__MAIN_TEXT__

Page 1

1

2017

Urmas Viilma −

Märts 2,49 €

peapiiskop kui teiste ülemus või teenija?

Daniel Levi

7

ASJA, mis peaksid

olema teisel kohal, kui on esimesel

JUMAL

7 1 0 2 d a v e Piiblipä “ s i m r o v s „Elu parima Pluss 1/2017

1


Sisukord Inimeste lood Pluss lugu: Daniel Levi Viinalassi jaoks tähendab muusika mälestusi, tundeid ja tänapäeva, lk 4 Daniel Levi jääb muusika-maailmas kindlaks oma väärtustele ja hoiab Jumalat elus läbiva joonena. Gospel: Keila Fusion, lk 8 Keila baptistikoguduse noored koondavad inimesi muusika juurde ja jagavad seda teistega. Misjon: Piiblipäevad 2017 Tartus, lk 12 Noortefestival "Piiblipäevad - Elu parimas vormis" toob värskust Su kevadesse ja suhtesse Jumalaga. Persoon: Peapiiskop Urmas Viilma keskendub oma ametis teiste teenimisele, lk 14

4

Daniel Levi

Annab kuulajatele parimad laulud ja kontserdid.

28

Kes on Jumala jaoks esikohal? Kas paavst ja pühakud või kõik kristlased?

Piibliõpetus +3 lood, lk 23 Tõde või müüt: Jumalat esikohale seades kaovad elust kõik rõõmud. Piibli ABC: Filippus Piiblitegelane: SAUL, lk 24 Jumalaga koos oli ta võimas kuningas, kuid Jumalast pöördumine hukutas Sauli ja Iisraeli rahva. Seitse: 7 asja, mis peaksid olema teisel kohal, lk 26 Piibliõpetus: Kes on Jumala jaoks esikohal? lk 28 Kas Jumala jaoks on mõni inimene või rahvas olulisem kui teised? Kirjutab Anti Toplaan. Palvus: Kuidas tulla toime võitlustega? lk 32 Hingehoidja: Meie õnn on kättesaadav täna, lk 34 Sageli jäädakse õnne ootama saavutustes tulevikus. Kuidas aga Piibel suhtub praeguse aja perspektiivi?

Elust enesest Toimetajalt: Oluliste asjade edetabel, lk 15 Film: La La Land, lk 16 Kas tuua armastus ohvriks edukusele? Raadio: Millest kuuled PlussPunktis? lk 19 Noortesaade PlussPunkt jätkab oma tegemisi ja toob Sinuni lühikokkuvõtte viimaste kuude saadetest. Noortekas: Kohila kirik on koht noortele, lk 20 Noortejuht: Karina Baumverk, lk 22 Test: Plussi lauamäng, lk 36 Elukool: Kuidas olla võidukas vs Kuidas kaotada? lk 37

20

Kohila noortekas Noortesse panustab Karina Baumverk.

TOIMETUS

Maria Salong, Iiris Turunen, Gloria

Toimetuse kontakt

Peatoimetaja Joel Reinaru

Eliisabet Jäätma, Kaarel Vahermägi,

Plussmeedia

joel.reinaru@plussmeedia.ee

Vivian Tamm, Kristi Tüvi, Kristo

EELK Misjonikeskus

Toots, Kristina Lillemets, Artur Sirk,

Tehnika 115, Tallinn 10139

Tegevtoimetaja Sirli Lend

Anti Toplaan, Jaanus Kangur, Lydia

pluss@plussmeedia.ee

sirli.lend@plussmeedia.ee

Kurus, Marjana-Kristiina Meronen.

plussmeedia.ee

Küljendaja Kalev Rodima

Väljaandja

Keeletoimetaja Kaire Petrenko

EELK Misjonikeskus

Teoloogiline toimetus Kristjan Luhamets

Koostöös

Toetamisvõimalus

Laste- ja Noorsootöö Ühendus

Ajakirja koostasid

SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele:

Soome Luterlik

Madis Kask, Anete Palmik, Karmel

Swedbank EE482200001120254269

Evangeeliumiühendus

Uuselu, Maarja-Liis Mölder, Madis Ehanurm, Kadre Arikainen, Laura Jõgar, Kersti Aun, Karl Hendrik Pluss 1/2017 | www.plussmeedia.ee Bachmann, Tõnis Takel, Hanna Kaanefoto Anete Palmik

2

Soovid toetada Plussi?

SEB EE551010602016015008

Soome Evangeelne Luterlik Rahvamisjon

Selgitusse: Pluss TRÜKK Kroonpress


Juhtkiri

Esikoht A

rmas lugeja, soovin Sulle ilusat kevadet ning Jumala õnnistust ja rahu! Talv on kenasti üle elatud ja kevad käes. Sel ajal hakkavad aga õhus liikuma igasugused asjad, näiteks armastus, lõhnad, soojus, õietolm ja batsillid. Osade eest nendest peame end kaitsma, kuid osa võime täiesti ohututena südamesse lasta. Sellist filtreerimist tuleb meil teha ka oma tõekspidamisi ja põhimõtteid valides. Kas oled mõnikord läinud poodi tooma ainult ühte asja, mida vajad, olgu selleks siis vetsupaber või piimapakk? Loomulikult ei tasu siis võtta korvi ega käru. Ja ometi leiame end lõpuks kassajärjekorrast sületäie asjadega, kust kogu aeg midagi maha kukub. Päris naljakas on olnud siis mõelda, kas oleks siiski pidanud haarama korvi või jätma hoopis pooled asjad võtmata... Suuresti juhivad meie elu lisaks vajadustele ka tahtmised. Vahel ajame need kaks omavahel nii segi, et see, mida tahame, tundub meile lausa vajadusena. Ometi on kahe sõna tähendus täiesti erinev. Jeesus õpetab jüngreid märkama linde taeva all ja lilli aasal, kelle eest taevane Isa hoolitseb, ja ütleb, et inimene on palju enam väärt. Jeesus kinnitab, et meie vajadused on Jumalale teada: “Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi.” (Mt 6:33) Meie elus on võimalik jagada välja ainult üks esikoht. See valik tuleb teha hoolega ja targasti. “Sest temas elab kogu jumalik täius ihulikult, ja teie olete saanud osa tema täiusest, kes on iga valitsuse ja meelevalla pea.” (Kl 2:9–10)

Piibel kinnitab, et Kristuses on kogu jumalik täius ihulikult, ning Tema kõrvale ei ole vaja midagi juurde otsida. Siiski ründavad kristlase maailmapilti päevast päeva eksitavad õpetused ja filosoofiad, mis näivad kasulikud ja vajalikud, kuid viivad Jeesusest eemale. Vahel pole ohtu vaja kaugelt otsida, see tuleb omaenda südamest. Mitmed kristlikud organisatsioonid kasutavad kuulutustöös pilti, mis kujutab inimese elu ringina ning ringi keskel on tool, kus istub see, kes on elus esikohal. Variantideks on kas “mina” või “Jeesus”. “Mina” võib väga agressiivselt toolile ronida, sellest kinni hoida ning Jeesuse koha endale võtta. Mida sellega siis peale hakata? Siis Jeesus ütles oma jüngritele: “Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle! Sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, leiab selle!” (Mt 16:24–25) Jumal armastab Sind ja kui Sa palud, siis tuleb Ta hea meelega Sinu ellu. Proovi ka seda imelist asja, mida nimetatakse usalduseks, ning anna oma elu juhtimine Tema hoolde. Sa ei kahetse! :) Aamen.

Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

Plussi ajakirjanik! Kumb on tähtsam, kas võit või osavõtt?

Kristina Lillemets, Tallinn: Mõnikord on hea hoopis kaotada, et tuletada meelde, mis tunne on olla viimane. Kõige põhjast on võimalus tulla jälle trepist üles tippu. Võita on hea, sest võidutunne tekitab rõõmu. Osa võtta on ka tore, sest kui sa millestki osa ei võta, siis sa põhimõtteliselt ei teegi midagi.

Küsitles Karmel Uuselu

Artur Sirk, Tartu: Kumbki neist ei tohiks olla eesmärk omaette. Elus on väga tähtis mõista üksteist ja seda, mida Jeesus on meie eest teinud. Arvan, et me ei saa tõeliselt osa võtta Jumala plaanist, kui me ei mõista selle tähendust – et mitte meie ei ole võitnud, vaid meie oleme võitjad. Jeesus on võitnud surma ja meie oleme osa sellest.

Pluss 1/2017

3


Pluss lugu

Daniel Levi Viinalanesmsuu–sik suurepära

suurepärase sõnumiga

Daniel Levi (29) on noor mees, kes ei vaja pikemat tutvustamist. Tema nimi on kuulus üle Eesti. Pole noort, kes ei suudaks meenutada mõnda juppi tema loomingust, ning mitmed teavad koguni kõiki laule peast. Ometi on tegu alandliku kristlasega, kes kõigis oma tegemistes ja tihedast ajagraafikust hoolimata hoiab alati fookuse Jumalal.

4

Pluss 1/2017 | www.plussmeedia.ee


Tekst Maarja-Liis Mölder Fotod Anete Palmik ja Madis Kask

„Tundsin, et

mu sees on mingisugused fraasid või laulud, mis peavad välja saama.“

Muusika: mälestused, tunded ja tänapäev. Muusika on Danielit saatnud terve elu. Pole olnud ühte kindlat äratundmishetke, mil ta oleks taibanud, et see ongi nüüd tema kutsumus, vaid erinevate lauludega kaasaskäivad mälestused ja tunded on teda ajapikku muusikuteele juhatanud. „Näiteks Beach Boysi lauludega seostub aeg, mil puhkasime perega järve ääres Kanadas. Mängisime Monopoli. Vinüüli ja kasseti üleminekuajast "8-track" lükati masinasse, käima läks Beach Boys ja sellega on seotud üks tunne,“ meenutab noormees. Lugu „Ave Maria“ aga tuletab Danielile meelde hoopis hetke spaast. „Olime bändiga ainsatena basseini ääres, laulsime seda kajavas ruumis. See oli nii ilus!“ jutustab ta. „Erinevad laulud toovad meelde erinevaid mälestusi ja kõik need kokku teevadki muusika selleks, mis ta on.“ Täna on Daniel veendunud, et muusika on tema kindel kutsumus ja koht, kuhu Jumal on ta asetanud. „Ma ei oska öelda, kas tunnen ka viie või kümne aasta pärast, et muusika on õige asi. Võimalik, et see muutub, aga praegu ei kujutaks ma midagi muud ette,“ tõdeb ta. „Jumal on kinkinud mulle ande ja võimalusi,“ on loo peategelane tänulik, andes samas ka endast kõik, et artisti ja muusikaloojana areneda edasi nii palju kui võimalik. Muusikakirjutamise algusest „Tundsin, et mu sees on mingisugused fraasid või laulud, mis peavad välja saama. Tõenäoliselt see ajendaski võtma kätte ja kirjutama esimesed lood,“ jutustab Daniel sellest, kuidas muusikategemine tema jaoks algas. Esimesi laule meenutab Daniel hämminguga. „Ma kirjutasin päris palju kohutavaid lugusid ja imestan siiamaani, kuidas ma suutsin vahepeal sellist saasta toota,“ on muusik enda suhtes kriitiline. Samas tahab ta oma kogemuste põhjal julgustada neid, kes mõtlevad, et ei oska midagi kirjutada. „Peadki looma palju halba, enne kui tuleb hea. See on tohutu sorteerimine ja ei tule väga lihtsalt ka minu jaoks,“ tunnistab Daniel. Pluss 1/2017

