Page 1

FOORUMETENDUS NR 3 Kaisa lugu

Jaan Tõnissoni Instituut 2013 1. kaader

Logod ning filmi pealkiri Õhtu ombudsmaniga

2. kaader Kaugelt on näha mererannal jalutavat paari. Nende lähedal jookseb ning mängib väike 9aastane tüdruk. On näha, et paari läbisaamine pole just parim. Mingil hetkel ärritub paari naispool, žestikuleerib ägedalt, lõpuks haarab lapse käest raevukalt kinni ning kõnnib lapsega vihaselt minema. Mees jääb neile üksisilmi järele vaatama.


Lühikest, kuid kujukat kaadrit saadab diktori tekst: Iga perekond luuakse eesmärgiga elada, kasvada ja areneda koos. Saada järeltulijaid ning tunda neist rõõmu, luues lastele kindel ning turvaline maailm. Alati ei lähe aga kõik asjad siin maailmas nii nagu plaanitud. Perekonna purunemisest kaotavad enim just pere nõrgimad, ehkki vanemate tarkus ja hool oma ühise lapse eest võivad päästa kunagi loodud maailma kildudeks purunemisest. Peaaegu kõik lapsed Eestis elavad koos oma emaga (93%), isa on olemas seevastu oluliselt vähemate laste peredes (65%). Lisaks bioloogilistele vanematele on 13% lastest ka kasuisa, võõrasisa või ema elukaaslane. Vaid 2% lastest on kasuema, võõrasema või isal uus elukaaslane. 14% laste pere koosneb ühest pärisvanemast ja ühest kasuvanemast ning 21% lastest elavad vaid koos ühe vanemaga, kelleks reeglina on ema (91% üksikvanematest). Suurem osa lapsevanemaist (61%) on seisukohal, et mitte mingil juhul ei ole õigust takistada või piirata suhtlemist teise vanemaga. 30% arvab aga, et see õigus on juhul, kui leitakse, et suhtlus teise vanemaga ei mõju lapsele hästi. Tegelikult peab hinnangu sellele, kuidas teise vanemaga suhtlus mõjub lapsele, andma kohus, mitte lahutanud või lahkuläinud isikud ise.

3. kaader Kaader kusagilt ehituselt. Näha on kellut, fibo plokki, saagi. Kaadris ehitusmehe käed. Seejärel võetakse kindad käest ning õngitsetakse taskust telefon, valides numbri , mis on telefonimärkmikus nime all Kaisa. Isa valib tüdruku numbri. Kõnele keegi ei vasta. 4. kaader Tüdruku kodus on laua peal isa pilt ja selle juures telefon. Kuuldes tuttavat helinat, tahab tüdruk telefoni võtta, kuid kaadrisse ilmuvad hoolitsetud naisekäed, mis löövad tüdrukule sõrmede pihta ning haaravad ise telefoni, mille ekraanil on näha helistaja nimi – isa. Naisekäed vajutavad keeldumise klahvile. Kaisa: Anna mu telefon tagasi! Isa helistab ju! Ema: Pole sul vaja temaga rääkida! Kui sul on midagi vaja, siis mine räägi onu Toivoga! Kaisa: Mul pole vaja mingit onu Toivot! Ma tahan isaga rääkida! Me leppisime kokku vanaema juurde minna! Ema: Ja mingit vanaema juurde minekut pole sulle samuti tarvis! Läheme hoopis onu Toivoga Tallinna! Kaisa: Ma ei tahaaa! (lõpustseenist on näha, kuidas tütar ja ema ägedalt sõnelevad) 5. - 6. kaader Näidatakse pilte algul kusagilt lasteaiast, laste mängimisest, laste jalgrattasõidust, loomaaia väravast lapsi sisenemas vms. Seejärel aga suur äratuntav kaader kohtumajast. Diktori tekst: Eestis lahutatakse enam kui pooled abieludest. Kahjuks toob see paljudel juhtudel kaasa ka laste jagamise probleemid, kusjuures kaugeltki mitte alati pole parim lahend, kus laps peab jääma kasvama ema ja tema uue elukaaslase loodud perekonnas. 6. Diktori tekst: Kui vanemad lähevad lahku, tuleb alati küsida ka lapse arvamust, kelle juures ta elada soovib.Valdav enamus Eesti elanikest leiab, et sellise peresündmuse korral on tarvis küsida ka lapse käest, kelle juures ta elada soovib, ainult 9% täiskasvanutest ja 7% lastest ei ole sellega üldse või pigem nõus.

