Page 1

ORU VALLA TEABELEHT 21.juuni 2012.a NR 2/12

Väike ülevaade Oru Vallavolikogu otsustustest! Täna lehes:

Kuidas sõita õigesti ja turvaliselt jalgratta ning mopeediga

1

Oru Kooli uudised

2

Edukas spordiaasta Oru Koolis

3

Keraamikute sõit Potilaadale!

3

Linnamäe Lasteaia uudised

4

Oru Raamatukogu soovitab

5

Kokkuvõte Oru noorte võrkpallurite hooajast

6

Nädal Lääne-Nigula kihelkonnas

´ 7

Vallavolikogu istungid on kevade hakul toimunud kahel korral ning arutusel on olnud mitmed keerulised küsimused. Otsutati laenu võtmine, mis on vajalik soojustrasside rekonstrueerimise projekti omaosaluseks . 12.juunil kinnitati Oru valla 2011 aasta majandusaasta aruannne ning OÜ Linnamäe Kodu aastaaruanne. 2011 aasta Oru valla majandusaasta konsulideeritud tulem on miinusega. Käesoleval hetkel on tegemisel eelarvestrateegia, mis peab valmis olema sügiseks. Eelarvestrateegia on dokument, mis aitab planeerida pikemaajalist arengut ja tulude/kulude strateegilist planeerimist. Oru Vallavolikogu õigusaktid ja protokollid on kättesaadavad Oru valla kodulehel.

Kuidas sõita õigesti ja turvaliselt jalgratta ning mopeediga?

ORU VALLA TEABELEHT 2012 aastal on Oru valla Teabeleht kättesaadav interneti kodulehel, Oru Raamatukogus, vallamaja all fujaees, Linnamäe lihapoes Jalukse kaupluses.

Enne 2011 aasta 1. juulit soetatud mopeedide registreerimise aeg lõppeb 1. juulil 2012 ja peale seda registreerimata mopeediga sõita ei tohi. Et kõigi kaherattalistega sõitmine oleks ohutu ei aita ainult eelloetletust – reeglite täitmisest ja heast tehnilisest olukorrast. Lisaks neile peab korralik liikleja arvestama ka teiste liiklejatega. Selleks tuleb pidada meeles, et -Kõnniteel võib sõita ainult alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja jalgrattur kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud; Juhtrauast tuleb kinni hoida kahe käega, välja arvatud juhul, kui annate käega hoiatusmärguannet;

Jalgratast võib iseseisvalt sõiduteel juhtida vähemalt 10-aastane laps, kes on omandanud jalgratturi kvalifikatsiooni ehk kaasas tuleb kanda jalgrattajuhiluba.10–15-aastasel isikul peab sõiduteel sõitmisel olema kaasas sellekohane juhiluba. Koos täiskasvanuga võib sõiduteel jalgratast juhtida vähemalt 8-aastane laps. Alla 16-aastastel on jalgrattaga sõites kiivri kandmine kohustuslik. Kindlasti ei peaks kinni jääma sõnasse „kohustuslik“, sest kiiver kaitseb õnnetuse juhtudes reaalselt kandja elu. Kiiver ei ole kindlasti liiast ka täiskasvanutel. Lisaks eelnevatele reeglitele tuleb tähelepanu pöörata kindlasti ka rataste tehnilisele olukorrale. Peale jalgrataste on populaarseteks sõiduvahenditeks, eriti noorte seas, pisimopeed ja mopeed. Kõigepealt vajab aga selgitamist, mis vahe on -Ärge vedage esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele; mopeedil ja pisimopeedil. -Ärge vedage haagist, mis ei ole valmistatud Pisimopeed on sõiduk, mille suurim kasulik jalgrattaga, pisimopeedi või mopeediga võimsus sisepõlemismootori korral või mille vedamiseks; suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral ei -Te võite sõidutada sõitjat, kes istub sõitjale ületa 1 kilovatti ja valmistajakiirus ei ületa 25 ettenähtud istmel ja kannab kinnirihmatud kilomeetrit tunnis. Pisimopeedi võib juhtida nõuetekohast kiivrit; vähemalt 14-aastane isik. 14- ja 15-aastasel -Kolonnis sõitmisel olge ettevaatlik ja ärge pisimopeedijuhil peab kaasas olema tekitage ohtu teistele liiklejatele; jalgrattajuhiluba. -Pisimopeedi- ja mopeedijuht ei tohi sõita Mopeed on aga mootorsõiduk, mille ülekäigurajal; valmistajakiirus on üle 25, kuid mitte üle -Mopeedijuht võib sõita kuni 45 kilomeetrit 45 kilomeetri tunnis ning töömaht ei ületa 50 tunnis, pisimopeedijuht kuni 25 kilomeetrit kuupsentimeetrit. Mopeedi võib juhtida alates 14 tunnis ning tasakaaluliikuri juht kuni eluaastast ning mopeedi juhtimiseks peab olema 20 kilomeetrit tunnis; mistahes mootorsõiduki juhtimisõigus või -Mopeedi, pisimopeedi või jalgrattaga tuleb piiratud juhtimisõigus või siis ainult mopeedi sõita nii, et kõik rattad toetuksid pidevalt juhtimiseks ette nähtud juhiluba. teepinnale. Kiur Klippberg Mopeediga sõites tuleb kanda motokiivrit, ja Risti konstaablijaoskonna mopeed peab olema tehniliselt korras ning ka piirkonnavanem registreeritud.