5


Jääda endaks „Mingil hetkel kogesime bändiga nii suurt vastasseisu või tunnet, et võime muutuda kellekski teiseks, seetõttu sai meie missiooniks jääda iseendaks, proovida leida üles enese tuum ja seda mitte kaotada,“ ütleb Daniel. Endaksjäämist on õpetanud ka kasvav menu, mis artistieluga kaasas käib. „Alguses, kui suurem tähelepanu tuli, puudutas see kindlasti minu ego,“ tunnistab mees. „Tänaval kõndides olin hästi rõõmus, kui keegi ära tundis ja tahtis pilti teha. Ootasin neid k o r d i , “ meenutab ta. „Mingil hetkel sain aru, et teen endast natuke liiga suure numbri. Mõistsin, et ma pole tegelikult nii äge ja kuulus, nagu ma arvan,“ tunnistab Daniel ausalt. „Tegelikult on see nõme käitumine – kõndida ringi ja oodata, et keegi sind tähele paneks. See on nii minakeskne elu. Õnneks sain sellest kiiresti aru, parandasin ruttu meelt, tunnistasin sõpradele ja võisin edasi minna.“

„Küsimus on, kuidas täna, kui iga päev tuleb miljon laulu, suudad kõnetada inimesi nii, et see eristuks.“

6 Pluss Pluss 1/2017 1/2017

|| www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

Valikud ja väärtushinnangud Daniel on oma bändiga püüdnud teha valikuid, mis ei läheks vastuollu nende endi väärtustega ega viiks kõrvale kursilt, kus nad tahavad olla. Näiteks sooviti, et Daniel võtaks osa kampaaniast, kus jalatsite nimi oli Superstar. „Nad tahtsid teha kampaaniat „Superstaarid on kohal“, aga mina kogesin, et mulle ei meeldiks nimetada end superstaariks, ja ei tundnud end mugavalt,“ jutustab ta. „Võib-olla mõni teine arvaks, et vahet pole, peaasi, et saaks kuidagi pildil olla, aga minu jaoks on oluline mõelda sellele, mis olen päriselt mina ja mis ei ole.“ Teise näitena toob muusik selle, kui taheti, et ta osaleks teleseriaalis ja mängiks justkui iseennast. „Aga see, mida ma pidin iseendana tegema – kuigi see oli show –, ei läinud minu väärtustega kokku,“ ütleb ta. Nimetatud rollist pidi Daniel lahkelt keelduma. „Keegi ei olnud solvunud, kõik said aru ja leidsid kellegi teise, kes rolli sobis. Minu jaoks oli julgustav mõista, et see kõneleb ehk rohkemgi minu kohta, kui mul on väärtused paigas ja ma tean, kes ma olen, ning tunnetan oma piire,“ räägib Daniel. Eristuda muust mürast Praegu tunnevad andekad bändinoored, et soovivad oma laulude, intervjuude ja live-kontsertidega lisada midagi väärtuslikku inimeste eludesse. „Igasugust müra on niikuinii meie ümber palju. Ei tahaks, et see, mida me ütleme ja laulame, kuuluks ka lihtsalt müra hulka.“ Daniel leiab, et tänapäeval, mil kõik on digitaalne ja kättesaadav, on ühest küljest lihtsam, teisest küljest jällegi raskem pääseda inimesteni. „Kuulsin niisugust statistikat, et iga päev laetakse Spotifysse üles miljon lugu. Küsimus on, kuidas täna, kui iga päev tuleb miljon laulu, suudad kõnetada inimesi nii, et see eristuks,“ räägib ta. Kui uurida, mis nipiga see võimalik oleks, tunnistab Daniel: „Ma arvan, et me ise ka alles õpime seda ning ei ole õiget vastust veel leidnud.“ Võimalikult suur kuulajaskond Danieli sõnul eesmärk omaette ei ole. „Ma arvan, et see on libe tee, kui hakkad mõtlema, kuidas jõuda laiema publikuni,“ ütleb ta. Üks bändi saatnud Piiblist pärit printsiip on olla ustav sellega, mis sul on, ja siis ehk usaldatakse sulle juurde. „Proovime olla ustavad, ausad ja vahetud nende kuulajatega, kes meil on,


„Üritan teha kõike sama suhtumise ja meelsusega, nii et Jumal ei oleks eraldi kategooria, vaid läbiv joon kõige juures.“ ning anda neile parimad laulud ja parimad kontserdid,“ räägib Daniel. Jumala paigutamine elu-graafikusse Täna tõdeb Daniel, et muusikaga tegelemine võtab suurema osa tema ajast, kuid see ei takista asetamast Jumalat esikohale. „Olen proovinud elada nii, et ei hoia lahus asju, mida teen Jumalale ja mida endale – see poleks õige ja tundub kahepalgeline.“ Danieli eesmärk on, et kõigest, mida ta teeb, tunneks rõõmu nii tema ise kui ka Jumal,olgu selleks siis sõpradega olemine, muusika tegemine, teleprojekt või üksinda kodus palvetamine. „Üritan teha kõike sama suhtumise ja meelsusega,nii et Jumal ei oleks eraldi kategooria, vaid läbiv joon kõige juures.“ Kuidas seda täpselt saavutada? Daniel arvab nii: „Igal hommikul tuleb ennast vastavalt meelestada. Sa pead olema juurdunud selles, mida Sa elad ja keda Sa usud, et see tuleks loomulikult välja. Kui Sa liht-

salt tunned, et tahad hakata paremat elu elama, aga praktiliselt selleks midagi ei tee, siis see jääbki ainult mõtteks... Usuga on täpselt samamoodi.“ Suhtest Jumalaga Daniel soovitab mõelda inimestevahelise suhte peale: „Suhte toimimiseks peavad mõlemad pooled üksteisega rääkima. Täna Jumalat selle eest, mis hästi, ja palu Teda seal, kus tahaksid juurde. Samas sellega suhe ei piirdu, tuleb ka kuulata. Jumal on Piibli kaudu nii palju rääkinud, aga Ta räägib ka Püha Vaimu kaudu. Jumal näiteks ütleb, mida me peaksime tegema. Kui sõber hoiatab Sind halvaksläinud toidu eest, siis sõpra Sa kuulad ja usaldad tema juttu. Me peaks Jumalat ka niimoodi usaldama. Suhe Jumalaga peab olema elav sõprussuhe. Kui see suhe on elav, siis Sa usud, mida Jumal räägib, ja ka teed nii, nagu Ta ütleb.“

Pluss 1/2017

7


Gospel

Keila

muusika ühendab sõpru ja loob uusi võimalusi

8 Pluss Pluss 1/2017 1/2017

|| www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee


Fusion Tekst Kadre Arikainen, Fotod Erakogu

Fusion on Tšehhist alguse saanud ja üle Ida-Euroopa leviv 13–19-aastastele noortele mõeldud pop-roki koor, mis annab võimaluse õppida kitarri, trummi, bassi, klahvpille, soololaulu jpm ka siis, kui Sa seda kunagi varem teinud pole. Fusioni eesmärk on avastada inimestes potentsiaal ning luua keskkond, kus nende parim saab Jumala abiga esile tulla. Ja seda kõike kohaliku koguduse kontekstis.

Pluss Pluss 1/2017

9


Algus Fusioni alustamiseks kutsutakse mõni toimiv Fusion kohalikku kooli esinema või korraldatakse laager. Keila Fusion tegi mõlemat: 2015. aasta kevadel astus Keila ja Saue koolis üles Rakvere Fusion ning juulis korraldati ka esimene suvelaager. Algus oli vaikne: septembris alanud proovides oli tiimi rohkem kui noori, aga tasapisi on kasvatud. Praegu osaleb Keila Fusionis regulaarselt mitukümmend noort. „Fusion on ehe näide sellest, kuidas isiklik kutse toimib: kui noor avastab midagi lahedat, siis teavad sellest ka tema sõbrad,“ räägivad eestvedajad Leevi ja Ester. Kuigi Keila Fusion koosneb suures osas mittekristliku taustaga noortest, on kogu projekti suurim toetaja just nende kodukogudus, Keila baptistikogudus, kes võimaldab kasutada oma ruume ja tehnikat ning varustab ka vajalike finantsidega.

Kui hoog juba sees Iganädalases põhiproovis on lisaks hääleharjutustele, koori- ja bändiproovile ka aeg mänguks ning Jumala sõna jagamiseks. Pärast proovi süüakse ning hiljuti alustas ka noorte endi algatusel vestlusring elulistel teemadel. Lisaks põhiproovile toimuvad regulaarsed soololaulu ja instrumentide töötoad, kus õpitakse lugusid. „Kõige tähtsam on just aeg, mida me noortega ühiselt veedame. See on nendele kasvukeskkond, alternatiiv ja kogemus, et saab ka teistmoodi,“ kinnitab Leevi Põldaru.

10

Pluss 1/2017 | www.plussmeedia.ee

Fusionis usaldatakse noortele ka vastutust, kaasates neid samm-sammult korraldusse. Kui noor teeb midagi täiesti uut, tuleb talle tagada edukogemus. Aktiivsemad leiavad oma tee ka tiimi, et otsustes kaasa rääkida või lausa ise teistele pilli õpetada. Kontserdid on oluline osa Fusionist, need annavad noortele eesmägi, mille nimel pingutada. Hooaja jooksul jõuab korraldada umbes viis kontserti, mille jaoks õpitakse pidevalt uusi laule ja värskendatakse ka vanu. Paljud esitusele tulevad lood on noorte enda soovitatud positiivse sisuga pophitid ning kolmandik laule kannavad kristlikku sõnumit. Kontserdid toovad alati ka uusi huvilisi. Suurem osa esinemistest toimub koolides, nii pikemate vahetundide ajal kooli aatriumis kui ka tundide ajal aulas. Kuid mitte ainult – Keila Fusion astus üles näiteks möödunud aasta Keila päeval.

