__MAIN_TEXT__

Page 1

2

7 kristlase rasket küsimust

2016 Mai 2,49 €

Mattias Haamer

Varjatud PúR MúDD

Piibel - keelatud

kirjandus

1

Pluss 2/2016  


Sisukord Inimeste lood Pluss lugu: Mattias Haamer hindab vanavanemate eeskuju ja õnnistust, lk 4 Põltsamaalt pärit Mattias Haamer on aktiivne muusikas ja Jumala riigi töös oma koguduses. Gospel: Púr Múdd, lk 8 Sõbrad Oliver Rõõmus ja Joonas Alvre on Eesti laulust tõuke saanud oma huvitava stiiliga bändile. Misjon: Piibel - keelatud kirjandus, lk 12 Piibli hankimine ja omamine ei ole olnud niisama lihtne siin samas Eestimaal alles paarkümmend aastat tagasi. Persoon: Hanna Parman tegutseb muusikamaailmas ja mujalgi, lk 14

4

Mattias Haamer

Muusikat tegemas bändis ja koguduses.

26

7 kristlase rasket küsimust Ja mida nendega peale hakata.

Piibliõpetus +3 lood, lk 23 Tõde või müüt: Eestlased ei usu midagi. Piibli ABC: Benjamin Piiblitegelane: KAIN, lk 24 Esimene inimene maailma ajaloos, kes tappis oma venna - mille pärast? Seitse: 7 kristlase rasket küsimust, lk 26 Piibliõpetus: Kirik kuumade kruustangide vahel, lk 28 Milline oli kristlaste ja koguduste igapäevaelu ning raskused Eestis nõukogude ajal? Kirjutab Jaan Tammsalu. Palvus: Aitäh, et saan kõndida koos Sinuga, lk 32 Hingehoidja: Kui mulle liiga tehakse... lk 34 Mida teha ja kust abi leida kui tunnen, et mulle on ülekohut tehtud?

Elust enesest Toimetajalt: Palvevastus ja õpetus usalduseks, lk 15 Film: Batman vs Superman, lk 16 Kes on kõige võimsam superkangelane? Raadio: Millest kuuled PlussPunktis? lk 19 Noortesaade PlussPunkt jätkab oma tegemisi ja toob Sinuni lühikokkuvõtte viimaste kuude saadetest. Noortekas: Harju-Risti noorteööd, lk 20 Noortejuht: Linda Sakala, lk 22 Test: Millise jüngri moodi Sa oled? lk 36 Elukool: Kuidas suvel soodsalt reisida? lk 37

20

Harju-Risti noortekas Vägesid juhatab Linda Sakala.

TOIMETUS

Johannes Ots, Madis Ehanurm,

Toimetuse kontakt

Peatoimetaja Joel Reinaru

Iiris Kohv, Sander Saard, Karl

Plussmeedia

joel.reinaru@plussmeedia.ee

Hendrik Bachmann, Linda Sakala,

EELK Misjonikeskus

Laura Jõgar, Maria Savitskaya,

Tehnika 115, Tallinn 10139

Tegevtoimetaja Sirli Lend

Arno Humal, Anette Elken, Anu

pluss@plussmeedia.ee

sirli.lend@plussmeedia.ee

Bachmann, Kristina Lillemets, Jaan

plussmeedia.ee

Tammsalu, Elisabeth Vardja-Kangur, Küljendaja Kalev Rodima

Artur Sirk, Sven Albert, Paul Parka.

Keeletoimetaja Kaire Petrenko

Väljaandja EELK Misjonikeskus

Teoloogiline toimetus Kristjan Luhamets

Koostöös

Toetamisvõimalus

Laste- ja Noorsootöö Ühendus

Ajakirja koostasid

SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele:

Soome Luterlik

Madis Kask, Georg Mattias Vaino,

Swedbank EE482200001120254269

Evangeeliumiühendus

Kristi Tüvi, Kadi-Liis Saarse, TriinMary Raudkivi, Dave Rooso, Mart Kask, Gloria Eliisabet Jäätma, Hanna   Pluss 2/2016 | www.plussmeedia.ee Maria Salong, Gabriela Liivamägi, Kaanefoto Madis Kask

2

Soovid toetada Plussi?

SEB EE551010602016015008

Soome Evangeelne Luterlik Rahvamisjon

Selgitusse: Pluss TRÜKK Kroonpress


Juhtkiri

Varjatud

T

ere, armas Plussi lugeja. Tahan Sind tänada, et oled ajakirja kätte võtnud kas siis juhuslikult, juba harjumusest või lihtsalt uudishimust. Seekord leiad siit rohkem lehekülgi kui varasemalt – nimelt on Pluss võtnud juurde ja läinud paksemaks. Ilusa kesta sees on veelgi ilusam sisu ning trükivärvi kaudu, mis ajaga kulub, jõuab Sinuni sõnum, mis ei kulu, vaid elab igavesti. Üks rikas mees oli kord kirikus ja kuulas jutlust. Pastor rääkis, et elu on antud kingitusena ja kõik meie ümber on kaduv, kaasa arvatud asjad, mis justkui kuuluvad meile, aga ei ole tegelikult meie omad. Rikkal mehel oli palju varandust ning mõte, et kõik, mis tal on, justkui polegi tema oma, ei andnud talle rahu. Pärast teenistust kutsus ta pastori enda juurde õhtusöögile. Kirikuõpetaja võttis kutse rõõmuga vastu. Pärast külluslikku õhtusööki ütles rikas mees püsti tõustes: „Tule palun minuga kaasa, ma näitan sulle midagi.” Mehed suundusid õue, mäe nõlvale, ning rikas mees ütles: „Vaata neid põlde, need kõik kuuluvad mulle. Ja vaata neid aitasid ja lautasid ja põllutöömasinaid, needki kuuluvad mulle. Sina aga ütlesid täna oma jutluses, et miski siin maailmas pole meie oma. Ma olen näinud vaeva, investeerinud ja kogunud, kuidas siis kõik see pole minu oma?” Pastor vaikis hetke ning ütles siis rikkale mehele: “Küsi minult seda küsimust saja aasta pärast uuesti.”

See, mis tundub meile vahel nii oluline ja väärtuslik, võib tihti osutuda kaduvaks ja hapraks. Püüdkem hetkeks mõelda, mis on need asjad, mis tõeliselt meile kuuluvad – ka siis, kui meilt kõik ära võetakse. Nii mõeldes võime leida enda jaoks täiesti uued väärtused ja rikkused, mille olemasolu me igapäevaselt ei oska hinnata. Eriti hästi tulevad sellised rikkused ja väärtused esile olukorras, kus inimesi usu pärast taga kiusatakse, ning usk ongi tihti ainus, mis veel alles jäänud. Seda on kogenud ka paljud eestlased, kes katsumustes ja raskustes on avastanud usu väärtuse ning pidanud sellest kinnihoidmist hinnalisemaks kui elu. Vahel tuleb elus teha inventuur ning vaadata üle, mida me väärtustame ja kalliks peame. Kas on asju, mida me ehk praegu ei oska hinnata, aga aja möödudes võime kahetseda, et õigel ajal tegelesime liigselt tühja-tähjaga? Kas äkki peame mõnest asjast loobuma, et teha ruumi tõelisele ja väärtuslikumale? Pea meeles, et vahel omavad asjad, mida silmaga ei näe, suuremat väärtust kui need, mis ajapikku kuluvad. „Taevariik on põllusse peidetud aarde sarnane, mille inimene leidis ja peitis jälle. Ta läks rõõmuga ja müüs ära kõik, mis tal oli, ning ostis selle põllu.” (Mt 13:44) Rõõmsat kevadet! Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

Plussi ajakirjanik! Miks Sulle meeldib olla Plussis?

Küsitles Georg Mattias Vaino

Madis Kask, Tallinn:

Sirli Lend, Tallinn:

Plussmeedia on minu jaoks üks väljund teeninda Jumalat nende andidega, mis Tema on mulle andnud. Lisaks olen saanud palju häid kristlastest sõpru ja tuttavaid ning tänu artiklite lugemisele ja kirjutamisele olen kuulnud mitmete inimeste lugusid, mis on mind julgustanud Jumalat veelgi innukamalt teenima.

Oma eluga plussis olemine muudab mind rõõmsamaks ja loodetavasti nakatab rõõmuga teisigi minu ümber. Plussi töös meeldib mulle osaleda toredate inimeste ja igavikuliste väärtustega tööülesannete tõttu. Lisaks saan jagada oma lugusid ja kuulata teiste omi.

3

Pluss 2/2016  


Pluss lugu

Mattias „Jumal on „Kui tunnen, et mul on raske moment, siis panen muusika mängima ja võtan aja maha.“

4  Pluss Pluss 1/2016 | www.plussmeedia.ee 2/2016 | www.plussmeedia.ee


Haamer:

meid õnnistanud.“ Tekst Kristi Tüvi, Fotod Madis Kask ja Kadi

-Liis Saarse

Mattias Haamer (18) on Põltsamaalt pärit noormees, kelle tulevik näib paljutõotav nii muusika s kui ka Jumala riigi töös. Teda võib bändiga es inemas kohata nii rokk-kontsertidel kui ka oma koguduse pühapäevastel jumalateenistustel. Kaht lemata on Mattias tõestus sellele, et noorus on õig e aeg otsida Jumalat ja nautida kõike, mida Issand on meile andnud.

5

Pluss 2/2016   Pluss 2/2016  


Teekond Tarvastust Põltsamaale Esimesed üheksa eluaastat veetis Mattias Tarvastus. Kui isale Markusele pakuti töökohta Põltsamaal, otsustas pere sinna kolida ning Mattiasel tuli vanast kodust loobuda. „Mäletan, et kui otsustamise protsess oli veel pooleli, käis isa Põltsamaa koguduses prooviteenistusel ning mina tahtsin kaasa minna. Tol korral mu soov kahjuks ei täitunud,“ meenutab Mattias. Isa tööasjade kõrvalt oleks ta pidanud viibima täiesti üksi tühjas majas ning seetõttu otsustas ema Margit, et poisil on parem koju jääda. Elukoha vahetusega kaasnes ka senisest sõpruskonnast kaugenemine. „Sõpradest eemale kolimine oli raske. Mul oli palju sõpru, kuid üks neist – Rasmus – oli eriti lähedane. Kui olin uues koolis juba kohanenud ja sealt sõprugi leidnud, tuli ette momente, mil tundus, et Rasmuse sarnast poissi ikkagi ei ole,“ meenutab Mattias. Kuid mõte, et ta ei leia oma esimese parima sõbra väärilisi kaaslasi, murdus üsna kiiresti, sest nüüdseks on Mattiase kõrval uued väga head sõbrad. Tagasi minevikule mõeldes leiab noormees, et Põltsamaale kolimine oli õige otsus. „Põltsamaal on väga heal tasemel kool ning rohkem võimalusi tegeleda muusikaga. Ka muusikakool asub kodule lähemal.“

hinnanud, kuid tunnistab, et alles pärast muusikakooli lõppu õppis ta trompetist tõeliselt lugu pidama ja leiab sellele nüüd kasutust ka bändis The Last Weekend. Lisaks eelmainitud pillile mängib Mattias bändis ka basskitarri. Bändi teeb ta koos oma vanema venna Miikaeli ja hea sõbra Randoga. „Meile kõigile meeldib sama Ameerika punkrokk-bänd Green Day ning meil kõigil on sees muusikasoon. Green Day oli meie üks esimesi suuri eeskujusid muusikas ning tahtsime olla nende moodi. Nii tuligi idee luua oma bänd.“ Tulevikule mõeldes arvab Mattias, et oleks ideaalne, kui armastatud hobist areneks välja leiba lauale toov töö ja lisaks ka vahend kirikus teenimiseks. „Bändi üheks eesmärgiks võikski saada Jumala sõna jagamine muusika kaudu. Oleme mõelnud selle poole püüelda.“ Kindlat eeskuju muusikas Mattiasel ei ole, kuid ta tunnistab, et kõigilt on midagi õppida. „Viimasel ajal olen hakanud jälgima just lauljaid, sooviga ka oma lauluoskust arendada. Mõnikord teisi vokaliste kuulates imetlen, kuidas on võimalik laulda nii puhtalt ja ilusa tämbriga. See on andekus.“ Mattias tunnistab, et on hakanud hindama nii džässi kui ka kantristiili. „Muusikat tehes olen saanud juurde enesekindlust ning oskan ennast paremini väljendada. Tihti jääb mul sõnadest puudu, siis tean, et muusika abiga suudan oma mõtted edasi anda. Samuti on tihe esinemine muutnud mind julgemaks ja vabamaks suhtlejaks.“ Muusika mõjub Mattiasele rahustavalt. „Kui tunnen, et mul on raske moment, siis panen muusika mängima ja võtan aja maha. Seda soovitan ka teistel proovida. Mind aitab see alati,“ annab noormees nõu, kuidas keerulisel hetkel hakkama saada.

