Issuu on Google+

KINNITATUD Oru Vallavolikogu 02.06.2011 otsus nr 94

ORU VALLA TERVISEPROFIIL

LINNAMÄE 2011


SISSEJUHATUS Oru valla terviseprofiili koostamist alustati 2010 aasta oktoobris. Profiili koostamise eesmärk on omavalitsuse elanike tervise ja seda mõjutavate tegurite kaardistamine. Terviseprofiili sisendiks on nii indikaatorite alusel kogutud andmed kui ka kogukonnaliikmetelt, otsusetegijatelt ning tervise- ja muude valdkondade spetsialistidelt kogutud arvamused ja info. Protsessi väljund on otsusetegijaile ja kogukonnale esitatav profiil, milles kirjeldatakse nii teksti kujul kui ka graafiliselt kogukonna terviseprobleeme ja vajadusi ning nende võimalikke lahendusi. Eesti Rahvastiku tervise arengukavas, mis koostati 2008 aastal, püstitatakse strateegilisi eesmärke rahvastiku tervise hoidmiseks ja jätkuvaks parandamiseks. Vabariigi Valitsuse prioriteetide seas on olulisel kohal rahvastiku iibe positiivseks muutmine, eeldatava ja tervena elatud eluea pikenemine. Antud eesmärkide saavutamiseks on Rahvastiku tervise arengukavas toodud ära soovituslikud eesmärgid ja tegevused kohalikele omavalitsustele. Need suunad on aluseks ka kõigile käesolevas terviseprofiilis välja toodud eesmärkidele ja tegevustele. Profiil on aluseks tervise arendamise tegevuskava koostamisele, milles püstitatakse konkreetsed eesmärgid tervisetulemite parandamiseks ning määratletakse nende saavutamiseks vajalikud tegevused, ressursid ja vastutajad. Terviseprofiil on abivahend inimeste ja keskkonna terviseseisundi mõõtmisel, hindamisel, analüüsimisel, paremate tervisetulemite eesmärgistamisel ning nende saavutamiseks vajalike tegevuste ja vahendite määratlemisel. Terviseprofiil on suunatud Oru valla elanikele terviseteadlikkuse tõstmiseks ja tervisemõjurite paremaks mõistmiseks. Erinevate valdkondade spetsialistidele, otsusetegijatele ja poliitikutele tervisetemaatika paremaks mõistmiseks ning valdkondadevaheliste koostöö arendamiseks elanikkonna parema tervise nimel. Terviseprofiili koostamise eesmärk on kaardistada vallarahva tervist ja heaolu mõjutavate sotsiaalsete, keskkondlike ning majanduslike tegurite hetkeseis. Neid analüüsides tuua välja peamised tervist mõjutavad probleemid ja vajadused ning pakkuda välja võimalikud tegevused probleemide lahendamiseks ja vajaduste rahuldamiseks. Tervisprofiili koostamise tulemusena suureneb elanike rahulolu eluga, mis omakorda soodustab elanikkonna püsimajäämist omavalitsusse.


Oru valla terviseprofiil ja tervisearenduse rakenduskava

1 ÜLDANDMED Oru vald asub geograafiliselt perspektiivses turismipiirkonnas Lääne maakonnas. Vald piirneb Haapsalu lahe ning Noarootsi, Nõva, Risti, Taebla, Padise ja Ridala vallaga. Maakonnakeskus Haapsalu asub 13 km kaugusel ja pealinn Tallinn asub 80 km kaugusel valla keskusest. Valla haldusterritooriumi suuruseks on 197,65 km². Valla territooriumi läbib kaks riikliku tähtsusega maanteed, läänest itta läbib Haapsalu – Keila maantee ja edelast loodesse Nigula – Nõva maantee. Maantee äärde jäävad ka suuremad külad ja tihedam asustus. Vallas asub 15 küla: Auaste, Ingküla, Jalukse, Keedika, Kärbla, Linnamäe, Niibi, Oru, Mõisaküla, Salajõe, Saunja, Seljaküla, Soolu Uugla ja Vedra. Valla keskus on Linnamäe külas.

1.1 Rahvaarv Seisuga 1. jaanuar 2010 elas Oru vallas (Statistikaamet) 930 elanikku. 01.01. 2009 seisuga oli valla elanike arv 932 inimest, 01.01.2001 seisuga 995 inimest. Seega on rahvastik vähenenud 65 inimese võrra. Oru valla rahvaarvu vähenemine viimase 10 aasta jooksul on stabiilne ja peegeldab üleriigilisi trende. Rahvastiku tihedus Oru vallas on 4,8 in/km², mis on üks hõredamalt asustatud valdasid Läänemaal.

Joonis 1. Oru valla rahvaarv (Statistikaamet)

3


Oru valla terviseprofiil ja tervisearenduse rakenduskava

1.2 Rahvastiku soo- ja vanusejaotus Valla rahvastik on vananemas, seda tingib sündivuse langus, üldine töö ja elukohtade vähesus. Rahvastikupüramiidide võrdlemisel positiivse trendina võib välja tuua asjaolu, et 10-14 a noortest on suur osa jäänud Oru valda. Märkimisväärne on aga 30-34 aastaste tööealiste elanike vähene arv.

Joonis 2. Oru valla rahvastikupüramiid seisuga jaanuar 2000

Joonis 3. Oru valla rahvastikupüramiid seisuga jaanuar 2010 4


Oru valla terviseprofiil ja tervisearenduse rakenduskava

1.3 Elussünnid Sündivus on olnud Oru vallas alates 2000 aastast kõige kõrgem 2002 ja 2004 aastal, kus registreeriti 13 sündi, kõige madalam 2000 ja 2006 aastal, mil registreeriti ainult 4 sündi. (Statistikaamet).

