__MAIN_TEXT__

Page 1

Narva Ooperipäevad Contempart. Rahvusvaheline kaasaegse klassikalise muusika festival. № 1 • 2017 Foto: Harri Rospu

Foto: Alexander Tskaev

Narva Ooperipäevad 2016. Ooper "Suor Angelica".

EMTA Ooperitsuudio “Dido & Aeneas”

Kammerooperi lipulaev EMTA Ooperistuudio Värsked hääled, innukad artistid-debütandid, tavalisest ooperiteatrist erinev repertuaar, ideedest pakatavad lavastused, uudsed kunstnikutööd. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Ooperistuudio tegutseb eeskätt õppe-eesmärgil, täites samas Eesti teatrimaastikul olulist nišši - mitte kumbki Eesti riiklikest ooperiteatritest ei ole niivõrd kirglikult pühendunud kammerooperile. Selles žanris on lauljad ja lava publikule lähedal, vahel isegi vaatajate keskel, võimaldades erilist, lausa intiimset kontakti lauljaga. Jah, kammerooper on otsekui grand opera väiksem vend - selle esitamiseks ei ole vaja nii dramaatilisi ja võimsaid hääli, nagu näiteks Wagneri lavateostes - aga väikesel laval on ooperilaulja veel haavatavam, publiku ees otsekui alasti. Sellega saavad noored lauljad korraliku kooli nii näitlemise kui keskendumise osas, rääkimata suurest repertuaaripagasist. Lauluosakonna juurde kuuluvas ooperistuudios on aastate jooksul lavastatud ligi poolsada ooperit, neist enamus koostöös professionaalsete lavastajate ja dirigentidega. Ooperistuudio üliõpilastega on lisaks Eesti pa-

rimatele lavastajatele töötanud Thomas Wiedenhofer ja Georg Rootering Saksamaalt, Pekka Saloma ja Ilkka Bäckman Soomest, Kim von Binzer Taanist ja itaallane Giorgio Bongiovanni. Ooperistuudio on mänginud haruldast repertuaari - Giancarlo Menotti kuuldemängulikke lavateoseid, samas Maurice Raveli muinasjutulist kammerooperit ja varateismelise Mozarti loodud mängulisi oopereid. Mitmed Eesti esiettekanded on sündinud just ooperistuudios. Koostööd tehakse ka EMTA sümfooniaorkestriga ning Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia Foto: Harri Rospu

Ene Rindesalu. Eesti Muusikaja Teatriakadeemia Ooperistuudio juhataja.

eriala üliõpilastega, kes osalevad ooperistuudio etenduste väljatoomisel. Tavaliselt on ooperistuudio toonud välja ühe või kaks lühiooperit aasta jooksul. Möödunud aasta 2016 oli stuudios eriline - publiku ette jõudis koguni kolm uuslavastust, millest kevadel Birgitta kloostri kabelis esietendunud Puccini imekaunis ja liigutav “Suor Angelica” kõlas esimestel Narva ooperipäevadel. Teose lavastas Taisto Noor. Ooperistuudio juhataja Ene Rindesalu sõnul meeldis noortele lauljatele väga Narvas esineda. Etendus läks hästi ja publiku vastuvõtt oli liigutavalt soe. “Narva linnus jäi meelde oma hea aura ja suurepärase akustika poolest,” märgib Rindesalu. Tänavu kõlab Narva Ooperipäevadel EMTA ooperistuudios valminud Stephan Jörise lavastus, ohtralt kriitikute kiidusõnu pälvinud Purcelli barokkooper “Dido ja Aeneas”. Ene Rindesalu räägib, et nii Tallinnas kui ka Väike-Maarja Muusikafestivalil võeti dünaamiline ja hoogne lavateos ülisoojalt vastu. Etendused läksid Tallinnas täissaalidele, paljud huvilised jäid veel vabade kohtade puudumise tõttu ukse taha. Väike-Maarjas esitati ooperit kohalikus seltsimajas festivali avakontserdil. “Seegi oli väga

Foto: Harri Rospu

Lavastaja: Stephan Jöris (Saksamaa).

ilus ja hea akustikaga saal,” kinnitab Rindesalu. Kuna lavastaja Stephan Jöris suudab lavastust kohandada vastavalt olukorrale, siis ka seekord ei tekkinud mingeid tõrkeid. “Meile öeldi palju positiivseid sõnu ja kutsuti järgmisel aastal jälle tagasi, siis juba mõne teise etenduse või kontserdiga,” ütleb Ene Rindesalu. EMTA Ooperistuudio plaanib ka edaspidi tuua lavale väiksemaid kammerlikumaid oopereid. Samuti tehakse edasi lavastatud kontserte, mis koosnevad ooperiaariatest- ja ansamblitest. Rahvusooper Estonia on viimastel aastatel pakkunud oopersituudiole mitmeid koostöövõimalusi, tudengid on saanud osaleda teatri mängukavas olevates ooperites nagu Donizetti «Armujook» 2015. aastal. Sel kevadel aprillikuus astusid noored lauljad üles Eino Tambergi ooperis «Cyrano de Bergerac”. EMTA Ooperistuudiol ei ole veel oma saali. Rändteater ootab peagi valmivat EMTA blackboxi. Seni on stuudio kodu kord Estonia laval või kammersaalis, siis

