Page 1

nr 6 (271)

juuni 2016

SISUKORD: mereaasta 2016 - intervjuu ttü mereakadeemia vilistlase romet rusega  ambla valla kollektiivid järvamaa laulu- ja tantsupeol  haldusreformist  volikogust  suvel algavad amblas ja aravetel kõnniteede ehitus, käravete liiklus muudetakse ehitustöödega turvalisemaks  aravete keskkool tunnustas tublisid  ambla valla kooli- ja lasteaialõpetajad  meeldetuletus kõikidele jalgratturitele  ambla ja aravete koolide uudised  noorte suvi  alustas 7-26aastaste noorte ideede toetusfond “nopi üles!”  aravete noored tegid heateo kodutute loomade heaks  kihelkonnapäevad taas tulekul  spordist  teated ja reklaam

Ambla valla kollektiivid Järvamaa lauluja tantsupeol “MIS SA NÜID TEED?”

P

aide Vallimäel 28. mail toimunud Järvamaa laulu- ja tantsupidu tõi taas kokku meie maakonna lauljad, tantsijad ja pillimängijad. Seekordne pidu kandis nime “Mis sa nüid teed?” Ambla vallast osales peol seitse kollektiivi: segarühm Kekutajad, memmede tantsurühm Vokiratas, mudilasrühm Mesimummud, Ambla Lasteaed-Põhikooli mudilaskoor, Aravete Keskkooli lastekoor ja mudilaskoor Pillerpallid ning naisrahvatantsurühm Kekutajad. Kollektiive juhendasid Ruth Kaasiku, Evely Traublum ja Inna Toome. Aitäh kõikidele lauljatele, tantsijatele ja juhendajatele meie koduvalla esindamise eest! Teie silmist oli näha rõõmu ja rahulolu, et pikad harjutamised on lõpuks vilja kandnud. Hea meel on tõdeda, et tänavu oli vald esindatud suurema koosseisuga kui varasematel aastatel. Tore, kui tuleb juurde uusi kollektiive. Ambla Vallavalitsus

2015/2016 õppeaasta lõpuklassid Ambla vallas Ambla LasteaedPõhikooli 9.klass Evelin Jaago Janeli Kirsi Annabella Lillemägi Agnes Mikson Birgit-Brenda Panov Sofia Prints Simo Prosso Helgor Rohukots Brigita Sooaru

Taavi Naarits Martin Neiaru Maribel Otsus Andres Paap Janika Pedoson Stener Raaper Merite Siilivask Tario Tihane Erik Vilbu Hanna-Liisa Vilms Arthur Vyurtts Raivo Ülper

Aravete Keskkooli 9.klass Sander Aava Anna-Liisa Bazilenko Enrice Eslas Kristo Kivisto Anastassia Koržova Anti Lilleaed Timo Loodis Martcella-Ella Melder

Aravete Keskkooli 12.klass Eve Kirsipuu Henrik Kurganov Simo Lanto Carol Pent Enel Tubin Jörgen Vikat

Mujal õppivad Ambla valla õpilased: Põhikoolis: Jaanika Anvelt, Paide Ühisgümnaasium Gümnaasiumis: Kaarel Kasper Kõrge, Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaal Eliis Õunapuu, Türi Gümnaasium Egle Sepp Tallinna, Reaalkool Johannes Jürisson, Paide Gümnaasium Marge Läll, Nõo Reaalgümnaasium

Edu eksamitel ja tuult tiibadesse!

Fotod: erakogu, Ants Leppoja

Lõpupeod Ambla vallas: 17. juunil kell 18.00 Ambla Lasteaed- Põhikooli lõpuaktus Ambla kultuurimajas 18. juunil kell 12.00 Aravete Keskkooli 9. klassi ja 12. klassi ühine lõpuaktus kooli aulas

Ambla kooli lõpetajad külastasid tutipeopäeval Ambla vallamaja A mbla Lasteaed-Põhikooli 9. klassi lõpetajad külastasid ka sel aastal tutipeo raames Ambla vallamaja. Traditsiooniliselt vastasid nad viiele küsimusele, mille abivallavanem Andrus Mikson ettevalmistanud oli. Mis elualal ja kellana tahaksid tulevikus töötada? Võrreldes eelmise aasta lõpetajatega, kellest enamusel oli olemas mingi visioon oma tuleviku ametist, oli nägemus oma erialavalikust sel korral vaid mõnel õpilasel. Aga eks neil on veel aega mõelda ja valida, mis suunas nad tulevikus liikuda tahaksid. Mis saab Ambla vallast tulevikus? Meie koolilõpetajad on üsna teadlikud sellest, mis toimub täna haldusreformiga seonduvalt. Sel-

lest lähtuvalt enamus noortest arvab, et vald tulevikus laieneb ning seeläbi areneb edukamaks. Isegi kui liitub mõne teise vallaga, siis noorte jaoks jääb see ikka samaks koduseks Ambla vallaks. Kui on mõistvad inimesed ja tehakse edasi ägedaid asju, läheb kõik hästi! Vaid kaks noort lootsid, et vald jääb püsima just sellisena nagu see on. Mida peaks Ambla vald tegema, et noored, haritud ja ettevõtlikud inimesed jääksid ning tuleksid Ambla valda? Eks võis selgi korral enamuse kirjasulest välja lugeda vastuse - rohkem töökohti ja ettevõtteid. Samuti arvavad noored, et hea oleks, kui piirkonda inimesi, huvitavaid kohti ja üritusi ikka juurde tuleks, mis valda elus hoiaks. Samuti oleks abi palgatõusust.

Mis värv iseloomustab kõige paremini Ambla valda? Taas mainisid enamused värviks rohelist just siinse ilusa looduse pärast. Samuti lisati rohelise kõrvale ka puhtust sümboliseeriv valge. Kahe noore meelest iseloomustab aga Ambla valda kollane toon, sest kollane on positiivne värv - vald ja siinsed elanikud ise on ka positiivsed! Kui võrrelda Ambla valda inimesega, kas ta oleks mees või naine, kui vana? Enamuses samastavad noored valda keskmiselt 41aastase mehena, kui aga Ambla vald oleks naine, siis just 42aastane. Aitäh teile, noored, vahva külaskäigu eest! Ambla Vallavalitsus

Foto: Annika Rohi


2

Vallavolikogust 16. mai 2016 istungil:

1. Otsustati kinnitada Ambla Vallavolikogu 21.04.2016 istungi protokoll. 2. Otsustati: 2.1 Omandada vallavarana Ambla-Jõgisoo kergliiklustee rajamise jaoks vajalik teekoridor eramaa omanike käest vastavalt saavutatud kokkulepetele: 1) Ambla alevik, Pikk tn 40 kinnistust eraldatav teekoridor. 2) Jõgisoo küla, Vetiku kinnistust eraldatav teekoridor. 2.2 Omandada vallavarana Raka külas, Lepiku kinnistu jagamisel eraldatud kaks kohaliku tee (Veersalu tee maaüksust eramaa omanike käest vastavalt saavutatud kokkuleppele: Raka küla, Veersalu tee T1 maaüksus, suurusega 1328 m2 ja Veersalu tee T2 maaüksus, suurusega 928 m2. 3. Vallavalitsus esitas Ambla valla 2015.a majandusaasta aruande enne kinnitamist revisjonikomisjonile kirjaliku aruande koostamiseks ning arvamuse avaldamiseks volikogule. 4. Otsustati lähetada Ambla vallavolikogu liige Reimo Kaasiku ja Ambla vallavanem Rait Pihelgas 30.maist-03.juunini 2016. a välislähetusse Norrasse Lillehammerisse Archimedese EMP/Norra stipendiumiprogrammi koostööprojekti „Promoting healthy lifestyles in scool“ koosolekule. 5. Toimus valla asutuse Aravete Kardikeskus asutamise ja põhimääruse I lugemine. Eelnõud suunati teisele lugemisele, juhtivkomisjoniks määrati majandus- ja eelarvekomisjon. 6. Otsustati keelduda Koeru Vallavolikogu 24.03.2016.a otsusega nr 11 tehtud ettepanekust haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks läbirääkimiste alustamiseks põhjusel, et Ambla Vallavolikogu on alustanud ühinemisläbirääkimisi Järva-Jaani vallavolikogu ettepanekuga nõustunud omavalitsusüksuste baasil. Volikogu istungi ajaks oli Koeru vallavolikogu ettepanekule keeldumise otsuse teinud mitu omavalitsust, sh Paide Linnavolikogu. 7. Infod: 7.1 Kuulati informatsiooni EMOL-i (Eesti Maaomavalitsuste Liit) maapäeva toimumise kohta. 7.2 Kuulati vallavanema ülevaadet haldusreformi seisust. Läbirääkimistel osalevate omavalitsuste esindajad, komisjonide liikmed on kohtunud 19. märtsil Aravetel ja 04. mail Koerus. Infot haldusreformi teemal saab vaadata valla kodulehel www. ambla.ee.

Harri Lepamets, vallavolikogu esimees

 nr 6 (271) juuni 2016

Haldusreformi koosolekust N eljandal mail 2016 toimus Koerus Aruküla mõisas Järva valla ühineise läbirääkijate kokkusaamine. Ambla Vallavolikogust osales Harri Lepamets, Arvi Luuk ja vallavanem Rait Pihelgas. Algselt tegi Koeru vallavolikogu II aseesimees Tarvi Pihlakas ettekande Järva valla koolide hetkeseisu kohta. Kokku on piirkonnas üheksa munitsipaalkooli sh kolm gümnaasiumi. Koolide netopinnad õpilase kohta on vahemikus 12,7 - 38,4 m2. Madalama ja kõrgema õpetajate palga vahe on 234 eurot. Arutati koolivõrgu küsimust ning otsustati, et koolivõrk säi-

lib tänasel kujul. Peetakse oluliseks kodulähedast haridussüsteemi. Läbirääkimistega paralleelselt koostatakse liitumislepingut, mille projekti arutelu ühiselt toimus. Konsensus on asjades, mis puudutavad olemasolevate teenuste säilimist ja edasi arendamist. Strateegilise juhtimise vallamaja asukohta koosolekul ei arutatud. Läbirääkijad said kodutööks ära määratleda, millised teenused peaks olema tulevastes teenuspunktides, teenuskeskustes ja milline kompetents strateegilise juhtimise üksuses. Ambla valla poolt vaadeldes tähendab see seda, et avalik