Joonis 4. Elussündide arv ja sooline jaotus Oru vald (Statistikaamet)

1.4 Surmad Surmajuhtude arv alates 2000 aastast näitab languse trendi, mis on positiivne.

Joonis 5. Surmade arv ja sooline jaotus Oru vald (Statistikaamet)

5


Oru valla terviseprofiil ja tervisearenduse rakenduskava

1.5. Loomulik iive Oru valla loomuliku iibe kordaja on märgatavalt negatiivsem, kui Eesti näitaja.

Joonis 6. Loomuliku iibe kordaja Oru vald ja Eesti (Statistikaamet)

1.6 Kohaliku omavalitsuse eelarve Valla eelarve tulud ühe elaniku kohta on kuni 2008 aastani kasvanud, kuid 2009 aastal on toimunud majanduskriisi tingimustes tulubaasi märgatav vähenemine.

Joonis 7. Oru valla eelarvetulud (krooni elaniku kohta). Allikas: Oru VV

6


Oru valla terviseprofiil ja tervisearenduse rakenduskava

1.7 Tulumaksu laekumine Tulumaksu laekumine suurenemine kuni 2008 aastani iseloomustab elanikkonna elatustaseme tõusu. Alates 2009 aastast toimunud tulumaksu langus on tingitud elanikkonna sissetulekute langusest ja üldisest majanduslangusest ning töötuse kasvust.

Joonis 8. Laekunud tulumaks ühe elaniku kohta (Oru VV)

1.8

Demograafiline tööturusurve indeks

Alates 2000 aastast on tööturusurve indeksi näitaja olnud pidevas negatiivses languses, millest lähtub, et järgneval kümnendil lahkub tööturult vanaduse tõttu rohkem inimesi, kui tööturule siseneb.

Joonis 1.1.6. Demograafiline tööturusurveindeks. Allikas: Statistikaamet

Joonis 9. Demograafiline tööturusurveindeks ( Statistikaamet)

7


Oru valla terviseprofiil ja tervisearenduse rakenduskava

2 SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED 2.1

Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted

Väikeettevõtluse areng vallas on positiivne. Oru valda iseloomustab suur väikese töötajate arvuga ettevõtete osakaal. Üle 50 töötajaga ettevõtteid ei ole. Valla looduslikest ja geograafilistest eripäradest tulenevalt on perspektiivikas turismialane majandustegevus. Suurimad vallas tegutsevad ja töökohti pakkuvad ettevõtted on seakasvatusega tegelev AS Atria Farmid Linnamäe farm, liha töötlemisega tegelev AS Linpet ja söe pakendamisega tegelev NAP KONSULT OÜ. Hooajaliselt annab tööd turbatootmisega tegelev AS Tootsi Turvas. Tööandjana on olulised valla asutused, kool, lasteaed, raamatukogu, hooldekodu, söökla, samuti erinevad teenindusettevõtted, kauplused, bensiinijaam, sidejaoskond jne.

Joonis 2.1.1a. Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted. Allikas: Statist

Joonis 10. Majanduslikult aktiivsed üksused Oru vald (Statistikaamet)

Joonis 11. Majanduslikult aktiivsed üksused aastal 2009 Oru vallas (Statistikaamet)

8


Oru valla terviseprofiil ja tervisearenduse rakenduskava

2.2

Maksumaksjad

Maksumaksjate osakaal elanikkonnast on ühtlaselt tõusnud kuni 2008 aastani. Alates 2008 aastast on langenud 2006 a tasemeni, mis on seotud valla tööealise elanikkonna arvu muutustega (elanikkonna vananemine), töökohtade arvu vähenemisega (töötuse kasv). Surve sotsiaalsfääri ülalhoidmiseks võib lähitulevikus kasvada.

Joonis 2.1.4. Maksumaksjate osakaal elanikkonnast Oru vallas (Oru VV)

2.3

Keskmine brutotulu

Valla elanike sissetulekud on pidevas tõusujoones kuni 2008 aastani. Kui 2006 a oli keskmine brutotulu 7873 krooni elaniku kohta, siis 2008 a oli 10830 krooni elaniku kohta. 2009 aastast on elanike sissetulek seose töötuse kasvuga langenud. Maksumaksjate arv ja brutotulu on oluliseks aluseks valla tulubaasile.

Joonis 2.1.5. Keskmine brutotulu ( Statistikaamet)

2.4 Ülalpeetavate määr Näitaja iseloomustab valla rahvastiku vanuselist koosseisu ja näitab, kui suur on tööealiste elanike koormus mittetööeas elaniku kohta. Võrrelduna Eesti näitajatega on tööealiste elanike koormus mittetööeas elaniku kohta püsinud suurem kui Eesti keskmine, põhjuseks väiksem 9


Oru valla terviseprofiil ja tervisearenduse rakenduskava tööealiste elanike koosseis. Oluline eelarvepoliitika kujundamisel – väiksem tulubaas ja suuremad kulud mittetööeas elanikele suunatud toetustele, tegevustele.

Joonis 14. Ülalpeetavate määr Oru vald (Statistikaamet)

2.5

Töötus

Nagu kogu Eestis, nii oli töötuse suur tõus ka Oru vallas 2009 aastal, mis näitab jätkuvat tõusu. Kui seisuga 31.12. 2006 a oli vallas registreeritud töötute arv 5, siis 31.12. 2009 oli vallas registreeritud töötuid 32 inimest. 21.11. 2010 on vallas registreeritud töötuid 22 inimest, mis moodustab tööealisest elanikkonnast 3,6%. Positiivne on see, et töötute arv 2010 aastal näitab languse tendentsi.

Joonis 2.1.8. Registreeritud töötuse määr (Eesti Töötukassa)

10


Oru valla terviseprofiil ja tervisearenduse rakenduskava

2.6 Toimetulek Oru vallas on Eesti Haigekassa andmetel 2009 a ravikindlustusega kaetud 881 inimest, mis moodustab 94,7% valla elanikkonnast. Valla ravikindlustusega kaetud elanike osakaal 2009 aastal on peaaegu võrdne Eesti keskmisega, 96,4%.