Kanuti Gildis, teatri NO99 kammersaalis, Mustpeade Majas või Salme Kultuurikeskuses, esinetud on ka Telliskivi Loomelinnakus, Hopneri majas, samuti Väike-Maarjas, Suure-Jaanis, Pärnu teatris Endla ja ka Vanemuise laval. Seega laseb stuudio end rõõmsasti võõrustada ka festivalidel üle Eesti. Kui aga valmib Muusika- ja Teatriakadeemia uus saal, siis annab see stuudiole veel hoogu. “Siis ei pea enam ruume rentima, vaid kõike saab teha omas majas,” rõõmustab ooperistuudio juht. Ene Rindesalu loodab väga, et kaasaegse muusika festival “Narva Ooperipäevad” jätkub. “Oleme tõsiselt huvitatud koostööst ja tuleme alati heameelega Narva esinema,” kinnitab ta. Üliõpilastele on see suurepärane esinemisvõimalus.“Soovime omalt poolt, et Narva Ooperipäevad jätkuksid ja täname väga Julia Savitskajat, kes sellega südamest tegeleb!” võtab Ene Rindesalu jutu kokku.

Anne Prommik


Narva Ooperipäevad Contempart. Rahvusvaheline kaasaegse klassikalise muusika festival.

2

Muusikast ja tema loomisest: intervjuu heliloojatega Selleks, et Narva Ooperipäevad ContempArt kaasaegse klassikalise muusika festivali külastajat lähemalt tuttavaks teha kaasaegse muusikaga, vestlesime me heliloojate Ksenija Zemskajaga ja Vsevolod Pozdejeviga ja küsides neilt samu küsimusi. Vsevolod Pozdejev sündis Tallinnas. Narva elanikud teavad teda mitte ainult tema muusika kaudu vaid ka sellepärast, et ta õpetas Narva Muusikakoolis. Praegu elab Vsevolod Saksamaal ja õpib muusikateadust, luues samal ajal ka uut muusikat. Ksenija sündis ning kasvas üles Narvas, nüüd elab aga Tallinnas, kirjutades muusikat ja avades enda jaoks uusi suundi – näiteks praegu tegeleb ta live-elektroonikaga. Kui kaua olete muusikaga tegelenud ja kuidas jõudsite selleni? Vsevolod: Muusikat hakkasin kirjutama varakult lapsepõlvest, kui hakkasin tajuma ennast ja ümbritsevat. Ei mäleta ennast ilma selleta muusikata. Muusikat hakkasin õppima alles kui sain 9-aastaseks. Ma olen väga tänulik kõikidele oma õpetajatele. Selle intervjuu raames nimetan vaid kolme, kes mõjutasid minu kui muusiku kujunemist kõige rohkem. Tallinnas G. Ots nim Muusikakoolis õppisin ma klaverit Mare Otsa juures ja samadel aastatel õpetas seal improvisatsiooni Andranik Kešek. See oli natuke rohkem, kui aine - pigem terve suund, paljude kontserditega, iga-aastastega konkurssitega jt. Mul vedas, et sain õppida kompositsiooni Eesti Muusika- ja Teatriakadee-

mias professori Jaan Räätsa juhendamisel, kes oli ja on minu üks minu lemmikutest heliloojatest. Ksenija: Vanemad panid mind muusikakooli kui olin 7-aastane, sellega algasid minu õpingud, mis jätkuvad tänapäevani. 2012. aastal lõpetasin ma magistratuuri kompositsiooni alal professor Taivo Tulevi juhendamisel, 2016. aastal astusin sisse uuesti, nüüd juba elektroakustika erialale (professor Margo Kõlar).

Selles muusikas tuli mul kõige paremini välja meie aja vastuolulise tunde väljendamine.” Vsevolod Pozdejev

Mis on teie jaoks kaasaegne muusika (nüüdismuusika)? Vsevolod: Rasketele küsimustele on parem vastata ausalt. Üks suurimatest XX sajandi teise poole vene luuletajatest on Jelena Shvarts, kes ei väsinud kordamast, et tema arvates on ida-euroopas juhtunud vabavärssidele üle mineku katastroof, ning kardab, et vabavärssidele üleminek ja üleni riimist loobumine võib varsti olla vene luulele väga ohtlik. Arvan, et võib nõustuda, et muusikas toimus midagi sarnast. Suund, mida ta hakkas arendama uue Viini kooli aegadest tundub väga väärt, kuid mitte ainus võimalik. Ma olen selle poolt, et traditsioonilised väljendusvahendid mitte ei tühista, vaid on uute sisudega ümbermõeldud ja täiendatud. Ksenija: Vastates sellisele küsimusele kardan alati korrata midagi sellist, mida sai juba kellegile öeldud. Kõigepealt „Kaasaegne“ tähendab meie ajaga kaasas. Sajandite jooksul oli olemas akadeemiline muusika, mis oli loodud heliloojatega+professionaalidega, samuti folkloor ja vaimulik muusika. Vaid viimas-