„Väiksena tahtsin saada kirikuõpetajaks. Mulle meeldis see, mida mu isa ja vanaisa tegid.“

Muusika elu osana Haamerite suguvõsas on peale usu põlvest põlve edasi kantud ka muusikageeni, mistõttu alustas Mattias muusikaõpingutega juba varajases eas. „Mäletan, et kui käisin lasteaias, siis lõunauinaku ajal tuli isa, võttis mu kaasa ning koos sõitsime Viljandisse muusikakooli.“ Kolimise käigus vahetas Mattias Viljandi muusikakooli Põltsamaa oma vastu. Tuli ette ka hetki, mil muusikakool enam pinget ei pakkunud. „Kui olin kodus öelnud, et ei taha enam muusikakoolis käia, siis vastas ema alati, et tule siis ära, kui sa ei taha. Kuid see lause mõjus kuidagi teisiti, nii et muusikaõpingutest ma õnneks ei loobunud.“ Pärast kaheksat aastat õppimist lõpetas Mattias muusikakooli trompeti erialal. „Olen siiralt tänulik oma vanematele, et nad utsitasid mind muusikaga jätkama,“ tunnustab noormees oma perekonda. Pillimänguoskust on ta alati

6  Pluss Pluss 2/2016 | www.plussmeedia.ee 2/2016 | www.plussmeedia.ee

Armastav perekond Perekond Haamer on Eesti kristlikus kogukonnas üsna tuntud nimi. Seda kinnitab ka Mattias: ”Kui kuuldakse, et olen Haamer, siis teatakse täpselt, kelle suguvõsast ma pärinen.” Mattiast kui kolmandat ja noorimat last perekonnas on õnnistatud õe Eliisabeti ja venna Miikaeliga. „Saan oma õe ja vennaga suurepäraselt läbi. Paljud sõbrad tunnistavad, et väga tihti ei näe ühe pere laste vahel sellist suhet, nagu meil on.” Vastastikku armastatakse üksteisest ja hoitakse kokku. „Mu õde ja vend on mulle alati toeks ning vajadusel ka kaitsevad mind. Olen nende mõlemaga tõesti lähedane ning me hoiame üksteist


väga,“ rõhutab Mattias. Kuid ka nende vahel on olnud väikesi tülisid. „Kui oli aeg lahendada tekkinud riide, tuli minu vennal enamasti vabandust paluda, kui mina oma murega ema-isa juurde jooksin. Teisel juhul tegi seda mu õde, sest tema oli meist kolmest kõige targem,“ muheleb Mattias. „Olen oma suguvõsa üle väga uhke. On eesõigus omada nõnda tragisid ja tublisid esivanemaid. Nad kõik on mulle suureks eeskujuks,“ annab Mattias oma sugulastele au. „Mulle on suurt muljet avaldanud see, kuidas vanemad on meid kasvatanud. Hea laps näitab, et vanemad on teinud kasvatades tublit tööd, ning mina pean ennast küll heaks lapseks,“ jagab noormees. „Kui ma kunagi isaks saan, tahan kindlasti olla oma isa moodi.“ Eeskujudest rääkides tõstab Mattias esile ka vanavanemad: „Mu vanavanemate suutlikkus ja oskus nii suuri perekondi koos hoida ja muuta meid kõiki ääretult ühtseks ning kokkuhoidvaks on imetlusväärse töö tulemus.“

Sirgudes kirikuõpetajaks Perekond Haamerite suguvõsas on palju pastoreid ning muidugi on see kujundanud mõningal määral ka Mattiase tulevikuväljavaateid. Lapsepõlves mängis väga suurt rolli isa ja vanaisa eeskuju kirikuõpetajana, seetõttu oli ka Mattiase nägemus unistuste töökohast teiste laste omast veidi erinev. „Väiksena tahtsin saada kirikuõpetajaks. Mulle meeldis see, mida mu isa ja vanaisa tegid. Kujutasin ette, kuidas pean kunagi sama ametit. See mõte on praegugi aeg-ajalt peast läbi käinud. Kui peaksingi isa jälgedes astuma, siis teen seda siirast soovist jagada Jumala sõna.“ Jutustades vanavanematest, räägib Mattias ka inspiratsioonist, mida vanaisa Eenok temasse on sisendanud. „Vanaisa ellusuhtumine on nii eriline ning inimesed on tema vastu erakordselt head ja hoolivad. Tema hoiak inspireerib mind väga. On näha, et Jumal on teda rasketest saatuselöökidest hoolimata tõesti hoidnud ja õnnistanud. Vanavanemaid eeskujuks võttes proovin ka oma elu võimalikult ilusasti elada, lootes, et minugi ümber on kunagi sama armastav perekond ja head inimesed, nagu nendel.“

dasem kirjakoht. „Kui keegi paluks mul kasutada mõnda tsitaati Piiblist, oleks see esimene, mis mulle pähe tuleb. Mulle meeldib, et Jumal kutsub lapsi. Me ei pea olema saavutanud elus midagi suurt, et Tema juurde minna. Võime olla väikesed süütud lapsekesed, istuda Jumala põlve peale ja olla koos Temaga.“ Oma usulisel teekonnal tunneb Mattias ennast alles algajana. „Kui mu elus tuli aeg, mil pidin rohkem süvenema Piibli uurimisele, hakkasin lõpuks aru saama, mida ja keda ma siis täpselt usun. Tunnen, et olen uudishimu faasis, ning tahan oma suhet Jumalaga tugevdada rohkem kui enne.“ Mattiasel on jagada julgustavaid sõnu ka teistele noortele kristlastele: „Parim nõuanne, mida oskan anda, on see, et tuleb uurida Piiblit, otsida oma tähendust Jumalale, leida Ta oma südames ja Teda seal hoida.“

Kristlane oma teekonna alguses „Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!“ (Mk 10:14) Just nii kõlab Mattiasele kõige südameläheThe Last Weekend: Rando, Miikael ja Mattias

Vanavanematest Mattias Haameri vanavanaisa Harri Haamer saadeti nõukogude ajal Siberisse selle eest, et tegi aktiivselt kirikutööd. Ta on kirjutanud oma mälestustest põneva raamatu „Meie elu on taevas“. Mattiase vanaisa Eenok Haamer oli väike poiss, kui isa ära saadeti. Mõlemad on olnud Eestis väga tuntud ja armastatud pastorid. Harri Haamer jõudis Jumala hoidmisel Venemaa vangilaagrist tagasi koju. Eenok Haamer teenib praegugi veel pastorina EELK Mustvee kogudust.

7

Pluss 2/2016   Pluss 2/2016  


Gospel

Púr Múdd Tekst Triin-Mary Raudkivi Fotod Dave Rooso

8     Pluss 2/2016 | www.plussmeedia.ee Pluss 2/2016  |  www.plussmeedia.ee


Kaks huvitavat noormeest, Oliver Rõõmus ja Joonas Alvre, alustasid detsembrikuus elektroonilist muusikat viljeleva bändiga Púr Múdd. 22-aastane Oliver Rõõmus on pärit Riisiperest ja nelipühi kiriku Toompea koguduse liige. 26-aastase Joonas Alvre juured on aga hoopis Viljandis ning Viljandi Elu Sõna koguduses. Praegu tegutsevad mõlemad Tallinnas.

9

Pluss 2/2016   Pluss 2/2016  


Paks atmosfäär Púr Múdd on iiri-, slovakkia- ja ingliskeelne bändinimi ning lisaks veel islandipärane. Nime valikut mõjutas tõsiasi, et nii Oliverile kui ka Joonasele meeldib Islandi bänd Sigur Rós. Joonase unistuse bändi nimi oligi Púr Múdd. Ametlikult sai bänd alguse sellest, kui pääseti Eesti Laulu televooru, kuid Oliver koges juba loo “Meet Halfway” valmimise ajal, et temast ja Joonasest võikski saada rohkem elektroonilise muusikaga tegelev kooslus. Laulja Joonas Alvre ja instrumentalist Oliver Rõõmus ütlevad ise, et bändi muusika varieerub paksust atmosfäärist korraliku kütteni.

Uus elustiil Oliver tunneb end bändis suurepäraselt, sest nüüd on tal võimalus avaldada oma lugusid ja kirjutada neid juurde, mis on olnud üks noormehe suurimaid unistusi. Ta tõdeb, et seni ei ole leidunud ühtegi tüüpi, kellega ta sobiks paremini sellist bändi tegema kui Joonasega. Kuigi mõlemal muusikul on väga erinev käekiri, tuleb kokku midagi üllatavalt head. Joonas tunnistab, et on alati soovinud teha bändi, millel oleks visioon, mis liiguks kindlas suunas ning jõuaks lõpuks teatud punktini välja. “Mul ei ole kunagi olnud hirmu selle ees, et teha raskema muusikastiiliga bändi, aga olen mõelnud, kuidas sulandada oma elustiil sellega, sest olen läbinisti ülistusmuusik,” jagab Joonas. Lühikese bänditegemise ajaga on Joonas ja Oliver jõudnud väga suure publiku ette. Mõlemad loodavad ja usuvad, et ulatuvad veel laiema avalikkuseni ja kes teab, kuhu veel edasi. Sügisel on oodata nende esimest plaati.

Tuurid erinevates koolides Joonase kodukohas Viljandimaal alustas Púr Múdd koolides tuuritamisega. Juba varem oli Joonast kutsutud külla tema endisesse kooli, kuid kiire elutempo tõttu jäi toona kutsele vastamata. Eesti Laulu pääsedes tuli noormeestel mõte, et nüüd oleks hea võimalus mõnda kooli külastada. “Neil oli tore meid vastu võtta ja meil põnev kohale minna,” meenutab Joonas. Kui kava kokku pandud, mõtlesid bändipoisid, et ühe kooli asemel võiks kõik Viljandi suuremad koolid läbi käia. Ja kuna Viljandimaal tuuritamine meeldis neile väga, tekkis mõte mujalegi tuurile minna. Kokkuvõtteks ei olnud nende eesmärk oma bändi promoda, vaid noored muusikud soovisid õpilasi inspireerida ja julgustada ning panna neid püüdlema oma unistuste poole.