7. kaader Ekraanile ilmub suur kiri – võõrasisa või kasuisa? Järgneb pildimontaaž võimalikult erinevate pooltega paaridest. Noor naine –


muldvana mees, noor naine – heasüdamlik mustanahaline, kaks meest . Diktor: Kasuisa on võtnud endale kohustusi teise abielupoole bioloogilise laspe osas, võõrasisa neid kohustusi otseselt võtnud ei ole. Diktoritekst selgitab võõrasisa ja kasuisa erinevusi. 8. kaader Ema ja ta elukaaslane onu Toivo sõidavad autos. Kaisa istub tagaistmel. Rooli tagant ulatab onu Toivo Kaisale šokolaaditahvli. Kaisa võtab selle vastu, kui viskab põrandale ja astub maiustusele jalaga peale. Ema näeb seda silmanurgast. Ema: Kas sul häbi ei ole, Kaisa! Võta kohe šokolaad üles! Kaisa korjab autopõrandalt šokolaadi üles ning viskab selle istmele endast eemale. 9. kaader Ema ja onu Toivo jalutavad agulitänaval. Toivo hoiab hellalt noore naise ümbert kinni. Kaisa jalutab mossitades nende järel. 10. kaader Juhuslikult on samal tänaval ka Kaisa pärisisa. 11. kaader Ekraanil suure plaanis Kaisa, kes hüüab – Iii-saaaa! 12. kaadrid vahetuvad kiiresti mitu korda - pärisisa rõõmus ja õnnelik nägu, ema – vihane, onu Toivo – üllatunud ja mossis. 13. kaader Kaisa tahab isa juurde joosta, kuid ema saab ta paari sammu pärast kätte ning tõmbab tüdruku jõuliselt tagasi. Ema: Meil on praegu omad tegemised! Tüdrukut ta enam käest lahti ei lasegi ning veab Kaisa endaga kaasa. Tüdruk vahib mitu korda tagasi isa poole. Onu Toivo jalutab koos nendega. On näha ka isa äärmiselt pettunud nägu. 14. kaader Sama rand, kus algul jalutasid kõik kolm – Kaisa, ema ning pärisisa. Seekord on seal vaid Kaisa. Kogu tema käitumine näitab välja agressiivsuse kasvu. Ta lööb jalaga teele jäänud pappkasti, viskab kiviga lindude pihta vms. Talle tuleb vastu vanem mees või naine. Kaisa läheb tema juurde ning palub talt korraks telefoni. Too annabki ning Kaisa helistab lõpuks isale. Kaisa: Isa? 15. Kaader Näidatakse tänavanurgal ootavat isa, mänguasjad (mõni suurem loom?) käes. 16. Kaader Näidatakse ema kätt, mis toaukse kindlalt lukku keerab. Ja seej'ärel Kaisat, kes sealsamas lukustatud ukse juures maha istub ning näo kätesse peidab. Tekst ekraanil. Nii lapse õiguste konventsioon kui Eesti lastekaitse seadus sätestavad lapse õiguse säilitada pärast vanemate lahkuminekut oma suhted perekonnast lahkunud vanemaga, kui see pole lapsele ohtlik. Iga neljanda lapse isa elab temast lahus, On peresid, kus laps näeb oma isa iga päev (3%), kuid ka neid, kes ei näe isa kunagi (20%) . Vähemalt korra või paar nädalas kohtub isaga 24% lastest ja lisaks veel 26% kohtub kord kuus. On ka neid, kes kohtuvad vaid kord aastas (12%) või veel harvem (5%).

Lõpp


Projekti on rahaliselt toetanud Euroopa Komisjon. Publikatsiooni sisu peegeldab autori seisukohti ja Euroopa Komisjon ei ole vastutav selles sisalduva informatsiooni kasutamise eest.

Kaisa lugu  
Advertisement