Vokaalmuusikat kirjutada on minu jaoks kõige suurem nauding." Ksenija Zemskaja Foto: Andrei Chertkov

Vsevolod Pozdejev.

tel aastatel on tulnud meie ellu nii palju teist muusikat (jazz, rock, pop, disco jt), mida pole võimalik mitte tähele panna. Oma loomingus segavad heliloojad väga tihti kokku meie aja vastuolulisi kujundeid. Süntees in norm. Ja sellele pöörab tähelepanu enamus kaasaegstest heliloojatest. Kirjeldage oma loomingut. Vsevolod: Loen, et lugu õnnestus siis, kui loo sees on midagi kordumatut; siis kui paned lõppu kaks joont ja sellega nagu paned kinni ühe oma elu osa. Elu perioodid, mis andsid need teemad, selle vormi, atmosfääri nende ümber. Tunned kerget kurbust, et teist korda niimoodi rohkem ei kirjuta. Mulle väga meeldib kirjutada vokaalmuusikat, sest kui teil on hääl ja tekst, siis on olemas ka lüüriline kangelane ja lugu. On võimalik kujundada selle kuju, teemasse sisse elada, avada erinevaid huvitavaid nurke sellest, kuidas see inimene elusse suhtub. End kujundades panen tähele üleminekut järsku tavalisest elust valguse ja luule leidmiselt, mis oli iseloomulik minu jaoks algusperioodis, olemistele, mida on raskem saavutada. Näiteks, kammerooperi „Proua Elza“ lõpu kirjutamiseks oli mul vaja meelde tuletada valgust sellisena, kuidas nägin teda kolmeaastasena. Ksenija: Sellest, mida olen kirjutanud, on kõige armsamad mulle muidugi laulud. Vokaalmuusikat kirjutada on minu jaoks kõige suurem nauding. Aga muidu kirjutan ka instrumentaalmuusikat. Kuidas suhtute uue festivali tekkimisse Narvas?

Ksenija Zemskaja.

Vsevolod: Tervitan soojalt uut festivali, tänan südamlikult Julia

Savitskajat selle eest, et ta võttis enda peale selle suure töö. Veel olen ma tänulik talle selle tõttu, et festivalil esitatakse ka minu muusikat. Ma usun, et see uus festival saab aja jooksul üheks kõige tähtsamatest sündmustest Eesti muusikalises elus, ning et ta hakkab olema atraktiivne ooperimuusika armastajate jaoks erinevatest maailma riikidest! Ma usun, et see tuleb ja soovin vaid festivalile, et see tuleks kiiremini. Ksenija: Uus festival on alati sündmus. See on suur kogemus intrepreetide, heliloojate, kuulajate jaoks. On väga meeldiv ka see, et see algatus, mis sai alguse eelmisel, 2016. aastal sai eduka jätku. See näitab veelkord seda, et Eestis on huvi kaasaegse/päris muusika vastu. Olen kindel, et festival saab traditsiooniks. Festival võib saada heaks platvormiks heliloomingu ja elektroakustika erialade tudengite jaoks. Palun paar sõna muusikast, mis veel tuleb või on juba esitatud festivali raames. Vsevolod: Festivalil esitatakse kammerooper „Seitse kirja kohtumiseks“. Sellest saab selle ooperi esmakordne esitlus Eestis, maailmaesiettekanne oli Luzernis (Šveitsis), Luzerni Linnateatri laval. Ooperi tegime koos minu abikaasa, klaverimängija ja lavastajaga, Eva Laasiga, kes kirjutas antud ooperi jaoks libretto. See oli esimene saksa keelega kokku puutumine minu elus ja praeguseks hetkeks kõige raskem töö, sest ooperi peakangelased on Rainer Maria Rilke ja Marina Tsvetajeva. Need inimesed on väga andekad ja nende tunded ja mured olid väga sügavad. Sellepärast mitte kunagi enne ja mitte kunagi pärast ei ole ma tundnud nii suurt puudust võtmetest, mis on ole-

mas meil selleks, et aidata tundeid väljendada muusika kaudu. Natuke aitas see, et see lugu polnud mitte nende luuletajate tähtsusest, vaid nende ja inimeste vaheliste suhete «veealustest kividest». Mis välja on tulnud, jääb aga kuulajatele hinnata. Ksenija: 2016. aastal esitati festivalil kolm laulu vokaaltsüklist Concerto for Voice and Piano. Kokku on selles tsüklis 10 laulu. Praegu arvan, et selles muusikas tuli mul kõige paremini välja meie aja vastuolulise tunde väljendamine. See on omamoodi erinevate suundade, stilide ja isegi vokaaltehnikate sulam. Mul on tunne, et ideed on tunda juba tsükli nimest. See vokaaltsükkel on juba saanud auhindu erinevatel konkurssidel ja seda on esitatud erinevates linnades ja riikides. Ja taas oli see osaliselt esitatud Narvas, mis on väga rõõmustav. Kodukohtades musitseerimine on alati rõõm, tuues positiivset energiat ja inspiratsiooni. 2017. aastal festivalil esitatakse uus vokaaltsükkel, mille sees on ka live-elektroonika. Teie lemmik helilooja: kaasaegne ja klassikaline?