”Meet Halfway” Bändi Eesti Laulul osalenud lugu “Meet Halfway” räägib poisist, kes igatseb suhet oma isa-

10  Pluss 2/2016 | www.plussmeedia.ee

ga. Laulu peamised sõnad ongi, et saame kokku poolel teel. Kuid põhisõnum peitub hoopis sügavamal. Lugu väärtustab ema ja isa rolli lapse elus, pidades lapsevanemaks olemist au sees. Vahel võib meile tunduda, et raskete olukordade eest oleks lihtsam põgeneda, aga lapse kasvatamise protsessis on siiski väga oluline, et tal oleks nii ema kui ka isa.

Kui käid kontsertidel ja soovid pilti lisada, siis kasuta #PÜRMÜDD

Bändi tegemistega saad jooksvalt kursis olla nende Facebooki ja Instagrami lehel – Púr Múdd.


Jõuda inimeste hingedesse Joonase ja Oliveri eesmärk on, et nende laulud läheksid inimestele hinge ning kõnetaksid neid, nii et loo peamine sõnum jõuab kuulajani. “Sageli me ei saa peale minna suurte sõnadega, vaid tuleb teha teistmoodi. Jeesus kasutas palju tähendamissõnu, samuti meie. Saame jõuda inimesteni, kes kunagi kristlikku muusikat ei kuula,” tõdeb Joonas.

Kuigi mõlemal muusikul on väga erinev käekiri, tuleb kokku midagi üllatavalt head.

11

Pluss 2/2016   Pluss 2/2016  


Misjon

Keelatud kirjandus –

Piibel

Tekst Gloria Eliisabet Jäätma, Fotod Madis Kask

P

iibel on maailmas enimtrükitud raamat, mida levitatakse ligikaudu 400 000 000 eksemplari aastas. Vaatamata sellele ei ole Piibli kättesaadavus olnud iseenesest mõistetav meie esivanematele, kes elasid Nõukogude Liidus, kus Piibel oli keelatud kirjandus. Ometi oli ka toona Jumala käsi eesti rahva üle ja läbi imede jõudis Tema sõna meieni, et pakkuda troosti ka ajalooliselt raskel ajal. Kuigi nii mõnesidki pühakirja eksemplare võis leida meie vanavanemate kappidest, oli avalikult Piibli levitamine või omamine keelatud. 1940. aastal suleti Eesti üks vanimaid rahvuslikke organisatsioone – Eesti Piibliselts, mis tegeles emakeelse Piibli kättesaadavaks tegemisega igale Eesti kodanikule, sõltumata vanusest ja rahvusest. Mitte keegi ei osanud tol ajal arvata, et Piibli levitamine võiks muutuda nii keeruliseks. Siiski trükiti ja saadeti Lääne kristlaste poolt salaja üle piiri endises-

“Leidsime poistega Oleviste kiriku orelisse peidetud 1939. aastal ilmunud Johannese evangeeliumite väikesed pakid ning jagasime need laiali.“ 12  Pluss 2/2016 | www.plussmeedia.ee

se Nõukogude Eestisse ligi 150 000 eksemplari Jumala sõna, millest paljud julgeoleku poolt kahjuks ka põletati või konfiskeeriti. Nüüdseks on Eesti Piibliselts alates 1991. aastast taas aktiivne ning selle peasekretär Jaan Bärenson, professionaalne ajaloolane, teab rääkida nii mõnegi põneva loo pühakirja levitamisest endises Nõukogude Eestis, olles ka ise olnud osa sellest missioonist.

Riskist hoolimata käest kätte Jaani vanaisa Karl Kibuspuu rändas kahe maailmasõja vahelisel ajal mööda Eestit, müües Piibleid, ning seetõttu ei olnud pühakirja levitamine ka Jaani jaoks võõras. Nii jagaski Jaan juba noore poisina oma sõpradega vanaisa saunapööningul peidus olnud evangeeliume, mis ei olnud veel hävitatud. “Väga paljud noored hakkasid 1970ndatel käima erinevates Eestimaa kirikutes, tuues sellega kaasa usulise ärkamise. Noori liikus kirikusse rohkesti, kuid pühakirju oli vähe saada,” jutustab Jaan, kes vedas toona oma sõpradega kirikus noortetööd ning organiseeris laagreid, tehes sellega kõike tol ajal keelatut ja astudes vastu Nõukogude võimule. “Leidsime poistega Oleviste kiriku orelisse peidetud 1939. aastal ilmunud Johannese evangeeliumite väikesed pakid ning jagasime need laiali. See ei olnud meie jaoks seiklus, vaid


"Pudelipostiga" saadetud Johannese evangeelium pigem Jumala poolt antud võimalus,” selgitab Jaan. “Nõukogude ajal tegutseti vaikselt, kuna oli, mille pärast karta. Üldjuhul parem käsi ei teadnud, mida vasak teeb. Võis juhtuda nii, et läksin kiriku kantseleisse ja seal ootas mind kilekott kristliku kirjandusega, aga mul ei olnud õrna aimugi, kust see võis tulla. Aastaid hiljem olen kuulnud, kuidas mõned baltisakslased vaikselt selle jutu peale itsitavad – Jumala teed on imelised,” kinnitab Jaan.

Meri lahutab ja meri ühendab Nõukogude ajal valitses mõtteviis, et meri lahutab inimesi. Piiritsooni sai vaid eriloaga ning tavakodanikul sinna asja ei olnud. Põhjus oli lihtne – Läänemeri on alati rahvaid ühendanud ning seetõttu tundis Vene võim end ohustatuna. Kuid vaatamata raudsele eesriidele kandsid lained meile läänest lisaks värsketele vetevoogudele ka pühakirju. Kui 1960ndatel alustati laevaliinidega Tallinna ning Helsingi ja Stockholmi vahet, tõid kristlasturistid Eestisse salaja kaasa Piibleid. Väliseestlased üle mere ning usklikud turistid otsustasid kasutada merel avanenud kanaleid ning riskisid pühakirja kohvrisse või vöö vahele peites. Palved olid nende huulil ning nii Jumal tegutseski, pimestades miilitsate silmi. Risk seisnes selles, et julgeolek võis jätta Piiblite smuugeldajad viisast ilma, mis tähendas, et nii mõnedki vahelejäänud ei oleks saanud enam külastada oma sugulasi ning sõpru siinpool merd. Lisaks visati laevadelt merre pudelite sees olevaid evangeeliume, et lained Jumala sõna meie kaldaile uhuks. Nii kandus ka Eesti Piibliseltsis olev elav tõestusmaterjal pudelist koos Johannese evangeeliumitega Valkla randa. Samuti jõudsid Eesti vetesse veekahjustustega Piiblid. “Paljud konfiskeeritud Piiblid põletati Vene võimude poolt, kuid nii mõnigi KGB ohvitser jättis konfiskeeritud Piibli raha teenimise eesmärgil endale, väites seda müües, et tegemist tema surnud vanaema-

Vaatamata raudsele eesriidele kandsid lained meile läänest lisaks värsketele vetevoogudele ka pühakirju.

le kuulunud pühakirjaga. Nii saime ka meie “surnud vanaemade” Piibleid Oleviste kiriku ette tulnud mustades riietes KGB ohvitseri käest 15-20 rubla eest osta,” meenutab Jaan muiates, „kuigi tol ajal maksis kõige hinnalisem raamat poes 1 rubla, korjasime teiste poistega vajalikud summad kokku, et neid väärtuslikke kristluse alusdokumente võimalikult palju ära osta.“

Värav ida ja lääne vahel Eestit võis pidada Nõukogude ajal aknaks Euroopasse. Siitkaudu liikusid teisteski keeltes piiblitõlgete käsikirjad ning seega oli Tallinn ka seoses pühakirja levikuga värav ida ja lääne vahel. “1980ndatel aastatel vurasid suured kaubaautod läbi Eesti. Nii mõnigi kord koputati ka minu vanemate uksele, ulatades neile Piibleid, mida lisaks kaubale veokites peideti. Kunagi ei võinud aga olla kindel, kas koputab abikäsi või hoopis julgeolek,” selgitab Jaan. “Tean ka Ukraina, Vene ning Valgevene sõprade räägitud lugusid, kuidas Piibleid autodega Ukraina poole viidi, aga miilitsapatrullid olid teed kontrolliks sulgenud. Sellistes olukordades lihtsalt palvetati ja Jumal hoidiski.” Spetsialistina kinnitab Jaan, et ajaloolased võivad küll taolisi seiku uurida ja teada, kuid niisuguseid Jumala imede kogemisi Piibli levikul meie oma Eesti riigis tuleb ka järgmisele p õ l v k o n n a l e edasi anda.

Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson

13

Pluss 2/2016   Pluss 2/2016  


Persoon

Hanna Parman -

siniste juustega käed-töödtäis tütarlaps Hanna Parman on tegus kristlane Kehrast, kes töötab ühe Tallinna kultuuriklubi mänedžerina, on laulja bändis Go Away Bird ning annab basskitarritunde Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Tekst Hanna Maria Salong Foto Gabriela Liivamägi

Mis eriala Sa oled õppinud? Pärast põhikooli läksin õppima Otsa kooli basskitarri ning seejärel EKAsse fotograafiat. EKA andis mulle kunstihariduse ning väga hea laia kultuurilise põhja, aga juba õpingute ajal mõistsin, et ma ei taha piltnikuks saada. (Kuid mul on instagram!) Kooliskäimisega paralleelselt olen pidevalt teinud erinevaid bände ja projekte.

Kuidas on Sind mõjutanud kasvamine kristlikus perekonnas? Peamine mõju on olnud see, et mul on kogu aeg väga kindel jalgealune, kuna saan oma perega väga hästi läbi. Just vanematega. Mul pole kunagi olnud hirmu. Perekond on mind alati väga toetanud – ükskõik kui tobedad mu otsused ka pole olnud, ikka olen tundnud ennast armastatuna. Ja muidugi on see kinkinud superlaheda lapsepõlve.

Kuidas on töötada kristlasena mittekirstlikus keskkonnas? Mittekristlastega hakkasin suhtlema, kui oli 12 või 13 – ajal, kui alustasime bändiga, mis esines väljaspool kirikut. Tekkis hullult tugev mittekristlastest sõprade ringkond. Minu praeguses töökohas ei pea ma oma kristlaseks olemist sugugi imelikuks. Kolleegidel on alguses ikka naljakas olnud, kui nad kuulevad, et lähen pärast tööpäeva kirikusse. See ei ole kuidagi negatiivne, vaid pigem lahe.

14  Pluss Pluss 2/2016 | www.plussmeedia.ee 2/2016 | www.plussmeedia.ee

Osalesid sellel aastal ka Eesti Laulu finaalis. Kuidas tunne oli? Kui saime edasisaajad teada, tundus, justkui oleks tegemist kristlaste festivaliga, sest seal olid ka Púr Múdd ja Laura Remmel. Kõik oli väga lahe. Eesti Laulul oli super hea korraldus, mõnusad inimesed ja väga lahe tiim. Kokkuvõttes oli see hullult äge kogemus!