Järva vallast ja allkirjadest A mbla vallavalitsusse toodi 26. mail dokument, millel olid üle 400 inimese allkirjad ning dokumendi sisuks on vallapiiride muutmine selliselt, et Ambla valla kooseisu jääks ainult Aravete alevik (Mägise, Kurisoo külad). Allkirjade kogujad soovivad liituda Tapa vallaga, sest seal on pood, pangaautomaat ja muud esmatarbe teenused. Saan aru ja mõistan, et inimesed liiguvad ja saavad oma teenuseid erinevatest kohtadest, kuid see ei tohiks olla valdade liitumise alus. Aluseks saab ja peab olema omavalitsuse ülesanded. Allkirjade kogujad ei ole sõnagi rääkinud sellest, mis saab Tapa vallaga liidetavatest küladest? Mis on nende soov? Mis saab Ambla koolist? Kas Käravetele jääb raamatukogu/teenuspunkt? Kuidas ja kas rahastatakse spordi ja eakate tegevust? Mis tervikuna saab meie kodukandist ja küladest? Kuidas tagada õpilasliini ringid nii, et Aravete kooli jätkuvalt küladest saab? Nendest olulisetest asjadest ei räägita sõnagi. Ambla vallavolikogu räägib läbi Järvamaa suunas ja plaan on luua uus omavalitsus. Järva valla loomise eesmärgiks on,

et meie külad elaks ja areneks haldusreformiga edasi. Me ei loo uut keskust, sest meil on toimivad alevikud ja külad ning maaelu areneb. Järva valla (läbirääkijad kasutavad seda nime) läbirääkimistel on selge arusaam ja kokkulepe, et tänane põhikoolivõrk on oluline ning koolid säilivad - kool on küla hing. Läbirääkijatele on oluline, et jätkuks tugev toetus külaliikumistele, sealhulgas toetatakse eakaid ja spordiklubisid. Tähtsal kohal on raamatukogude ülesanded ja nende täiendav funktsioon olla päevakeskuseks ja side vallaga. Samuti ei maksa alahinnata senist koostööd, mida Järva valla läbirääkijad on teinud ja teevad ka edaspidi. Meil on toimivad noorsootöö-, sotsiaal-, ühistranspordi- ja majandusvõrgustikud, mis lõhutakse, kui kogukonna terviklikkus kaob. Järvamaal korraldatakse koos olulisi avalike teenuseid nagu ühistransporti, veemajandust, jäätmemajandus, tervishoidu, spordi- ja kultuuriüritusi, mis kõik saavad kannatada ning teenuste kvaliteet langeb teenuspiirkonna muutudes. Aastakümneid toiminud traditsioonid kogukonnas ilmselt katkevad. Järva vallaga ühi-

Kas poetee on tähtis? K äimasoleva haldusreformi käigus näib kohapeal kujunevat kõige olulisemaks küsimuseks see, kas tulevane omavalitsus peaks paiknema elanike poeteel või ametnike sõiduteel? Esimesed eelistaksid näha uue vallamaja asupaigana aadressi Tapa linnas, teised ütlevad, et poes võib ikka käia kus tahes, aga vallamaja võib paikneda kus iganes suuremas piirkonna asulas. Mõlemad pooled toovad hoolega esile omi plusse ja miinuseid. Tihti need üksteist ei välista, vaid hoopis täiendavad. Ei saa ju täna võrrelda avalike teenuste kättesaadavust, mida pakub hetkel Ambla vald sellega, mida hakkab pakkuma Tapa vald või Järva vald. Neil mõlemal tuleb need alles kättesaadavaks teha. Aga karta, et need teenused olemata jääksid on asjata. Teenuste korraldamine on sätestatud enamasti mõnes seaduses ja kuulub täitmisele vastuvaidlemata. Küsimus on hoopis teenuste kvaliteedis ja selles, mida täiendavalt üks või teine omavalitsus suudab pakkuda. Ja milline on selle omavalitsuse tulevikuvisioon? Milline on perspektiiv, arenguks vajalike ressursside olemasolu ja võime neid juurde hankida. Tapa valla puhul ma näen kasvu. Seda mitmes plaanis. Eelkõige on suurimaks mootoriks praegu riigi tähelepanu, mis on seotud Tapa sõjaväelinnaku arenguga. Häid eeldusi loob logistiline asukoht suurte maanteede ristmikel ja raudteeühendus Tallinna ja Tartuga. Järva valla puhul on deklareeritud, et kõik senised vallad peavad saama jätkata väljakujunenud plaanide ja investeeringute kava alusel. Muutub vaid valla juriidiline

aadress. Mis on siis selle valla ühisosa, peale aadressi ja piiri? Nähes, et tõsiselt ei ole arutlusel teisi võimalusi peale ühinemise Järva vallaks, alustati 20. aprillil allkirjade kogumist, et liituda lähima naabri – Tapa vallaga. Seda, kas tervikuna või osaliselt. Lõppes see kogumine 10. mail. Esialgu Ambla kandis plaanitud ettevõtmine kasvas üsna kohe üle Käravete kanti ja Sääskülla. Ja Aravetele. Allkirja andnute aktiivsus oli üllatav. Siinjuures ei hakka üles lugema neid sagedasi kommentaare, mis saatsid allkirja andmist. Mitmelgi puhul sõideti selleks spetsiaalselt koju, et enda allkiri ära anda. Kokkuvõttes osales 459 inimest, kes on Ambla valla elanikud ja vähemalt 16 aastat vanad. 1. Jaanuari seisuga elas vallas 2053 inimest. Seega tervikuna toetas algatust 22,4% elanikest. Kogutud andmete uurimisel selgus, et suurem on toetus ühinemiseks Ambla kandis (Ambla, Jõgisoo, Raka, Roosna ja Reinevere) 42,8%, Käravete kandis (Käravete, Märjandi ja Kukevere) 31,5% ja Sääsküla külas 30,9%. Aravete kandis jäi toetus 6,3 %. 26. mail esitasime Ambla Vallavolikogule otsuse eelnõu, mille järgi võiks käimasoleva haldusreformi käigus toimuda valla piiride muutus ning Ambla ja Käravete kandid ning Sääsküla küla ühineda Tapa vallaga. Me arvame, et nii suur toetus ideele näitab ilmekalt vallakodanike soove ja et avalik haldus peaks käima nende püüdlustega käsikäes. On ju kohalik omavalitsus ikka kohaliku rahva valitsus.

Vello Teor, algatusgrupi nimel

teenus on tulevikus kättesaadavam, kuna Ambla alevikku jääb teenuspunkt, kus saab kõik vajalikud toimingu vallaga teostatud ning Aravetel tekkib teenuskeskus. Keskuste täpsed ülesanded selguvad läbirääkimiste käigus. Järgmine koosolek toimub siis, kui on selgunud Imavere ja Kareda valdade ühinemise läbirääkimiste suuna otsus. Kas minnakse edasi Järva valla ühinemise läbirääkimistega või Paide linnaga. Miks Ambla vald räägib läbi Järva valla loomisel? Meil on läbirääkijatega ühised asutused ja teenused: ühistransport, jäät-

memajandus, tervishoid, haridusvõrgustik, noorsoovõrgustikud jne. Seega on läbi ühinemise meil suurem võimlaus avalikke teenuseid pakkuda kvaliteetsemalt. Läbirääkijate eesmärk on, et maaelu säiliks ka väljaspool suuremaid keskuseid. Järva valla loomise loogika ei ole keskusekeskne, kus tsentraliseeritakse vahendeid, vaid on asumikeskne, mille käigus detsentraliseeritakse vahendeid ning arendatakse maaelu.

nedes on suur eeldus, et avalike teenuste kvaliteet ei lange, pigem tõuseb, kuna on olemas varasem kogemus ja toimiv koostöö. Järva valla läbirääkijatel on tähtsal kohal perearstide toetus. Jah, Tapale luuakse perearstikeseks, samuti luuakse keskus Paidesse, Türile ja Koeru. Kuid olulisem perearstikeskusest on see, et inimestel oleks võimalik kodu lähedal külastada perearsti. Peame looma täiendavad toetuse meetmed, et meelitada perearste maale, et säiliks kodulähedane teenus. Meile on oluline, et Aravetel ja Amblas oleks perearst. Allkirjade kogujate kaaskirjast selgub, et oluline on Tapa perearstikeseks ja hooldekeskus, mitte meie enda perearstid ja hooldekodu. Järva valla loomisel on jätkuvalt tähtsal kohal kõik Ambla valla alevikud ja külad. Järvamaa poole ühinedes on eesmärgiks luua teenuskeskus Aravetele ja Amblasse jääb alles teeninduspunkt, kus inimene saab korda ajada kõik mured, mis on seotud vallaga. Seega, võrreldes tänasega, laieneb avaliku teenuse kättesaadavus meie valla inimestele. See, et me käime Tallinnas, Tartus või

Tapal poes, ei ole valdade ühendamise alus. Alus on ikka omavalituse ülesanded ja eesmärk. Poed, pangaautomaadid, raudteejaamad on sõltumata halduskorraldusest ikka seal, kus nad on. Meie kui volinike eesmärk on seista enda valla tuleviku ja inimeste eest. Peame aru saama omavalitsuste ülesannetest ja lähtuvalt sellest tegema õiged otsused. Valdade ühinemisi oleks mõistlikum teha nende inimestega, kellega on meil varasem koostöö. Üle maakonna liitumisel ja olemasoleva valla poolitamisel kannatab kogu vald, kogukond ning avalikud teenused selles piirkonnas. Olemasolev toimiv kogukond ei ole seda väärt, et koos ehitatut lõhkuda. Kindlasti on lahtisi ja kokku leppimata teemasid ka Järva valla läbirääkijatel, aga arutelud toimuvad võrdsetel alustel ning osapoolte siiras soov on edasi minna. Kui selgub ühineda soovivate valdade lõplik arv, saab lahtisi otsi kokku panema hakata. Ühinedes on lihtsam oma soove väljendada ja elukvaliteeti parandada kui suure külge liitudes.

Haldusreformi info www.ambla.ee “Haldusreform”, “Koosolekute dokumendid”

Harri Lepamets Vallavolikogu esimees

Ambla LasteaedPõhikooli lasteaed Tähemaa lõpetajad

Romek Peil ja Silver Nõlvak. Foto: A. Rohi


3

 nr 6 (271) juuni 2016

Mesimummide lehekuu K evad on ilus aeg, eriti tänavune maikuu. Lasteaia tegemised toimusid enamasti õues, viisime läbi KIK-i projekte teemal „Aravete Lasteaed Mesimumm lapsed tutvuvad metsloomadega ja metsaga, nende rolliga keskkonnas ja kaitsmisega”. Õppeaastaks planeeritud tegevused Oandus, Väätsal, Elistveres ja kaugel Pokumaal seega lõppesid, KIK-lt saime õppeprogrammideks ja transpordiks 1127,12 eurot. Tänu nendele projektidele said lapsed teadmisi, mis on elus väga olulised, lisaks käia kohtades, kuhu enamasti ei satu. Järgmiseks õppeaastaks kirjutasime uue keskkonnateadlikkuse projekti KIKi teemal „Aravete Lasteaia Mesimumm lapsed tunnevad ja väärtustavad loodust” ning taotlus rahastatakse 998,24 euroga. Põnevust uude õppeaastasse jätkub. Juba kolmandat aastat toimus 10. mail Aravete Keskkooli staadionil sõpruskohtumine jalgpallis: Aravete Lasteaed Mesimumm vs Koeru Lasteaed Päikeseratas. Lisaks poistele

mängivad mõlemas lasteaias jalgpalli ka tüdrukud. Võistlejaid oli 30. Kõik lapsed olid tublid ja said kaela ilusa medali. Uudne oli sellel aastal laste ja õpetajate/lastevanemate/treenerite vaheline jalgpallivõistlus. Muidugi võitsid lapsed 1:0, nemad on ju terve aasta trenni teinud. Aitäh meie treenerile Leo Matikainenile, kes põnevad võistlused läbi viis. Terve õppeaasta on lapsed õppinud laulmist, pillimängu, rahvatantsu ja loovtantsu. Oma oskusi näitasid nad 5. mail Aravete kultuurimajas kevadkontserdil, väikesed rahvatantsijad käisid tantsimas Roosna-Alliku tantsupäeval, Aravete Külamuuseumis muuseumiööl ning Järvamaa laulu-ja tantsupeol. Aitäh kõikidele juhendajatele. Lasteaia spordipäeval võistlesid vanemate rühmade lapsed kaugushüppes, palliviskes ja krossijooksus. Kõik pingutasid ja said diplomid. Sellel aastal kandsime iga lapse diplomile alade tulemused, järgmisel aastal on lastel hea võrrelda tulemuste parandamist ja arengus edasiminekut.