Vsevolod: Hakkan tänapäevast. Kui rääkida kõige uuemast Eesti muusikast, olen mina vana “Staažiga”, Ksenja Zemskaja fänn. Minu jaoks on lähedane tema loomingu suur vitaalne jõud, mis oli tema loomingus kõige alguses, ja imeline, peen ja paradoksaalne teatraalsus, mis tuli hiljem. Mul on väga hea meel, et Narva Ooperipäevad on algusest peale tema muusikale tähelepanu andnud. Minu lemmik klassikaline helilooja on Robert Schumann. Minu jaoks on väga südamelähedased tema suhted ajaga. Ta ei piira ennast inimese eluajaga, nii nagu paljud tema romantilised kolleegid, aga samas ta ka ei keeldu ajast, nagu Bach. Ta kuulab kuidas läheb aeg sellel maailmal, läbi maailma sajandite ja aastatuhandete, tulevikku, mida ta ootab kannatamatusega ja usuga paremasse. Ksenija: See on kõige raskem küsimus. Erinevatel eluetappidel on erinevad lemmikud heliloojad ja lemmikmuusika. Alati kuulan rõõmuga Penderecki, Pärdi, Stravinski ja Stockhauseni muusikat. Nimekiri on väga pikk. Lisaks mulle meeldivad rock, dream-pop, ja sobiva tujuga isegi ka punk muusikat. Klassikalistest heliloojatest toon ma välja Mussorgski.


Narva Ooperipäevad Contempart. Rahvusvaheline kaasaegse klassikalise muusika festival.

3

Alanud aastal kõlab Narvas taas ooperimuusika Фото: Гарри Роспу

2017 aasta sügisel jätkame maailma klassikalise muusika tutvustamist kaasaegse interpretatsiooni võtmes rahvusvahelise festivali “Ooperipäevad Narvas”, mis toimub 6ndast kuni 10nda septembrini Narvas ja Narva-Jõesuus, raames. See igaaastane üritus sai võimalikuks ContempArt ja tema tegevjuhi Julia Savitskaja, kes on sündinud Narvas ja Narva koorikooli vilistlane, jõupingutustega. Esimest korda kõlasid ooperihelid Narva kindluses eelmise aasta septembris. Igaaastase muusikafestivali idee tekkis eesmärgiga tutvustada publikule kaasaegset klassikalist muusikat, ooperit ning hiljem ka balletti. Festivali avakontsert toimus 9.septembril Valges saalis, Narva-Jõesuus, kus esitati Eesti helilooja Ksenia Zemskaja muusikat ning Sankt-Peterburist pärit Aleksander Barajevi teoseid. Järgmisel päeval juba Narva linnuse müüride vahel mängiti legendaarset Giacomo Puccini ooperit “Õde Angelica”, mille esitasid Tallinna Muusikaakadeemia artistid, peaosas Arete Teemetsaga. Samal päeval viis Soome sopran Taina Piira läbi meistrikursuse ooperilauljatele. 11. septembril toimus galakontsert, milles osalesid noored eesti solistid ning mis võeti soojalt vastu Narva publiku ja linna külaliste poolt. 2017 aastal toimub festival samuti septembris ning kestab seekord kolme päeva asemel viis päeva. Kui ilmaolud lubavad, siis toimuvad üritused ka vabas õhus, kas promenaadil või linnuse territooriumil. “Igal aastal plaanime tutvustada publikule uusi muusikateoseid ja anda Narva elanikele ülevaate eesti heliloojate loomingust ja artistidest, kuna minu arvates on Narva oma geograafilise asendi poolest teatud määral eraldatud enamikest suurtest kultuurisündmustest, mis toimuvad põhiliselt pealinnas”, - kommenteeris festivali kunstiline juht Julia Savitskaja.

Festivali ootuses toimub 29. aprillil 2017 Narva linnuses traditsiooniline kevadine galakontsert, mille jooksul tulevad esitusele vene heliloojate Leonid Destnjakovi ja eesti heliloojate Madis Järve, Liis Viira ja Vsevolod Pozdejevi teosed. See kontsert saab eelmänguks sügisesele festivalili, kus üksteise järel toimuvad eesti ja maailma heliloojate teoste esitlused. Esialgsete plaanide kohaselt toimub festivali avamine 6.septembril Narva-Jõesuus. Organisaatorite sõnul võib sellest kujuneda suurepärane traditsioon, kuna kuurortlinn Balti mere suudmes on oluline osa meie kultuuripärandist koos imeilusa loodusega ja seda on ilmtingimata vaja näidata ja

Опера "Дидона и Эней" Оперная студия Таллиннской академии музыки и театра. Опера "Аптекарь". Труппа из Финляндии.

