Page 1

15.aprill.2006

NR

2

Austatud Oru valla elanikud. Täna lehes: OÜ Linnamäe Peekkon annab teada !

1

Luulevõistlusest Spordisündmused

2 2-3

Oru kooli uudised

2

Vallavesker annab teada

3

Oru Vallavolikogu uudised

3

Erametsade met4 samajanduskava koostamise toetamine Sündmused Oru vallas

4

Politseinfo..

5

TEATED

6

Teeme oma kodu ümbruse korda ! 21. aprillist kuni 23. aprillini on vallamaja ja uute majade juures üldkasutatavad prügikonteinerid. Kasutage võimalust !. Mitte tuua ohtlikke jäätmeid !

Uue majandusaasta alguses sooviksin Teid tutvustada osaühingu LINNAMÄE PEEKON tegevusega. Meie farm on ehitatud 1986. a. Taani tehnoloogia kohaselt ja seadmetega. Seakasvatusega alustasime 1987. a. märtsis. Oleme üks sajakonnast jätkusuutlikust seafarmist Eestimaal. 15 aastat tagasi oli Eestis üle 300 samas suurusjärgus farmi. Meie farmis on 6000 siga, sh. 650 emist ja 3000 nuumsiga. Taanis on iga taanlase kohta kolm siga, Eestis on 4 eestlase kohta üks siga. Seega on Taanis suhteliselt 12 korda enam sigu kui Eestis (tegelikult palju rohkem, üle 35 korra, kuna elanike tihedus on suurem). Taanlased on uhked oma sigade üle. Millegipärast suhtutakse meil sigadesse ja seapidajatesse põlglikult. Paljudele inimestele on seafarmi ja sealäga laotamisel eralduvad lõhnad ebameeldivad. Oleme selle vähendamiseks viimastel aastatel palju investeerinud. Kevadperioodil kasutame läga laotamiseks lohisvoolikutega laotusseadet, mis võimaldab kasutada sealäga teravilja orastele, jaotades selle taimeridade vahele. Paha lõhna eraldumine on kordades väiksem võrreldes sealäga traditsioonilise hajutamisega. Euroopas peetakse seda parimaks võimalikuks tehnikaks. Suvel me sealäga ei laota. Alates möödunud sügisest rendime viljakoristuse ajaks 4 traktorit koos 14 tonniste laotusseadmetega koosneva lägalaotusbrigaadi, milline laotab teise poole aastas tekkivast 8500 m3 sealägast nädala jooksul. Laotatav läga viiakse kohe mulda. Selle töö teostamise aegadest loodame Teid eelnevalt informeerida. Puhkepäevadel me läga ei laota. Selliselt saame toimetada tänu täiendavalt rajatud 4524 m3 lägamahutile. Kokku on ettevõttel 8524 m3 lägamahuteid. Käesoleval aastal katsetame lõhnade eraldumise vähendamiseks lägahoidla katmist rapsiõliga. Meie tegevusi on tunnustatud ja reglementeeritakse meile väljastatud keskkonna kompleksloaga nr. KKL-01, mille täitmist igal aastal kontrollitakse. Kompleksluba on 38-leheküljeline riiklikesse registritesse kantud dokument, mis sedastab, et meie tegevus on kõigi antud valdkonda reguleerivate EL nõuetega kooskõlas. Antud dokumenti ei saa ”osta”. Selle saamiseks tuli

