__MAIN_TEXT__
feature-image

Page 1

1

2020 Märts 2,49 €

Minu kogudus

KEVIN KIRS

KOGUDUSES LEIAB VASTUSED RASKETELE KÜSIMUSTELE Isa juurde ülistusõhtud 7 Ilmutuse raamatu kogudust Haapsalu noortekas on otsekui perekond


Sisukord

28

Inimeste lood Pluss lugu: Kevin Kirs on noor diakon, keda huvitavad mitmed valdkonnad, lk 4 Kevin on küsinud ja otsinud vastuseid ka rasketele küsimustele. Selle läbi on ta leidnud ja ära tundnud, mis on iga kristlase elus oluline - kogudus. Gospel: Isa juurde, lk 8 Ülistus- ja palveteenistus, mille eesmärk on anda võimalus tulla Taevase Isa ligiollu Teda ülistama ja kiitma. Misjon: Next Step Piiblikool, lk 12 Koht, kus saab avastada oma annid ja potentsiaali, millega teenida Jumalat, aga ka ligimesi. Persoon: Karl Jakob Toplaan on loodusfotograaf, kes näeb loodus Looja kätetööd, lk 14

4

Kevin Kirs

on samaaegselt diakon, õpetaja ja praktikant.

Kogudus peaks olema nii kodu kui ka perekond.

Piibliõpetus +3 lood, lk 23 Tõde või müüt: Saan hakkama ilma koguduseta. Piibli ABC: Siilas Piiblitegelane: Timoteos, lk 24 Apostel Paulus kutsus teda oma pojaks vaimulikus mõttes. Ta oli selle aja kohta noor koguduse ülevaataja, kes juba väiksest peale oli õppinud tundma Jumalat. Seitse: 7 kirja Ilmutuse raamatu kogudustele, lk 26 Piibliõpetus: Kogudus - kodu ja pere, lk 28 Iga perekond ja kodu on unikaalne. Sama kehtib ka koguduse kohta. Kirjutab Joel Reinaru. Palvus: Jumal annab meile teada just nii palju kui vaja, lk 32 Hingehoidja: Mida teha kui olen koguduses haiget saanud? lk 34 Inimesed teevad vigu ja võivad nii üksteisele haiget teha. Kuidas koguduses sellega toime tulla?

Elust enesest Toimetajalt: Ei saa armastada peigmeest ja vihata pruuti, lk 15 Film: Väikesed naised, lk 16 Neli õde, kes on erinevad, aga olulistel hetkedel toetavad üksteist. Raadio: PlussPunktis kuula, õpi ja kasuta, lk 19 Loe ja hiljem ka kuula, mida Plusspunkti duo ja trio on viimasel ajal arutanud. Noortekas: Haapsalu noortekas, lk 20 Noortejuhid: Jaanus Kõuts ja Mari Kuli, lk 22 Test: Aktiive koguduse noor, oled see Sina? lk 36 Elukool: erinevad käitumistüübid koguduses, lk 37

22

Jaanus ja Mari noortejuhid Haapsalu Püha Johanneses.

TOIMETUS

Karl Jakob Toplaan, Artur Sirk,

Toimetuse kontakt

Peatoimetaja Joel Reinaru

Veera Nissi, Renata Kaleininkas,

Plussmeedia

joel.reinaru@plussmeedia.ee

Maarja-Liis Mölder, Rahel Strauss,

EELK Misjonikeskus

Maarja Kõuts, Hanna Toots, Joosep

Tehnika 115, Tallinn 10139

Tegevtoimetaja Katarina Kaleininkas

Ringmäe, Marilill Roosimaa, Joel

pluss@plussmeedia.ee

katarina.kaleininkas@plussmeedia.ee

Reinaru, Laura Jõgar, Elsbet Helena

plussmeedia.ee

Tiitus, Kristofer Petermann. Küljendus Kalev Rodima

Väljaandja

Keeletoimetus Maarja-Liis Mölder

EELK Misjonikeskus

Teoloogiline toimetus Kristjan Luhamets Ajakirja koostasid Triinu Tsupsman, Madis Kask, Reelia Kolk, Eliise Sepp, Jonatan Ilus, Katarina Kaleininkas, Vivian Kaanefoto Madis Kask

Soovid toetada Plussi? Toetamisvõimalus SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele: Swedbank EE482200001120254269

Tamm, Mai Unt, Krete Graf, Kristo

SEB EE551010602016015008

Toots, Karl Hendrik Bachmann,

Selgitusse: Pluss

Koostöös Laste- ja Noorsootöö Ühendus Soome Luterlik Evangeeliumiühendus Soome Evangeelne Luterlik Rahvamisjon TRÜKK Kroonpress


Juhtkiri Foto Madis Kask

Minu kogudus Armas lugeja! Selles ajakirjas räägime kogudusest. Ilmselt on Sinulgi üks selline armas, omanäoline ja kõigist teistest parem. On väga hea, kui nii tunned ja arvad. See tähendab, et Sinu kogudus hoiab Sind ja Sina hoiad nende ligi. Kogudus on koht, kus turvalises keskkonnas kasvada täisealiseks usklikuks. Loomulikult ei tähenda seal käimine, et igapäevaselt ei peaks nüüd ise kasvama ja vaimulikku toitu otsima. Piltlikult öeldes toimub koguduses teooria õpe, et esimestel sõidutundidel ristmikule jõudes kohe avariid ei teeks. Mäletan, kui olin teismeline ja pidin pühapäeviti kirikus käima. Tegin seda rohkem kohusetundest vanemate ees, ise sellest palju rõõmu tundmata. Tegelikult vahel oli see isegi suhteliselt vastumeelne tegevus. Pink on kõva, teenistus pikk ja külm on kah! Need olid mu vastumeelsuse põhilised põhjused. Mida siis teha, kui kohe kuidagi ei tõmba sinna kirikusse 1,5 tunniks külmetama? Üks võimalus on panna pehmed toolid, teha teenistus rutem ja mõelda küttelahenduse paigaldamisele. Kirjutan oma kogemusest, sest näen, kui paljusid noori kristlasi vaevab sarnane koorem. Märgatakse kõike, mis on valesti nii enda elus kui ka koguduses. Selle tulemusena sosistab mingi hääl, et parem ära mine. Seda häält kuulama jäädes võidad 1,5 tundi, aga võid kaotada igaviku. Olen tihti mõelnud, et kui mu nooruses ei oleks olnud koguduses käimise osadust, siis oleksin ilmselt oma eluga hoopis kusagil mujal. Teeks hoopis muid asju - see mõte mulle ei meeldi. Praegu käin samas kirikus, istun samadel pinkidel täpselt sama liturgia ehk jumalateenistuse

korra järgi, aga see 1,5 tundi ei ole üldse väljakannatamatu, jopega istudes. Pigem on nüüd nii, et koguduses käimine on oluline osa minu ja mu pere nädalas. Me ei jäta kirikusse minemata. Seepärast pean tunnistama, et teismeeas ei olnud vastumeelsuse tegelik põhjus kõva pink või külm kirik, vaid kõva ja külm süda. Oma enda kogudusel on tohutu suur väärtus ja roll iga uskliku vaimulikus kasvus. Tihtipeale ei olegi pink, maja või teenistus see, mis peab muutuma, vaid inimese süda. Minugi jaoks on näiteks need varem ühtlaseks inimhulgaks sulanud vanamemmed saanud armsateks ja tuttavateks. See on märk sellest, et Jeesus on muutnud minu südant ja avanud silmad nägema midagi, mida enne kriitikaklaasid varjasid. Kogudus võib olla niisugune või naasugune, aga kindel on see, et see koosneb rohkem kui ühest inimesest. Kui keegi arvab, et on üksi kogudus, siis ilmselt on Jeesus juba jätnud need 99 ja tulnud Sind otsima. (Mt 18:12-14) Katsu ikka püsida oma karja juures, sest karjasel on palju kergem karja juhtida, kui see hoiab kokku :)

Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

Plussi ajakirjanik, mis Sulle meeldib Sinu koguduse juures?

Marilill Roosimaa, 18, Laagri Kristlik Kogudus Mulle meeldib minu koguduses see, et kõik tahavad midagi kaasa teha ja paljud on kaasatud koguduse töösse. Ollakse valmis teisi toetama – olgu siis palves või muul viisil. Kuulatakse üksteist ja peetakse osadust.

Koostas Triinu Tsupsman Fotod Madis Kask

Vivian Tamm, 23, Oleviste Kogudus Meeldib, et koguduses on esindatud nii lapsed, noored kui ka vanad – ei ole mingit eraldatust vanuse mõttes. Kokku oleme nagu üks suur pere. Lisaks on palju võimalusi kaasa teenimiseks.

3

Pluss 1/2020  


Pluss lugu

Vaatasin ühel hetkel taeva poole ja mõtlesin, et midagi seal ikkagi vist on.

4  Pluss 1/2020 | www.plussmeedia.ee


KEVIN KIRS KOGUDUSES LEIAB VASTUSED RASKETELE KÜSIMUSTELE Kevin Kirs (26) teenib EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduses diakonina ja on seeläbi hetkel noorim vaimulik Eestis. Oma laia silmaringi ja huvi poliitika ning diplomaatia vastu kasutab ta õpetajana Kaarli koolis, aga ka praktikandina Kreeka Suursaatkonnas. Tema jaoks on kogudus lahutamatu osa iga kristlase elust ja koht, kus saame jagada oma usku ja kasvada koos teistega. Tekst Reelia Kolk, Fotod Madis Kask

Midagi seal on Kevini perekonna usku võiks kirjeldada ühe tema endise õppejõu, Atko-Sulhan Remmeli, öeldud sõnadega: „Eesti usk on nagu ühepajatoit“. Isa on end pidanud ateistiks, aga seda pigem vaid sõnades, ja ema luterlane, kuigi mitte regulaarne kirikuline. Nendest erinevatest seisukohtadest hoolimata panid Kevini vanemad ta algklassides siiski usuõpetusetundi. Ise noormees palju nendest tundidest ei mäleta: „Ainus, mis meenub on laul: „Telefon heliseb Taevasse, Jumal kuuleb mind.““ Möödus palju aastaid, mille jooksul ta usu peale ei mõelnud, kuigi oli ka markantseid erandeid. „Olin alles saanud 16 ja läksime sõpradega salaja alkoholi pruukima. Õhtu kulgedes vaatasin ühel hetkel taeva poole ja mõtlesin, et midagi seal ikkagi vist on. Korraks käis sees mingi klõks, aga siis jätkus õhtu vanaviisi,“ meenutab Kevin. Küsimused olid ikka, isegi kui poiss nende peale ei mõelnud.

Tule ja vaata Esimene tõeline usuline kogemus sai praegusele diakonile osaks alles keskkooli ajal. Klassiõde oli teda kutsunud ühele üritusele. „Olin kohe nõus, kuid hetk hiljem mõtlesin, et oot, mis üritus?“ Varsti selgus, et kutsutud oli teda nelipühi kirikus toimuvale noortekale. Sellest hoolimata ei jätnud ta minemata. Klassiõega tal suhelda aga ei õnnestunud - too oli läinud tüdrukutega juukseid värvima ja jätnud tema üksi. Seina

ääres mossitades imestas poiss, kuhu ta oli küll sattunud. Ära minna aga veel ei tahtnud. Nii see olukord ei jäänud: „Kõik tulid mu juurde, tutvustasid ennast ja hakkasid juttu rääkima.“ Uustulnuk kaasati ka noorteka ettevalmistamisesse. „Leidsin end mõne hetke pärast kõlari voolujuhet põranda külge teipimas, hiljem juba meeskonnaga tagaruumis palvetamas. Ma polnud siis kunagi elus enne palvetanud.“ Kogu õhtu kujunes väga võimsaks ja meeldejäävaks elamuseks. „See oli aeg, kus kõik müstilised kogemused ja lapsepõlve arusaamad usust selginesid,“ selgitab Kevin jutustades, kuidas ta nelipühi koguduses käima hakkas. Alguses ainult noortekatel, hiljem ka teenistustel.