ORU VALLA TEABELEHT

24.-25. mail käisime terve kooliga õppereisil Põhja-Eestis, mida rahastas Keskkonna Investeeringute Keskus. Esimesel päeval külastasime Purekkari neeme, mis on Eesti kõige põhjapoolsem punkt. Edasi sõitsime Käsmu, kus meile tutvustati sealset loodust ning räägiti põnevaid lugusid Kuradisaarest. Vanematele õpilastele korraldati otsimismäng, kus tuli kompassi ja kaardi abil läbida rada, leida sellel märgitud punktid ja otsida neis vastused esitatud küsimustele. Meremuuseumis võtsid meid vastu humoorikad giidid, kes rääkisid lastele tõelist meremehejuttu, näidati viikingilaeva ja igaüks sai omal nahal proovida mõõgavõitlust. Sagadi looduskoolis jaotati lapsed gruppidesse ja algas õppetöö, kus tuli mõisa kompleksis asuvates punktides lahendada erinevaid ülesandeid. Selle käigus saadi uusi teadmisi Sagadi mõisa kunagise rikkuse – metsa kohta. Rakveres külastasime linnust ning vaatasime Rakvere linna üht sümbolit Tarvast. Päev oli küll pikk ja väsitav aga siiski väga huvitav. Õhtuks suundusime Sõmeru Põhikooli ööbima. Enne magamaminekut kogunesid eurovisioonihuvilised ümber sülearvutite ja hakati Otile kaasa elama. Kui Eesti pääses finaali, oli üle saali kosta rõõmuhõiskeid ja plaksutamist. Teisel päeval alustasime oma reisi Valaste suunas. Kahjuks vaateplatvormile me minna ei saanud, sest see oli ohutuse mõttes suletud, kuid kaunis vaade joale ja Soome lahele korvas selle. Üks enim lastele meeldinud koht õppereisil oli Kurkse mägi, mida teatakse ka Naistemäe nime all. Mäkke ronides oli näha selle seest tulevat auru ja tossu, mis oli põhjustatud mäe sisemisest põlemisest, oli tunda ka spetsiifilist lõhna. Giid hoiatas meid rajalt kõrvale astumise eest, kuna mägi muudab põlemise tõttu pidevalt oma kuju ja võivad tekkida ohtlikud lõhed, kuhu võib sisse kukkuda. Põlevkivimuuseumis tutvustati meile põlevkivi kaevandamisega seonduvat ja räägiti kaevurite elust. See osa õppereisist oli kindlasti kõige meeldejäävam. Väga palju elevust tekitas aga Kuremäe kloostri külastamine. Enne kloostrisse sisenemist pidid kõik tüdrukud selga panema üle põlvede ulatuvad seelikud ja pähe rätikud, mis tekitasid nii mõnelegi nalja. Sees avanes hoopis teistsugune maailm, mille reegleid ja tavasid nunnadest giidid meile tutvustasid. Teise päeva viimane punkt oli Narva linnus, peale seda algas pikk sõit koju. 30. mail tähistasime koolis tutipäeva. Üheksandikud olid kõik riietunud jälle esimese klassi õpilasteks ning lustisid koolimajas. Peale väikest kontserti andsid 1. ja 8. klass kõigile lõpetajatele üle luuletused ning kaardid. Sooviti eksamiperioodiks külma närvi ja parasjagu õnne. Muusika saatel saadeti lõpuklass kooli ette puud istutama. Peale lasteaia ja vallamaja külastamist algas

Lk 2

aga kauaoodatud veesõda, mis kestis, kuni suur veetünn tühjaks sai. Oli tore veelkord möllata. Päeva lõpuks oli aga nii mõnegi lõpetaja nägu natuke kurvemaks muutunud, sest kahju on lahkuda armsaks saanud koolist.

