 12


ABC 13

S I L O KO


Kooli minekuga seotud muutused lapse ja pere elus

Oluline on teada, et laps, kellel on kujunenud usalduslik kiindumussuhe vähemalt ühe täiskasvanuga, usaldab ennast palju rohkem. Tal on vähem hirme uutes, keerulistes olukordades, ta keskendub probleemide lahendamisele ning julgeb vajadusel abi küsida.

ABC 14

Kooli minek on uus ja palju muutusi kaasa toov sündmus nii lapse enda kui kogu pere elus. Ebakindlust ja hirmu põhjustavaid tegureid võib sel puhul olla mitmeid: teadmatus (mida minult oodatakse), ebameeldivused (kiusamine, suhteprobleemid), lapse vähesed akadeemilised oskused (puudulik lugemis- ja arvutamisoskus), turvatunde puudus (vanema eemalolek) jne. Mõned inimesed tulevad uute olukordade ja hirmutundega paremini toime kui teised. Kalduvus hirmudele takistab lapsel kasutamast oma tegelikke vaimseid ja füüsilisi jõuvarusid. Kui laps läheb kooli: • Suureneb lapse iseseisvus. Laps suudab iseseisvalt otsustada ja saab teatud aja hakkama ilma vanema abita. Usaldage ja uskuge oma last, aga vajadusel ka kontrollige! • Lapsel ja perel tekivad uued kohustused. Lapse kohustus on õppida ja vanema kohustus on olla kursis koolis toimuvaga (e-kool, koosolekutel osalemine jms.) ning vajadusel last õppetöös ja probleemide lahendamisel abistada. • Lapsel tekib oma aeg ning vajadus ise aega planeerida ja sisustada. Jälgige siinkohal, et iga tegevuse jaoks oleks planeeritud optimaalne aeg. Piirake arvutis ja nutitelefonis viibimist! Jälgige, et koduste õppetükkide tegemise aeg ei veniks liiga pikaks, sest lapse omandamisvõimel on piirid. • Lapsel kujunevad oma sõbrad. Vanem ei saa enam valida, kellega laps suhtleb, aga ta saab seada reeglid ja piirid, millest laps peab sõpradega suhtlemisel lähtuma. Oluline on omada lapse sõprade ja nende vanemate kontakte ning vajadusel leppida kokku ühistes reeglites. • Lapsel kujuneb asjade kohta oma arvamus. Paljud asjad, mis lapse jaoks on olulised ja tähtsad, võivad teile tunduda tühistena. Arutlege lapsega erinevate teemade üle, andke teada, et lapse arvamus on teile oluline ning ärge suruge oma arvamust peale. • Lapsel tekivad oma huvid. Igal lapsel peaks olema võimalus arendada oma andeid ka väljaspool kooli. Perel on oluline roll selles, kas ja millistes huvitegevustes on lapsel võimalik osaleda.