Ainult emotsioonid? Ühel noortekal esitati üleskutse päästetud saamiseks, millele Kevin ka vastas. „Ristimisel kogesin väga üllast ja head tunnet,“ kirjeldab ta kogetut. Järgnes aga justkui kõrbeaeg tema elus. (loe Mt 4:1-11) Algas vaimselt raske aeg, mis päädis sellega, et ta ei käinud enam teenistustel ega noortekatel. „Püüdsin usust aru saada.“ Ta mõistis, et tema usk oli ehitatud ainult emotsioonidele ja ta polnud ammutanud ühtki tõetera, mida on kristlastel vaja lisaks usulistele tunnetele. Tekkisid pettumuse ja kibestumise tunded. Nagu oleks teda ainult emotsiooniga kaasa kistud. Oma mure ja mõtetega pöördus sel hetkel

5

Pluss 1/2020  


11. klassis käiv poiss oma religiooniõpetaja Jaak Ausi poole. „Kohe, kui teda nägin, teadsin, et pean tema jutule minema. Ta kutsus mind Kaarlisse leerikooli ja nii ma selle koguduse enda jaoks leidsingi,“ räägib Kevin. Varsti alustas ta seal laste-, hiljem ka noortetööga.

„Küsige vaimulikelt ka raskemaid ja teravamaid küsimusi.“ Üksi ei suuda Pärast gümnaasiumit asus ta õppima Tartu Ülikooli Usuteaduskonda. Selle valikuga seostub Kevinil üks tema jaoks tähelepanuväärne hetk. „Oodates nr 33 bussi, vaatasin taevasse ja mõtlesin, et ei taha olla selline kristlane, kes käib vaid pühapäevastel jumalateenistustel ning usub ainult sõna-sõnalt seda, mida kirikuõpetaja räägib. Tahtsin midagi enamat.“ Nii sai ka kinnitatud eriala valik. Mõnele võib tunduda usuteaduskonnas õppimine koormuse poolest lihtne, kuid teemasse põhjalikult süvenedes on see raske ja koormav. „Seal võetakse Jumal ja Piibel piltlikult öeldes tükkideks. Mina otsisin aga õpingute ajal tõe keset, mingit saladust, mida me ei tea.“ Siiski ei leidnud ta seda, mida otsis. Tänapäeva ilmalikustumise probleem on tingitud samalaadsest püüdlusest otsida tõde omal jõul. Osa inimesi otsivad seda iseenestest, teised horoskoobist, mõni loob endale ebajumala. Lisaks on neid, kes proovivad Piiblit mõista üksinda, ainult omal jõul ja omast tarkusest, mis ei vii sihile. Seetõttu ongi kogudus nii oluline. „Üksinda ei suuda inimene Kristuse juures püsida,“ kinnitab Kevin.

ka Kaarli Kooli ühiskonnaõpetuse õpetajana. Kõigi õpingute ja tööde kõrvalt võttis ta aja, et läbida diakoni koolitus. Diakonina ta ka hetkel teenib, mis tähendab EELK noorima vaimuliku staatust. Nüüdseks on Kevin Kaarli koguduses, mis paistab silma kui suurima liikmete arvuga kogudus Eestis, teeninud kaasa üle kahe aasta, tegeledes hetkel noortetööga. Poliitika huvi pole aga kadunud. Vahepeal tegutseb aktiivne noormees Vabaerakonnas ja selle aasta algusest on ta praktikant Kreeka Suursaatkonnas. Need erinevad tegevused on toonud äratundmisele, et poliitikal ja religioonil on oma sarnasused. Praegu tunneb ta end olevat kahe suure valiku ees - kas lõpetada enne Euroopa õpingute magister ja alustada töötamist selles vallas või usuteaduse magister ning pürgida kirikuõpetajaks. Oma unistuste töökohaks aga pakub ta miskit, mis võiks mõlemat eriala ühendada. Näiteks siseministeeriumi usuasjade osakond. „Nagu ikka, inimene mõtleb ja Jumal otsustab. Näeme, kuidas läheb,“ on Kevin optimistlik.

„Ristimisel kogesin väga üllast ja head tunnet.“

Õpi, tööta, teeni Pärast pingelist ülikooliaega oli noormehel soov õppida midagi muud. Teda oli alati huvitanud poliitika ja diplomaatia. Tekkis mõte panna end selles valdkonnas proovile. Ta kandideeris Tartu Ülikooli Euroopa õpingute erialale ja osutus valituks. Usuteadusest hakkas ta juba varsti puudust tundma, mistõttu läks lisaks Euroopa õpingutele ka Usuteaduse Instituudi magistriõppesse. Samal ajal asus ta tööle Kaarli koguduse õpetaja assistendina ja natukese aja pärast veel

6  Pluss 1/2020  |  www.plussmeedia.ee


Oma unistuste töökohaks aga pakub ta miskit, mis võiks mõlemat eriala ühendada. Kogudus kui Jumala tööriist Koguduse rolli ja olulisuse üle arutades täheldab Kevin, et tänapäeval on inimeste individuaalne usk tugevam, mistõttu ei näe inimesed tihti, kui oluline on kogudus. Seda trendi on märgata ka kristlaste seas. „Usk ei tohi olla vahend, mis aitab inimesel enda ego kasvatada. Kogudus on vastupidiselt ühisosa, kus ei ole ainult mina, vaid mina ja teised,“ seletab Kevin. Ta jätkab: „Osadus aitab paremini mõista Jumalat, sest sageli avab Ta end meile läbi teiste

inimeste. Jumala tegutsemist teistes võib olla kergemini äratuntav kui muud märguanded, mida me ei pruugi alati tähelepanna. Need, kelle läbi Jumal tööd teeb, saavad meid valgustada ja juhatada!“

Küsige küsimusi ja käige koguduses „Olen palju kuulnud, et noored ei ole väga aktiivsed kirikuõpetajatele küsimuste esitajad. Pelgavad neid või väidavad, et ei ole huvitatud,“ on noore diakoni arusaam, mille pärast ta julgustabki noori vaimulikega rohkem ja agaramalt suhtlema. „Küsige vaimulikelt ka raskemaid ja teravamaid küsimusi. Ega muud moodi me ei saagi teada, miks kirikus asju selliselt tehakse või miks kirik selline on.“ Omalt poolt soovitab Kevin kõigil võtta aega käia rohkem jumalateenistustel. „Jumalateenistus ei ole ainult koguduse keskne rituaal, see on sõna otseses mõttes osadus Jumalaga!“ Regulaarselt koguduses käies avastame, mis või õigemini kes on see elus edasiviiv väärtus, mida kõik otsivad.

7

Pluss 1/2020  


Gospel

„Isa juurde“

Tekst Katarina Kaleininkas Fotod Eliise Sepp ja Jonatan Ilus

NOORTE ÜLISTUSJA PALVETEENISTUS Nõmme „Isa juurde“ on us kord kuus Lunastaja kirik us saab toimuv üritus, k tunnistusi, ülistada, kuulda mis olla osaduses ja meie Taevase peamine – olla on võimalus Isa ligiolus. See nde ja kasutada oma a energiat Jumala ks. kuningriigi töö

8  Pluss 1/2020  |  www.plussmeedia.ee


Vajame ülistust

Pauluse kirjas filiplastele öeldakse, et olenemata sellest, mis toimub meie ümber, peaksime ülistama ja tänama. (Fl 4:6-7) Meie elus on nii vähe hetki, kus võtame aja maha, et leida tee Jumala juurde või olla lihtsalt üksteisega. „Teame, olles luteri kiriku noored, kui lihtsalt võib tekkida tunne, et oled oma kirikus üksi või ainult mõne sõbraga. Tunne, et ainult Sina üksi usud. Siis ongi hea, kui on koht, kuhu saad tulla, olla julgustatud teiste lugudest, leida sõpru, kellega koos Jumalat teenida,“ selgitab Hanna Maria Salong ülistusõhtute vajalikkust. Linda Sakala lisab, et sellised õhtud on olulised, sest inimese hing lausa vajab ülistust. Nad teavad omast kogemusest, kui oluline on osadus omavanustega kirikus ja kui väga see usku toidab.

Pikk algus

Idee alustada palve- ja ülistusõhtutega sai alguse 2 aastat tagasi, kui Jumal kutsus ja pani praeguse tuumiktiimi liikmete südamesse alustada teenistustega - luua koht noortele, kus nad saaksid ülistada vabalt oma Loojat, minna eestpalvele ja ka ise palvetada. Hanna Maria Salong (22), kes on üks eestvedajatest, jutustab, et 2018. aastal korraldati sarnase formaadiga ülistusõhtu, samuti Nõmme Lunastaja kirikus. „Meie praegune õhtute sari sündiski ühises koostöös,“ räägib Hanna Maria. Lisaks põhimeeskonnale, kuhu kuuluvad veel Linda Sakala (23) ja Anna-Katariina Vaino (21), on palju vabatahtlikke, kes oma aja ja energiaga panustavad. Ettevõtmisega on liitunud ka Ahti Kaera (35), kes juhib KrIK ehk Kristus Igasse Kodusse tööd. Nende kõigi visiooniks on viia selliste õhtute kaudu Hea Sõnum noorteni.

Kas mõistad?

Õhtute üheks eesmärgiks on tuua sisuline sõnum noortele lähemale ja muuta neile arusaadavamaks. Linda toob näite oma elust: „Kui olin 15 ja lehitsesin lauluraamatut, mõtlesin, et neid sõnu pole ma kuskil mujal kui vaid Piiblis näinud. Need vanad kirikusõnad ei öelnud mulle mitte midagi, alles hiljem sain neist aru,“ kirjeldab ta oma kogemust, „sellepärast tahtsimegi luua formaadi, mille keelekasutus oleks sama, mida kuuled väljaspool kirikut või kogudust. Nii saavad inimesed paremini aru, mida neile räägitakse, ja võivad veel sügavamalt mõista ja uurida sajandivanuseid kirikulaule. Nendes peituvad sõnumid on nii võimsad.“

9

Pluss 1/2020  


Nad teavad omast kogemusest, kui oluline on osadus omavanustega kirikus ja kui väga see usku toidab.

