Page 1

17. veebruar.2007

1

Oru Vallavolikogu kinnitas 2007. aasta eelarve

Täna lehes:

01.veebruaril toimus Oru vallavolikogu istung, kus oli arutusel alljärgnevad tähtsamad päevakorra punktid. * Oru valla 2007 aasta eelarve; Oru kool annab teada 2 * Oru Hooldekodu arengukava 20072010; Suitsuandur päästab elu 2 * Linnamäe Lasteaia arengukava 2007Metsaseaduse muudatustest 3 2009; Nimetud õigusaktid on edaspidi kindlasti aluseks uute ja huvitavate projektide Tule valima! algatamisel. Eelhääletamine Uuest aastast on muutunud lapse 26.12.00-- aastaseks saamisel makstav lapsetoetus 26.-28. veebruaril kell 12.00 20.00. (3 000.-). Lapsele makstava toetuse eelValimispäev duseks on ikkagi see, et sünd registreeri04. märts 09.00– 09.00– 20.00 Kodus hääletamise avaldus takse Oru vallas ja ema on Oru valla Vallavolikogu istungil võeti vastu 2007 aasta eelarve

NR

1

võetakse vastu kuni 04. märtsini kell 16.00. Avaldused saata vallavalitsusse. Avaldusele märkida kindlasti põhjendus, miks soovitakse kodus hääletada. (tervislikud põhjused või transpordi puudumine, halvad teeolud).

elanike registris koos lapsega ka aastaseks saamisel. Vallavolikogu otsustas osta Oru Hooldekodule uue auto. Auto vahetamise peamiseid eemärke on, et Oru Hooldekodul on edaspidi võimalik viia ratastoolis olevad isikud Haapsalusse eriarstide juurde. 2007. aasta eelarve maht on kokku 15 192 518.-kooni. . Eelarve koostamise juures on arvestatud Oru valla arengukava tegevusi. Projektidest on kavas nii Linnamäe Lasteaia renoveerimine kui ka Oru Hooldekodu hoonete katuste vahetamine. Täpsemalt saab eelarvega tutvuda Oru valla kodulehel.

AUSTATUD VALLARAHVAS

Pälvisin 2003.a. Riigikogu valimistel koduvalla valijate enamuse toetuse, sestap pean oma kohuseks selgitada Teile, miks ma ei soovinud uuesti kandideerida Riigikogusse. See, et poliitiku töö ei sobi mulle, sai selgeks üsna kiiresti. Mul on alati olnud raske ennast sundida tegelema asjadega mis tunduvad eesmärgi saavutamisel väheolulised ja ilmvõimatu rääkida põlevil silmil asjadest, mida ei usu. Samas oli raske aru saada, et jäävad tegemata riigi arengu jaoks tähtsad otsused, sest pole võimalik saavutada poliitilist kokkulepet (mis tähendab seda, et erakondade ja isikute erihuvid ning arusaamad valijate huvidest "ei jõua keskpõrandale kokku"). Masendav oli avastada, et enamus neist, kes kõige rohkem räägivad rahva huvide kaitsmisest, on ilma au ja südametunnistuseta variserid ja tihti ka üsna rumalad inimesed. Uskumatuna tundus ka see, kuidas mõistlikele lahendustele hääletatakse vastu, sest ettepanek ei tulnud "omadelt". Kinnituse otsusele, et minu koht pole selles seltskonnas, andis riigikogu liikmete enamuse hääletamine raudtee riigile tagasiostu poolt, kusjuures suur osa nendest tegi seda sellepärast, et küsitluste kohaselt 80% valijatest pooldas tagasiostu. Poliitilise kaksikmoraali kohaselt oli lihtsam toetada riigile nii olemuselt, kui rahaliselt kahjulikku tehingut, kui püüda selgitada rahvale tagamaid või vähemalt lükata otsustamine valimisjärgsele perioodile. Sest selle raha eest, samuti finantseerimistehinguna, oleks võinud ümber ehitada rohkem kui pooled Eestimaa maakoolid. Samas pole vaja olla eriline majanduskorufee mõistmaks, et varsti hakkab riik transiidivedudele ühel või teisel moel peale maksma. Jumalapärast, ei tohiks nüüd küll minu jutust nii aru saada nagu poliitikute hulgas ei olekski korralikke inimesi. On ikka. Päris mitmeid meiegi ringkonna usaldusväärseid kandidaate tunnen isiklikult ja hästi. Kellele on armsad keskerakondlikud lubadused, sellele julgeksin kindlalt käendada Ain Sepiku kandidatuuri. Kes peab lugu sotsiaaldemokraatlikest väärtustest, selle jaoks on õige mees Andres Tarand. Väga asjalikuks ja tegusaks inimeseks pean reformijate esinumbrit Jaanus Tamkivi. Ise ma valin Tarmo Kõutsi ja mitte sellepärast, et ta on mu sõber. Admiral on üks nendest, kelle sirge selg ja ohvitseri au ei lase teha otsused südametunnistuse ning õigluse vastaselt. Kogu iseseisvusaja on Tarmo teeninud rahvast, mitte raha. Admiraliga julgeksid minna luurele kõik valla mehed ja tantsiksid kõik naised. Sõjaväejuhina on suutnud Tarmo Kõuts seista kindlana Eesti eest ka rahvusvaheliselt. Ma siiski ei tahaks teha valimispropagandat, kelle poolt hääletada olgu igaühe parema äratundmise asi, aga kutsuksin üles minema igal juhul valima. Keskmist eestlast polevat olemas, kuid keskmise valija nägu on järgmise riigikogu keskmine liige. Muuseas, riigikogu liikmena olen ma väidetavasti saanud päris hästi hakkama. Töötan rahanduskomisjoni liikmena ja julgeolekuasutuste järelvalvekomisjoni(nn. Kapo komisjoni) esimehena. Riigikogu liikmena valiti mind ka kolmel aastal Kaitseliidu vanematekogu etteotsa. Ma ei ole kippunud afišeerima oma saavutusi ega tegevuse tunnustamist. Olen teinult ausalt ja korralikult oma tööd kasuks riigile, maakonnale ja ka vallale. Teil ei ole tulnud minu pärast häbeneda. Tänan Teid usalduse eest. Olari Taal- Oru valla kodanik aastast 1994.


Lk 2

Veebruaris tõime koolipäeva keskele 40 minutilise õppevahetunni, kus lapsed saavad osaleda järeleaitamistundides (õpetajalt abi küsimine kodutööde tegemiseks), teha kodutöid, süüa ning puhata. 1.-5. klasside õpilased söövad 11.05-11.20 ja 6.-9. klassi õpilased saavad süüa 11.20 kuni 11.35. Vältimaks kaose tekkimist sööklas, tuleb lastel pidada kinni oma söögikorra ajast. Vabal ajal, kas enne või pärast sööVältimaks mist, saavad õpilased eelneval kokkuleppel õpetajaga abi õppimises. Samuti on õpetajal kaose võimalus ise kutsuda õpilane järeleaitamistekkimist Lastel, kellel ei ole kohustus õpetasööklas, tuleb se. ja juures viibida, saavad mängida ja puhata lastel pidada koolimajas ning kooliesisel platsil. kinni oma Õue minnes, peavad lapsed vahetasöögikorra ma jalatsid ning selga panema riided. Välja ajast. minnes teavitatakse õpetajat.

Õues viibiv õpilane peab jälgima, et ta ei hilineks koolitundi. Samuti on võimalus pärast söömist külastada postkontorit, et osta sealt hädavajalikku maiustust. Laps peab kindlasti kommipaberid ning muu prahi viskama prügikasti. Vallamaja koridoris ei tohi jätkuvalt mängida ega lärmata. Selline tegevus segab teiste asutuste tööd. Pikapäevarühma õpilased saavad süüa kell 13.25. Teised lapsed, kes soovivad teist toitluskorda ning ei võta osa pikapäevarühma tööst, peavad ennast sööma registreerima 1 nädal ette. See on vajalik selleks, et söökla saaks õigeks päevaks ja koguses muretseda vajalikud toiduained. Pikapäevarühma toitlustus on tasuline. Pidevad sööjad maksavad toidupäevade keskmise maksumuse alusel. Need, kes söövad üksikutel päevadel, tasuvad nende päevade toidukorra maksumuse. Koolipere loodab, et õppevahetunni rakendamisega saab aidata ka koolipäeva keskel õpilasi, kes vajavad abi õppetöös.

Suitsuandur päästab elu 2006. a hukkus Läänemaal tules 6 inimest. 2009 a juulist muutub suitsuandur vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusele nr 315 eluruumides kohustuslikuks. Suitsuandur on patareil töötav väike seade, mis annab tulekahju tekkimisest varakult märku. Tulekahjude statistika näitab, et sageli tekivad tulekahjud öösel, mil inimesed magavad ja seetõttu ei pruugi seda ise avastada. Odavaim elupäästja on suitsuandur, mille vali helisignaal äratab magaja ja annab toas viibijale tulekahjust tead Suitsuandur tuleb kinnitada lakke minimaalselt 0,5 meetri kaugusele seinast ning neid peaks jaguma igasse eluruumi ja koridori. Juhul kui Teil on ainult üks andur, tuleks see panna magamistoa vahetusse lähedusse, nt: magamistuppa viivasse koridori või sellele eelnevasse ruumi. Kööki ei tasu andurit panna, kui seal puudub korralik ventilatsioon, kuna andur võib reageerida ka toiduaurudele, põhjustades niimoodi valehäireid. Suitsuanduri eksliku häire korral tuleb ruum kiiresti tuulutada ja võtta patarei andurist korraks välja. Kui ruumis enam suitsu ei ole, tuleb andur uuesti töökorda seada ning lakke tagasi kinnitada. Kuna suitsuandur töötab patareiga, mis peab vastu umbes aasta, peab meeles pidama, millal andur sai üles pandud ning ei tasuks ära ehmatada, kui andur hakkab piiksuma. Patarei tühjenemisest annab andur ise märku, esialgu suhteliselt harvade ja vaiksete piiksudega, hiljem sagenevate ja valjematega. Sellisel juhul tuleb andur laest alla võtta ning vana patarei uue vastu vahetada ning proovida testnupule vajutades, kas andur hakkab tööle. Meeles tasub pidada seda, et suitsuandurist on abi tulekahjude kiiremal avastamisel vaid siis, kui see on töökorras ning korralikult ja õigesse kohta üles pandud. S i nu kodu t ur val i s u s on Si nu en da kät es ! Piret Seire Lääne-Eesti Päästekeskuse ennetustöö büroo

Sõbrapäeva tähistamiseks sai taas kokku eakate jututuba Seekordsel kokkusaamisel rääkisime teise inimese abistamisest, olgu ta siis lähedane pereliige, sõber või lihtsalt tuttav, kes mingil põhjusel on abivajajaks jäänud. Sageli on abistajal kõige raskem leppida sellega, et inimene, kes on abivajajaks jäänud, ei ole enam endine. Haigused, enesega toimetulemise ja suhtlemisvõimaluste vähenemine muudab oluliselt inimese mõtteid ja maailmatunnetust. Abistamise juures kehtib kuldne reegel, abistada tuleb nii vähe kui võimalik ja niipalju kui vajalik, teha tuleb vaid seda, mida inimene ise ei suuda. Paranemine sõltub tunduvalt rohkem inimesest endast kui tema abistajast, tervenemise nimel peab vaeva nägema. Raskematel juhtudel tuleb aga leppida olukorraga ja oma elu vastavalt ümber kujundama- sundima ennast liikuma, leppima eluaegse ravimite ja abivahendi kasutamise ning ebamugavusega. Kõige rohkem ravib ja abistab tähelepanelikkus ja hea sõna!

MemmeMemme- taadi naistepäevapidu toimub 6. märtsil kell 14 vallamajas. ( Täpsem teave enne üritust) Kaunist talve jätku! Varje Paaliste


Lk 3

Metsaseaduse muudatused Alates 01. jaanuarist 2007 hakkas kehtima uus Metsaseadus (RTI, 04.07.2006, 30, 232), millega seoses on keskkonnaminister välja andnud mõned uued määrused, millest metsaomaniku jaoks on olulisim ehk „Metsa majandamise eeskiri“ (RTL, 09.01.2007, 2, 16). Uuendused on vajalikud metsa kui ökosüsteemi kaitseks ja säästva majandamise tagamiseks. Kuna seadusandluse muutmine toob endaga kaasa teadmatust, toome leheruumi nappuse tõttu välja olulisemad punktid, milles toimusid muudatused ning millega peaks enne seonduvate tegevuste planeerimist tutvuma. • Metsaseaduse mitte kohaldamine väiksemates (alla 0,5 ha) metsatukkades ning teede ja liinide kaitsevööndites. • Metsamajandamiskava koostamine ühist piiri omavate kinnistute kaupa. • Kaitsemetsaks määramine kraavide, peakraavide ja kanalite piiranguvööndis. • Metsa uuendamise kohustused, tähtajad, lubatud metsa uuendamise võtted, uuendamisvõtete rakendamise kohustus metsakasvukohatüüpide kaupa, nõuded, keskkonnateenistuse ettekirjutus, sunniraha. • Tagatisraha metsa uuendamise tagamiseks. • Lageraie tegemiseks vajalikud tingimused, küpsusdiameeter, elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud, minimaalsed liitumisajad, liitumise kohustus eri omanike kinnistutel, lageraielangi suurus kaitse- ja tulundusmetsas. • Raiumise õiguse tõendamise kohustus metsas raie

tegemisel. Toore koorimata okaspuu puidu välja vedamise tähtajad. Kirjeldatud muudatuste kohta saab infot Riigi Teatajast: Metsaseadus (RTI, 04.07.2006, 30, 232) ja Metsa majandamise eeskiri (RTL, 09.01.2007, 2, 16). Siinkohal toome ka riigiasutuste kontaktandmed, millelt saab Metsaseaduse ning selle rakendusaktide kohta vahetut ning asjatundlikku nõu: • Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus- tegevusvaldkondadeks on metsa inventeerimise, metsamajandamiskavade koostamise, metsa uuendamise ja kaitse korraldamine ning asjaomaste andmekogude pidamine. Kontakttelefon Tartus: 733 9464, Tallinnas: 677 1301. Interneti kodulehekülje aadress: www.metsad.ee • Erametsakeskus- tegevusvaldkond on erametsanduse toetamine. Kontakttelefon: 652 5333. Interneti kodulehekülje aadress: www.eramets.ee • Ke s k k o n n a t e e n i s tu se d o n p i i rk o n d l ik u d (maakondlikud): Harjumaa- tel. 672 2972, Hiiumaatel. 462 2831, Ida-Virumaa- tel. 332 4401, Jõgevamaatel. 776 2410, Järvamaa- tel. 384 8689, Läänemaa- tel. 472 4722, Lääne-Virumaa- tel. 325 8400, Põlvamaatel. 799 8198, Pärnumaa- tel. 447 7388, Raplamaa- te. 484 1170, Saaremaa- tel. 452 7777, Tartumaa- tel. 730 2242, Valgamaa- tel. 766 6130, Viljandimaa- tel. 435 5610, Võrumaa- tel. 786 8369. Täpsemad kontaktandmed on keskkonnaministeeriumi koduleheküljel: www.envir.ee Tõnu Sepp Holmen Mets AS •

Rahvaliidu kandidaadid Viimasel ajal on Rahvaliidust saanud sõimusõna. Kas olukord on tõesti nii hull? Tegelikkus on siiski hoopis teine kui räägitakse. Eks paremerakondi teeb kurjaks mõte, et Villu võib jälle midagi kokku keerata. Mõelgem 2003.a. eelarve vastuvõtmisele, kus suudeti peatada üksikisiku tulumaksu alandamine kahe protsendi võrra ja leiti raha üle 800 miljonit krooni kisendavate valdkondade rahastamiseks. Äkki juhtub jälle nii, kui laseme Rahvaliidul toimetada nagu tema soovib. Õigem on vältida seda olukorda ja valada nad sopaga üle, kust pole enam väljatuleku võimalust. Kõik patud ajame Rahvaliidu kaela, olgu selleks maatehingud, põllumajanduse arendamine või viljasalve lood, sest meedia on teadagi kelle kontrolli all. Inimestel tasuks mõelda sellele, kes need skeemid tegelikult välja töötas. Maavahetusskeemid töötas välja hoopis üleeelmine keskkonnaminister, mida ta ka ei varja; viljasalve juhtum leidis aset enne Tammsaart; põllumajanduse lasi põhjateadagi kes. Tammsaare tagasiastumise tegelik põhjus oli hoopis suutmatus paremerakondade vastuseisu tõttu kehtestada väljastpoolt tulevale kaubale kaitsetolle. Nüüd arvatakse, et Rahvaliit on oma osa kätte saanud ja aitab tema materdamisest küll, pöörame pilgud teiste suunas olgu selleks Langi väljaütlemised või Lengi rahaannetused. Kuigi tegijalt juhtub mõndagi, tasuks mõelda, kelle poolt võiks hääletada? Kas nende poolt kes lubavad pudrumägesid, või nende poolt, kes on olnud asja sees ja jagavad päris hästi, mis ümberringi toimub ning teavad kust leida raha omafinantseerimiseks, ilma milleta ei tule Eurotoetusi? Kes on Rahvaliidu kandidaadid Riigikogu valimistel Saare-, Hiiu-, Läänemaa piirkonnas? I number on Orissaare vallavanem ja Saaremaa omavalitsusliidu juht Raimu Aardam. Tema on viimastel RK valimistel alati kogunud üle tuhande hääle. Edasi tulevad endine Hiiu maavanem ja president Rüütli kantseleiülem Tarmo Mänd, rahandusministeeriumi nõunik ja Tabivere valla volikogu esimees Kajar Lember, Läänemaa Rahvaliidu juht ning Läänemaa Kergejõustikuklubi juht ja treener Endel Susi, tuntud loodusfilmide autor Rein Hanson, piirkonna mööblikaupluste keti Münt omanik ning noortega tegelev Ülle Pupart, talumehed Toomas Remmelkoor (Pühalepa vald, Hiiumaa) ja Elvo Leppmaa (Risti vald) ning Kirimäele (Taebla vald, Läänemaa) uue loomalauda rajanud, nüüd investeerija Heleniuse juures töötav Margus Muld. Kõik kandidaadid reastatakse ümber vastavalt saadud häälte arvule. Ainult Männil on lootust saada osa kompensatsioonimehhanismist, kuna tema on Rahvaliidu nimekirjas kõrgel, 5. kohal. Endel Susi.


Õnnitleme juubilare:

Lugupeetud vallarahvas! Õnnitleme Teid peatse Eesti Vabariigi 89. aastapäeva puhul !

URVE SILDE AINO VIIK ÜLO JUUR HEINO SILDE

6. Jaanuar 26. Jaanuar 10. Veebruar 13. Veebruar

70 80 70 70

Saunja küla Vedra küla Vedra küla Saunja küla

Otsime oma meeskonda LääneLääne-Harjumaale ja Tallinnasse KÜSITLEJAID Töö sisu: sisu koguda eraisikutelt andmeid riiklike statistiliste vaatluste ja uuringute tarbeks Nõudmised kandidaadile: kandidaadile kesk-, kutse- või kõrgharidus, hea eesti keele ja keskmine ven, keele oskus, B-kategooria juhiluba ja isikliku sõiduauto olemasolu, arvutikasutamise oskus (MS Word, Excel), hea suhtlemis- ja eneseväljendusoskus, kohusetundlikkus, ausus, kõrge pingetaluvus Omalt poolt pakume: pakume nüüdisaegseid töövahendeid elektrooniliseks küsitluseks, iseseisvat otsustamist tööaja üle, töötulemustest sõltuvat tasu, isikliku sõiduautoga tehtud ametisõitude kulude hüvitamist väljaõpet ja koolitusi Lisainfo· Lisainfo tööleasumise aeg: esimesel võimalusel, töö on töölepingu alusel l is a in f o t el e f on i l 6 2 5 9 1 9 4 , H e l e r ii n S i t s , p e rs o na li s p et s ia l is t Kandideerimiseks palume saata avaldus ja CV kas ee-posti teel personal@stat.ee või postiga märgusõna "küsitleja", Statistikaameti personaliosakond, Endla 15, 15174 Tallinn. Tallinn RAAMATUKOGUS ON UUED RAAMATUD !

Võtan müüki igasugust kinnisvara üle kogu Läänemaa. • konsultatsioonid, • püsivad reklaamiväljundid professionaalsetes kinnisvara müügikanalites, • otsepakkumised kliendibaasis olevatele potentsiaalsetele ostjatele, • notariaalsete toimingute ettevalmistamine, koostöö teiste kinnisvaramaakleritega leidmaks ostjat Teie varale. Kuulutus ei aegu, pakkumisi võib teha ka väljaspool tööaega Katrin Annus OÜ Aarete Kinnisvara maakler Tel.: 50 35 934 katrin@aarete.ee

Margit Kilumets Ita Ever. Elu suuruses Autor Margit Kilumets pole võtnud teatriloolase kohustust üksipulgi lahata armastatud näitlejanna teatri-, filmi- ja telerolle. Pigem on see raamat Ita Everist kui kolleegist, naisest, emast, vanaemast koos rohke pildimaterjaliga. Ever ise tunnistab, et pole kunagi varem olnud nii avameelne. Tiit Lääne Eesti olümpiamedalivõitjad Enam kui sada aastat on maailm pidanud kaasaegseid olümpiamänge. Mängudest on kujunenud oluline rahvusliku eneseteadvuse mõõdupuu nii suurriikide kui ka Eesti taoliste väikeriikide jaoks. Ja sellepärast on iga medal, mis erinevatel aegadel olümpiatelt võidetud, iga riigi, ka meie jaoks, hindamatu väärtusega. Ikka on leidunud Eestiski keegi, kelle sportlik ettevalmistus on lubanud tõusta tippu maailma suurimal spordipeol. Jüri Kotšinev Kahepäise kotka tiiva all Venemaa hiilgus ja hukk 862-1917 „…Kuidas võis juhtuda nii, et inimesed ja väärtused, mida nad endas kandsid ja mida esindasid, sootuks maa pealt kadusid ning tohutu ja võimas impeerium, mis näis vankumatuna, kadus koos oma ajamääramise, inimeste, tõekspidamiste, usu ja veel jumal teab millega ajatusse? Kadus, nagu poleks teda olemaski olnud," arutleb autor sissejuhatuses. PANE TÄHELE: Raamatukogu uued lahtiolekuajad: E,K,R 10.00 – 17.00 T,N 13.00 – 19.00

Linnamäe velskripunkt annab teada: HINNAD INFO Teie soovil on võimalik kohapeal määrata Lähimal ajal jõuab kohale ka Oru valla poolt ostetud EKG eelneva kokkuleppe alusel alljärgnevaid proove: aparaat, mille kasutamine on praegu tasuta (hiljem lisandub Veresuhkur 15.paberi maksumus) Oluline on teada, et ambulatoorne vastuvõtt Kolesterool /üld/ 25.kindlustatud isikutel on tasuta. Ravikindlustuseta Oru valla HGB /vere%/ 15.sissekirjutusega isikul on esimene visiit tasuta. SR /veresete/ 19.CRV /põletikunäit/ 45.Uriin /10 erinevat näitajat/ 20.Peitvere test 55.Lisainfo telefonil 47 95 424, 517718

2007-02  

http://www.oruvald.ee/images/docs/teabelehed/2007-02.pdf

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you