„Fusion on ehe näide sellest, kuidas isiklik kutse toimib: kui noor avastab midagi lahedat, siis teavad sellest ka tema sõbrad.“


„Kõige tähtsam on just aeg, mida me noortega ühiselt veedame. See on nendele kasvukeskkond, alternatiiv ja kogemus, et saab ka teistmoodi.“

Kuigi kõik Fusionid ei pea korraldama laagreid, on Keila Fusion seda juba algusest alates tähtsaks pidanud. Viie laagripäeva jooksul õpetatakse noortele selgeks kaheksa kuni kümme uut lugu, millega kuuenda päeva suurel lõppkontserdil esinetakse. Laagrist ei puudu erinevad töötoad, lahedad programmid ning hea osadus noorte vahel. Nii pikk tavakeskkonnast eemalolek ning oma võimete piiride laiendamine jätavad laagrilistesse paratamatult positiivse ja unustamatu jälje.

Kuidas ise alustada? Fusion on üles ehitatud just nii, et selle algatamiseks on vaja kõigest aktiivseid eestvedajaid. Keila Fusioni tiim kinnitab Fusioni efektiivsust noorteni sirutumisel. Kes soovib rohkem teada, võtku kindlasti ühendust ja tulgu ka Keilasse või Rakverre külla, sest alles siis saab teada, mida Fusion endast päriselt kujutab!

dust võtta siin:

nendega ühen i saab vaadata ja

gemis

Keila Fusioni te

Suvelaager

nkeila/

m/fusio o .c k o o b e c a .f www

Pluss 1/2017

11


Misjon

Piiblipäevad 2017 –

Jak ob Gi ll

Piiblipäevad 2017 toimuvad

2.–4. juuni Tartus m o .c d a v e a p li b ii .p www 12 Pluss Pluss 1/2017 1/2017

|| www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

„See on koht, kus Jumal kõnetab ja annab uusi visioone ning noored kogevad Jumala sügavat puudutust.“


s

Tekst Laura Jõgar, Fotod Madis Kask ja Erakogu

„Elu parimas vormis“ Piiblipäevad on iga-aastane kristlik noortefestival, kus noortel on võimalik kokku tulla ning kuulda Jumala sõna, erinevaid sõnumeid ja muusikat ning saada osa muudest aktiivsetest tegevustest. Selle aasta piiblipäevade teema on „Elu parimas vormis”, mis suunab meid mõtlema nii meie vaimulikule kui ka füüsilisele vormile. Noored korraldavad noortele Piiblipäevade korraldusmeeskond koosneb noortest üle Eesti, kuid enamik tiimiliikmeid on siiski ürituse toimumispaigast Tartust. Seal leidub inimesi Kolgata, Salemi, Risttee, 3D ja ka Elva kogudusest – kaart on lai. On ka neid, kes Tallinnast panustavad. Kogu tiimi hoiab koos ja juhib peakorraldaja Jakob Gill. Piiblipäevade sihtgrupp on peamiselt gümnaasiumiealised, aga ka pisut nooremad ja vanemad. Üritus on avatud kõigile, pead Sa ennast kristlaseks või mitte – oodatud oled igatahes!

Annab elule suuna Piiblipäevade üks eesmärke on kasvatada kristlasi, kes käivad kindlalt usuteed. Toimuvad erinevad teenistused, kus noortel on võimalus olla Jumala ees ning saada õpetust, uut energiat ja visiooni oma elu jaoks. Samuti toimuvad seminarid erinevate teemakohaste ettekannetega ja võimalusega küsimusi esitada. Teisest küljest on üritus suunatud ka mittekristlastele, et julgustada neid järgnema Jeesusele ning leidma selles valikuterohkes maailmas tee, mis on tõelise rahu ja rõõmu allikas.

Hea koht, kuhu tulla Piiblipäevad on alati hea koht, kus näha vanu sõpru ning kohata ka neid, kellega väga tihedalt ei suhtle. Noored tulevad kokku üle Eesti ja on ühiselt osaduses – sellel on väga suur väärtus. Peakorraldaja Jakob Gilli sõnul peavad noored kristlikul maastikul piiblipäevi aasta üheks põhisündmuseks. „See on koht, kus Jumal kõnetab ja annab uusi visioone ning noored kogevad Jumala sügavat puudutust. Paljud peavad piiblipäevi oma elu pöördepunktiks, mil nad

on teinud uue pühendumisotsuse või hakanud tahtma usus kasvades edasi liikuda. Usun, et neil, kes pole usuga kokku puutunud, on palju, mida näha ja teada saada. Samuti on see suurepärane võimalus kristlasnoortega tutvuda ning saada osa meie ettevõtmistest. See on väga hea uudistamiskoht!”

Midagi värsket Kuna noorte seas on üha enam populaarsust kogumas spordiala discgolf, siis plaanitakse selleaastastel piiblipäevadel teha midagi varasemate aastatega võrreldes täiesti värsket: laupäeval on Tähtvere pargis kavas discgolf’i turniir, millest saavad osa võtta kõik noored. Turniir on väga teemakohane ning kutsub noori üles rohkem liikuma ja oma tervisele mõtlema. „Samuti tahame selle üritusega luua kontakte ilmalike noortega ning kutsuda neid hiljem õhtusele koosolekule,“ selgitab Jakob.

Kohtume Piiblipäevadel! Jakob Gill soovitab kindlasti piiblipäevadele tulla. „Kui Sa veel kahtled, siis ma jagan midagi oma elust. Minu jaoks olid piiblipäevad 2009, mis toimusid Viljandis, tõeline pöördepunkt, kus lubasin Jumalale taas: „Ma tahan oma elu koos Sinuga kõndida ja elada!“ Minu jaoks on piiblipäevad saanud uutmoodi tähenduse – pöördepunkti tähenduse. Just piiblipäevadel otsustasin Jumalat uuesti järgida ning taas koos Temaga minna. Väga paljud teised on selle sammu teinud. Kui Sa mõtled, kas tulla või mitte, siis tule, sest Sa võid kohata ja leida midagi, mis muudab Su elu ning annab Sulle uue hoo ja perspektiivi!”

Pluss Pluss 1/2017

13


Persoon

Urmas Viilma − peapiiskop kui teiste ülemus või teenija?

Urmas Viilma (43) on olnud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop veidi üle kahe aasta. Luterliku kiriku hierarhias on see kõige kõrgem ja vastutusrikkam koht. Kuidas suhtub oma ametisse peapiiskop ise ning kuidas ta hoiab Jumalat oma elus esikohal? Kuidas selline „esikoht“ Teieni jõudis? Mul on tunne, et kristlikus elus ei jagata kohti, vaid kõik, kes distantsile asuvad ja lõpuni vastu peavad, kes on ustavad, need saavad võidupärja, ehk tähtis ei ole võit, vaid osavõtt. Kirikus ei ole arusaamist karjäärist niisuguses võtmes nagu muudes ametites. Pigem pööraksin ma selle teistpidi – igal kirikus tegutseval juhil on suurem vastutus teiste teenimisel. Võib öelda, et tegemist on esiteenijaga, kui tahta mingisugust numbrit „üks” panna. See pole olnud teadlik pürgimus, vaid tee, millele asusin, kui kirikusse teenistusse tulin. Edasi olen olnud Jumala käes, minu asi on olnud öelda, et siin ma olen, ma olen teie teenija. Täna teenin ma peapiiskopi ametis, millega käivad kaasas vastutusrikkad ülesanded, aga see ei ole kindlasti kiriku seisukohalt või Jumala palge ees olulisem kui mis tahes muu teenimisülesanne kirikus.

Kuidas hoida Jumalat oma elus esikohal?

Tekst Kersti Aun, Foto Madis Kask

14 Pluss Pluss 1/2017 1/2017

Lihtne oleks öelda, et regulaarne palveelu ja Piibli lugemine. Pigem on see hoiaku või otsuse küsimus. Ma otsustasin ühel hetkel, et Jumal on olemas, ma lubasin Ta oma ellu ja ei unusta Teda oma argitoimetuste juures, ma tajun Teda kogu aeg kohalolevana. Mõttes Jumalaga nõupidamine on osa minu elust ja konkreetse palvehetke võtmine kuulub minu igapäevaelu juurde. See on nagu abielus olemine: su naine ei pea olema sinu kõrval selleks, et abielu oleks olemas; see on otsus, mille oled teinud ja millest Sa lähtud ka siis, kui oled teises maailma otsas.

Missugune kirjakoht võiks olla igal päeval meile julgustuseks? Minu jaoks tähendab väga palju Kristuse tõotus, kui Ta annab misjonikäsu ning lisab: „Ja vaata, mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani!“ (Mt 28: 19-20) See salm on andnud mulle usaldava kindluse teha seda, mida teen, ja ka ebaõnnestuda, sest ma tean – Tema on minu juures. || www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee


Toimetajalt Kersti Aun Foto Madis Kask

Temast pole suuremat ega väiksemat, sest me kõik oleme võrdsed Jumala palge ees.

Oluliste asjade edetabel

J

eesus ütleb Luuka evangeeliumis Ristija Johannese kohta: „Ma ütlen teile, ei ole naisest sündinute seas kedagi suuremat Johannesest, aga väikseim Jumala riigis on temast suurem“ (Lk 7:28) ning „Tema ongi, see, kellest on kirjutatud: Vaata, ma saadan sinu eele oma käskjala, kes tasandab sinu tee su ees“ (Lk 7:27). Ristija Johannesel oli täita suur roll, ometigi ütleb Jeesus, et temast pole kedagi suuremat ega väiksemat. Kuidas võib seda mõista? Temast pole suuremat ega väiksemat, sest me kõik oleme võrdsed Jumala palge ees. Teeme iga päev valikuid, see on osa meie elust. Mõned asjad osutuvad olulisemaks kui teised ning tihtipeale leiame end olukorrast, kus peame kindlalt ütlema „ei“, sest mitmeks me ennast jagada ei saa. Tekib iseenesest justkui edetabel. Vahel õnnestub esikohale seada see, mis tundub meie jaoks kõige tähtsam, aga vahel on seal mõni kohustus, millest ei saa kõrvale hiilida. Kõik see moodustab kokku meie elu ja võid kindel olla, et kui pead nõu Jumalaga, siis pole Su elus midagi ülearust. Mõni asi on suurem, teine väiksem, pöörates aga kõik ümber, võib osutuda suur väikeseks ning väike suureks. Kas oled seda kogenud? Enda kohta võin julgelt öelda, et püüan perekonna ning lähedased seada tähtsamaks kui oma töö. Samas töötan ma õpetajana ning hetkel, mil seisan klassi ees, on mul konkreetne ja suur ülesanne, mida kanda. Nendest hetkedest

pole midagi tähtsamat ega ka tühisemat, sest minu käes on just need silmapilgud. Vahel on vaja elus langetada olulisemaid otsuseid kui igapäevased tavapärased valikud. Mõni otsus võib muuta kogu senist elukorraldust. Näiteks kui vahetame kooli, siis muutub meie füüsiline keskkond ja ühtlasi ka vaimne. Otsus teise kooli minna tähendab seda, et me ei lähe enam igapäevaselt vanasse, vaid uude – meie ümber on uued inimesed, ees uued valikud ja uued „ei“ ütlemised. Kui otsustame anda oma elu Jumalale, siis toimuvad meie elus niisamuti muutused, vahel võib-olla isegi väga suured, aga Tema aitab meil oluliste asjade „edetabeli“ kindlalt paika seada.