Kas tunned, et Sul on elus oma koht? Teen täpselt seda, mida oskan hästi, mis meeldib ja on põnev. Tunnen, et mul on terve elu olnud oma koht, väikesi teadmatusi on ikka ette tulnud, kuid mitte kaoseid.


Toimetajalt

Palvevastus ja õpetus usalduseks

Johannes Ots

O

len pärit kristlikust perekonnast ja tänu sellele on Jumala õpetused mind terve elu saatnud. Jumal ja mina oleme suhelnud juba aastaid. Tihti pöördun mõtetes Jumala poole ning küsin Temalt abi ja jõudu igapäevasteks tegemisteks. Enamikule sõpradest ei ole ma öelnud, et usun Kõigevägevamasse. Minu jaoks ei mängi rolli inimese usk, vaid tema suhtumine teistesse. Sõbrad, kes teavad, et olen usklik, respekteerivad mind kristlasena ja neid, kes teist usu pärast kiusavad, ei saa sõpradeks nimetada. Olen sündinud vabas riigis ning ainult kuulnud lugusid Nõukogude Liidu rasketest aegadest ja tolle aja usumõõnast. Eakatelt tuttavatelt olen teada saanud inimeste hirmudest ja diskrimineerimisest tollel ajal. Kuigi ma ise ei ole midagi niisugust kogenud ja praeguses ühiskonnas seda õnneks ei leidu, on igal ajastul ja inimesel siiski oma katsumused, mida läbida. Ka enda kristlikus elus olen kogenud nii mõndagi raskust ja proovilepanekut, millest ühte tahan Sinuga jagada. Mõni aasta tagasi olin suve lõpus haige. Mind vaevas üks viirus. Ma ei suutnud voodist tõusta ja palavik oli üle 40 kraadi. Pea ning kõht valutasid ja keha oli kange. Kui proovisin süüa, ei tundnud ma toidu maitset. Kogu toidu, mille sisse sõin, oksendasin kohe välja. Nii lebasin voodis mitu päeva, oodates, et keegi mind aitaks. Minu pere oli väga toetav. Mäletan, et ema küsis mitu korda päevas minu tervise kohta ja kraadis mind, isa rääkis oma päevast ja väike õde tuli vahel minu tuppa mulle seltsi, sest tundsin end väga üksikuna. Ühel õhtul, kui veel haige olin, kuulsin, et vanemad palvetavad minu eest. Sulgesin silmad ja mõtlesin nendega kaasa. Palvetamine tundus mulle ainsa lootusena sellest voodisse aheldatusest pääsemiseks. Peagi olingi terve ja läksin teiste juurde, et neile rõõmusõnumit teatada. Jumal aitas mind ootamatult kiiresti ja ma olin selle eest väga tänulik. Tema õnnistus tugevdas mu usku väga palju ja õpetas Jumalat usaldama ka kõige täbaramas olukorras. Tean, et Sinulgi on oma võitlused. Loodan, et saad sellest loost midagi õppida ja edaspidiseks kaasa võtta. Jumal on kõigile trumbiks igasuguste piinade vastu!

Tema õnnistus tugevdas mu usku väga palju ja õpetas Jumalat usaldama ka kõige täbaramas olukorras.

15 15

Pluss Pluss 2/2016   2/2016  


Film

Batman vs õigluse koidik Õigluse koidik on dc koomiksikangelaste esimene kohtumine ühises filmis suurel kinolinal. Nagu Marveli seerias Avengers (Tasujad), tuleb ka nende konkureerival koomiksifirmal ette pahalasi, kelle võitmiseks jääb ainuüksi ühe tegelase võimetest ja oskustest väheks.

Pimeduse Rüütli teod ei kannata päevavalgust ja jäävad väljapoole tavaseaduse piire. 16  Pluss Pluss 1/2016 | www.plussmeedia.ee 2/2016 | www.plussmeedia.ee


Superman: Tekst Madis Ehanurm Fotod Movie Picture DB

Sisaldab süžeepaljastu si!

Oma imepäraste võimete ja ebamaise päritolu tõttu on ta tõstetud peaaegu jumala staatusesse. 17

Pluss 2/2016  


Endiste sündmuste jälgedes On möödunud juba mõned aastad sellest, kui Superman päästis maailma kindral Zodi ja tema kurikaelte bande pahatahtlikest kavatsustest. Elu Metropolises on pärast neid laastavaid sündmusi taastunud ja kogu linn, isegi kogu maailm, on Supermani kaitsva hoole all. Oma imepäraste võimete ja ebamaise päritolu tõttu on ta tõstetud peaaegu jumala staatusesse. On võimatu, et midagi halba võiks toimuda, ilma et Superman sellest teaks ning sekkuks enne, kui asi õnnetuks läheb. Ent on inimesi, kes kahtlevad, kas üks isik võiks ja tohiks selliseid võimeid omada. Leidub neidki, kes süüdistavad Supermani kogu laastatuses, mida kindral Zodiga võitlemine kaasa tõi. Üks eelmainitutest on Bruce Wayne, teada-tuntud ka kui Batman. Karmi mineviku tõttu varjutavad tema maailmavaadet pigem tumedad toonid. Teda valitseb hirm selle ees, mis saab siis, kui Superman peaks kurjuse poole pöörduma. Kuidas peatada kedagi, kes on peaaegu jumal, on küsimus, mis sunnib Batmani tegutsema võimaliku ohu välistamiseks.

Suur vastasseis Batmani missioon on lihtne: leida üles relv Supermani vastu ehk roheline krüptoniit – ainus asi, millega on võimalik teda vigastada. Samas ei ole ka Batman supermehe eest varjule jäänud. Pimeduse Rüütli teod ei kannata päevavalgust ja jäävad väljapoole tavaseaduse piire, kuid see ei ole Supermanile vastuvõetav – kõik peaksid

18  Pluss Pluss 2/2016 | www.plussmeedia.ee 2/2016 | www.plussmeedia.ee

olema seaduse ees võrdsed. Seetõttu ilmub Superman ka avalikule ülekuulamisele, andmaks aru oma tegudest ja nende tagajärgedest, ent ootamatu plahvatus pühib kogu kohtusaali ja kõik seal olevad inimesed tolmuks. Mõlemad kangelased on selleks ajaks kaotanud oma esialgse sihi. Superman ei tea enam, mis suunas edasi tegutseda, sellal kui Batman on veendunud, et ainuõige toimimismisviis on Superman hävitada. See aga oligi loo põhipahalase, Lex Luthori meisterlik plaan: ajada Maa kaks kõige kangemat sedasi tülli, et nende omavahelises rahmeldamises ei pöörataks tähelepanu tema enda kurjadele plaanidele. Lexi manipulatsioonidest tulvil plaan on juba peaaegu võiduka lõpuni jõudmas, kui juhtub see, mida publik filmi algusest saadik on oodanud – kangelased ühendavad käed ja liidavad oma jõud.

Ühiste jõududega tõelise kurjuse vastu Sellal, kui kogu maailma tähelepanu oli mujale pööratud, on Luthor suutnud ellu äratada kõige jubedama ja võimsama eluka, keda siin ilmas kunagi nähtud. Tema võitmiseks ei piisa enam ühe või teise võimetest, ka kahekesi koos ollakse liiga nõrgad. Õnneks liitub kahe superkangelasega veel kolmaski – Wonder Woman. Siiski on võiduks vaja enamat kui kolme superkangelast, selleks läheb tarvis üliinimlikku eneseületust, metsikut tegutsemisjulgust ja vääramatut otsusekindlust.


Raadio Tulles tagasi päris maailma, siis inimestena seisame tihti silmitsi erinevate raskuste ja katsumustega. Õnneks näitab kõnealune linateos suurepäraselt, et ka superkangelastel on samasugused sisemised heitlused. Kangelasest ei tee kangelast mitte ainult üliinimlikud võimed, vaid see, et ta ei anna alla ja tegutseb kõigist takistustest ja kiusatustest hoolimata lõpuks ikkagi nii, nagu on õige. Kristlastena on meil eelis – me juba teame, mis on õige. Selle järgi tegutsemine võib aga tihtipeale raske olla. Vaadates Piibli kangelasi, siis kes neist on olnud veatu (v.a Jeesus muidugi :D)? Jumal kasutab just nimelt nõrku ja vigadega inimesi, sest nagu ütleb Paulus, saab meie nõrkustes Jumala vägi täielikult nähtavaks! Samamoodi nagu superkangelased võitlesid lõpuks koos ühise eesmärgi nimel, ei pea ka meie keset oma katsumusi üksi seisma, sest meie kõrval on kaaskristlased ja muidugi alati Jumal, kõige suurem superkangelane üldse!

Siiski on võiduks vaja enamat kui kolme superkangelast, selleks läheb tarvis üliinimlikku eneseületust, metsikut tegutsemisjulgust ja vääramatut otsusekindlust.

PlussPunkt

Plu ssP un kti raa dio saa de on eet ris iga ku u esi me sel ja ko lm an dal esm asp äev al Pe rer aa dio s ke ll 22: 00 .

PlussPunkt on saade, mida teevad noored noortele ja mis julgustab noori kristlasi nende usuteel. Saates arutletakse huvitavatel teemadel, usutletakse põnevaid stuudiokülalisi ning muidugi ei puudu ka noortepärane kristlik muusika. Kevade esimese saate pealkiri oli „Usuvabadus“. Stuudiokülaline Jaan Tammsalu rääkis kuulajatele, kuidas olid Eestis lood usuvabaduse ja vaimulikuks olemisega paarkümmend aastat tagasi, nõukogude aja lõpus. Märtsikuu teises saates olid Sander ja Iiris stuudiosse kutsunud Hanna Lahe. Saates räägiti, mis on valu, mida saab Jumal meile valu kaudu õpetada ning kuidas Ta võib meid, tundes valu, aidata. Naljakuu algas ka raadiolainetel lõbusalt – Joosepil ja Hannal oli stuudios külas kristlaste seas tuntud koomik Ranno Seppel, kes jagas kuulajatega vahvaid seiku oma isiklikust elust. Lisaks oli juttu ka sellest, kas ja kuidas tohib kristlane nalja teha, jagati paar jääpurustuslauset vallalistele kristlastele ning mängiti kristlikke versioone tuntud popplugudest. Aprillikuu teises saates arutlesid Sander ja Iiris stressi teemal ning lasid eetris kõlada Märt Saare katkendil „45 praktilist soovitust“. Kui Sa esmaspäeviti kell kümme juba magad, siis ei tasu kurvastada, sest kõiki saateid on võimalik järelkuulata Pereraadio kodulehel www.pereraadio.ee Tekst Hanna Maria Salong Fotod Iiris Kohv ja Sirli Lend

MH z ja Per era adio sag edu s on Tal linn as 89,6 Tar tus 89,0 MH z. Kuu lmi sen i!