teha aasta otsa tööd, mille käigus tutvusid ja kontrollisid meie tegevusi erinevate teenistuste töötajad. Oleme palju vahendeid kulutanud meie kasutuses oleva 550 ha maafondi korrastamiseks. Loodan, et vallaelanikud ja külalised ei pea meie põllukasutuse pärast punastama. Oleksime huvitatud maade täiendavast ostmisest või rentimisest. Alates 08.11.2005 on ettevõtte omanikuks AS Valga Lihatööstus. Igal nädalala saadame sinna 220 nuumsiga. Saame nüüd täielikult pühenduda heas mõttes seakasvatuse efektiivsuse parandamisele. Arvan, et ühinemine suure Soome ATRIA lihakontserniga oma emaettevõtte kaudu aitab kiirendada meie arengut ja seega lubab paremini järgida loomade tervise, heaolu ja keskkonna nõudeid. Olme ka siiani palju investeerinud loomade heaolu nõuete parandamisse ja nende vastavusse viimiseks Euroopa Liidu nõuetega. Käesoleva aasta lõpuks jõuame tänu emaettevõtte panusele ka oma emisefarmi renoveerida. Käesoleval aastal kulutame selleks üle 12 miljoni krooni. Järgmiseks aastaks jääb veel vaid võõrdepõrsasteruumid kaasajastada. Kasutame Eestis kõige keskkonnasõbralikumat nn. multifaasilistsensoriga vedelsöödasüsteemi kesikutenuumikute söötmiseks. Sellega suudame arvestades 32 söödakomponendiga (s.h. aminohapped, mikroelemendid, vitamiinid) anda noorsigadele sobiva kontsentratsiooniga ja koguses sööta, tagades nende optimaalse kasvu ja vältida looduse reostamist. Anname tööd praegu 22 inimesele. 2005. a. maksime palkadeks üle 3, 1 miljoni krooni. + riigile üle 1 miljoni krooni sotsmakse. Keskmine brutopalk oli 8310 krooni kuus. Isiku tulumaksu maksime eelarvesse üle 595 tuhande krooni ja käibemaksu üle 912 tuhande krooni. Peame Oru valla mainet väga oluliseks ja aitame kogu jõuga kaasa piirkonna arengule. Loodame väga ka edaspidi kõigi vallaelanike mõistvale suhtumisele meie ettevõtmistesse ning head koostööd ühiste probleemide lahendamisel.


Lk 2

LUULEKONKURSS

Oru Kool registreerib alates 6. aprillist 1. septembril kooli tulevaid lapsi. Kaasa võtta lapse sünnitunnistus. Praegused õpilased ootavad tagasi oma endiseid klassikaaslasi. Info telefonil 47 95 423 või 5298118 e-post kool@oru.edu.ee Lugupidamisega Andres Kampmann Oru Kooli direktor

Märtsikuus toimus Oru valla XIV luulekonkurss. Agaralt võtsid luulekonkursist osa Oru kooli lapsed ja kokku laekus 41 tööd. Luuletusi hindasid Saima Maide, Anni Paaliste, Andres ja Ruth Kampmann. Kõikidele noortele autoritele tänud osalemise eest ja suur aitäh õpetajatele- juhendajatele: Merlin Roosi, Aina Aasna, Tiia Tamm, Edita Luik!

Paaliste “Kevad” Janar Tamm “Unk” Argo Lobja “Kool” LIBLIKAS Raina Višovan

Parimad olid: 7-8 aastased: Andreas Peikel “Päästekoer Nublu” Markus Kleeman “Roki” Lisett Sindeva “ Vana kana” 9-10 aastased: Johanna Nõupuu “Lumememm” Raina Višovan “ Liblikas” Aleks Kuusklaid “Tali” 11-12 aastased: Kristiina Mähar “ Aare” Gloria- Grete Sau “Kevad tuleb”

Liblikas lendas lille kohal, värviline muster oli ta tiival. Küll ta säras päikese käes, tiibu lehvitas kõigest väest. Ära ta lendas kaugele soojale liblikate maale. Järgmisel aastal näen tedaliblikat, kes lendas lille kohal.

13-15 aastased: Sille Limbak, Janis Priske, Georg

SPORDISÜNDMSED……… Veebruaris toimunud Läänemaa valdade talimängudel võistlesid edukalt ka Oru valla spordiharrastajad. Väikevaldade TÄHELEPANU arvestuses jäime Risti järel Linnamäe side teiseks ja valdade üldarvestuses viiendaks. on tublid olid 01.04.2006 V ä g a koroonamängijad ja saalihoki alates laupäeviti meeskond, kes lõpetasid võistkondliku II kohaga. suletud ! Koroonat mängisid Õnne Pool, Jaak Otisalu ja Janno Otisalu. Saalihoki meeskonnas olid: Raiko Opikov, Märt Lumeste, Renno Silde, Mikk Küünarpuu, Reigo Kleemann, Lauri Lilleoks, Tiit Rae, Jussi Notton, Andrus Notton, Eiki Peetersmann Suur tänu kõikidele, kes võistlesid ja andsid endast parima! Võrkpallivõistkond: Lauri Lilleoks, Raivo Priske, Reigo Kleemann, Tiit Rae, Teele Lumeste, Tiina Laurand, Kadi Paaliste, Marili Lepiku