Joonis 16. Ravikindlustusega kaetud elanike arv Oru vallas (Haigekassa) Töövõimetuspensionäre on vallas 2009 aasta andmeil 53 inimest, mis moodustab 8,8 % kogu tööealisest elanikkonnast. Samal perioodil oli vallas 70 puudega inimest, mis moodustab 7,5 % kogu valla elanikkonnast. 2009 2009 a kokku Kerge puue Lapsed 1 1 Täiskasvanud 69 18 Tabel 1. Puudega inimeste arv Oru vallas (Oru VV)

Raske puue

Sügav puue

45

6

Vallas on palju pensionäre, kelle pension katab nende esmavajadused ja seetõttu on toimetulekutoetust võimalik taotleda praktiliselt sellistel inimestel, kellel puuduvad igasugused sissetulekud. Enamasti on need üksi elavad töötud. Majandusbuumi ajal oli vallas töötuid väga vähe ja seepärast langes ka toimetulekutoetuse saajate arv. Töötute arv on kasvanud ja sellest tulenevalt ka suurenenud toimetulekutoetuse maksmine.

Joonis 17. Väljamakstud toimetulekutoetused 1 elaniku kohta

11


Oru valla terviseprofiil ja tervisearenduse rakenduskava Kuna toimetulekutoetuse maksmise piirmäär on tegelikuks toimetulekuks väga väike, maksab vald oma elanikele mitmeid lisatoetusi. Sotsiaaltoetused omavad märkimisväärset kaalu majandusliku- ja toimetulekuprobleemidega inimeste toimetulemisel. Oru vallas on terviseprofiilis vaadeldud perioodi jooksul vähekindlustatud isikutele või perekonna toimetuleku kindlustamiseks makstud alljärgnevaid täiendavaid sotsiaaltoetusi: toetus kütte muretsemiseks, määratakse vähekindlustatud peredele ja üksi elavatele eakatele; toetus ravi-, rehabilitatsiooni- ja ravimikulude hüvitamiseks mittetöötavatele ravikindlustuseta isikutele, puuetega isikutele, pensionäridele, vähekindlustatud peredele; toetus prillide muretsemiseks õpilastele, üliõpilastele ja eakatele; hooldusteenuse osaline kompenseerimine hoolekandeasutuses; laste lõunasöögi kompenseerimine lasteaias ja koolis; toetus vanemliku hoolitsuseta laste peredele; toetus laste huvitegevuses osalemiseks; toetus majanduslike raskuste korral; hooldajatoetus raske ja sügava puudega isikute hooldajatele; erakorraline toetus tule- ja loodusõnnetuse puhul. Paikkonnas pakutavad sotsiaalteenused Sotsiaalnõustamine, hooldamine hoolekandeasutuses, pesupesemisteenus, sotsiaalkorterid, hariduslike erivajadustega lastele tugiteenused ( logopeed, eripedagoog). Võlanõustamisteenust, psühholoogilist nõustamist jm spetsiifilisi teenuseid osutatakse enamasti Haapsalus ja vajadusel on need Oru valla kliendile tasuta. Tervishoiuteenused Pereõe vastuvõtt 3x nädalas ja erinevate terviseuuringute võimalikkus: kolesteroolitaseme, veresuhkru, hemoglobiini, põletikunäitajate määramine verest, esmane uriinianalüüs, ninakõrvalurgete ultraheliuuring, kehamassi indeksi määramine, südame EKG uuring. Pereõeteenus hooldekodus on 8 tundi ööpäevas, erialaspetsialistide vastuvõtud on enamuses maakonnahaiglas. Seoses elanikkonna vananemisega on suurenenud vajadus koduõendusteenuse järele. Koduõendusteenust osutab osaliselt pereõde. Koduhooldusteenust Oru vallas hetkel ei osutata, kuna suures osas katavad selle vajaduse puuetega inimeste hooldajad.

2.7

Kaasatus kogukonna tegevustesse

Oru valla olulisemateks probleemideks on vabade elamispindade ja noortele sobilike töökohtade vähesus ning ebapiisav korrastatud info saamise võimalus. Elanike kaasamine otsustusprotsessidesse toimub koostöös seltside ja ühendustega, ümarlaudade korraldamine, ühisürituste läbiviimine jne. Kavade ja planeeringute tutvustamiseks toimuvad avalikud arutelud. Koostöö süvendamiseks viiakse läbi erinevatele sihtgruppidele ümarlaudu. Vallas tegutsevad täisealistele tantsuringid, võimlemisring, võrkpallitreeningud erinevatele vanusegruppidele, kunsti- ja käsitööõpetus erinevas vanuses elanikele. Tervislikku eluviisi toetavad üritused paikkonnas Sporditreeningud, üritused lastele ja täiskasvanutele, matkad, laagrid jne. Täiskasvanutele võimlemisring, tantsutreeningud, pallimängutreeningud, matkad, muud vaba aja üritused.

12


Oru valla terviseprofiil ja tervisearenduse rakenduskava Sportimisvõimalused Vallal on spordisaal, korvpalliplats, jalgpalliplats, kaks matkarada Saunja ja Salajõe külas ning erinevad elamusspordialadega tegelemise võimalus Uuskalda puhke- ja spordikülas. Motokrossirada Auaste külas ja ratsaspordivõimalused Jalukse külas. Turvalisus Vallas on loodud kaks naabrivalve piirkonda. Suurimaks mureks on sügis-talve periood, kui suvemajad tühjaks jäävad, siis esineb mõningaid rüüstamisi ja vargusi. Kaugemal asuvad talupidamised on hajutatud ja seetõttu nende inimeste turvalisus ka ebakindlam. Oluline on tõsta inimeste teadlikkust igapäevaelu turvalisusest, viia läbi koolitusi kuritegevuse ennetamiseks.

3 LASTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG Vallas on laste arv olnud viimastel aastatel küllaltki stabiilne. Laste arvu kasv saab toimuda lähiaastatel kvantitatiivsete muutuste mõjul (sisseränne, sündivuse suurenemine), mida omakorda mõjutab piirkonna sotsiaal-majanduslike olude kvaliteedi muutus (elamispinnad, töökohad).