Igapäevane ülistus

Kutsutud kaasa lööma

Iga õhtu on omanäoline ja korraldajad on leidnud, et tahavadki sõltuvalt Jumala juhatusest ja sellest, kes kõneleb või tunnistab, varieerida ülesehitust. Muutuv on ka kaasateeniv seltskond ja ülistusbändi koosseis. Anna-Katariina on see inimene, kes organiseerib, et kõigi vajalike pillide taga oleks keegi olemas. Bändis löövad kaasa paljud erinevad noored ülistajad ja muusikud. Tulevikus loodetakse kaasata piisavalt inimesi, et oleks võimalik ära jagada korrad, mil keegi kaasa teenib. Laulude valikust rääkides selgub, et pole spetsiifilisi kriteeriume, mille järgi neid valitakse. „Pigem teeme lihtsalt neid lugusid, mida tunneme, et tahaks laulda ja mängida. Praegu oleme siiski eesmärgiks seadnud valida lood lähtuvalt õhtu teemast, et tekiks seos sellega, millest kõneleja räägib,“ selgitab Anna-Katariina. Meeskonda ei kuulu aga ainult muusikud. Sõnade näitajad, tee jagajad, tehnikamehed, eestpalvetajad ja mitmed teised annavad oma panuse ja abikäe, et need õhtud võiksid toimuda. Hetkel on eestpalvetajateks enamjaolt tiimiliikmed, aga loodetakse veel inimesi kaasata. See pole aga ainus valdkond, kus saaks kaasa lüüa. Kõik, kes tunnevad, et sooviksid osa võtta, on kahe käega oodatud. Jumal on kutsunud iga noort midagi tegema. Olgu selleks tehnika või trummide õppimine, kõigeks leitakse vahendid ja võimalused.

Ülistus ei piirdu ainult ühe õhtuga kuus, vaid on osa iga kristlase igapäevaelust. Linda räägib, et töötades projekteerijana, kuulas ta terve tööpäeva ülistusmuusikat. „Selline koosolemine Jumalaga, 8 tundi päevas, on midagi nii kvaliteetset. Jeesuse lähedal olles on lihtne Temaga ka koos käia.“ Meeskonna üks tulevikuplaan on viia ülistusõhtu ka JäPe festivalile, mis sel aastal toimub Muhu saarel. Tutvustada seal noortele, mis igakuiselt Tallinnas on toimunud, ja edaspidi jätkata sobiva keskkonna loomist neile, kes igatsevad ja vajavad Isa ning kaaskristlaste lähedust. Tiim kinnitab, et nende suurim eesmärk on armastada Jumalat ja ligimest: „See on suurim käsk, mis meile on antud, ja sellel baseerub kõik, mida teeme.“

Muusikud on oodatud liituma ülistusbändiga. Selleks võtke ühendust Anna-Katariina Vainoga.

Võimas julgustus

Kuigi ainult mõned korrad toimunud, on „Isa juurde“ ülistusõhtutel juba palju imelist ja erilist toimunud. „Mäletan novembri ülistusteenistust, kus tahtsime inimesi julgustada eestpalvele tulema,“ meenutab Anna-Katariina, „ainult mõned inimesed olid seda võimalust kasutanud. Arvatavasti sellepärast, et inimesed polnud harjunud sellisel viisil üksteise eest palvetamisega. Äkki kutsus üks meie tiimiliige, kes pidi vaid korjanduse sisse juhatama, spontaanselt ette enda juurde paar inimest ja palus neil enda eest palvetada. Seda selleks, et näidata, kuidas eestpalve toimib.“ See eeskuju oli kinnitus inimestele, et tegemist pole millegi ebameeldiva või imelikuga, ja paljud läksid ja lasid enda eest palvetada peale seda. „Ehe näide sellest, kuidas hoides end avatuna Jumala Vaimule, saab teha seda, mida Tema palub,“ räägib ülistusmuusik. „Minu jaoks oli „Isa juurde“ ülistusõhtu koht, kus esimest korda kohtusin Jeesusega,“ tunnistab ka Linda. „Ta tuli ja istus minu kõrvale, luges mu pisaraid. Isiklikult väga võimas kogemus.“

10  Pluss 1/2020 | www.plussmeedia.ee


„Ehe näide sellest, kuidas hoides end avatuna Jumala Vaimule, saab teha seda, mida Tema palub.“

Ülistusõhtud toimuvad Nõmme Lunastaja kirikus, aadressil Õie 10, Tallinn, iga kuu neljandal laupäeval algusega 18:00. Rohkem infot „Isa juurde“ ürituste kohta leiab Facebookist.

11

Pluss Pluss 1/2020   1/2020  


Misjon Tekst Vivian Tamm Fotod Mai Unt ja Krete Graf

mulle „Piiblikool andis e, et is julguse ja teadm ma olen okei.“

NextStep L O O K I L B PII asvada ja

Koht, kus k l a a i s t n e t o p a m o avastada an da ol i ee sm är gi ks on ko li ib pi p ed a om a te n tS rg ex jä N da ja ta as av s u al im ol t õp il as te le võ se ll ek s Ju m al a po s de ta su ka , s le ku ts u m u se in e ke sk ko n d, ku. Se e al rv Tu i. al ia ts n va ld ko n di an tu d po te u ai d kr is tl ik u el u pr oo vi da er in ev k Ee st i K ri st li ku N el ip ü h i K ir ik eh K on os a EK N tö ös t.

12  Pluss 1/2020 | www.plussmeedia.ee

Rohkem infot piiblikooli kohta saab kodulehelt

piiblikool.ee


Inspiratsioon Taanist

EKNK piiskop Ago Lilleoru kutsel tuli Eestisse Simon Graf (27), et alustada siin piiblikooliga, mis sarnane Taanis oleva õppeasutusega, kus Simon ise õppis. 2016. aasta suvel hakati koos Rodney Corcoraniga planeerima uue kooli tööd. Sügisel alustas esimene lend nelja õpilasega, kelle seas oli ka Simoni abikaasa Krete Graf (24), kes hetkel töötab piiblikoolis assistendina. Kuigi Simoni plaan oli Eestisse jääda maksimaalselt kaheks aastaks, tänaseks on neid aastaid kokku neli. Meeskonnas teenivad veel EKNK Lasnamäe Vene kogudusest Mark Ivanov (28) ja Ukraina päritolu Inna Prysiazhniuk (30), kelle sõnul on piiblikool aidanud tal õppida Jumalat usaldama. „Alates päevast, mil ma järgisin Jumala kutset tulla piiblikooli õppima, ei ole ma lakanud kasvamast oma karakteris ja usus. Iga teema, vestlus isikliku coach’iga, misjonireis, läbikukkumine ja ülestõusmine on mind kasvatanud,“ tunnistab Inna. „Nüüd, kolm aastat hiljem on piiblikoolist saanud minu töökoht, teenimispõld, väljakutseid täis keskkond. Minu perekond ja sõbrad.“

Päeval, õhtul, aga ka Saaremaal

Piiblikool kestab septembrist mai lõpuni. Viimasel kahel aastal on piiblikoolis õpinguid alustanud kolm uut rühma: Tallinnas nii päevane kui ka õhtune õpperühm ja Saaremaal Nelikaare kirikus korra kuus kohtuv rühm. Päevane õpe on oma olemuselt täisajaga kool esmaspäevast reedeni. Toimuvad loengud, millele lisanduvad veel nädalavahetusel toimuv praktika ja kaks õppereisi õppeaasta jooksul. Päevaõppes osalejatel on võimalus minna üheks nädalaks ka Taani piiblikooli külalisõpilaseks. Meeskonna jaoks on tihe koostöö erinevate koguduste ja õpetajatega nii Eestis kui ka Taanis väga eriline ja suureks toeks. „Meie töös on imeline see, et saame nii palju tutvusi, see on suur privileeg,“ ütleb Simon, kes eelmise aasta suvest on piiblikooli juht. Üks nende tugevustest on ka koosveedetud aja rohkus - õpilased õpivad tundma õpetajaid ning vastupidi. Jagatakse ka elulugusid. „See on eriline osadus, mida ei ole tavakoolides,“ on ta veendunud.

Motivaatoriks õpilaste potentsiaal

Krete sõnul on äge näha õpilaste vaimulikku kasvu, näha neid avastamas endas julgust midagi uut teha. „Piiblikool on koht, kus saab turvaliselt proovida. Kui keegi tunneb kutset näiteks koguduses jutlustada, anname selleks võimaluse. Oluline pole kõige tegemine, vaid oma kutsumusele järgnemine,“ selgitab Krete ja lisab, „ise leidsin piiblikooli ajal julguse töötada palju suhtlemist nõudval ametikohal. Piiblikool andis mulle julguse ja teadmise, et ma olen okei.“ Praegu päevases õppes õppiv Maria Aljas (22) ütleb, et piiblikool on aidanud tal avastada endas Jumala armastusest antud suurt potentsiaali. „Piiblikoolis oldud viie kuu jooksul olen saanud teenida oma andidega: juhtida teisi ülistuses, tunnistada, aga ka regulaarselt oma mugavustsoonist välja astuda. Olen natuke rohkem aimu saanud, kuivõrd palju enamat on Jumal minu sisse pannud, kui ma eelnevalt arvasin.“ kirjeldab Maria. Erko Subi, Tallinna õhtuses õppegrupis käiv õpilane kinnitab samuti, et õpingud on olnud väga julgustavad. „Hea on Jumalat rohkem tundma õppida, avastada endas uusi oskusi ja andeid. Tunnen reaalselt, kui võimas ja tugev on Tema Sõna, ja naudin igat koolis oldud päeva.“ Saaremaal õppiv Heleri Siinor ütleb, et on avastanud enda jaoks Piibli täiesti uue nurga alt. „See aeg on olnud imetore ja ootan igat korda põnevusega. On nii võimas, mida Jumal teeb!“ Tulevikuplaanidest rääkides mainib Simon pikaajalist nägemust. Seda, kuidas Jumal tõstab üles põlvkondi, kes elavad Tema poolt antud elu täispotentsiaaliga. Igatsus on piiblikooli arendada, et kasvaks nii kvaliteet kui ka kvantiteet. Ühel päeval loodetakse omada oma hoonet, kus inimesed saaksid õpingute ajal elada. Simon kinnitab: „Igal juhul läheme edasi koos Jumalaga ja panustame oma õpilastesse. Nagu Piiblis on öeldud: „Kõik on võimalik sellele, kes usub.“ (Mk 9:23)“

13

Pluss 1/2020  


Persoon Tekst Kristo Toots Fotod Karl Hendrik Bachmann, Karl Jakob Toplaan

Karl Jakob Toplaan –

loodusfotograafia võlu ja väljakutsed Karl Jakob Toplaan (21) on loodusturismi tudeng Eesti Maaülikoolis. Ta on fotograafiaga tegelenud üle 7 aasta ja näeb looduses Jumala hoomamatut suurust. Tema fotosid on tunnustatud võistlusel Looduse Aasta Foto. Kuidas jõudsid fotograafiani ja mis Sind selle juures paelub? Teismelisena jalgrattaga mööda metsateid sõites avastasin loomi, linde ning maastikuvorme, mida varem ei osanud märgata. Telefoniga jäädvustamisest liikusin edasi peegelkaamerani ja nii leidsingi tee fotograafiamaailma. Paeluvad on hunnitud vaated ja kohtumised loomadega, mis tõmbavad ikka ja jälle tagasi, ka siis, kui kaamerat kaasas pole. Ekstreemsed olud on seejuures justkui väljakutse - kas suudan nähtut ka pildistada.

ustus 016 tunn 2 o t o F a e Aast Loodus

Kuidas peegeldab loodu Loojat? Tihti looduses käies muutuvad mõned hetked ajapikku tavapäraseks. See aga ei vähenda huvi, kuna iga kord avastad ka midagi uut. Nii nagu loodust ei saa täielikult tundma õppida, on ka Jumal palju suurem inimese kujutlusvõimest. Tänapäeva „tõejärgsel ajastul“ on palju väliseid surveid. Kuidas selle kõige keskel olla teistele tõe tunnistuseks? Survest hoolimata ei tohi Jumala Sõna kahtluse alla seada. „Tulge Jumala ligi, siis tuleb tema teie ligi!“ (Jk 4:8) on selge sõnum, mis kehtib kõigi kohta. Rajades koja igavesele kaljule, jääb see püsima. Jumal on ka ainus, kes suudab südameid muuta, aga peame oma väikse osa tegema, et olla tunnistuseks ja õnnistuseks. Aastaid tagasi, ühe sõbra päästmise eest palvetades Jumal kinnitas, et palvesoov täitub. Paar aastat hiljem sõber hakkaski Jumalat otsima ja avas oma südame. See näitab, et me ei tea kunagi, kuidas me sõnad või teod teisi puudutavad.