Soovitused lapse toetamiseks. Laps vajab, et lapsevanem: • suhtub positiivselt kooli ja õppimisse Püüdke lapse kuuldes mitte rääkida oma negatiivsetest koolikogemustest ja mälestustest ning ärge andke hinnanguid koolile ja õpetajatele! Tehke kooli minek lapse jaoks põnevaks avastusretkeks, milles olete valmis koos osalema. Kaasake laps koolitarvete ostmisele, lapse jaoks on OMA laud, koolikott, vihikud jms. väga tähtsad. • tunneb siirast huvi lapse õppetöö ja koolivälise elu vastu Laske lapsel rääkida oma päevast ja tegemistest, kuulake teda, küsige täpsustavaid küsimusi, olge empaatiline. • suhtub tõsiselt lapse muredesse Jälgige lapse meeleolu ja enesetunnet ning olulisi muutusi nendes. Väikese inimese mure võib olla tema jaoks väga suur ja ta vajab selle lahendamisel täiskasvanu abi. Laps peab tundma, et vanem usub tema muret ning on valmis vajadusel aitama. Vanem ei tohi piirduda lausega: „Ah, pole midagi, küll see läheb üle!“ Peegeldage lapse enesetunnet ja andke teada, et olete valmis sekkuma (nt. „Ma näen, et see asi teeb sulle muret. Kas sa tahad, et ma vestleks sellel teemal õpetajaga?“). • võtab vajadusel klassijuhataja või kooliga ühendust ning uurib, kuidas asjad lähevad Kiire ja adekvaatne infovahetus osapoolte vahel on väga oluline probleemide ennetamisel ja lahendamisel. Sobivad infovahetuskanalid (e-mail, telefon) tuleks õpetajaga eelnevalt kokku leppida. Informeerige kooli olulistest last puudutavatest aspektidest (terviseprobleemid, pere usulised tõekspidamised jms.), et õpetaja saaks sellega oma tegevustes arvestada. Vajadusel võtke ühendust kooli tugispetsialistidega (logopeed, sotsiaalnõustaja, psühholoog). • tunnustab last edusammude ja kordaminekute eest ning on mõistev ebaõnnestumiste korral Igasugust õnnestumist tuleb kiita ning ootused lapse suhtes ei tohiks olla ebareaalselt kõrged. Lapse positiivse enesehinnangu kujunemisel on kõige olulisem vanemate toetav ja julgustav suhtumine oma lapsesse. • aitab hoolitseda õppetööks vajalike vahendite olemasolu ja korrashoiu eest Laps ei tunne ennast koolis hästi, kui ta saab õpetajalt pidevalt pahandada puuduvate või katkiste töövahendite pärast. Lapse hoolsuse hinne tunnistusel on paljuski hinnang lapsevanema hoolsusele!

ABC 15


Igal koolil on teistest mõnevõrra erinev hindamissüsteem, kuid tavaliselt 1. klassis numbrilisi hindeid ei panda. Mõnes koolis on see periood pikem, teises lühem.

laps V E H

• aitab sisse seada kindla päevarutiini ning jälgib sellest kinni pidamist Esimese klassi laps ei tunne sageli kella ega taju hästi aja kulgemist. Kindlasti vajab ta vanema abi koolipäeva alustamisel (ärkamine, sobiva riietuse valik, hommikueine), päevaste tegevuste planeerimisel (huviringid, sõprade külastused) ja õhtuses õppetöös. Ei ole mõeldav, et lapsevanem magab rahulikult edasi, samal ajal kui laps peab õigeks ajaks kooli jõudma!

Hindamine, kujundav hindamine ja e-kool Igapäevases koolielus on hindamine õppimise ja õpetamise lahutamatu osa. Vastavalt põhikooli riiklikule õppekavale on hindamise peamised eesmärgid: • õpilase arengu toetamine; • õpetaja tegevuse suunamine õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel. Neid eesmärke täidetakse kujundava ja kokkuvõtva hindamise kaudu. Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine tunnistusel veerandi ja aastahinneteks.

ps, „On la idagi ab m lest“ kes te lvast jae)va halassi õpilan a j t s laps! i!“ hea (6. k i g i i r vaba ahandus i t s e p E „Hea ubli! Ei tee vestlus lik! T nike Korra aritud ela laps“ „H alõpilane) te3e. km l ass i ( ABC 16

Kujundava hindamise puhul on põhirõhk õppijaga koos tema õpioskuste kujundamises, mis keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Õppimise kestel toimub sõnaliste hinnangute andmine, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist ning antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ja vajakajäämiste kohta. Kujundav hindamine on õpetamise, õppimise ja hindamise koostoimimine. Õpetajad annavad nii suulisi kui ka kirjalikke sõnalisi hinnanguid lapse arengu, õpioskuste kujunemise, õppe-


töös osalemise ja õpitulemuste kohta. Kui suulisi hinnanguid saavad õpilased pidevalt, siis täpsustavaid kirjalikke hinnanguid kirjutavad õpetajad vihikutesse, töölehtedele, päevikutesse ja e-kooli. Nii saab lapsevanem lapse arengu kohta põhjalikuma ülevaate. Väga suureks abiliseks koolieluga kohanemisel on e-kool. See on veebipõhine infosüsteem kooli ja kodu vahel, mis pakub digitaalset õpilaspäeviku teenust nii lapsevanematele, õpetajatele kui ka lastele. Kui vanem on registreerinud ennast kasutajaks, on tal võimalus vaadata e-koolist: • klassi tunniplaani; • näha hinnetelehte, kus on kirjas ka puudumised ja hilinemised; • lugeda teateid, sõnalisi hinnanguid, märkusi; • näha, mida on tunnis tehtud ja mis on kodused ülesanded; • osaleda lapsevanemate foorumis.