19

Pluss 2/2016  


Noortekas

Tekst Karl Hendrik Bachmann Fotod Linda Sakala

Harju-Risti

noorteööd ja piparkoogiööd

Tallinnast umbes 60 km lääne poole sõites leiab väikese koha nimega Harju-Risti, mis otsapidi riivab kunagiste eestirootslaste maaala. Täna on EELK Harju-Risti kogudus muidugi eestikeelne ja asula väiksusest hoolimata ütlemata aktiivse noortetöö ja paljude noortega. Noorteõhtud hommikuni Noortejuhi Linda Sakala käe all koguneb kogudusemajas iga kahe kuu tagant trobikond lahedaid noori ja nooremaidki, huvilisi on lausa 10-aastastest alates! Noorteõhtu näeb HarjuRistil välja nii, et kõigepealt oodatakse kõik külalised ilusasti ära ning seejärel hakatakse ühiselt Piiblit uuristama, arutledes Jumala sõna üle ja jagades vastastikku mõtteid. Vaimsele tegevusele järgnevad ülilõbusad seltskonnamängud. Edasi nauditakse mõnusat jutustamisõhkkonda – kõik, kes pole teisi ammu näinud, ütlevad sõpradele üle pika aja „tsau”, küsivad, kuidas neil läheb jne. Kõige lahedam nende noortekate juures on see, et kõik soovijad saavad jääda sinna lausa ööseks! Nii et noorteõhtud kestavad Harju-Ristil lausa hommikuni välja. :)

Kõige lahedam nende noortekate juures on see, et kõik soovijad saavad jääda sinna lausa ööseks! 20  Pluss Pluss 2/2016 | www.plussmeedia.ee 2/2016 | www.plussmeedia.ee


Tegevusi igaks aastaajaks Linda ja koguduse noored korraldavad ka väga ägedaid projekte ning muid üritusi. Näiteks toimub igal aastal piparkoogiöö. Just nimelt – piparkoogiöö! Asi näeb välja nii, et kõik tulevad kokku ja küpsetavad ühiselt piparkooke. Kõlab päris magusalt! Aga need pole sugugi niisama piparkoogid, vaid mõeldud jõuluteenistuse jaoks. Piparkookidele seotakse paelad külge ning paeltele lisatakse kohased sõnumid Piiblist. Pärast jõuluteenistust jagatakse kiriku ees kõigile piparkooke koos mõtteteradega. Lisaks eelkirjeldatud jõuluprojektile veab Linda veel muudki. Näiteks on tal plaan lükata käima noortekas veidi vanematele ehk n-ö noortele täiskasvanutele. Peamine mõte on selles, et kui keegi osalejatest tunneb, et on vaimulike teemadega juba üsna tuttav ning soovib Piiblit sügavamalt uurida, kui see praegu noortekates toimub, saab ta seda vabalt teha! Noorte täiskasvanute grupile saaks jagada ka rohkem vastutust ja paluda nende abi noorteöö organiseerimisel. Eks koos on nii kui nii lihtsam ja toredam kõike korraldada! Harju-Risti koguduse ja noortekate peale mõeldes ütleb Linda kokkuvõtlikult: „See on nagu kodu – koht, kus olla.“

See on nagu kodu – koht, kus olla.

21

Pluss 2/2016  


Noortejuht

Tekst Karl Hendrik Bachmann, Foto Madis Kask

Harju-Risti noortejuht

Linda Sakala

Muidugi mõista ei saa üheski koguduses toimuda regulaarseid aktiivseid noorte-ettevõtmisi ilma tubli eestvedajata. Lisaks koguduste noortetööle tahab Pluss tutvustada Sulle ka noortejuhte. Harju-Ristil koondab vägesid tubli noor neiu Linda Sakala. Kuidas Sa noortetööni jõudsid? Juhtus nii, et pühapäevakoolis hakkasid käima liiga suured lapsed ning oli vaja alustada noortekatega. Nii ma otsustasingi, et võtan selle vastutuse enda kanda.

Millega Sa peale noorte juhtimise veel tegeled? Õpin koolis soojusenergeetikat ja aitan seal samuti üritusi korraldada. Koolist saangi oma soojuse, mida kannan edasi noortetöösse. Kunagi mängisin ka korvpalli, kuid kahjuks läks mu põlv katki ning enam ma mängida ei saa. Kuid korvpalli olen asendanud teiste noortekatega ning piiblikooliga.

Kas nüüd, kui Sul on käimas juba palju lahedaid projekte, võiksid Sa anda mõne soovituse neile, kes alles alustavad? Sa ei tee seda kõike üksi! Sina oled vaid väike nupuke, mida Jumal tegelikult oma käe järgi paigutab ja kontrollib. Jumal ei anna Sulle nii rasket koormat üksinda kanda, vaid Ta aitab Sul kõigega tegeleda!

Kuidas Su vanemad Sinu noorteöö juhtimisse suhtuvad? Mu vanemad on mulle igatpidi toeks. Näiteks kui mul on transporti vaja, siis isa on alati valmis mind sellega aitama.

Kas Sinu noortetöö praktikas on esinenud ka "koomaseisu", mil oled soovinud alla anda?

Milline oli parim aprillinali, mis Sulle tehti?

Vahel kardan, et minu sõnum ei jõua noorteni, sest neil võib olla seda igapäevase kära sees raske mõista. Õnneks läheb see hirm ruttu üle, see on niisugune kahe minuti asi.

Kui mu väike õde koju tuli, jooksis ta minu tuppa ja hüüdis: „Linda, koer on su tuppa häda teinud!“ Ma ei jõudnud kuidagi reageeridagi, kui ta juba hõikas mulle: „APRILL!“ Pisikesed on ikka armsad. :)

22  Pluss Pluss 2/2016 | www.plussmeedia.ee 2/2016 | www.plussmeedia.ee


+3 lood Koostanud Laura Jõgar Fotod Maria Savitskaya ja Arno Humal

Tõde või müüt? Selles veerus käsitletakse erinevaid kristlust puudutavaid väiteid.

„Eestlased ei usu midagi.”

M

üüt. Sageli kuuleme väidet, et eestlased ei usu midagi. 2015. aasta uuringu „Elust, usust ja usuelust” järgi peavad umbes pooled eestlastest ennast usklikuks või usu poole kalduvaks, ülejäänud on kas ükskõiksed või ateistid. Tõsiasi on, et kristlasi on Eestis pigem vähe, aga paljud inimesed usuvad midagi muud, nagu horoskoopi, ümbersündi, sensitiive või et erilised esemed võivad neid kaitsta. Huvitav on, et lausa 90% rahvuskaaslasi usub, et kõik hea ja halb, mida inimene teeb, tuleb talle elu jooksul tagasi. Seega kinnitub väide, et inimene on oma olemuselt religioosne olend. Paljud aga on täitnud enda sees oleva usulise tühimiku paraku millegi ebatõelisega.

t.

kirjakoh Lemmik-

l, 18 ta Huma Auli Mar luse kogudus u Tartu Pa ei mu Issand, .'' d „,Sina ole ta u n si a d ilm ole mul hea ) :2 6 1 (Psalm b mul s e alm aita M IK S : Se , la ligi ka siis hoida Juma dub, e ja kui tun kui on rask tusi. adab kanna et Jumal sa a os Jumalag Kui käin ko het, es Tema ta ja otsin kõig ka siis, alati head, e ll u n, et m ib n n sü i valus. Tea õ v e k s ra b Ja kes du d siin elus. a kui see tun e h l u m le ta ei o si ja kes on ilma Jumala ui Jumal ük k s a m il a a m mul on siin sand? kui ainult Is s a v e ta l u m

Piibli ABC

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

B

Benjamin Vanas Testamendis leiduv nimi Benjamin tähendab heebrea keeles „õnne poeg“. Benjamin oli Jaakobi noorim poeg, tema ema oli Raahel. Kui ta vend Joosep oli Egiptuse valitseja, siis ei andnud too oma vendadele enne vilja, kui nad olid toonud kohale ka Benjamini. Benjamin sai esiisaks ühele kaheteistkümnest Iisraeli suguharust.

23

Pluss 2/2016  


KAIN

Piiblitegelane

Tekst Anette Elken ja Anu Bachmann Foto Pixabay

Kindlasti on paljud kuulnud pühapäevakoolis lugu Kainist ja Aabelist, kahest vennast, Aadama ja Eeva poegadest. Jutt on lühike, tagamaad suured.

ja Peame peatuma , pöörduma enne na kui käe oma ven vastu tõstame.

24  Pluss Pluss 2/2016 | www.plussmeedia.ee 2/2016 | www.plussmeedia.ee


Kurjad ja õiged teod Kain oli põllumees, tema noorem vend Aabel aga karjakasvataja. Kord juhtus, et mõlemad vennad tõid Jumalale roaohvri, üks vilja oma põllult, teine talle oma koduloomade seast. Jumal vaatas heameelega aga ainult Aabeli ohvrile. Miks? Iiobi raamatu 11. peatükist saame vihje: Aabeli ohver oli toodud usus. Johannese esimene kiri selgitab lisaks, et Kaini teod olid kurjad, aga tema venna omad õiged. Hingepõhjas pesitsev kurjus ahvatleb aina hullematele tegudele. Kainile anti võimalus – ta sai otsese ilmutuse Jumalalt, kui too teda manitses: „Mispärast sa vihastud? Mispärast sa pilgu maha lööd? Eks ole: kui sa head teed, siis on su pilk tõstetud üles? Aga kui sa head ei tee, siis luurab patt ukse ees ja himustab sind! Kuid sina pead tema üle valitsema!“ Kuid ta põlgas sellele vaatamata Jumala ära ja tappis oma venna.

Kaini käitumismuster tänapäeval Asetagem Kain hetkeks tänapäeva. Olgu ta tavaline meievanune noormees. Oletagem, et talle on tuttav kõik see, mida me tänapäeval halvaks peame, kuid mis meid siiski varitseb ja meelitab – alkohol, spikerdamine, juhusuhted, suitsetamine vms. Koolitööd teeb ta aga hästi. Kas ei peaks me tema viha õigustatuks, kui tema kontrolltööd samade tulemustega klassivenna omast halvemini hinnatakse vaid seepärast, et klassivend on teinud tööd hoolimisega? Kardetavasti oleksime nõus, et tegemist on õpetajapoolse ebaõiglusega. Me julgustaks noormeest, et ta on väärt paremat, ärgitaks teda mässule, nõuaks talle sama head hinnet ja põlgaks paipoisist kaaslast. Suure tõenäosusega kordaksime koos temaga Kaini käitumismustrit. Oleme harjunud elama maailmas, kus väärtusteks on edu, kõrge enesehinnang, julgus, teistest parem olemine jms. Kui teeme midagi, mille pärast pilgu maha lööme, siis tõstame

selle kohe uuesti üles end õigustades, et teised on ju hullemad. See annab julgust jätkata end põrmugi muutmata. Kardan, et see ei ole see viis meid himustava patu üle valitseda, mida Jumal silmas pidas. Saades ebaõiglase hinde, noomituse, ebaõnne vms osaliseks, võiksime tuletada meelde Kaini ja mõelda, milles oleme eksinud. Peame peatuma ja pöörduma enne, kui käe oma venna vastu tõstame.

