Page 1

ORU VALLA TEABELEHT 20.detsember 2010

NR 4

AUSTATUD VALLARAHVAS! SOOVIME TEILE ASKELDUSROHKET AASTALÕPPU, RAHULIKKE JÕULE JA MEELEOLUKAT AASTAVAHETUST! ÕNNE, EDU JA KORDAMINEKUID 2011. AASTAL! ORU VALLAVOLIKOGU JA ORU VALLAVALITSUS Uudised Oru Vallavolikogus toimunust Oru Vallavolikogul on menetluses kaks strateegilist dokumenti—terviseprofiil ja valla arengukava. 04.novembril algatati terviseprofiili koostamine. Oma iseloomult on see arengukava sarnane dokument, mis koondab võtmeinformatsiooni tervise ja seda mõjutavate tegurite kohta. Selleks, et valmiks just Oru vallale kohane dokument, on vaja koguda erinevat informatsiooni. 2010. aastal avanes meede ”Tervist toetavate valikute ja eluviiside soodustamine“. Eelinfo kohaselt saavad raha taotleda omavalitsused, maavalitsused ja MTÜd. Taotlemise eelduseks on terviseprofiili olemasolu ning projekt peab tulenema terviseprofiilis tuvastatud probleemidest ja selle põhjal planeeritud tegevustest Uueks eelarve aastaks kinnitati eelarvestrateegia. Säilitatakse esimesse klassi mineva lapse toetus 2010. aasta tasemel. Samuti makstakse edasi sünni—ja aastaseks saava lapsetoetust ning ka edaspidi jääb valla osalus koolitoidu eest tasumisel. Oru Vallavolikogu 02. detsembri istungil vaadati läbi arengukava, milles oli kajastatud volikogu komisjonide ettepanekud. Arengukava on üleval kodulehel ja ootame elanikkonna ettepanekuid. Detsembrikuu volikogus võeti vastu rida määruse muudatusi, mis on seotud euro kasutusele võtmisega. Samuti kinnitati vallavalitsuse kooseis ning lisati 0,25 suurune infotehnoloogi ametikoht. Oru Vallavolikogu õigusaktidega võimalik tutvuda Oru valla kodulehel: http://www.oruvald.ee/

AASTAVAHETUS Aasta 2010 jääb meelde erilisena. Selleks on üsna mitu põhjust. On ju veel kestev 2010 viimane oma raha Eesti Krooni aasta. Tahes tahtmata on meie oma raha käes hoides hoopis teine, hoopis soojem tunne kui paljudes riikides käibel oleval vääringul. Soe tunne tekkis hinge kui rublade asemel tuli oma (meie) kroon ja midagi kriibib, kui temast loobuda tuleb. Oma kroonist jääb ilus mälestus. Ja veel emotsioonidest—nii positiivsetest kui negatiivsetest. Räägin ilmast. Lund jagati lahkelt nii aasta algul kui selle lõpul. Vahepeal hoidis emotsioone üleaval tõeliselt kuum suvi. Seega 2010. aasta jääb meelde kui ilma poolest kümnete aastate eriline. On see hea või halb—nii ühte kui teist. Hingele on kosutav nii vapustavalt kena talvemaastik kui lõõskav suvepäike. Samas aga on lumetõrje väga kurjalt valla rahakotis tuulanud ning hanged paljud tüüdanud. Elame üle! Rõõmsaks teeb teadmine, et valda on sündinud sellel aastal 11 uut kodanikku! Palju õnne nende emadele ja isadele, pisipõnnide õdedele-vendadele, vanavanematele. Need pisikesed ilmakodanikud on meie kogukonna liikmed ja üks osa vallarahvast. Tänu tublidele algatajatele on teoks saanud kihelkonnapäevad ja Uugla külapäev. Kodukohatunne seob meie erinevaid põlvkondi ja vormib ühiseks pereks. Aasta pole veel lõppenud ja uue nüüd juba 2011. aasta plaanid ning võimalused analüüsi ja planeerimisjärgus. Uuel aastal kirjutame neist juba pikemalt. Austatud vallarahvas, soovin teile rahulikke jõule, tegusat aastalõppu ja lõbusat aastavahetust. Et ikka leib oleks laual, tuba soe ja lapsed terved! Arno Kelnik vallavanem