9.klass . Foto:A.Kampmann

Sama päeva õhtul toimus Oru Kooli direktori pidulik vastuvõtt. Direktor tänas tublisid ja aktiivseid õpilasi, nende vanemaid ning külalisi, kes on olnud suureks abiks koolielu edendamisel. Eelviimasel koolipäeval käisime 1.-8. klassiga Silma Õpikojas. Seekordseks teemaks oli kaardi tundmine ja orienteerumine maastikul. Üksteiselt sai mõõtu võtta nii metsa- kui ka labürintorienteerumises. Sportlikku õppepäeva aitas läbi viia orienteerumisklubi Okas. Kooliaasta lõpetas õppereisi konverents, kus iga klass esines mõne etteastega, mis oli seotud meie reisiga Põhja-Eestisse. Kuulasime luuletusi ja jutte, vaatasime pilte ja väikest etendust. Peale esinemisi algas aga viktoriin, kus võistkonnad said proovile panna oma teadmisi õppereisil nähtust ja kogetust. Päeva teises osas toimus aktus, kus kiideti tublimaid õppijaid. R i i kl i ku ki i t us ki r j aga lõpetasid Triin Kahn, Lisete Lääts, Risto Ollema, Lisett Mary Aasma, Anna-Brett Aviste, Kris Kaasen, Janela Palmiste, Mihkel Türnpu, Reena Roos ja Margus Paaliste. Jätkus klassijuhatajatund n i n g en n e va he aj al e minemist esinesid meie oma kooli õpilased Eleri-Kristel Kuimet, Ravil Khalilov, Aleks Kuusklaid ning vilistlane Damir Khalilov. Oru kooli bänd. Foto: T.Laurand Soovime kõigile ilusat suvevaheaega ja kohtumiseni uuel õppeaastal! Oru koolipere


ORU VALLA TEABELEHT

Edukas õppeaasta spordis Oru Kooli õpilased näitasid sellel õppeaastal suurepäraseid tulemusi spordis. Medalikohti nopiti nii meeskondlikelt mängudelt kui individuaalaladelt kokku 20-nel korral. Võistlustules olemist said nautida kõikide kooliastmete õpilased. Individuaalaladelt võideti kokku seitse medalit: lauatennises ja suusatamises hõbemedal; kergejõustikus üks hõbemedal ning kaks kuldmedalit; laskmises kaks kuldmedalit. Meeskondlikel aladel oldi kolme parema seas 13-nel võistlusel. Kolmanda koha võitsid Oru Kooli poisid Läänemaa KSL saalijalgpallis ja tüdrukud Läänemaa MV-l saalihokis ning Pere Võrkpalli Miniliigas. Kevadisel matkamängul saavutati poistest koosneva meeskonnaga samuti kolmas koht. T u b l i l e t e i s e l e ko h a l e t u l d i võistkondlikult Läänemaa rahvastepalli MV-l,

saalihoki MV-l nii 4.-6. kui ka 7.-9. klassi poiste arvestuses. Vabariiklikul tasemel saavutasid Oru Kooli õpilased laskmises võistkondlikult väga kõrge teise koha. Võrkpallis tegid sel aastal Läänemaal puhta töö Oru Kooli õpilased – võideti Oru Karikas segavolles ja Kooliliiga võrkpall nii poiste kui tüdrukute arvestuses. Lisaks saavutati poiste arvestuses esimene koht Miniliigas. Kevadisel matkamängul teeniti segavõistkonnaga kuldmedal. Sellel õppeaastal on Oru Kooli õpilased häid tulemusi saavutanud ka täiskasvanute võistkondades: saalihokis, võrk-, jalg- ja korvpallis. Suured tänud taustajõududele: Kadi Paaliste, Liili Heilu, Andres Kampmann, Edita Luik ja Janne Aasma. Renno Silde kehalise kasvatuse õpetaja