Haridusliku erivajadusega (HEV) õpilase arengu toetamine koolis Õpilased erinevad üksteisest võimete, kultuurilise tausta, haridusvajaduse ja palju muu poolest. Tänane kool lähtub õpetamisel kaasava hariduse põhimõttest, mis käsitleb erisusi, võimeid ja vajadusi loomulikena ning annab võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele. Selleks, et ka teistest erinev laps saaks õppida vastavalt oma võimetele ning olla võrdne teistega, on vaja vahel rakendada erinevaid meetmeid, näiteks kohandada õppekava või korraldada õppetööd ümber. Kooli üheks ülesandeks on lapse individuaalse õpivajadusega arvestamine. Kui õpilase individuaalsusest lähtuv õpe on õigesti korraldatud ja eesmärgistatud, on lapsel võimalus kogeda eduelamust ning see omakorda sisendab usku oma võimetesse ning suurendab õppimissoovi.

ABC 17

E-kool annab lapsevanemale hea ülevaate planeeritavate ürituste ajakava, oma lapse õppetöö tulemuslikkuse ja ka vajakajäämiste kohta.

„Pedago og Kui on ha i kaaslane. ige, siis s aa asendad a pedago b ogi“ (6. klas si õpila ne) „Õpetaja , kes mingi lisa on saanud koh mis erine ustuse, b teistest (9. klas “ s i õpilan

e)

g o o g a d e p i Er


„ Ke e g kes teab s i, inust kõik e, aga sinule tundub ta tasakaalu kama ja õ kõige inimesena nnelikuma ü ühesõnag ldse – a sa ei tea temast m idagi“ (9. klass i õp

g o o l o h h ü Ps

Ko olis otsi aalnõ ustaja

see, „Ta on eb olits kes ho st, kes on e ee t s a l “ e nend ahutud r l a j a tundid(3e. klassi õpilane) vasti l a h b u s käit „Kui lap u siis nõustaja lj juba pa mida teha“ b otsusta ssi õpilane) (3. kla

ABC 18

ilane)

Et seda ülesannet koolis täita, on vaja häid õpetajaid, kaasaegset õpikeskkonda, paindlikke õppekavu ning tugisüsteeme, kuhu kuuluvad:

• direktor, õppealajuhatajad; • klassi- ja aineõpetajad; • eripedagoog; • logopeed; • psühholoog; • sotsiaalnõustaja; • HEV koordinaator; • tervishoiutöötaja ja • abiõpetajad. Väga oluline on tugimeeskonna koostöö lapse erivajaduse väljaselgitamisel ning sobiva õppekava või arenguplaani koostamisel. Siinkohal on oluline koht arenguvestlusel õpetaja, õpilase ja lapsevanema vahel. Vestluse abil on õpetajal võimalik saada olulist infot, mis aitab tal suunata õpilase arengut ning luua positiivne õpikeskkond.


ABC

Kellele on tugisüsteem suunatud? • • • • • • •

õpiraskustega õpilastele; koolist puuduvatele õpilastele; käitumisprobleemidega õpilastele;  tervisehäiretega õpilastele; andekatele õpilastele; kooli õppekeelt ebapiisavalt oskavatele õpilastele; uusimmigrantõpilastele.

19

Mida saab kool pakkuda HEV õpilase arengu toetamiseks? • pikapäevarühmad või õpioskuste arendamise rühmad; • tugiõpe aineõpetajatelt (järeleaitamistunnid ajutistesse õpiraskustesse sattunud õpilastele); • õpiabirühmad (logopeedilist või eripedagoogilist abi vajavatele ning õpioskuste- ja harjumuste kujundamist vajavatele õpilastele); • andekatele kõrgendatud nõudmistega individuaalsete aine- või õppekavade koostamine; • õpiraskustega õpilastele madaldatud nõudmistega individuaalsete aine- või õppekavade koostamine.