ORU VALLA TEABELEHT

Kui teha väike tagasivaade peagi lõppevale poolaastale koolis siis lisaks õppetööle meenuvad mitmed vahvad ja õpetlikud väljasõidud, sportlikud ajaveetmised värskes õhus sügisese spordipäeva ja Kaitseliidu poolt korraldatud matkamängu näol. Suur tänu Kaidi Sitsile ja kaitseliitlastele, kes sel aastal taas meile seda üritust võimaldasid. Mardipäeval said mardisandid omavahel sportlikult ja lõbusalt mõõtu võtta. Kadripäeval aga oli kooli meesperel kõigile varuks üllatus – direktorist oli saanud direktriss ja 8. klassi poiste asemel kõpsutasid ringi valgesse riietatud neiud. Kadripäeva kommetest sai tänu nendele osa kogu koolipere. Isadepäevale järgnenud pühapäeval andsime peredele võimaluse ühiseks ajaveetmiseks hasarti ja võistlusmomenti tekitanud automatkal. Idee eest tahame tänada Ahto Läätse, kelle suvel korraldatud üritus meile eeskujuks oli. Samuti väga suured tänusõnad kõigile, kes aitasid seda mängu korraldada ja olid abiks kontrollpunktides – Varje ja Ervin Paaliste, Astrid ja Aarne Rääli ja Maret Arike. Automatkast võttis osa 9 peret

Lk 2

Kohe on käes õppeveerandi lõpp ja jõuluaeg. See on aeg, kus enamikku meie tegemistest juhivad traditsioonid. Nii ka koolis – igaaastane jõululaat toimub 22. detsembril ja samal õhtul on kõigil võimalus kuulama tulla kooli jõulukontserti; 23. detsembril sõidame kogu kooliga LääneNigula kirikusse. Enne pühi võtame oma tegemised kokku ühise piduliku lõunalaua taga. Praegu on koolis käima lükatud õpilaste poolt algatatud moekonkurss „vana uueks“. See tähendab, et vanadest riietest tuleb disainida uued. Kollektsioon peaks koosnema neljast kostüümist, kuhu juurde kuuluvad ka ehted, jalanõud jms. Kollektsiooni demonstreerimiseks tuleb leida modellid, välja mõelda esitluskava, kommenteerimine, muusika jne. TÄHELEPANU! Moedisainerina saavad osaleda ka meie kooli vilistlased. Selleks tuleb end kirja panna kooli huvijuhi juures või saada e-kiri: kait@oru.edu.ee. Suur üritus, kus meistriteoseid näha saab, leiab aset jaanuari lõpus. Seni on aega ettevalmistusi teha. Sama ürituse raames korraldame veel mitmeid spordivõistlusi ja koolis on lahtiste uste päev. Ootame külla kõiki lähemaid ja kaugemaid sõpru nii oma kui ka naabervaldadest meie kooli võimaluste, maja ja perega tutvuma. Ilusat pühadeaega kõigile, Oru Kooli pere Kait Kleemann Oru Kooli huvijuht

Võidukad meeskonnad

Mida lõpupoole aasta jõuab, seda tormakamaks elu muutub. Kõik perenaised mõtlevad, kuidas katta meeldiv söögilaud ja varuda kingitused, et jõuluõhtu hästi sujuks. Jõulude eel on ilmataat iga päev lund puistanud ja väljadel külma tuult lõõtsutanud. Aga hinges on kõigil soe jõulutunne. Ka lasteaialapsed ootavad Jõuluvana ja päkapikud käivad juba sagedasti. Lapsed arvavad talvest ja jõuluajast järgmist: Hugo Bert 4 a: Talv on äge, saab lumememme ehitada. Sellepärast ka, et päkapikud ja Jõuluvana toovad igasuguseid asju. Need lapsed, kes on pahad, ei saa midagi. Päkapikk on umbes mängudraakoni suurune. Robert 4 a: Päkapikud ongi sõrme pikkused. Nad toovad kingitusi, tulevad aknast sisse või maja alt, kui valgus paistab. Tal on punased riided ja paljad jalad. Siis emme ütleb: "Palun Päkapikk, see poiss on paha, ära talle kinki too." Siis paneb ta saapad jalga ja läheb ära.