Keraamikute sõit Potilaadale! Juba mitmendat hooaega on ettevõtlikud keraamikaklubi naised käinud teadmisi ammutamas väljaspool oma kodu piire. Seekord toimus väljasõit Kohila, Tohisoo mõisa keraamikute poolt korraldavale Potilaadale. Uudistada sai teiste meistrite kätetööd ning oma kukrut kergendada väga huvitavate savinõude ostmisega. Huvi pakkus eelkõige 2000. aasta suvel valminud Eesti ja Ameerika keraamikute koostööga Eesti ja kogu Baltikumi esimene anagama-tüüpi keraamika puupõletusahi, mis on harvaesinev ka Põhjamaades. Meie silme all võeti ahjust välja huvitavad savist valminud kunstitööd. Ümber ahju koondusid kümneid uudishimulikke silmapaare. Mõte oli, et tahaks ka sellist ahju!!!! Tegime hariva ringkäigu mõisa sisemuses, mis on kasutusel koolituskeskusena. Ürituse üheks vahvaks esitluseks oli moedemostratsioon, kus esitlesid nn “õmblusklassi” naised oma tehtud riideid. Mannekeenideks olid õmblejad ise. Garderoob oli tõesti selline, mida näidata teistele. Kui eelmisel aastal oli meil vahva seik piimapulbri ja valge glasuuri pulbri segi ajamisega, siis sellel aastal õnnestus ühel

reisikaaslasel osutuda väljavalituks ning ta sai “ordeni” rinda oksal istuva linnu käest. Rahvasuu räägib, et linnu märgistus pidi olema õnne märk, siis on tal seda nüüd kuhjaga tulemas :) . Ilus päeva lõpetas pidulik ja suur kõhutäis ! Täname kannatlikku bussijuhti Margus Laidmetsa ja väljasõidu organiseerijat Aive Nõupuud. Loodan, et reisid ning tegemised meil ei lõpe ja kohtume juba uuel hooajal !!!! Anneli

Lk 3


ORU VALLA TEABELEHT

Lk 4

ORU VALLA TEABELEHT

23. mail pidasime maha suure-suure spordipäeva Sel õppeastal oleme lastega käinud mitmetel silmaringi laiendavatel väljasõitudel maakonna piires ning osalenud koostöös teiste lasteaedadega erinevates ettevõtmistes. Arvame selle õppeaasta kordaläinuks ja tegusaks. Ülevaate lasteaia t e ge mi s t e s t o l e me a n d n u d ka va r e m ilmunud infolehtedes. 11. aprillil külastasid meie lasteaeda õpetajad ja direktorid Lääne maakonna 14-st lasteaiast. Tutvustasime oma maja ja töökorraldust, rühmades toimusid lahtised tegevused ning teabepäev direktoritele. Silma Õpikojaga koostöös toimus lasteaias kaks põnevat looduse uurimise päeva 23. ja 26 aprillil. Annika Liivaku eestvedamisel uuriti lähemalt taimede arengut, tehti väikesed katsed ning vaadeldi-arutleti katsete tulemuste üle. Kõik II rühma lapsed said näidata oma teadmisi ning midagi uut juurde õppida. 30. aprillil toimus õuealal särtsakas kevadpidu nõiakostüümides; mängiti, võisteldi, orienteeruti ja lõpuks tantsiti koos, sest osaleda said ainult sõbralikud Nõia-Ellad ja Nõia -Eedid. Talgupäeva TEEME ÄRA! 2012 raames korrastasime 05. mail personaliga lasteaia õueala. Aitäh lapsevanematele, kes lõid talgupäeval käed külge õueala korrastamisel: Tiina Laurand, Kaja Loorens ja Irma End-Rääli.

Rosina mängud IV koos Martna ja Palivere lasteaedadega. Iga laps sai osalemise eest puhtast kullast šokolaadimedali. Oru koolipere täieneb sügisel 7 lapse võrra: Karel Markus Rääli, Karl Mark Villakov, Oliver Kahn, Rageri Klimenkov, Rammo Klimekov, Raian Kleemann ja Reelika Ormus. Toreda lasteaia lõpupeo pidasime maha 31. mai päikselisel õhtul Kelmika Kiisu sõbraliku käpa all. Kiisu jagas koolitarkust ning pani lapsed ja lapsevanemad mitmetes osavusmängudes proovile, samuti lauldi ja tantsiti koos Kiisu juhtimisel. Lasteaia lõpetajad istutasid maha dekoratiivõunapuu, mis jääb kaunistama meie õueala.