Joonis 18. Laste arv Oru vallas (Statistikaamet) Valla territooriumil on Oru kool, mis annab põhiharidust ja Linnamäe lasteaed. Mõlemad haridusasutused asuvad valla keskuses, Linnamäe külas. Koolimaja on ehitatud 10 aastat tagasi, kaasaegne ja moodsa lahendusega. Lasteaed on rajatud 20 aastat tagasi, kuid tänaseks renoveeritud ning kaasajastatud õppekeskkonnaga. Mõlemad lasteasutused vastavad seadustest tulenevatele tervisekaitsenõuetele. Kooliõendusteenust korraldab piirkonna perearst. Laste toitlustamine põhikoolis (lõunasöök ja pikapäeva rühma eine) tasustatakse osaliselt riigi eelarvest ja osaliselt valla vahenditest. Lasteaia toitlustamiskulud tasutakse osaliselt lastevanemate poolt ja osaliselt valla eelarvest. Peamisteks laste ja noortega tegelevaks asutuseks on Oru kool, kuhu on suures osas koondunud ka muud laste ja noorte vabaaja tegevused (pikapäevarühm, huviringid- loometegevused, instrumendiõpetus, kunstiring, puutööring, sporditreeningud, noorteürituste korraldamine jne). Oru kool on liitunud Tervist Edendavate Koolide ( TEK) võrgustikuga. 13


Oru valla terviseprofiil ja tervisearenduse rakenduskava Põhikooli õpilaste arv on küllaltki stabiilne, Oru koolis õppis 2008 a 70 õpilast, 2009 a 68 ja 2010 a 69 õpilast. Lasteaed on aastate lõikes laste arvult püsinud stabiilsena.

Joonis 19. Laste arv haridusasutustes Oru vald (Oru VV) Valla teed, mis ühendavad suuri keskusi nagu Haapsalu ja Keila, on liiklusvahenditele tehniliselt heas seisukorras. Jalakäijatele ei ole liiklemine turvaline, kuna puuduvad kergliiklusteed. Õpilaste kooliteel on üks nõuetekohaselt rajatud ja valgustatud ülekäigurada. Valla toetus terviseteenuste kättesaadavusele on toetav. Õpilaste plaanilist meditsiinilist tervisekontrolli teostab perearst. Puhas loodus soodustab tervislike eluviiside harrastamist. Oluline roll on tervistedendaval algõpetusel, sest põhitõed ja harjumused omandatakse lapsepõlves. Tervistedendavate tegevuste paremaks korraldamiseks on vajalik teha õpilaste ja lapsevanemate hulgas uuring, mille alusel planeerida tervistedendavate tegevuste arengut.

4 TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND 4.1

Keskkonna mõjurid

Terviseedenduslik printsiip on väärtustada elanikkonna tervist ja tervislikku käitumist. Oru valla tugevusteks on puhas loodus ja mere lähedus. Õhku oluliselt saastavaid paikseid saaste- ja kiirgusallikaid vallas ei ole. Aeg ajalt levib Atria farmidest sealäga hais, mis on ebameeldiv, kuid mitte otseselt tervisele kahjulik. Kütteperioodil levib kergekujuline tahmareostus Linnamäe katlamaja ümbruses. Müra ja vibratsioon tuleneb valla territooriumi läbivast liikluse intensiivsusest.

4.2 Huvitegevused Loodushuvilised saavad elamuse matkaradadel Saunjas ja Salajõel, mis on hästi hooldatud ja turvalised. Linnamäel on koolimaja baasil arendamisjärgus huvi/ loomekeskus, kus iga nädal toimuvad lastele ja täiskasvanutele erinevaid loometegevusi võimaldavad tunnid. Vald toetab elanike vaba aja mitmekesist veetmist, huviringidest osavõtumaks on sümboolne. Omavalitsus ja vabaühendused taotlevad lisavahendeid tööealise elanikkonna vaba aja tervislikuks veetmiseks. 14


Oru valla terviseprofiil ja tervisearenduse rakenduskava

4.3

Üldkasutatavad spordirajatised ja terviserajad

Üldkasutatavad on Oru kooli spordisaal ja spordiplatsid, matkarada Silma Looduskaitsealal Saunja külas ja Salajõel.

4.4

Kohaliku omavalitsuse alkoholipoliitika

Alkoholi müüakse vallas 3 kaupluses ja bensiinijaamas ning ühes meelelahutusasutuses. Avalikel üritustel müüakse alkoholi vastavalt kehtivale seadusandlusele. Koostöös politseiga jälgitakse, et alkohol ei oleks kättesaadav noortele.

4.5

Kuriteod

Oru vallas toimepandud kuritegude arv on ajavahemikus 2002- 2008 a näidanud kasvutendentsi, järsk langus 2002 a tasemele toimus 2009 aastal, mis on igati positiivne nähtus. Seda võib põhjendada ka majandusliku madalseisuga, olukorras kus raha napib tarbitakse ka alkoholi vähem ja keskendutakse rohkem töö otsimisele ja perele. Ennekõike on vähenenud liikluskuriteod.

Joonis 21. Liikluskuriteod ja –õnnetused Oru vallas (Oru VV)

Autode keskmine ööpäevane liiklussagedus 1800

1726

Liiklussagedus

1700

1602 1540

1600 1500 1400

1509

1430 1290

1300 1200 1100 1000 2005

2006

2007

2008

2009

2010

Joonis 22 . Autode keskmine ööpäevane liiklussagedus teel nr. 17 Keila - Haapsalu km. 63,777 68,795: 15


Oru valla terviseprofiil ja tervisearenduse rakenduskava Andmed põhinevad AS Teede Tehnokeskuse mõõdistustele, mida teostatakse Maanteeameti tellimusel kogu riikliku teedevõrgu ulatuses igal aastal. Liikluse intensiivsuse kasv Linnamäe keskust läbival maanteel nõuab Linnamäe küla liikluskorralduse ohutumaks muutmist. Jalakäijate turvalisuse tagamiseks on vajalik kergliiklustee rajamine sõidutee äärde.