Sõpruskohtumine jalgpallis Aravete Lasteaed Mesimumm vs Koeru Lasteaed Päikeseratas

Teede ehitusest Ambla vallas

S

Aravete Lasteaed Mesimumm lõpetajad. Vasakult eest: Iiris Alliksaar, Iko Jamnes, Marten Aron Lepik, Kristy Melnik, Kaspar Ausma, Lilian Luht. Vasakult tagant: Ramon Kuningas, KertKristjan Vikat, Janely Vilbu Eesti Mesinike Liit käivitas sellest kevadest projekti vabariigi nendele lasteaedadele või rühmadele, kellel nimeks mesimumm. Meie lasteaed võttis pakkumise meelsasti vastu. 20. mail käiski meil külas mesinik Avo Sildnik, kellel kaasas palju pilte ja vaatlusmesitaru. Lastel oli väga põnev otsida nende hulgast mesilasema, töömesilasi ja isegi mesilaste lasteaed oli näha (lasteaias on mesilaslapsed kolm nädalat ja oma toidukott kaasas). Mesinik oli

ise väga lastesõbralik ja oskas teadmisi edastada lastele arusaadavalt. Suur tänu liidu tegevjuhile Mariannele ja mesinik Avole. Lasteaia lõpupidu toimus 25. mail. Kooliteele saatsime neli tüdrukut ja viis poissi. Lõpetajad esitasid H. Mänd näidendi „Tähepidu”. Tänan kõiki lapsevanemaid, töötajaid, lasteaia sõpru, kes aitasid kaasa õppeaasta heale kordaminekule.

ellel suvel alustatakse kergliiklusteede ehitust Amblas, Aravetel ja Käravetel. Koostöös Maanteeametiga rajatakse kõnnitee Amblast-Jõgisoole ja EAS-i toetusel ehitatakse pikalt oodatud Aravete-Maarjamõisa kergliiklustee. Muudatus toimub ka Käravete alevikus, kus koostöös Maanteeametiga muudetakse Käravete ristmik ohutumaks - rajatakse ülekäigukohad. Hea meel on selle üle, et järgmisel aastal alustakse Aravete kergliiklustee III etapi ehitusega. Plaanitav tee kulgeb Meie poe eest Käravete suunal eeldatavasti kuni aleviku lõpuni. Koostööleping antud projekti osas sai käesoleva aasta maikuu lõpus allkirjastatud. Loodame, et ehitused lõpevad tähtaegselt. Head vallaelanikud - palume mõistvat suhtumist ja kannatlikku meelt!

Rait Pihelgas, vallavanem rait@ambla.ee. Tel: 50 51 762

Ülle Ojamäe direktor

Mesilaste elu tutvustas lastele mesinik Avo Sildnik

Aravete Kergliiklustee ehitamise II etapi ehitustööd Hea Ambla Valla elanik! Asfaldigrupp OÜ annab teada, et alustab juunis Aravete Kergliiklustee ehitamise II etapi ehitustöödega. Sellega seoses palume kohalikelt elanikelt mõistvat suhtumist, et ehitusperioodil võib kohati olla liiklemine osaliselt häiritult. Samuti palume ehitusobjektiga piirnevate alade kinnistuomanikel tähistada piirimärgid. Objekt valmib augustis 2016. Kontakt objektil: Objektijuht Indrek Must tel. 5042825, e-mail info@ asfaldigrupp.ee Loodame kohalike elanike mõistvale suhtumisele ehitustööde käigus!

Ambla-Jõgisoo kõnnitee ehitusest

A 24. mail 2016 toimus Aravete Lasteaias Mesimumm vallavanema vastuvõtt Ambla valla peredele, kelle perre viimase aasta jooksul on sündinud uus ilmakodanik. Palju õnne meie peredele ja uutele vallakodanikele!

Ambla Vallavalitsus

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Meil saad valida eriala viies valdkonnas:

Suvine põhivastuvõtt 13.juuni – 14.august 2016 Koolis on tänapäevased õppebaasid ja head elamistingimused Tallinna 46, Paide kool@jkhk.ee, tel 525 3736

MAJANDUS TEENINDUS TEHNIKA EHITUS PÕLLUMAJANDUS Dokumente võetakse vastu Paides ja Säreveres. Avalduse saad esitada ka kodulehel: e-vastuvõtt.

Vaata lähemalt www.jkhk.ee

Uued teadmised ja oskused Kesk-Eesti suurimast ametikoolist!

nname teada, et alustasime selle aasta maikuu teises pooles riigimaantee nr 15126 Ambla-Tamsalu km 0,24-1,88 Ambla alevikus kõnniteede ja parklate (Pikk tn 15; Kalmistu) ehitus- ja remonttöödega. Tööd toimuvad OÜ Keskkonnaprojekt 2015. aastal valminud ja Maanteeameti poolt kinnitatud tehnilise projekti „Tudu ja Ambla kõnniteede ehituse tehniline projekt“ järgi. Tööde ajal on teelõik üldisele liiklusele enamasti avatud, kuid liiklemine on toimuvate ehitustööde tõttu häiritud. Juurdepääsu Teie kinnistule tagame. Tööde lõpetamise tähtaeg on 2016 august. Seoses ehitus- ja remonttöödega palume Teil oma kinnistu teega piirnevad piirimärgid ülesse otsida ja silmatorkavalt tähistada, et vältida ehituse käigus nende vigastamist. Seoses ehitus- ja remonttöödega Teile tekkivaid probleeme lahendab kohapeal viibiv objektijuht Tiit Tamme, tel: 53 023 007 Vabandame ebameeldivuste pärast ja loodame mõistvale suhtmisele.

Aleksandr Lember AS Järva Teed ehitusosakonna juhataja Tel: 5341 8242


4

 nr 6 (271) juuni 2016

Maakaitsepäev toimub tänavu Imaveres V õidupüha tähistamiseks korraldatav Järvamaa Maakaitsepäev toimub 23. juunil 2016 algusega kell 11 Imaveres Eesti Piimandusmuuseumi territooriumil. Maakaitsepäeva kavas on traditsiooniliselt Järvamaa kaunite kodude omanike tunnustamine, kaitseväeline jalutuskäik ning Vabariigi Presidendi poolt läkitatud Võidutule vastuvõtmi-

ne ja läkitamine kõikidesse maakonna omavalitsustesse. Seekord tuleb Võidutuli Võrust. Päeva sisustavad Kaitseliidu ja tema eriorganisatsioonide väljapanekud ja erinevad atraktsioonid. Maakaitsepäeva võõrustajate poolt on kavas väike kontsertprogramm. Tavapäraselt saab süüa sõdurisuppi ning kindlasti ei puudu Maakaitsepäevalt ka üllatused.

Aravete Keskkool tunnustas tublisid! A ravete Keskkooli õpilased on saanud 2015/2016 õppeaastal mitmeid maakondlike ja riiklikke tunnustusi. Oleme uhked selle üle, et oleme suutnud Aravete KK tuua rahvusvahelisi projekte, koolitusi, seminare ning korraldada muid üritusi, mis on saanud väga positiivset tagasisidet ning mille kaudu meie kool on oluliselt paremini “kaardil”. Tänan kõiki, kes on aidanud jätta Aravete KK-st võib-olla küll et pisikese, aga samas särava jälje meie kogukonna ajalukku. Lugupeetavad Erik Vilbu, HeidiLii Rikken, Aiki Jalakas, Anni Jalakas, Kaidy Kaasiku, Keidy Kaasiku, Karoliina Tõnisson, Rico Rohi, Vivian Urbanus, Stener Raaper, Aron Ott, Jarmo Kaasiku, Eve Kirsipuu, Kasper Keerberg, Keitlin Kork, Mailis Pitka, Veli Kask, Jörgen Vikat, Elina Ilusk, Teodor Siska, Enel Tubin, Heimar Augjärv, Kirke Jamnes, Evert Ots, Kris-

tin Tommula, Rein Sander, Lisette Liige, Carolin Rajasaar, Hanna Kaimer, Kerli Kleitsman, Marta Pajula, Johanna Jürisson, Eliise Tuisk, Maris Kutsar, Vaabo Augjärv, Kevin Metso, Julia Ankipova ja Maleena-Kristiin Augjärv tahan kooli poolt tänada ja tunnustada teid kõiki panuse eest, mille olete andnud meie kooli arengusse ja sellesse, et teie tegevuste viljad on rohkearvulised ja meid tuntakse ning leitakse nende järgi ka väljaspool ja väljastpoolt oma kooli. Teie näitate meile, et ükskõik mis alal on eduks möödapääsmatu sihikindlus. Tunnen uhkust tunda ka selle üle, et meil on nii palju häid õpetajaid, kes on aidanud oma õpilastel olümpiaadideks, konkurssideks ja võistlusteks ette valmistuda ning märkimata ei saa jätta ka perekondade toetust. Toredat ja päikselist suvevaheaega! Andy Tilk Aravete Keskkooli direktor

Allikad kevadel

Aravete allikad uuele elule

A

ravetel asuvad allikad on praegusel aastaajal oma parimas ilus. Maast välja imbuv puhas vesi on näha juba kaugele, mistõttu on tegemist kauni vaatepildiga. Suurvee ajal ulatub vooluhulk kuni 900 liitrini sekundis. Vesi ilmub välja arvukate niredena paepragudest ja ei külmu ära ka talvel. Vee miinimumtemperatuuri on talvel mõõdetud kuni -4,6 kraadi, mis ehk tundub isegi uskumatu. Allikas toitub Pandivere kõrgustikul paelõhedesse imbunud veest. Pea aastaringi, eriti talvel, võib allikatel näha erinevaid veelinde. Kuival suvel on allikad inimsilmale peaaegu nähtamatud, sest veevool on olematu ja kasvav kõrge rohi võtab igal pool võimust, mis üldpildi nukraks muudab. Teadupärast on Aravete allikad looduskaitse all, aga kahjuks on allikate ümbrus kõike muud kui ilus. Allikat ega selle ümbrust ei ole aastaid regulaarselt hooldatud ega heaperemehelikult käitutud. Suvel kasvab rohi mehele rinnuni ja sügiseks on pilt jälle nukker. Viimastel aastatel on vald tellinud siiski mõned niitmised. Allika juurde on ligipääs kohati päris keeruline. Lisaks on allikate ümbruses näha inimtegevuse mitte just kõige heaperemehelikke jälgi. Oleme

oma kauni allika unarusse jätnud. Kas ei oleks aeg allikate ümbrust veidi korrastada ja tekitada sinna tõeline loodukaitsealune vaatamisväärsus, kuhu võiks tulla nii oma perega kui külalistega kaunist vaadet nautima? Kindlasti võiks teha allikate juurde pääsemiseks suure maantee pealt korraliku jalgtee ja tuleks paigaldada tähistus. Eeskuju pole vaja kaugelt otsida, Roosna-Allikul on allikad ilusti tähistatud ja juurdepääs olemas. Tõsi, allika suurus ei ole küll otseselt võrreldav. Lõppeesmärgiks peaks olema allikate ümbruse puhtuse taastamine, et meil ei oleks suvi läbi seal näha ainult kõrgesse rohtu kasvanud halvas seisukorras maalappi, kuhu aeg-ajalt ka mingit sodi keegi poetab. Selline tegevus tuleks koheselt lõpetada. Olen antud teemal suhelnud vallavanemaga ja mõne aktiivsema inimesega ja vald on nõus õla alla panema ning üritame juba sel aastal teha allikate ümbrus veidi ilusamaks. Mida ja kus täpselt teha on praegu veel lahtine, sest enne oleks vaja saada keskkonnaspetsialisti soovitusi. Kas ja millal esimesed koristustalgud õnnestub teha, sellest anname kindlasti teada sotsiaalmeedias.