Mia Mai 6 a: Päkapikud tulevad Lapimaalt, nad piiluvad akna taga. Jõule peetakse sellepärast, et talvel ilus oleks. Johanna 6 a: Päkapikud peaksid mulle nabani olema, nendel on selline võime, et nad saavad aknast ja igalt poolt läbi minna. Kuusk tuuakse sellepärast koju, et Jõuluvana saaks sinna alla kinke panna. Karel Markus 6 a: Talv on tore sellepärast, et saab kelgutada. Kuusk tuuakse tuppa ja me vennaga paneme ehted külge. Päkapikud toovad kingitusi headele lastele, nad on umbes 5 sentimeetrit pikad. Nad on nii väikesed, et mahuvad pragudest käbi. Mulle meeldib jõululaule laulda. Reelika 6 a: Päkapikud on umbes 10 sentimeetrit pikad. Neil nimesid ei ole, nad on kõik Päkapikud. Nad tulevad Põhjamaalt Jõuluvana juurest, õhtupoole piiluvad ja öösel toovad lastele maiustusi. Mul on juba Jõuluvanale luuletus olemas. See on lühike. Lasteaia jõulupidu toimub 23. detsembril kell 16.00 sõnalis-muusikalise etendusega "Väike jõululugu."


Lk 3

ORU VALLA TEABELEHT

Oru Hooldekodu tegemistest Oru Hooldekodule on peatselt lõppev aasta 2010 olnud majanduslikult piisavalt edukas. Oleme saanud mitmetest projektidest raha, mille tulemusena on lõpetatud talltõllakuuri katus. Järgmiseks aastaks on planeeritud juba hoone väravad ning kogu kompleksi värvimine. Mõeldes meie maja elanikele tehti saunas kapitaalremont. Majas uuendati mööblit ja tubades on teostatud värskendav remont. Oru Hooldekodu töö ja turvalisusega on rahule jäänud Päästeamet, Tervisekaitse kui ka teised asutused Käesoleval aastal on meie maja elanikele organiseeritud mitmeid kultuuriüritusi- jaanipäev, mälumängud ja toredad tervisepäevad vabas looduses. Traditsiooniks on sünnipäevade pidamine. 17. detsembril sai vanim elanik Antonina Bakis 98 aastaseks. Oru Hooldekodu pere soovib õnne ja tervist talle! Vahvateks üritusteks on kujunenud suvised ekskursioonid. Sellel aastal tegime tutvust Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Vigala kirikuga. Samuti jalutasime Vigala pargis. Meie maja elanikke külastab tihti Lääne-Nigula kirikuõpetaja, kes toob rahu südamesse nii hoolealustele, kui ka töötajatele. Kauni valge ja paksu lumega on saabunud jõulud. Ka meie maja on täis siirast jõuluootust. Jõuluaja saabumist

kinnitavad köögis ja koridorides “päkapikud.” Nende rõõmsad näod on elanikele kuidagi tuttavad, sest jõulumehe abilisteks on oma maja töötajad. Kaunistatud on ruumid, et igaüks saaks osa jõulurõõmust. Igal aastal tuleb külla jõuluvana, kellelt niisama kingitust ei saa keegi, ikka peavad salmid ja laulud peas olema. Hoidkem üksteist !

“ Jõuluõhtu küünlasära võtab palgelt pisara. Saatusega lepi ära siis su süda rahu saab”

Sellise luuletuse loeb 55 aastat Oru Hooldekodus elanud Asta Ilves jõuluvanale ning meenutab kuidas jõululaupäeval sai käidud kirikus ja kui ilus see oli. Jõuluüritused hooldekodus: 25. detsembril tuleb esinema kirikukoor algusega kell 10.30 27. detsembril pidulik jõululõuna Uuele aastale lähme vastu uute ootustega, et kõik läheb ikka paremaks ja sama soovime kõigile Oru valla elanikele! Oru Hooldekodu pere