Linnamäe Lasteaia lõpetajad Foto: E.Laur

Soovime kogu vallarahvale sooja ning päikselist suve! AMETNIKE , ASUTUSTE PUHKUSED Vallavanem Arno Kelnik 24.09-13.10.2012 Abivallavanem Varje Paaliste 25.06– 08.07.2012 ja 23.07-26.08.2012 Vallasekretär Anneli Nõupuu 25.06-22.07.2012 ja 20.08.-02.09.2012 Sünni-ja surma registreerimised puhkuse perioodil on võimalik toimetada Lääne Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, Ehte 9, tel 47 25 671, 47 25 670 Pearaamtupidaja Evi Peterson 04.06—20.07.2012 Kassapidaja-raamatupidaja Mare Nõupuu 11.06-30.06.2012 ja 13.08-02.09.2012 Keskkonna-ja maaspetsialist Ilmar Aasna 06.08-20.09.2012 Ehitsuspetsilist Kaarel Salus—18.06-03.07.2012, 13.08-27.08.2012 ja 17.1231.12.2012. Oru Raamatukogu on suvepuhkusel 02.juulist kuni 29.juulini. Linnamäe Lasteaed on suvepuhkusel 02. juuli kuni 20. august. Lapsi ootame taas alates 21.08.2012. Oru Söökla on suvepuhkusel 02.07-01.08.2012. Sööjaid ootame alates 13.08.2012.

Lgp kortermajades elavad koeraomanikud! Koertega väljas jalutamise juures kehtivad teatud avaliku korra reeglid. Koerte väljaheidete koristamine on koeraomanike kohustus. Valla poole on pöördunud lapsevanemad, kelle lapsed mängivad majade vahelisel haljasalal, samuti on juba raskusi muru niitmisega. Oleme teadlikud koerte o ma ni kest . H ool i o ma neljajalgsest sõbrast ja samuti kaas koda ni kest , hoi a me haljasalad korras ja puhtana! Oru vallavalitsus 4724650


LK 5

ORU RAAMATUKOGU SOOVITAB

Madis Jürgen Liibanon 2011 Sellist raamatut ei ole eestlased varem kirjutanud. Eestlastest rändureid ei ole varem niimoodi pantvangi võetud. Siin raamatus ei ole mingit tagantjärele tarkust. See on aus lugu sellest, mida seitse meest nägid, tundsid, mõtlesid 114 päeva jooksul Lähis-Idas. See raamat on tänuks neile, kes ootasid, otsisid ja päästsid. Tiit Pruuli Virkko Lepassalu ja Ilmar Palli Wabariigi viimased sõdurid 1990. aastate lõpus, mil sõnavabadust oli Eestis nauditud alles lühikest aega ning metsavendlust ja tõde sellest looritas salapära, otsustasid ajakirjanikud Virkko Lepassalu ja Ilmar Palli teema siiski luubi alla võtta ja seda sootuks teisel moel kui tavaliselt: lugude üles tähendamisel keskenduti arhiivimaterjalide ja okupantide paljuski kahtlaste dokumentide asemel pigem usutlustele sündmustes vahetult osalenute ning pealtnägijatega. Anne Velli Türkiissinine Anne Velli: «Türkiis on mu lemmikkivi ja türkiissinine mu lemmikvärv. Inimesed, keda siin raamatus kirjeldan, ongi nagu türkiissinised ehtekivid või mälestuslaigud mu elus

Kutsehariduskeskus laiendab täiskasvanute õppimisvõimalusi Täiskasvanud õppijatele huvipakkuvaid uusi erialasid on kool avanud mitmel aastal järjest. Ka sel sügisel erialade valik laieneb 3 uue eriala – hooldustöötaja, sadulsepa ja maaturismi ettevõtluse võrra. Täiskasvanud õppijate õppekorraldus toimub Haapsalu Kutsehariduskeskuses tsükliõppe vormis – koolis tuleb käia viis päeva kuus, ülejäänud ajal toimub iseseisev õppetöö. Õppimine kutsekoolis on tasuta, kaugemalt pärit õppijad saavad majutuse kooli õpilaskodus ja toetuse transpordikulude hüvitamiseks. Tublimatele õpilastele on ette nähtud õppetoetus. Vanusepiirangut kutseõppes pole – oled sa 16 või 60, vajalikud oskused võid sa omandada igas eas. Hooldustöötaja eriala õpetamine toimub sõltuvalt piirkonna hooldus- ja rehabilitatsiooniasutuste vajadustest. Õppetöö käigus õpitakse tundma inimese arengut ja psühholoogiat, tervishoiu aluseid, eakate ja erivajadustega inimeste hoolekannet ning lastekaitset. Sadulsepa kutse sisaldab endas oskusi valmistada või restaureerida pehmet mööblit. Sadulsepatöö oskused on heaks täienduseks neile, kes soovivad arendada oma eelnevaid puidutööoskusi või vajavad väljaõpet töötamiseks pehmet mööblit valmistavates ettevõtetes. Need, kellel on varasem õpi- või töökogemus antud