14  Pluss 1/2020 | www.plussmeedia.ee

tunnustus sta Foto 2019 Looduse Aa


Toimetajalt Tekst Artur Sirk Foto Veera Nissi

Ei saa armastada peigmeest ja vihata pruuti

M

ahatma Gandhi lausus kord kuulsa loosungi: „Mulle meeldib teie Kristus, aga mitte teie kristlased.“ Nii öeldes sõnastas ta selle, mida paljud kristlased tänapäeval mõtlevad teiste kristlaste suhtes, kes ei käitu viisil, mis nende silmis oleks heakskiitu väärt. Meie ajalootundides käsitletakse mineviku ja nüüdisaja kristlasi kui silmakirjalikke, kitsarinnalisi ja võimujanulisi fanaatikuid. See laimav pilt, mida kristlastest maalitakse, sunnib meid tihti kaitsma ennast ja selgitama, et meie ise ei ole sellised. See on teatud mõttes hea, sest annab võimaluse Piibli varal ümber lükata palju eelarvamusi, mis on ülekohtused, üles puhutud ja väärad. Sellegipoolest peame tunnistama, et ei saa alalõpmata jääda mittekristlastele selgitama, kuivõrd paljud kristlased ei ole tegelikkuses kristlased olnudki. Nii ennast kaitstes jääbki lõpuks mulje, nagu oleks kristlik kirik tervikuna lõhestunud ning läbikukkunud kollektiiv. Seda tehes kaldume ka ise põlgama teisi kristlasi, kes meie silmis kinnitavad teatud stereotüüpe. On isegi võimalik, et oleme ise kristlaste pärast haiget saanud. Kõige selle segaduse keskel tekib kristlasena kiusatus öelda: „Tõesti, ma armastan Jumalat, aga ei suuda armastada neid kristlasi!“ Selline südamehoiak ei peegelda Kristuse oma. Kristus armastab oma kogudust ehk Pruuti tulise ja vankumatu armastusega. Jeesus on võtnud Jumala õiglase viha enda peale, et Pruut endale lunastada. Ta kannab tema eest hoolt, pühitseb ning valmistab teda ette päevaks, mil kõik ülalt sündinud kristlased valitsevad koos Temaga taevases Kuningriigis. Kristusele on Kogudus üdini armas hoolimata kõigist plekkidest ja vigadest, mis alalõpmata jälle puhastatud ja parandatud saavad. Selline on Kristuse süda Tema Pruudi vastu. Kuidas siis saame põlata vendi ja õdesid, kelle eest Kristus on surnud? Kui Sa oled tõesti Kristuses, siis Sa armastad Tema kirikut ja igatsed üles ehitada ning tuua Lunastaja lähedale isegi neid, kes Teda häbistavad. Olgu meie igatsuseks pikameelselt armastada vendi, keda näeme enda ümber. Nii võime kasvada armastuses Jumala vastu, keda me veel ei näe! (1 Jh 4:21) Ja see käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda! (1 Jh 4:21)

15

Pluss 1/2020  


Film

b Sisalda šüzee- ! si paljastu

• 7 korda on romaan „Väikesed naised“ mugandatud filmiks • Lugu põhineb osaliselt autori Louisa May Alcotti elulool

16  Pluss 1/2020 | www.plussmeedia.ee


Väikesed naised, suur armastus Tekst Renata Kaleininkas Fotod Movie Picture DB

Little Women (2019) on klassikalise romaani põhjal valminud film, mis räägib nelja õe – Jo, Amy, Meg ja Bethi elust, perest ja seiklustest koos lapsepõlvesõbra Laurie’ga. Kõigil on oma huvid ja soovid, aga kõige selle keskel jääb püsima õdedevaheline armastus.

Aita hädasolijat Tüdrukud elavad tagasihoidlikku, kuid mugavat elu koos oma emaga USAs Massachusettsis. Nende isa osaleb kaplanina Ameerika kodusõjas. Igalühel on ka oma huvid: Jo kirjutab, Meg huvitub näitlemisest, Amy maalib ja Beth on muusik. Nende ema õpetab neile varakult teiste eest hoolitsemise olulisust. Hea näide on jõuluhommik, kui pere viib oma rikkaliku hommikusöögi vaestele naabritele. Õed teevad seda algul vastumeelselt, hiljem on õnnelikud tehtud teo üle. Koju tulles leiavad nad oma laua veel rikkalikumalt kaetuna kui enne. Seda tänu naabrihärra Laurence’ile, kes oli märganud pere lahket tegu. Piiblist loeme, et hädalisi peab aitama ka siis kui ise tasu ei oota. Nii tegi ka halastaja samaarlane. (Lk 10:30-37)

Andesta enne kui...

idsid Koju tulles le eel v nad oma laua tuna kae t l a m u k i l a k k ri kui enne.

Härra Laurence’il on ka lapselaps, keda kutsutakse Laurie’ks. Poiss saab tüdrukutega kiirelt sõbraks. Suhted muutuvad aga keeruliseks, eriti õdede vahel. Suurim riid tekib kui vanemad õed lähevad Laurie ja tema õpetaja Johniga teatrisse. Glamuuri ihkav Amy tahab kogu hingest kaasa minna, kuid Jo ei luba. Kadedusest ja vihast põletab ta õe kirjutised. Vihahoos läheb liiale, pärast kahetseb oma tegu. Nii ahvatleb saatan meid samuti tegema halba. Teada saades on Jo ahastuses ja ei suuda algul andestada, isegi kui noorem õde vabandust palub. Järgmine hommik lähevad Jo ja Laurie uisutama. Neile järele joostes kukub Amy jääkülma vette. Päästnud oma õe uppumisest, mõistab tulevane kirjanik, kui vale oli viha pidada. Meiegi ei peaks ootama kuni tuleb dramaatiline hetk, et oma süüdlastele andestada. Kunagi ei tea, millal võib olla hilja.

17

Pluss 1/2020   4/2019  


Päästnud oma õe uppumisest, mõistab tulevane kirjanik, kui vale oli viha pidada. Tõved ja tervenemine Saabub ka ootamatu teade, et isa on haigestunud ja ema peab tema juurde sõitma. Oma äraolekul palub ta tüdrukutel hoolitseda üksteise, aga ka vaeste naabrite eest. Vaikne ja tagasihoidlik Beth on ainus, kes seda korraldust täidab, järgides ema eeskuju. Kahjuks haigestub ta seetõttu sarlakitesse. Ema ruttab koju, aga täielikult Bethi tervis ei taastu. Amy saadetakse selleks ajaks vanatädi juurde. Tädi soov on, et tüdrukud rikkad abikaasad leiaksid ja seeläbi perekonna tulevik kindlustada. Meg aga armub ja abiellub Johniga, kuigi õpetajaamet neile rikkust ei too. Jo ei tahagi abielluda, ka mitte siis, kui parim sõber Laurie oma sügavamaid tundeid tunnistab. Ainult Amy paneb tädi nõuannet tähele.

Lahku ja taas kokku Aastad mööduvad. Meg on kahe lapse ema, Beth on kodus ja Jo New Yorgis, kus proovib kirjanikuna edu saavutada lühijutte kirjutades. Ta peab aga koju tulema, jättes maha oma unistuse, sest Bethi tervis on halvenenud. Ka Jumal suunab meie pilgud sellelt, mida tahame, sellele, mis on oluline. Amy on samal ajal Pariisis tädi saatjaks ja tegeleb kunstiga. Ta kohtab juhulikult Laurie’t ja kutsub teda korrale, kuna ta pole Jo äraütlemisest veel üle saanud. Nende vahel tekib vaikselt kiindumus, mis viib selleni, et Amy keeldub rikka ärimehega abiellumast. Õe haigestumisest kuuldes sõidab ta Laurie’ga koos koju. Teel olles nad abielluvad. Pere on kõik koos ja suhted, mis olid katkenud, taastuvad. Bethi tervis kahjuks vastu ei pea ja ta sureb.

18  Pluss 1/2020 | www.plussmeedia.ee

Elu aga läheb edasi. Vanatädilt päranduseks saadud majas avab Jo kooli. Teostub lõpuks ka tema kirjanduslik unistus. Trükist tuleb esimene avaldatud raamat, pealkirjaga „Little Women“. See räägib tema pere elust ja seiklustest. Kuigi Jo tegi raske valiku oma unistused New Yorki maha jättes, sai ta kodulinnas tasuks veelgi suurema unituse täitumise. Jumalat usaldades avanevad uued võimalused ja unistused võivad täituda. On vaja kannatlikkust, et õige aeg ja koht ära oodata.


Raadio

PLUSSPUNKT – kuula, õpi ja kasuta! Tekst Maarja-Liis Mölder Fotod Kristo Toots ja Richard Markus Tamm See on saade noortelt noortele, kus tahame rääkida teemadel, mis kõnetaksid ja julgustaksid igaühte, kes kuulama satub. Kutsume külla huvitavaid inimesi ja arutame põnevate küsimuste üle. Loomulikult ei puudu ka hea muusika. Plusspunkti juhivad vaheldumisi 2 tiimi: Kristo Toots ja Maarja-Liis Mölder ning trio Robin Ulla, Richard Markus Tamm ja Lizette Kassmann.

Oma äraolekul palub ta tüdrukutel hoolitseda üksteise, aga ka vaeste naabrite eest.

Jõulukuu teemad olid parajad pähklid: Kristo ja Maarja-Liis vesteldi Sven-Joonatan Siibaku ja Hanna Tootsiga koolikiusamisest. Mida teha, kui mind iga päev kiusatakse? Plusspunkti trio mõtiskles aga teemal „Sõbraga trenni ja siis kirikusse“. Uue kümnendi esimene saade on kõigile, kes tahaks Jumala Sõna sügavusi paremini mõista. Oma kogemustest USA ja Eesti piiblikoolis rääkisid Meeta Morozov ja Richard Markus Tamm. Teises saates lahati, kui palju sõltub tegelikult meie suhtumisest ja käitumisest. Mida positiivset on läbikukkumistes või kuidas negatiivsusega toime tulla? Kuula ja saa teada! Veebruar on õige aeg rääkida sõprusest. Silja Pikkaro ja Katarina Kaleininkasega vesteldigi just sel teemal. Muuhulgas pandi saates tugevalt proovile Silja ja Maarja-Liisi kauaaegne sõprus. Kas see jäi ikka püsima? Kõiki saateid saab järele kuulata lehel Pereraadio.ee, uuemad saated on üleval ka Soundcloudis, kust on eriti mõnus ja lihtne kuulata!

PS!