Lauatennise võistkond: Raiko Opikov, Märt Lumeste, Liili Heilu Suusatajad: Tarmo Peterson, Arne Kadanik, Renek Loorens Reesõitjad: Eda Tamme, Krete Ledis, Siim Konks, Kaido Hinno, Renek Loorens, Tarmo Peterson Mälumängu võistkond: Arno Kelnik, Meelis Tomson, Heli Paaliste, Varje Paaliste Juhtkonnavõistluses mängis bowlingut Ülo Loorens VÕRKPALL Oru võrkpallinaiskond osaleb mitmes maakondlikus võistlussarjas ja on jõudnud aasta aastalt aina paremate tulemusteni. Äsja lõppenud rahvaliiga võistlussarjas saavutati I koht, jättes endast tahapoole Ridala ja Haapsalu linna noortevõistkonna “Hani noored”. Maakonna meistrivõistlused on lõpujärgus ja aprilli keskel

mängitakse medalimänge. Suure tõenäosusega mängib naiskond pronksmedalimängu, aga kui juhtub imesid ja suudetakse eelnevalt võita H a a p s a l u l i n n a põhivõistkonda “Hani”, siis on võimalus mängida ka kõrgeima tiitli peale! Tänud kõikidele tüdrukutele õnnestunud hooaja puhul: Teele Lumeste ( võistkonna kapten), Kerda Ledis, Tiina Laurand, Kadi Paaliste, Marili Lepiku, Heli Paaliste, Kristi Vartlaan, Anni Paaliste ja Liili Heilu, kes oli vajalikul hetkel abiks varumängijana. Suur aitäh tubli töö eest treeneritele: sellel hooajal Annika Rouhiainen ja eelnevalt Oleg Põldsam! Võrkpallimeeskonnal on olnud samuti tegus hooaeg. Osaleti Elioni rahvaliigas, Ridala turniiril ja lõpujärgus on Läänemaa rahvaliiga turniir.


Lk 3

Looderegiooni arvestuses saime kuuenda koha. Ridala valla võrkpalliturniiril, kus osalevad ka teiste maakondade võistkonnad, jäime viiendaks. Läänemaa rahvaliiga meeskondade turniir on l õ p u j ä r g u s . Põ h i tu rn i i r i l saavutasime I koha, edasi mängime poolfinaalis ja kui hästi läheb, siis finaalis. O r u v õ r k p a l l i me e s k o n n a koosseisus on andnud endast parima Reigo Kleemann, Lauri

Lilleoks ( võistkonna kapten), Raivo Priske, Renek Loorens, Tiit Rae, Tanel Küünarpuu, Siim Küünarpuu, Georg Paaliste, Peep Lumeste, Ervin Paaliste. Elioni turniiril osalesid veel Silver Schönberg, Martin Torim, Tanel Kahn, Indrek Tuul, Martin Loorits, Margus Krips. Võistkonna treener on Oleg Põldsam. Meeskond tänab toetajaid: Tene Kaubandus, Läänemaa Veoautokeskus, Linpet, Metlin ja Oru vallavalitsus.

LÄHEN KOOLI :) Kaspar 5a. – koolis saab targaks, saab korvpalli mängida; Tambet 6 a. – kui lähed edasi kooli, seal on päris raske: Artur 6 a.- me spordime ka koolis. Õpetajat on vaja, ta aitab vahest. Kui lapsed teevad pahandust, siis direktor riidleb. Raiko 5a. – õpetajad on koolis kõige tähtsamad. Oru valla

Kuidas lapsed siis muidu koolis õpiksid. Rainis 6a. – Koolis võib õppida kah! Sergei 6 a. – peale õppimise koolis veel mängitakse ja sporditakse. Katarina 4 a. ja Janela 4 a. – koolis on vaja õppida, seal kirjutatakse. Mängida ei tohi üldse. Liisa –Johanna 4 a. – kui kasvan suuremaks, siis lähen kooli.