Pluss Pluss 1/2017

15


Film

La La Land Tekst Karl Hendrik Bachmann ja Tõnis Takel Fotod Dale Robinette / Lionsgate Films

Damien Chazelle’i film „La La Land: California unistused“ (2016) on 7 Kuldgloobuse nominent ning pärjatud 8 Critics' Choice Awards auhinnaga. Algaja näitlejanna Mia ja pühendunud džässmuusik Sebastian näevad vaeva, et saada hakkama linnas, mis on kuulus lootuste purustamise ja südamete murdmise poolest. See on film edukusest, muusikast ning armastusest, millega käivad kaasas rõõm ja valu.

16 Pluss Pluss 1/2017 1/2017

|| www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee


d Mia ja Sebastian kohtuva , ning m천lemad m천istavad et nad t천id ohvriks oma ks, armastuse, et saada eduka kuid menust hoolimata on nad 천nnetud.

Pluss Pluss 1/2017

17


Kristlus peaks muutma kogu meie elamise viisi ja me saame end siduda inimestega, kes on meile väärtuslikud. Mis on esmatähtis? Filmi peategelase Sebastiani (Ryan Gosling) põhiline mure on tõik, et tänapäeva noorem põlvkond ei kuula enam džässmuusikat, mistõttu on see välja suremas. Olles ise tipptasemel pianist ja suur džässifänn, ei saa Sebastian lubada sellel juhtuda. Noormees on võtnud eesmärgiks rajada oma džässklubi, kus kõik soovijad saavad käia kuulamas seda õiget džässmuusikat. Los Angeleses tegutsedes kohtab Sebastian Miat (Emma Stone), kes üritab saada tööd näitlejana. Sebastianist ja Miast saab paar ja nad sobivad hästi. Sebastian hakkab kaasa tegema ühes bändis, mis mängib džässi kõrval ka elektroonilist muusikat. Kuna noormehele seal meeldib

18

Pluss 1/2017 | www.plussmeedia.ee

ja teenistus on ka kopsakas, seob ta end bändiga ning nad hakkavad korraldama arvukalt esinemisi. Ka Mia saab näitlejana väga hea tööotsa ühes filmis, kuid selle võtted toimuvad üle ookeani Pariisis. Kumbki ei raatsi oma unistust käest lasta ning seega otsustavad mõlemad loobuda armastusest ja ära kolida. Viis aastat hiljem on Mial laps, mees ja uhke maja. Ta on kuulus näitleja ning tema plakatid ripuvad Los Angelese tänavatel. Ühel päeval kuuleb Mia linnas džässmuusikat ja tuleb välja, et ta on oma auto parkinud täpselt ühe džässklubi ette. Sisse astudes näeb Mia klubi nime – „Seb`s“. See oli nimi, mida ta tahtis, et Sebastian paneks oma klubile. Selgub, et Mia ongi sattunud Sebastiani klubisse koos õige džässmuusikaga. Mia ja Sebastian kohtuvad ning mõlemad mõistavad, et nad tõid ohvriks oma armastuse, et saada edukaks, kuid menust hoolimata on nad õnnetud.

Džäss kui maailmavaade Nagu eelnevalt mainitud, oli Sebastianile kõige olulisem džäss. Ta oli kujundanud oma maailmavaated džässist lähtuvalt, tema iidolid olid džässartistid – kogu tema elu oligi džäss. Võime seostada seda ka enda eluga, kus meie maailma-


Raadio

PlussPunkt Plus sPu nkt i raad iosa ade on eetr is iga kuu esim esel ja kolm and al esm aspä eval Per eraa dios kell 22:0 0.

pilt on kristlus, iidol Jeesus ja väärtused põhinevad Piiblil. Filmis oli džäss hääbumas. Peame tõdema, et ka meie väikses Eestis näib kristlasi iga hetkega vähemaks jäävat. Sünkretism suureneb ja religioosne maastik muutub aina segasemaks. Ometigi täpselt nagu Sebastian otsis oma elus viise, kuidas džässi inimestele tutvustada ja selle vastu huvi äratada, nii on ka kristlusega – me peaksime misjonitöölistena samuti näitama maailmale, milleks Jumal on tänapäeval Eestimaal suuteline. Kristlus peaks muutma kogu meie elamise viisi ja me saame end siduda inimestega, kes on meile väärtuslikud. Kristluse väljendamine end ümbritsevas seltskonnas ei pea alati tähendama rääkimist Piiblist või usust. Seda võib ka teha lihtsalt, lastes inimestel kogeda Jumala sõna väge ja reaalsust.

Õlitilk lusikal Üks lugu räägib mehest, kes läheb tuntud kunstniku juurde, kellel on tohutu suur kunsti täis palee. Kunstnik valab mehele lusika peale tilga ülimalt väärtuslikku õli. Seejärel käsib ta mehel minna ning palees ringi vaadata. Kui mees on juba pikka aega ära olnud, jõuab ta lõpuks tagasi, suutmata sõnadesse panna, mida kõike ta oma teel nägi. Ent paraku oli ta õlitilga ära kaotanud... Täpselt nii juhtus ka filmis. Süžee lõpuks olid mõlemad peategelased järginud oma unistusi ning täitnud need, kuid ometigi olid nad kaotanud ainsa õlitilga. Nende armastuse seeme oli juba mulda külvatud, et see kasvama hakkaks, kuid aja jooksul muutusid mõlema prioriteedid, nad unustasid seemet kasta ja see suri. Inimeste elukäigud ongi erinevad, kuid kindlasti tuleb hoida oma väärtused paigas, et idandada seda, mis on Sinu jaoks reaalselt oluline, ning määrata selle järgi oma unistused. Tegelikult ei olegi unistusi, mis ei ühtiks Sinu väärtustega. Sa lihtsalt ei tohi segavatele faktoritele järele anda ja rada silmist kaotada.

Perer aadio saged us on Talli nnas 89,6 MHz ja Tartu s 89,0 MHz . Kuul misen i! Novembrikuu PlussPunktis pealkirjaga „Üksi” arutles Iiris Turunen üksinduse teemal. Detsember oli aga tõeliselt jõuluhõnguline: kuu esimeses saates „Lumega või lumeta“ rääkisid Joosep Serva ja Hanna Maria Salong, kuidas jõulud on jõulud ja kas maa on valge või mitte, ning kuu keskel jõudis eetrisse Iiris Turuneni, Maarja-Liis Möldri ja Madis Ehanurme koostöös saade „Jõulud“. Uus aasta saabus sõprade seltsis ning ka jaanuarikuu esimene Plusspunkt oli pühendatud sõprusele – Joosep ja Hanna rääkisid kristlikust sõprusest ning meie sõprusest Jumalaga. Jaanuari teises saates võtsid Iiris ja Madis luubi alla uusaastalubadused ning stuudios oli külas Gloria Ilves. Valentinipäev silme ees terendamas, rääkisid Iiris ja Madis veebruari esimeses saates „Õhus on armastust!“ armastusest nii ligimese kui ka Jumala vastu. Vastlakuul jõudis eetrisse ka peaaegu kevadelõhnaline saade „Vabadus“, kus Iiris ja Madis arutlesid Jumalas kogetava vabaduse üle ning rääkisid, kuidas vabaneda tõketest, mis meid tagasi hoiavad. Kui talveuni on Sul seni esmaspäeviti kell 22:00 silmad kinni vajutanud, siis ole mureta – kõiki saateid on võimalik kuulata järele Pereraadio koduleheküljelt www.pereraadio.ee. Tekst Hanna Maria Salong Fotod Iiris Turunen ja Sirli Lend

Pluss 1/2017

19


Noortekas

KOHILA NOORTEKAS –

KOHTUMISPAIK, ET ÕPPIDA ÜHESKOOS JUMALAT TUNDMA

Tekst Gloria Eliisabet Jäätma Tekst Gloria Eliisabet Jäätma Fotod Kaarel Vahermägi ja Vivian Tamm Fotod Kaarel Vahermägi ja Vivian Tamm

Iganädalaselt koos aega veetvad Kohila kristlasnoored kogunevad reede õhtuti Kohila baptistikogudusse, et õppida paremini tundma nii üksteist kui ka Jumalat. Koguduse noortejuht Karina Baumverk ja kolm teist tiimiliiget ootavad avasüli noori, kes end hubases keskkonnas ja mõnusas osaduses hästi tunneksid.

Nii noored kui ka noortejuhid on küll korduvalt vahetunud, kuid Nii noored kui ka noortejuhid on kogudusehoone küll korduvalt vahetunud, kuid koos liikmetega kogudusehoone koos liikmetega on noortele alati on noortele alati justkui teiseks justkui teiseks koduks olnud. koduks olnud. 20

Pluss 1/2017 4/2016 | www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee


Rõõm üksteisest ja rõõm Jumalast Igal reedel käib noori koos kümne ringis, kuid vähene arv korraldajaid ei heiduta. Hubane diivanite ja snäkilauaga ruum koguduse teisel korrusel on täidetud rõõmu, naeru ning armastavate südametega. Noortekatele tulevad nii kohalike koguduseliikmete lapsed kui ka teismelised mujalt Kohilast. Üheskoos jagatakse möödaläinud nädala rõõmsaid tipphetki ja ka kurbust tekitavaid vahejuhtumeid. Igaüks saab südant puistada teemadel, mis vajavad väljaütlemist – jagatud rõõm on ju suurem, samuti väheneb kurbuse koorem. Kuna noorte hulk on tagasihoidlikum, tekib meeldivalt kodune atmosfäär ning tuntakse end kui pere seltsis. Aeg-ajalt minnakse ka alla suurde saali, lükatakse pingid kokku ning mängitakse kaasahaaravaid mänge. Kindlasti ei puudu noortekatelt Jumala kiitmise aeg, seda tehakse nii palvetades kui ka lauldes. Ametliku osa lõppedes on võimalik jääda veel tundideks kirikuhoonesse ühiselt reede õhtut mööda saatma. Suviti toimuvad noortelaagrid ning üksteisega veedetakse aega ka väljaspool kogudust.

Kirik – koht noortele Noortekaid, kus kohalikud noored Kohila baptistikoguduses koos käivad, on toimunud juba väga pikki aastaid. Nii noored kui ka noortejuhid on küll korduvalt vahetunud, kuid kogudusehoone koos liikmetega on noortele alati justkui teiseks koduks olnud. Noortejuht Karina Baumverk meenutab, et tema sattus mõned aastad tagasi Kohila tänavalt kristlaste seltskonda just tänu noortekatele, kui tolleaegne noortejuht Joel Võsu oli suures saalis juhiks ligi 50 särasilmale.