Plusspunkti võib kuulda iga kuu esimesel ja kolmandal teisipäeval kell 22:00 Pereraadios sagedusel tes b saa 89,6 MHz Tallinnas eeldi sika? m e l l Su muu i ja 89,0 MHz Tartus. kõlav lusspunkt yst. f

Leia P d ka Spoti ta rju isti playl ngusse ki ja lase “ a i Otsi d e da! sme „Plus stusel kan üli

Kuulmisen19i! Pluss 1/2020  


Noortekas Tekst Rahel Strauss Fotod erakogu

Haapsalu noortekas on otsekui perekond uvad kord im to d a k te r o o N umisaeg ja kuus. Täpne toim kodulehel e s u d u g o k fo in lisa

.ee

haapsalu.eelk

20  Pluss 1/2020  |  www.plussmeedia.ee

Noortetöö EELK Haapsalu Püha Johannese koguduses oli väga aktiivne kuni 2000ndate alguseni, kuid jäi siis töötegijate puuduse tõttu aastateks soiku. Nüüd on tekkinud uus võimalus. Seinamaalingud, filmiõhtud ja oikumeenilised noorteõhtud on vaid valik kõigest, mida koos uute noortega on ette võetud.


SÄRTSakad suhted

Uued algused Praegune noortetöö algas 2016. aasta sügisel. Kogudusel oli sel hetkel kaks uut noortejuhti, Jaanus Kõuts ja Mari Kuli, kes noorteõhtuid ka juhtima hakkasid. Lastekirikust oli välja kasvanud neli noort, kellest moodustus esialgne noorterühm. Grupp oli küll väike, aga see ei takistanud neid jätkamast. Kokku saadi kord kuus ja igal korral oli erinev teema ning palju nalja. Rebeka Strauss, kes on noortekatel osalenud nende taasalustamisest alates, on terve noorterühma kasvamist pealt näinud. Ta on väga tänulik uute sõprade eest, keda nii on leidnud. „Oma õega siin käies oleme näinud noorterühma arengut ja arvan, meil on hästi läinud,“ on Rebeka kindel.

Tapeedist ei piisa Peagi peale noortetöö algust saadi oma kasutusse ka üks ruum koguduse kantseleimaja teisel korrusel. See tuli kujundada noortetoaks. Kõik neli noort käisid sel ajal Haapsalu Kunstikoolis, mis oli üks põhjus, miks otsustati noortetoa seinale teha maal. Käiku läksid pintslid ja värvid ja nii tekkis pilt, mis kujutab koguduse kahte pühakoda: Jaanit ja Toomkirikut. Ruumi sisustamist patjade, pleedide ja vaibaga toetasid Haapsalu sõpruskogudused, nende hulgas Inglismaa Tunbridge Wellsi kogudus.

Kontakti ja sooje suhteid hoitakse ka teiste kogudustega. Näiteks osaleti Haapsalus ja selle ümbruses toimunud oikumeeniliste noorteõhtute sarjas SÄRTS. 2018. aasta septembrist 2019. aasta maini toimus kokku kaheksa noortekat, iga kord erinevas koguduses. Sarja teemaks olid suhted ning nende ehituskivid. Elus on meil mitmed erinevad suhted - sõpradega, koolikaaslastega, vanematega, õdede-vendadega. Nendel noorteõhtutel räägiti, kuidas suhe toimib, milline on terve suhe ja kuidas suhelda nii, et oleks vähem riidu ja rohkem rõõmu. Ettevalmistusi tegid iga koguduse noored ning noortejuhid. Püha Johannese koguduses toimus see üritus lausa kaks korda ja nii saadi teiste noortega rohkem tuttavaks.

Koos kasvamine Aastatega on noortetöö kasvanud. Eelmise aasta viimasel noorteõhtul kogudusemajas ühines grupiga veel neli 12-aastast toredat tüdrukut. Noored liikmed olid teretulnud, sest enne olid esindatud vaid põhikooli lõpuklassid ja gümnaasium. Noortetööga liitus ka koguduse noor abiõpetaja Kristo Hüdsi. Tavalise õhtu jooksul toimuvad ühismängud, saab maitsvat näksi ja võetakse aega mõne piibliloo või psalmi üle arutamiseks. Käsitletakse teemasid, millega igapäevaelus tihti kokku ei puutu. Sooja ilma korral on käidud Haapsalu promenaadil mõnusalt piknikut pidamas, kehvemate ilmaoludega korraldatud näiteks filmiõhtuid. Noortekatel kahel korral osalenud Laura Angela Ratas ütleb, et need paar korda on positiivse mulje jätnud. „Noortekad on lõbusad. Loodan õppida veel palju kristluse, Jumala, aga ka iseenda kohta. Olen ka oma sõbrannasid siia kaasa kutsunud, et ka nemad Jumalat tundma õppida saaksid,“ räägib Laura. Tänaseks on noortejuhtidega saadud sama lähedaseks kui perekonnaga. Koos ollakse tänulikud, et Haapsalus leidub aktiivseid inimesi, kes tahavad anda noortele võimaluse käia koos, Jumalat ülistada ning Teda tundma õppida.

21

Pluss 1/2020  


Noortejuht Tekst Vivian Rahel Strauss Tamm Foto Maarja Liisa Käiväräinen Kõuts

JAANUS KÕUTS JA MARI KULI Armastus teeb kõik võimalikuks

Mille eest Sa oma elus tänulik oled? Mari: Olen tänulik, et mul on Jumalaga nii hea ja isiklik suhe. Saan alati Tema peale loota ja toetuda. Südamest olen rõõmus ka töökoha üle, kus saan inglise keelt õpetada. Arendan nii oskusi, mida läheb elus alati vaja ja õpin iga päev midagi uut ja huvitavat juurde. Jaanus: Olen Haapsalu lasteraamatukogu juhataja ja oma töö juures naudin, et saan läbi raamatute aidata noortel ning lastel leida iseendid ja avastada oma anded. Minu jaoks on väga oluline ka perekond, abikaasa Maarja ja 6-aastane poeg Kaarel. Usun, et see ei olnud juhus, vaid Jumala juhtimine, et minu ja mu abikaasa Maarja teed ristusid ja üksteist leidsime. Ka armsa kodulinna, Haapsalu, leidmine oli Looja juhatus.

Mida tähendab Sinu jaoks perekond? Mari: Need on inimesed, kes on sulle kõige lähemal ja keda tuleks armastada kogu oma südame

22  Pluss 1/2020  |  www.plussmeedia.ee

Haapsalu Püha Johannese koguduse noortejuhtideks on Jaanus Kõuts ja Mari Kuli. Nende soov on kõigile noortele teha Kristus teatavaks ja jagada Looja armastust kõigi nende ümberolevate inimestega.

ja hingega. Perekond on suur tänu põhjus. Tänan Jumalat, et Ta saatis mulle armastava ja toetava abikaasa Raido, aga ka meie kaks last: 6-aastase Lauri ja 4-aastase Liisa. Nendega ei hakka kunagi igav. Jaanus: Peale lähedaste pean oma perekonnaks ka suurt kristlaste perekonda. Maailmas ringi rännates, näiteks Hollandis, Prantsusmaal ja Ameerikaski, olen igast kirikuuksest sisse astudes kohanud oma peret. Igal pool on mind armastusega vastu võetud. Meid kõiki ühendab meie Looja ning meie ühised väärtused, olenemata rahvusest, nahavärvist või keelest.

Mis on üks asi, mida iga noor kristlane peaks teadma? Mari: Jumalaga on kõik võimalik! Olenemata sellest, mis kellegi elus hetkel toimub, on Jumalaga koos võimalik kõik takistused ületada. Jaanus: Ära ainult räägi armastusest, vaid armasta! Kõige parem viis Jumalat teenida on oma usku praktiseerida.


+3 lood Koostas Hanna Toots Fotod Joosep Ringmäe, Pexels

Tõde või müüt?

Selles veerus käsitletakse erin evaid kristlust puudutavaid väiteid.

Saan hakkama ilma koguduseta

M

üüt. Mõned inimesed arvavad , et saavad olla kristlased ilma, et kuuluksid kogudusse. Igal inim esel on vaja oma kodu. See kehtib ka vaimses perspektiivis, muidu oleme vaimulikult kodutud. Kod ukogudus on vaimulik perekond, kus Sind toidetak se Jumala Sõnaga, julgustatakse, juhatatakse, vaja dusel korrigeeritakse. See on ka koht, kus Sina saad oma kutsumusega kaasa teenida ja teistele õnnistuseks olla. Kodukogudust tuleb külastada regulaarselt. Jees us tegi seda. (vaata Lk 4:16) Ka Heebrea kirjas õhu tatakse meid: „Ärgem jätkem maha oma koguduse koo skäimisi, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid manitse gem üksteist, ja seda enam, et näete selle päeva lähenev at.“ (Hb 10:25)

Piibli ABC

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

kirjakoht.

Lemmik-

Markus A K Järvamaa

lbrant, 17

ristlik Ke

skus

retsema s hakake mu äev muretii s e rg Ä „ 4 Mt 6:3 omne p at, sest küll h s ra ä p e piisab oma v s le m a o v h e ä p le a eest! Ig seb ise enese evast."

emisega. lnud murets gi esitlemine e d a a m n le ille mo Kõige rohke esinemine, klassi ees mtsemisest hakkas s re k u e ll m se mahta Olgu d mu usu koasa probleeme ja maga ses se u m si ü k i u a võ guduse ülist lb. See tõi k juba ette ha äevani, mil laulsime koet ei pea homse ta öid kuni pa“ ja võtsin usus vastu, s tööde ajal käed „ma ei kard tsema. Kui varem kooliid tegema minna. pärast mureis nüüd saan mureta tö ese kartusest. See värisesid, si ka lavahirmust ja inim enida. Sain vabaksmul rohkem Jumalat te on aidanud

Miks?

S Siilas

oli Pauluse lähedane kaastööline evangeeliumi kuulutamisel teisel misjonireisil ning Peetruse sekretär-kirjutaja. Ta oli Jeruusalemma koguduse liige ja õpetaja ning apostlite tagasihoidlik ja ustav abiline. Tõlkes tähendab Siilas „vaikne, üllas“.

23

Pluss 1/2020  


Piiblitegelane Tekst Artur Sirk Foto Unsplash

Timoteos –

Jumalariigi töötegija sõltumata vanusest Apostel Paulusel oli palju kaastöölisi, kellega koos ta rajas kogudusi ning ehitas neid üles õpetuses ja palves. Üks nendest meestest oli Timoteos, kes oli nende seas üks nooremaid ja väljapaistvamaid. Päritolu ja iseloom

Timoteos sündis Lüstras, mis asub tänapäeva Türgi lääneosas. Tema vanemad olid juuditarist kristlane Eunike, kes ka kasvatas teda Vana Testamendi õpetuse varal, ning kreeklasest isa, kelle nime ei ole välja toodud ning kelle usu osas saab vaid oletada, et ta ei olnud kristlane, kui Paulus oma kirju kirjutas. (Ap 16:1) Timoteosel oli ka usklikust vanaema Loise, kes tõenäoliselt mängis väga suurt rolli nii oma tütre kui ka Timoteose usu vormimisel. (2Tm 1:5 ) Pauluse kirju lugedes on selge, et Timoteose puhul oli tegemist innuka, jumalakartliku ning targa mehega, kelle kätte usaldati mitmete koguduste vaimulik ülesehitamine ja kinnitamine. Siiski vajas temagi julgustussõnu. Oma esimeses kirjas Timoteosele julgustab Paulus teda, vihjates noormehe raskustele tagasihoidlikkuse ja argusega. Need takistasid teda mõnikord olemast „hoolas ette lugema, ergutama, õpetama“. (1Tm 4:13)

Koostöö Paulusega

Esimene koht Piiblis, kus Timoteost nimepidi mainitakse, on Apostlite tegude 16. peatükk. Paulus oli oma teise misjonireisi alguses, liikumas mööda Derbet ning Lüstrat, rajamas kogudusi ja kuulutamas evangeeliumit. Seal kohtus ta Timoteosega, kelle kohta selle piirkonna teised kristlased olid hea tunnistuse andnud. Soovides teda endaga misjonireisile kaasa võtta, lõikas Paulus oma uue kaaslase ümber vahetult enne tema kuulutustöösse kaasamist. Seda selleks, et Timoteose päritolu ei saaks takistuseks evangeeliumi levikule juutide seas, kelle silmis oli läbikäimine paganatega ebapuhas ja vastuolus Moosese Seadusega.