Kui õpiraskustes õpilane on koolipoolseid õpiabi võimalusi pikema aja jooksul kasutanud, kuid õpilane pole õpiraskustest üle saanud, on võimalus pöörduda õppenõustamis­ keskusesse.

Mida saab kool rakendada HEV õpilase arengu toetamiseks nõustamiskomisjoni soovitusel? • muuta õppekava (lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppeks); • soovitada lapsele hariduslike erivajadustega õpilaste klassi (näiteks käitumisraskustega, õpiraskustega, kasvatusraskustega, kõne-, meele- või liikumispuudega, tundeelu- ja käitumishäiretega, liitpuuetega õpilaste klass, väikeklass); • asendada kohustuslik õppeaine teisega või vabastada sellest; • lubada madaldatud nõudmisi ühe või kahe õppeaine õppekavas.

„ Ku s sa oma õp ise teed pe järgid s kava ja ise e da aga sa õppekava, õppeka ei tohi seda va teiste le edas anda eg a näidata i (9. kla “ ss i õ p ilane

Individuaaln e õpp ekava

)


Haridusliku erivajadusega (HEV) õpilastele mõeldud klassid ja koolid Pärnu linn:

Lisaks kaasava hariduse võimalustele on Eesti Vabariigis loodud koolid toetamaks HEV õpilaste igakülgset arengut.

• Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli klassid õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatud õppe järgi; • Pärnu Toimetulekukool õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava toimetuleku ja hooldusõppe järgi; • väikeklassid õpilastele, kellele nõustamiskomisjon on spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt soovitanud õppida väikeklassis, sealhulgas autismi spektri häiretega, aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega või sõltuvushäiretega õpilastele või õpilastele, kelle andekus kombineerituna mõne muu erivajadusega toob kaasa vajaduse õppida väikeklassis; • klassid õpiraskustega põhiharidust omandavatele õpilastele. Riigikoolid:

ABC 20

• Tartu Hiie Kool on riigikool, kus õpivad kuulmis- ja kõnepuudega õpilased kogu vabariigist; • Tartu Emajõe Kool nägemispuudega lastele. Koolis saavad lapsed hariduse nii põhikooli, gümnaasiumi, kui ka lihtsustatud riikliku õppekava alusel; • Vastseliina Internaatkool on kool tundeelu ja käitumishäiretega lastele; • Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukoolis on klassid tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ja väikeklassid autismi spektri häiretega ning aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega õpilastele; • Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool on sanatoorne kool raskelt kulgevate somaatiliste haigustega õpilastele 1.-12. klassini; • Tapa Erikool on põhikool kasvatuse eritingimusi vajavatele 10–18-aastastele poistele; • Kaagvere Erikool on põhikool kasvatuse eritingimusi vajavatele 10–18-aastastele tüdrukutele; • Haapsalu Viigi Kool on kool liikumispuudega õpilastele, kelle erivajadus on tingitud piiratud või raskendatud liikumisvõimest või kellele on lisaks nõustamiskomisjoni otsusega soovitatud õppida lihtsustatud riikliku õppekava alusel lihtsustatud või toimetulekuõppes;


ABC

Riigikoolid õpilastele, kes õpivad lihtsustatud riikliku õppekava alusel: • • • • • • • • • • • •

Kaelase Kool; Kallemäe Kool; Kammeri Kool; Kiigemetsa Kool; Kosejõe Kool; Lahmuse Kool; Päinurme Internaatkool; Raikküla Kool; Urvaste Kool: Vaeküla kool; Valga Jaanikese Kool; Ämmuste Kool.

Pärnu Õppenõustamiskeskus Pärnu Õppenõustamiskeskus on Pärnu linna haridussüsteemi kuuluv asutus, mille ülesandeks on toetada õpilasi võimetekohase hariduse omandamisel ja sobivate valikute tegemisel. Teenuseid osutatakse linna ja maapiirkonna elanikele tasuta (va psühholoogiateenistus). Õppenõustamine I tasandi spetsialistid (koolipsühholoog ja koolisotsiaalnõustaja) tegelevad vahetult haridusliku ja/või arengulise erivajadusega lapsega või laste rühmaga Pärnu linna koolides kohapeal. Pöördu oma lapsega kooli psühholoogi või sotsiaalnõustaja poole, kui mureks on: • õpiraskused; • suhtlemisprobleemid, konfliktid; • käitumisprobleemid; • kooliga seotud hirmud ja ärevus; • kohanemisraskused; • koolikohustuse mittetäitmine; • jm mured ning küsimused, mis on seotud koolilapsega. II tasandi spetsialistid (psühholoog, logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog) toetavad lapsevanemat ja kooli tugimeeskonda parimate lahenduste leidmisel. Nõusta-