Priit Grünthal

Meeldetuletus jalgratturile

J

algratast võib iseseisvalt sõiduteel juhtida vähemalt 10-aastane laps, kes on läbinud vastava väljaõppe ning kannab kaasas jalgrattajuhiluba. Juhiluba peab kaasas kandma kuni 16-aastaseks saamiseni. Koos täiskasvanuga võib sõiduteel jalgratast juhtida vähemalt 8-aastane laps. Juhiloa saamiseks tuleb pöörduda esmalt kooli poole või minna liikluskasvatuse kodulehele (www.liikluskasvatus.ee) ja sealt valida jalgratturite eksamineerijad ( Järvamaa liiklusbüroo). Tuletame meelde, et alla 16-aastastel on jalgrattaga sõites kiivri kandmine kohustuslik. Kanda võimalusel erksavärvilist riietust või helkuritega turvavesti. Kontrollige enne sõitu üle, kas ratta pidurid on töökorras, olemas kõik vajalikud helkurid (ees valge helkur, taga punane ja mõlema rattaküljel kollane helkur). Veenduge, et sig-

naalkell on kinnitatud ja pimedal või halva nähtavuse korral sõitmiseks on olemas ees valge tuli ja taga punane. Jalgrattaga sõitmisel kehtib nii nagu teistegi liiklejate puhul põhimõte: näe ja ole nähtav! Arvesta teiste liiklejatega! Kõnniteel võib sõita ainult alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja jalgrattur, kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud. Igasugune trikitamine rattasõidul jäägu kõrvalistesse kohtadesse või selleks mõeldud ekstreemspordi parki. Juhtraamil kellegi sõidutamine võib olla ebaturvaline nii juhile kui ka „kaassõitjale“. Ärge vedage esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad täiendavat ohtu teile endale ja teistele liiklejatele. Sõidutada võite ainult sõitjat, kes istub spetsiaalselt selleks ettenähtud istmel ja kannab kinnirihmatud nõuetekohast kiivrit.

See tähendab väikelapse sõidutamist talle ohutul moel. Jalgrattaga võib sõita ülekäigurajal, kuid tuleb meeles pidada, et sel juhul ei ole jalgratturil eesõigust sõidukijuhtide suhtes. Soovitan sõiduteed ületada jalgratas käekõrval, et autojuhil oleks aega reageerida ja peatuda. Ootamatult ülekäigurajale sõitev jalgrattur paneb ohtu nii enda kui ka tekitab ohtliku olukorra äkkpidurdavale autole. Lukusta oma jalgratas!

Margus Toomsalu Paide politseijaoskonna juht

Eakateklubi Vokiratas hooaja lõpetamine

L

aupäeval, 21. mail toimus Vokiratta hooaja viimane pidu, mis oli täis õnnitlusi, tantsu ja natuke ka kurbust, kuna Helle-Leonide ja Tiit Antonil oli see viimane pidu, mille nad läbi viisid. Kolm pikka aastat olid nad Vokiratta eesotsas ja korraldasid peoõhtuid, väljasõite ja muid huvitavaid tegevusi. Suur aitäh neile klubi liikmete ja vallavalitsuse poolt! Viimast peoõhtut sisustasid ansambel Vint Paidest, eakate tantsurühm ning üllatuskülalistena astusid üles meie oma rahvatantsutrupidKekutajad ja naisrühm. Väga vahva oli vaadata oma inimesi tantsimas, ja mis kõige tähtsam, nautimas oma tegevust! Suur kiitus nende kõikide juhendajale Ruth Kaasikule! Kuna hooaeg saab nüüd läbi, siis on õige aeg

tänada kõiki tegevliikmeid, juhatust ja toimkonda, tänu kellele saavad pidulised tulla kaetud ja kaunistatud laudadega saali ning lihtsalt nautida seltskonda. Suur aitäh teile: Aita Paap, Milvi Kirsi, Olli Viibur, Helmi Mändla, Maie All, Asta Peil! Sel aastal toimub 9. juulil 2016 algusega kell 11.00 Koerus Aruküla mõisa pargis 30. Järvamaa eakate kokkutulek, kuhu ka meie valla eakad on oodatud. Päev on täis erinevaid tegevusi, etteasteid ja loomulikult taaskohtumisi endiste ja ehk ka tulevaste sõpradega üle terve Järvamaa. Osalustasu on 4 eurot (2€ toiduraha, 2€ kontsert ja osalustasu). Palume registreeruda ja tasuda osalustasu hiljemalt 20. juuniks

(Käravetel Valentina Lumiste, Aravetel Helmi Mändla, Helle Leps või Helle-Leonide Anton ning Amblas Mare Pärnikule)! Viimasel kahel peoõhtul olin mina vaatleja rollis ja pean tunnistama, et mulle meeldis väga Vokiratta liikmete koostööoskus ja organiseeritus. Uuel hooajal luban anda endast parima, et te keegi ei igavleks ja igaüks leiaks midagi head just enda maitsele! Samas ootan, lugupeetud Vokiratta liikmed, teiepoolset aktiivsust ja igakülgset abi, kuna mina ilmselgelt ei oma selliseid kogemusi ja teadmisi kui teie. Ootan endiselt ettepanekuid, mida ja kuidas teha.

Kohtumiseni uuel hooajal! Natalia Medvedeva

Tõotuse uuendamise päev K auni lehekuu eelviimasel pühapäeval kogunesid hõbeleerist osavõtjad pastoraati tassikesele teele ja kohvile. Nagu veerandsada aastat tagasi mindi nüüdki protsessioonis kirikusse kirikukellade helisedes. Kohale oli tulnud ka lähedasi ja omakseid. Altari ees kuulati koguduse õpetaja kõnet ja meenutusi ajast, mil käidi leeris. Apostlikku usutunnistust lugedes uuendati oma kord Jumalale antud tõotust ja võeti vastu õnnistus. Mälestati ka juba igavikku kutsutud kaaskonfirmande: Maarika Krabi, Ants Tedrekulli ja Toivo Riispapi. Saadi osa pühast armulauast. Jumalateenistusel teenis kaasa EELK Tapa Jakobi koguduse naisakoor ning orelil mängis Evely Traublum.

Pärast õnnitlemist ja ühise pildi tegemist oldi veel koos ühisel söömajal Kirsimaris. EELK Ambla Maarja kogudus ja õpetaja õnnitlevad hõbeleerist osa-

võtnuid: Silvi Kauget, Andres Pohlat, Ave Printsi ja Toomas Raaperit ning soovivad rohket Jumala õnnistust.

Tõnu Linnasmäe

Aravetel toimus esimene breiktantsu võistlus

17.

mail võtsid kooli aula üle breiktatsijad, kes pidasid maha suure lahingu. Kokku tuli noori talente üle terve Eesti, kõik olid valmis näitama oma oskusi, et võit endale haarata. Maha peetud võistlused olid pingelised ning neljaliikmelisel žüriil tekkis tihti raskusi võitja selgitamisel. Võistlus toimus kahes osas: 1vs1 ja

2vs2. 1vs1 oli võistlus, kus kaks tantsijat võistlesid teineteise vastu, 2v2 oli kahe tiimi vastassseis, mõlemas tiimis oli kaks noort. 1vs1 võitjaks osutus Eskust pärit 8aastane Eneli Jõesoo, samuti Eskusse läks ka teine koht. Selle sai Gerda-Liisa Pedajas. Kolmandale kohale tuli Aravete Keskkooli õpilane Mailis Pitka. 2vs2 esimese koha meeskonda kuulusid Gerda – Liisa Pedajas

Eskust ja Karita Kikas Põltsamaalt. Annabel-Kretel Kirsspuu ning Kadi-Liis Pitk Aravetelt saavutasid teise koha. Ka kolmandale kohale tulid Aravete tüdrukud, 11-aastane Mailis Pitka ja 12-aastane Kelly Kapten. Breiktatsijad olid kõik tublid ja näitasid oma oskusi suurepäraselt! Kirsika-Marian Bazilenko PiibeLeht


5

 nr 6 (271) juuni 2016

Aravete Keskkooli õpilased ohutuslaagris M ai lõpus (24.-25.05) toimus Türi vallas Metsajõe puhkekeskuses Järvamaa KEAT-laager. Mitme kuu jooksul on 6. klasside õpilased saanud loenguid ja koolitusi, mis käsitlevad pääste, politsei ja esmaabi valdkonda. Seekord oli Aravete Keskkooli 6. klassist osalemas 16 noort ehk kaks võistkonda - kooli esindusmeeskond ja kodutütred-noorkotkad. Esimesel päeval toimus politsei teenistuskoerte demonstratsioonesinemine. Sellele järgnes võistlusmäng, kus tegevuspunktidega olid väljas päästeamet, häirekeskus, politsei, maanteeamet, punane rist, raudteeohutuse järelevalve, keskkonnainspektsioon ja mitmed teised asutused. Noortel tuli lahendada ohuolukordi, mis võivad elus ette tulla ja näidata mitmekülgseid teadmisi ja oskusi. Head lehelugejad! Kas teie teate, missugune taim kasvab Eesti looduses kõige kiiremini ja kui pikk on kaubarongi pidurdusteekond? Tegevuspunktides said noored tulekustutustekiga ja vahtkustutiga tuld kustutada, said kogeda, kuidas on autoga “üle katuse käia” ning sellest autost turvaliselt välja ronida. Iga osaleja sai teada, kui suure kaalu omandab ta äkkpidurdusel erinevate sõidukiiruste korral. Need on väga ehmatavad arvud, ulatudes mitmetesse tuhandetesse! Õpilased said prügi sorteerida, päästerõngast vette visata, takistusrada läbida, lahendada esmaabisituatsioone, teha jalgrattaga vigursõitu, süüdata lõket, sooritada meeskonnatööülesandeid jm. Õhtul esinesid võistkonnad loositud

järjekorras isetegevusliku kavaga teemal staaride paraad. Oli laulu, tantsu ja näidendeid. Tuleb tõdeda, et noored on väga andekad! Õhtu jätkus andekate noortega, nimelt esinesid laagrilistele Kaarel Orupõld ja Kaarel Siimut, hiljem toimus ka disko ja tordi söömine. Teisel päeval toimus lõbus tuletõrjeolümpia. Võistkondadel oli vaja näidata kiirust, nutikust, osavust, ülioluline oli meeskonnatöö. Kuna ilm oli tõeliselt suvine, siis oli suurepärane võimalus ka veega hullata. Lõbus oli kõigil! Meie kooli huvijuhi Dea sõnul ei ole kuue aasta jooksul nii sooja ilma selle laagri ajal veel olnud. Peagi oli käes lõpurivistuse ja kokkuvõtete tegemise aeg. Tänati kõiki korraldajaid.