„On väga oluline, et kirikusse tuleksid just noored, sest siit saab õige aluse tervele elule.“

Kohila baptistikogudus ootab Sind noortekale igal reedel kogudusehoones algusega kell 19.00! Kui soovid, oled teretulnud ka noorte suvelaagrisse 20.–23.07.2017! Praegu on kirikuhoone täitnud uus põlvkond kohalikke tublisid noori, kes aitavad koguduses kogu südamega kaasa. Vähene noortekatest osavõtjate arv Karinat ei heiduta, koos usutakse, et see on alles algus, ning loodetakse tulevikus noortekatel rohkem naerusuid kohata. „On väga oluline, et kirikusse tuleksid just noored, sest siit saab õige aluse tervele elule,“ räägib Karina, kes julgustab teismelisi kirikut mitte pelgama.

Kogudus, kus armastatakse Kui reedeti kell 19 algavale noortekale kohale tulla, tervitavad igaüht soojad naerul näod. Energiast pakatavad seltskondlikud noored tekitavad kohe tunde, nagu oleksid neid terve elu teadnud. õhus on armastust ja see on igale südamele kogetav. Väide, et teismelised võivad olla vägagi kinnised ning endassetõmbunud, sealses seltskonnas kinnitust ei leia. Noortejuht Karina meenutab, et tema koges esimest korda elus tõelist armastust just nende kirikuseinte vahel, tundes koguduseliikmete soojust ning Jumalale pühendatust. Jumal elab kristlaste südames ning see särab välja kõikjal, kus kokku saadakse, ehk siis ka koguduse seinte vahel. Karina südamesoov on jõuda just nende noorteni, kes Jumalat veel ei tunne, aga vajavad Teda. „Siinne kogudus on koht, kus mina kogesin esimest korda elus armastust, ja ma tahan väga, et ka teised noored seda tunneksid," selgitab noortejuht Karina.

Pluss Pluss 4/2016 1/2017

21


Noortejuht

Tekst Kristi Tüvi, Foto Kaarel Vahermägi

KOHILA NOORTETÖÖ EESTVEDAJA

KARINA BAUMVERK

Kuidas algas Sinu suhe Jumalaga? Olen pärit katkisest perest ja kasvasin üles vägivaldses keskkonnas. Olin väga arg ja ei tahtnud vahepeal üldse eladagi, kuid tänan Jumalat, et olen täna elus. Ükskord sattusin kirikusse noortekale – see keskkond meeldis mulle ja ülistus puudutas mind väga. Alguses ma ei mõistnud, mis toimub ja kes Jumal üldse on. Ema keelas mul kirikus käia, seega pidin valetama, et saaksin noortekatele minna. Valetamine pole õige, kuid tol hetkel oli see ainus võimalus. Päästetud sain 2013. aasta piiblipäevadel Raplas. Olin vahepeal tõsiselt hämmelduses, kuidas sai Jumal tuua mu täiesti katkisest maailmast nii tervesse. Minu kogemus Jumalaga on sedavõrd võimas, et ma ei taha Temast iialgi lahti lasta. 27. juulil 2013 sain ristitud Kohila baptistikogudusse. See on minu jaoks kallis koht, kus inimesed armastavad ja väärtustavad üksteist. Õppisin sõna „armastus“ tähenduse ära just oma koguduse keskel. Nüüd on armastuse tunne saatnud mind igal päeval ja koos Jumalaga saan elada täisväärtuslikku elu.

Kuidas sai Sinust noortejuht?

Kohila neiu Karina Baumverk (20) lõpetas Tallinna Audentese spordigümnaasiumi ning õppis pärast seda hotellindust. Augustist alates on ta Tartu Kõrgema Usuteadusliku seminari tudeng. See kool on neiu arvates meeletult äge ja üks osaduse kohti. Karina tunneb, et soovib seal rohkem olla ning õppida sügavamalt tundma Piiblit ja seeläbi ka Jumalat.

22

Pluss 1/2017 1/2017 || www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

Ma pole kunagi tahtnud olla noortejuht, sest olen arvanud, et ma pole selleks võimeline. Jumal hakkas mind mu südames kõnetama, kui meie eelmine noortejuht otsustas enam mitte jätkata. Läksin pastori jutule, kes arvas, et peaksin noorte juhtimise üle võtma. Ma ei tundnud tol ajal veel nii hästi Piiblit ega ka mingeid fakte, et üldse kedagi juhtida ja õpetada. Kuid siiski otsustasin Jumala kutsele „jah“ vastata ning nüüd näen, kuidas Jumal on mind iga päev kasvatanud ja õpetanud. Olen saanud enesekindlamaks ja mu teadmised on täienenud.

Milline on Sinu kui noortejuhi unistus? Minu peamine ülesanne on tegeleda noortega ja viia läbi noorteteenistusi. Igatsen panustada noortesse ja neid üles tõsta. Mul on alati olnud lootus, et noortetöö läheb õiges suunas. Ükskord sain Jumalalt visiooni, kus nägin end koguduse kantslis. Kogudus oli rahvast täis ja kõik noored seisid kantsli ees, kus kõnelesin, öeldes: „Need noored seisavad tõe peal!“ See on Jumala unistus, mida kannan endaga kaasas, ja usun, et see on juba ka täitumas. Jumal on võimas!


+3 lood Koostanud Kristo Toots Fotod Madis Kask ja Pixabay

Tõde või müüt? Selles veerus käsitletakse erinevaid kristlust puudutavaid väiteid.

„Jumalat esikohale seades kaovad elust kõik rõõmud.”

M

üüt. „Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest.“ (Jh 15:13) Jeesus armastab meid nii palju. Miks me siis ei peaks elama Tema sõnade järgi: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega!“ (Mt 22:37) Jumal lõi meid eesmärgiga, et meil oleks tõeline armastussuhe Temaga. Seades Jumala oma elus esikohale, saab meie elu mõtte ja sihi ning meil on põhjust olla tõeliselt õnnelik, sest Jumal on rõõmu allikas. Samas ei tähenda täiega Jumalale elamine seda, et oma anded tuleks maha matta. Vastupidi – Jumal tahab, et me neid kirglikult Tema jaoks ning evangeeliumi kuulutamiseks arendaksime ja kasutaksime. Kokkuvõtteks ütleb Jeesus: „Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teie sees ja teie rõõm saaks täielikuks“ (Jh 15:11).

Piibli ABC t.

kirjakoh

Lemmik-

1 isveer, 2 Laura Ve s u est 3D kogud igest südam õ k le a e p a d Looda Issan aenese mõistusele! om tu e edel, ja ära to õigil oma te k a m d n tu Õp 3:5–6 Õpi teda d tasaseks! ja ra e te u s siis ta teeb , et ulle meelde m b ta le tu t kirjakoh parim. M I K S : See tea, mis on meie jaoks n nii lt ei Seetõttu o . e ik me tegeliku õ k b a ie Looja te alve kaudu Õnneks me a Piibli ja p id p p õ a m nnad. a tund kõik valdko lu oluline Ted e e tt ä k da Tema armastab ning usalda e enam, ka ig õ k d in m ega nneb e pettuma m See, kes tu a e p i e ii ja juhib enam. N mind kõige Tema hoiab t e , e m a te t me kartma, ses ev. meid iga pä

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

F

Filippus Filippus tähendab hobusesõber. Piiblis on neli Filippust. Üks neist oli diakon-evangelist, keda Jumal kasutas Samaariasse ärkamise toomisel, kuid Jumala juhtimisel oli ta valmis minema ka kõrbesse, kus Etioopia kojaülem sai ristitud. Seejärel kuulutas ta rannikulinnades ja jõudis Kaisareasse, kus Jumal kinkis talle abikaasa ja neli tütart, et koos perega Teda teenida. Pluss 1/2017

23


Piiblitegelane

SAUL –

Iisraeli rahva esimene kuningas

Tekst Kristina Lillemets Foto Wikipedia

Lugu sellest, kuidas Jumal valis kuningaks Temale kuuleka, alandliku ja vähetähtsast suguvõsast pärit noormehe. Ent Jumal pöördus Saulist ära tema kadeduse ja võimuiha tõttu, mis hukutas nii Sauli pere kui ka kogu rahva.

Saul oli tõesti hea sõjamees, ta sõdis ümberkaudsete vaenlastega ja võitis alati.

Saul saab kuningaks Kunagi ammu olid Iisraelis valitsejate asemel kohtumõistjad. Kord tulid aga Iisraeli vanemad prohvet Saamueli juurde ja palusid endale kuningat, just nagu teistelgi rahvastel. Lisaks ähvardas iga hetk puhkeda sõda ja olnuks hea, kui on olemas juht. Nii põlgas Iisraeli rahvas Jumalat oma juhina ja nõudis maapealset kuningat. Saamuel leidis kohe, et see ei ole mõistlik soov, ja ka Jumal hoiatas Iisraeli, et kuningas teeks rahva oma teenijaks. Kuid rahvas ei jätnud jonni ja nii algas sobiva kuninga otsing. Saul oli noor, ilus ja teistest pikem. Kord läksid Sauli isa emaeeslid kaduma ja ta saatis poja koos teenriga loomi otsima. Nad otsisid siit ja sealt ning käisid maha pika maa, aga eeslid jäid leidmata. Otsides olid nad jõudnud linna juurde, kus elas prohvet Saamuel, ja teener tegi ettepaneku minna temalt abi küsima. Saul küll alguses kahtles, sest tal ei olnud kinki, mida kuulsale jumalamehele viia, kuid teenril oli ja nii seati sammud linna poole. Parasjagu oli linnas ohvrikünkal tapaohver. Saamuel oli juba saanud ilmutuse, et Benjamini maalt tuleb noormees, kelle Jumal on valinud kuningaks. Seetõttu oli Saamuel Sauliga kohtudes lahke ja kutsus ta isegi ohvriandi sööma. Sauli tegi see kohmetuks, sest ta pärines ju Iisraeli kõige tähtsusetumast suguvõsast.

24

Pluss 1/2017 | www.plussmeedia.ee

Seepeale Jumal kahetses, et oli Sauli kuningaks teinud, sest too oli Jumalast taganenud ning ei täitnud Tema käsku.


Järgmisel hommikul kuulutas Saamuel Saulile Jumala sõna, valas talle kombekohaselt õli pähe ja ütles, et Issand on ta valinud kuningaks. Pärast seda tuli Issanda Vaim Sauli peale. Saamuel kutsus rahva kokku, et teada anda, kes saab kuningaks. Heideti liisku, kuni jõuti Saulini, aga Sauli ei olnud rahva seas, sest ta oli end ära peitnud. Kui Saul lõpuks rahva ette tuli, oli neil temast hea meel.

• • • •

Saul sai kuningaks 30-aastaselt ja ta valitses kokku 42 aastat. Kui Sauli valiti kuningaks, siis ta peitis end ära. Saul oli alandlik ja samas ka väga hea sõjamees, olgugi et talle ei meeldinud sõdida. Sauli hukutas võim, mida ta algselt ei tahtnudki.