Kurjus jätkub, kuni... Mis sai Kainist edasi? Jumal vihastas Kaini peale pärast tema koletut tegu ja needis ta ära: „Kui sa harid maad, siis see ei anna sulle enam oma rammu. Sa pead maa peal olema hulkur ja põgenik!” Siiski läks Kaini elu edasi ja talle sündis palju järglasi. Aadamale ja Eevale sündis veel kolmaski poeg – Sett. Ka temal oli palju järglasi. Kiriku pärimus räägib, et Kaini järglased jätkasid kuritegelikku elu ja langesid aina sügavamale pattu. Seti järeltulevad põlved hoidsid Jumala poole, kuid mitte igavesti. 1. Moosese raamatu 6. peatükist võime lugeda, kuidas Seti soost mehed hakkasid hoolimata Jumala keelust endale naiseks võtma Kaini soost tütreid, patt levis ning kurjus oli maa peal lõpuks nii suur, et Jumal kahetses, et oli inimese üldse loonud. Järgnes veeuputus ja Noa laeva lugu. Niisiis tegi Jumal veeuputusega sellele allakäigule lõpu ja päästis tolleaegsed inimesed paljudest pattudest, mida nad muidu oleksid veel teinud. Järele jäi ainult Jumala seaduste kohaselt elav Noa perekond. Seega lõpp hea, kõik hea? Jah, kui lõpp on hea. Kaini lugu lõppes, tagamaad kehtivad aga tänaseni. Meilegi on antud valik, kas käia Kaini või Aabeli ja Seti jälgedes. Loomulikult ei hakka me venda tapma, kuid kas suudame vältida kõike seda, mis mõrvale eelnes ja järgnes – kadedus, ahnus, salakavalus, valetamine, eneseupitus, Jumala käsust üle astumine?

Kaini ja Aabeli lugu saad lugeda Piibli algusest: 1 Moosese 4: 1-16

25

Pluss 2/2016  


Seitse

kristlase rasket

küsimust Tekst Kristina Lillemets Foto Pixabay

Kuidas raskustes usku säilitada?

1

Elus tuleb ette keerulisi aegu, mil lootus kaob ja on tunne, et Jumal enam ei hooli. Tee kaldub süngesse ja porisesse metsa, kust väljapääsu justkui ei ole. „Kus on nüüd Jumala armastus? Kuidas küll võis juhtuda midagi sellist?“ Niisuguseid aegu ei ole lihtne hoobilt parandada. Kindlasti aitab, kui saab kellegagi olukorrast rääkida ja oma valu jagada. Jumalal on mõnikord teistsugused plaanid, kuid võid kindel olla, et mõne aja möödudes saab kannatusest rõõmuaeg. „Nõnda ütleb Issand: Keela oma häält nutmast ja silmi pisaraid valamast, sest su teol on tasu.“ (Jr 31:16)

Jumalal on mõnikord teistsugused plaanid, kuid võid kindel olla, et mõne aja möödudes saab kannatusest rõõmuaeg. 26  Pluss 2/2016 | www.plussmeedia.ee

lib ka tõesti hoo Kas Jumal ik minust? ale , et lähen Jumal

2

e uskuda Mõnikord on rask sid täis ning ju patune ja viga n le O a. rd ko lt tõelise e. gest teest kõrval igaühte ja kaldun kergelt õi tõesti armastab al m Ju t ul lik ge Kuid te u võtnud. et oleme Ta vast a, kes Tal on hea meel, koht kõlab: „Tem rja ki v ta us lg ju t e Üks ülimal ovutas tema mei säästnud, vaid lo ei i ag eg ga Po ja a Po om siis koos idas ta ei peaks kõikide eest, ku 8:32) m (R d kinkima?“ meile kõike muu


3

n sed pahed o Kas ja milli lubatud? ega, kas miski silmitsi küsimus

Appi, ma ei saa

ame teha või Ikka ja jälle seis s midagi tohib ka ng ni är vä i alkoholi on õige võ simused seoses kü ed ne d va ki ed mitte. Eriti te Noored kristlas itsetamisega. su ja ng e ni is a im at rb ta ad vaev emaga pikalt pe võivad selle te t ei leia. us i otsest vast Piiblist ka justku tsam. Tuleb lih t lihtsamas i as on t ul lik Tege gi tegevus õelda, kas min m ja a ud at pe Jumala korraks male ja näitab he lä e al al m Ju t ei ole see viib mind ei, siis järelikul ui K . es us lg va tööd heas . tegevus ka õige

4

Piiblist

aru! Üsna tihti võib Piib lis, eriti just Vanas Testamendis, koha ta pikki ja keerulisi lauseid, milles on kasutatud ajast ja arust väljendeid. Mõniko rd ajavad need pe a valutama ja tekitavad tunde, ju stkui poleks Piibel minu jaoks, sest mina sellest ar u ei saa. Keeruliste kohtad e juures pole muu d teha, kui palvetada ja küsid a arusaamist, et Ju m al ise avaks meile oma sõna. M õnikord aitab ka ta us tainfo uurimine või vaim ulikult küsimine. Ku i sii ski ei saa aru, siis lihtsalt ke era lehekülge. Tule b aeg, mil "avanevad" ka need leheküljed, mis tä na "suletuks" jäid.

Mida teha, kui mulle ei meeldi pühapäeval kirikus käia?

5

On pühapäev, nädala viimane puhkep äev, mil saab kauem magada. Jumalateenistus alga b hommikul ja kohe üldse ei jaksa sinna minna. Kui mõnes muus kirikus algab teenistus pärastlõ unal, siis see on just paras aeg, et leiba luusse last a. Mõnikord on tõesti raske kirikusse min na, sest tahaks pärast väsitavat nädalat pigem lõõgastuda. Kojujäämine ei tähenda automaatselt jumalateenistusest ilmajäämist. Näit eks Pereraadio eetri vahendusel võib püh apäeviti osa saada lausa mitmest jumalateen istusest. Siiski ei asenda see pikas plaanis päri selt kirikus käimist. Püüa mõnda aega veid i pingutada, ja üsna tõenäoliselt hakkav ad Sulle pühapäevahommikused kirikuskäimis ed ajapikku meeldima.

Kas ma usun piisavalt ...

6

... ja kas olen ka teiste kristlaste arvates piisavalt usklik? Küsimus ei ole tegelikult üldse selles, kas usud piisavalt palju või mitte, vaid pigem selles, kas järgid Jumalat ja armastad Teda tingimusteta. Kas tänad Teda, kui juhtub midagi head, ja hüüad Tema poole raskustes? Ei ole nii, et keegi usub rohkem ja teine jälle pisut vähem. „Nõudke Issandat ja tema võimsust, otsige alati tema palet!“ (Ps 105:4) Psalmide raamat näitab mitmes kohas, kuidas Issandat nõutakse taga ja kuidas Tema palet otsitakse. Juba see, et igatsed Jumala ligiolu, on piisav tõestus.

Ma lihtsalt ei suuda andestada!

7

Andestamine ei ole alati kerge, see nõuab ohvrit ja tahet teisest aru saada. Mõnikord võib andestamine olla kõige raskem asi maailmas. Iseendalegi on raske andeks anda. Siinkohal on kasulik lugeda psalme, mis julgustavad andma Sinu vastu eksinud inimese Jumala kätte. Teadmine, et Jumal hoolitseb selle eest, teeb andestamise kergemaks. Sageli tuleb iseendale ka lihtsalt aega anda. Kes teab, võib-olla saab sellest isikust kunagi Sinu parim sõber või toetaja.

27

Pluss 2/2016  


Piibliõpetus

Kirikud kuumade kruustangide vahel ehk EELK nõukogude ajal Tekst Jaan Tammsalu Autor on EELK Tallinna Jaani koguduse õpetaja ja Tallinna praostkonna praost Fotod Sven Albert ja Eesti Kirikute Nõukogu arhiiv

On ime, et kirik nii kitsastes tingimustes viiekümne aasta jooksul välja ei sure.

P

raeguses vabas Eestis ja vabalt tehtava kirikutöö kontekstis on raske ette kujutada, et alles paar aastakümmet tagasi oli olukord sootuks teine. Kui mõelda kõigele, mida nõukogude võim oma seaduste, keeldude ja inimeste hirmutamisega, propagandamasina ja repressiivorganitega tegi, siis võib kirikut aastatel 1940-1986 võrrelda põletavalt kuumade kruustangide vahel pitsitatava elusorganismiga. Ligi poole sajandiga jõuti päris palju „ära teha“ ja selle ärategemise vilju tunneme tänagi.

Keelud, käsud, kontroll 1939 sisenevad nõukogude väed Eestisse ja järgmisel aastal muudetakse Eesti Vabariik ENSV-ks. Kogudustelt võetakse ära kõik maad ja suurem osa korras olevatest hoonetest. Kirikudki võetakse ära ja antakse kogudustele kasutamiseks. Koguduse elu surutakse vaid kirikuseinte vahele – sellest väljaspool tegutsemine on keelatud ja suure riskiga. Augustis 1940 võetakse vastu usuõpetuse lõpetamise seadus ja likvideeritakse Tartu Ülikooli teoloogiateaduskond. Pärast sõda lubatakse Eesti Evangeelsel Luterlikul

28  Pluss 2/2016 | www.plussmeedia.ee

Kirikul koolitada vaimulikke kaugõppevormis väga kitsastes tingimustes ja julgeoleku järelevalve all töötavas Usuteaduse Instituudis. Uute vaimulike pealekasvu peaaegu ei toimu. Vaimuliku ametisse üks n-ö normaalne mees, kellel ka pere, ei kipugi, kui Jumala kutse hirmu ja perspektiivitust ületada ei aita. Tekib väga suur vaimulike puudus. Järgmiseks keelatakse kirikul laste- ja noortetöö, kuna see aitab ju kogudust kasvatada. 1949 keelatakse ka leeriõpetuse andmine. Võib vaid konfirmeerida, kuid mitte õpetada. Lubatud on kõigest üks ühetunnine kogunemine enne leeriõnnistust. Kui seni oli EELK-s püütud kinni pidada 60-tunnisest leeriõpetusest, siis nüüd on leerigrupi kogumine seadusevastane ja ohtlik. Ka koolidest visatakse usuõpetus välja, selle asemele tuleb teaduslik ateism. Müügilt kõrvaldatakse igasugune usuline kirjandus ja uue sissetoomine keelatakse. Koguduse elu inspekteerimiseks luuakse kolmepoolne kontroll: täitevkomitee, parteikomitee ja KGB – nende kaastööliste ettekandeid võrreldakse omavahel ja kui keegi on midagi olulist kirjutamata jätnud, võetakse ta ette.


Häädemeeste noortelaager 1970. aastate lõpul; esireas istumas tolle aja kirikunoorte vaimsed juhid Elmar Salumaa (vasakult kolmas) ja Harri Haamer (paremalt neljas).

Kirikutegelased vastuvõtul Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi aseesimehe Meta Vannase juures seoses Luterliku Maailmaliidu konverentsiga Tallinnas 1980.aastal.

29

Pluss 2/2016  


Ratastega kirikute vahel kimamas Sõjategevuse käigus purustatakse või põleb Eestis maha 24 ja suuremal või väiksemal määral saab kannatada 79 kirikuhoonet. Ligi veerand koguduste liikmetest tapetakse represseerimistes ja sõjas. Vahemikus 1939-1944 lahkub Eestist 125 tegevvaimulikku. Mitmed tapetakse. Paljud saadetakse vangilaagritesse meelt muutma. 1944–1953 vangistatakse 22 aktiivsemat Eesti luterliku kiriku vaimulikku – see on ligi kolmandik toonasest allesjäänud vaimulikkonnast. Eestimaale jääb iga vabaduses oleva vaimuliku kohta ca 3 kirikut ja kogudust. Nende vahet sõidavad õpetajad jalgrataste, punnvõrride või mootorratastega. Autod tulevad hiljem ja vaimulikel on neid väga raske saada. 1967. aastal sunnitakse peapiiskop Jaan Kiivit seenior ametist tagasi astuma. Külvatakse hirmu ...

