Aed ja Kodu
Neljapäev, 24. aprill 2014
5
issöör Priit Hummel: ehaigus on väga nakkav!» Teet Malsroos
«Maahommiku» tiimis saab nalja kogu aeg! «Küllap pole maailmas üldse ebatavaline, et tehes ajalooteemalist saadet, lähed ajalugu õppima,» lausub Priit. «Minul on tegelikult see väga hästi välja tulnud, et õppisin aiandust ja nüüd teen ETVs «Maahommikut». Et saade on spetsiifiline, siis seda Viru väljakul ei saa teha, pole lehmi, ja Vabaduse väljakul pole kombaine.» Nii teebki meeskond esmaspäeviti-teisipäeviti võtteid üle Eesti. Seegi olevat puhas lust ja rõõm. «Mulle väga meeldib seda saadet teha,» tõdeb 25 aastat režissööritoolis istunud mees, kelle sõnul on «Maahommiku» meeskond parim. «Igaüks mõtleb teinekord, et ei viitsi tööle minna, «Maahommikuga» ei ole mul sellist tunnet veel kunagi tekkinud. Televisioon on tiimitöö ja «Maahommik» on ehe näide sellest. Vaatamata vanusevahele, mis kõigub meil mitukümmend aastat, saame kõik hästi läbi ja mõistame üksteist. Nalja saab meil kogu aeg. Mulle meeldib aasida ja mulle meeldib, kui minu kallal aasitakse. Kui teravmeelsust ei ole, siis on inimesed nürid. Niisuguseid mökusid ma kohe ei salli. Aga meil ei ole mökusid!»
sa õppimas. See oli mu vaba valik, läksin puhkuse ajal sinna aednikuks. See oli kaks aastat tagasi, nüüd tahaksin veel minna. Haljala aias veel palju lilli ei ole, aga eks neid saa seal kunagi olema,» jutustab Priit oma plaanidest, mida koduhoovis tasa ja targu teoks teeb. «Nüüd ma seal rahulikult rakendan oma tarkust. Praegu tegelen aia korrastamise ja süstematiseerimisega. Ma olen küll kole kärsitu, on ju loomulik, et see võtab aega.» Pealegi tuleb telemehest aednikul arvestada nendegi taimedega, mis on juba varem aias endale koha leidnud: «Sa ei tiri ju kolmemeetrist elupuud välja, et nüüd mulle see enam ei meeldi! Ning ma ei ole teinud Haljalast endale mingit orjastamise kohta, kus kas või nui neljaks, aga muudkui teen ja teen.»
«Nüüd rakendan koduaias rahulikult oma tarkust.»
«Tore, kui inimesed tegelevad millegagi, eriti tore, kui aiandusega, see pakub nii palju rõõmu,» innustab telerežissöör Priit Hummel teisigi linnatööle vahelduseks aiamaal askeldama.
Mõne piiri joonistab Priidu aias askeldamistele seegi tõik, et iga päev ta Haljalas rahmeldada ei saa, sest tööelu on Tallinnas. «Siis tulebki teha kavalalt: mitte liiga palju, vaid nii, et oleks mõnus. Ja
teadlikult – selle järgi, mida koolis õppisid.» Priit poetab, et rõhub iluaias laisa aedniku lilledele. «Näiteks roosid on küll ilusad, aga nendega on palju vaeva. Tuleb võtta pojengid ja floksid, mis kasvavad aastaid ühe koha peal.» Vähe sellest, et Priit oma aeda suure hooga planeerib ja kujundab, on ta teistelegi aiaomanikele abi andnud. «Ma olen sõprade soovitusel isegi paar tuttavate aeda kujundanud, täitsa huvitav oli,» jutustab ta. «Õnneks kõik klappis ka, nad tahtsid oma aeda niinimetatud vanaemalilli. Kuna mul Haljalas on plaan noorendada püsililli, siis jäi mul neid üle. Kui neid viisin, siis ega ma ise autost välja paistnudki – istusin nagu põõsas. Aga hea, et sain ära anda, kole olnuks neid ära visata.» Ka teeb Priidule rõõmu, et tema kolleegidele «Maahommiku» meeskonnast paistavad aianduskorüfeest režissööri oskussõnad külge kleepuvat: «Meie saatejuht Madis (Madis Kimmel – A. V.), kui mõne aednikuga intervjuud teeb, ei ütle enam «peenar», vaid ütleb «istutusala». Lõõpisime juba, et ehk peaks Madiski Räpinasse kooli minema!»
Kastmisele mõtle juba istutades Kastmisele tuleb mõelda juba siis, kui seemneid või taimi mulda panete. Ükskõik, kas istutate-külvate avamaal või kasvuhoones, ikka tuleks iga taime ümber kujundada väike kausikujuline süvend – kui mullapind on ühtlaselt sile, valgub vesi kastmisel laiali ja osa sellest läheb lihtsalt raisku, süvendisse valatult jõuab aga täpselt sinna, kus sellest on kõige rohkem kasu. Ka porgandit, salatit vm seemneid külvates ei maksa peenart pärast ühtlaselt tasaseks siluda, vaid mõelda sellele, kuidas kastmisvesi ennekõike külvireale valguks. Aldo Luud
Suvelilled pelgavad öökülma Kes suvelilled juba maha on istutanud, sel tuleks hoolega ilmateadet jälgida, et suvisest õiteilust mitte ilma jääda – kui lubatakse öökülma, tuleks taimedele õhtul katteloor peale tõmmata. Muretseda pole vaja võõrasemade pärast, nemad peavad öökülmadele vapralt vastu.
Lilleampel kuivab kiiresti Amplisse istutatud taimi tuleb hoolega kasta, sest päikeseliste ja tuuliste ilmadega kuivab muld amplis uskumatult kiiresti. Kes lilli amplis varem kasvatanud pole, sel tasub esialgu paar korda päevas käia mulla niiskust kontrollimas, et vajalik kastmissagedus kindlaks teha. Ei maksa ka unustada, et paljudele amplitaimedele ei sobi väga tuuline kasvukoht.
Oleme avatud 7 päeva nädalas!
Kas Sina oled juba tutvunud Juhani Istikuäride viljakultuuride valikuga? UUDIS 2014! Sama aasta võrsetel saaki andev pampel ehk aedmurakas REUBEN
Saadaval palju uusi ja huvitavaid marjapõõsaid!