Kuningas Sauli loo paremaks mõistmiseks soovitame Sul läbi lugeda kogu tema tegevust kirjeldava osa Piiblist: 1. Saamueli raamatu peatükid 8–31.

Sauli taganemine Jumalast Umbes kuu aega hiljem ründasid ammonlased Iisraeli. Saul kogus rahva kokku ja läks vasturündele. Võit oli suur ja keegi ei kahelnud enam, kas Saul sobib kuningaks või mitte. Paar aastat hiljem tuli suur sõda vilistitega. Saul tegi oma esimese vea – ta ohverdas põletusohvri, et takistada rahva laialivalgumist. See oli Jumala silmis halb. Sõda vilistitega läks raskeks, sest Jumal ei olnud Iisraeliga. Ühel päeval otsustas Sauli poeg Joonatan minna koos oma relvakandjaga vilistite sekka ja vaadata, kas Issand annab nad Iisraeli rahva kätte. Issand andiski. Võit oli taas suur ja Saul ehitas Issandale oma esimese altari. Saul oli tõesti hea sõjamees, ta sõdis ümberkaudsete vaenlastega ja võitis alati. Kord tuli Saamuel ja andis Saulile edasi sõnumi Issandalt, et ta läheks sõtta amalekkidega ja kaotaks nad sootuks, et kätte tasuda see halb, mida nood olid Iisraeli rahvale teinud: kõik inimesed ja ka nende loomad peavad surema. Juhtus aga nii, et Saul andis Amaleki kuningale Agagile hoopis armu ja jättis alles ka parimaid loomi. Seepeale Jumal kahetses, et oli Sauli kuningaks teinud, sest too oli Jumalast taganenud ning ei täitnud Tema käsku. „Vaata, sõnakuulmine on parem kui tapaohver.“ (1Sm 15:22)

Sauli Jumalatu elu Siis Issand hülgas Sauli, Jumala Vaim lahkus temast ja kuri vaim tuli teda kohutama. Saul hakkas otsima kandlemängijat, kes tema olemist leevendaks. Ta leidis Taaveti. Iga kord, kui kuri vaim Sauli kiusas, mängis Taavet kannelt ja Saulil hakkas kergem. Pärast suurt võitlust Taaveti ja Koljati vahel hakkas rahva seas levima laul: „Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!” Sellest hetkest hakkas Saul Taavetit vihkama. Ta oli kade ning kartis, et Taavet, kellega oli Jumal, võtab Saulilt kuningriigi. Saul hakkas leiutama viise, kuidas Taavetit tappa. Lõpuks Taavet põgenes Sauli juurest. Saul sai vihaseks, pani kamba kokku ning asus Taavetit jälitama. Suures vihas tappis ta kõik Noobi linnas olnud preestrid. Tagaajamise käigus oli Taavetil kaks korda ülihea võimalus Saul tappa, aga ta säästis kuninga elu. Saul oli mõlemad korrad liigutatud ja pakkus rahu, kuid siiski oli Taaveti surm tema kinnisidee. Jumal oli Sauli hüljanud juba siis, kui too tegi vastupidiselt Jumala sõnale. Kuid Saul vajas abi, sest naaberrahvad ründasid. Kuna Saul tappis kõik preestrid, siis oli tema ainus valik pöörduda hoopis saatana poole. Ta leidis nõia ja too kutsus välja Saamueli vaimu, kes ütles, et Jumal ei aita Sauli ja Saul sureb varsti. Vilistid tungisid Iisraeli ja Iisraeli rahvas sai lüüa. Sauli pojad said surma ja Saul ise raskesti haavata. Saul otsustas end tappa ja kukutas ennast oma mõõga otsa. Pluss 1/2017

25


7 Seitse

ASJA, mis peaksid

olema teisel kohal, kui on esimesel

JUMAL

P

iibel ütleb: „Iga hea and ja täiuslik kink tuleb ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju“ (Jk 1:17). Jumal õnnistab meid pidevalt, nii vaimulikult kui ka materiaalselt. Ehkki kõik Jumala õnnistused on head, peame silmas pidama, et need ei ole mõeldud meile isekaks kasu-

2 26

Pluss 1/2017 | www.plussmeedia.ee

1

Tekst Artur Sirk

tamiseks, vaid Tema auks ja Tema kuningriigi kasuks. On elutähtis, et elaksime Looja, mitte loodu jaoks. Kümne käsu esimese käsuna ütleb Jumal, et „sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval.“ See tähendab, et mitte miski ei tohi saada tähtsamaks kui Jumal ise. Mis on need asjad, mis peavad olema meie elus teisel kohal, kui Jumal on esimesel?

3


1

2

Raha

Piiblis on väga palju räägitud ui keegi rahast ning selle „K s: su ka e sutamisest. Je Je b e tl ü is m es u a us li in e üt e m le g a s, n a et m kus iganes on uo vara, seal on ka Luuka ev meie siis ta salak meie süda (Mt eale ja minu järel, p ia se ä e 6:21) ning Paul k n b e a a ra h v ha e ta ä ar p m as st us lisas, et a tu v a s on kurjuse ju om a rist päe ur (1Tm 6:10). hab päästa ta s tä e ht ja võtku om n is a Se m ig u eg õe s in a on väga lda, kuidas me ulle, sest ke b oma elu m rahasse suhtum Kas investeerim järgnegu m anes kaota et e , ig ja b s a e se d k da kasutame. n a e g h e a , m aistesse asjade selle See tä sse naudingu ni elu jaoks või om elu, kaotab k 9: 23-24). , (L “ lu e e ll a se m ng mugava b o a kogudusse ja kogu päästa neisse, kes seda vajavad, et elud malale üle . pärast, see Ju se a u v m a d g n kõ u a ige enam saaksid muutu utsutud istused ja m da ning evange inimesteni? Sa me oleme k d, isekad un l a el re ih iu jä , m m e id jõuaks ll am ts se n oo , a di on ka teiste fin rane millega Jumal materiaalsete sealhulgas le meelepä la . a d m se Ju on u as a d jadega, ll m ja eid õnnistanud on o a va , olgu selleks to vms. Kõik, mis g meie end Esmatähtis in n e in it im , m n ko eil on, kuulub Ju du te tee malale, seega kasutada seda tulevad teis on mõistlik Tema auks ja te istega jagamis eks.

Mina

3

Inimesed

Paljud väidavad endid olevat kristlased mitte seepärast, et nad järgnevad Jeesusele, vaid seepärast, et nad kuuluvad mõnda kristlikku kogukonda ning nende identiteet tuleneb sellest, et nad tunnevad teisi kristlasi, mitte Jeesust ennast. See on Jumala õnnistus, kui meid ümbritseb palju kaasusklikke, kellelt saame Jeesuse järgimisel eeskuju võtta, kuid lõppude lõpuks on nemad sama patused ning ekslikud kui meie ja me ei või teha neid oma iidoliteks ega „päästjateks“. Me ei saa oma eksimusi kunagi vabandada sellega, et ka pastorid on samamoodi käitunud, ega lasta oma standardit madalamale seetõttu, et teised kristlased teevad ka nii. Meil tuleb järgida Piiblisse kirja pandud Jumala nõudmisi, mis on üüratult kõrged, ja samas armulised.

5

us

Väline õigs

a näide erid on väga he ris va ud an el sed Jeesuse ajal t väga religioos s on küll välisel ke , st ng te ni d es se im in sti räpa seestpoolt täie id ku lgaliselt “, ad as üh ja „p rstlaste se hu ki ub id le al ev napä kombeid, mis patused. Ka tä lju ja täidavad pa ad av te s ke hagi tunda „varisere“, ei tunne ega ta a ag , ed as om se kristlikuks on kristlastele s, mida peetak SA U ks te äi N t. ul ilmavaade, Jumalat isiklik st piibellik maa te es im in -l 9% est aseks. See, riigiks, on kõig ab ennast kristl et m ni % 70 s mnist või kuigi umbe us, maksame kü rik ki lt se ar la a lapsi. et käime regu eist veel Jumal m e te ei , ti ris as kanname kael

jad/pastorid

õnele Kristlikud k

4

Emotsioonid

ega „Ma ei tunne, et Kindlasti oled Sa tuttav fraasid a tunnen, et ma ei olegi Jumal armastaks mind“ või „M n. et usk ei ole puhtalt emotsioo kristlane“. On tähtis mõista, d hea l rõõm, rahu ja paljud muud Eluga Jeesuses kaasnevad kül meie usu alus. Meie tunded ei tunded, aga need ei tohi olla ist mõtleb. Isegi siis, kui tunne muuda seda, kuidas Jumal me a, armastab Ta meid ikkagi, ütleb, et Jumal meid ei armast limata. Oleme kutsutud püsima meie hetkeemotsioonidest hoo te ste ning lootma Päästjale, mit usus raskuste ja kahtluste kiu ja u mu k kõi kui da on petlikum omaenda tunnetele, sest „sü seda mõista?“ (Jr 17:9) äärmiselt rikutud – kes suudab

6

Staatus

Jumalakartlikku elu elades on pa ratamatu, et kannatame taga kiusu (2Tm 3:12 ). See võib väljenduda nii füüsilisel kui ka va imsel tasandil. Järgnedes Jum alale võivad sõ brad hakata m liiga radikaalse eid pidama ks ning isegi om a eludest välja Töö- ja koolikaa lõigata. slased võivad m eist teadlikult hoida, et meieg ee male a mitte kokku puutuda. Muidu jääda seltskon gi on raske nas üksi või tu nda end tõrjut meie prioritee una, aga kui did on kindlalt paigas, peame loobuma isegi olema valmis sõpradest, pere st või oma mai Jumalale meele nest, et jääda päraseks.