Olukord kogudustes

Jaan Tammsalu

1958. aastaks peaks kirik ENSV-s likvideeritud olema – nii ennustatakse. 1950-ndate lõpust alustatakse massikommunikatsioonis ja asutustes intensiivse ja agressiivse ateistliku propagandaga. Pearõhk asetatakse kiriklike kombetalituste mõju vähendamisele: suviste leeripühade kõrvale pannakse noorte suvepäevad ning 1975 teatatakse võidukalt, et Kingissepa rajooni ilmalikest noorte suvepäevadest võttis osa 171 inimest, aga leeritatuid oli samal aastal Saaremaal ainult 12. Kirikuuksest sisseastumine võib võrduda töökoha kaotusega. Jõulukirikus käimise eest võib õpilane saada valju noomituse. Lapse ristimine on kuritegu. Nõutakse nimelisi aruandeid leeris ja laulukooris käijate kohta. Koguduse poolt palgatud inimestelt võetakse võrreldes teistega ligi neli korda kõrgemat tulumaksu. Vaimulikele pole ette nähtud pensione. Kirikus kasutatud elekter on kordi kallim kui mujal. Äkki taibatakse, et kirikud on kõrged, ja kui teiste hoonete eest tuleb maksta hoonemaksu ruutmeetri pealt, siis kirikute eest hakatakse kogudustelt küsima maksu kuupmeetri pealt. Liikmemaksu võtmine koguduseliikmetelt on keelatud. Kõik tuluallikad püütakse kirikult ära võtta ja maksud nii kõrgeks ajada, et kogudused ei jaksaks edasi eksisteerida. Paraku nad jaksavad.

Jäädes püsima ime läbi On ime, et kirik nii kitsastes tingimustes viiekümne aasta jooksul välja ei sure. 1971 refereeritakse Nõukogude Liidus väljaantavas ajakirjas Teadus ja Religioon V. Voina jutuajamist TRÜ professori A. Mitiga, kus öeldakse: „Kiriku ametliku statistika järgi kaotab luteriusu kirik Eestis igal aastal tuhandeid usklikke. Kui

30  Pluss 2/2016 | www.plussmeedia.ee

Jõulukirikus käimise eest võib õpilane saada valju noomituse. protsess läheb edasi samas tempos, siis 15 aasta pärast neid enam ei olegi“ (Nauka I religija nr 2, 1971:21–25). Niisiis ennustatakse statistika põhjal EELK väljasuremist aastaks 1986. Tegelikkuses saab 1986 hoopis suureks arvude tõusmise aastaks ja matuseid EELK-le polegi vaja korraldada. Tõsiseimaks punase poolsajandi viljaks on paljude eestlaste kirikust võõrdumine. Küsimus pole vaid selles, et üle poole eestimaalastest on ristimata ja leeritatuid on ehk vaid veerand. Küsimus on kirikust kaugenemises. Esmalt hirmutati suurem osa inimestest kirikust eemale ja seejärel loodi kirikust ja kristlastest järjepidevalt kuvandit kui veidi nupust nikastanud vanameelsetest ohmudest. Kirik on paljude jaoks mõttetu külm ja niiske hoone, milles aetakse mingit kummalist arusaamatut juttu. Kui Nõukogude Liidu esimestel kümnenditel täiendasid leeris käinud noorte maailmapilti veel vanemate ja vanavanemate usk ja teadmised, siis mida aeg edasi, seda vähemaks jäi leerilaste peredes neid inimesi, kes olid kirikuga seotud ja kes julgesid oma lastele ja lastelastele leeriminekut soovitada. Väga mastaapse ateistliku propaganda, rahva hirmutamise, kiriku, vaimulike ja koguduseliikmete naeruvääristamise tulemusena muudeti inimeste mõtteviisi ja tasapisi muutus ka suhtumine kirikuga seotud traditsioonidesse. Leeriskäimisest sai mahajäämuse tunnus. Kõige selle tulemusel on tänapäeval Eesti haridusmaastikul usuõpetus midagi harukordset ja mittevajalikku. Ateistlik kasvatustöö ja harimatus usuasjades on andnud päris hullu tulemuse. Üles on kasvatatud ka suur hulk kiriku suhtes vaenulikke inimesi. Kuigi seda peab pidama Jumala imeks, et kirik Eestimaal üldse püsima jäi, täitis 50-aastane lammutustöö paraku suure osa oma eesmärkidest, ning tõenäoliselt kulub kiriku ülesehitamiseks nüüd veel 50 aastat, kui mitte enam …

PlussPunkti raadiosaadet Jaan Tammsaluga usuvabadusest ning kiriku ja vaimulike olukorrast Eestis Nõukogude Liidu ajal saad kuulata: www.pereraadio.ee (saade oli eetris 07.03.2016)


Palve

Hea Taevane Isa! Oleme tänulikud vabaduse eest ja kiriku võimaluse eest kuulutada Eestimaal evangeeliumi kõigile ja igal pool. Aitäh, et Sa oled kinkinud meile need ressursid ja rahuaja. Palume Sinu juhtimist neid targasti kasutada ja panustada evangeeliumi jagamise töösse. Aita meil seda tööd teha üheskoos teiste inimestega ning tuua kogu oma elu ja tegemistega au Sinu nimele! Aamen.

Koguduse elu surutakse vaid kirikute seinte vahele – sellest väljaspool tegutsemine on keelatud ja suure riskiga.

Jaan Tammsalu vastab: Kuidas suhtub Jumal usu varjamisse? Pühakiri annab väga selge sõnumi. Kristus ütleb, et kes Teda inimeste ees häbeneb, seda häbeneb Tema ka oma Taevase Isa ees. Kuigi on väga lihtne hukka mõista teisi, kes meie meelest oma usku kas häbenemise või mõne muu asja pärast varjavad, ei soovita ma siiski kellegi üle, kelle „mokassiinides me pole käinud“, kohut mõista. Iga inimene vastutab ise Jumala ees, ja oma ligimeste hukkamõistjad vastutavad ka.

Milline Piibli kirjakoht on Teid vaimulikuna nõukogude ajal julgustanud? „Vaata,“ ütleb Jeesus neile, kes Tema tahet täidavad, „Mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni!“ (Mt 28:20)

Kas kiriku püsimajäämine toona oli lihtsalt vedamine või Jumala hoidmine? Vedamist minu jaoks ei eksisteeri. On enda rumalusest või teadmatusest valedel teedel käimine ja nendel komistamine ning on Jumala tahtes elamine. Ka siis ei kanna Jumal meid kõikidest hädadest mööda, vaid Ta kannab nendest läbi.

Issanda õnnistus on hinge ülim varandus. Misjonikoori uus CD „Hingekuld“ Saadaval alates 14.maist kristlikes raamatupoodides, koguduste müügilettidel ja EELK Misjonikeskuses. 14.mail kell 18.00 plaadiesitluse kontsertpalvus Pluss 2/2016  31 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus.


Palvus

Aitäh, et saan kõndida koos Sinuga 32  Pluss Pluss 2/2016 | www.plussmeedia.ee 2/2016 | www.plussmeedia.ee


T

ihtipeale on meil raske väljendada oma tundeid, mõtteid või ideid. Loogiline põhjus selle taga on hirm. Võib-olla oleme kord oma arvamust välja öeldes jäänud rumalaks või naerualuseks. Hirm on ebameeldiv emotsioon, mis tuleb esile ohu või haiget saamise kartuses. Hirm hoiab meid tagasi tegemast kõike head, mida võiksime potentsiaalselt korda saata. Nii mõnigi asi on jäänud tegemata või ütlemata hirmu tõttu selle ees, mida meile vastatakse või kuidas meie sõnu meile kehakeelega tagasi peegeldatakse. Kartus on loomulik tunne, mis kipub mõnikord võimust võtma. See on meie keeruliste, mõnikord ka ootamatute otsuste ja valikute osa – kaaslane meie eluradadel. Hirmu tundes peame suutma jääda kindlaks Jumalale. Temaga koos käies pole me kunagi üksi ja meil ei tarvitse karta inimesi, kelle mõtted või teod kõnelevad halba. Oleme Jumala loodud ning Tema teab täpselt, mis on meie jaoks õige ja mis vale. Mõnikord annab Ta meile valida lihtsa ja keerulisema teeraja vahel. Raskemal rajal õpime, et Jumala sõna järgides ja Temale lootes suudame kõigest üle olla – Jumal on kindel kalju ka kõige vaevarikkamal ajal või üksilduses. Samuti õpime raskemat rada läbides paremini hindama pisikesi asju ning tundma neist rõõmu, teades, et need on andnud meile Jumal. „Rõõmustage alati, palvetage lakkamatult, tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!“ (1Ts 5:16-18) Armas Jumal! Sina näed meid, Sina tead, mis on meie mõtteis ja mida me tunneme. Saame tulla Sinu ette oma rõõmude ja muredega. Aitäh Sulle iga uue päeva eest meie eludes; iga päikesekiire eest, mis soojas kevadtuules meie põski paitab; iga linnulaulu eest, mis tervitab meid kooli- või koduteel. Sinu juures leiame vaikuse, rõõmu ja rahu. Issand, täname Sind, et oleme võinud kõndida koos Sinuga ja saame seda edaspidigi teha. Jeesus nimel, aamen.

Kristi Tüvi Foto Pixabay

33

Pluss 2/2016  


Hingehoidja

Kui mulle liiga tehakse… O

leme vast kõik elu ühes või teises etapis tundud, et keegi on meile ülekohut teinud, olgu see siis õpetaja, kes olukorda teadmata on halva hinde pannud, lapsevanem, kes asjata pahandab, sõber, kes reedab, või tuttav, kes ikka ja jälle kiusab. Kui päris aus olla, siis oleme kõik ka ise teistele liiga teinud. Põhiline küsimus on selles, kas teadvustame seda endale ning mida me siis ette võtame, kui oleme oma viga taibanud. Äärmiselt lihtne on juhtunut ignoreerida, leida vabandusi, kuidas me tegelikult ikka ei mõelnud seda, mida tegime/ütlesime, ning eeldada, et küll teine aru saab. Ja kui ei saa aru, siis on ta ise rumal! Eneseõigustus on võimas vahend oma kindlustunde säilitamiseks. Kui aga kannataja asemel oleksime meie, ei mõtleks me samamoodi. Me ei leiaks ühtegi õigustust taolisele käitumisele, sest meile on liiga tehtud. Muu ei ole oluline. Ka meil on vaja oma enesehinnangut kaitsta ning seetõttu ootame ja eeldame haiget tegijalt vabandamist ning oma vea tunnistamist.

Ebakindlus ja segased emotsioonid

lovuitsabs! P so

rduda Murega võid pöö i ab professionaalse liku saamiseks krist se poole. u EELK Perekesk

s.eu

www.perekesku

34  Pluss Pluss 2/2016 | www.plussmeedia.ee 2/2016 | www.plussmeedia.ee

Miks inimesed käituvad teistega halvasti? Teiste halvustajad ja alandajad kannatavad tugevate enesehinnangu probleemide all. Neil puudub kindlustunne ning oma kehva enesetunde varjamiseks käituvad nad teistega ebasobivalt. Nii on palju kergem oma segaseid ja negatiivseid emotsioone taltsutada, sest siis liigub fookus nende eneste pealt teistele, neile, kellele nad saavad liiga teha. Olen oma töös näinud paljusid noori, kes on pidanud kooli vahetama. Kui ühes koolis neid kiusati (ükskõik millise eripära tõttu, see võis olla näiteks eriline andekus mingis aines, füüsiline puue või usulised tõekspidamised), siis teise kooli minnes hakkasid nad kohe ise kiusama, sest neid valdas meeletu hirm, et kõik kordub uuesti. Inimesel, eriti nõrgal inimesel, on vaja end kaitsta, see on ellujäämisinstinkt.