24  Pluss 1/2020 | www.plussmeedia.ee

Meie noorus ega ka vanadus ei ole miski, mis iseenesest teeb meid vähem võimekaks Kristust teenima või Talle au tooma.


Fakte!

•Timoteose arvatav elu lõpp oli aasta l 90AD, kui ta loobiti kivid ega surnuks Efesoses. •Nimi „Tim oteos“ tähendab „a ustab Jumalat“ (tim ao + theos).

Aastate möödudes sai Timoteosest rändava apostli väga lähedane sõber, keda Paulus nimetas oma vaimulikuks „pojaks“ (1Tm 1:18) ning kes esindas apostlit paljudes kogudustes, kuhu too ise minna ei saanud või ei jõudnud. Nende hulgas oli Efesose kogudus, kuhu Timoteos läkitati, et ümber lükata valeõpetajate õpetused, mis keskendusid pigem müütidele kui Jumala Sõnale (1Tm 1:3-4), keelasid abiellumist ning ebapuhaste toitude söömist. (1Tm 4:3) Timoteos oli ka see inimene, kes sai ülesandeks tuua Paulusele tema elu lõpuperioodil mantel, raamatud ja kirjutusmaterjalid. (2Tm 4:13)

Timoteos on esimese temale adresseeritud kirja kirjutamise ajal umbes oma 30ndate eluaastate keskel. Noor ülevaataja?

Väga tihti tsiteeritakse julgustusena noortele kristlastele kirjakohta: „Ärgu keegi mõtelgu üleolevalt sinu noorusest, vaid saa usklikele eeskujuks kõnes, käitumises, armastuses, usus, puhtuses!” (1Tm 4:12) See tuletab meelde, et kristlase väline vanus ei tohiks saada takistuseks Jumala teenimisel. Väga hea põhimõte, mida meeles pidada, sest meie noorus ega ka vanadus ei ole miski, mis iseenesest teeb meid vähem võimekaks Kristust teenima või Talle au tooma. Sellegipoolest mõtlevad paljud seda kirjakohta lugedes, et tegemist on noorevõitu, 17-21aastase noormehega, kes on õpetajaks ja vaimulikuks mitmetele kogudustele. (1Tm 4:13-14) Reaalsus oli siiski natuke teistsugune. Erinevad allikad pakuvad erinevaid arve, aga Timoteos on esimese temale adresseeritud kirja kirjutamise ajal umbes oma 30ndate eluaastate keskel. Paulus ütles oma julgustussõnad Timoteosele tõenäoliselt veelgi kogenematumate koguduse vanemate ja liikmete pärast, kelle jaoks võis noormehe vaimulikuks olemine paista sobimatu just tema vanuse pärast. Palju rohkem kindlat informatsiooni meil Timoteose elu kohta ei ole, peale mõne viite tema tervise osas. Pauluse poolt temale kirjutatud kirjad, aga on tänapäeval nii kogudusele kui ka igale üksikule liikmele manitsuseks, õpetuseks ja julgustuseks.

25

Pluss 1/2020  


Seitse Tekst Marilill Roosimaa Foto Pixabay

7

kirja Ilmutuse raamatu koguduste le

Ilmutuse r a Jeesus väg amatus, mis on Piibli a tähtsaid s kogudusele õnumeid s s viimane, jagab eitsmele V . K u igi me tunduda, o n tegeliku ile võivad need kirja äike-Aasia lt neist palj d koguduste u õppida k kauged l. a tänapäev a

EFESOSE KOGUDUS

1

läbikatsumiüsiv õpetuse p li o s u d u g sellegikaubalinna ko e pärast, kuid im n se su Selle kuulsa e Je a mastuse olid is kannatam a esimese ar m o ad n t ses ning valm e ga, ud, janused s Jumala Poe nam nii kirglik e d u ln o poolest häiri i e ad lulisemaid . Teisisõnu, n li ja on üks o o e se t e , ju maha jätnud kuuleame natada, olla mastama. Te n ar ka d ll ka kü u e n in im ik ja -31) Võ astust, on kõ e. (Mk 12:30 t põlevat arm lis e Jeesuse käsk tõ a d se i meis pole kad, kuid ku . (1Kr 13:1-3) eelnev kasutu

(Ilm 2:1-7)

SMÜRNA KOGUDUS

(Ilm 2:8-11)

2

Jeesus nägi selle kogudu se kannatusi, selle vaesu st, teotusi valejuutide poolt ja palju muud, kuid ometi ta ütleb, et kogudus on rik as. Rikkus ei seisne varas või isegi liikmete arvus, vaid hoopis taevastes rikkuste s, seal hulgas armastuses ligimese vastu. (Mt 6:19-2 1) Kogudust hoiatatakse, et tuleb tagakius, mõned ne ist visatakse lausa vangi, ku id Jeesuse julgustus on im eli ne: kui ollakse ustavad sur mani, siis ometi ei tee sur m kahju, vaid võitjatele ku ulub elupärg.

26  Pluss 1/2020 | www.plussmeedia.ee

I PERGAMON KOGUDUS (Ilm 2:12-17)

3

as, ebajumalajustkui lõvikoop ab el s e nime du gu ko See ei salga Jeesus d na ki is si , es s us aga - koguduse teenistuse kesk es. Kuid on suur se uaj te eb us sk ad ra iv e kõikid kes teen idub liikmeid, Le . st us lja et vä õp on le gudus levib va . On tõsi, et ko ad ed av al V or . lt ho oo ng estp malaid ni esti võidetav se rg ke id ku e. al u, m at t ee poolt võitm hivad Jumalas gudust ning ju i Jumala at al s ek õõnestavad ko õpetus ol et e, in ul ol gi rvaldada. Seepärast on upidine tuleb kõ st va k õi K s. la Sõnaga kooskõ


TÜATIIRA KOGUDUS

(Ilm 2:18-29)

4

Teenimine ning armastus on se lle koguduse tu peale selle on ne gevused, il usku ning kann atlikkust. Kuid kogudusse on pu ka sellesse genud valeõpet us valeprohveti näol. Sama nim Iisebeli i on Vanas Test amendis julmal kes teenis ebaj kuningannal, umalaid. (1Kn 16 :29-34) Seega on oluline pidada ülimalt kinni Jumala Sõ na st, sellest päris liumist, et mitt evangeee eksida teelt. Ke s peab vastu lõ tasu Jumala kä puni, saab est!

L F IA FILADEDUS KOGU

SARDESE KOGUDUS (Ilm 3:1-6)

elus, kuid ta tundub olevat ja i m ni on l se Kogudu le piisavad ud – tema teod po id kogutegelikult on surn ala arm ja abi, ku m Ju on h, Ja s. Jumala ee ama, sest ei ole ama meelt ja valv dus peab parand laisk ei valva, and tuleb. Ainult teada aega, mil Iss us õhutab ka on hajunud. Jees nu pa le he tä a m te edes valvama al oma mõistukõn rr ko el itm m d ei m 19:11-27. le: Mt 24, 25 ja Lk re jä ise m le tu a Tem

6

-13)

oma eskujuks e le e id id nad kõik udus on jõudu, ku g e o h k ä v e n in Sell Neil o ei ole sala poolest. d; keegi u et n , püsivuse id b o e h n tun alt Sõna aenlane v i g e e on ustav S Is . . a lle use nime selt Kristuse om nud Jees li e ab nad , et sääst evas, dus on tõ see kogu rast lubab Jeesus asu ta pä ab suur t t k o o id ustavuse e N i võimali mistest. on täiest läbikatsu uningriigis. See ak koht Tem ga. (Mk 10:27) ala koos Jum

(Ilm 3:7

5

L A O D IK E KOGUDUSIA

(Ilm 3:14-2

7

2)

Kellele meeld ib leige kohv või tee? Pige kuum või kü m ikka juba lm. Jumalale ei meeldi mit leige kogudu te sugugi s, kus ei olda tulised. Kogu Jumalale võõ d u s jäi raks, mugan dus oma rikk Jumal näeb n usele lootes. eid, aga selli stena, nagu olid - vaesed nad tegeliku , näljased, al lt as ti. Jeesus pak valgeid rõivai ub neile d, eluaset nin g kulda, vaja o pöörduda. M n ainult eeleparandu s ongi lahend sus pakub ig us, mida Jee as oma armas tavas noomit „Keda igane uses öeldes: s mina armas tan, neid kõik ja karistan. O i ma noomin le siis innuka s ja paranda meelt!“

27

Pluss 1/2020   4/2019  


Piibliõpetus Tekst Joel Reinaru Fotod Madis Kask ja Unsplash

– S U D U KOG

a j u d o k e n i l o omanä d n o k e r e p e n erili 28  Pluss 1/2020 | www.plussmeedia.ee


Jumal on justkui puistanud neid väga erinevaid kodukesi üle terve maa, et iga kristlane leiaks endale sobiva koha, kus elada ja kasvada.

Mis on kogudus?

Sõna „kogudus“ ei ole mingi uus leiutis. Seda leiame juba Vanast Testamendist: „Ja kogu Iisraeli laste kogudus nurises kõrbes Aaroni ja Moosese vastu.“ (2Ms 16:2) Siin nimetatakse koguduseks tervet Iisraeli rahvast, keda Jumal Moosese juhtimisel Egiptusest välja viis. Nii omistatakse sellele sõnale väga oluline tähendus. Nemad on Jumala rahvas, Tema omad. Vanas Testamendis oli Jumalal ainult üks rahvas - juudid. Siiski leiame juba Piibli vanemates raamatutest viiteid sellele, et tulevikus avaneb ka muudel rahvastel võimalus liituda Jumala rahvaga: „Issand on andnud teada oma pääste, Tema on ilmutanud oma õigust paganate silme ees.“ (Ps 98:2) Tähtis on meeles pidada, et paganarahvastel puudus sel ajal ligipääs Jumalale. Selleks avanes võimalus alles siis, kui Jumal selle Jeesuses Kristuses andis. Tänapäeval tähendab see, et kogudusega liitumiseks peame järgima Jeesuse poolt antud juhiseid.

Kristlaseks saamine

Tihti on kristlaseks saamine juba algusest peale seotud kogudusega. Võibolla oli see noortelaager või leerikursus, kus Sind ristiti ja võeti vastu kogudusse. Paljudel juhtudel on pisikesest peale käidud kirikus koos oma vanematega ja justkui kasvatud selle koguduse liikmeks. Rääkides esimestest kogudustest, peame minema Piiblis Apostlite tegude raamatusse. Teose teisest peatükist leiame sündmused, mis leidsid aset nelipühapäeval. See on päev, mil Jumal valas oma Püha Vaimu inimeste peale ja mida tähistatakse ka tänapäeva kirikuaastas koguduse sünnipäevana. „Kui nelipühapäev kätte jõudis olid nad kõik koos ühes paigas. Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks puhunud, ja täitis kogu koja, kus nad istusid. Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid iga üksiku peale nende seas. Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.“ (Ap 2:1-4) Kõik, kes seal sel hetkel olid, ristiti

29

Pluss 1/2020  


Üksteise eest seismine ja hoolitsemine ei tähenda seda, et kõik peavad ainult minu vajadusi rahuldama. Püha Vaimuga ja seepärast on kogudusega liitumine seotud ristimise ning uuestisünniga, sest see on samuti Tema töö. Inimese vana olemus sureb ristimisvees ja sellest veest ning Vaimust sünnitakse uuesti Jumala lapsena, kes nüüd kuulub Jumalariiki ja kogudusse.