4.6 Tuleohutus Valla territooriumil esineb sagedamini väiksemaid olmeprügi- ja kulupõlenguid. Tõsisemate tagajärgedega tuleõnnetusi viimasel viiel aastal on olnud 3, neist üks inimohvriga. Valla suurimateks kriisikorraldusega seotud riskiobjektideks on Oru Hooldekodu ja Oru Kool.

5 TERVISLIK ELUVIIS 5.1.

Tervisealase teabe kättesaadavus

Oru vallas on võimalik saada otsest tervisealast teavet perearstilt ja pereõelt. Vastuvõturuumides on info saadaval paberkandjal. Oru raamatukogus ja Jalukse kaupluses on teabe hankimiseks avalik internetipunkt. Tervisealast teavet jagatakse erinevatel üritustel, lastevanemate üritustel koolis ja lasteaias ning eakate üritustel. Oluline infokandja on kord kvartalis ilmub valla teabeleht. Teabe vajadus ja edastamise meetodid on sihtgrupiti väga erinevad. Oluline on eelkooliealiste laste lastevanemate terviseteadlikel teemadel koolitamine, samuti eakate inimeste nõustamine ja koolitamine. Tervisealase info edastamisel tuleks suuremat tähelepanu pöörata inimese teadlikkusele nii füüsilise kui vaimse tervise säilitamiseks. Inimeste huvi on kasvanud loodus- ja alternatiivravi suhtes, suurenenud on elanikkonna liikumisaktiivsus. Puudub teave elanikkonna toitumisharjumistest ja tervisealase teabe omamise allikatest.

5.2 Tervislikku eluviisi toetavad ettevõtmised paikkonnas Vallas korraldatakse mitmeid üritusi, mis teenivad terviseedenduslikku eesmärki: erinevad võistlusmängud üritustel, spordivõistlused, matkad, talgud, treeningud. Koolis ja lasteaias tervislikke eluviisi ja tervislikku toitumist propageerivad üritused, leivategu, moosi keetmine, jüriööjooks, volbrijooks, vastlapäev, spordipäevad lastele, noortele, võrkpalliturniirid erinevatele vanusegruppidele, tantsutreeningud, võimlemisrühmad naistele.

6. TERVISETEENUSED Oru vallas tegutseb terviseteenuse osutajana perearsti kabinet, mis asub valla keskuses, Linnamäe külas, kus patsientide vastuvõtt toimub 3 korda nädalas. Ülejäänud vastuvõtuaegadel on perearsti vastuvõtt Haapsalus. Eriarstiabiteenused asuvad valdavalt Haapsalus. Probleemiks on eakate ja sotsiaalselt väheaktiivsete elanike transpordivõimaluste puudumine eriarstiabi saamiseks nii Haapsalus kui Tallinnas. Lähimad apteegid on Haapsalus, üksikutel eakatel on ravimite kättesaamine raskendatud.

16


Oru valla terviseprofiil ja tervisearenduse rakenduskava

7. TERVISPROFIILIST TULENEVAD EESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA Peatükis on välja toodud valdkondade probleemid, eesmärgid ja nende täitmiseks võimalikud tegevused. Terviseprofiili eesmärk: Oru vald on kvaliteetse ning jätkusuutliku elukeskkonnaga, terve, haritud, aktiivse ja avatud elustiiliga piirkond, kus elanikel on tugev paikkondlik identiteet.

7.1.

Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused

Sotsiaalse sidususe all mõistetakse ühiskonna võimet tagada iga oma liikme heaolu, ületades sotsiaalset lõhestumist ja vältides tõrjutust. Sidususel on otsene seos tervisega – mida suurem on sidusus, seda paremad on ka tervisenäitajad. Sidususe kõrge tase toetab ka sotsiaalset turvalisust, mis on omakorda oluline tervisemõjur. Sotsiaalset turvalisust iseloomustavad tööhõive, vaesuse ja kihistumise näitajad. Tõrjutud sotsiaalsete gruppide olemasolu on oluline risk rahva tervisele, seevastu võrdsed võimalused ja võrdne ligipääs teenustele suurendavad sotsiaalset turvalisust ja sidusust ning parandavad tervisenäitajaid. Kohalikul võimul on võimalused mõjutada sotsiaalse sidususe arengut seadusandluse, rahastamisotsuste ja ühiskonna prioriteetide kujundamise kaudu. Avalik sektor saab toetada valitsusväliste organisatsioonide initsiatiive ja arengut, kaasates indiviidide ja huvigruppe otsuste tegemisse. Sidususe planeeritud arendamine ja sotsiaalselt tundlike rühmade kaasamine toob kaasa nii usalduse kui ka sotsiaalse ja majandusliku turvalisuse kasvu, mis on olulised rahvastiku tervise mõjurid. Valdkonna probleemid: • Majanduskriis on suurendanud töötute arvu vallas. Töötus suurendab omakorda tõrjutust ja majanduslikku toimetulematust. • Maksumaksjate osakaal elanikkonnast suhteliselt väike, see kasvatab survet valla eelarvele ja sotsiaalsfääri ülalpidamise võimekusele. Valdkonna eesmärk: Oru valla erinevate elanikerühmade sidususe suurendamine ja tõrjutuse vähendamine. Võimalikud meetmed: • Kaasata külaliikumisse elanikerühmi, kes on kaotanud või kellel on oht kaotada töö ja side kogukonnaga (töötud, puudega inimesed jt) läbi koolituste, infopäevade, ja nõustamiste. Aeg: pidev • Arendada valla sotsiaalset infrastruktuuri, toetada koostöö- ja toetusvõrgustike ja huvialaühenduste tegevust ning luua inimeste omaalgatust ja sotsiaalset aktiivsust soosiv keskkond läbi vallaeelarve, koolituste, projektide ja infopäevade. Aeg: pidev

17


Oru valla terviseprofiil ja tervisearenduse rakenduskava • Tagada elanikkonnale tervisega seonduva teabe kättesaadavus, eriti sotsiaalselt tundlikele gruppidele nende õiguste, hüvitiste ja teenuste kohta, kasutades projekte, koolitusi, infopäevi, nõustamisi. Aeg: pidev • Korraldada vallaelanike sotsiaalse sidususe suurendamiseks terviseedendamise alaseid üritusi läbi projektide, teabepäevade. Aeg: 2011-2013 • Viia läbi omastehooldajate teadlikkuse tõstmist läbi koolituste, teabepäevade ja nõustamise. Aeg: pidev • Leida paremaid võimalusi transpordikorralduses vastavalt sihtgrupi erivajadustele.