Sinu usaldusisik võib olla Su perekonnaliige, sõber, õpetaja, mõni tuttav või hoopiski keegi võõram.

Usaldusisik aitab Mida sellisel juhul teha, kui tunneme, et keegi on meile liiga teinud? Soovitan sellest kellegagi rääkida. Alguses mitte haiget tegijaga otse, vaid kellegi kolmandaga. Oma murest rääkimine on väga oluline, sest selle käigus kuuled Sa ise end kõnelemas ning mõtted selginevad palju kergemini. Sinu usaldusisik võib olla Su perekonnaliige, sõber, õpetaja, mõni tuttav või hoopiski keegi võõram. Mõnikord ongi kõige parem rääkida kellegagi, keda Sa hästi ei tunne (näiteks psühholoogiga), sest tema ei võta pooli. Ta ei tunne neid isikuid, kellest räägitakse. Koos usaldusisikuga (neid võib ka mitu olla) on juba võimalik hakata probleemi lahendama ning haiget tegijale tagasisidet andma. Väga oluline on leida situatsioon, kus oleks võimalik rahulikult ja segamatult lihtsalt rääkida ja anda teada, kuidas nt kiusaja käitumine on mõjutanud teiste elu, mis tundeid on tema tegevus tekitanud ning kuidas oleks võimalik edasi liikuda. Sa võid küll selles kahelda, aga usu mind, kiusajale on Sinu jutt suureks üllatuseks! Kõige olulisem on aga jätta meelde, et kui meile tehakse liiga, siis ei ole me selles ise süüdi ega seda kuidagi ära teeninud. Me peame alati teadma, et tegelikult ei ole kiusajail isiklikult meie vastu midagi, nad lihtsalt püüavad oma muresid ebasobiva käitumise kaudu varjata. See võib olla täiesti juhuslik, et just meie oleme sattunud ohvriks. Võib ka olla, et meis on midagi, mis haiget tegijale ei meeldi, teistele aga jälle meeldib. Hinnangu annab kiusaja, see jääb tema otsustada ja vastutada. Meie ei vastuta kiusaja elu ega tegude eest. Meie vastutame ainult iseenda eest. Vastutame oma käitumise, sõnade, otsuste ja valikute eest. Andku Jumal, et meie kunagi teistele liiga ei teeks! Tekst Elisabeth Vardja-Kangur Foto Pixabay

35

Pluss 2/2016  


Test

Koostanud Triin-Mary Raudkivi ja Artur Sirk, Fotod Pixabay

Millise jüngri moodi Sa oled?

tunduda imeinimesed, olid nad Jeesusel oli palju jüngreid ja kuigi nad võivad meile iseloom ja vahel said emotsioonid tegelikult siiski täitsa tavalised mehed. Igaühel oli oma lõi nende usk kõikuma. Testi siin, millise nii mõnestki võitu. Mõnikord nad ärritusid ja vahel 6. Vä ikeven d on Su lemmik jüngri moodi oled Sina! ön ud . mag ustoi du ära sö 1. Su l on raske perioo d ja Sa M id a tee d? kahtle d Jumalas . Mi da ve el m id ag i tee d? a) Ra hu , kü lla p le id ub a) Pa lve tad ja us ud , et Jum al on ikk ag i ha m ba al la pi st a. . ole ma s. b) Nu ta d na tu ke pa tja es se da te ha ? Nü üd b) Us ald ad om a em ots ioo ne , ku ni Su lle c) Ku id as ta ju lg tun du b ain a en am , et Jum ala ta al le s sa ab ! t ei ole . c) Te ist el on õig us – Jum ala t ei 7. Sai d lemmikaines oota ek sis tee ri. as ed asi ? mat ult kahe . Ku id se . Kõ ik on 2. Sõber on Sin d reetn ud ja Sa a) Pa lv et ad ja ei m ur et ole d pett un ud . Ku id as Ju m al a kä te s. kä itu d? õp et aja pe al e. a) Pa lve tad ja an de sta d. b) Ül isu ur so lv um in e i pa lju pi nc) En am ei vi its i kü ll ni b) Pla an id kä tte ma ks u, ses t vih a on gu ta da . kõ ige su ur em . c) Üt led , et an de sta d, ag a teg ub eli ku lt 8. Tu le d koj u ja ema karj ka vat sed tal le tag asi teh a. d? Su peale . Ku id as vastata ee st . ad a) Ku ul ad är a ja pa lv et 3. Kes on Jees us ? ad nu tm a. b) Ka rju d va st u ja ha kk a) Ela va Jum ala po eg . m õt le d, et c) Lä he d om a tu pp a ja b) Mi nu arm as sõb er. ol ed ki ni i ha lb . c) Mu he õp eta ja, kä ib ka h. uks 9. Ku i saaksi d mi dagi el 4. Kas Sa ole d variser , Jees use uses , ajaks piiramat us kog järgija või keegi teine ? siis mille valiksi d? a) Jee su se jär gij a. a) Le iv a. b) Ke eg i tei ne . b) Ka la . c) Va ris er. c) Hõ be da . 5. Kass pissis Su lemmikjope pea Tulemused: le . Ku id as reageeri d? Kui said kõige enam vastus tevaria nte a), võid olla kindel , a) Po le hu llu , jop e saa b pu hta et oled Johann esega väga sarnan e. Tema uskus sügava lt ks pe sta . b) Vih ast ad ka ssi pe ale ja ei ja tugeva lt Jeesus esse. Piiblis on Johann ese kohta an na tal le öeldud : “See, keda Jeesus armas tas.” ter ve pä ev sü üa . c) Vis ka d ka ssi väl ja ja ei tah a ted a Kui said vastus eks kõige enam varian te b), võiksid en am ku na gi nä ha . rohkem aega võtta palvek s ja mitte usalda da oma emots ioone. Sa oled väga sarnan e Peetru sega, kes tihtipe ale tegi valiku id emots ioonid ele tugine des, kuid hiljem kahets es neid.

36  Pluss 2/2016 | www.plussmeedia.ee

Kui Sul olid ülekaa lus vastus evaria ndid c), siis on see üsna hämm astav. Su südam ehoiak on vale, kulla sõber! Sa sarnan ed Juudas ega, kes salgas Jeesus e. Ära ole nii kättem aksuhi muline – palvet a ja loe Piiblit !


Elukool

Kuidas suvel soodsalt reisida? Koostanud Mart Kask ja Paul Parka Fotod Pixabay

Tahaksid suvel veidi väljaspool Eestit ringi vaadata, kuid ei soovi sellele väga palju raha kulutada? Pluss jagab Sinuga kavalaid nippe, kuidas just soojal ajal odavalt reisida.

1

pakkumisiimase hetke enäoliselt te seast leiad tõ id pead kiirelt odava reisi, ku head pakkutegutsema, kuna ua. mised ei kesta ka

V

Ä

ra osta esim est ettejuhtu vat pakkumis t, vaid vaata ka teisi reis ikorraldajaid ning veendu, et p akkumine ei sisalda peidetud kulutusi.

K

ui reisid koos sõbr ag meeldivad seiklused a ja Sulle , siis hääletamine on sobiv vii s transpordi pealt kokku hoida.

b ja uber agamisteenused airbn atiivid ern alt ed on suurepäras . ele hotellidele ja taksod

J

7 9

reisiatiivseid ali altern aku– sageli p sihtpunkte odsaid ad väga so rm fi u n n le vad ohtadesse tesse sihtk pileteid uu siliselt ei kuhu mas või sinna, reisita.

V

E

rinevate transpordiliikide kombineerimisega punktist A punkti B liikumiseks tasub olla loominguline, tihti on odavam (ja põnevam) kombineerida lennukit, laeva ja rongi, kui otse lennata.

S

S

ad paljudes obiili-äpid võimaldav soodsamalt hotellides broneerida Lisaks tasub otsikui veebilehe kaudu. da promokoode.

M

uhtle oma koguduse pastori või mõne misjoniorganisatsiooniga ja uuri, kas on võimalusi välismaale vabatahtlikuks minna või võtta osa mõnest noortekonverentsist või -laagrist. Ka misjonireisid on üldiselt soodsa hinnaga, väga seikluslikud ning ühendavad meeldiva kasulikuga :)

uvi on p arim aeg telkimis Eestis ku eks. Nii i ka Eur oopas le liteetseid idub kva kämping ualasid v hinnaga äga sood või laus sa a tasuta.

6 nuratta süsaljudes linnades on lae dne ja tervisteem Bike-Share – soo spordile. lik alternatiiv ühistran

P

37

Pluss 2/2016  


Seal, kus

Pluss mujal: 38  Pluss Pluss 2/2016 | www.plussmeedia.ee 2/2016 | www.plussmeedia.ee

Plussmeedia.ee Pidevalt uuenev uudisblogi

PlussPunkt

Alati kättesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt Eetris 1. ja 3. esmaspäev kl 22:00


Sinagi.

Üks =

Üks

rõõmsat PLUSSI lugejat Telli Pluss endale, sõbrale või pinginaabrile. Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee Lõika välja ja postita

Jah, Jah,soovin soovintellida tellidaPlussi Plussi  Aastatellimus  Aastatellimus88eur eur  Aastatellimus  Aastatellimusjajatoetus toetus Plussi Plussi tööle tööle2020eur eur

Tellija Ajakirja nimi:saaja                                                                                                     nimi:                                                                                                     Aadress: Aadress:                                                                                                                                                                                                                                             Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula:                                                                                                                                                                                       Telefon: Telefon:                                                                                                                                                                                                                                               E-post: E-post:                                                                                                                                                                                                                                                    Tellin  Tellin ajakirja ajakirjakingituseks kingituseks

Kingitustellimuse Ajakirja saaja nimi: saaja                                                                                                    nimi:                                                                                                     Aadress: Aadress:                                                                                                                                                                                                                                             Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula:                                                                                                                                                                                       Telefon:                                                                                                                        E-post:                                                                                                                         

Saaja

Tasub postikulu

Instagram

Luba nr. 1838

Youtube

makstud vastus

Twitter

eesti

Facebook

EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN

Pluss sotsiaalmeedias

39

Pluss 2/2016  


Plussmeedia EELK Misjonikeskus

Tehnika 115 Tallinn 10139

See on Jeesuse jünger. Jünger hoiab Jeesuse ligi. Jünger küsib küsimusi. Jünger õpib Jeesuse eeskujust. Ole tark. Ole nagu jünger.

40  Pluss 2/2016 | www.plussmeedia.ee

Profile for Nuotta.com Youth Media

Pluss 2/2016  

Maikuu ajakirjast saad lugeda Põltsamaa koguduse andekast noorest Mattias Haamer. Muusikavaldkonnast toome Sinuni Eesti laulust kuuldud Púr...

Pluss 2/2016  

Maikuu ajakirjast saad lugeda Põltsamaa koguduse andekast noorest Mattias Haamer. Muusikavaldkonnast toome Sinuni Eesti laulust kuuldud Púr...

Profile for nuotta
Advertisement