ORU RAAMATUKOGU SOOVITUSED TALVEKS Neis kirjapanekutes on valu ja ängi, aga ka nalja ja abHervé Recanati Kolmas rass. Pääsemine eestlaste abiga. Belle Ile en Mer on pisike saar Prantsuse Atlandi rannikul, mida pole märgitud enamikele kaartidele Eestis. Ometi teatakse sellel vaid 5000 püsielanikuga saarel, mis asub meilt vaadates Euroopa teisel serval, Eestit praegu väga hästi. Selle põhjus on surmapõlgav seiklus, imeline pääsemine ja liigutav teineteise leidmise lugu, mille kangelased on eestlased! See saaga algas juba 1978. aasta sügisel, kui keset tormist ööd ulgumerel leidsid teineteist uppuv Prantsuse purjekas ja Nõukogude-Eesti kaubalaev Mohni. Dramaatilise öö otsad sõlmiti kokku alles 31 aastat hiljem. Sellest odüsseiast raamat jutustabki. Mart Laar, Peep Pillak, Hain Rebas ja Meelis Saueauk Soomepoisid. Võitlus jätkub. Raamatus antakse ülevaate soomepoiste liikumisest ja see on jätkuks ning täienduseks Evald Uustalu ja Rein Moora 1973. aastal ilmunud raamatule «Soomepoisid». Teos on illustreeritud fotodega, millest paljud ilmuvad avalikkuse ette esmakordselt. Raamatule lisatud CD-plaadilt leiab soomepoiste nimekirja ja skaneeritud väljaanded «Üle Lahe», «Kodutee», «Malevlane» ning muid haruldasi materjale. Koostanud Kristjan Luts ja Enno Tammer Nõukogude armee ja eesti mees. Meie mälestused. Sellesse mahukasse raamatusse on kogutud eesti meeste ehedad mälestused Nõukogude armee igapäevaelust aastatel 1951–1991.

surdset olmekoomikat. Lisaks selgitab Eesti Sõjamuuseumi direktor Kristjan Luts Nõukogude Liidu kohustusliku ajateenistuse teket ja korralduslikke põhimõtteid. Raamatus on mälestuste elavdamiseks üle 300 foto ja illustratsiooni. Raimo Pullat ja Risto Pullat Viinameri. Salapiiritusevedu Läänemerel kahe sõja vahel. Autorid on püüdnud anda oma raamatus seni kasutamata ulatusliku arhiiviainese alusel üldpildi salapiirituse veost Eestist Soome möödunud sajandi kaheja kolmekümnendail aastail, vaadeldes seda nähtust mõnevõrra laiemal, ka teiste Läänemere maade taustal. Jälgime ka Eesti ja Soome vahelise salapiirituseveoga kaasnenud mitmekülgset kultuurilevi. Esmakordselt on selles raamatus vaadeldud salapiiritusevedu Läänemere ruumis kui rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse üht avaldumisvormi. Raimond Kaugver Põhjavalgus «Põhjavalgus» on Raimond Kaugveri seni ilmumata esikromaan, mille autor kirjutas Vorkuta vangilaagrites viibides. Nüüd on see esmakordselt lugejate ees: 60 aastat pärast käsikirja lõpetamist, 15 aastat pärast kirjaniku surma. Tekst on kirjastatud sisuliste muutusteta. Peategelane Mattias Raud on kirjaniku alter ego, Heldur Taarlepik on kirjutatud Helmut Tarandi järgi, oma õige nime all on antud Rakvere endine abilinnapea Oskar Kalmisto jne.


ORU VALLA TEABELEHT

JÄTSID KOOLI POOLELI? NÜÜD OLED TARGEM – TULE JA JÄTKA! Tänases Eestis on õppimisvõimalusi varasemast oluliselt rohkem. Täiskasvanuid koolitavad – sageli ka tasuta – ülikoolid, kutseõppeasutused, vabahariduslikud koolituskeskused, rahvaülikoolid ja muud õppeasutused üle kogu Eesti. Kel õppimistahe, peab pisut sügavamale enese sisse vaatama, oma tegelikud soovid üles leidma ja asja käsile võtma. Võimaluse leiab kindlasti. Katkenud haridustee jätkajate õppeasutustesse tagasitoomiseks on käivitatud ka riiklikke programme. Ülikooli tagasipöördujad saavad seda teha programmi TULE vahendusel, kutseõppeasutustesse kutsub poolelijätnuid tagasi programm KUTSE. Programmijuht Aivi Virma kutsub kõiki õpiteekonna katkestanuid üles taas koolipinki asuma: „Kas ka Sinuga juhtus nii, et majandusõitsengu ajal tundus töötamine mõistlikum kui õppimine ja praktikalt tagasi kooli Sa enam ei jõudnud? Nüüd aga on olukord tööturul hoopis teine. Äkki kuluks lõputunnistus siiski ära? See programm on suunatud Sulle, kui oled õppinud kutsekoolis ja ajavahemikus 01.01.200001.09.2010 selle pooleli jätnud. Katkestamise põhjused pole olulised. Kui asud õppima programmi KUTSE alusel, siis on Sul võimalik taotleda õppijatele ettenähtud õppetoetust, sõidusoodustust ja koolilõuna toetust. Õpe on TASUTA! Huvi korral pöördu kutsekooli, kus õppisid enne või teise kutsekooli, kus on sama või sarnane eriala. Kooli kontaktandmed leiad aadressilt www.hm.ee/kutse Kooli pöördumisega ära oota õppeaasta alguseni, uuri oma võimalusi kohe!“ Lisainformatsiooni saad ka telefonil 735 0382 ja e-posti teel aivi.virma@hm.ee või jatkukutse@hm.ee Külliki Steinberg Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras

Hoia põleval küünlal silma peal ! Päästeteenistus tuletab meelde, et põlevat küünalt ei tohi järelevalveta jätta, lahtisel tulel hoidku silma peal täiskasvanu. Tuleohuga tuleb arvestada juba küünlale asupaika valides. Tegemist on siiski lahtise tulega, mis on suur ohu allikas. Küünal tuleb paigutada mittepõlevale alusele ja paika, kus leegi lähedal pole tuld võtvaid esemeid, näiteks kardinat või kuuseoksi. Puit või paber küünla aluseks ei sobi.

Lk 4

Läänemaa töövaidlejad saavad avaldusi esitada uuele aadressile Läänemaa töövaidlejad saavad alates käesoleva aasta detsembrist saata oma avaldused Pärnu TVK uuele aadressile Uus 2, Pärnu. Lääne inspektsiooni haldusala kuue maakonna töövaidlusi lahendavad kaks töövaidluskomisjoni asukohtadega Pärnus ja Kuressaares. Töövaidlusavaldus esitatakse kirjalikult kahes eksemplaris töötaja töökohajärgsele TVK-le. Kui töötaja töökohajärgses maakonnas TVK-d ei ole, võib avalduse saata kohalikku inspektsiooni või esitada töökohajärgse maakonna tööinspektorile. Pärnu TVK lahendab väljasõiduistungitel töövaidlusi nii Haapsalus kui Paides. Seega saavad Lääneja Järvamaa töövaidlejad saata avaldusi kas otse või läbi kohaliku inspektsiooni Pärnu TVK-le. Rendileandja tegevusetuse tõttu jäi novembri lõpus Tööinspektsiooni Pärnu kontor ilma elektrist ning oli sunnitud kiirendatud korras kolima uude asukohta aadressil Uus tänav 2. Vaatamata kiirele kolimisele toimub klientide teenindamine ja avalduste vastuvõtt aadressil Uus 2, Pärnu. Pärnu TVK-ga on võimalik ühendust saada numbril 56 230 234. Käesoleva aasta üheteistkümne kuuga on Läänemaal esitatud 44 töövaidlusavaldust: 41 töötajate poolt ja 3 tööandjate poolt. Peamisteks nõueteks olid töötamise ajal maksmata töötasu ja tasumata lõpparve nõuded ning töölepingu ülesütlemise vaidlustamine. 2009 aastal esitati Läänemaal 68, 2008 aastal 35 töövaidlusavaldust. Viivika Vilja Teabespetsialist Lääne inspektsioon Tööinspektsioon Viivika.Vilja@ti.ee www.ti.ee Põleva küünla juures olgu täiskasvanu, sest küünal võib sulades või tuuletõmbega ümber kukkuda.

Üpriski sagedased on ka juhtumid, kus süttib küünla kaunistus. Edasi võib tuld võtta laud, kardinad ja muu sisustus. Lauakaunistuste või kaunistusrosettidega küünlaid ei peaks üldse süütama, sest kaunistus on põlevast materjalist ja võtab kergesti tuld. Tulekahju korral helista kohe hädaabinumbrile 112 ning asu siis ise võimalusel tuld kustutama. Abi kutsumisega viivitades võib tulekahju suuremaks paisuda.