ajal korraldatakse jazz-kontserte. Programmis on võimalikud muudatused. Festivali ajaks kurseerib külastajate mugavaks transpordiks Narva ja Narva-Jõesuu vahel jaht Sailor Jerry, mis saabub Tallinnast spetsiaalselt festivaliks. Ooperifestival on ilmselgelt oluline sündmus Narva linnale. See on unikaalne võimalus tutvuda klassikalise ooperi ja kaasaegsete esitajadega ning külastada kultuurisündmusi terve nädala jooksul lahkumata oma kodulinnast. Samuti meelitada linna turiste.

tutvustada festivali külalistele. Festival avatakse kostümeeritud ooperikontserdiga, esitusele tulevad katkendid Georges Bizet ooperist “Carmen” publikule juba 2016 aasta festivali galakontserdist tuttavate esinejatega. Ühel festivali päeval esineb eelmisel festivalil publikule väga meeldinud esineja Ksenia Zemskaja, kes kirjutab eraldi vokaaltsükli Shakespeare sonettidest spetsiaalselt Narva Ooperipäevadeks. Uus festival on alati erakorraline sündmus. See annab suure kogemuspagasi osalejatele, esinejatele, heliloojatele, kuulajatele. Hea on teada, et eelmisel aastal alustatud sündmus saab eduka jätku. See kinnitab veelkord, et Eestis on säilinud huvi kaasaegse muusika vastu. Olen kindel, et see festival saab traditsiooniliseks, kommenteeris Ksenia Zemskaja.

esitab uue teose - kontsert marimbale ning Liis Viira valmistab festivali jaoks ette muusikalise üllatuse. Kui ilmastikuolud võimaldavad siis toimub esinemine vabas õhus promenaadil. Ühel festivalipäevadest on oodata korraga kahte suurejoonelist üritust. Joseph Haydeni ooper “Apteeker” Ville Saukkoneni lavastuses ning noore soome kollektiivi Camerata Amoroso esituses. Antud lavastuse esietendus toimus eelmise aasta novembris teatris “Savoy” Helsingis. Samuti toimub samal päeval Henri Purcelli barokkooperi “Dido ja Aeneas” etendus Tallinna Muusikaakadeemia lavastuses. Antud ooperi esmaesitus toimus 18. novembril 2016 Tallinnas. 10 septembril toimub festivali lõpetamine ja traditsiooniline galakontsert kus osalevad noored solistid Eestist ning teistest riikidest. Esitlusele tulevad aariad, duetid erineva-

test ooperitest. Päeval on Narva promenaadil oodata Tallinna Muusikaakadeemia tudengite kostümeeritud etendus-kontserti. Muidugi on täpsetest plaanidest veel vara rääkida ning sügiseks võivad toimuda muutused programmis ja kuupäevades ning osalejate nimekirjades. Täpsem informatsioon programmi ja pileite osas avaldatakse festivali kodulehel contemptart. ee ning ürituse lehel facebookis ja piletilevi kodulehel. Samuti on võimalik infot saada Narva turistipunktist. Piletid tulevad müügile 2017 aasta veebruaris. Muusika süvasõpradele tulevad müüki eripiletid “Ooperipäevad”, mis võimaldavad külastada valikuliselt etendusi ja kontserte ning sisaldab jahisõitu Narva-Jõesuusse ja tagasi ning lõunasööki uuesti avatud suurepärase köögiga, mis on saanud suurepäraseid hinnanguid külastajatelt, restoranis “Rondell” ning kus festivali toimumise Фото: Анатолий Стюф

Narva linnuses tuleb esitamisele ooper “Seitse kirja kohumiseks” Tallinnas sündinud ja endise Narva Muusikakooli pedagoogi Vsevolod Pozdejevi sulest. Selle kammerooperi esietendus toimus Lutzerni Linnateatris ning Vsevolodi sõnade järgi kirjutas ta selle teose viibides Narva-Jõesuus ning seepärast kõlab see ooper kindlasti eriliselt oma sünnikohas. Teiseks numbriks on koomiline ooper Igor Stravinskilt “Mavra”. Mõlemad ooperid on lühikesed ning kõlavad samal õhtul üksteise järel. Sama päeval toimub heliloojate Madis Järve ja Liis Viira teoste esitlus. Madis Järve

Яхта Sailor Jerry.

“Me plaanime aktiivselt tegeleda festivali edasiarendamisega Narvas - räägib Julia Savitskaja. Meie peamine ülesanne - tutvustada Narva elanikele ning linna külalistele kaasaegset klassikalist muusikat ja anda esinemisvõimalus noortele eesti spetsialistidele: lauljatele, instrumentalistidele, kunstnikele, kostüümidisaineritele, dirigentidele ja paljudele teistele ning teha Narvast atraktiivne keskus kultuuriturismile.”

2018 aasta plaanid on veelgi ambitsioonikamad. Organisaatorid tahavad korraldada Narvas ballettietenduse. Ootame külla kammerooperi esitajaid Rainsburgist Saksamaalt koos nende uue ooperiga. Samuti kirjutatakse spetsiaalselt 2018 festivaliks kaheosaline ooper Lewis Carrolli legendaarsete muinasjuttude “Alice Imedemaal” ja “Alice peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi” ainetel. Mõlemad ooperi osade esitlused toimuvad sama festivali raames aga erinevatel päevadel, et anda vaatajale võimalus nautida eraldi mõlemat teost. 2018 on plaanis pidada festival juba seitsmepäevasena ning selleks plaanitakse ehitada suur lava Narva linnuse õues, nii nagu seda tehakse muusikafestivalidel Saaremaal ja Savonlinnas. Oodatakse külalisesinejaid Soomest, Saksamaalt, Venemaalt, Itaaliast ja teistest riikidet. Toimuvad Tallinna Muusikaakadeemia etendused ning ka traditsioonilised kevad ja sügis galakontserdid.