7

lt ipääs määratu nalite kaudu lig ka e at tele, ja ev le in ne er Meil on istlikele kõ kr ja le te ja ta ma ning e jutlus mala sõna tund suurele hulgal Ju em hk ro da õnnistus, ame õppi s. See on suur de kelle kaudu sa da or uk ol es st erinevat sõna ja palve leiame julgustu isiklikult Tema at al m Ju a m si e ot este kaudu. kuid me peam Teda teiste inim e m si ot i ku , leda Jumala hkem hea anniga kõne kaudu palju ro ga vä ud at st ru inimlike id on va lju autoriteeti pa Mitmed pastor ga lii e m na e leida , aga kui an endale, siis võim e lil sõna meie ellu ib Pi te it m endustele ja eid eksitada. kõnelejate tõlg õpetus saab m lik el ib pi i eg is , kus a pastori või ennast kohast ngrid, mitte om jü e us es Je a olem Kr 1:10-17) juhi järgijad. (1 Oleme kutsutud ku iri ak eg m tilise USA mõne karismaa

tu vas s u s kä elu ese oma seda m i s a said ki koh sil e l vii mala le. Kui milles ii i g i in v a Ju e m dnud ele asj eski võ , vaid m e n l ll seda n ik o ng a mõ n ke e kõ nud ni ele või otus o äbene i h eks imest inu lo is ära eelt! S i n i s t , da m se u, e tele teis des ar e Jeesu paran a e l lug s pea ette j u a l u m Juma see

M

Pluss 1/2017

27


Piibliõpetus

KES ON JUMALA Tekst Anti Toplaan Autor on EELK Kuressaare Laurentiuse koguduse õpetaja ja EELK Saarte praostkonna praost Fotod Erakogu ja Pixabay

K

üllap oleme kuulnud selliseid tuntud ütlemisi, nagu “kõik pole kuld, mis hiilgab“ või „tähtis pole võit, vaid osavõtt“. Nendes mõtteterades peegelduvad paljude inimeste ja erinevate põlvkondade kogemused sellest, kuidas kõik, mida me silmaga näeme, ei ole alati piisav mingile olukorrale või konkreetsele inimesele lõpliku hinnangu andmiseks. Kui keegi jätab väliselt hea mulje või tema tegevus tundub edukas, võib see tema enda jaoks olla omaette eesmärk, kuid inimeselt võiks eeldada siiski midagi enamat kui edukust ja välist sära. Spordivõistlustel hinnatakse tavaliselt kiirust, kõrgust või kaugust ehk nagu sportlased ise sageli ütlevad, ei ole ükski koht peale esikoha väärtuslik. See ei ole siiski ainus põhjus, miks keegi mingi spordialaga tegeleb. On ilmne, et lisaks füüsilisele võimekusele on tõeliselt suurte spordimeeste ja -naiste juures oluline ka ausus ja vajadusel mitte ainult võistkonnakaaslase, vaid ka vastase aitamine. See osutub mingil hetkel isegi olulisemaks kui iga hinna eest oma tulemuse n-ö ärategemine.

Kust leida suurt usku? Jeesus räägib tähendamissõna sinepiivakesest ja võrdleb sellega taevariiki. „See on küll väikseim kõigist seemneist, ent kui taim kasvab, siis on see suurim aias ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja pesitsevad selle okstel.” (Mt 13:32)

28

Pluss 1/2017 | www.plussmeedia.ee


Meil ei pea olema suur usk, vaid me saame uskuda suurde Jumalasse, kes teeb väiksest suure ja viimasest esimese.

JAOKS ESIKOHAL?

Pluss 1/2017

29


Kui Jumal kutsub meid juba noores eas, on see Tema eriline hoidmine.

Sina võid olla täna see, keda Jumal kutsub oma riigi tööle. Sa oled Talle juba täna sama oluline kui mõni tuntud pastor või isegi paavst. Tähtis on käia Jumala juhtimisel ja olla Talle kuulekas kõigis ettetulevates raskuses.

Kõrge puu Jumala aias on näide sellest, kuidas Tema õnnistusega saab väikesest suur. Jumala koja ehitamine algab vähesest, aga lõpuks viib see välja suure hoone valmimiseni. Jeesusel oli alguses vaid kaksteist jüngrit, aga neile anti suur ülesanne minna kuulutama evangeeliumi kogu loodule. Meil ei pea olema suur usk, vaid me saame uskuda suurde Jumalasse, kes teeb väiksest suure ja viimasest esimese.

Kas Iisraeli rahvas on valitud Jumala lemmikuks?

Keda Jumal oma riigi tööle kutsub? Piiblist saame teada, et inimene näeb seda, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames (1Sm16:7b). Kui Issand kahetses, et Ta oli lasknud võida Iisraeli esimeseks kuningaks Sauli, valis Ta kuningaks petlemlase Iisai kõige noorema poja. Vaatamata sellele, et Jumal oli Taaveti valinud, ei saanud too kaugeltki kohe tõusta rahva etteotsa. Kuna Issanda Vaim tuli alates sellest päevast Taaveti peale, oli ta valmis väljakutse vastu võtma. See, keda Jumal oma tööle kutsub või esile tõstab, on üksnes Tema enda suveräänne otsus. Kui näeme mõnda inimest, keda peame oma eeskujuks, käimas Jumala Vaimus ja õnnistuses, ei ole see sündinud kuidagi ootamatult, vaid on saanud alguse selle inimese kutsumisega siis, kui teda teadsid vaid vähesed.

PALVE

Kui Jumal kedagi esile toob, võib seda pidada Tema armuvalikuks. See kehtib ka Iisraeli rahva ehk juutide suhtes. Vanas Testamendis on palju tõotusi, mis on antud valitud rahvale. Need räägivad, kuidas Jumal on kõigist maailma rahvastest valinud ühe omandrahvaks ja kõigist maadest ühe, kus Ta viis täide oma päästeplaani (1Ms 12:1-3). Üks kaunimaid tõotusi selle kohta on kirjas Jeremija raamatu 31. peatüki salmides 35-37. Jeesus kuulutab, et Temas on Jumala riik tulnud siia maailma (Mt 4:17). Selle tulemist valmistati ette paar tuhat aastat ja ilmutati esmalt ühele rahvale, kelle ülesandeks anti seda kuulutada kõigile teistele rahvastele. Jeesus andis mõista, et sõnum Jumala riigist kuulub kogu maailmale. Veelgi enam, Ta ilmutas, et Tema oma rahvas ei võta seda vastu ja kuulutuse rõhk asetub sinna, kus seda varem üldse ei tuntud (Mt 21:43). Enne Jeesuse taevaminemist küsisid jüngrid Temalt: „Issand, kas sa sel ajal taastad Iisraeli kuningriigi?” Jeesus aga vastas: „Ei ole teie osa teada aegu ja tunde, mis Isa on iseenese meelevallaga seadnud, vaid te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni“ (Ap 1:68). Meie küsimused on tavaliselt seotud meie soovide või ettekujutustega. Jeesuse vastusest saab järeldada, et nüüd algab uus ajastu. Jumala käes on kõik meie ajad. Meie ülesanne on olla Kristuse tunnistajad nii lähedal kui ka kaugel.

Issand, Sina ei vaata selle peale, mis on välin e, vaid näed m eie südamesse. S ina näed ka m eie muret, kartu st ja kahtlusi. A nna meile andek s meie patud , mis meid Sinust lahutavad, S in u Poja Jeesuse Kristuse nim e l. Tule ja uuend a meid oma P üha Vaimuga, et v õiksime Sind teenida uue s üdame ja uue eluga, Sinu rahva li ikmetena nü ü d ja igavesti. Aam en. Anti Toplaan

30

Pluss 1/2017 | www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee


Oluline on käia Jumala juhtimisel ja olla Talle kuulekas kõigis ettetulevates raskuses. Uus Testament räägib samuti juudi rahvast Jumala rahvana. Samas on olemas ka teine valitud rahvas: kõikide muude rahvaste esindajad, kes usuvad Jeesusesse (1Pt 2:9-10). Me ei ole võtnud ära Iisraeli rahva kohta valitud rahvana, vaid oleme kutsutud tema kõrvale.

Kes saab taevas Jumalalt suurema palga? Kui Jumal kutsub meid juba noores eas, on see Tema eriline hoidmine, sest Jumalat tundes saame vältida vigu, mida oleksime tõenäoliselt teinud siis, kui oleksime saanud Jumala lapseks vanemas eas. See, et Issand kutsub paljusid ka teisel või kolmandal korral küpsemas eas või koguni kõrges vanuses, ei mõjuta Jumalalt meile määratava osa suurust. Jumal võib anda igaühele sama tasu, ükskõik kas oled Tema viinamäel töötanud suurema osa päevast või ainult viimased tunnid (Mt 20:1-16). Juhul kui võiksime viinamäe tööliste ühte tööpäeva võrrelda kogu inimese eluea pikkusega, on oluline vahe, kas Sa saad käia Jumala juhtimisel ja Tema armus teadlikult suurema osa elust või ainult oma eluõhtul, teades, et oleksid võinud seda teha palju varem. Lõpuks võib aga nii üks kui teine olla õnnelik, et Jumal on ta valinud.

Küsimusi:

em Kas elus on alati kõige olulis ? olla teistest parem või edukam Miks? Mida saame teha või peame tegema selleks, et täita Jumala poolt meile antud ülesandeid? Mille järgi teeb Jumal oma gi valikuid, kui Ta kutsub keda oma teenistusse? Keda võiks nimetada Jumala rahvaks?

Pluss 1/2017

31


Palvus

Kuidas tulla toime võitluste ja rünnakutega? Tekst Laura Jõgar Foto Pixabay

32

Pluss 1/2017 1/2017 || www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee


V

ahel levib noorte kristlaste seas arvamus, et kui oleme kristlased, siis on meil alati kõik hästi, sest Jumal on meiega. See, et Jumal on alati meie ligi, vastab küll tõele, kuid ka usklike inimeste elus tuleb ette raskusi. Mõnikord on need inimlikud raskused, millega puutuvad kokku kõik, kuid vahel peame vastu panema vaimsetele rünnakutele, mille taga on hingevaenlane, kes tahab iga hinna eest Jumala lapsi õigelt teelt kõrvale juhtida. Apostel Paulus on kirjutanud: „Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega” (Ef 6:12). Võidelda tuleb meil näiteks kiusatustega, sest sageli on asjad, mis viivad meid Jumalast eemale, väga ahvatlevad ja nendega on lihtne kaasa minna. Samuti peame seisma vastu rünnakutele, mis võivad meie usu kõikuma lüüa, näiteks halvad mõtted, mis eitavad Jumala olemasolu või Tema armu. Teinekord võib rünnak tulla emotsioonide kaudu. Olen ise kogenud tohutut hirmutunnet, millel polnud mingit välist põhjust, kuid mis vaevas mind õige mitu päeva ning kadus alles suure palvetamise peale. Samuti on ohtlikud igasugused valeõpetused. Ei tohi unustada, et kõik pole kuld, mis hiilgab, ja seda ka kristlaste seas. Meil tuleb kõik läbi katsuda (1Ts 5:21). Jumala abiga suudame nendest võitlustest läbi minna: „Seepärast võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda püsima, kui te olete kõik teinud” (Ef 6:13). Meie lahinguvarustus on päästekiiver, õiguse soomusrüü, tõevöö, valmisoleku sandaalid, usukilp ja vaimumõõk (Ef 6:14–17). Vaimumõõgaks on meile antud Piibel (Ef 6:17), sellepärast peame seda võimalikult hästi tundma. Ka Jeesus astus kõrbekiusatuses vaenlasele vastu just Jumala sõnaga. Samuti vajame usus püsima jäämiseks pidevat osadust Jumala ja kaaskristlastega. Vastasel juhul on oht, et maised asjad saavad meie üle võimust ja me unustame Jumala. Kristlastena peab meie fookus olema alati Jumalal: „Otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” (Mt 6:33) Kui koged vaimset rünnakut, siis tea, et võid Jumala abiga sellele alati vastu astuda. Jumal pole Sind jätnud ka siis, kui Ta esialgu Sinu appihüüetele ei vasta. Palveta seni, kuni olukord paraneb, ja kui oled Jumala vastu eksinud, siis palu Temalt kindlasti andestust. Kui aga tunned, et Sa ei tule olukorraga ise toime, siis ära jää üksi, vaid palveta koos teiste kristlastega ning usu, et Jumal toob Su sellest välja.