Halb ununeb aastatega, jääb vaid hea. Olen kirja pannud ainult parimad mälestused parimatest inimestest. Osa kõnnib tänagi kuulsuste alleel, osa on ammugi teispoolsuses. Elmo Nüganen. Esimene vaatus Koostanud Anu Lamp, Kalju Orro ja Triin Sinisaar See raamat ei ole klassikalises mõttes elulooraamat ega pretendeeri ka terviklikule ülevaatele, ajaloolisele tõele või suurele üldistusele. Raamatu kaante vahel on isiklikud ja emotsionaalsed mõtisklused-meenutused Nüganeni kaasteelistelt mis lisaks muljeile annavad isiklikult lähedase võimaluse sissevaateks eesti ühe tunnustatuma lavastaja ja näitleja isiksusse, ellu, kunstilistesse vaadetesse. Evelin Kivimaa Peeter Simm. Eesti filmi partisan Elulooraamat «Peeter Simm. Eesti filmi partisan» tutvustab režissööri, kelle jaoks ei ole miski võimatu. «Eesti filmitegemine on nagu metsavendlus. Mida halvem ja külmem on ilm, seda parem. Kui keegi teine enam ei näe ega kuule, siis võtab võidu partisan, kel on relvaks käes konservikarbi kaas,» teab Simm. Raamatu autor Evelin Kivimaa on lisaks Simmile endale küsitlenud ka 25 tema lähikondlast. Selgub, et kogu Simmi elu ongi üks kino. Isegi tema eraelu on nagu Brasiilia seriaal – aga karastatud mehena saab Simm ka sellega hakkama!

valdkonnas, võivad taotleda õppeainete ülekandmist. Õppima asujatel peaks olema eelnevalt keskharidus, põhihariduse korral vanust vähemalt 25 aastat. Maaturismi ettevõtluse eriala annab teadmised töötamiseks iseseisva ettevõtjana maaturismi valdkonnas. Erialale saab asuda õppima ainult keskhariduse olemasolul. Õppekavasse kuuluvad maaturismi ja maamajutuse, klienditeeninduse, majanduse ja ettevõtluse, aga ka personali-, projekti- ja kvaliteedijuhtimisega seotud õppeained. Täiskasvanutele pakume lisaks eelpool nimetatutele veel majutusteenuste korralduse, toitlustusteeninduse, mööblirestauraatori, puit- ja kiviehitiste restauraatori, kinnisvarahoolduse, tekstiilitöö, arvutite ja arvutivõrkude, majandusarvestuse ning loodusturismi korralduse kutseõpet. Põhikooli lõpetanud õpilasi ootame õppima arvuteid ja arvutivõrke, ehitusviimistlust, majutus- teenindust, tisleritööd, üldehitust, kokandust. Lihtsustatud õppekavaga ja lõpetamata põhihariduseta noored saavad õppida kodumajandust, üldehitust ja abikokaks. Aile Nõupuu, Haapsalu Kutsehariduskeskus Arendusdirektor


ORU VALLA TEABELEHT

Lk 6

Kokkuvõte Oru noorte võrkpallurite hooajast Võrpallurite sisehooaeg kestab septembrist maini. Sellel hooajal andsime kohe sügisel gaasi, eesmärk oli ennast parandada ning mis seal salata, ka teistele koolidele võrdväärset lahingut pakkuda. Suurtega on meil traditsiooniks saanud igal hooajal korraldada üks 24 tunni laager. Sellel aastal käis meil laagris külas Eesti meestekoondise nurgaründaja Jaanus Nõmmsalu. Noored kuulasid õpetussõnu, kuulasid sportlase edulugu ning silmad hakkasid särama. Jaanuaris hakkasid kätte jõudma koolidevahelised võistlused. Kahjuks on võistlusvõimalusi noortele Lääne maakonnas väga vähe ning osadele ongi see ainuke võistlus kogu hooajal. Esimesena astusid võistlustulle 7.- 9. klassi poisid. Taktika oli meil hea, tahtsime tüdrukud poistega mängima panna, kuid kuna meie tüdrukud on poiste arvestuses liiga head, siis lubati mängima ainult üks tüdruk. Liisa mängis poiste võistkonnas oma koha väga hästi välja! Kuld! Järgmisena olid võistlusvalmiduses 7.9. klassi tüdrukud. Tüdrukud küll pabistasid, kuid eelmisel õhtul panime taktika paika ning lootsime, et see ka toimib. Toimis. Kuld! Siis oli aeg noorematel õpitu proovile panna. Samamoodi saime veel eelmisel õhtul trennis kõik kenasti läbi teha, kokku leppida. Poistel läks väga hästi, kuld! Tüdrukute laeks jäi seekord tubli pronks, kuid tegemist on ikkagi väga hea