Narva Ooperipäevad Contempart. Rahvusvaheline kaasaegse klassikalise muusika festival.

4

Liis Viira - ooperi kirjutamiseks valmis Helilooja, orkestrant, ansambli Una Corda harfimängija, animaator, improvisaator, muusikavideode autor. Lisaks inimestele ning eeterlikule muusikale paelub teda mateeria ja valgus. Esimese laulu kirjutas Liis Viira kolmeaastasena. Seda võib ta laulda siiani - tänu sellele, et ema selle üles tähendas. Muidugi pandi andekas tüdruk Muusikakeskkooli. Ta on õppinud klaverit, seejärel harfi Zvenika Sillamaa ning Eda Peäske juures ja hiljem ka heliloomingut Mati Kuulbergi, Alo Põldmäe ja Helena Tulve käe all. Aga eks teenäitajaid on olnud teisigi. Kõiki on raske loetledagi - loovat inimest mõjutab ju kõik kuuldu ja nähtu. Kuid see kõik tuleb läbi väga isiklike otsuste - ja ka oskuste ja piiratuse - filtri. “Seda, kus ja miks just niisuguseid otsuseid vastu olen võtnud, on juba palju raskem seletada,” arutleb Liis. Aga üks asi on kindel - Liisi tõmbavad vokaalkunsti erinevad avaldumisvormid. Mulle meenub tunamullune Viljandi kitarrifestival, kus jõudis esmaettekandele Liisi kirjutatud uudisteos “Juurtest sild” - peale kitarri kõlas selles ka helilooja tundlik hääleimprovisatsioon. Liis on kui vanaaegne muusik - helilooja, kes esitab oma lugusid ise. Mängib pilli või mängib häälega. Või joonistab. Kuigi seekord kõlavad Narva Ooperipäevadel Liisi improvisatsioonid ja instrumentaalteosed, on aimata, et tema käe all võiks sündida üks vinge ooper. Või miks mitte kaks! Liis tunnistab, et tal on tegelikult oma ooperitiim juba koos. “Kõik vägevad naised - kunstnik-initsiaator, libretist ja helilooja ehk siis mina - aga keda veel pole, on produtsent,” räägib Liis. “Ootame oma võimalust!” Ühe kõige veenvama ooperiproduktsioonina meenutab Liis Erkki-Sven Tüüri “Wallenbergi” Estonia laval - muide omalaadse

rekordi loonud, juba kolm korda lavastatud Eesti nüüdisooper. Aastast 2016 jäävad Liisile meelde Ardo-Ran Varrese lavaline serenaad “Käidi ja külvati varjude seemneid” ja Ülo Kriguli ooper “Luigeluulinn”. Liis nimetab ääretult kahetsusväärseks fakti, et Ülo Kriguli lavateos sai vaid ühe ettekande osaliseks Kuressaare ooperipäevadel. “Aga eks teatrikülastustes on ka lünki,” märgib Liis, kes ei pea end küll kuigi suureks ooperiasjatundjaks. Kuigi tal on ooperiga ka praktilist laadi kogemusi. Esimesed rist-

sed sai ta Estonia lavaaugus, kus ta on paari etendust kaasa mänginud. Aasta eest septembris avanes tal võimalus teha kaasa põnevas ettevõtmises - osalusteatris. Lavastus “Eluaeg”sündis Labürintteatriühenduse G9 ja Tartu Uue Teatri koostöös. “See pole päris teater tema klassikalisel väljakujunenud ja harjutatud moel, vaid midagi päris-elu, teatri, kontserdi- või näitusesaali, pallimere, arhiivi, isiklike mälestuste ja sisekaemuste ja kes teab veel mille piirimailt,” kirjeldab Liis. Aga muusika on vaid üks osa Liis Viira kirevast maailmast. Liis on õppinud ka maalimist. Küllap kunstipisikust kasvas välja tema animatsioonihuvi. Liis on loonud ka muusikavideoid - viimati näiteks Maarja Nuudi “Siidisulis linnukene”. Liis, kas Sinust oleks võinud saada hoopis kunstnik? Ma olen juba kunstnik - sest ma pean muusikuid ja heliloojaid ka kunstnikeks. Animatsioonide looja võib end vahel ju ka tagasihoidlikult animatsioonikunstnikuks pidada. Mu jaoks on enamasti küsimus meediumi valikus ja siis tundide kulus. Paratamatult vahel mõni meedium, näiteks harf võidab ja saab töötunnid maalimiselt endale. Midagi pole parata. Võistlus aja pärast on pidev. Kas mitmekülgne andekus on suur õnn või raske koorem? Mõlemat - sellega kaasneb ju selle kallal töötamise, ande arendamise kohustus ja nauding. Sobiva keskkonna olemasolul tuleb oma talenti teenida ja arendada - ja minu elu on mind juba sünnist saadik varustanud sobiva ümbruskonnaga. Aga kui see keskkond poleks nii hea ja peaksid olude sunnil valima neist vaid ühe tegevuse? Kunagi mõtlesin, et kui keegi annaks mulle prii elamise, siis ma ei teeks muud, kui mängiksin Bachi. Kuid mulle meeldib üle kõi-