Palve ARMAS JUMAL! Tulen alandlikult Sinu ette ja tänan Sind, et võin käia Sinu teel. Palun aita mul alati usus kindlaks jääda, Sinu tahe ära tunda ning seda täita. Palun hoia mind vaenlase rünnakute ja kiusatuste eest. Kui aga peaksin nendesse sattuma, siis aita mul neist võitjana välja tulla. Palun aita mul alati ära tunda, mis on Sinust ja mis mitte, ning eksitustega mitte kaasa minna. Palun anna mulle andeks kõik minu eksimused. Anna mulle jõudu ka kõige raskemates olukordades Sind usaldada ning mitte lasta maisetel muredel minu üle võimust saada. Aitäh, et Sina ei jäta mind kunagi. Jeesuse nimel, aamen.

Pluss 1/2017

33


Hingehoidja

Meie õnn on kättesaadav täna, mitte tuleviku saavutustes Saavutamise ootuses Teismelisena tahtsin saada korvpalluriks, hiljem muusikuks, siis näitlejaks jne, jne. Ikka tundus, et kui selle saavutan, siis saan olla õnnelik ja rahul. Ilmselt pole ma ainus, kes on kujutlenud, et alles mingi eesmärgi kättesaamise või tulemuse sooritamise järel saab tunda tõelist rahulolu. See on inimlik. Inglise kirjanik C. S. Lewis on kirjeldanud, kuidas ta oma varasemas elus ootas alati millegi uue ja parema saabumist, mis peidab end käänaku või kurvi taga, mida tuleb oodata ja milleni jõuda, ning enne ei saagi olla ei rahul ega õnnelik.

Mineviku ja tuleviku vahel Kaasajal on levinud eneseabilikud õpetused elu elamisest siin ja praegu, kuna väidetavalt on see meie ainus tegelik aeg. Kuidas peaks kristlane elama, kas ootama pingsalt homme saabuvat õnne ning pingutama selle nimel või vastupidi – nautima tänast ja unustama homse? Piibli järgi elame ajalises pingeväljas mineviku ja tuleviku vahel. Meie jaoks oluline minevik on Jeesuse sünd, elu ja surm ning tuleviku oodatav suursündmus muidugi Jeesuse taastulemine. Lisaks on kristlastena meie jaoks oluline igavik, mis võiks tähistada eksistentsi väljaspool aega. Taani filosoof Søren Kierkegaard on kirjutanud, et olevik on see, kus igavik kohtub ajaga.

Piibli perspektiiv praegusest ajast Piibel soovitab meil olla pidevalt teadlik perspektiivist, mis ootab ees: “Meie ootame aga tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus” (2Pt 3:13). Samas rõhutab Piibel praeguse aja olulisust. Päris mitu kirjakohta manitsevad meid kasutama olemasolevat ehk praegust aega õigesti ning pühakiri annab ka juhise, milline on aja mõistlik kasutamine: “Niisiis, kuni meil on veel aega, tehkem head kõikidele, eriti aga usukaaslastele!”(Gl 6:10)

34

Pluss 1/2017 3/2016 || www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee


NOORTEFESTIVAL

PIIBLIPÄEVAD 2017 #2017PP

Jumala armastus meie vastu on väljaspool aega ning ei sõltu meie saavutustest.

Seega ei pea me kristlastena oma rahulolu ja õnne siduma tuleviku saavutustega, vaid me ootame tuleviku õnnistusi ning praegune aeg on antud meile ennekõike headeks tegudeks. See ei tähenda, et meil ei võiks olla plaane, unistusi või soove. Õiguspoolest on see osa aja arukast kasutamisest, kui oskame seda hästi planeerida ja tulevikku kavandada, aga me ei peaks oma õnne siduma mõne püstitatud eesmärgi saavutamisega. Meie õnn on Kristuse lunastuses, mis on kättesaadav juba täna, ning selle teadmisega võime tulevikuplaanidele, unistuste teokstegemisele ja soovitud saavutustele rahuliku meele ja südamega vastu minna. Samuti saame käesolevat hetke nautida teades, et meil on olemas kindel tulevik. Praegust aega tasub kasutada targalt, et teha head teistele. Kõige olulisem on endale ikka ja jälle meenutada, et Jumala armastus meie vastu on väljaspool aega ning ei sõltu meie saavutustest: ”Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas” (Rm 8: 38–39). Tekst Jaanus Kangur Foto Pixabay

PP17 TARTUS

REGISTREERIMINE JA INFO

PIIBLIPAEVAD.COM

2.−4. JUUNI EMÜ SPORDIHOONES FR. R. KREUTZWALDI 3


Test See lühike mänguke tuletab meelde suuremaid sündmusi Piiblis. Mängu jaoks on vaja nuppe ja täringut. Mängida saab nii mitmekesi, nagu parasjagu tuju on. Edu teile! ;)

Plussi lauamäng Koostanud Kristina Lillemets ja Lydia Kurus, Fotod Pixabay

6 Saad edasi liikuda ainult siis, kui veeretad täringul 3.

5

Egiptust tabavad nuhtlused. Vali oma kaaslaste seast üks, kes jääb vahele!

4

9

8

7

Võid edasi liikuda nii mitu sammu, kui palju päevi kulus maailma loomiseks (puhkepäev ei loe).

Mooses lahutas veed, võid mööda jõge edasi minna!

10 Jaga teistega viit asja, mille eest oled tänulik!

11

= Jaga mõnda head kirjakohta või lugu Jumalaga! = 5 kükki!

12

Vahet pole, kes siia satub, esimene ja viimane mängija vahetavad kohad! (Mt 20:16)

Pa l j u jõud õnne, Kui sid lõp d p jaok Jumal u! a s ol võr dse ete kõi d. k

3

Paabeli torn, keeled segatakse ära. Ühe mänguringi ajal ei saa te üksteisest aru.

20

13

19 Kuldvasika valmistamine. Mine tagasi 10 sammu!

18

2

14 Nägid kolme tarka, järgne Petlemma tähele!

17

Algus 1 Peale saab, kui veeretad täringul 1 või 6. 36

Pluss 1/2017 1/2017 || www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

ia s t Pa r a d ii s ia m in e , v ä lj a v is k a te le ! jä r g n e õ u n

16

15 Suur veeuputus, mine tagasi algusesse!


Kuidas olla võidukas vs Kuidas kaotada # k u id a so ll a v õ id u

d sa m m u d n a e si m e se A st u ju b a tä u n as – k va li te e d i su p ar e m a e lu te rv e va im ! te rv e s k e h as

2

3

4

# k u id a so ll a v õ id u

# k u id a sk a o ta d a On pesup äev. Pane nädala jooksu l musta ks saanu d riided pesum asinass e ning lisa kindla sti ka kõik pesem ist vajava d sokid. Nii garan teerid vähem alt ühe soki kaotam ise.

kas

Pa nu sta en da are nd ami sse . Te ad up ära st jõu ava d sih iki nd lad ja töö ka d ini me sed elu s ka ug ele .

llavõid #kuidaso

ukas

e ja Ju lg e võ tt a ri sk vi le . oo pr d en pa nn a nd O ot am at ud sü ad m us ed su ud av pa e ig is el oo m u kõ a. ad at re m in i ka sv

ta.

#ku ida soll avõ idu kas Osk a iga päe v näh a asja de pos itii vse id kül gi, tun ne rõõ mu üm bri tse vas t nin g hin da inim esi end a üm ber.

#kuida skaota da

sa le es em el e Le ia ig al e tä ht ai nu lt Si nu le lo og ili ne , ku id uk oh t. Jä rg te ad ao le v pe id i ot si d nä it ek s m in e ko rd , ku aa rt i, ei le ia Sa pa ng a pa ro ol ik ül es . se da ki nd la st i

# k u id a s k a o ta

da

Kõik taskud , millel on tõmbl ukk või nööp, püüa lahti jätta. On üsna tõenäo line, et aja mööd udes sealt midag i kaob.

#kuida sollavõ idukas

Mi s hal vas ti, see uue sti! All aan dja id või tjat e sea s ei koh

5

Koostanud Marjana-Kristiina Meronen Fotod Pixabay

kas

1

Elukool

# k u id a sk a o ta d a

en da le a, sii s pr oo vi ne ed Ku i ol ed pr ill ik an dj ot siga ku i ha kk ad pr ill e ta pä he pa nn a en ne , da . lei ilt ne id m itt e ku sk m a. Si is ei su ud a Sa

#kui dask aota da Ku i juh tud kao tam a mid agi Sin u jao ks väg a täh tsa t, olg u sel lek s siis rah a, mo tiva tsio on või või stlu se esi koh t, püü a säil itad a vää rikus ja õpi om a vig ades t.

Pluss 1/2017

37


Seal, kus

Pluss mujal: 38

Pluss 1/2017 1/2017 || www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

Plussmeedia.ee Pidevalt uuenev uudisblogi

PlussPunkt

Alati kättesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt Eetris 1. ja 3. esmaspäev kl 22:00


Sinagi.

ÜKS =

ÜKS

RÕÕMSAT PLUSSI LUGEJAT Telli Pluss endale, sõbrale või pinginaabrile. Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee Lõika välja ja postita

Jah, Jah,soovin soovintellida tellidaPlussi Plussi Aastatellimus Aastatellimus88eur eur Aastatellimus Aastatellimusjajatoetus toetus Plussi Plussi tööle tööle2020eur eur Tellija Ajakirja nimi:saaja nimi: Aadress: Aadress: Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula: Telefon: Telefon: E-post: E-post:

Tellin Tellin ajakirja ajakirjakingituseks kingituseks Kingitustellimuse Ajakirja saaja nimi: saaja nimi: Aadress: Aadress: Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula: Telefon: E-post:

Pluss 1/2017

SAAJA

TASUB POSTIKULU

Luba nr. 1838

Youtube

MAKSTUD VASTUS

Twitter

EESTI

Facebook

EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN

Pluss sotsiaalmeedias

39


Plussmeedia EELK Misjonikeskus

40

Tehnika 115 Tallinn 10139

Pluss 1/2017 | www.plussmeedia.ee

Profile for Nuotta.com Youth Media

Pluss 1/2017  

Daniel Levi Viinalass, Urmas Viilma, Keila Fusion, Piiblipäevad, Kohila noortekas, Kuningas Saul, Kes on Jumala jaoks esikohal? Kristlik noo...

Pluss 1/2017  

Daniel Levi Viinalass, Urmas Viilma, Keila Fusion, Piiblipäevad, Kohila noortekas, Kuningas Saul, Kes on Jumala jaoks esikohal? Kristlik noo...

Profile for nuotta
Advertisement