Vallamaja trepilt on leitud kaks mängulooma! Jõehobu ja elevant. Kätte saab vallasekretäri ruumist !

tulemusega. Kui koolidevahelistel võistlustel osalesid ka need õpilased, kes muidu trennis ei käi, siis ainult trenniskäijatele toimub meil traditsiooniline segavolle turniir aprillis. Segavolle võistkonnas mängib 3 poissi ja 3 tüdrukut. Paar päeva enne võistlust väänas Liisa välja oma hüppeliigese ja olime väga löödud ning pidime kogu oma taktika ümber mängima. Väljakule läks longates ka Aleks ning Kristjani pidime oma põhipositsioonilt ründajaks tõstma. Mis siis ikka, proovime! 10 punkti sai mängitud, kui Astrid väänas välja oma jala, sellega me küll polnud arvestanud.! Aga sportlane pole tavaline inimene, 30 sek timeouti, mina ei tea, kust Liisa need riided välja võttis ja selga pani ja kui anti vile mängu jätkamiseks, oli tema oma kinniseotud jalaga väljakul. Seega olid meil väljakul kaks sidemängijat, Aleks ja Kristjan, vigane Liisa ning kaks aastat trennis käinud Kaitlyn. Tänu uskumatult heale (meeskonna)tööle me selle turniiri võitsime! See oli vägev! Suur tänu kõikidele lapsevanematele suure toetuse eest! Tänud kooli direktor Andresele, oskame sinu abi ja toetust hinnata! Aitäh Georgile, Rennole ja Marilile abi eest! Aitäh teile, noored sportlased, olen uhke teie üle! Kohtume septembris, ikka samas kohas ! Kadi

LÄÄNEMAA SUVEMÄNGUD Läänemaa suvemängud toimuvad sel aastal kahes osas. 9. juunil oli kergejõustikupäev Haapsalus ja 18. augustil toimuvad pallimängud ja muud alad samuti Haapsalu staadionil. Täname kergejõustikuvõistlusel osalejaid, kes valda väärikalt esindasid: Merike Villakov, Anneli Nõupuu, Kaja Loorens, Evelyn Tõnurist, Anne Pool, Helle Laurand, Õnne Pool, Johannes Nõupuu, Talis Tamm, Renek Loorens, Ervin Paaliste, Meelis Tomson, Jarmo Pool. Meile jagus medaleid mitmelt alalt. Tulemused ja info on Läänemaa spordiportaalis: www.laanesport.ee Valdade paremusjärjestus selgitatakse peale augustikuu võistluspäeva!


Lk

ORU VALLA TEABELEHT

Tule Keedikasse!

TULEKUL ON KÜLADE MÄNGUD

Laupäeval, 11. augustil ootame Oru valla rahvast Keedikasse, kus saab toimuma vahva perepäev orienteerumisega. Osalema (võistlema) ootame neljaliikmelisi perekondi, rada on jõukohane lastele alates 14. eluaastast. Kui teie peres on ka nooremaid lapsi, siis võtke ka nemad kaasa, sel ajal kui suuremad on orienteerumas, korraldame väikestele muud meelepärast tegevust. Tule veeda lõbus ja sportlik päev oma perega ja saa tuttavaks oma valla inimestega. Kaardi lugemise oskust ei pea eelnevalt olema. Orieteerumisklubi OKAS korraldab enne rajale minekut lühikoolituse selleks, et kõik ikka edukalt finišisse jõuaks. Samal õhtul toimub ka Keedika külaplatsil simman. Täpsem info juulikuus kuulutustelt ning valla kodulehelt. Perepäeva toetavad Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Oru Vallavalitsus. Ürituse korraldavad: Oru Selts ja Keedika Külaselts. Kontaktisik: Kadi Paaliste 56248565 kadipaaliste@gmail.com