ge vaheldus. Et kui ühel päeval mängida Bachi, siis järgmisel päeval üldse mitte mängida Bachi, vaid näiteks tantsida ja siis pöörduda pärast tantsimist järgmisel päeval värskena Bachi juurde tagasi. Või kui valida tõesti ainult üks ja tantsida ka ei tohiks vahepeal, siis jalutama võib ju ikka minna? Niisiis valiksin millegi, milles on juba kõik sees olemas: värvid, valgus, liikumine, matemaatika, vabadus… Järele jääb Bach. Või Mozart... Film või teater? Ma pean filmi ka omamoodi teatriks. Aga kõige rohkem võlub terviklik, kogu olemusega haarav kogemus. Alati paelub inimpotentsiaali võlumaailm: lauljate-muusikute-kunstnike rikkalikud võimed, töökus ja andekus. Ütlesid kunagiühes intervjuus, et “kukud üha enam ühiskonnast välja” - see tähendab, ei tarbi meediat, ei loe uudiseid. Kuidas on praegu? Kas usud loomeinimese sotsiaalsesse vastutusse? Praegu ma hoopis mõtestan lahti kunstniku rolli ühiskonnas. Kuigi ei koorma end endiselt üleliia meedia jälgimisega. Leian, et sotsiaalse vastutuse võtmiseks on ka muid huvitavaid teid peale tavapäraste ja esiplaanil nähtavate, selleks ju ometi kunst ongi kunst ja kõneleb sealtkaudu. Muidu võiks ju olla eos mingi sotsiaalselt aktiivsema ameti peal.  Millised on esimesed märksõnad, mis meenuvad mõeldes Narvale? Kas seal toimuv kaasaegse muusika ja ooperifestival ei tundu pisut hullumeelne mõte?  Hullud mõtted võivad osutuda väga lahedateks ja vahel jääb hullust ja hulljulgust veel ikka puudu, et asi saaks tõeliselt lahe. Kunagi sai sõpradega Piiteri sõidul bussis naljatatud, et meie idapiiril võiks olla Crossing Boarders Concert Hall mõnes mahajäetud hoones. Tundub, et Narva festival omamoodi isegi läheneb sellele ideele! Anne Prommik

Madis Järvi loob muusikat, mis jätab kuulajale ruumi Helilooja Madis Järvi (28) on interpreeditöö kõrvalt muusikat kirjutanud pool elu. End õhinapõhiseks kirjutajaks nimetav muusik teenib igapäevaelus leiba Rahvusooperi vioolarühmas. Tema tulevikuplaanidesse mahub nii sümfoonia kui humoorikas ooperi Ikea kapi kokkupanemise teemal. Lisaks õpib ta praegu EMTA magistratuuris kaasaegset improvisatsiooni.

kes andis korraliku põhja orkestreerimiseks. “Kui sa seda ei oska, on väga keeruline oma ideid teostada,” leiab Madis. Heliloomingut pole ta küll kunagi õppinud põhierialana, aga on käinud aasta ka Eesti ühe omanäolisema helilooja, tugevalt isikupärase ja intensiivselt pingestatud harmooniatega tuntuks saanud Toivo Tulevi tundides. “See oli väga huvitav, ta suunab õpilasi päris jõuliselt,” leiab Madis.

Kaasaegse muusika festivalil “Narva Ooperipäevad” kõlab tema Marimbakontserdi esiettekanne. Madis Järvi on üle poole oma elust elanud Soomes, valdab mõlemaid keeli - aga tunneb end sügavalt eestlasena. “Võibolla on mu loomingus midagi Soome rahvamuusikast - aga eks need on Eesti viisidega sarnased ka,” mõtiskleb Madis. Helikunst on alati olnud tema elus number üks ja seda paljuski tänu muusikutest vanemate pühendumusele. Professionaalsed muusikud on ka tema kolm õde-venda. Nimeka Järvide muusikusuguvõsa liikmel pole isegi pähe tulnud tegeleda millegi muu kui muusikaga. “Ma ei ole vist nii andekas!” naerab Madis. Loomepisiku on ta ilmselt saanud oma emalt, pianist Mari Järvilt, kes Eino Tambergi juures komponeerimist õppis. Madise vanaisa Vallo Järvit teavad kõik kui kuulsat dirigenti, aga ta kirjutanud ka balleti “Eesti ballaad”. Üheks oma lähemaks nõuandjaks peab Madis aga oma isa, tšellist Teet Järvit. Madis oli 15-aastane, kui hakkas esimesi noote kirja panema - kuigi esimesed muusikamotiivid tulid pähe juba kümneaastasena, aga siis polnud veel tehnilisi oskusi neid üles märkida. Madis Järvi esimene kompositsiooniõpetaja oli trompetimängija Kari Karjalainen,