kes osalevad võistlustel ka väljaspool maakonda. Osaletud on mitmetel üritustel. Viimane üritus millest võtsid osa Jaak, Janno ja Jane Otisalu ning Õnne Pool oli turniir “Saku segapaar”. Saadi võite, mängiti viiki ja mõned mängud ka kaotati, aga kogemus ju ainult nii tulebki! Sportlikku ja tervistavat Vallavelsker annab teada Praegu emme ei luba. Praegu on lasteaias hea käia. Tänu Oru Vallavalitsuse abile, on nüüd võimalus vallaveskril Evi Toffer`il turvaliselt ja aegasäästvalt uurida põskkoopaid (SINUSCAN). Olete oodatud ! Samuti on võimalik mõõta kohapeal kolesterooli, veresuhkur, hemoglobiin taset ja põletike näitajaid. Täpsema info korral võtta ühendust tel 47 95 424

ORU VALLAVOLIKOGU UUDISED

Käesolevaks ajaks on toimunud kaks vaatamiseks ja vallavolikogu istungit. Põgusalt ülevaade, mis tutvumiseks otsustatud ja mis arutusel kõigile oli. www.oruvald.ee 13. veebruaril toimus volikogu istung, kus arutusel oli ja vastu võeti Oru valla põhimäärus. Uue põhimääruse vastuvõtmise tingis kohaliku omavalitsuse korralduses seaduses tehtud 51 muutust, Vastu võeti ka vallavara valitsemise kord, mis reguleerib kõiki toiminguid vallavara kasutamise käsutamise kohta. Vallavolikogu kinnitas II arengukava on

Tublilt on valda e s i n d a n u d m e i e koroonamängijad,

lugemisel 2006. aasta eelarve üldmahus 12 893 489, 80 krooni. Täpsemalt saab eelarve kohta infot Oru valla kodulehelt. Arutusel oli Oru valla jäätmekava. Jäätmekava avalikustati Oru valla kodulehel. Vastu võeti majanduslike huvide deklaratsioonide esitamise ja andmete avalikustamise kord. 29. märtsil toimunud volikogu istungil oli esimesel lugemisel Oru valla arengukava. Uus arengukava võetakse vastu 10 aastaks. Koos arengukavaga hakatakse ka koostama valla üldplaneeringut. Esimene lugemine andis palju mõtteainet. Arengukava koostamise töögrupid said mitmel korral kokku ja pandi

paika põhilisemad arengusuunad. Praeguseks ajaks on juba ka üldplaneeringu tegemise käigus toimunud arutelud Jalukse, Keedika, Salajõe, Ingküla, Linnamäe ja Oru küla esindajatega. Otsustai ka omavalitsuse arvele võtta Jalukse küla vana palvemaja hoone. Nüüdseks on külaelu elavdamiseks olemas hoone, mida saavad külaelanikud kasutada. Arutusel oli ka tsentraalkütte hinna tõstmine. Moodustati komisjon koosseisus Õnne Pool, Ruuben Ivask ja Ahto Jõgi. Ajutine komisjon analüüsib


Lk 4

Oru valla kodulehe ümbertegemisega on Teil kindlasti tekkinud palju ebamugavusi. Oru Vallavalitsus vabandab ja loodab mõistvale suhtumisele.

Maandame suviseid turvariske. Suvel pannakse toime kuritegusid mida on kerge ära hoida, kui vaid pöörata rohkem tähelepanu iseenda ja ümbritseva suhtes. Pean siin silmas just jalgrataste, muruniidukite, mobiiltelefonide, tööriistade jm kergesti kaasa võetavate asjade vargusi. Nii mõnigi vargus jääb toime panemata ja närv kulutamata, kui jalgratas lukustatakse poe ukse juures rattahoidla külge, kui jalgratas, muruniiduk ja tööriistad pannakse ööseks kuuri luku taha, kui mobiiltelefoni või rahakotti ei hoitaks seljakotis või muus kergesti avatavas kotis ega kohvikus laua otsa peal, sest riietel pole taskuid, vaid vöökotis. Siin ei ole oma vara kaitseks vaja teha suuri kulutusi. Tuleb vaid muretseda korralikud lukud ratastele ja ustele ning vöökott, kuhu väikesed kuid hinnalised asjad panna. Nii muudate varaste elu palju keerulisemaks. Paraku on vargad visad ja jultunud tegelased, kes, jäädes väljas pika ninaga, ei pea paljuks vaadata sisse majade ja autode ustest ning akendest. Eelmisel suvel pandi üle Eesti toime väga palju vargusi, kus varas sisenes majja või korterisse öösel läbi lahtise akna või lukustamata ukse. Kuidas varas teab, milline uks ei ole lukus? Väga lihtsalt. Ega ta ei teagi. Ta lihtsalt käib ja katsub kõik uksed järjest läbi. Selliste öiste „külaliste“ saagiks langevad tavaliselt esikusse jäetud rahakotid, mobiiltelefonid, dokumendid aga ka auto võtmed, mille abil takistamatult autosse sisenetakse. Eelmisel aastal murti Läänemaal autodesse sisse üle