Ambla kool KEAT laagris K EAT tähendab Kaitse end ja aita teist. Laager on toimunud juba 15 aastat. KEAT-is võisteldakse erinevatel aladel: näidatakse oma teadmisi esmaabi andmises, politsei- ja tuletõrjeülesannete lahendamises ning üldise ohutuse alal. Laagrielust ei puudunud ka disko ja staaride paraad. Kõigepealt anti meile pearätt ehk puhv ja joogipudel. Põhitegevuseks

KEAT-is oli orienteerumine, kus oli 18 erinevat punkti. Kõige rohkem meeldis meile punkt, kus tuli panna ennast proovile, kuidas käituks, kui juhtuks avarii. Võistkonnas oli neli poissi ja neli tüdrukut. Auto pöörati katuse peale, siis pidime ohutuse huvides jalad katusele panema, seejärel turvavöö avama ja välja ronima. Autot kallutati vasakule ja paremale ning siis katusele. Õhtul toimus staa-

Niisuguse laagri korraldamiseks on vaja väga head meeskonda ning Järvamaal on see tõesti olemas! Tuletõrjeolümpial tunnistati parimaks Aravete Keskkooli võistkond. Aravete kooli teist võistkonda, kes esindas Kaitseliitu, tunnustati kahe tegevuspunkti kohtunike poolt - häirekeskuse ja keskkonnainspektsiooni poolt. Üldvõitjaks tuli seekord Retla-Kabala kooli võistkond. Kuid kokkuvõttes on võitjad kõik, kes KEATkoolitusest osa on saanud. Täname siiralt korraldajaid ja soovime neile jõudu nende tänuväärses töös.

AMBLA KIHELKONNAPÄEVAD TAAS TULEMAS 6.-7. augustini toimuvad IV Ambla Kihelkonnapäevad. Seekordsetel kihelkonnapäevadel tähistame põhisündmustena Ambla Kooli avamise 150-ndat aastapäeva ja meenutame Vabadussõjas langenute austuseks püstitatud ausamba 90-ndat aastapäeva, mida tähistasime eelmisel sügisel. 6. augustil toimuvad kooli vilistlaste kokkutulek ja ajalooseminar, kus räägime Eesti Vabadussõjast ja Vabadussõjas võidelnud meestest. Planeerime väikest temaatilist näitust. Kavas on Jänedal rahvariiete valmistamise õpitubades valminud kostüümide demonstratsioon. Kooli staadionil toimuvad erinevad üritused - kihelkonna taidlejate esinemised, Aravete Jõujaama rammumehed näitavad muskleid, tegevused lastele ja laat. 6. augusti õhtupoolikul on koolis aktus, väike kontsert ja vaba aeg suhtlemiseks vilistlastele. Õhtu lõpeb peoga, rahvast tantsitab ansambel Vanaviisi. 7. augustil toimub Amblas Kalmistupüha. Kihelkonnapäevade kava lõpetab kontsert Ambla kirikus, esineb Laura. Planeerige siis kalendrites oma aega, et oleks võimalik osa saada erinevatest sündmustest Amblas.

Maili Antons Aravete Keskkooli sotsiaalpedagoog kodutütarde-noorkotkaste võistkonna esindaja

ride paraad - see oli koolide isetegevuskava. Igaüks sai oma rolli, mille käigus ta pidi tuntud staari jäljendama riiete ja liigutuste abil muusika saatel. Liisbet oli Barbi, Reigo mr Bean, Kristofer oli James Bond, Kirsika oli Suzi Vesik, Kirke mängis M. Jacksonit, Mari-Liis oli Anna, Karl oli Jamaika ning Rait oli C. Ronaldo. Öösel oli ka disko, tordisöömine, lõkke süütamine ja ilutulestik. Tort

oli maitsev. DJ muusika järgi tantsisime kella üheni. Hommikul sõime ja võimlesime, siis läksime tuletõrjeolümpiaadile. Lõpuks oli autasustamine. Saime staaride paraadis I koha. Panime laagri kokku ja sõitsime koju. KEAT-i laager oli väga huvitav ja kasulik.

Liisbet Uutar, Kirke Laht ja Reigo Kapsi Ambla Lasteaed-Põhikooli VII klass

Ambla kooli õpilased riigikaitselaagris Kloogal M ai lõpus (27.-29.05) toimus Kloogal vabariiklik riigikaitselaager. Laager oli mõeldud gümnaasiumi õpilastele, aga tänu meie kaitseõppe õpetajale, Lembit Rosinale, said ka valitud Ambla kooli õpilased selles osaleda. Olime laagris kõige nooremad. Kella 11-ks jõudsime Paldiskisse. Seal jagati meile kätte uhiuued digilaiguga vormid, seljakotid ja muu varustus. Vormidel, mida kandsime terve laagri vältel, olid peal meie nimed. Toimusid infotund, lõunasöök ja ringkäik, seejärel tutvusime meie jaoülematega, kelleks olid seersandid Tipner ja Artov. Ambla kooli õpilased moodustasid kaheksanda jao. Esimene ülesanne oli kaardi abil matkata Paldiskist Kloogale (10 km). Meie olime ainukesed, kes tegid rännaku läbi koos seljakottidega, ülejäänud laagrilised panid oma pagasi auto peale. Kloogale jõudes panime ööbimiseks üles telgi, õppisime käsitsema relva Galil Ar. Oskame seda nüüd lahti-kokku panna, puhastada ja kasutada. Teisel päeval oli äratus kell kuus hommikul, sellele järgnes hommikuvõimlemine. Kord oli karm, kuid

see tegigi asja palju põnevamaks. Meile jagati kätte NATO 24h toidupakid. Hommikusöögi tegime endale ise ja terve päev oli sisustatud erinevate õppustega. Ka vaba hetke tekkides otsisid meie jaoülemad pidevalt uusi tegevusi ja vastasid igale küsimusele. Kõik toimus enam-vähem nagu päris kaitseväes. Liikusime alati rivis ja kõige meeldejäävam oligi taktisammul marssimine. Meie jaoülemad lasid ka meil ise rivi juh-

Vello Teor Ambla Haridusseltsi nimel

tida ja käsklusi anda. Väga huvitav oli ka tuli liikumine. Õppisime ka maskeerimist, käemärke ja miinivälja läbimist. Hiljem katsetasime oma maskeeringuid ja tõepoolest väga raske oli metsas liikuvat sõdurit märgata. Öösel toimus orienteerumine (4 km), mille läbisime samuti edukalt. Kõik laagrilised pidid osalema öises patrullis. Meie kord oli kella kolmest neljani.

Kogu see kogemus oli tõsiselt lahe ja meeldejääv. Suur aitäh meie suurepärastele jaoülematele, kest tegid selle laagri veel mitu korda lahedamaks. Teie huumorisoon on parim! Me õppisime selles laagris nii palju uut ja huvitavat. Tõesti, kõigi meie elude üks võimsamaid mälestusi. Janeli Kirsi ja Sofia Prints Ambla Lasteaed-Põhikooli 9. klassi õpilased

KIRIKUTE ÖÖ 10. juunil 2016 toimub taas Kirikute Öö. Selle aasta motoks on “Tema väravaid ei lukustata päeval, öö seal ju puudub.” (Ilm 21:25). „Legend räägib, et kord unustanud kirikuteener ühe Viini kiriku uksed õhtul valla ja jalutanud koju. Mõne tunni möödudes meenus see talle ja mees tõttas tagasi uksi lukustama. Oma imestuseks leidis ta sel hilisõhtul kirikust eest hulga inimesi, kes olid jalutuskäigul avatud uksest sisse astunud, et uudistada või lihtsalt pisut istuda ja mõtiskleda. Nii hakkaski küpsema mõte avada kord aastas ühel kevadisel õhtul kirikute uksed, et sundimatus öises atmosfääris võiksid kirikusse siseneda ka kõik need inimesed, kes seda mingil põhjusel tavaliselt ei söanda.“ (http://www.kirikuteoo.ee) Esimene Kirikute Öö toimuski Viinis 2005. aastal. Eestis aitab Kirikute Ööd koordineerida Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Õdede Kongregatsiooni Klooster Tartus. Esimest korda osales Eesti Kirikute Öö programmis 2012. aastal ühe kloostri ning 12 kirikuga. Sel aastal on Eestis oma uksed hilisõhtuks avanud 46 erinevat kristlikku pühakoda, nende seas esimest korda ka Ambla Maarja kirik. Kirikute Öö programm Ambla kirikus algab kell 20.00 ja lõpeb 22.00. Saab kuulata oreli- ja trompetimuusikat ning laulu, tutvuda Ambla kirikuga, osaleda Taizé palvusel. Kõik on oodatud! Meile lähematest kirikutest osaleb Kirikute Ööl veel EELK Järva-Jaani Ristija Johannese kirik ning EELK Tamsalu Lunastaja kirik. Rohkem informatsiooni pühakodade ja programmide kohta saab Kirikute Öö kodulehelt - www.kirikuteoo.ee. Ave Prints, Ambla Maarja kiriku organist