21 Täpsemat infot koolide kohta saab iga kooli kodulehelt.

„Kui inimen e ei saa min gist teatud asjast aru ja talle pea b seda uues ti seletama (6 klassi “ õpilane)

„On vajadu s, inimesed t mida ahavad ja vajavad“ (6. klassi

õpilane)

s u d a j a v i Er


nu r ä P stamiskeskus u õ n e p p Õ ntakse „Seal a u, et mida tele nõ ida anda“ a j a t e p õ õp p ) e l e t s a l an e pi võiks õ (3 klassi õpil e valida s k a t a id „Seal a ja sinu taset“ li sul ko(9o. klassi õpilane)

misteenuseid pakutakse Pärnu Õppenõustamiskeskuses ning vajadusel maakonna või linna koolides ja lasteaedades kohapeal. Pöördu õppenõustamisspetsialisti poole, kui:

• sina ise või õpetaja ei ole kindlad, kas laps on kooliks valmis; • lapse areng ei ole eakohane; • sul on muresid kooli/lasteaiaga koostöö tegemisel; • laps ei taha enam kooli minna; • esineb kiusamist klassikaaslaste poolt; • raskusi on lugema ja/või kirjutama õppimisel; • kodune õppimine võtab liiga kaua aega; • on vaja rakendada individuaalset ainekava ja individuaalset õppekava; • muud mured ning küsimused, mis on seotud lapse arenguga. Psühholoogiateenistus pakub individuaalset psühholoogilist nõustamist, paari- ning perenõustamist Pärnu Õppenõustamiskeskuses kohapeal. Teenused on Pärnu linna elanikele tasuta. Teiste omavalitsuste elanike teenindamine toimub hinnakirja alusel.

ABC 22

Pärnu Õppenõustamiskeskuse karjääriteenistus pakub karjääriteenuseid Pärnu linna ja maakonna noortele, lapsevanematele ja noortega tegelevatele spetsialistidele nii keskuses kui ka koolides kohapeal. Karjäärinõustajalt ning karjääriinfospetsialistilt saab infot õppimise, töötamise ning vaba aja veetmise võimaluste kohta ning nõu ja tuge tulevikuplaanide tegemisel.


ABC 23 proBleemi varajane märKamine Kodu

lasteaed

perearst

Kelle poole pÖÖrduda? lasteaed

perearst, eriarstid

LAPSE ARENGU TOETAMINE KOOLIEELSES EAS

õppenõustamiskeskus nõustamiskomisjon

Koolivalmiduse määratlemine/ KoolivalmidusKaart

proBleemi varajane märKamine Kodu

Kool

perearst

Kelle poole pÖÖrduda? Kool

perearst, eriarstid õppenõustamiskeskus nõustamiskomisjon

LAPSE ARENGU TOETAMINE KOOLIS


T S A PÄR I L O KO

ABC 24


ABC 25 Huviharidus Mitmed huvikoolid pakuvad tegevusi juba lasteaiaealistele – kui lapsel on huvi ja jätkub energiat, miks mitte teha huvitegevusega algust juba enne kooli. Selles vanuses on siiski eriti oluline jälgida, et pakutav tegevus oleks eakohane ja mitte liiga koormav. Lasteaiapäevad on oma mitmekesiste tegevustega sageli väsitavad ja väga pikad. Hea oleks, kui esimese kooliastme jooksul muutuks huvitegevus lapse nädalakava püsivaks osaks. On lapsi, kes valivad näiteks muusika või spordi ja jäävad valitule truuks aastateks. Samas on lapsi, kes soovivad aeg-ajalt valitud huviala vahetada. On oluline, et ei tekiks pikki perioode, kus lapsel ei ole sisukat vabaaja tegevust. Huviringis käimine annab lapsele lisaks uutele oskustele ka gruppi kuulumise tunde, mis tõstab tema enesehinnangut ja toetab enesekindlust. Õppenõustamiskeskuse spetsialistide pikaajaline kogemus näitab, et need lapsed, kes on huvitegevusega hõivatud, tulevad kolmandas kooliastmes (6.-9. klass) paremini toime üldhariduskoolis tekkivate õpimotivatsiooni probleemidega.