“Mahler, Wagner, Bruckner,” loetleb Madis oma suuri mõjutajaid. Suurimaks lemmikuks on aga Soome rahvushelilooja Sibelius. “Tal on omalaadne, äratuntav käekiri,” ütleb Madis. Eesti heliloojatest austab Madis meie esimest sümfonisti Artur Lembat. “See pole küll kuidagi uudne helikeel, kohati tšaikovskilik, aga täitsa normaalne muusika!” ütleb Madis naerdes. Madise esimene kvartett sündis Jaan Räätsa kammerorkestrikontserdi mõjul. Samuti on teda inspireerinud Šostakovitš. Tänapäeva noortest Eesti heliloojatest hindab ta väga Tõnu Kõrvitsat, Pärt Uusbergi ja Rasmus Puuri. “Mulle meeldib, kui ikka meloodiajupp on ka sees,” selgitab ta. “Mingil määral tegeleme muusikas ju ka meelelahutusega - et kuulajatele meeldiks - aga tähtis on teha sellist asja, mis endale ka midagi pakub.” Kaasaegse heliloomingu all mõistetakse sageli raskesti kuulatavat muusikat - aga tegelikult kirjutavad ka tänapäevased heliloojad igasugust, sealhulgas ka klassikalise helikeelega meloodilist muusikat. Ennast nimetab Madis õhinapõhiseks kirjutajaks. “Kui mul tekib idee, siis hakan seda teostama, ma ei süüvi liiga sügavale teooriasse, ei loo konstruktsioone - kuigi õppimisperioodil võib see olla põnev.”

Meloodiate otsingul

Madis Järvi looming: • neli keelpillikvartetti • kaks flöödikvartetti • vioolakontsert • kontsert tuubale, basstromboonile ja orkestrile • viiuli- ja vioolapalad, muud väikevormid • koorimuusika • soololaulud sopranile

Sümfoonia- ja ooperiusku Olles ise kogu elu viiulit ja hiljem vioolat käes hoidnud, on Madis kirjutanud palju keelpilidele - aga teos sõltub eeskätt tellijast. “Nooremana tundsin sageli, et mängisin viiuliga mõnd lugu ja siis tuli ka mõni enda kirjutatud lugu sarnane välja,” meenutab ta. Madise arvates oleks tore kirjutada sümfooniaid. “Ma küll ei tea, kas tänapäeval on sümfooniad enam oma nimetust väärt,” muigab Madis, kes on samuti rahul väikeste koosseisudega. Madis Järvi kontakt ooperitega on päris igapäevane - leiba teenib ta Rahvusooperi orkestri vioolarühmas. Praegu “Estonia” mängukavas olevatest teostest hindab ta nii Verdi “Aidat» kui Wagneri “Lendavat hollandlast”, samuti Hindemithi oopereid. “Ta on heliloojana suurepärane orkestreerija, see on küll raske, aga kõik toimib, “ leiab Madis. Ka tal endal on lähiajal plaanis kirjutada ka ooper - aga mitte armastusest, vaid hoopis Ikea kapist! “See on humoorikas ooper, kus

pannakse kokku mööblipoest Ikea ostetud kappi. Aga sinna mahub ka draama ja armastus - sest mööbli kokkupanek ei pruugi lihtne olla!” kinnitab Madis. Seda teost me küll Narva ooperipäevadel ei kuule, sest libreto autor on Soome kirjanik. Festivali programmis on siiski kaks Madise teost. Üks neist, Marimbakontsert on kirjutatud virtuoossele löökpillimängijale Heigo Rosinale, kes ka selle esiettekandele toob. Aga Madis ei otsi muusikas eeskätt virtuoossust, vaid sisu. “Ei pea kirjutama alati sellist asja, mis muusikul tuju halvaks teeb!” muigab Madis, kellele vahel tundub, et mõni helilooja püüab tõesti kirjutada võimalikult keeruliselt. “Kontserdile minnes näeb kohe ära, kas muusikud teevad asja hingega või on see rohkem palgatöö tegemine,” väidab Madis. Orkestris mängimine võib minna üksluiseks ja seega tasub alati teha ka midagi muud näiteks mängida kõrvalt kammermuusikat. “Seepärast ma vist kirjutangi,” mõtiskleb Madis. Helilooming ei ole tema jaoks töö. Kirjutades võib ta kaotada kõik muud mõtted,

Väljaandja: ContempArt MTÜ • Tel: 55616427 • E-mail: contemparttln@gmail.com • www.contempArteesti.ee • №1 • Reklaam: 55616427; contemparttln@gmail.com • Kujundus: Olmerk Kujundus OÜ Kõik õigused on kaitstud. Materjalide kasutamine on keelatud ilma toimetaja kirjaliku nõusolekuta. Tekstide kopeerimisel on viide algallikatele kohustuslik.

Profile for Olmerk_kujundus

Contepart2016 est  

Contepart2016 est  

Advertisement