6

 nr 6 (271) juuni 2016

Suve uudised noortele! V

äike ülevaade noortekeskuste ja teiste asutuste, organisatsioonidega koostöös pakutavatest suvistest tegemistest. 4. juunil toimus Järvamaa Noortepäev 2016, millest võttis osa ka Ambla valla esindus. Kindlasti said noored palju ideid, mida ise suvevaheajal ette võtta ning mõtteid septembris toimuvaks Ambla valla noortepäevaks. 13.-22. juunini toimub Ambla valla töö- ja puhkelaager. Laagrisse pääsesid kõik kandideerinud noored, seega on koguni 22 noorel võimalus veeta osa oma koolivaheajast töötades. Lisaks neljale töötunnile päevas kuuluvad laagri programmi ka põnevad vaba aja tegevused. Nende hulgas on sündmusi, kuhu on oodatud osalema ka teisi huvilisi. Jälgige infot FB-s! 21.-22. ja 27.-28. juunil toimuvad Ambla vallas rahvusvahelise tudengiorganisatsiooni AIESEC projektide töötoad - üks keskendub ÜRO-ga seotud teemadele ning teise projekti “Good health and well-being” raames arutletakse alkoholiprobleemide üle. Mõlemat töötuba, koosviibimist viivad läbi välismaalased, kes ootavad osalema noori vanuses 14+. Seega noored, kes on huvitaud rahvusvahelisest kogemusest ja soovivad praktiseerida oma inglise keele oskusi, võtke palun ühendust noorsootöötaja Annika Rohi või Enel Tubinaga, kellelt saate täpsemat infot toimumisaja kohta. Koosviibimised toimuvad ja välismaalased peatuvad Aravete kultuurimajas, noortekeskuses. Kelle keeleoskus on tagasihoidlikum, ei pea muretsema, teile tõlgitakse! Juulikuu on puhkusekuu! Samuti on noortekeskuse ruumid suvisel (alates 13.juunist) perioodil külastajatele suletud! Peale puhkust toimuvad tegevused väljaspool noortekeskuseid! Noortekate tegemistest jagame infot FB-s! Jälgi reklaami! 6.-7. augustil on noored oodatud osalema Ambla Kihelkonnapäevadele. Need on päevad täis tegevusi erinevatele vanustele. 12. augustil toimub Paides Vallimäe juures Arvamusfestivali ajal järjekordne rahvusvaheline Noortepäev. Ka meie valla noored on taas osalema oodatud. Kindlasti läheme sinna ühise bussiga, anname augustikuu alguses teada täpsed kellaajad ja kohad. 23.-25. augustil toimub Harju- ja Järvamaa piirkondade ühine 4H suvelaager. Kuna 4H on maanoorteorganisatsioon, siis toimub laager sel korral päris talus. Keset loodust õpitakse tundma maaelu (taimi, loomi, praktiseeritakse ehtsat maatööd). Ei puudu laagrist ka põnev õhtuprogramm. Laagri osalustasu liikmetele on 15 eurot. Täpsem info ja registreerimispaberid juhendaja Annika Rohi käest (annika@ambla.ee, 58 005 285). Eesti ANK 15 juubeli puhul peaks suvekuudel Harjumaalt meie valda jõudma ka “EESTI ANK 15” LIPP, mis tuleb vähemalt kolme päeva jooksul ühest noortekeskusest edasi teise viia. Liputeekonnale on kindlasti vaja vähemalt kolme noort. Üles tuleb pildistada seltskond ja liikumisvahend lipu edasi andmisel. Teavitame ka sellest noori läbi FB! NB! Hei noored, kui teil on plaan suvel sõpradega matkale minna, aga puudub ratas, magamiskott, telk, matkakott või muud matkatarbed, andke sellest teada oma noorsootöötajale, noortejuhendajale! Noortekeskuste matkabaasist on võimalik nimetatud vahendeid laenutada! Tingimuseks on, et asju hoitakse hästi ning need on tagasi tuues puhtad ja terved! *Aravete Noortekeskuses on nüüdsest ka oma väike kostüümilaenutus, mis tasapisi täieneb. Pildid ja laenutustingimused on Aravete Noortekeskuse Facebook lehel. *Hea uudis on see, et Eesti Avatud Noortekeskuse Ühenduse eestvedamisel alustas 7-26aastaste noorte ideede toetusfond “Nopi üles!”. See on suurepärane võimalus taotleda läbi projekti raha selleks, et noorte vaba aega põnevamaks muuta. Küsi abi ja nõu noorsootöötajalt, noortejuhendajatelt (rohkem infot FB-s, www.ambla.ee “Noorsootöö” lehel ja alljärgnevas artiklis). Ilusat ja tegusat suve teile, noored! Annika Rohi, Ambla valla noorsootöötaja annika@ambla.ee, 58 005 205 (puhkusel 04.-31.07.2016)

Meie heategijad koos varjupaiga juhatajaga, kes kinkis kõikidele tänutäheks varjupaiga tänukaardi. Kuna varjupaik vajab ka erinevaid esemeid loomade tarbeks, siis võtsime meie kodudest kaasa vanu linu, tekikotte ja froteerätikuid, mida loomade puuridesse ja kuutidesse panna saab

Varjupaika külastades pakkus noortele mängulusti paarikuune sõbralik ja vallatu kutsikas. Loomade varjupaika sattumise lugusid pajatas meile juba üle 10 aasta loomapüüdjana tegutsenud meesterahvas. Kuna paljud varjupaika sattunud loomad on tavaliselt kuskile metsa maha jäetud, pikalt üksi ringi rännanud või väärkoheldud, siis nende usalduse võitmine võtab kauem aeg. Seega jälgisid enamus koerad meid turvalisuse huvides oma aedikust või piilusid kuudi ukse vahel, saba jalge vahel värisemas. Sõbralikumad oli kassimaja kassid

Aravete 4H noorte heategevusprojekt “Armastame aidata” jõudis edukalt lõpuni! A lates 2015. aasta detsembrist on Aravete Noortekeskuse 4H klubi Sigrikesed noored kogunud omaalgatusliku heategevusprojekti “Armastame aidata” raames raha kodutute loomade heaks. Kuna noorteorganisatsiooni Eesti 4H üks eesmärkidest on olnud ka heategevus, siis on meie noortel juba mitu aastat peas keerelnud mõte külastada loomade varjupaika. Detsembri alguses tublid noored Kristiina Serjogin ja Maia Ülper võtsidki asja käsile. Et mitte minna varjupaika tühjade kätega, otsustati heategevuslike laatadega korraldada rahakogumiskampaania. Esimesed

laadad toimusid Aravete Keskkoolis - jõululaat detsembris ja sõbrapäeva heategevuslik laat veebruaris. Viimasena osaleti mais Kevadlaadal Ambla kultuurimajas. Kogumiskasti viisid noored ka Amblasse Kirsimari söögituppa. Kokku koguti 112,57 eurot, mis 30. mail Rakveres Viru kodutute loomade varjupaigas üle anti. Soovime tänada kõiki neid, kes noorte heategevusprojekti oma panuse andsid. Suur tänu 4H noortele: Maris Toropov, Christina Rohi, Taavi Naarits, Marily Lasen, Varmo Ivask, Gerli Priilinn, Maia ja Moonika Ülper, Kristiina ja Kelli Serjogin, Grethel Ilusk.

Aravete koolinoori külastas zooloog Aleksei Turovski

M

aikuus külastas Aravete Keskkooli kooliperet lemmikloomapäeva raames zooloog Aleksei Turovski, kes pidas loengu taimedest ja loomadest. Turovski tutvustas ennast, seda millega ta tegeleb ning mis teda ennast huvitab. Zooloog rääkis parasiitidest ning kahjulikest seentest ja nende mõjust tervisele, ta seletas lahti, kui oluline on puhtus nii loomadele kui ka inimestele jutustades loo ühest rebasest, kes üritas püüda jänest. Veel rääkis ta, kui oluline on oma lemmikloomadega mängimine ja nende eest hoolitsemine. Samuti pani ta õpilastele südamele, et ei tohi segada ega puutuda vabas looduses elavat looma, kuna see võib loomale põhjustada palju kahju, mille tagajärjeks võib olla isegi surm. Ei tohi püüda konni ega panna vihmaussi vette, ta palus inimestel mitte häirida

vabalt elavate loomade elu. Turovski jutustas ka Tallinna Loomaaiast, kohast, kus ta töötab ning viib läbi oma uurimusi. Oma juttu illustreeris zooloog vahvate ning huvitavate joonistustega, mis panid lapsi kuulama ja teda jälgima. Kuid peale koolipere oli ka mujalt inimesi kohale kooli aulasse, et kuulata zooloog Aleksei Turovski loengut loomadest ja taimedest. Väga tore oli näha, et ka teistel oli võimalus kuulama tulla. Zooloogi siia kutsunud õpetaja Anne Lees märkis rõõmuga, et on tore vaadata, kuidas kõik hoolega kuulavad. Suured tänud zooloog Aleksei Turovskile, kes tuli ning rääkis väga huvitavalt ja mõistvalt oma tööst, taimedest ja loomadest!

Erilised tänusõnad ka: Dea Jürgens, Maili Antons, Reelika Ilm, Enel Tubin, Kristo Kivisto, Kirsimari Söögituba, Aravete Keskkool, Ambla Kultuurimaja ja Aravete Noortekeskus ning noortejuhendaja Merle Samason ja kõik need inimesed kes laste küpsetisi ostsid ja annetasid. Head inimesed, hoidkem oma lemmikloomi! Kui teil ei ole veel oma lemmikut, siis varjupaigas on palju toredaid tegelasi, kes omale uut kodu igatsevad. Annika Rohi 4H noorte juhendaja

Teatejooks 2016 5. mail toimus Paide Gümnaasiumi staadionil järjekorde igakevadine heategevuslik teatejooks. Teatejooksu eesmärk on propageerida laste tervislikku elustiili ja muuta liikumisharjumusi. Oma jooksulustiga toetasid ligi 600 Järvamaa koolinoort seekord liikumisvõime kaotanud lapsi. Sellest toredast spordipäevast võtsid osa ka Aravete Keskkooi õpilased. Võistlema läksid kaks gruppi, igas grupis oli kaheksa liiget - 6.klassi grupp ja 8.klassi grupp, koos kahe üheksanda klassi õpilasega. Nendega kaasas käis Aravete Keskkooli sotsiaalpedagoog Maili Antons. Teatejooksul osalemisega andsid nad oma panuse liikumisvõime kaotanud laste raviks Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses. Soovi korral on võimalus teha vabatahtlik annetus SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus heategevuskontole Dnb NORD Pangas 9620100009926.

Kirsika-Marian Bazilenko PiibeLeht

Kristin Tommula PiibeLeht

Alustab 7-26aastaste noorte ideede toetusfond “Nopi Üles!”

N

oorte piirkondlike ideede projektifond “Nopi Üles!” alustab 7-26aastaste noorte omaalgatuslike ideede elluviimise rahalist toetamist. Tegevused edendavad noorte aktiivset eluhoiakut, panustades kodukoha arengusse. Iga projekt, milleks võib olla näiteks sündmus, üritus, koolitus või vahendi soetamine, leiab toetust kuni 2000 euro väärtuses. Projekte rahastatakse kuni 2018. aastani. Käesoleval aastal on projektifondi ulatuseks 35 180 eurot. Projektijuhi Riin Luksi sõnul jagub nüüdisaegsetel noortel nii ideid kui ka teotahet. “Projektiga alustamine langeb kokku suvise koolivaheaja algusega. Noored investeerivad oma vaba aega meeleldi kogukonna hüvanguks. Sageli takerdub heade mõtete elluviimine aga motivatsiooni või rahaliste ressursside vähesuse taha. “Nopi Üles!” pakub samaaegselt nii ressursse kui ka tuge. Samuti on taot-

lemisprotsess lihtne. See annab noortele võimaluse oma ettevõtlikkus proovile panna,” sõnas Luks. Projektikonkursile on oodatud vähemalt kaheliikmelised noortegrupid. Esimeses etapis kirjeldavad osalejad ideed - mida ja kellega koos soovitakse teha, tegevuse eesmärke, selle mõju kogukonnale ning vajadusi idee elluviimiseks. Link kirjelduse esitamiseks: http://goo.gl/forms/qiiAZaCaSODbVdIa2 Kõikide idee esitajatega võetakse ühendust tegevuskava viimistlemiseks ja toetuse vajaduse määratlemiseks. Teises etapis loovad taotlejad projektist video või postri, mis laetakse „Nopi Üles!“ Facebook´i lehele www.facebook.com/nopiules. Toetuskõlbulikuks loetakse iga idee, mis kogub kahe nädala jooksul vähemalt 150 meeldimist. Vähem meeldimisi kogunud projektide hindamiseks kaasatakse noortemeelne komisjon. Toetav kogukond ja sõbrad jälgivad projektide läbivii-

mist, sündmusi ja aruandlust “Nopi Üles!” blogi vahendusel http://nopiyles.blogspot.com.ee/. Iga idee on väärt toetamist! Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) tegutseb Eesti noorte heaolu nimel alates 2001. aastast. Noorte ideede projektifondi “Nopi Üles!” tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmis „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivelisuse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.