Kuidas valida huvitegevust? Ideaalne oleks, kui huvitegevuse valik sünniks lapse ja vanema koostöös. Vanema rolliks on eelkõige lapse huvist lähtuvalt olla suunaja ja toetaja ning praktiliste küsimuste lahendaja. Ei peaks muretsema selle pärast, kas lapsel on anne – kui lapsel on huvi millegi vastu, tuleks minna vaatama - proovima. Tasub kasutada võimalust huvikooli või – ringiga eelnevalt tutvuda, sest vahel võib ettekujutus mingist huvitegevusest erineda sellest, mida see endast tegelikult kujutab. Esimese klassi laste puhul on teinekord otstarbekas kaaluda koolivälises huvitegevuses osalemise edasilükkamist, sest koolieluga harjumine võib olla mõnele lapsele ja kogu perele väga pingeline aeg.

Huvihariduse eesmärk on luua võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks ja toetada noore kujunemist hästi toimetulevaks ühiskonnaliikmeks. Huvitegevus annab lapsele võimaluse saada tunnustust ja arendada neid külgi, mis üldhariduskoolis saavad vähem tähelepanu.


Nagu üldhariduskoolis nii on ka huvitegevuses oluline hoida kontakti juhendajaga ning esimeste tagasilöökide puhul mitte kohe loobuda, vaid proovida leida põhjused, miks esialgu huvitanud tegevus enam ei köida. Juhendaja, lapse ja lapsevanema koostöös sünnib parim otsus – kas on võimalik takistused ületada või on otstarbekam vahetada huviala. Huvitegevusi valides peaks siiski silmas pidama, et lapsele jääks ka päris vaba aega mängimiseks ja puhkamiseks. Lapsed on väga erinevad - mõned naudivad, et nende päevad on planeeritud, teised jälle vajavad rohkem „oma aega“. See, mis ühele lapsele on hea, võib teisele tunduda liigse vabaduse piiramisena. Kui pere sissetulek on alla toimetulekupiiri, on võimalik huvikoolis õppimiseks taotleda toetust linna sotsiaalosakonnast.

Huviringide õppetasud on ära toodud huvikoolide kodulehele. Õpilasi on võimalik õppetasust vabastada, kuid selle määrab iga huvikool ise. Kui pere sissetulek on alla toimetulekupiiri, on võimalik huvikoolis õppimiseks taotleda toetust linna sotsiaalosakonnast.

Kasutatud materjalid: Etti, T. 2011. Lasteaia-ja klassiõpetajate ning lastevanemate ootused laste koolis toimetulekul vajaminevate oskuste suhtes. Tartu Ülikool, sotsiaal-ja haridusteaduskond, magistritöö. Tartu.

ABC 26

Koolieelsete lasteasutuste seadus: www.riigiteataja.ee. Ots, L. 2008. Juba kooli! Kuidas last kooliks ette valmistada. Tallinn. Pärnu linna ametlik kodulehekülg: www.parnu.ee.


Koolilapse ABC

Väljaandja Pärnu Õppenõustamiskeskus 2013 Tel 443 1436 www.onk.ee Koostajad Kaire Külaots, Kersti Kesküla, Monika Lehtmets, Kätlin Aadamsoo, Signe Leht, Kristiina Kunto, Piret Oitsalu, Anu Krinal, Ruth Vaga, Kaili Miil


ilaps l o o k b a sa Lapsest almis? v s k i l o o on k Kas laps ada? t s i m l a v et te s k i l o o k t s Kuidas la Koolis ooli P채rast k

ABC

Koolilapse vanema ABC  

Kõigest, mida on vaja teada kooliikka jõudnud lapse vanematel.

Advertisement