Üks ühine eesmärk

Kristlased kasutavad koguduse mõtestamiseks kõige tihedamalt sõna „perekond“. Koht, kus on Su õed ja vennad. Perega tahad ju ikka kokku saada ja nii ongi ka meil Eestis pühapäev see päev, kui käime kogudusega koos. Esimesed, apostlite poolt rajatud kogudused ei omanud oma majasid ega kirikuid. Koguneti hoopis kodudes. Mida seal siis tehti? Seal lauldi, palvetati, jagati armulauda ning julgustati üksteist innukalt evangeeliumi jagama. (Ap 2:42-47) Nii nagu perekonna vanematel liikmetel on kohustus hoolitseda nooremate eest ja neid kasvatada, toimus ja toimub sama ka vaimulikus mõttes, koguduses. Apostel Paulus kirjutab kogudusest kui ihust. (1Kr 12:12-31) Liikmetel on erinevad otstarbed, unikaalsed tugevused, aga ka nõrkused. See näitab, miks ongi hea, kui koguduses on erinevate andide ja oskustega inimesi. Ihu toimib aga ainult juhul, kui alistab ennast peale, kelleks on Kristus. Nii on ka terve inimese puhul, kelle käed ja jalad alluvad peale. Kui käed, aga tahaksid haarata veeklaasi ja jalad otsustaksid pista teises suunas jooksu, võib öelda, et omavahelises kommunikatsioonis on häire, mis vajab tähelepanu. Sellepärast on oluline, et igal kristlasel on Jeesusega, koguduse peaga, isiklik suhe. Siis saab iga liige olla ühiseks kasuks tervele kogudusele.

Inimestel ei ole alati olnud võimalust lugeda Piiblit oma emakeeles. Näiteks oli selline olukord keskajal, mil kirikul oli võimalik kraapida ebaausate võtete ja valedega rahvalt kokku suuri varandusi, ja seda veel Jumala nimel. Kui rääkida aga kristlikest kogudustest ja nende erinevustest, siis mu hea sõber, evangelist Ilkka Puhakka on kogudusi võrrelnud koduga. On inimesi, kellele meeldib elada mere ääres, keset tuuli ja torme. Osadele sobib aga palju paremini väike puumajake metsa servas, kus on rahu ja vaikus. Hulganisti on veel neid, kes elavad kortermajades teistega külg-külje kõrval. Nii on ka Jumal justkui puistanud neid väga erinevaid kodukesi üle terve maa, et iga kristlane leiaks endale sobiva koha, kus elada ja kasvada. Lisaks toimuvad mõnes koguduses teenistused rütmika muusika saatel, ollakse energilised ja hoogsad. Samas leiame kohti, kus teenistuse käigus jäetakse rohkem aega mõtisklemiseks ning vaikuseks. On suuri ja uhke torniga, aga ka väliselt lihtsaid kirikuid. Kogudused on erinäolised nii nagu inimesedki.

Ei saa midagi?

Vahel kuulen inimesi ütlemas „Ma ei käi oma kirikus, ma ei saa sealt midagi.“ Mis see siis on, mida peaksime kirikust saama? Algkoguduses oli pigem vastupidi - kogudusse minnes võeti ikka midagi kaasa. Erinevad annid on antud koguduseliikmetele ühiseks kasuks ja ülesehitamiseks. (vaata Ef 4:11-12) Keegi on öelnud, et kui Su pastor peab juba mitmendat pühapäeva natuke viletsat jutlust, ei ole see põhjus, miks kogudust vahetada, vaid hoopis märguanne pastori eest rohkem palvetama hakata. Üksteise eest seismine ja hoolitsemine ei tähenda seda, et kõik peavad ainult minu vajadusi rahuldama. Kui võimalik, siis ole rahul selles koguduses, kus Sa oled, ja otsi võimalusi, kuidas saaksid teisi üles tõsta, innustada ja julgustada neid ikka usuteed käima. Nii võib just tänu Sinule iga pühapäev muutuda üheks ülestõstvaks ja rõõmsaks kokkusaamiseks armsa perekonnaga.

Maja mere ääres

Meid võivad vahel segadusse ajada küsimused nagu: „Kuidas neid kogudusi tänapäeval nii palju ja veel nii erinevaid? Kas kõik on ikka õiged ja millises ma peaksin pühapäeviti käima?“ Kogudusi on tõesti palju ja nende elukorraldus on tihti väga erinev. Siinkohal mõeldes, kas üks või teine on õige või vale, tuleb jälgida antavat õpetust. Kas see, mida seal jagatakse, on kooskõlas Jumala Sõna ehk Piibliga? Peab mõistma, et kirikus ei valitse inimesed, vaid Jumala Sõna. Ohtu võime sattuda siis, kui me ise Piiblit ei tunne ja lasemekellelgi teisel meile meeldivalt seda tõlgendada. (uuri 2Tm 4:3)

30  Pluss 1/2020 | www.plussmeedia.ee

Ihu toimib aga ainult juhul, kui alistab ennast peale, kelleks on Kristus.


K Ü S IM U S E D : sid oma guduse juhtide eest?

Millal viimati palveta ko

Piiblis räägitakse

ta 1Kr 12) vaimuandidest. (vaa oma Kas Sa oled leidnud gudust ko a eg ill m vaimuanni, üles ehitada? i leiaks Te tee Sinu kogudusse? :) l. da juba see nä

Mida saad teha, et keeg e seda

PALVE

Armas Jeesus, ka mina taha n olla Sinu ihu liige! Sina nä it a mulle, mida m a saan teha selleks, et Sin ule au tuua ja teistele kasu ks olla. Õpeta mind ja aita m ul leida oma koht kogudu ses. Aamen

Joel Reinaru

31

Pluss 3/2019  


Palvus Tekst Laura Jõgar Foto Pixabay

b a n n a umal J t s u j a d a e t e l mei a j a v i u k u j l a nii p P

iibel õpetab meid paluma Jumalalt tarkust ja juhtimist. Me ei pea midagi üksi tegema, saame kõiges - olgu see suur või väike asi - usaldada Tema juhtimist. Tema teab, millised on parimaid valikud ja kuulekalt edasi minnes võime olla kindlad, et liigume õiges suunas. Jumala ilmutused on suunanäitajateks. Mis juhtub aga, kui neid ei tule? Kas peaksime lihtsalt nõudma rohkem ilmutusi? Konkreetsetele küsimustele vastust otsides tuleks kindlasti edasi palvetada ja usaldada, et Ta vastab õigel ajal ning viisil. Elus on aga olukordi, mida on meil parem mitte teada. Näiteks ei tea me kunagi, kui palju aega on kellelgi veel siin maa peal. Kui teaksime, et aega on palju, võiksime laisaks ja hooletuks muutuda. Kui teaks, et aega on vähe, satuksime jällegi paanikasse. Viimasel puhul hakkaksime ehk tõsisemalt suhtuma elu kõige olulisematesse aspektidesse, aga seda tuleks niikuinii kogu aeg teha. Targem on olla alati valmis. Raskelt mõjuks meile

32  Pluss 1/2020 | www.plussmeedia.ee

ka erinevate keeruliste aegade ette teadmine, näiteks kristlaste tagakius. Teadmatus on õndsus ka meie isiklike teenimisvaldkondade puhul. Hea, et me ei tea täpselt, kui suur meie koorem saab olema - kui palju on õnnestumisi või tagasilööke, kui kaua ühe asjaga tegeleme või millal Jumal meid mujale saadab. Tema annab vajalikud teadmised samm korraga ja õigel ajal, sest Ta teab täpselt, kui palju koormaid, sh teadmisi, kanda jaksame. Aeg-ajalt tasub tagasi vaadata, et näha, kus oleme olnud ja kuhu jõudnud. Märkame imelist juhtimist, mille eest saame tänada. Tagantjärele näeme selgemalt. Isegi halvad asjad võivad juhtuda põhjusega, olla meile vajalikud. Olgem tänulikud, et Jumal annab meile teada just nii palju kui vaja. Peame vaid Teda usaldama ja paluma: „Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! Juhi mind oma tõeteel ja õpeta mind; sest sina oled mu pääste Jumal, sind ma ootan kogu päeva!“ (Ps 25:4-5)


Palve

Isa taev as! Tul en Su e tte, et k Palun õik Sin aita mu u kätte l teha e usalda lus õig kui väi da. eid val kestes ikuid, asjades nii suu . Palun ning ku rtes juhi m i eksin ind ala ja astun t i ja mind i Sinu te kõiges kka tag elt kõrv asi. Tä a l e , siis tõm nu, et S jaoks. S ba ul on i a anna meline d mull t e e e teada k minu palju, k õike õi ui ma ja gel ajal ksan k ja just anda. P alati Si nii alun an nd usa ldada. n a m ulle jõu Jeesuse du nimel, aamen .

33

Pluss 1/2020  


Hingehoidja Tekst Eleri Viinalass Foto Unsplash

Mida teha, kui olen koguduses haiget saanud? Jeesuses Kristuses oleme me kõik üks, öeldakse kirjas galaatlastele 3:28. See ei tähenda, et oleme kõik samasugused, ühtemoodi mõtlevad või käituvad. Erinevused rikastavad inimkonda ja kogudust, aga võivad põhjustada ka arusaamatusi ja haiget saamisi. Mida teha, kui koguduses tekivad inimeste vahel probleemid? Miks on meil üldse vaja kogudust, teisi enda ümber? Arutame seda lähemalt.

Mida teeks Jeesus?

Kõigepealt tuleks meelde tuletada, et iga inimene on Jumala looming. (1.Moosese 1:27) Jumal armastab Sind, aga samamoodi ka inimest, kellega Sa läbi ei saa. Arvesta, et võib-olla on Sulle haiget teinud inimene unustanud selle teadmise olulisuse. Ehk on seda vaja talle meelde tuletada. Probleemide korral on oluline üle vaadata ka enda suhtumine, kas see on n-ö jeesuselik.

Kui Sina pole rahul kellegagi või millegagi oma koguduses, leia inimene, keda usaldad, kellega saaksid muresid arutada. 34  Pluss 1/2020 | www.plussmeedia.ee

Igaühel on midagi anda

Teiseks tuleks aktsepteerida inimeste erinevusi, sest „otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama tegevus.“ (Roomlastele 12:4) Kõik inimesed ei pea samamoodi koguduses kaasa teenima, sest Jumal on andnud meile erinevaid armuande. „Kui kogu ihu oleks silm, kuhu jääks siis kuulmine? Kui kogu ihu oleks kuulmine, kuhu jääks siis haistmine?“ küsib Paulus. (1.Korintose 12:17) Võib-olla oled haiget saanud, sest tunned, et Sind ei mõisteta. Probleeme aitab ennetada ja mõningatesse tulistesse vestlustesse rahulikumat kulgu tuua teadvustamine, et inimesed on erinevad. Koguduse liikmed saavad tihti haiget, sest tunnevad, et neile ei pöörata enam tähelepanu või et nad pole vajalikud. Igaüks tahab end tunda vajatuna ja olulisena. Sellisel juhul on hea, kui igaüks leiaks ise või koguduse juhi abiga endale võimaluse kaasa teenida.