7.2.

Laste tervislik ja turvaline areng

Lapse- ja noorukieas pannakse alus inimese terviseteadlikkusele ja tervist säästvale käitumisele. Tervist mõjutavad peresuhted, kodused elamistingimused, kodukoha loodus- ja tehiskeskkond, lasteaia- ja koolikeskkond, samuti üldine sotsiaalmajanduslik keskkond, sh haridus- ja tervishoiusüsteemi korraldus ning töötus ja vaesus riigis. Suurt mõju avaldab lastele neid ümbritsev sotsiaalne võrgustik, vanemate, vanavanemate, sõprade eluviis ja käitumine. Lapse ja noore tervisearengu kujunemist tuleb käsitleda koosmõjus perekonna ja keskkonnaga, kus laps suurema osa ajast viibib. Investeering haridusse võrdub investeeringuga tervisesse. Koolil ja koolis toimuval on oluline roll lapse väärtushinnangute, sotsiaalsete oskuste, tervise ja toimetuleku kujunemisel. Haridustee katkemine ja rahvastiku tervis on omavahel seotud. Mida madalam on hariduslik tase, seda halvemad on tervisenäitajad ning lühem keskmine eluiga. Pöörates õigel ajal tähelepanu arengu- ja tervisehäiretele ning riskiteguritele, on võimalik probleeme ennetada. Varajase sekkumise nüüdisaegne käsitlus põhineb tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna paindlikul koostööl, liikudes meditsiiniliselt mudelilt enam sotsiaalse mudeli poole. Tähelepanu vajavad sotsiaalsete probleemidega, tagasihoidliku haridusliku ning majandusliku taustaga peredes elavad lapsed ja noored. Nende tervise ja arengu toetamisele suunatud tegevused aitavad märkimisväärselt vähendada rahvastiku tervisenäitajates avalduvat ebavõrdsust. Valdkonna probleemid: • Puuduvad uuringud laste subjektiivsete hinnangute kohta oma tervisele ja teadmiste kohta tervisedenduse valdkonnas. • Laste ja noortega tegelevate spetsialistide leidmine • Edendada seksuaaltervisealast teadlikkust • Tubaka, alkoholi ja narkootiliste ainete kahjulikkuse alased koolitused, õppepäevad erinevatele noorte sihtgruppidele • Valla eelarve vähesed võimalused lastega perede toetamiseks • Vähesed võimalused lastel suvel töötamiseks. Valdkonna eesmärk: Oru vald on tervislikke eluviise, õpilase eripära ja arengut toetava õpikeskkonnaga omavalitsus. Oru valla noortel on head huvihariduse omandamise ja tervislikud vabaaja veetmise võimalused. Võimalikud meetmed: • Saada laste subjektiivne hinnang oma tervisele ja nende teadlikkusele tervist edendava elustiili kohta läbi uuringute, infopäevade . Aeg: 2011-2013 • Suurendada lastevanemate teadlikkust ja oskusi laste tervisliku arengu kujundamisel läbi projektide, infopäevade, loengute , vestluste ja nõustamiste. Aeg: pidev 18


Oru valla terviseprofiil ja tervisearenduse rakenduskava • Leida võimalusi laste suvise koolivaheaja sisustamiseks läbi vallaeelarve ja projektide. Aeg: pidev • Terviseõpetuse mitmekesistamine koolis. Aeg: pidev

7.3.

Tervist toetav keskkond

Inimest ümbritsev keskkond mõjutab terviseseisundit sageli enam, kui seda tajutakse. Selles peatükis vaadeldakse elukeskkonnana keskkonda, mis ümbritseb meid väljaspool töö- ja õpikeskkonda. Elu-, töö- ja õpikeskkonda võivad sattuda erinevad ohutegurid (keemilised, füüsikalised, bioloogilised) peamiselt toodetest, ehitistest, rajatistest, sõidukitest ja tööstusettevõtetest. Eelnimetatud ohuteguritega puutub inimene kokku kas vahetu kontakti või õhu, vee ja toidu kaudu. Samuti võib kontakt ohuteguritega toimuda teiste inimeste või ka loomade kaudu. Elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevate ohutegurite negatiivne mõju võib ilmneda tihti alles aastate pärast (näiteks areneb välja allergia, närvikahjustus või kasvaja). Sageli mõjutab inimese tervist samal ajal mitu keskkonnast tulenevat ohutegurit. Seega on keskkonna mõju tervisele kompleksne ning sõltub nii keskkonnategurite iseloomust kui ka ajast, mille jooksul nad tervist mõjutavad. Valdkonna probleemid: • Valla keskuses puudub nõuetekohane terviserada • Vähene koostöö naaberomavalitsustega tervisliku elukeskkonna loomisel Valdkonna eesmärk: Oru vald on meeldiva elukeskkonnaga, korrastatud ja kaasaegse infrastruktuuriga vald, kus järgitakse säästva arengu ja tervisedenduse põhimõtteid Võimalikud meetmed: • Luua võimalus Linnamäe-Rannaküla kergliiklustee rajamiseks. Aeg: 2011-2012 • Koostöö naaberomavalitustega koostööprojektide näol tervislikuma elukeskkonna loomisel. Aeg: Pidev

7.4.