7. juulil algusega kell 11 toimuvad Linnamäel Oru valla II külade mängud

7

Eelmisel aastal alguse saanud tore üritus saab sel korral natuke teise näo. Et iga huviline saaks rõõmuga osaleda, siis on kavasolevad võistlused jõukohased kõigile. Mängime jalgpalli, tõukame kuuli, hüppame kaugust, laseme ragulkat ja teeme muud põnevat! Lõbusale ja tervistavale suvepäevale ootame külade võistkondi, kuhu võivad lisaks külaelanikele kuuluda suveinimesed, peretuttavad, sõpruskonnad! Külad võivad omavahel ka liituda, kui selgub, et jõudu ja inimesi napib, aga üks võistleja saab esindada ikka ainult ühte küla. Täpsemat infot jagatakse täiendava reklaamiga enne üritust.

NÄDAL LÄÄNE-NIGULA KIHELKONNAS Pühapäev, 15.07. Kell 12.00

Kihelkonnanädala avamine, jumalateenistus ja kontsert Lääne- Nigula kirikus Kell 18 Vana Baskini teatri etendus “ Jäägu meie vahele” Koela Talumuuseumis

Esmaspäev, 16.07. Kell 16.00 –20.00

“Loovuse ja looduse kooskõla”, avatud uksed ja töötoad U-stuudio Paliveres, Allika talu loovkeskus ja Silma õpikoda Saunja külas

Teisipäev, 17.07. Kell 17.00

Kihelkonnaekskursioon ,,Tea ja tunne oma kodukohta”. Bussiekskursioon huvilistele kihelkonna vaatamisväärsustega tutvumiseks.

Kolmapäev, 18.07. Kell 19.00 Neljapäev, 19.07. Kell 19 .00 Reede, 20.07. Kell 22.00 Laupäev, 21.07

Kihelkonna rahvarõivad” minikonverents ja õpituba Koela Talumuuseumis

Pühapäev, 22.07. Kell 12.00

“Mälu teritamise mäng”- igaühe mälumäng Võntküla külaplatsil Öökino Kuliste aasal (2 filmi) Kell 10.00 Kihelkonna automatk ,, Seigeldes esivanemate radadel” . 0tsime legendi järgi kultuuri- ja loodusobjekte. Kell 12.00 Laat ja eakate suvepäev Linnamäe pargis ning kihelkonna volleturniiri finaalmängud. Kultuuriprogramm kohalikelt taidlejatelt. Laadale ootame kauplejaid omavalmistatud ja kodumaise kaubaga. Kell 20.00 Simman Linnamäe pargis. Kell 12.00 Kihelkonnanädala lõpukontsert ja tänamine Lääne- Nigula kirik


Lk 8

Õnnitleme juubilare! LEIDA OJALAAN 80 LINDA MENT 75 Õnnitlevad Oru Vallavolikogu ja Vallavalitsus

Pane tähele! Lääne maavalitsus juhib bussireisijate tähelepanu, et mitme Läänemaa avaliku bussiliini sõiduplaanis on erinevused seoses suvise koolivaheajaga, mis kestab 6. juunist 31. augustini 2012a. Info kõikide sõiduplaanide kohta: www.peatus.ee http://laane.maavalitsus.ee/et/uhistransport

Heakorrakonkurss on alanud !!!! Jätkuvalt on Oru vallas kavas läbi viia heakorrakonkurss. Mitmel aastal on kaasnenud tunnustusele ka rahaline preemia, kuid kahjuks sel aastal rahalist preemiat me välja anda ei saa. Võitjale väljastatakse sel aastal Kauni Kodu majaplaat. Aastate jooksul on olnud julgeid konkursil osalejaid päris mitmeid. Nagu eestlasele ikka kombeks, ah, mis nüüd meil, teistel on ilusam ja huvitavam, aga tegelikult on neil tublidel ja töökatel inimestel olnud tänamise juures sära silmis ja rõõm südames. Tahame teid julgustada konkursil osalema, et oma tööd ja ilumeelt ka teistega jagada. Ootame kõigilt kaaskodanikelt tähelepanelikku silma ja julget algatust ning teatage oma ettepanekutest Oru vallavalitsusele kuni 31. juulini aadressil: vallavalitsus@oruvald.ee Konkurss toimub ajavahemikul 01.juuni kuni 31.oktoober.

Teabeleht nr. 2  

Oru Valla Teabeleht nr. 2 2012

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you