Vaimulik kirikupäev ja laulupidu "Rõõm üle maa" Oled oodatud misjonitelki tutvuma erinevate kristlike organisatsioonide ja kogudustega.

Võtmesõnaks on suhtlus

Nii koguduse liikmed kui ka juhid võiksid omavahel rohkem suhelda, et probleeme ennetada ja nendega tegeleda. Tõesti uurida ja kuulata, kuidas teistel läheb. Inimeste varieeruvaid eelistusi arvestades on selleks vaja leida sobilik aeg ja koht. Kui Sina pole rahul kellegagi või millegagi oma koguduses, leia inimene, keda usaldad, kellega saaksid muresid arutada. Kahjuks probleemid ise alati ei lahene ja ei tohiks eeldada, et teised olukorda samamoodi mõistavad. Anna oma vajadusest teada! Hea oleks leida kindel mentor, kellega ise või siis väikestes, soovitatavalt samast soost 2-3 liikmelistes gruppides regulaarselt kohtuksid. On öeldud: „Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel.“ (Matteuse 18:20)

Toimuvad hommikupalvused, ülistusõhtu, piiblitunnid ja palju muud

Viljandis 3.-5. juuli 2020 Tutvu kavaga Kirikupaev2020.eelk.ee

Meile on andestatud

Tihti eeldame, et koguduses peaksid inimesed ikka mõistma ja ainult armastavalt käituma. Kui mitte seal, siis kus veel? Kahjuks ei ole alati nii. Ükski inimene ei ole maa peal nii õige, et teeks ainult head, mitte kunagi ei patustaks. (vaata Koguja 7:20) Kristlased võiksid siiski olla eriliselt andestavad, ka kogudusekaaslaste suhtes. Ka siis, kui ise on haiget saadud. Andestamiseks ei pea tekkima mingi eriline tunne. See on otsus, mis võib ennetada kibestumist ja paljude hilisemate probleemide kuhjumist. Piiblis on öeldud, et andestaksime üksteisele, nii nagu ka Jumal on meile andeks andnud. (Efesose 4:32).

. a 0 .-3

15a

Reis Taizé

kloostrisse Lõuna-Prantsusmaal

Armastav perekond

„Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed,“ (Roomlastele 8:14) see tähendab, et oleme kristlastena perekond. Miks on kogudus oluline? Teenides teineteist armastuses, saame selles perekonnas kanda üksteise koormaid (Galaatia 6:2), leevendada haiget saamisi. Koguduses on meil alati keegi olemas ja oleme ise kellegi jaoks olemas. Saame palvetada tervenemise eest (Jaakobuse 5:16) ja julgustada teineteist. (1.Tessaloonika 5:11) Selles peres olemine on nii suur väärtus, sest just siin muutuvad koormad ja probleemid kergemaks. Kui oled haiget saanud, siis pea meeles, et Jumal armastab igaüht ja erinevused rikastavad. Pöördu oma armastava perekonna poole ja ole ise see armastav perekond!

30.07-12.08.2020 Taizés kohapeal 02.-09.08

Info ja registreerimine tiina.klement@hotmail.com 53730718 Pluss 1/2019  35


Test Tekst Elsbet Helena Tiitus Foto Unsplash

Aktiivne koguduse noor – kas see oled Sina? Kas tunned vahel, et tahaksid kogudusse rohkem elu ja särtsu? Midagi nagu kripeldaks, aga ei tea, mida teha? Tee test ja saa teada, kui motiveeritud oled Sina, et elavdada koguduse tegemisi, sealhulgas noortetööd. Klassikaaslastega vesteldes liigub jutt kiriku ja usu teemadele. Kristlasena... A. räägid neile, kui äge on Jumal ja kirik ning võtad nad juba järgmisele noortekale kaasa. B. räägid kaasa, kuid oled ebakindel ja vastad napisõnaliselt. Kirikusse Sa neid ei kutsu. C. ei julge oma usku tunnistada ning viid teema hoopis tuntud popartisti uuele muusikavideole. Koguduse noortejuht palub Sind endale noorteka korraldamisel appi. Sina... A. pakud välja üliägedaid ideid ja koos korraldate vinge ning meeldejääva õhtu. B. nõustud appi minema, kuid teed nii vähe kui võimalik ja ainult nii palju kui vaja. C. vastad, et pole aega, kuigi tegelikult vaatad pigem kodus Netflixi.

Sinu antakse ülesandeks korraldada noortele ülistusteenistus. Sina... A. kaasad erinevaid inimesi, jaotad ülesanded, lood suurepäraselt töötava ja ühtse tiimi. B. saadad Messengeris mõned sõnumid, aga kui vastukaja puudub teed kõik ise ära. C. loobud ülesandest. Ei taha teisi anuda ja tegelikult ei viitsi ka ise. Sinu kodukoguduses hetkel noortetööd ei toimu. Sina... A. haarad härjal sarvist, lähed kirikuõpetaja jutule ning üheskoos sünnivad ägedad ideed, mis viivad tegudeni. B. loodad sisimas, et äkki kunagi hakkab siiski midagi toimuma... C. isegi ei tea, kas ja mis koguduses üldse toimub. Sul palutakse koolis teha reklaami koguduses toimuvale noorteüritusele. Sina... A. teed rohkem kui palutakse ja selle tulemusena tuleb nii mõnigi noor vaatama, mis seal koguduses toimub. B. palud arglikult kooli sekretäril panna kuulutus kooli Facebooki lehele, aga see on ka kõik. C. otsid vabandusi palvest keeldumiseks.

Kui said vastuseks kõige rohkem... A - Oled väga motiveeritud ning tegus noor. Sul on palju eeldusi, et koguduse ellu värvi tuua. Isegi kui Sa pole noortejuht, võta sõbrad punti ja korraldage midagi ägedat! B - Sul on häid ideid, mida kindlasti võiks ellu viia, kuid vahel jääb julgusest puudu. Ole kindlam ja ära karda astuda esimest sammu! C - Oled kogudusest kaugele jäänud või pole sellega veel lähemalt tutvust teinud. Just nüüd on aeg tulla oma mugavustsoonist välja ja lüüa kaasa koguduse tegemistes!

36  Pluss 1/2020 | www.plussmeedia.ee


Elukool Tekst Kristofer Petermann, Jonatan Ilus Foto Pexels

Erinevad käitumistüübid koguduses Me kõik oleme omal moel erinevad ja sama lugu on ka inimestega kogudustes. Siiski on teatud levinud käitumistüübid, mida peaaegu igal pool võib kohata. Siin toomegi välja mõned kirikuskäijate käitumismallid.

4. Tagasihoidlikud kuulajad Tavaliselt istuvad nad kirikus kuskil ääres või taga. Läheb aega enne, kui nad teisi enda lähedale lasevad. Aktiivse suhtlemise asemel osakavad nad aga rahulikult teisi kuulata, mis on väga väärtuslik oskus.

1. Aktiivsed suhtlejad 5. Julged ülistajad Kui kirikusse jõuad, tulevad nemad Sulle arvatavasti kõige esimesena vastu. Nad on julged ja avatud inimesed, kes astuvad kohe ligi, teretavad ja tahavad Sinuga tervest maailmast rääkida. 2. Abivalmid inimesed Nendega kohtud Sa näiteks siis, kui soovid kohvilauas võtta kringlitükki. Nemad panevad seda tähele ning ulatavad Sulle lahkelt tüki. Kui neilt abikätt paluda, on nad alati nõus, kui vähegi võimalik.

Nemad on ikka kogu ihu ja hingega ülistuses ning ei lase muul ennast segada. Isegi kui tundub, et nad on hajameelsed, oskavad nad siiski kogu oma tähelepanu pöörata kõige olulisemale ehk Jumalale. Tunnetades ülistuse võimsust, laulavad nad julgelt, kedagi või midagi kartmata. 6. Tormakad tantsijad Nemad ülistavad Loojat hoopis tantsuga, tunnetavad ja kiidavad Teda just läbi selle. Üldiselt tähendab see ka, et neil on energiat tegutseda koguduses mitmel rindel korraga.

3. Oskuslikud hilinejad Nemad jäävad pidevalt kirikusse hiljaks, ent suudavad ikka vaikselt sisse imbuda. Paljudel hilinejatel on oskus tegutseda ilma, et nad endale tähelepanu tõmbaksid. Nii saavad nad ka kõik oma tööd märkamatult tehtud.

Eeltoodud punktid ei kehti kõigi suhtes ja eritüüpe on palju. Sellest hoolimata peaksime proovima üksteiselt õppida ja püüelda ikka paremuse poole. Kõigil on oma tugevused. Õnneks ei pea me aga ainult enda peale lootma, et saada inimesteks, kes ülistavad Isa ihu ja hingega. Jeesus ütles: „Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel.“ (Mt 18:20)

37

Pluss 1/2020  


PLUSS MUJAL PlussPunkt

Alati kättesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt Eetris 1. ja 3. teisipäev kl 22:00

38  Pluss 1/2020 | www.plussmeedia.ee

Plussmeedia.ee Pidevalt uuenev uudisblogi


ÜKS =

ÜKS

RÕÕMSAT PLUSSI LUGEJAT Telli Pluss endale, sõbrale või noortejuhile. Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee Lõika välja ja postita

Jah, soovin tellida Plussi  Aastatellimus 8 eur  Aastatellimus ja toetus Plussi tööle 20 eur

Ajakirja saaja nimi:                                                                                                     Aadress:                                                                                                                       Postiideks ja linn/asula:                                                                                            Telefon:                                                                                                                        E-post:                                                                                                                           Tellin ajakirja kingituseks

Ajakirja saaja nimi:                                                                                                     Aadress:                                                                                                                       Postiideks ja linn/asula:                                                                                            Telefon:                                                                                                                        E-post:                                                                                                                         

Foto Madis Kask

Youtube

Instagram

SIIA KLEEBI

Twitter

POSTMARK

Facebook

EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN

Pluss sotsiaalmeedias

39

Pluss 1/2020  


Plussmeedia EELK Misjonikeskus

Tehnika 115 Tallinn 10139

, E S S U N , I E M S E S G U Ä Ä N JJÄÄGE MI . E S S I . E E T S N S Ä I Ä E J T A N N I Ä M Ä JJAA MINA J A D U U A S D I E U S U K S O I U E G A S N K NNIIII NAGU O , E T T E , A E M T O T A E J A L I M V O A D A KKAANNDA VILJ , E G , L E Ü G K L U Ü U K P A U N I U I P V KKUUIITTAAEEIIJJÄÄÄÄ V INA EI E   T I I E U E K T , E I I E U T K A , K E I A NNÕÕNNDDA KA TE . E G L Ü K . E U G N I L M Ü Ä K JJÄÄÄ MINU

4 : 5 1 E S E N N A H O J

Profile for Nuotta.com Youth Media

Pluss 1/2020  

Kevin Kirs – koguduses leiab vastused rasketele küsimustele. “Isa juurde” ülistus- ja palveteenistused. NextStep Piiblikool. Persoon: Karl J...

Pluss 1/2020  

Kevin Kirs – koguduses leiab vastused rasketele küsimustele. “Isa juurde” ülistus- ja palveteenistused. NextStep Piiblikool. Persoon: Karl J...

Profile for nuotta
Advertisement

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded