__MAIN_TEXT__

Page 1

7

1

Jeesuse õpetust

2018 Märts 2,49 €

n a t i a a n i M

Sind!

LAURA VEISVEER –

teenib rõõmsa meelega Mustamäe koguduses

Põltsamaa talvepäevad „Sajandi armastus“

Tenth Avenue North 1

Pluss 1/2018  


Sisukord

26

Inimeste lood Pluss lugu: Laura Veisveer teenib rõõmsa meelega kaasa kodukoguduses Mustamäel, lk 4 Laura jaoks on koguduses kaasa teenimine kõige olulisem ja ta naudib Mustamäel lastega tegelemist. Gospel: Tenth Avenue North, lk 8 Ameerika gospelbänd ülistas Jumalat ja julgustas noori kuulajaid Soome muusikafestivalil. Misjon: Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus, lk 12 Peeteli sotsiaalkeskuses saavad end turvaliselt ja koduselt tunda lapsed, kes seda väga vajavad. Persoon: Lauri Pöör käitub ka krossirajal kaasvõistlejate suhtes kristlikult, lk 14

4

Laura Veisveer

Rõõm teenimisest.

7 Jeesuse õpetust, et püsida usus tugevana.

Piibliõpetus +3 lood, lk 23 Tõde või müüt: Usk on see, mis meid päästab. Piibli ABC: Joosija Piiblitegelane: RUTT, lk 24 Rutt oli ustav Jumalale ja oma perele ning sai Jumala ülevoolava õnnistuse osaliseks. Seitse: Jeesuse õpetused usu tugevdamiseks, lk 26 Piibliõpetus: Mina aitan Sind, lk 28 Kas aitamine peaks meie elus olema midagi loomulikku või aitame ainult siis, kui isegi sellest mingit kasu saame? Kirjutab Markus Haamer. Palvus: Armastame, sest oleme armastatud, lk 32 Hingehoidja: Kuidas leinajale toeks olla? lk 34 Leinajale on oluline toeks olla oma kohaloluga ja aidata meelde tuletada Jumala imelisi tõotusi.

Elust enesest Toimetajalt: Sind otsides, lk 15 Film: Maailma suurim showmees, lk 16 Et võtta vastu neid, keda teised on ära põlanud. Raadio: Millest kuuled PlussPunktis? lk 19 Noortesaade PlussPunkt jätkab oma tegemisi ja toob Sinuni lühikokkuvõtte viimaste kuude saadetest. Noortekas: Põltsamaa talvepäevade emotsioonid, lk 20 Noortejuht: Mattias Põldaru, lk 22 Test: Milline palvetaja oled Sina? lk 36 Elukool: Kuidas aidata, kui eelarve on null? lk 37

22

Mattias Põldaru on aastaid panustanud talvepäevade tiimi noortesse.

TOIMETUS

Madis Ehanurm, Karl Bachmann,

Toimetuse kontakt

Peatoimetaja Joel Reinaru

Marilill Roosimaa, Eleri Viinalass,

Plussmeedia

joel.reinaru@plussmeedia.ee

Marlene Schwindt, Marie Keldrima,

EELK Misjonikeskus

Hanna Maria Salong, Artur Sirk,

Tehnika 115, Tallinn 10139

Tegevtoimetaja Sirli Kaera

Marta Roosimaa, Kristina Lillemets,

pluss@plussmeedia.ee

sirli.kaera@plussmeedia.ee

Laura Jõgar, Markus Haamer, Tiit

plussmeedia.ee

Kuusemaa, Anete Toming. Küljendus Kalev Rodima

Väljaandja

Keeletoimetus Teet Kaur, Piret Riim

EELK Misjonikeskus

Teoloogiline toimetus Kristjan Luhamets

Koostöös

Toetamisvõimalus

Laste- ja Noorsootöö Ühendus

Ajakirja koostasid

SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele:

Soome Luterlik

Madis Kask, Anna-Katariina Vaino,

Swedbank EE482200001120254269

Evangeeliumiühendus

Vivian Tamm, Sanni Pohjannoro, Pille Toompuu, Karmel Uuselu, Sirli Kaera, Kristo Toots, Meriliis Tilk,   Pluss 1/2018 | www.plussmeedia.ee Johannes Ots, Maarja-Liis Mölder, Kaanefoto Madis Kask

2

Soovid toetada Plussi?

SEB EE551010602016015008

Soome Evangeelne Luterlik Rahvamisjon

Selgitusse: Pluss TRÜKK Kroonpress


Juhtkiri

Mina aitan sind!

Ü

he pastori käest, kes oli rääkinud aitamisest, tuldi pärast jutlust küsima, et miks Jumal ikka veel nii paljudel inimestel üle maailma nälga surra laseb ega varusta neid toiduga? Miks Ta neid ei aita? Tõsi, ka tänapäeval, just tänasel päeval, surevad mitmed inimesed – noored, vanad, lapsed – lihtsalt sellepärast, et neil ei ole mitte midagi süüa. Kuidas vastaksime meie küsimusele: „Miks Jumal ei hoolitse, et kõigil oleks piisavalt toitu?” Loodan, et Sina, armas lugeja, näed olukorda juba läbi ning saad aru, et selles küsimuses peitub üks valesüüdistus Jumala vastu, lootuses, et küsija pääseb puhta nahaga. Toitu ja puhast vett jätkuks kõikidele, Jumal on hoolitsenud kõikide eest. Probleem tekib aga sellest, et osa inimesi lihtsalt söövad lisaks oma portsule ka teiste portsud ära ning siis heidavad ette, et Jumal laseb oma lastel nälga tunda. Kõige kergemini oleme valmis paastu alustama vahetult peale lõuna- või õhtusöögilauast tõusmist, siis kui kõht on täis. Nii mõtleme ka aitamisest, et mul endalgi pole veel piisavalt, kuidas saan siis teiste eest hoolitseda või neid aidata. Aga kui palju on piisav, et tunneksime, et meil on võimalik anda oma osast neile, kes vajavad? „Kui mul oleks miljon, siis jagaksin hea meelega. Seni pean aga selle miljonini jõudmisega vaeva nägema ja lihtsalt ei saa veel aidata.” Ausalt öeldes mõtleb nii mõnigi päriselt ka nii. Aitamise vastu pole mitte kellelgi tegelikult midagi. Alustamist saab lihtsalt alati edasi lükata.

Kuni armastame oma elu rohkem kui Jeesust, tunneme pidevalt, et keegi peab meid aitama, Jumal peab meid veel õnnistama ja kirik peab meid teenima. „…sest siis on inimesi, kes on enesearmastajad, rahaahned, kelkijad, ülbed, teotajad, sõnakuulmatud vanemaile, tänamatud, nurjatud, halastamatud, leppimatud, laimajad, ohjeldamatud, jõhkrad, põlgajad, reetlikud, tormakad, upsakad, rohkem lõbu- kui jumalaarmastajad, kellel on küll jumalakartuse nägu, aga kes on salanud selle väe.” (2Tm 3:2–5) Vaid Jeesus suudab meie silmad avada ja enesearmastuse ligimesearmastuseks muuta. See saab toimuda siis, kui täidame Jeesuse antud armastuse kaksikkäsku täielikult. „Armasta Issandat oma Jumalat, kogu oma südame ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!” (Lk 10:27) Vahel rõhutatakse sellest käsust vaid teist poolt ning unustatakse esimene. Alles Jumalat kogu südamest armastama ja tundma õppides märkame, kuidas ligimese armastamisest ja ka aitamisest saab meie elu loomulik osa. Jeesus aita meid!

Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

Plussi ajakirjanik, kust Sina abi otsid, kui Sul on suur mure?

Tõnis Takel, Tallinn: Oleneb murest. Enamjaolt üritan ise hakkama saada ja kui kuidagi ei saa, siis pöördun sõprade poole. Samas, ükskõik kui suur või väike mu mure on, toon selle igaõhtuses palves Jumala ette, sest olen kogenud, et palvetamine aitab lahendusi leida.

Küsitles Anna-Katariina Vaino

Hanna Maria Salong, Tartu: Ma toetun Jumalale, perekonnale ja sõpradele. Mured kannan alati palves Jumala ette, sest tean, et Tema on hea ja Tema tahe on parim, mis sündida saab. Pere ja sõpradega arutan, mida vastavas olukorras ette võtta.

3

Pluss 1/2018  


Pluss lugu

n Vivia Tekst Tamm ask dis K

d Ma

, Foto

Laura Veisveer – ustava südamega Jumala tütar Tartus sündinud Laura Veisveer (22) on päikseline noor naine, kes on hetkel lõpetamas bakalaureuseõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias instrumentaalpedagoogika erialal. Täpsemalt on neiu valinud oma instrumendiks klaveri. Viimased kolm aastat on Laura olnud aktiivne EELK Mustamäe Maarja Magdaleena koguduses, kus tal on väga palju erinevaid kaasateenimisvaldkondi.

4  Pluss 1/2018 | www.plussmeedia.ee


Aeg on kõige väärtuslikum ra va v tu as ta e ol p e se st se s, tu gi n ki nagu näiteks raha.

5

Pluss 1/2018   Pluss 1/2018  


Muusika juhtis lasteni Laura on pärit küll Tartust, kuid kasvanud üles Tallinnas, kristlikus perekonnas. Mustamäe Maarja Magdaleena koguduses, mille liige on ta ametlikult olnud ühe aasta, on ta leidnud päriselt oma koha. Laura räägib suure entusiasmiga, kuidas ta on jõudnud oma koguduses teiste teenimiseni. Kuna neiu tegeleb muusikaga, siis just muusika teda kogudusse juhtiski. Kuni kolmeaastastele mõeldud beebilaulu tundide korraldamine sai alguse ajal, mil Laural puudus taoliseks tööks nii igasugune kogemus kui ka vajalik teadmistepagas. Laura aga nõustub, et Jumala jaoks pole midagi võimatut. Ta meenutab, kuidas lapsena oli tema lemmikbändiks Crux ja selle solist, praegune Plussi peatoimetaja Joel Reinaru oli tema jaoks keegi, keda vaatas eeskujuna. Esimeses beebilaulu tunnis Laura närveeris, kuid siis nägi ta seal ka Joeli

“Kõige erilisem on hetk, kui võtame lastega käest kinni, seisame ringis ja loeme Meie Isa Palvet ning teame, et Jeesus seisab meie keskel.“

6  Pluss 1/2018  |  www.plussmeedia.ee

oma lapsega, mis sai neiu jaoks suureks julgustuseks. „On äärmiselt huvitav, kuidas asjad vastastikku toimima hakkavad, kui me ise oleme kohal ja Jumal on saatnud kellegi nii, et see võib meid julgustada.“ Laura ütleb, et tihti paneme me enda jaoks inimlikult paika mingid piirid, kuid öeldes Jumalale „jah”, saab Tema sellest välja tuua siiski väga huvitavaid olukordi. Me tihti ei pruugigi olla üheks või teiseks ülesandeks valmis, kuid Laura sõnul on peamine usk ja tahe teenida ning kõik muu leiab seepeale oma koha kas varem või hiljem. Lisaks beebilaulu tundidele juhatab rõõmsameelne neiu lastekoori, millele sai ühes lastega nimeks pandud Tähekoor. Seal saavad kõik lapsed, olenemata vanusest, ülistada Jumalat üheskoos. Pühapäevakooli õpetaja ametini jõudmise lugu on samuti väga huvitav. Ühel suvel võttis Laura iga päev aega selleks, et õppida Piiblit põhjalikumalt tundma. Seejärel pakutigi talle ühel ilusal päeval pühapäevakooli õpetaja rolli. Laura rõõmustab väga, kui räägib oma pühapäevakooli lastest. „Kõige erilisem on hetk tunni lõpus, kui võtame üksteisel kätest kinni, seisame ringis ja loeme Meie Isa Palvet ning teame, et Jeesus seisab meie keskel – see on midagi väga võimast.” Pühapäevakooli tundides võetakse iga kord aega ka selleks, et lapsed saaksid rääkida oma elust ning iga lapse eest palvetatakse individuaalselt. Lastega veedetud aega peab Laura väga väärtuslikuks.


„Väga oluline on panna lapsi tähele, olla nende jaoks olemas ja mõista nende vajadusi,“ on ta veendunud. Lisaks kõigele eelnevale aitab Laura aeg-ajalt läbi viia koguduses toimuvaid noorteõhtuid ning õpetab klaverit ühes Tallinna muusikakoolis.

Igatsedes välja näidata tänulikkust Jumalale, teenime me inimesi enda ümber rõõmuga.

Kristlaste ühine and

Hingevaenlane üritab tihti ära kasutada seda, et oleme nii hõivatud isiklike murede lahendamisega, et teistele pühendumine vajub tahaplaanile. Tegeleme ligimestega ehk ainult siis, kui meil endil saab kõik korda. „Kui hakkasin beebilaulu läbi viima, siis oli mul tegelikult elus väga raske aeg. Aga läbi selle, et ma hakkasin teisi teenima, hakkas Jumal mind ennast imeliselt tervendama,” meenutab Laura. Seega on äärmiselt oluline anda oma mured Jumala kätesse ning jätta Temale ruumi teha kõik ülejäänu. Laura kinnitab, et just läbi teistele pühendumise on ta leidnud endale head sõbrad ja ka kihlatu, kellega kohtus ühes lastelaagris. Viimast ei osanud Laura uneski ette näha. Kui võtta teeniv hoiak, siis Jumal hoolitseb oma sulaste vajaduste eest ja õnnistused on meeletud. „Isekas inimene ei saa olla õnnelik. Seega, mida vähem eneste peale mõtleme, seda õnnelikumad oleme ise.”

Teenimine on Laura arvates kristlaste ühine and. Selles peab ta kõige olulisemaks kahte tegurit: kohalolek ja valmisolek. Laura arvab, et väga paljudel juhtudel on teenimine juba ainuüksi see, et oleme kohal. Aeg on kõige väärtuslikum kingitus, mida saame teistele pakkuda, sest see pole taastuv vara nagu näiteks raha. Teenimine ei tähenda tegutsemist üksnes kiriku siseselt näiteks pastori või lastetöö tegijana, vaid just väljapoole minemist nende juurde, kes võibolla muidu kirikusse ei satugi. Laura täpsustab, et see on otsus minna välja, olles häälestatud teenimisele. Me võtame eeskuju Jeesusest, kes tuli, et teenida, ja tegi seda tegelikult üsna lihtsal viisil – valmistades jüngritele süüa, pestes nende jalgu ja olles nendega lihtsalt koos. Ta oli kohal ja valmis teenima ehk täitma Isa tahtmist ning sedasama peaksime meiegi tegema. Küsimusele, miks peaks kristlane üldse teisi aitama, vastab Laura, et kui me oleme kristlased ja täis Püha Vaimu, siis ongi teenimine see, milleks me oleme kutsutud. Seda ei saa kristlusest eraldada. Kui me järgime Jeesust, peame tegema ka Jeesuse tegusid. Ka ütleb Jumala Sõna, et õndsad on just need, kes annavad, mitte need, kes vastu võtavad. Laura räägib veel, et teenimisel on kõige olulisem tänulikkus Jumalale. Igatsedes seda välja näidata, teenime me inimesi enda ümber rõõmuga. Ning kui tegutseme tänutundest, siis ei saa teenimisanum ka tühjaks, sest me ei oota kunagi midagi vastutasuks. Sellest tuleneb rõõm, mis ei lase püsida paigal. Teenimise olemuse kokkuvõtmiseks loeb Laura ette kirjakoha Matteuse evangeeliumist 25:3440, mis ütleb, et mida iganes me teeme kasvõi kõige väiksemale inimesele, seda teeme Jumalale endale.

Viljaks on õnnistused Kui alustada igat hommikut Jumalat usaldades, öeldes Talle: „Siin ma olen! Palun saada inimesi, keda saan teenida”, siis vastab Jumal alati ja Laura kogemusel üsna kiiresti. Teenimise vili on meeletud õnnistused, mida ta samuti on kogenud oma elus mitmel korral. Me leiame teenimisest õnne. „Tunnen, et pühapäeviti olen ma tõesti õnnelik. Jõuan koju küll väsinuna, olles veetnud terve päeva lastega ja toimetanud kirikus, aga ma olen nii rõõmus, et olen saanud teistele kasuks olla,” ütleb ta.

Igatsedes välja ust näidata tänulikk e me Jumalale, teenim ber inimesi enda üm rõõmuga.

7

Pluss 4/2017   Pluss 1/2018   Pluss 1/2018  


Gospel

Tekst Sanni Pohjannoro Tõlge Pille Toompuu Fotod Promopildid

Tenth Avenue North:

, m r i h e t t i M ! s u d l a s u vaid

8  Pluss 1/2018  |  www.plussmeedia.ee


tenthavenuen orth.com Facebook: Ten th Avenue North Instagram: @te nthavenorth

Ameerika gospel-rokkbänd Te nth Avenue North teeb muusikat usalduses t, mängib Jumala ülistuseks ja võtab meeleldi et te kontserttuure. Möödunud sügisel esines bänd ka Soomes Maata Näkyvissä festivalil.

9

Pluss 1/2018   Pluss 1/2018  


Publikus soome ja eesti noored Lõppenud aasta oktoobris oli maailmakuulus Ameerika bänd Tenth Avenue North tihedal kontsertreisil. Tuuril „I Have this Hope” jagus kontserte peaaegu igale päevale kogu Põhja-Ameerikas, seega reisimist ja tegemisi oli omajagu. Novembris käis bänd peaesinejana Soomes Turu linnas toimuval kristlikul noortefestivalil Maata Näkyvissä. Nad olid esimest korda Eestile nii lähedal. Publiku seas oli ka paarkümmend eesti noort, kes said unustamatu elamuse. Eriti puudutas just kontserdi sõnum. Soomes esinemine oli bändile mitmes mõttes eriline. See toimus uutmoodi publiku ees ja ka lava oli bändi viimase aja kontsertpaikadest, kirikutest, tunduvalt suurem. Novembri puhkepausi ja festivali järel ootas bändi ees esimese jõuluplaadi väljaandmine ja plaadi kontserttuur „Decade the Halls”. Bändi liikmed Mike Donehey, Jeff Owen, Brendon Shirley, Ruben Juarez ja Jason Jamison tunnevad end tuuril hästi. Uued maastikud, kontserdikohad ja ka inimesed kütkestavad neid. Kiirel ajagraafikul on ometi ka varjupool. „Usun, et me kõik võitleme väsimusega. See on mõnikord üpris raske,” ütleb bändi solist Mike. Suurimaks komistuskiviks peab bänd seda, kui hakatakse end liialt teiste artistidega võrdlema, olgu siis heas või halvas mõttes. Tuleb ettevaatlik olla, et uhkeks ei muutuks. „Võrdlemine on tõeliselt väsitav. Oleme siiski juba nii kaua koos bändi teinud, et kui asi hakkab käest ära minema, siis toob mõni liikmetest teised jälle maa peale tagasi. Ja me võime alati sellele loota, et Jumal hoolitseb meie eest.”

unustas Mike oma kitarri koju,” kommenteerib Jeff lõbusalt. „See oli esimene tuur, kus kasutasin laenatud kitarri. Peaks oma kitarri ka tuurivarustuse nimekirja lisama,” lisab Mike.

Kolledžist kontsertlavadele Tenth Avenue Northi teekond algas kolledžis, kus noormehed alustasid ülistusbändi tegemist. Kuuldus puudutava sõnumiga muusikat tegevast uuest bändist levis ja tasapisi hakkas sadama kutseid minna mängima ka noorte üritustele. „Ütlesime kõigile jah, kuni lõpuks hakkasime mõtlema, et seda võiks teha täitsa täistööajaga,” meenutab Jason. „Meie eesmärgiks pole õigupoolest kunagi olnud karjäär ja kuulsus,” mõtiskleb Mike. „Aga äkki avastasime, et oleme Jumala juhtimisel suurtel rahvusvahelistel lavadel. Oleme alati mõelnud, et Jumal on meile selle ülesande andnud. Esinedes mängime eelkõige Jumalale, alles seejärel publikule.” Bändi tähtsaim soovitus neile, kes igatsevad muusiku karjääri, on teha seda, mida ise täiel rinnal naudid, ja lasta oma andel õitseda kogukonnas, kuhu kuulud.

„On suur rikkus, et Jumala riigist võib rääkida nii mitmel eri moel.”

Kohv, korvpall ja kitarr Bändi liikmed meenutavad nostalgiaga ja naljaga pooleks oma algusaegade ringreise, mis ületasid oma kiire ajakavaga ka praegused tippaastad. „Kui oli just välja tulnud meie esimene plaat, sõitsime kõigile kontsertidele oma kaubikuga. Me ei maganud praktiliselt aasta aega ja kontserdi eest saime umbes 30 dollarit. Siis mõtlesime küll, et kas peaks lihtsalt lõpetama,” meenutab Mike. „Aga varsti saime tuuribussi kasutada. See oli teatavas mõttes ahaa-elamus, et kas sedasi tegelikult tuuritataksegi,” naeravad bändi liikmed. Meeste sõnul on kõige tähtsam asi ringreisil kohv. Seda kulub liitrite viisi. Üllatuslikult ütlevad nad, et üks oluline tuurivarustuse element on ka korvpall. „Me mängime pauside ajal palju korvpalli, eile näiteks kolm tundi,” selgitab Mike. „Korvpall viib mõtted mõneks ajaks mujale ja annab võimaluse lõõgastuda.” „Korvpall on meiega alati kaasas, aga kevadel

10  Pluss 1/2018 | www.plussmeedia.ee

Ära karda Tenth Avenue Northi eelviimase albumi esimese loo pealkiri on „Afraid”. Lugu sündis 2015. aasta Pariisi terrorirünnakute järel. Meeste meelest on see täna eriti ajakohane. „Jeff mõtles lugu kirjutades, et peaksime hirmu asemel kuulutama usku ja Jumala usaldamist. Sest hirm on ju selle tulemus, et me ei usalda, et Jumal korraldab

Mike Donehey laul, kitarr Jeff Owen kitarr, taustalaul Brendon Shirley klahvpillid, taustalaul Ruben Juarez basskitarr, taustalaul Jason Jamison trummid


„Sest hirm on ju selle tulemus, et me ei usalda, et Jumal korraldab asjad parimal võimalikul viisil.”

asjad parimal võimalikul viisil. Piibel julgustab mitte kartma ja teeb seda viis korda sagedamini kui midagi muud. Minu meelest viitab see väga võimsalt Jumala soovile, et me loodaksime Temale ja usaldaksime Teda,” selgitab Mike loo tausta. Usaldus on bändi kogu loomingus korduv märksõna. Albumi „Followers” läbiv teema on, et Jumalale piisab, kui Teda järgida. Mitte keegi ei pea püüdma saada suureks juhiks või kuulsaks, sest lõppude lõpuks oleme me kõik Tema järgijad. „Ma ei tea, miks meil on kinnisidee suurte juhtidega,” mõtleb Mike. „Piiblit lugedes märkad, et Jeesus ei käsi mitte kunagi kellelgi juhiks hakata, mitte kunagi. Ta vaid ütleb, et me järgneks Jumalale. Jeesus näeb ka iseennast järgijana ja seepärast peaksin end sellena nägema ka mina. Pole tähtis, mida teised mõtlevad.” Lõpuks mõtlevad bändi liikmed veel gospelmuusikast laiemalt. „On huvitav, et see on ainus muusika žanr, mida määratleb sisu, mitte stiil. Kui kirjutada Spotifysse otsingusõna „gospel”, siis võid leida nii heavy metal´it kui mahedat džässi. On suur rikkus, et Jumala riigist võib rääkida nii mitmel eri moel,” lõpetab Mike.

11

Pluss 1/2018   Pluss 1/2018  


Misjon

Abi kõige nõrgematele – Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus Tekst Karmel Uuselu ja Sirli Kaera Fotod Madis Kask ja erakogu

Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse eesmärk on toetada, kasvatada ja väärtustada lapsi, kelle elus puuduvad võimalused haridusele, toidule või riietele. Tegutsetud on juba 21 aastat. Armastus esimesest pilgust 1997. aasta märtsis kohtasid Peeteli koguduse liikmed öistel Kopli liinidel üheksaliikmelist hulkuvat lastekampa. Lapsed olid pesemata, määrdunud riietes ja väga arglikud. „Proovisime nendega juttu alustada, kuid nad jooksid eemale,” meenutab üks kohalviibinu. „Üks poiss jäi paigale ja temalt küsisime, miks nad öösel omapäi tänaval on ja kas neil on süüa vaja. Saime vastuse, et kõht on neil väga tühi ja toidu üle oleks hea meel.“ Koguduseliikmed ostsid lastele toitu ja mõtlesid lahkudes, et heategu on tehtud ning see jääb viimaseks sõiduks kriminaalsesse linnaossa. „Alles järgmisel päeval hakkasime mõtlema, et laste kõhud on tühjad ka täna ja homme. Samal õhtul läksime tagasi ja sellest alates käisime Kopli Liinidel iga nädal, viies lastele toidupakke, sooje rõivaid ja tekke-patju.” Lapsed olid vanuses 5-15, koolis nad ei käinud ja elamiseks olid leidnud tühja korteri mahajäetud majast. Ühel päeval küsisid lapsed: „Te olete ju kirikust. Miks te meid kunagi sinna ei kutsu?" Aga kuhu – kas tol ajal veel pimedasse, kinnimüüritud akendega külma Peetelisse, kus tuli ühest kraanist külma vett ja kanalisatsioon jooksis keldrisse? Seal polnud lastega midagi teha ja mõnda aega jätkusid ühised tegevused vabas õhus. Aga kontakt lastega oli olemas ja enam ei saanud pead probleemi eest niisama lihtsalt liiva alla peita. Asjad Peeteli koguduses hakkasid hargnema. Juba sama aasta lõpuks suudeti vabatahtlike, eraannetajate ja organisatsioonide abiga remontida kiriku teisel korrusel paiknev mahajäetud korter, et saaks lapsi talvel sooja tuppa kutsuda. 23. detsembril 1997 õnnistas EELK assessor Andres Põder sisse tänavalaste päevakeskuse Peeteli kirikus.

12  Pluss 1/2018 | www.plussmeedia.ee


Kes minuga tegeleb? Jumal on Peetelis tehtavat tööd rohkelt õnnistanud. Tänu eraisikute ja organisatsioonide toele asutati 2000. aastal MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus. Lastel ja noortel, kes seda vajavad, on võimalik Peetelis elada. Selleks on vajalik nende endi vaba tahe, nad peavad koolis käima ja pidama kinni keskuses kehtivatest reeglitest. Samuti on keskuses elamiseks vajalik lapsevanema nõusolek või lastekaitsetöötaja suunamine. Ööbimiskohti on paarikümnele. Mõned ööbivad vahel kodus ja vahel sotsiaalkeskuses, mõni jällegi saab keskuses kasutada pesemisvõimalusi, mis kodus puuduvad. Samal ajal tegutseb kiriku keldrikorrusel päevakeskus riski- ja vähekindlustatud perede lastele ja noortele. Sinna saavad lapsed tulla pärast kooli, teha ära oma õppetöö, milles on kasvatajad alati valmis neid aitama. Laste tugevusi ja nõrkusi tundes saavad nad toetada just seal, kus abi kõige rohkem vaja: keerukates õppeainetes või mõnes projektis. Saab suhelda teiste lastega ja lihtsalt mängida. Keskuses on olemas õppeköök, meisterdamistuba ja võimalused muude oskuste arendamiseks, et lapsi iseseisvaks eluks paremini ette valmistada. Kõikide tegemiste juures abistavad neid kasvatajad või vabatahtlikud. Laste harimise eesmärgil kutsutakse keskusesse erinevaid inimesi tutvustama oma eriala. Nii arendatakse laste silmaringi ja õpetatakse mitmesuguseid elukutseid. Suvel saavad lapsed minna laagrisse Saaremaal. Laagrites teevad lapsed endale süüa ja õpivad niimoodi kokakunsti. Koolivaheaegadel käivad nad matkadel ning väljasõitudel. Jumala looduses seigeldes saab väärtuslikke elukogemusi. Isegi kui lapsed suureks kasvavad ja Peetelist lahkuvad, jääb side keskusega pidama ning nad on väga tänulikud saadud toetuse eest.

Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus pakub lastele toetust ööpäevaringselt. Päevakeskus on lahti E-R kell 13.0018.00 ja L kell 11.00-15.00. Saa rohkem teada: www.peeteli.com/sotskeskus NB! Keskusse on abiks oodatud igaüks, kellel on soovi koos lastega midagi teha!

Laps võib mõista, kui väärtuslik ta on ja kui väga Jumal teda armastab.

Lootes Jumalale Peeteli kiriku sotsiaaltöö nurgakiviks on Jeesus Kristus. Kasvatajad pakuvad lastele armastust ja hoolivust, millest nii paljudel on elus puudu olnud. Kuna tegemist on kristliku keskusega, siis loomulikult õpivad lapsed ka Jumala Sõna. Enne igat söögikorda teevad nad mitmes keeles söögipalve. Kui lapsed õpivad tundma Jumalat, õpivad nad tundma armastust, headust, lahkust, halastust ja päästvat usku. Nad teavad ka hilisemas elus, kelle poole pöörduda oma muredes-rõõmudes. Keskus annab võimaluse leida ühendus Jumalaga ning teha algust võimalusterikka eluga. Sellises keskkonnas kasvamine tagab turvatunde. Laps võib mõista, kui väärtuslik ta on ja kui väga Jumal teda armastab. Nii saab ta julgelt edasi tulevikku sammuda.

13

Pluss 1/2018   Pluss 1/2018  


Persoon Tekst Kristo Toots Fotod Meriliis Tilk, Madis Kask

Lauri Pöör kirglik krossisõitja

Lauri Pöör (22) on maast madalast olnud kütkestatud kaherattalistest. Ta saavutas Eesti Hobikrossiklubi karikasarjas teise koha ning õpib TTÜs elektroenergeetikat. Lisaks on tema südamesoov edendada väikese Laitse koguduse noortetööd. Kas ja milliseid paralleele annab tõmmata pühendumisel Jumalale ja motospordile? Kindlasti annab. „Eks te tea, et kes võidu jooksevad, need jooksevad küll kõik, kuigi auhinna saab ainult üks? Jookske nõnda, et teie selle saate!” (1Kr 9:24) Sarnaselt motokrossiga on kristlase elu võidujooks. Mõlema puhul ei või kergekäeliselt alla anda, vaid peab kaugustes paistvat sihti silme ees hoidma. Ühel päeval saame ustava võidujooksu/võidusõidu eest tasu.

Kuidas hoiad püsivat esikohta oma elus Jumalale? Elan põhimõtte järgi teha igat asja kogu südamega (1Kr 10:31). Kuigi motokross on minu elus olnud alati tähtsal kohal, pean väga oluliseks, et kõikidele tegevustele kuluv aeg oleks tasakaalus. Näiteks vabal ajal motokrossivideote või uudiste vaatamise asemel on palju kasulikum Jumala Sõna uurida. Sellega olen pidanud oma elus palju võitlema.

14     Pluss Pluss 1/2018 | www.plussmeedia.ee 1/2018  |  www.plussmeedia.ee

Ühel päeval palusin siiralt Jumalalt selgust, kas motokross on ikka veel Jumala plaan või ma näen sellega asjatult vaeva. Ta kõnetas mind, et otsiksin esmalt Tema riiki ja Ta annab kõike muud pealegi. Lisaks kinkis Ta mulle vastates imelisel kombel ka ühe sponsori juurde. Ma olin ühelt ettevõttelt detsembris kirja teel toetust palunud ning kuu aja pärast tuli täpselt õigel ajal positiivne vastus ja see kinnitas mind.

Kuidas oled saanud teistele motosportlastele tunnistuseks olla? Treeningkaaslastega tekib küllaltki tihti vestlusi minu mentaliteedi teemal. Nimelt proovin ka krossirajal teha teistele seda, mida tahan, et mulle tehtaks, ning see on krossis harv nähtus, sest spordiala on suhteliselt agressiivne. Nendega iga päev suheldes läheb vestlus tihtilugu ka usule. Detsembris kutsusin kaks motospordisõpra jõulujumalateenistusele. Nad tulidki ja üks võttis kaasa lausa terve pere: naise, lapsed, ema ja isa. Loodan siiralt, et see kannab neis kunagi vilja.


Sind otsides

Toimetajalt Tekst Kristo Toots Fotod Madis Kask Unsplash.com/Mona Eendra

Pööraselt meeldid Sa mull’ – minust sai armuhull. Ükski päev pole kireta. Mida teeksin Sinuta? Tahan tasa Su nime hüüda, sest oled mu pilgupüüdja. Ent enam Su pilk ei otsi mind – kas püüab Sind mõni teine hing? Kaua Su järele jooksin, endist taastada püüdsin. üritasin Su meelt muuta – ent kõik oli tuluta. Lõpuks elu andsin Su eest. Mind piinati – ma ei hoolinud sest. Kätes ja jalus naelad, rahvas mu ümber naerab. Oma verega maksin Su süü, et langeks meid eraldav müür. Sa sellest siiski välja ei tee – jätkad ikka oma teed. Maailm eraldab meid, temast saanud Su peig. Sa valisid tema võlud: peod, raha, armulõbud. Flirtides maailmaga, ei kõnni Sa minuga. On meil veel lootust, et midagi muutuks? Sind ootama jään ikka, Su juures olla vaid ihkan...

P

iiblis on korduvalt Jeesust ja kogudust võrreldud peiu ja pruudiga. See ilmestab väga hästi Jeesuse armastust koguduse vastu. Kas me ikka oleme aru saanud Tema armastuse sügavusest? „Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest.” (Jh 15:13) Kas oled kunagi ette kujutanud, kuidas keegi annab oma elu Sinu eest? Jeesus tegi seda. Meie teod ei vääri seda, sest oleme tihti truudusetud ja enesekesksed. Ometi jättis Ta oma jumaliku au ning sündis inimeseks, et kanda patu karistus meie eest. Selline armastus annab igaks päevaks uut jõudu ning kutsub ka Jeesust vastu armastama. Jeesus andis oma elu minu eest ja mina annan oma elu Talle. Aga Sina?

15

Pluss 1/2018   Pluss 1/2018  


Film

Tekst Johannes Ots Fotod Movie Picture DB

Maailma suurim showmees Emotsionaalne ja romantiline muusikal meelelahutusäri algusaegadest annab edasi imelist tunnet, mis valdab inimesi, kelle unistused täituvad. Enne peategelast Barnumit ei olnud keegi kuulnud nähtusest nimega „meelelahutusäri”, sest just tema mõtles selle sõna välja. Filmi arvukate meeldejäävate laulude autoriteks on vastsed Oscarivõitjad Benj Pasek ja Justin Paul ("La La Land").

17) Film: The Greatest Showman (20 Lavastaja: Michael Gracey afia Žanr: Draama, muusikal, biogra

16     Pluss Pluss 1/2018 | www.plussmeedia.ee 1/2018  |  www.plussmeedia.ee


ab Sisald süžee si tu paljas

Unistus tulevikust Phineas Taylor Barnum (Ellis Rubin, Hugh Jackman) ehk P.T. Barnum abistab väikese poisina rätsepast isa. Poiss ise soovib kunagi teatri koosseisu kuuluda ning suuri vaatemänge läbi viia. Teda ahistab ühiskond, mis on liigselt kinni seisuste erinevustes. Kord isaga tööasjus kõrgklassi kodus kaasas olles kohtab Phineas omavanust Charityt (Skylar Dunn, Michelle Williams). Nende vahel tekib kohe side, mis tüdruku isale üldse ei meeldi. Kahekesi seigeldes lauldakse ühisest ilusast tulevikust ja Phinease unistus on Charityga abielluda. Unistuses sisaldub nende tulevase perekonna ilus kodu, kus ei pea millestki puudust tundma.

Tema piiritu kujutlusvõime ja pidurdamatu ambitsioon päädivad tolle aja ühiskonnas täiesti uuenduslike ideede katsetamisega. Enese tõestamine Kuigi laste eluteed lähevad pikaks ajaks lahku, hoitakse kirja teel siiski sidet. Kui Charity juba kauniks naiseks on sirgunud, tuleb härrasmees P.T. Barnum tema perekonna villa ukse taha ja palub ta endale naiseks. Charity isa on kindel, et tütar tuleb varsti koju tagasi, sest ei usu, et paari lapsepõlveunistused täide lähevad. Kui noor abielupaar elab oma uues tagasihoidlikus kodus ja neile on sündinud kaks tütart – Caroline (Austyn Johnson) ja Helen (Cameron Seely), on Barnumi kohuseks neljaliikmeline pere ära toita tagasihoidliku tööga telegraafijaamas. Veelgi raskem on teenida nii palju, et perekonnal millestki puudust ei tuleks ning unistused saaks viia täide. Kuidas saaks

17

Pluss 1/2018  


Barnum Charity isale silma vaadata ja öelda, et kõik lapsepõlveunistused täielikult läbi põrusid? Nii proovib Barnum julgelt uusi võimalusi. Ta õpib inimesi kuulama ning arvab, et mugavusse jäämine on arengu vastand. Tema piiritu kujutlusvõime ja pidurdamatu ambitsioon päädivad tolle aja ühiskonnas täiesti uuenduslike ideede katsetamisega, mis viivad showmehe lõpuks eduni, ning Charity isa peab oma sõnu sööma.

Teiste tunnustamine Barnum sai inspiratsiooni oma tütarde mõtteavaldusest, et muuseumi topiskujude asemel võiks isa näidata rahvale midagi elavat ja huvitavat. Kuna muuseumi vastu nagunii huvi ei tuntud, hakkas Barnum otsima eksponaate inimeste seast. Rahva poolt taunitud, põlatud ja osaliselt ka unustatud isikud said Barnumi jaoks võtmetähtsusega tegelasteks. Lavale astusid kääbus, hiiglane, habemega naine, mustanahalised ja mitmed teised, kes olid oma eripäradega 19. sajandi New Yorgis taunitud ja põlatud. Härra Barnum suutis nad lavale meelitada ja neile positiivset enesehinnangut sisendada. Esinedes

18  Pluss 1/2018 | www.plussmeedia.ee

Lavale astusid kääbus, hiiglane, habemega naine, mustanahalised ja mitmed teised, kes olid oma eripäradega 19. sajandi New Yorgis taunitud ja põlatud.


Raadio

Pluss Punkt P

ühise perena laulude ja tantsude saatel näitasid nad teistelegi oma olemasolu. Barnumi sõnum publikule oli, et neid võiks samamoodi ühiskonda vastu võtta nagu teisigi ning kohelda kõiki inimesi võrdsetena, kuigi suur osa rahvast pidas neid ebarditeks. Nii tolle aja Ameerikas kui ka meil tänapäeval on suhtumine inimestesse sageli ebavõrdne, lähtuv välistest parameetritest. Juhtub, et suhted on sassis ja üksteist vihatakse. On inimesi, keda põlatakse ega taheta vastu võtta ei oma seltskonda ega ühiskonda laiemalt. Kuigi härra Barnumi eesmärk oli teha populaarset vaatemängu ja teenida raha, siis tegi ta sellega seoses ka midagi ennekuulmatut oma ajastus. Ta andis neile teistmoodi inimestele kodu ja pere, nagu nad loo lõpus ise väitsid. Ta süstis neisse teadmise, et nad on küll erilised, aga mitte veidrikud. Siis Jeesus vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete jätnud tegemata kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete jätnud tegemata minulegi.” (Mt 25:40) Jumalariiki on kõik oodatud! Ärgem siis olgem Jumalariigi teel teistele takistuseks, vaid võtkem kõik vastu sellistena nagu nad on, nii nagu Jeesus on meidki vastu võtnud.

lussPunkt on raadiosaade noortelt noortele, mis on eetris Pereraadios iga kuu esimesel ja kolmandal teisipäeval kell 22:00. Tahame oma saadetega ennekõike noori kristlasi nende usuteel julgustada, samas püüame leida teemasid, mis oleks piisavalt kõnekad igaühele, kes kuulama satub. Nii arutamegi igas PlussPunktis mõne põneva küsimuse üle, kutsume külla huvitavaid inimesi ning loomulikult ei puudu ka hea muusika. 2018. aastat alustasime uusaastalubaduste teemal. Kui raske või kerge on inimestel lubadusi pidada ja mida on meile tõotanud taevane Isa, arutlesid Hanna Maria Salong, Kristo Toots ja Maarja-Liis Mölder. Uue aasta teises saates rääkis Signe Reinaru esimesest kohtumisest Jumalaga. Mida selline kogemus inimese elus muudab, uurisid saatejuhid Iiris Turunen ja Madis Ehanurm. Sageli kipub aga esimese kohtumise õhin ja vaimustus ajaga jahtuma. Kristo Toots uuris 6. veebruari saates Allan Krollilt, kuidas olla Temaga jätkuvalt tulises suhtes ning tegutseda värskest ja elavast armastusest lähtudes. Enne vabariigiaastapäeva, 20. veebruari saates hakkasid Iiris ja Madis koos Käti Kohviga juba peole sättima ja võtsid jutuks meie oma armsa Eestimaa. Kui sa ei ole veel kuulanud, kui põnevalt meie uus aasta on alanud, siis kõiki saateid saab järele kuulata veebilehel pereraadio.ee. Lihtsalt lae sobiv saade näiteks nutitelefoni ja naudi! Pereraadio sagedus on Tallinnas 89,6 MHz ja Tartus 89,0 MHz. Kuulmiseni! Tekst Maarja-Liis Mölder Fotod Madis Ehanurm ja Kristo Toots

19

Pluss 1/2018  


Noortekas

Põltsamaa talvepäevad „Sajandi armastus” Tekst Marlene Schwindt ja Marie Keldrima Fotod Madis Kask ja Karl Bachmann

Kirikunoorte talvepäevad Põltsamaal on iga-aastane kristlik noortelaager, mis annab noortele üle Eesti võimaluse kokku tulla, Jumalat paremini tundma õppida ja talvisel ajal koos aega veeta. Tänavu 21. korda toimunud talvepäevade teema oli „Sajandi armastus” ning peakorraldaja kohaliku koguduse õpetaja Markus Haamer. Telesarja pealkirjana tuttava teema all peeti silmas armastust meie pea saja-aastase iseseisva Eesti riigi vastu. Sajandi armastus Enamik laagris osalenud noortest on terve elu elanud vabas Eestis, ent meie riik pole alati olnud iseseisev ning seda ei peaks iseenesest mõistetavana võtma. Talvepäevadel mõtlesime selle üle, miks peaksime olema tänulikud oma riigi, rahvuse, keele ja praegu valitseva rahu üle Eestis. Kuidas neid väärtusi hoida, milline ülesanne on selles igaühel meist ja milline roll on Jumalal? „Minu jaoks tähendab selleaastase laagri teema just Jumala armastust meie ja Eesti vastu, tänu Temale saame elada vabas Eestis, lugeda eestikeelset Piiblit ning ei pea oma usku varjama,” ütles „Sajandi armastuse” kohta ka noortele seminari pidanud Risti koguduse noortejuht Linda Sakala. Talvepäevade õhtujuhil, kaitseväeteenistuses oleval Siimaril, oli talvepäevade teemaga isiklik seos riigikaitse vaatepunktist. Hea on elada vabas riigis ja seda vabadust on oluline hoida.

20  Pluss 1/2018 | www.plussmeedia.ee

Muusika, tegevused, sõnum Laager algas Põltsamaa kirikus Emmause missaga. Õhtul kogunesime koolimaja saali, kus programmi juhtisid Siimar ja Johannes, sõnumit jagas Joel Reinaru ning laval oli talvepäevade houseband. On saanud traditsiooniks, et igal aastal on talvepäevadel teemaga seonduv tunnuslugu. Selle aasta tunnuslugu oli „Sajandi armastus”, mille autorid on Miikael ja Mattias Haamer. Kaasahaaravat tunnuslugu ning ka teisi ülistuslaule võis kuulda igas hommiku- ja õhtuprogrammis. Kui houseband lõpetas, lauldi ülistuslaule ka koos 3D koguduse bändiga ning pärast seda võiski juba sammud seada Teevikusse. Kirikla oli talvepäevade puhuks isamaaliselt kaunistatud ja kohviku alternatiiv Teevik oli rahvarohke kuid hubane nagu alati. Teise päeva hommikuprogrammis pidas huvitava hommikupalvuse korraldustoimkonna liige Maarja Liis. Päeval toimusid seminarid talvepäevade teemal, milleks jaotati noored vanuse järgi rühmadesse. Seejärel algasid erinevad töötoad, näiteks kokkamine, näitlemine, muusika, fotograafia, erinevad sportmängud ning õppida sai ka piiblitunni pidamist. Pärastlõunal andis kirikus ilusa ja sisuka kontserdi Misjonikoor. Laupäevases õhtuprogrammis pidas mõtlemapaneva piiblitunni Sven-Joonatan Siibak. Pärast seda toimus lõbus mäng, kus loositud grupid pidid koolimajas erinevaid huvitavaid ülesandeid täitma, näiteks kirjutama Jumala-teemalise luuletuse, ehitama inimskulptuuri, arvama ära piltmõistatusi ja palju muud. Kui mäng oli lõppenud, läksid kõik kirikusse Taizé palvusele. Õhtu lõpetas Teeviku burksiõhtu ning andekad vabalava esinejad.


Talvelaagris osalejad on sõbralikud ja rõõmsameelsed, talvepäevadelt leiab uusi häid sõpru.

Põltsamaa ta lvepäevad toimuvad igal aastal veebruari esim esel nädalavahetus el. Järgmised talv epäevad: 1.–3. veebruar 2019 Kodulehekülg : talvepaevad.all ikal.com

Kaasahaaravat tunnuslugu ning ka teisi ülistuslaule võis kuulda igas hommiku- ja õhtuprogrammis.

Talvepäevad lõppesid pühapäevahommikuse jumalateenistusega EELK Põltsamaa Niguliste kirikus, pärast mida läksid kõik koju, südames rõõm ja tänu.

Siin on tore! Talvelaagris osalejad on sõbralikud ja rõõmsameelsed, talvepäevadelt leiab uusi häid sõpru, kellega just usu teemadel mõtteid vahetada. Osalenud noored kiitsid ka houseband'i imelist ülistusmuusikat, samuti on talvepäevadel üheks lemmikuks Teevik koos vabalavaga. „Laager on väga vahva ja siit leiab uusi sõpru. Soovitan väga noortel siia laagrisse tulla, isegi siis, kui nad ei ole veel usus kindlad,” lausus talvepäevadel osalenud Vanessa.

21

Pluss 1/2018  


Noortejuht

Tekst Hanna Maria Salong Foto Madis Kask

MATTIAS PÕLDARU – hoolitseb talvepäevade meeskonna toimimise eest

Mattias Põldaru (31) on ehitusinsener, keda igapäevaselt võib näha Tallinna Tehnikaülikoolis. Ta on tegev ka Rakvere Vabakoguduses ning Keila Baptistikoguduses, kuid veebruari esimesel nädalavahetusel oli ta tegutsemas Põltsamaal Kirikunoorte talvepäevadel. Seal hoolitses Mattias meeskonna toimimise ja tiimitunde eest, lisaks veel programmi toimimise eest lavamänedžerina. Mida tähendab Sinu jaoks selleaastase laagri teema „Sajandi armastus”? Minu jaoks on laagri teemal kaks tähendust. Ühelt poolt armastus kodumaa vastu. Teema teine pool on pigem kahe millenniumi armastus. Just see, mida Jeesus tegi, kui ta nii minu kui kogu inimkonna pattude eest ristile läks. Ta enda sõnu kasutades: „Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest.” (Jh 15:13)

Oled olnud vabatahtlik mitu aastat. Mis on aastate jooksul muutunud? Igal aastal on programmis midagi uutmoodi olnud, kuid ka traditsioonidest peetakse siiski väga lugu. Aasta-aastalt on side meeskonnaliikmete vahel tugevnenud ja ka uued mesilased võetakse väga hästi tarusse vastu. Olen aastate jooksul erinevaid vabatahtlike rolle proovinud nii laval kui selle kõrval ning alati on olnud väljakutseid ja midagi uut.

Milline on esmane emotsioon pärast laagri lõppu? Mida kaasa võtad? Suur rõõm ja väsimus on huvitav sümbioos. Lisaks sellele tugev tunne, et Püha Vaim on kohal ja juhib. Kaasa tuleb palju häid soove osalejatelt ja teadmine, et teeme talvepäevadel midagi tähendusrikast, isegi igavikuliselt olulist.

Mis on järgmise aasta visioon? Ma arvan, et hea vaimulik sõnum ja mõju on jätkuvalt olulised märksõnad. Programm võiks olla pisut paremini tasakaalus, et oleks vaba aega, uneaega, aega kõnelejate ja kõige muu olulise jaoks. Tiimi tagasiside-koosolekul tuli erinevaid mõtteid. Kindel on aga see, mida Markus Haamer ütles: „Järgmised talvepäevad toimuvad!”

22  Pluss 1/2018  |  www.plussmeedia.ee


+3 lood Koostanud Artur Sirk Fotod Marta Roosimaa ja Unsplash.com/Jeremy Yap

Tõde või müüt? Selles veerus käsitletakse erinevaid kristlust puudutavaid väiteid.

Usk on see, mis meid päästab.

T

õde. Inimesel võib olla usk endasse, loodusesse või headusesse, paraku ükski neist ei lahenda meie patu probleemi, millest me päästmist vajame. Meid päästab ainult usk Jeesusesse Kristusesse, et Tema lepitas meid ristisurmaga. Paulus ütleb: „Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu - ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt.” (Ef 2:8). Ei saa eraldada usku ja armu - usk on kui tühi käsi, mis võtab vastu pääste, mida antakse armust. Usk ei ole minu tegu, vaid and Jumalalt. Jeesusesse uskumine ei ole pelgalt mingi teadmise vastu võtmine, vaid usaldus Jeesuse vastu, mis muudab meid täielikult. Kas Sul on usk päästvasse armu?

Piibli ABC irjakoht.

k

Lemmik-

simaa, 19 o o R a n i Hel lgata Tartu Ko ogudus baptistik

elate: ga, kuidas te le o o h s ii s d, kasuVaadake nagu targa id a v , d tu ru a ad. vad on kurj mitte nagu e ä p t s e s , ti õiges tades aega ) (Ef 5:15–16 kõige ine nõuab m ta u s a k ult õigesti uda täielik d n e k s M I K S : Aja e k t e tahe aldamist, s on Jumala a tühise kõrv lg u h u u i. Vatele. M vangeelium e s k Jumala tah ta lu : u ustab mõte a, et me ku n in d in m kindlasti k kuid Jeesee raske, ägi teistele rä i e , hel tundub d e s a meie, kristl „Kui isegi siis veel?” susest, kes

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

J

Joosija

Nimi Joosija tähendab „Issand põleb”, „Issanda tuli”. Joosija oli üks kõige jumalakartlikumaid kuningaid Iisraelis. Ta viis läbi väga tõhusa usupuhastuse, mille ajal hävitati peaaegu täielikult kõik ebajumalakujud, -pühamud ja -preestrid Iisraelis.

23

Pluss 1/2018   3/2017  


Piiblitegelane

RUTT

Ruti lugu räägib erakordsest naisest, kelle vankumatu armastus tegi võimatu võimalikuks ning kelle pojapojapoeg oli Taavet. Tekst Kristina Lillemets Pilt Wikipedia

Nälg viib kodumaalt Üks mees, Elimelek, otsustas oma perega minna Juudamaalt Moabi väljadele, sest nende kodukohas oli nälg. Üsna varsti ta suri ning ta naine Noomi ja kaks poega, Mahlon ja Kiljon, jäid pereisata. Pojad abiellusid moabi naistega, Ruti ja Orpaga. See oli juudi pühakirjaga vastuolus. „Ammonlane ja moab ei tohi tulla Issanda kogudusse, isegi mitte kümnendas põlves ei tohi nad tulla Issanda kogudusse, mitte iialgi.” (5Ms 23:4). Nad olid kümme aastat lastetus abielus ja siis mõlemad mehed surid. Neist jäi maha kolm lesestunud ja leinas naist: Noomi, Orpa ja Rutt.

Koju tagasi pöördumine Noomi otsustas Petlemma tagasi minna, sest kodumaal olid ajad muutunud ja nälja asemel küllus. Orpa ja Rutt läksid temaga kaasa. Teel sinna palus Noomi miniatel kodudesse tagasi minna, sest ta arvas, et nii on neile parem. Kumbki ei olnud nõus, aga Orpa otsustas siiski ämma nõu kuulda võtta. Rutt seevastu ütles Noomile: „Ära käi mulle peale, et ma sind maha jätaksin ja pöörduksin tagasi su juurest, sest kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina, ja kuhu sina jääd, sinna jään minagi! Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal.” (Rt 1:16)

24  Pluss 1/2018 | www.plussmeedia.ee

Jumal hoolib igast inimesest, olenemata tema ühiskondlikust positsioonist või rahvusest.


Fakte

• „Rutt” tähend ab heebrea keeles sõpru st. • Lugu toimus a jal, kui Iisraeli rahvast ei valitsenud veel kunin gad vaid kohtumõistjad. • Moabi rahval, kelle hulka Rutt kuulus, olid oma jumalad, kuid R utt ütles neist Issanda n imel lahti.

Rutt oli erakordne naine ka seetõttu, et olenemata päritolust, on ta Jeesuse esivanem. Lunastaja Rutt oli nõus minema täiesti võõrale maale ja võõra rahva sekka, mis ilmestab, kui palju ta oma ämma armastas ning kui lojaalne ta oli. Kui nad Petlemma jõudsid, läks kogu linn elevile – paljud üllatusid Noomiga juhtunu pärast ning tema tagasituleku üle. Kuna oli lõikuseaeg, palus Rutt Noomilt luba põllule maha jäänud viljapäid korjama minna, et neil oleks midagi süüa. Seal märkas teda Boas, sest Rutt oli tema põlluosal. Boas otsustas Ruti eest hoolitseda ja talle süüa anda, sest ta oli kuulnud, kui ustav Rutt oli oma ämmale olnud. Kui Rutt põllult korjatud saagiga koju jõudis, rääkis ta, mis temaga juhtunud oli. Noomi seletas, et Boas on Elimeleki vend ning seega suguvõsa lunastaja. See tähendab, et Boasel oli õigus ja kohustus päästa kadumisohus Mahloni nimi ning osta Noomilt Elimeleki ja ta poegade varad, sealhulgas ka lesestunud Rutt. Tolleaegse juudi seaduse järgi oli surnud mehe kõige lähemal sugulasel kohustus perekonna vara ja naine välja osta, et naine ei peaks võõraga abielluma. Seeläbi taastati perekonna au ja nimi ning kui sündis lapsi, siis jätkus ka perekonna liin. Välja ostjat nimetati lunastajaks. Boas ja Rutt abiellusid suguvõsa nõusolekul. Neile sooviti Jumala õnnistust ja et Issanda nimi saaks Petlemmas ja kogu Iisraelis Ruti kaudu tuntuks. Peagi jäi Rutt lapseootele ja sai poja, kellele pandi nimeks Oobed. Tema oli kuningas Taaveti vanaisa.

Mitmetähenduslik lugu Ruti loost on palju õppida. Ruti ja Boase lugu võib näha Jeesuse lunastustöö allegooriana. Nii nagu Rutt ei saanud ise teha lunastamise otsust, nii peame meiegi olema lihtsalt Jumala armu vastu võtjad. Ühtlasi kõneleb lugu sellest, et Jumal hoolib igast inimesest, olenemata tema ühiskondlikust positsioonist või rahvusest. Kuigi ükski moab ei tohtinud tulla Issanda kogudusse, pälvis Rutt siiski oma piiritu armastuse, ustavuse ja abivalmidusega Jumala tähelepanu. Ta ei paistnud alguses silma millegi väga märkimisväärsega. Ent Jumal on meid kõiki eriliseks loonud ja me ei tea kunagi, keda ja kuidas Ta oma plaanides kasutab. Rutt oli erakordne naine ka seetõttu, et olenemata päritolust, on ta Jeesuse esivanem (Mt 1:5). Rutt jättis oma kodu ja rahva maha, et Issandat tundma õppida. Kas meie oleme nõus Ruti eeskuju järgima ja Jumala nimel midagi maha jätma?

25

Pluss 1/2018  


7 Seitse

Jeesuse õpetust, mis aitavad usus tugevana püsida

1

Tekst Laura Jõgar Foto Freeimages

tustel Jumalateenis käimine

s ta oli üles Naatsaretti, ku „Jeesus tuli ka ust mööda ks oma harjum kasvanud, ja lä 4:16) sünagoogi.” (Lk hingamispäeval ogis ja on meile ispäeviti sünago am ng hi is kä us Jees olla meie us käimine võib rik ki al ev pä ha eeskujuks. Pü mõtlegi, pärast, et me ei us m rju ha i ni i elus midag imiselt ida koguduses kä m ja e em te da miks se vad erinevaid kristlasi, kes leia on id Ku e. m ta oo a, kui neil usse tulla. On he rik ki e itt m s ik põhjuseid, m ii saab sõbrale kutsub kaasa. N ja ab st nu in s ke re ja püon sõber, gudus on üks pe Ko . on ta d tu da i oo märku anda, ku sta läbi jutluse, kku tulla ning la ko ik al im võ l ei hapäeviti on m d kõnetada. ulmise Jumalal en tunnistuste või la

2

Järjekin del Piibl i lugemin e

„Siis ütles Jeesus juu tidele, kes se uskusid temas: „ K ui te jääte siis te olete minu sõna tõ e sti minu jü sse, te tõde, ja ngrid ning tõd tunnetaPiibli lugem e vabastab teid.”” (J h 8:31–32) ine on krist lase võima mala Sõna lus kuulda . Jumal saa Jub meid läb anda meile i Piibli kõn eluks vajali e ta da ja k ud juhtnöö seda tõde rid.. Kui õp tundma, si im is see vabast e Piibli juba ab meid. O mitu korda lles läbi lugenu et teame k d, võib tun õike, mis P duda, iiblis kirjas mida rohk on. Tegelik em Piiblit u lt, loeme, sed õpime. Me a rohkem se avastame ll est kirjakohti, moodi ja im mis kõneta estame, ku vad uut idas me m polnud mä õnda salm rganud ja m i varem õistnud.

26     Pluss Pluss 1/2018 | www.plussmeedia.ee 1/2018  |  www.plussmeedia.ee

3

Püsiv palvetamine

ja palvetage, Jeesus ütleb: „Valvake se! Vaim on küll et te ei satuks kiusatus r.” (Mt 26:41) valmis, aga liha on nõde jün oma gritele siis, kui Jeesus ütles need sõnad palvetama, et valmistuda ta läks Ketsemani aeda s ja surmaks. See oli Talle eelseisvaks kannatusek es jüngrid on Talle palvetad raske hetk ja Ta lootis, et t oh jak hoopis magama. Kir toeks. Kuid nemad jäid iga päev palvetada. Nii ilmestab, kui oluline on del jääda ja ka rasketel hetke suudame usus tugevaks a agem kõik olukorrad om Jumalale toetuda. Usald oma patud andeks ja elus Tema kätte, palugem suse eeskujul paludes: otsigem Tema tahet Jee d nda, nagu mina tahan, vai „Ometi ärgu sündigu nõ ) nii nagu sina!” (Mt 26:39


Elus tuleb ette olukordi, mille käigus võib usk nõrgeneda. Kristlaseks olemine ei ole vaid kord tehtud otsus: usuga käivad kaasas ka teod. Järgnevad seitse Jeesuse õpetust aitavad usus tugevana püsida.

7

armastab Pea meeles, et Jumal Sind

rjake, sest teie Isal on „Ära karda, sa pisike ka griik!” (Lk 12:32) hea meel anda teile kunin ulnud, et Jumal armasKüllap paljud meist on ku mõnikord koolist alates. Siiski võib tab meid, juba pühapäeva võib nii ti a mind ka armastab. Eri tekkida kahtlus, kas Ta ikk llegi eest rdades ning kui oleme mi juhtuda keerulistes oluko s ei tasu Sii aga pole vastust saanud. juba pikalt palvetanuda, tada ja a, vaid on hea edasi palve Jumala armastuses kaheld lla hoopis ibo dus tuleb omal ajal ja võ Teda usaldada. Küll lahen gem siis, et i oskasime oodata. Usku teistsugune ja parem, ku . Jeesus ie puudustele vaatamata Jumal armastab meid me et ta oma al maailma armastanud, Jum on a nd nõ st „Se : eb ütl e usub, ei dnud, et ükski, kes temass ainusündinud Poja on an igavene elu.” (Jh 3:16) hukkuks, vaid et tal oleks

Alandlikkus

6

Jeesus ütleb: „N õnda ka teie: ku i te olete teinud kõik, mida teil on kästud, siis öelg e: Me oleme tühised sulased, me oleme ju tein ud, mis meie kohus oli teha.” (Lk 17:10) See salm kinnita b, et oleme Krist uses väärtuslikud, hoiatab, et me ei kuid ka muutuks uhkeks . Kui arvame, et ol tublid kristlased eme ja teenime aktiivs elt Jumalat, siis võ tekkida illusioon ib , et miski ei saa en am meie usku kõ Selline mõte on ju igutada. ba esimene samm uhkuse poole ja oh kirjutatud: „Uhkus tli k. On on enne langust ja kõrkus enne ko 16:18) Kui näeme, m istust.” (Õp et meie töö jumal ariigis on viljakas, tekkida kiusatus sii s võib mõtelda, et olem e väga tublid. Ag ole piibellik. Las a en nast kiita ei seda teevad teise d. Võime juhindud „Kes tahab kiidel a ki rjakohast: da, kiidelgu Issan da üle!” (2Kr 10:1 7)

4

Osadus kris

tlaste

ga Jeesus ütleb: „Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel.” (Mt 18:20) Usuelus on mei le asendamatuk s toeks teised kristlased. Lisa ks pühapäeval kogudusekaas ga suhtlemisel lastee on hea käia ka palvegrupis, et gada oma palv jaesoove ja ükst eise eest palvet Samuti on kasu ad a. lik leida usaldu sväärne inimen kogenum kristl e, ane, vaimulik em a või isa. Keegi kes oskab kuul , ata, annab nõu, rä ägib oma kogemustest, va stab meie küsi mustele ja palv koos meiega. M etab itmekesi palvet amine võib olla eriti oluline siis , kui oleme vaim ulikes võitlustes tunneme, et ei ja tule olukorraga üksi toime.

5

Kaasa teen

imine

ale, ta kas temast h ak h l se u es teda ja „Ja Je lja, puudutas vä e kä a m o (Mk 1:41) sirutas a puhtaks!”” sa , an h ta a . ütles: „M a juurde tulid ajaid, kes Tem aj iv ab e s se i ta ai ku Jeesus laaninud või polnud seda p Ta i ku , is si ing Tal oli i eg Is tähelepanu n ju al p a g lii tõmbas Talle t ringi liikuda. isem avalikul ul er ida, võime ke u tt õ seet es kaasa teen us ud g ko se ak ene ja kas Kui meil palut lleks õige inim se e m le o s ka ti oma vahel kahelda, äiteks parajas n le o ei i ku ma, ndel olla, et saame hakka is. Aga võid ki rm vo õjub as im ar p a teenimine m usuelus as ka es us ud hkem el kog eid Jumalat ro praktilisel mo m ib h ju ee S tiivselt. ale toetudes usuelule posi paluma. Tem i ab t al m Te ime kogeda, usaldama ja t parima ja võ as d en a d an t saame lihtsal ks. tele õnnistuse et oleme teis

27

Pluss 1/2018  


Piibliõpetus

MINA AITAN SIND Tekst Markus Haamer Autor on EELK Põltsamaa koguduse õpetaja ja Viljandi praostkonna abipraost Fotod Tiit Kuusemaa ja Unsplash / Neil Thomas

A

itamine on üllas tegu, heategu. See on enda kellelegi teisele avamine. Aitamine on seotud mingi ressursi, näiteks aja või jõu, mõistuse või oskuste kasutamisega. Tegelikult võib igat liigutust, mis kellegi teise jaoks tehtud, nimetada heateoks või aitamiseks. Sageli seda ehk ei taibata, kõik tuleb loomulikult, ilma pingutuse ja otsimiseta. Sama loomulikult võib tulla ka paha tegemine. Elu saab elada teadvustatult ja ilma teadlik olemata. Teine variant on kehv, sest sellisel juhul ei anta endale tehtust aru. Teisi aidates oleks hea aidata ka ennast. Eduelamuse ja heakskiiduga kaasnevad väga olulised emotsioonid. Näiteks annab tunnustus, mis kellegi aitamisele järgneda võib, ka aitajale elujõudu ja aitab jätkata. Jumal on loonud inimese nii, et temas on sisemine tunnetus heast ja kurjast. Ka rõõmu kellegi aitamisest võib leida enda seest. Ning seejärel tasub tänada Jumalat, et Ta andis võimaluse ja jõu aitamiseks. Kui aitad kedagi, kes ei ole sinuga ehk kõige paremates suhetes või on ükskõikne, ei pruugi inimesed Sind tunnustada, aga Jumal paneb Su tegusid kindlasti tähele.

28  Pluss 1/2018 | www.plussmeedia.ee


Õpetussõnades on kirjas hea mõtte: „Kui su vihamehel on nälg, anna temale leiba süüa, ja kui tal on janu, anna temale vett juua, sest nõnda sa kogud tuliseid süsi tema pea peale ja Issand tasub sinule selle eest!” (Õp 25:21– 22) Head tehes saame viha lõpetada.

Kuidas leida võimalusi aidata? Minu taat, kui ta noor poiss oli ja tahtis innukas skaut olla, sattus hätta. Skaudi reeglites on üleskutse igal päeval üks heategu teha. Niisiis käis ta mööda Kuressaare linna ja otsis kedagi, kes abi vajaks. Abivajajaid oli aga raske leida. Memmekesed olid tragid, said oma poekotid ise veetud, keegi ei vajanud sõidutee ületamisel abi. Nii tuli tihti ilma heategu tegemata kurvalt koju lonkida. Siis kui mure suureks läks, hakkas ta mõtlema ja leidis, et siiani on ta asjale liiga kitsalt lähenenud. Ühel hetkel sai ta aru, et ka kodus vajatakse abi. Sellele tõdemusele tuginedes saigi ta olla hea skaut. Aitamiseks tuleb olla avatud!

Jumal on loonud inimese nii, et temas on sisemine tunnetus heast ja kurjast. Kas käsi peab kätt pesema? Mõnikord mõeldakse, et kui mina aitan, siis ehk aidatakse ka mind. Ühest küljest on selline suhtumine väga inimlik. Vahel võib see nii ka toimida. Kui oled kedagi aidanud, siis võid ju samuti minna vajadusel temalt abi paluma. Tõelise aitamise puhul sellist ootust olema ei peaks, või kas äkki ikkagi on meil kohustus heategu vastata? Siinkohal tuleb meelde kirjakoht, mis räägib küll annetamisest, aga seda võib lugeda ka aitamise kontekstis. „Sina aga, kui sa oma almust jagad, siis ärgu su vasak käsi teadku, mida su parem käsi teeb.” (Mt 6:3) Selguse mõttes võib natuke edasi lugeda.

29

Pluss 1/2018  


Mõni aeg tagasi juhtus Põltsamaal suur õnnetus – üks maja läks põlema. Sellega seoses paluti abi, paluti annetada erinevaid esmatarbe asju. Mõne päeva pärast oli vajaminevat kraami juba ülegi. Inimesed aga tahtsid edasi aidata. Heategijaid oli sadu, aidati kaastundest. Kuidas saaks nüüd eeldada, et see pere kõike seda head tagasi hakkaks tegema või tasuma? Õigest aitamisest jääb headuse jälg, mitte märk andjast.

Aitamiseks tuleb olla avatud! Kes mind siis aitab? „Ma olen väga hea inimene ja aitan kõiki, kuid keegi ei tee mulle midagi head.” Ma ei tea, kas olete kuulnud nii öeldavat või oled ehk ka ise nii mõtelnud. Võibolla ei ole Sa sel juhul osanud märgata head, mida sulle on tehtud. Ärkasid täna ja loed nüüd seda lugu. Kas oled mõtelnud selle üle, kes Sind uude päeva aitas? Kas see on Sulle loomulik ja iseenesestmõistetav, et nii käibki? Muidugi on see loomulik, et Maa pöörleb ja päike tõuseb, inimesed ärkavad ja hakkavad tegutsema, nii igal päeval. Aga kas see igapäev ei või ükskord ka ootamatult lõppeda? See on Jumala käes. Abistamise märkamine on and, mida tuleb õppida. Mõned loomulikud asjad ehk juhtuvadki seetõttu, et kellegi hea käsi on mängus. Märka Jumala abi, kelle heast armust Sa tänases päevas oled.

K Ü S IM U S I

Kumb on Su lle keerulise m, kas teist inimest aida ta või lasta e nnast aidata Miks? ? Kuidas saak sid Sina täna lähedasi aidata, et nä idata neile Ju mala headus t? Kuidas reag eerid, kui ke egi on Sind aidanud? Kuidas käit uda kristlase na kooli-, töökaaslaste keskel?

30  Pluss 1/2018 | www.plussmeedia.ee

PALVE

Kallis Taevane Isa, tänu Sulle, et Sa oled pannud meie sisse Püha Vaimu, kes annab meile jõudu teha head oma lähedastele. Tänu Sulle, et Sa oled kinkinud meie kõrvale inimesi, kes aitavad meid raskustes ja kellele saame ise toeks olla. Palun kingi meile oma armu igal uuel päeval ja aita meil ka teisi inimesi näha nii, nagu Sina neid näed. Aamen.

Ma ei vaja abi, olen isegi tubli. Kindlasti ollakse tublid, kui nii arvatakse ja tunnetatakse. Tublidus ja enesekiitus võivad mõjuda vahel ka halvasti, blokeerida taipamise, et abi vajatakse. „Kas sa vajad abi?” – „Ei, ma saan ise hakkama! Keegi ei saa mind aidata, sest mina tean ja oskan kõige paremini.” – „Keegi ei saa mind aidata, sest minu mure on nii suur.” Kas Jumal siiski ei suuda ja oska paremini? Iisraeli rahval tuli ka vahel selline uhkus peale ja nad ei lasknud Jumalat endile enam ligi. Kuid see ei lõppenud hästi. „Issand Jumal on iseeneses vandunud, Issand, vägede Jumal, ütleb: Ma ei salli Jaakobi kõrkust, ma vihkan tema paleesid; ma loovutan linna ja kõik, kes selles on.” (Am 6:8) Jäägu kõrkus meist eemale! Piiblist loeme ja saame kinnitada end selle teadmisega: Jumal suudab ja tahab aidata. „… ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen su tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega! […] Sest mina olen Issand, su Jumal, kes kinnitab su paremat kätt, kes sulle ütleb: „Ära karda, mina aitan sind!”” (Js 41:10,13)


Õigest aitamisest jääb headuse jälg, mitte märk andjast. Ehime end võõraste sulgedega. Hiljuti käisin poes mutreid ostmas. Tahtsin maksma hakata, kuid siis ütles müüja: „Täna teeme jumalamehele tasuta, sest on nii ilus ilm.” Niisugune käitumine oli ootamatu, samas tore. Tänasin lahkelt ja lahkusin. Kas olin mina selle ilusa päikese taevasse keeranud, et mind tänati? Ilmselt mõistis müüjagi, et see kaunis päev oli Looja and ja oli selle üle tänulik. Mida mul siis enamat teha oli, kui rõõmustada sellest, et Jumal laseb meil rõõmustada Tema tegudest. „Seepärast kuulge, mõistlikud mehed, mind: kaugel on Jumalast õelus ja Kõigevägevamast ülekohtutegu. Sest inimese tegu mööda tasub ta temale, ja nagu on kellegi tee, nõnda temale antakse. Jah, tõesti, Jumal ei tee ülekohut ja Kõigevägevam ei vääna õigust.” (Ii 34:10–12)

Markus Haamer

31

Pluss 1/2018  


Palvus

Tekst Hanna Maria Salong Foto Pixabay

, e m a t s a Arm e m e l o t s e s d u t a t s a m ar

PALVE Isa, aita meil anda juhtimine Sinu kätte, et saaksime olla valguseks maailmas. Võta enda kontrolli alla kogu meie elu ja lase meil tunda oma armastust, et oskaksime armastada neid, kes käivad meie kõrval.

32  Pluss 1/2018 | www.plussmeedia.ee


K

ujuta ette, et sõidad maanteel. Turvaliselt sõitmiseks ei piisa ainult märkide nägemisest, vaid neid peab ka järgima. Niisamuti on ka kristlase elus. Üks asi on Sõna lugeda, kuid selle oma ellu rakendamine on hoopis midagi muud. Jeesuse suurim käsk oli, et me armastaksime Issandat kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ning ligimest nagu iseennast. (Mt 22:37,39) Jumalat armastada tähendab armastada kogu Tema loodut. Me ei saa ühegi inimese kohta, kellest tänaval möödume, ütelda: „See ei ole ligimene”. Armastuse käsu alati järgimine tundub võimatu. Kuid see on nagu esimest korda maanteel auto juhtimine: ükskõik kui palju proovid, on käed roolil krampis, keha pinges ja hirm hinges, et ei tule välja. Kuid meid ei olegi kutsutud roolis istuma. Populaarse laulu sõnad kõlavad: „Jesus take the wheel” ehk „Jeesus, juhi Sina”. Meie elu on antud elamiseks meile, kuid Jumala käsu järgi saame elada vaid Tema juhtimisel ja Püha Vaimu abiga. „Meie armastame, sest tema on meid enne armastanud.” (1Jh 4:19) Ainult siis, kui oleme tundnud Jumala armastust oma elus, oskame ka meie armastada. Kuid ainult piduripedaali või käigukangi üle andmisest ei piisa: seni kuni istume juhiistmel, oleme juhid meie. Peame andma üle kogu juhtimise Temale ja ainult nii saame elada Vaimus ning suudame seadust täita. Suudame armastada Jumalat ja teenida ligimest armastuses, rõõmuga, pika meele ja lahkusega. Sest Jeesus armastab igat inimest ning tema juhtimisel ja jõuga suudame seda meiegi.

33

Pluss 1/2018  


Hingehoidja

Kuidas leinajale to Lein ehk kaotusvalu on loomulik reaktsioon armsa inimese surmale, mis hõlmab erinevaid emotsioone ja väljendusviise. Leinaks on raske valmistuda. Võime teoorias küll teada, mida lein endast kujutab, aga reaalsuses on asjalood tihtipeale teised. Leinajale toeks olla pole kerge, aga on siiski võimalik. Tuleb meeles pidada, et meie peamine lohutuse allikas on Jumal, kes on kinnitanud oma rahvale: „Mina, mina olen see, kes teid trööstib!” (Js 51:12) ning „Kui mu südames oli palju muremõtteid, siis sinu lohutused trööstisid mu hinge.” (Ps 94:19)

Koos palvetades Jeesus teab, millest leinaja läbi läheb. Ta on ise tundnud kurbust ja haletsust, kui Naini linnast kanti välja surnut, oma ema ainsat poega, kelle Jeesus siis üles äratas (Lk 7: 11-15). Piiblis on salm

Lein ja selle etap id võivad igaühe l väljenduda erinevalt. Psüh holoogilises kont ekstis võib eristada 7 le inafaasi, mis võiv ad – olenevalt inimes est – kesta nädala id, kuid või ka aastaid: 1) šokk, tardumine ja tuimus (inimene ei saa aru, mis juhtus, mis toim ub); 2) eitamine (see po le võimalik, ei saa olla tõsi, ta oli ju hea inimene); 3) viha (miks ta min d maha jättis, miks ma kannatama pean); 4) enda ja teiste sü üdistamine (miks on Jumal nii ebaõiglane, mina oleksin pidanud ol ema tema asemel, kui ma olek sin teisiti teinud, ol eks ta veel elus); 5) depressioon ja m asendus (ma ei tah a enam kedagi näha ega selle st kuulda, elul pole mõtet, kõik on mu maha jätnu d, ma ei tohi rõõm ustada – see oleks reetmine); 6) leppimine oluk orraga (enam ei an na midagi teha, see ei sõltu m inust, olukorraga tu leb leppida, pean Jumalat usald ama); 7) ellu tagasipöörd umine (tekivad uu ed plaanid, isikliku elu jätkamin e, suutlikkus olla rõ õmus).

34  Pluss 1/2018 | www.plussmeedia.ee

(Jh 11:35), mis koosnebki vaid kahest sõnast: „Jeesus nuttis.” Jeesus tundis empaatiat surnud Laatsaruse õdede Maarja ja Marta vastu. Ta koges nende leina, lootusetust, valu ja kaotust. Ta nuttis, mõistis nende tundeid. Julgusta leinajat pöörduma palves Jumala poole ja/või tehke seda üheskoos. Jumal ise lohutab meid Püha Vaimu kaudu (Jh 14:26) ja Taevane isa annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad (Lk 11:13). Pühakiri juhendab: Ärge muretsege millegi pärast, vaid andke Jumalale palve ja anumisega teada kõik, mida te vajate, väljendades ka tänu. Ja Jumala rahu, mida inimmõistus ei suuda haarata, kaitseb teie südant ja mõtteid Kristus Jeesuse kaudu. (Fl 4:6-7 järgi)


eks olla?

Tütarlastekonverents Filter 5. sünnipäev

7. aprill 2018

Tekst Eleri Viinalass Foto Unsplash.com/Ben White

Lihtne on öelda: „Ma palvetan su eest!” Tegelikkuses võib see üldsegi meelest minna. Seepärast on hea võtta aega koheselt palvetamiseks. Võid küsida: „Kas ma võin su eest kohe praegu palvetada?” Usun, et keegi ei ütle sellest ära.

Kuulata ja mõista Tihtipeale on raske leida sõnu, mida leinavale inimesele öelda. Kuidas olla toeks? Ole julge juhtunust rääkima ja kasutama ka sõna „suri”. See näitab, et oled avatud teise inimese tunnetele. Ole valmis kuulama ja laskma leinajal endal läbielatust rääkida. Ära kiirusta omapoolsete nõuannetega! Juba ainuüksi lähedus pakub tuge. Kuigi sa ei pruugi leinaja tunnetest päris täpselt aru saada, on tähtis juba see, et sa tahad mõista, kuidas ta end tunneb! Nuta koos nutjaga (Rm 12:15), näita välja empaatiat, et leinaja ei tunneks end nii üksi. Samuti on oluline, et leinaja teaks: me oleme tema jaoks olemas ja valmis abistama, tegutsema. „Lapsed, ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega,” õhutab pühakiri (1Jh 3:18). Valmista toitu, paku leinaja külalistele öömaja, pese pesu, hoia lapsi, aita asju ajada või ole autojuhiks. Lihtsad, siirad ja armastusest lähtuvad teod on alati väärtuslikud.

Tallinnas, Toompea 3 www.filtereesti.ee

Jumala tõotused Tuleta leinajale meelde Jumala tõotusi, mis võiksid sellisel raskel ajal anda tuge ja lootust. Ilmutusraamat 21:4 lubab: „Tema pühib ära iga pisara nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist, ning valu ei ole enam, sest endine on möödunud.” Taevas ei ole enam ei valu, haigust ega surma. See on imeline tõotus ja lohutus! „Issand on ligi neile, kes on murtud südamelt, ja päästab need, kellel on rusutud vaim. Ta parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad,” kinnitatakse psalmides (Ps 34:19, 147:3). „Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse,” lisab evangeelium (Mt 5:4). Seega võime arvestada: millest ja kuidas leinaja iganes läbi läheb – Jumal on talle ligidal.

Sinu lool on mõju

tallinn

05|mai|18 21-23|sept|18 ppfestival.ee


Test Koostanud Marilill Roosimaa Foto Pixabay

MILLINE PALVETAJA OLED SINA? Palve on võimas relv olukordade muutmiseks. Kas ja kuidas Sa seda kasutad? Vahel on elu raske, oled nii väsinud ja tüdinenud, et ei taha palvetamisest kuuldagi. Teinekord tahad just Jumala ligiolus olla. Siin saad hinnata, mis iseloomustab Sinu palveelu.

1. Õpetaja süüdistas Sind alusetult ja käitub Sinuga väga ebameeldivalt. Mida teed? a) Palvetad, kuid nähvad midagi ebaviisakat ning kuulutad klassis kõigile, mida õpetaja Sulle tegi. b) Palvetad, et Jumal aitaks andestada, ja õnnistad õpetajat. c) Palvetad, et õpetajaga juhtuks midagi halba. 2. Iga kord, kui Sul palutakse grupis häälega palvetada, siis… a) …palvetad, kuid tunned, et teed suuri sõnu ja katkestad palvetamise. b) …tänad ja palud siiralt ja lihtsate sõnadega. c) …palvetad valju häälega, võimalikult pikalt ja ilusalt.

3. Isikliku palveaja alguses… a) …tänad lühidalt, kuid asud kohe enda murede ja probleemide juurde. b) …tänad alati ja ülistad Jumalat kõige eest, mida Ta on sellel päeval teinud, siis palvetad teiste eest ja seejärel enda vajaduste pärast. c) …palud, et kõik läheks nii, nagu Sina tahad, ja tõreled Jumalaga näiteks selle pärast, et Ta ei aidanud sul kontrolltöös head hinnet saada. 4. Sul on mure sõbra või töö pärast, mis on tulemas. Kuidas käitud? a) Palvetad korraks, kuid loobud peagi ja hakkad muretsema. b) Annad palves mured Jumala hoolde ja jätkad palvetamist, kuni saad vastuse. c) Unustad Jumalat olukorda kaasata ja proovid murega ise hakkama saada.

Tulemused: Otsi Jumala tahet ja Tema ligiolu ning ära toetu vaid enese mõistusele. (Õp 3:5) Kõige enam vastuseid c): Su südame hoiak vajab uuendust. Saad ka teisi palvetega aidata ja toetada. Õp 3:27 Kõige enam vastuseid b): Oled alandlik ja püsiv palves. Kõige enam vastuseid a): Su palveelu pole päris välja kujunenud, vahel oled ebakindel. Võta rohkem aega Jumalaga. Palu, et Ta õpetaks Sind palvetama. Ära anna alla! Mt 6:33

36  Pluss 1/2018 | www.plussmeedia.ee


Kuidas aidata teisi, kui eelarve on N Meed ias kutsu takse meid pidev alt üles abiva jajate le raha anne tama . Kuid noor el inim esel võib tekk ida tunn e, et enne , kui ta ei ole tööle läinu d ja haka nud raha teeni ma, ei ole tema st ka aitaja t. Pluss tuleb Sulle appi ja aitab ka Sinu st aitaja vorm ida.

Elukool Koostan ud Mad is Ehan Fotod P urm ixabay

ULL?

1. MÕTLE LÄBI, MIS ON SINU RESSURSID. NÄITEKS: VABA AEG, HEA PEA, TÖÖKUS, MOBIILTELEFON JMT. • Täiskasvanutel on tänapäeval tihti pigem vaba raha kui vaba aega. Seega hinnatakse millelegi panustatud aega üldjuhul palju enam kui rahalist kingitust.

• Hea pea aitab Sul koolitöödest ja õppematerjalist kiiresti aru saada. Kui Sa oled ise materjali selgeks saanud, siis on Sul suurepärane võimalus aidata neid, kellel oleks õppimisel abi tarvis.

2. KEDA SA SAAKSID JA TAHAKSID AIDATA? • Vanavanemad – mine külla, helista, aita maatöödes… • Vanemad – aita süüa teha või kodutöödega, aita nooremate õdede-vendade eest hoolitseda… • Naabrid – aita hoida nende lapsi, talvel lund maja eest lükata, suvel muru niita. Lihtsalt suhtle nendega: märka neid. • Sõbrad – pühenda neile aega, tee kellegi päev rõõmsamaks. :) • Klassikaaslased – aita koolitöödega ja ole lihtsalt nende sõber.

• Maal elavatel vanavanematel või sugulastel leidub NB! OLE LOOMINGULINE JA Sulle kindlasti tööd. Kui oled töökas, siis AVASTA MUIDKI VÕIMALUSI! ainult küsi ja Sulle antakse. • Mobiiltelefon on väga hea abivahend. Helista sõbrale, keda pole ammu näinud, või vanaemale-vanaisale. Uuri, kuidas neil läheb. Telefonikõne või sõnum annab märku, et keegi mõtleb nende peale. Kellele ei meeldiks teada saada, et nende peale mõeldakse? :) • Palveta inimeste eest! Näiteks oma kooli õpetajate ja pastori eest.

37

Pluss 1/2018  


PLUSS

MUJAL 38

  Pluss 1/2018 | www.plussmeedia.ee

Plussmeedia.ee Pidevalt uuenev uudisblogi

PlussPunkt

Alati kättesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt Eetris 1. ja 3. teisipäev kl 22:00


SEAL, KUS SINAGI

ÜKS =

ÜKS

RÕÕMSAT PLUSSI LUGEJAT Telli Pluss endale, sõbrale või õpetajale. Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee Lõika välja ja postita

Jah, Jah,soovin soovintellida tellidaPlussi Plussi  Aastatellimus  Aastatellimus88eur eur  Aastatellimus  Aastatellimusjajatoetus toetus Plussi Plussi tööle tööle2020eur eur

Tellija Ajakirja nimi:saaja                                                                                                     nimi:                                                                                                     Aadress: Aadress:                                                                                                                                                                                                                                             Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula:                                                                                                                                                                                       Telefon: Telefon:                                                                                                                                                                                                                                               E-post: E-post:                                                                                                                                                                                                                                                    Tellin  Tellin ajakirja ajakirjakingituseks kingituseks

Kingitustellimuse Ajakirja saaja nimi: saaja                                                                                                    nimi:                                                                                                     Aadress: Aadress:                                                                                                                                                                                                                                             Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula:                                                                                                                                                                                       Telefon:                                                                                                                        E-post:                                                                                                                         

Pluss sotsiaalmeedias

Youtube

Instagram

39

Pluss 1/2018  

SIIA KLEEBI

Twitter

POSTMARK

Facebook

EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN

Foto Anete Toming


Plussmeedia EELK Misjonikeskus

Tehnika 115 Tallinn 10139

r e b õ s e Tõelin

l a j a l a g i b a t s a m r a b e l u t s ja häda

, s k i s ilm

kes on

d n e v Õp 17:17

Profile for Nuotta.com Youth Media

Pluss 1/2018  

Laura Veisveer - teenib kaasa Mustamäe koguduses. Tenth Avenue North - gospelbänd Ameerikast. Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus. Lauri Pöör. Põl...

Pluss 1/2018  

Laura Veisveer - teenib kaasa Mustamäe koguduses. Tenth Avenue North - gospelbänd Ameerikast. Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus. Lauri Pöör. Põl...

Profile for nuotta
Advertisement