20-ne korra. Peamiselt varastati automakke, aga ära ei põlatud ka näiteks CD plaate. Üldiselt varas teab, mida tal autost on saada, sest soovitud ese on auto aknast nähtav. Sellepärast ärge jätke asju autos nähtavale kohale. Veel parem, ärge jätke neid üldse autosse ja seda mitte ainult kodu juurde parkides vaid ka randa, kontserdile, metsa või külla minnes. Ka korteritesse murdsid vargad Läänemaal eelmisel suvel sisse rohkem kui 20-l korral. Siin on abiks turvauks ja korralik ukselukk, sest varas eelistab kergemaid takistusi. Kahjuks ei pea paljud inimesed turvaukse paigaldamist vajalikuks või ei ole see pere eelarvet arvestades võimalik. Sellisel juhul tuleb väärtuslikemate esemete numbrid ja eritunnused üles kirjutada. Mõistlik on kodumasinate ja muude esemete tehnilised passid ja garantiitalongid hoida mõnes kindlas laekas või peidetult. Kuna suvi on puhkuste aeg, siis käivad paljud inimesed reisimas või kolivad puhkuse ajaks maale vanaema juurde või suvekodusse. Kui on kavas pikemalt ära olla, tuleb sellest mõnele naabrile teada anda ning paluda tal Teie majapidamisel silma peal hoida ja postkasti tühjendada. Ajalehtedest ja reklaamidest pungil postkast on kindel märk, et pererahvast pole juba pikemat aega kodus. Aeg ajalt langevad inimesed oma edevuse ohvriks kiideldes võõraste või poolvõõraste inimeste seltskonnas oma jõukusega aimamata, et kuulajaks on varas. Kui selline kiitlemine toimub ühise alkoholi tarvitamise käigus, siis võib juhtuda, et hommikul ärgates

polegi enam millegagi kiidelda. Igal juhul tuleb vältida alkoholi tarvitamist vähetuttavate inimestega. Mingil juhul ei tohi neid kutsuda endale külla. Ka vähetuttavate inimestega kaasa minek võib lõppeda keretäie ja rahast ilma jäämisega. Eriti ettevaatlikud peavad olema noored naised ja tüdrukud, sest keretäis ja rahavargus elatakse üle, kuid vägistamine jääb valusaks mälestuseks elu lõpuni. Suviseks koolivaheajaks peaks noored leidma omale mõistlikku tegevust –minema treeninglaagrisse, õpilasmalevasse või leidma mingi tööotsa. Igal juhul tuleks leida mingi pikemaajalisem tegevus, sest igavus on see, mis paneb noored rumalusi tegema. Lastevanemad peavad siin igakülgselt abiks olema, et vältida laste pahandustesse sattumist. Lapsevanem peab töö kõrvalt leidma aega oma lapsega tegelemiseks. Lapsega tuleb hoida usalduslikku vahekorda ning näidata üles hoolivust, siis räägib ka laps oma tegemistest, sõpradesttuttavatest, plaanidest. Kui selgub, et laps või keegi tema sõpradest on millegi keelatuga hakkama saanud, siis tuleb lapsele viivitamatult selgitada, miks selline käitumine on vale ja mis see endaga kaasa võib tuua. Vaieldamatult on lapsevanem lapsele suuremaks autoriteediks kui kurjustav õpetaja või noomiv ja karistav politseinik. Kodused eeskujud mõjuvad alati paremini. Valter Pärn Ülemkomissar


Lk 5

OOTAME HUVILISI ABIPOLITSEINIKEKS !

POLITSEIINFO

Muret teevad hulkuvad koerad! politseikorrapidajale, tel 110

Turvalisus oma külas, vallas ja riigis on viimase aja märksõna. Otsime pidevalt vastust küsimusele, mis toimub meie ümber, kas inimelu ei olegi enam mitte midagi väärt, kuidas korda tagada, kuidas oma vara kaitsta jne.jne. Oleme ka sellest teadlikud, kuidas toimib riiklik korrakaitsesüsteem, kui palju on politseinikke töölt lahkunud ja varsti on oht, et politseimundrit näeb ainult naisterahva seljas. Mida saame aga ise, kodanikualgatuse korras ära teha, et just siin, minu külas ja minu vallas oleks turvalisem elada. Meilgi on arutatud täiendava korrakaitsesüsteemi vajalikkuse üle. Tugevad ja teotahtelised mehed, keda huvitaks abipolitseiniku töö ja kes sooviksid oma panuse anda meie turvalisuse tagamise heaks, andke koheselt oma huvist teada vallamajja, tel 47 24 650, 56 46 91 91, Arno Kelnik, Anneli Nõupuu Edasi saame juba kokku leppida konstaabli ja teiste politseiametnikega, kes tutvustavad abipolitseiniku ülesandeid, sotsiaalseid garantiisid ja väljaõppe

võimalusi Konstaabli vastuvõtuajad: Oru vallamajas igal teisipäeval 8.00-9.00 Vanemkonstaabel Kaido Lukk tel. 518 4069 e- post: kaido.lukk@laane.pol.ee Konstaabli äraolekul: vanemkonstaabel Kiur Klippberg tel 516 8167 e-post: kiur.klippberg@laane.pol. ee Väljaspool konkreetset vastuvõtuaega võtavad konstaablid kodanikke vastu Taeblas, Nurme 12, igal tööpäeval 8.00 16.30. Soovitav oleks eelnevalt aeg kokku leppida tel 47 96 444, sest konstaablid võivad olla hõivatud teiste tööülesannetega. Peale kella 16.30 palume probleemide korral helistada

Konstaabli poole on pöördunud mitmed vallakodanikud kaebusega, et omanikud ei pea korda oma koerte üle. Jalakäijad ei saa kasutada üldkasutatavaid teid, sest koerad ründavad ja metsast on leitud mitmeid ulukite jäänuseid. Oru vallavolikogu määrusega nr 64, 25.09.2002 on sätestatud koerte ja kasside pidamise kord. Siinkohal mõned väljavõtted, mille täitmine on kõige suuremaid probleeme tekitanud. koera või kassi võib pidada omanikule kuuluvas või tema valduses olevas ehitises või territooriumil. Territoorium ( ala) peab olema piiratud selliselt, et on välistatud koera väljapääsemine. omanik on kohustatud vajadusel tähistama sissepääsu tema omandis või valduses olevale territooriumile sildiga “Kuri koer” või muu sildiga koera olemasolu kohta. Omanik peab tagama ameti- või tööülesandeid täitvate isikute ohutuse. Koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise korral vastutab rikkuja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 66 märgiga 3 sätestatud korras. Koerte ja kasside pidamise eeskirja rikumise eest on karistuse suurus kuni 100 trahviühikut. (Käesoleval ajal on ühe trahviühiku hind 60 krooni). Sama rikkumise korral, kui see põhjustas

ORU RAAMATUKOGU SOOVITAB! Oskar Lõvi Kolm naist. "Kolm naist" on Oskar Lõvi perekonna- ja ajalooline triloogia alapealkirjadega "Alma", "Klaara" ja "Viktooria". Peategelase Jaan Järvalase elukäiku vaadeldakse alates Treffneri gümnaasiumist möödunud sajandi algul kuni sügiseni 1944. Käsitletakse tema suhteid naistega, samas visandatakse sündmuste põnev ajalooline taust. Põhjalikult ja tõetruult kujutatakse nii Vene kui Saksa okupatsioonide aegu Eestis, vastupanuliikumist ja Otto Tiefi valitsuse loomist, milles autor ka ise osales, ning neid põhjusi, mis viisid peategelase kodumaalt lahkumiseni.

Aleksei Turovski Sipelgast vaalani

Diana Liiv Neli heldet haldjat.

Loomade elu ja käitumise tutvustaja, zooloog Aleksei Turovski on vorminud raamatuks rea oma ülipopulaarseks saanud raadioesinemisi. Ta oskab värvikalt kirjeldada erinevate loomade eluviisi, teab huvitavaid fakte nende põlvnemisest, paljunemisest ja oskusest järeltulijate eest hoolitseda. Raamatust leiame 30 loomalugu, nii humoorikaid juhtumisi kui õpetusi õigeks käitumiseks loomadega. Illustreeritud autori joonistustega.

Klaverijutt CD koos raamatuga tutvustab P. Tšaikovski kuulsat klaveripalade tsüklit "Aastaajad" läbi muinasjutu, mis on sisse loetud nii CD-le klaveripalade vahele kui ka trükitud kaunilt illustreeritud muinasjuturaamatus. Tsükli esitusse on kaasatud lisaks klaverile ka orkestripillid – lisaks imeilusale klaverimuusikale on võimalus tutvuda erinevate pillide kõla ja välimusega: raamatus on


Õnnitleme juubilare:

Lugupeetud Vallaelanikud ! Olete kõik kaasatud koduvallalehe kujundamisse ja kirjutamistesse ! Oleme valmis igal ajal teie töid avaldama lehes. Võtke julgelt osa, kõik teie mõtted on teretulnud !

Tulge Jüripäevale !

Helmar Maalder Herbert Paalimaa Renata Tomker Alma Landes Elfriede Pilviste Lembit Kirs Harri Kiilverk

Tule naudi kaunist kevadet ja turguta oma tervist !

Õnnitleme lapse sünni puhul! Astrid Kreemann 22.02.2006 Ema:Annika Trükmann Isa: Aivo Kreemann Õnnitlevad Oru Vallavolikogu ja Vallavalitsus

15. aprillil algusega kell 10 toimub spordisaalis võrkpalliturniir

ORU CAP

2005 Olete oodatud omadele kaasa

TÄHELEPANU

ORU VALLA TASUTA TEABELHT

Telefonid: Vallavanem: 47 24 652 Vallasekretär:4724 650 Abivallavanem:4724653 Maakorraldaja:4724 654 Pearaamatupidaja:4795322 Oru raamatukogu:4724655 Linnamäe söökla:4724656

75 75 85 80 75 70 75

Mõisaküla Soolu küla Linnamäe küla Salajõe küla Jalukse küla Saunja küla Seljaküla

Õnnitlevad Oru Vallavolikogu ja Vallavalitsus

Pühapäeval, 23. aprillil, algusega kell 15.00 toimub Linnamäel Jüripäeva jooks. Ja “patsiirtuur”.

02.02 07.02 09.02 23.02 27.02 24.03 30.03

= Adele Kruus Elmar Pruul Valdur Küünarpuu Erich Õepa

26.01.2006 05.02.2006 09.03.2006 15.03.2006

Avaldame kaastunnet omastele !

PANE TÄHELE !!!!! OÜ Linnamäe Peekon algatusel toimub 24. aprillil 2006 a. kell 14.00 Oru vallamaja saalis INFOTUND ! Päevakorras toimub arutelu OÜ Linnamäe Peekoni tegevusest praegu ja tulevikus. Infotunnist võtavad osa: • Viktor Vilks—OÜ Linnamäe Peekon juhatuse liige • Dora Kukk—Läänemaa Keskkonnainspetktsiooni juhtivinspektor • Marika Tamm—Läänemaa Keskkonnateenistuse veemajanduse spetsialist • Erkki-Gennadi Hamolainen— Põllumajanduse kanditaat asedirektor Eesti Maaviljeluse Instituut • Arne Lauri—OÜ Linnamäe Peekoni taimekasvatuse osakonna juhataja Infotunnist võtavad osa ka vallavalitsuse töötajad. KUTSUME KÕIKI ELANIKKE AKTIIVSELT

TÄHELEPANU ! 17. mail kell 18.15—19.15 on Oru vallamaja ees PRILLIBUSS !

Võtan müüki igasugust kinnisvara üle kogu Läänemaa.

Kuulutus ei aegu, pakkumisi võib teha ka väljaspool tööaega. Katrin Annus OÜ Aarete Kinnisvara maakler Tel.: 50 35 934 katrin@aarete.ee


2006-03  

http://www.oruvald.ee/images/docs/teabelehed/2006-03.pdf

Advertisement
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you