Tervislikud eluviisid

Käesolevas peatükis antakse ülevaade sellest, kuidas oleks võimalik tervislikke valikuid suurendada ning inimeste riskikäitumist vähendada. Peamisteks käitumuslikeks tervisemõjuriteks tuleb pidada vähest kehalist aktiivsust, tasakaalustamata toitumist ja riskikäitumist, näiteks alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarbimist, hasartmängurlust, riskivat seksuaalkäitumist ning ebaturvalist käitumist liikluses (kiiruse ületamine, turvavööde ja helkurite kasutamata jätmine jne). Tervisekäitumist mõjutavad otseselt isiku hoiakud, uskumused, väärtushinnangud, teadlikkus, oskused ja motivatsioon. Inimest ümbritsev elukeskkond oma keskkondlike, sotsiaalmajanduslike ja psühhosotsiaalsete mõjudega määrab suures osas milliseid tervist puudutavaid otsuseid inimene langetab ja kuidas inimene enda ja teiste tervise suhtes käitub. Tervisliku eluviisi soodustamiseks tuleb erinevate eluvaldkondade esindajatega koostöös viia ellu abinõud terviseteadlikkuse ja tervist toetava keskkonna kujundamiseks. Tuleb suurendada kehalist aktiivsust soodustavate võimaluste ja täisväärtusliku toidu kättesaadavust, vähendada

19


Oru valla terviseprofiil ja tervisearenduse rakenduskava sõltuvust tekitavate ainete kättesaadavust ja nõudlust nende järele ning soodustada turvalist käitumist liikluses, olmes ja vabaaja veetmisel. Valdkonna peamised probleemid: • Puuduvad uuringud rahvastiku ja erinevate riskirühmade liikumis- ja toitumisharjumustest määravate mõjurite ja hoiakute kindlaks tegemiseks, laste ülekaalulisuse trendide jälgimiseks ning efektiivsete sekkumiste planeerimiseks; puuduvad regulaarsed toitumist ja toidu ohutust käsitlevad riskiuuringud • Puudub teave elanikkonna subjektiivsete tervisehinnangute kohta. • Tervisespordiga tegelemise võimaluste valik on väike, eriti talvisel perioodil, puuduvad valgustatud suusarajad, erinevatele sihtrühmadele mõeldud ravivõimlemis-, ujumis-, aeroobika treeningud. • Leida võimalusi elanikkonna ujumistreeningute korraldamiseks talvisel perioodil • Teavitustöös on vähene tähelepanu igapäevase kehalise aktiivsuse suurendamisele ja eneseabi võimalustele tervisedenduse vallas. • Naabervaldades olemasolevate rajatiste parem kasutamine ja propageerimine. Valdkonna eesmärk: Oru valla elanikud on tervislike ja sportlike eluviisidega Võimalikud meetmed: • Koguda teavet valla elanike toitumisharjumuste ja tervisespordiga tegelemise kohta läbi uuringute ja projektide. Aeg: 2012 • Tõsta inimeste teadlikkust tervislikust toitumisest, tervist toetavast liikumisest ning liikumisharrastuse võimalustest. Aeg: 2011-2013 a • Tagada kehalist aktiivsust soodustav keskkond (sh tervist edendavad võrgustikud) ning infrastruktuur läbi vallaeelarve ja projektide. Aeg: 2011-2013 • Luua erinevaid võimalusi vaba aja aktiivseks veetmiseks, ühisüritused, ujumistreeningud, perepäevad, erinevad liikumisharrastused jne läbi vallaeelarve ja projektide. Aeg: pidev • Edendada sõltuvusvaba elustiili ja suurendada erinevate huvidega inimeste vabaajaveetmise võimalusi läbi valla eelarve ja projektide. Aeg: pidev • Levitada tervisealast informatsiooni vallalehe, tervisepäevade korraldamise, loengute ja nõustamiste läbi. Aeg: pidev • Taotleda ressursse tervist edendavate ürituste korraldamiseks, trükiste soetamiseks, teabe jagamiseks. Aeg: pidev • Koostööprojektid naaberomavalitsustega ühistegevuste korraldamiseks.

7.5.

Tervishoiuteenuste pakkumise jätkusuutlikkus

Ühiskonna arenguga kaasnevad uued ülesanded, mille lahendamine eeldab tasakaalu leidmist ja kompromissi ühiskonna erinevate huvigruppide vahel. Pärast taasiseseisvumist on Eesti tervishoiusüsteemis toimunud suured muutused. Tervishoiureformid algasid 1992 a üleminekuga solidaarsele ravikindlustuspõhisele tervishoiu rahastamisele, mis tõi endaga kaasa tervishoiuteenuse osutajate ja tervishoiu rahastaja eraldumise ning lepinguliste suhete tekkimise haigekassa ning tervishoiuteenuse osutajate vahel. Teiseks oluliseks muutuseks Eesti tervishoiusüsteemis on teenuse osutajate võrgustiku reorganiseerimine perearstikeskse esmatasandisüsteemi ning optimeeritud haiglavõrgu arendamise kaudu.