Lk

5

ORU VALLA TEABELEHT

Haigushüvitist maksavad tööandja ja haigekassa Gripihooaeg on alanud ning igaühele meist võib ootamatult kallale kippuda mõni viirus või külmetushaigus. Enesetunde halvenedes on alati soovitatav pöörduda perearsti poole, kes vajadusel väljastab haiguslehe. Ühes aastas väljastavad Eesti arstid ligi 300 000 haiguslehte. Haigekassa statistika näitab, et enim haiguslehti väljastatakse just seoses külmetushaigustega oktoobris-novembris ja märtsis-aprillis. Haiguslehe saab arst kirjutada inimesele, kes käib tööl ja on tööandja poolt ravikindlustatud. Hüvitise eesmärk on kompenseerida töötajale haigestumise ajal saamata jäänud töötasu teatud ulatuses. Alates 2009. aastast maksavad haigushüvitist nii tööandja kui haigekassa. Haigushüvitiste puhul on oluline teada, et kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist ei maksta. Alates 4. päevast maksab hüvitist tööandja 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Haigekassa hakkab hüvitist maksma alates 9. päevast. Haigekassa makstava haigushüvitise määr on samuti 70%, kuid hüvitise arvutamise aluseks on inimese töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Raseda haigestumise korral ning tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste tõttu väljastatud haiguslehtede puhul tööandja hüvitist maksma ei pea. Sellistel juhtudel maksab haigushüvitist haigekassa alates 2. päevast – raseda haigestumise korral 70% määras ja tööõnnetuste ning kutsehaiguste tõttu 100% määras.

Hooldushüvitisest Hooldushüvitist maksab haigekassa: *alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 14 kalendripäeva; teiste perekonnaliikmete kodus põetamise korral kuni 7 kalendripäeva; *alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi kuni 10 päeva. Haigekassa statistika näitab, et aastas väljastavad Eesti arstid üle 100 000 hoolduslehe. Keskmiselt põetab lapsevanem last 9 päeva. Kui varem jäid haigete lastega koju valdavalt emad, siis nüüd on hakanud tõusma hoolduslehe võtnud isade arv. Hüvitist maksab haigekassa hoolduslehe alusel esimesest päevast 80% määras. Hüvitis arvutatakse sarnaselt haigushüvitisega eelmise aasta keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatud tulult. Hoolduslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Piirang on ainult hüvitise maksmise perioodil, mitte hoolduslehe kestusel. Haigus-või hooldus leht tuleb tööle naastes esitada oma tööandjale, kes selle omakorda peab haigekassale edastama 7 päeva jooksul. Haigekassalt saab haigushüvitise kätte hiljemalt 30 päeva jooksul alates lehe jõudmisest haigekassasse. Tööandja peab omapoolse hüvitise välja maksma palgapäeval või vähemalt 30 päeva jooksul Eesti Haigekassa Pärnu osakond alates lehe saamisest.

Sotsiaaltoetuste, hüvitiste ja pensionite arvestamise korrast alates 01. jaanuarist 2011 Sotsiaalministeerium vastutab selle eest, et alates 01. jaanuarist 2011 laekuvad inimeste pangakontodele toetused, hüvitised ja pensionid juba eurodes. Nende ümberarvutused tehakse detsembris. Ükski pension, toetus ega hüvitis seeläbi ei vähene. Samuti ei muutu pensionide, toetuste ja hüvitiste saamise tingimused ja kord ning rahaline väärtus. Muutub üksnes valuuta – kroonide asemel saab need eurodes. On oluline, et kõik omavalitsustes elavad pensionite ja peretoetuste saajad oleksid nendest põhimõtetest teadlikud. Lisainfot penisonide, toetuste ja hüvitiste kohta saab alates detsembrist elukohajärgsest pensioniametist või Sotsiaalkindlustusameti infotelefonidel: 16106; 744 8300; 357 9021; 664 0126 ning e-postilt: ska@ensib.ee. Tuletame veel meelde, et pangakontol olevad kroonid vahetuvad eurodeks automaatselt. Sularaha saab teenustasuta ja üleminekukursiga eurodeks vahetada juba alates 01. detsembrist 2010. Pangakontorid vahetavad kroone eurodeks teenustasuta ja kuni 30. juunini 2011. Eesti Pangas saab kroone ümber vahetada tähtajatult. Raha saab vah tada ka Eesti Posti kontorites, kuid Eesti Postil on õigus kehtestada piirang kuni 1000 eurot inimese kohta päevas. Kogu teave eurole ülemineku kohta on üleval internetis aadressil: euro.eesti. ee või tasuta euro infotelefonil 800 3330. Riho Rahuoja Sotsiaalala asekantsler