Lisainfo: Riin Luks. “Nopi Üles!” projektikonkursi projektijuht. Eesti ANK. telefon 58 083 744. riin.luks@ank.ee

Annika Rohi . Ambla valla noorsootöötaja. annika@ambla.ee. 58 005 285


7

 nr 6 (271) juuni 2016

Väljakutsed ümbritsevad meid iga päev ja igas olukorras 2016 on mereaasta. Koostöös TTÜ Mereakadeemiaga avaldame Ambla Vallalehes lugemiseks nimetatud kooli vilistlase Romet Rusega tehtud artikli, mis ilmus käesoleva aasta aprillis TTÜ Mereakadeemia vilistlaslehel (www.ttu.ee “vilistlane”, “vilistlaslood”). Ehk on Rometi edulugu inspiratsiooniks nii mõnelegi noorele südamelähedase eriala valikuks. TTÜ Eesti Mereakadeemia sadamamajandamise eriala vilistlane, Järvamaalt pärit Romet Ruse tegeleb igapäevaselt kuivlasti laevaoperaatorite osakonna juhtimisega. Ta naudib oma vaheldusrikast tööd ja tõdeb, et tema töö pole pelgalt arvuti taga numbrite toksimine ja  instruktsioonide saatmine või tuim seadustes ning lepingutes tuhnimine. „Suhtlemist on selles töös palju ja kuna merendus on rahvusvaheline äri, siis tuleb oma töös kokku puutuda paljude erinevate rahvustega – see muudab töö mõningal määral raskemaks, kuid samas huvitavamaks,“ nendib Romet.  Õpinguid Mereakadeemias alustas Romet 2006. aastal kohe pärast ajateenistuse lõppu. „Esimene aasta koolis oli raske, sest ajateenistus oli jätnud oma jälje ja uuesti õppima asudes tundus kohati, et tuli justkui nullist alustada,“ tõdeb ta. Kõige kurjemat vaeva pidi Romet nägema hr Polli matemaatikaga ja korraks tekkis isegi mõte kool pooleli jätta. Vaatamata raskustele, sai matemaatika tehtud ja mõtted kooli pooleli jätmisest tuhmusid. Muhele-

des ütleb Romet, et tema lemmik aine kooli ajal oli kehaline kasvatus. Kohe lisab ta, et talle meeldis tõste- ja transpordiseadmete õppeaine, millega küll tänases töös otsest kokkupuudet ei ole, kuid tänu sellele ainele tekkis reaalne arusaam alusainete vajalikkusest,“ leiab Romet. Kui Rometilt uurida, miks ta Mereakadeemiasse õppima asus, väidab ta, et tema suureks mõjutajaks oli vanem vend, kes oli tüürimehe hariduse saanud. Valiku tegi ta tegelikult viimasel hetkel, sest keskkooli ajal mõtles Romet Tartu Sõjakooli õppima asuda, kuid sõjaväe ajal sai aru, et vaatamata sellele, et talle militaarvaldkond väga meeldib, ei soovinud ta sellele spetsialiseeruda. „Mulle on alati huvi pakkunud asjade organiseerimine ja juhtimine. Kuna eelistasin spetsialiseerumist üldisele juhtimisele, langetasin otsuse Mereakadeemia sadamamajandamise kasuks,“ räägib Romet ja lisab: „Üheks põhjuseks oli kindlasti ka toonane perspektiivikas seis merenduses ja transiidiäris.“ Pärast kolmandat kursust läks Romet suveks praktikale ja praktika lõppedes avanes tal võimalus samasse ettevõttesse tööle jääda. Terve viimase õppeaasta käis ta koolis töö kõrvalt, aga kuna tööalased kohustused hõlmasid pea üks-ühele koolis õpetatut, olid sedavõrd palju lihtsam. „Leian, et kui tudengitel on võimalus leida erialast tööd kooli kõrvalt, peaks kool seda ka kindlasti toetama,“ väidab Romet enesekindlalt, sest tema lõpetas 2010. aastal kooli õigeaegselt cum laude.

Romet leiab, et pärast sadamamajandamise eriala lõpetamist on tööpõld üheltpoolt lai, aga teisalt kitsas. Nimelt väidab ta, et kui piiriks tõmmata Eesti ja merenduse, pole seis paraku kiita. Ta tõdeb, et Eestis pole palju selliseid ettevõtteid, kus sadamamajandamise ja meretranspordi juhtimise eriala lõpetanu võiks astuda uksest sisse ja leida töö, mis vastaks kvalifikatsioonile. „Ühes hiljutises artiklis kritiseeris EMSA juht Jüri Lember tänast olukorda merenduses. Olen tema mõtetega päri, valdkond, kus me võiksime julgelt kaasa rääkida, on jäänud ajast maha“, tõdeb Romet, aga samas leiab ta, et õnneks ei piirdu õpitu ainult meretranspordiga ja seega maismaa transport ja logistika lisavad valikuvõimalusi. „Maailma mastaabis on uksed valla,“

väidab Romet ja lisab, et eelkõige on palju suuremad võimalused pääseda merenduse kommerts poolele. „Mu hea tuttav, kellel on tankerite prahiturul kümneid aastaid kogemusi, tahtis tulla Londonist tagasi Eesti tööle, kuid mitmeski kohas jäi uks suletuks just ülekvalifitseerituse tõttu,“ nendib Romet. Ta ei soovi väita, et Eestis pole võimalik leida head kohta, kuid neid on käputäis ja enamasti on need kohad hõivatud, sest need, kes on juba kord selle koha saanud, sealt enam liikuma ei kipu. Romet leiab, et tänase päeva seisuga on realistlikum läbi lüüa selles valdkonnas välismaal. Romet kuivlasti laevaoperaatorite osakonna juhina tegeleb igapäevaselt prahtimisosakonna sõlmitud lepingute täide viimisega. See hõlmab endas laevade liikumise koordineerimist, vajalike instruktsioonide saatmist laevadele, sadamate külastamise organiseerimist ja sadamamaksude maksmist, suhtlust agentidega ja laevadele kütuse ostmist. Reisi lõppedes on operaatoril ka kohustus üle kontrollida reisi kasumlikkus või kahjumlikkus ja seejärel peab ta võrdlema estimeeritud tulemusega. Lisaks kõigele eelpool mainitule tuleb igapäevaselt koostööd teha raamatupidajatega ning väga olulisel kohal ja väga töömahukaks peab Romet pretensioonide ja nõuetega tegelemist koostöös juhtivate juristifirmadega. „Piltlikult võib öelda, et operaatori ülesanne on otsast lõpuni täide viia reis nii nagu prahileping seda ette näeb ja seda siis vastavalt kas prahtija või laevaomaniku seisukohast,“ kirjeldab ta.

Kui Rometilt uurida, millised on olnud tema töö suurimad väljakutsed, ütleb ta rõõmsameelselt, iga päev on tööl väljakutse ja tõdeb, et tema töö on juba iseloomult äärmiselt huvitav. „Ma arvan, et ükski päev ei kordu – iga reis toob endaga kaasa uued situatsioonid,“ leiab Romet. Kuna ettevõte, kus ta töötab, veab igapäevaselt kaupu üle maailma, alustades Aasiast ja lõpetades Ameerikaga, on tema töökohustused väga laialdased. Ta peab ennast kurssi viima kõige ümbritsevaga, alates ülemaailmsetest regulatsioonidest, erinevate riikide seadustest, muutuvatest sadamapiirangutest ja lõpetades kasvõi näiteks sanktsioonide ning erinevate kultuuriruumide käitumismallide ja tavadega. „Operaator sõltub paljuski oma koostööpartneritest. Kui täna hakkab laev laadima näiteks Argentiinas vilja, siis ilma kohaliku agendita, kes sinu huve kaitseb ja sind esindab, oleks see äärmiselt keerukas ning päeva lõpuks kulukas ettevõtmine,“ tõdeb Romet, kes on aastate jooksul kogenud nii mõndagi. Ta nendib, et on ette tulnud selliseid olukordi, kui laev on sõitnud madalikule või jäänud jäässe kinni, kaup on süttinud või kütusevarud on olude muutumisel lõppenud jne. Romet kinnitab, et need olukorrad tuleb lahendada pidades silmas kõikide osapoolte huvisid ja lisab rõõmsameelselt: „Väljakutsed ümbritsevad meid iga päev ja igas olukorras.“ Jane Niit TTÜ Eesti Mereakadeemia

Valla spordielust

Maikuu spordisündmused Ümber järve jooksu „Kevad 2016“ 4-etapilisel seeriavõistlusel osales kokku 132 jooksjat 425 osaluskorraga Ambla, Albu, Järva-Jaani, Tapa ja Aegviidu vallast, kellest 75 jooksjat läbisid kõigi 4 järve – Käravete, Mägede, Rava ja Preediku ringid. Igal etapil osales keskmiselt 106 jooksjat. Kui arvestada juurde veel ilma numbrita osalejad, kes ka vapralt kaasa tegid ja oma lähedastega koos liikumisrõõme nautisid, siis väike statistiline analüüs näitab, et kokku läbiti osalejate poolt kahe nädala jooksul üle 600 tervisekilomeetri. Gruppide parimad kokkuvõttes olid: - 6 a. T Iiris Alliksaar, Lilian Luht, Emily Mällaru - 6 a. P Armand Marcus Niinsalu, Marten-Aron Lepik, Kuldar Jalast 7 -10 a. T Roosi Rütman, Christina Rohi, Hanna Kaimer 7 -10 a. P Kennet Keerberg, Rain Laugus, Rasmus Tommula 11 - 13 a. T Laura Lään, Liis-Marii Kaso, Õnnela Rodendau 11 - 13 a. P Aron Ott, Varmo Ivask, Jaan Kirsipuu 14 - 16 a. T Kaidy Kaasiku, Aiki Jalakas, Kelly Vildek 14 - 16 a. P Jarmo Kaasiku, Stener Raaper, Christopher Lään 17 - 34 a. N Jaanika Jalast, Kairi Jalakas, Ann Kärme 17 - 39 a. M Margus Porkveli, Tõnno Kask, Rauno Tikko N 35+ Maili Antons, Marju Tempel, Mariann Rütman M 40+ Christjan Lään, Toivo Ivainen, Kalle Kippar Jooksusarja noorimaks osalejaks oli Reio Jalakas ja vanimaks osalejaks Aare Selge. Kokku püstitati ka 3 uut rekordit – Armand Marcus Niinsalu Käravete