20


Oru valla terviseprofiil ja tervisearenduse rakenduskava Eesti tervishoiusüsteemis on avalikul sektoril märkimisväärne roll tervishoiu korraldamises ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamises. Samas on tervishoiusüsteemi toimivuse ja paindlikkuse suurendamiseks rakendatud mitmeid erasektori põhimõtteid. Seetõttu tegutsevad kõik tervishoiuteenuse osutajad eraõiguse alusel. Perearstid on valdavalt kas füüsilisest isikust ettevõtjad või äriühingute omanikud ja palgatöötajad ning haiglad sihtasutused või aktsiaseltsid. Selleks, et paremini tagada haiglate tegutsemise eesmärkide vastavus avalikele huvidele, on haiglate omanikeks kas riik, kohalik omavalitsus või muu avalik-õiguslik organisatsioon, kes haiglate nõukogude kaudu suunavad haiglate tegevjuhtkonna igapäevategevust. Tervishoiusüsteem peab olema patsiendikeskne, et tagada ravi järjepidevus. Selle oluliseks eelduseks on esmatasandi, eriarstiabi ja hooldusravi/hoolekande vaheline koostöö ning koordineeritus. Oluline aspekt on ka patsiendi informeeritus, mis ühelt poolt tähendab oskust orienteeruda tervishoiusüsteemis ning teisalt teadlikkust oma terviseprobleemidest ning ravivõimalustest. Valdkonna peamised probleemid: • Puudub teave elanikkonna rahulolust ja tervisehoiuteenuse kättesadavusest. • Elanikkonnal vähesed esmaabialased teadmised. • Vähene ligipääs erinevatele meditsiiniteenustele • Suurenev omaosalus tervishoiuteenuste ja ravimite eest tasumisel, ei võimalda krooniliste haiguste ja madalama sissetulekuga inimestel ravi kättesaadavust. • Vähekindlustatud elanikkonnal ebapiisavad majanduslikud võimalused hambaraviteenusele Valdkonna eesmärk: Oru valla elanikele on tagatud esmatasandi arstiabiteenus ja juurdepääs eriarstide ning rehabilitatsiooniteenustele. Võimalikud meetmed: • Korraldada ja toetada elanikkonna rahulolu uuringuid tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse kohta läbi projektide, uuringute ja infopäevade. Aeg: 2012 • Esmaabialaste teadmiste suurendamine valla elanike seas, läbi teabepäevade, loengute, koolituste, muude ürituste. Aeg: pidev • Toetada külaseltse tervisedenduse ja sportlike ürituste korraldamisel läbi vallaeelarve ja projektide. Aeg: 2011-2013 • Võimaldada läbi sotsiaaltoetuste terviseteenuse paremat kättesaadavust vähekindlustatud isikuid. Aeg: pidev

21


Oru valla terviseprofiil ja tervisearenduse rakenduskava

KOKKUVÕTE Oru valla terviseprofiili koostamise eesmärgiks on kaardistada vallarahva tervist ja heaolu mõjutavate sotsiaalsete, keskkondlike ning majanduslike tegurite hetkeseis. Neid analüüsides tuua välja peamised tervist mõjutavad probleemid ja vajadused ning pakkuda välja võimalikud tegevused probleemide lahendamiseks ja vajaduste rahuldamiseks. Valla tervisetegurite hetkeseisundit on hinnatud Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud kohaliku omavalitsuse ja maakonna terviseprofiili koostamise juhendmaterjalis vajalikuks peetud indikaatorite abil. Kuna käesoleva terviseprofiili koostamisel ei olnud võimalik vallarahva tervisekäitumise ja subjektiivsete hinnangute kogumiseks uuringute ja küsitluste läbiviimine, on terviseprofiili eesmärgiks anda esialgne ülevaade vallarahva hetkeolukorrast ja tervisemõjuritest, mis annavad võimaluse tervisedenduse edasiseks arendamiseks. Hetkel kogutud andmete põhjal ei ole võimalik anda hinnangut vallarahva tervisele, kuna objektiivse hinnangu andmiseks tuleb korraldada erinevaid uuringuid ja analüüse, mis on terviseprofiili arengukavas kajastatud valdkonna meetmetes. Lähtuvalt ebastabiilsest majanduslikust olukorrast ei ole võimalik ette planeerida tegevustele ajalist ja rahalist ressurssi. Peatükkides on välja toodud valdkondade probleemid, eesmärgid ja nende täitmiseks võimalikud tegevused. Keskkonnast tulenevad otseseid tervist kahjustavaid tegurid vallas ei ole. Suurimate probleemidena tulid välja töötus ja vallaeelarve vähesed võimalused sotsiaalsfääri kulutuste rahastamiseks, kehalist aktiivsust tõstvate tegevuste läbiviimiseks ja laste huvitegevuse toetamiseks. Tervishoiuteenuste ja terviseuuringute eest tasumiseks vallaeelarves vahendeid ei piisa, samuti ei ole piisavalt vahendeid hambaravi võimaldamiseks elanikkonnale. Vallas puuduvad uuringud rahvastiku ja erinevate riskirühmade liikumis- ja toitumisharjumustest määravate mõjurite ja hoiakute kindlaks tegemiseks, laste ülekaalulisuse trendide jälgimiseks ning efektiivsete sekkumiste planeerimiseks. Samuti puudub teave elanikkonna subjektiivsete tervisehinnangute ja tervisespordiga tegelemise kohta. Sellepärast on terviseprofiili arengukavas välja toodud sellealaste uuringute läbiviimine. Tervisespordiga tegelemise võimaluste valik on vallas väike, eriti talvisel ajal, puuduvad valgustatud suusarajad, ujula kasutamise võimalus, erinevate treeningrühmade olemasolu. Tegevusi lisataks kavasse lähtuvalt profiili eesmärkidest ja sihtgruppide vajadusest. Profiili täitmise eest vastutab Oru Vallavalitsus, kes teeb koostööd muude asjaomaste rühmadega. Terviseprofiil võetakse aluseks valla arengukava muutmisel.

22


Oru valla terviseprofiil ja tervisearenduse rakenduskava

8. KASUTATUD KIRJANDUS JA MUUD ALLIKAD Indikaatorite nimekiri http://www.terviseinfo.ee/web/?id=2736 (08.11.2010) Kohaliku omavalitsuse ja maakonna terviseprofiili koostamine http://www.terviseinfo.ee/web/?id=2736 (08.11.2010) Lääne maakonna aastaraamat 2008, Lääne Maavalitsus 2009 Lääne maakonna aastaraamat 2009, Lääne Maavalitsus 2010 Majandustegevuse register http://mtr.mkm.ee/default.aspx?s=otsi (08.11.2010) Maksu- ja Tolliamet http://www.emta.ee (21.10.2010) Rahvastiku Tervise Arengukava 2009–2020 http://www.sm.ee/tegevus/tervis.html (08.11.2010) Statistikaamet http://www.stat.ee (08.11.2010) Haigekassa http://www.haigekassa.ee (08.11.2010) Tervise Arengu Instituut http://www.tai.ee/ (08.11.2010)

23


[Title will be auto-generated]