TEADMISEKS ! €-päev - 1. jaanuar 2011 1 euro = 15,6466 krooni Krooni saab kasutada maksevahendina kuni 15. jaanuarini, pangakaart on alati õiges vääringus. Krooni münte saab eraisik teenustasuta kontole panna alates 1. oktoobrist. Krooni sularaha saab euro sularahaks vahetada teenustasuta alates 1. detsembrist. Pangas olev raha vahetatakse automaatselt euroks 1. jaanuaril. Ühtegi lepingut muutma ei pea - pank arvestab teenustasuta kõigi lepingute väärtused automaatselt eurodesse. Kui teil on küsimusi seoses pangateenustega, siis kõige parem on pöörduda oma kodupanka. 1. oktoober 2010 Pangad alustasid eraisikutelt teenustasuta krooni müntide vastuvõttu. AJAKAVA 1. detsember 2010 Pangad alustasid eraisikute sularaha kroonide eurodeks vahetamist. 1. jaanuar 2011 Eesti võtab kasutusele euro. 1.-14. jaanuar 2011 Krooni ja euro sularaha paralleelkäive. 1. juuli 2011 Krooni sularaha vahetus läbi piiratud kontorivõrgustiku kuni 31.12.2011.a. ning seejärel tähtajatult Eesti Panga poolt.


E

Lk 6

Õnnitleme juubilare! Õnnitleme lapse sünni puhul ! Lenna Lilleorg Luisa Paesüld Aire Kreemann Triin Saar Tomi Priske

sünd 28.07.2010 sünd 01.10.2010 sünd 24.10.2010 sünd 24.10.2010 sünd 02.12.2010

LEIDA GRANBAK MARIANNE TAMMARU AMILDE TAMMISTE

75 90 80

Õnnitlevad Oru Vallavolikogu ja Vallavalitsus

Õnnitlevad Oru Vallavolikogu ja Tulemas on Läänemaa talimängud ! TÄHELEPANU !

TÄHELEPANU! Oru Raamatukogu 22. detsember-31 detsember 2010.a Linnamäe Lasteaed on talvepuhkusel 27.12.2010-09.01.2011. a. Lapsi ootame taas alates 10. jaanuarist 2011. a. Oru Kooli õpilased puhkavad alates 24. detsembrist 2010.a kuni 9. jaanuarini 2011.a.

Ehitusinspektor Kaarel Salus võtab Oru vallamajas vastu alljärgnevatel kuupäevadel: Jaanuar— Jaanuar—10., 24. Veebruar— Veebruar—7.,21. Märts— Märts—7.,21. Aprill— Aprill—4., 18 Mai— Mai—2.,16.,30. Juuni— Juuni—13.,27. Kodanike vastuvõtu aeg vallamajas 10:00 - 14:00

Lumelükkamisest! Terves Eestis on suureks valgeks probleemiks saanud lumi. Vald peab tagama vallateede lahtilükkamise. Erateed ja majaõue teed tuleb lumelükkamise piirkonnas teenuse pakkujaga eraldi läbirääkida. Kindlasti on eriolukordi, kus peab kiirkorras reageerima (meditsiiniabi, päästeteenistus jne) ning tee peab olema läbisõidetav. Palume sellisest tekkinud asjaolust teavitada vallavalitsust ja oma piirkonna teenuse pakkujat.

Janek Loorens tel 56461410 - Vedra, Oru, Linnamäe, Mõisaküla Meinhard Ledis tel 5057166 - Saunja, Kärbla, Salajõe, Niibi, Ingküla Ahto Lääts tel 56158422 - Seljaküla Arne Rääli tel 56492029 - Keedika, Jalukse Arne Lauri tel 53059396 - Uugla, Soolu

Läänemaa talimängude finaalvõistlused toimuvad seekord 05.veebruaril Haapsalu linna spordibaasides. Kavasolevad alad: suusatamine ( individuaalne ja teatesõit), uisutamine, teatekelgutamine, autode jäärajasõit, kabe, male, mälumäng, koroona, lauatennis, juhtkonnavõistlus, saalihoki. Osaleda saavad omavalitsuste võistkonnad, kes on komplekteeritud antud omavalitsuse territooriumil elavatest või põhikohaga töötavatest elanikest. Sportlase vanus peab olema vähemalt 16 aastat, s.t. sündinud hiljemalt 1995 aastal. Ootame Oru valla sportlikke ja hakkajaid inimesi aktiivselt osalema! Täpsemat teavet saab lauri.lilleoks.001@mail.ee; tel 53430708 varje.paaliste@oruvald.ee tel 56 46 91 91

2010-12  

http://www.oruvald.ee/images/docs/teabelehed/2010-12.pdf

Advertisement