Ümber järve jooksu seeriavõistluse I etapp Käravetel. Foto: A. Rohi järve jooksul -6 aastaste grupis ja Christjan Lään Rava ja Preediku järve jooksudel M 40+ grupis. Jooksusari jätkub sügisel taas 4 etapiga ja siis selguvad juba ka paremad sarja 8 etapi kokkuvõttes. Eesti MV jalgpallis on III liiga idapiirkonnas peetud 8 vooru. Ambla Vallameeskond on seda hooaega alustanud igati tublilt, kui 2-s kodu- ja 6-s võõrsil mängus on saadud 4 võitu ja 4 kaotust ning 12 punktiga hoitakse liigatabelis 5. kohta 12 meeskonna konkurentsis. Viimastes mängudes kaotas Ambla Vallameeskond võõrsil JK Kaitseliit Kalev meeskonnale 3:6 (väravalööjad Aron Kütismaa, Sergei Akimov, Mehis Vahero) ja kodus Maardu United meeskonnale 1:5 (meie väravalööja Sergei Akimov). Võidupunktid aga saadi kodumängus 3:1 võiduga FC Järva-Jaani üle (meie väravalööjad Taavi Neier, Rando Duder, Sergei Akimov) ja võõrsil Rakvere JK Tarvas II meeskonna üle 3:2 (meie väravalööjad Elari Jõendi, Dmitri Polištšuk, Sergei Akimov). Väravalööjate edetabelis on Ambla Vallameeskonna ründaja Sergei Akimov tabeli tipus 11 tabamusega. Kevadringis saab Ambla Vallameeskonna mänge koduväljakul Amblas näha veel

04. juunil, kui võõrustatakse Tallinna FC Infonet III meeskonda ja 18. juunil, kui vastaseks on JK Loo. Ülejäänud 7 kodumängu jäävad sügisringi, mis alustab 30. juulil. X Ambla Külaliiga 2016 jalgpallis toimub sellel aastal kiirturniirina neljapäeval, 23. juunil algusega kell 12.00 Amblas Arulageda väljakul. Eelregistreerimine turniirist osavõtuks on 13.18. juunini Leo Matikainenile. Osalema ootame kõiki jalkahuvilisi olenemata vanusest ja soost. Võistkonna suurus on kuni 8 mängijat (korraga väljakul 5+1 mängijat). Pärast Külaliiga turniiri lõppu toimub suurel väljakul ka traditsiooniline Jaanipäeva jalgpall, kus omavahel kohtuvad nooremad ja vanemad mängijad. Osalejate arv on piiramatu ja kindlasti saavad kõik mängida soovijad ka mänguaega. Ambla valla lahtistel MV-l kergejõustikus osales 22 võistlejat lisaks Ambla valla võistlejatele veel Tamsalust, Türilt, Jänedalt, Koselt ja Tallinnast. 6-st kavas olnud alast läks medaliarvestusse 3 parema ala punktid mitmevõistluse punktitabeli alusel ja nii selgusid selle aasta medalivõitjad:

T (s.1999 ja hiljem) I Kirke Jamnes RR SuKL 842 p P (s.1999 ja hiljem) I Rasmus Tommula Ambla SK 527 p II Kenro Jamnes Nõmme 0 p N (s.1982 - 1998) I Ave Lagenõmm Rae SK 1482 p M (s.1977 -1998) I Andres Raja Võru „Lõunalõvi“ 1981 p II Edgar Niglas KSK Alem 1870 p III Rivo Tamm Kose 2000 1710 p 4. Margus Porkveli Ambla vald 1685 p 5. Mart Raaper Ambla vald 1450 p 6. Aare Jamnes Ambla vald 1425 p N35+ (s.1981 ja varem I Lia Jamnes Viljandi SVK 892 p M40+ (s.1976 ja varem) I Mati Kõiv Ambla SK 1328 p II Jaan Vesikaru Valge Karu SK 1160 p IIIVello Petter Ambla vald 828 p Parimaid tulemusi üksikaladel näitasid Edgar Niglas 100 m jooksus - 11,29 s, Margus Porkveli 100 m jooksus – 11,39 s, Rivo Tamm kuulitõukes - 13.98 m, Andres Raja kuulitõukes 13.34 m, kettaheites 41.12 m ja odaviskes 51.15 m, Üllar Pärnat 1500 m jooksus 4.38,9 ning Ave Lagenõmm odaviskes 37,41 m. Järgmised kergejõustikuvõistlused, kus meie valla kergejõustikuhuvilistel on võimalik osaleda ja valla au kaitsta on 2.-3. juulil Eesti valdade Suvemängud Vändras, 10. septembril XII Toomas Berendseni KV ja Ambla valla MV 5-võistluses Aravetel ja 17. septembril Kõrvemaa 26. Suvemängud Tapal. Sportimistingimused on sellel kevadel paranenud Kangrumäe suusa- ja terviseradadel, kus tublid talgulised puhastasid radasid ja raja ääri ning Eesti Terviseradade toel paigaldati venitus- ja jõusein. Tänan kõiki, kes sportimistingimuste parandamisel ja täiendamisel on oma abikäe ulata-

nud – suusa- ja orienteerumislapsed koos vanematega, Saint-Gobain Aravete tehas, Jaanus Keerberg, Jaak Voore, Priit Grünthal, Marti Kuusemets jt.

Leo Matikainen

SPORDIINFO JUUNIS, JUULI ALGUSES: 04.06 kell 12.00 Terviseliikumise „Liikumist ja sportimist harrastav Järvamaa“ VI etapp. Kavas on ühisvõimlemine, kepikõnd, matk, orienteerumismäng maastikul 04.06 kell 14.00 Eesti MV jalgpallis, Ambla VM – Tallinna FC Infonet III, Amblas 07.06 kell 19.30 Eesti KV jalgpallis, Ambla VM - Tallinna FC Castovanni Eagles II, Lool 12.06 kell 14.00 Eesti MV jalgpallis, Ambla VM – JK Väätsa Vald, Paides 16.06 kell 18.00 Ambla SK rannavolle SV I etapp, Aravetel 18.06 kell 14.00 Eesti MV jalgpallis, Ambla VM – JK Loo, Amblas 23.06 kell 12.00 X Ambla Külaliiga kiirturniir jalgpallis, Jaanipäeva jalgpall VANAD-NOORED, Arulagedal 08.07 kell 18.00 II Alar Ainumäe mälestusvõistlused rannavolles, M40+, Aravetel 09.07 kell 11.00 II Alar Ainumäe mälestusvõistlused rannavolles, SEGAPAARID, Aravetel 10.07 kell 11.00 II Alar Ainumäe mälestusvõistlused rannavolles, ASK SV II etapp, MEHED, Aravetel 02.-03.07 24. Eesti valdade Suvemängud, Vändra vallas


8

 nr 6 (271) juuni 2016 JUMALATEENISTUSED EELK AMBLA MAARJA KIRIKUS

Õnnitleme juunikuu eakaid sünnipäevalapsi! ELIZAVETA GOLOMIDOVA 92 VILMA ALAKÜLA 86 ARVO MAAREND 86 SILVIA SUI 83 ASTA KASEVÄLI 82 AINO-LUULE-KLAUDIA NÄKK 82 PILVI KÕIVA 81 LEILI EPLIK 81 LAINE RANDLA 81 MAIRE SAAME 78 HELVE KUIMETS 78 TOIVO NUKKE 78

ERIKA LIIGE 77 VILMA KÕIV 77 MAIE KELGO 77 JÜRI LEPP 74 MAIT UUSKÜLA 74 LEMBIT FELS 74 ASTA PEIL 74 ARVED KIRSILEHT 73 VELLO SÖÖT 71 KIRSTI KARUAUK 71 VAIKE PAHKER 71 INDREK LUIDE 70

Mu tugevus ja mu kiituslaul on Issand, Tema oli mulle päästeks. 2Ms 15:2 Pühapäeval, 5. juunil kell 12 3.pühapäev pärast nelipüha armulauaga. Pühapäeval, 12. juunil kell 12 4. pühapäev pärast nelipüha armulauaga. Pühapäeval, 19. juunil kell 12 5.pühapäev pärast nelipüha armulauaga. Pühapäeval, 26. juunil kell 12 Apostlite pühapäev. Pühapäeval, 3. juulil kell 12 7.pühapäev pärast nelipüha armulauaga Teenib õpetaja emeeritus Lea Heinaste. *Palvused Ambla kirikus teisipäeviti kell 9.30 *Ambla Maarja kirik on avatud teelistele 4.06 – 7.08 laupäeviti 11-18 ja pühapäeviti 11-15.

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis. Tel: 56 111 900 JAANITULED AMBLA VALLAS: Roosna küla jaanituli 22. juunil kell 19.00. Käravete jaanituli 24. juunil kell 21.00. Sääsküla küla Jaaniõhtu 22. juunil kell 20.00 Kooli mäel. Laulame, tantsime, teeme lõket! Kaasa võta enda ja sõbra jaoks pik-

*Ametitalituste ning kiriku külastamise osas väljaspool Teeliste Kirikud aega võtta ühendust koguduse õpetaja Tõnu Linnasmäe´ga mobiilil 5647 1859. *Koguduse liikmemaksu tasuda või annetust teha saab ka panga kaudu: EELK Ambla Maarja kogudus EE732200001120132569. SURNUAIAPÜHAD: SIPELGA KALMISTUL 24. juunil kell 12 AEGVIIDU KALMISTUL 17. juulil kell 14 AMBLA KALMISTUL (KIRIKUS) 7. augustil kell 12 ALBU VALLAS 19. juunil Uuel Kalmistul, 14. augustil Vanal Kalmistul JÄRVA-JAANI VALLAS 26. juunil kell 11 kirikus. Mälestatakse lahkunuid, kes on maetud kirikaeda, tornialusele kalmistule ja metsakalmistule. TAPA LINNA KALMISTUL 10. juulil kell 12

Jäneda raamatukogus on avatud MTÜ Loometöö näitus “Kudumid rahvuslikus käsitöös” Raamatukogu asub Jäneda lossis ja on avatud E-N kella 10-18, R, L, P suletud. Näitus avati 28.mail ja on avatud kuni augusti lõpuni. Teistel aegadel, kui raamatukogu on kinni, saab külastada kokku leppides telefonil 52 87 107. Luule Nurga

Kalastushuvilistele! Pühapäeval, 26. juunil kell 06.00 toimub Preediku järve Aravete poolses otsas Ambla valla küladevaheline ÕNGITSEMISVÕISTLUS. Püük toimub lihtõngega, kaks tundi. Võistlusklassid - parim mees, naine, noor ja küla.

Info Marta Kondas. Tel: 52 99 951 MTÜ Kangrumäe Külakultuuri Edendamise Selts

nikukorv – loomulikult lõbus tuju ja head mõtted! VÕIDUTULE TEEKOND Hea vallakodanik! 23. juunil alates kella 18.00 on kõigil võimalus saada Eesti Vabariigi presidendi poolt saadetud võidutuld oma tõrvikusse, millega süüdata jaanilõke. Tule toob Aravete Võidutule alusele Ambla vallavolikogu esimees Harri Lepamets.

AMBLA VALLALEHT

Väljaandja: Ambla Vallavalitsus Lai 22, Ambla 73502 Järvamaa Tel/faks 383 4038, GSM 5343 7580 info@ambla.ee; www.ambla.ee. Toimetaja: Annika Rohi

Ambla vallaleht  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you