Page 1

aprill/mai 2011

aprill/mai 2011 kliendile tasuta

Elegance is an attitude Kate Winslet

Tark Linn – Linnar Viigi visioon

Roosikrantsi 11 / tel 6 313 099 Avatud E-R 10-18 L 10-15 P Suletud www.airot.ee

Longines PrimaLuna

www.longines.com

Age Oksa uus roll Autovaba city

Kälimehest ärapanija


Kaks väikest

Looduse Aasta Foto 2009 I koht loomafoto-kategoorias “Olin varjetelgis, pildistamas rändel olevaid kahlajaid. Telgi ees valitses hetkeline vaikus ning piilusin küljeaknast ümbrust. Liivaseljakul oli alanud kähmlus. Kuna toru oli seatud ainult vee piiril pildistamiseks võimaldas kaamera asend vaid vaevu seda tegevust jäädvustada. Oli pime õnn, et liivane seljak kõrgemal ei juhtunud olema ning varjas oma servaga ainult osa kaadrist. See mängis aga pildi kasuks. Kuigi keerasin ka varjetelgile mõned vindid sisse (polnud ju plaaniski selles suunas pilti teha) jäi fotole Euroopa väikseim kulliline – väikepistrik koos oma väiketüllist saagiga. Mõlemad linnud on Eestis kaitse all.”

Mats Kangur

EOS 60D kaamera kere

999€

EF 70-200 F4.0 L IS USM

1 299€

EF 1.4xIII telekonverter

549€

Vaata ka teisi loodusfoto pakkumisi www.overall.ee


M

illises linnas sa tahaksid elada? Tõenäoliselt tuleb sellele küsimusele erinevaid vastuse­ variante sama palju kui vastajaid. Kes eelistab siplegapesana kihavat metropoli, kes vaiksete tänavatega aedlinna, kes madaltihedat asustust, kes betooni. Kes tahab elada linnas, kus teed on laiad ning igale poole saab autoga treppi sõita, kes eelistab rattateid ja ühistransporti. Igaühele oma. Ent olgu isiklikud eelistused linna välimuse suhtes millised tahes, tegelikult soovivad kõik ühtsama – toimivat ja elamisväärset keskkonda. Ehk nagu kirjutab Linnar Viik: tark linn on selline linn, mida valitsetakse targalt ja kus inimestel on hea elada. Pulss uuribki, milline on linn, kus on hea elada, ning mida saab teha selleks, et linnakeskkond oleks elamisväärne. Kui auklike tänavate, koolipääsemise paanika, lasteaednike madalate palkade ja paljude muude negatiivsete asjade puhul tuleb näppu viibutada linnaisade ja -emade poole, siis ümbritseva paremaks ja elamisväärsemaks muutmisele saavad kaasa aidata ka linnakodanikud ise. Olgu selleks kas või kodukanti arendav seltsing, varahommikul asumi üle magusat värskete saiakeste lõhna levitav pagariäri, kontorite ja ööklubide vahele töökohti ja teistmoodi elu toov väiketootmine või hoopis lemmikloomadele parema, „inimliku” keskkonna loomine. Meie elupaik muutub paremaks, kui me sellele ise nõu ja jõuga kaasa aitame.

Tiina Kruus toimetaja Toimetaja: Tiina Kruus Kujundaja: Piret-Klea Velleste Korrektor: Killu Paldrok Reklaam: Nordicom 5666 7770 levi: Helen Karolin 5596 1960 Väljaandja: Linnameedia OÜ, Pärnu mnt 130-15, 11314 Tallinn www.pulsstallinn.ee, info@pulsstallinn.ee, 670 2287, facebook.com/pulsstallinn aprill/mai 2011

3


Sisukord

nr 7 aprill/mai 2011

20

27 70 16

34 6 Võta ette. Kuhu minna april-

44 Võta šnitti. Saatejuht Johan-

8 Vaata otsa. Peeter Oja – müüt

46 Ole terve. Detox, kevadine

14 Otsi elamusi. Mis linnas

50 Tee sporti. Kiiremini! Kõrge-

lis-mais.

või inimene? uudist?

16 Selgita välja. Ilusa disainiga avalik ruum.

18 Mõtle kaasa. Linnar Viik targast linnast.

male! Kaugemale!

52 Sõida ära. Viikend Riias. 56 Võta ette. Kultuurikava. 58. Mine vaata. VAT Teatri „Nisa”. 60 Tunne kunsti. Tõnis Savi

24 Liikle stiilselt. Ratta­

62 Loe, vaata, kuula. Pulss

kevad.

linnaideed.

soovitab raamatuid, DVD-sid, plaate.

27 Pea sammu. Age Oksa uus elu. 32 Vali oma. Linna parimad

66 mine külla. Maarja Tali rätse-

34 Proovi järele. Restoran

70 Silita sõpra. Kui koer käib

36 Mine ja maitse. Uued

72 Silita sõpra. Ritsikas kodu-

37 Tee ise. Kevadel kohupiimast. 41 Ole ilus. Parimad päikese-

76 Arva ära. Tondi. 78 Vaata pilte. Linna kuumemad

42 Ole moodne. Vältimatud

82 Kiika kõrvalt. Sardiinia chef

hommikusööklad.

OKO Kaberneemes.

toidukohad, raamatud.

Foto: Toomas Volkmann

päästja.

20 Mõtle kaasa. Linn autovabaks.

Kaanel Peeter Oja. Intervjuud temaga loe lk 8

nes Naan.

prillid.

teksad.

pakoda.

tööl.

loomaks.

üritused.

Nicolo Tanda.

aprill/mai 2011

5


võta ette

5 asja,

mida teha aprillis-mais

Karneval kanali kaldal Kui tallinlane ei lähe Veneetsiasse, tuleb Veneetsia Tallinnasse. Vähemalt osaliselt – 11. juunil leiab hästikanaliseeritud Löwenruh’ pargis aset Veneetsia karneval – lõbus ja värvikirev kostüümipilgar. Esinevad tantsu- ja lauluansamblid, kõlab Veneetsia muusika, uudistada saab nii keskaegseid relvi kui ka toonast moodi, karnevali­maske ja muud. Kel korralikku maski pole, saab selle meisterdada kohapeal õpitubades.

6

aprill/mai 2011

Lihavõtted vabaõhumuuseumis Kui tahad teada, kuidas meie esivanemad kevadpühasid tähistasid, mine 24. aprillil vabaõhumuuseumisse, kus tähistatakse lihavõtteid ja peetakse kevadlaata. Saab punuda pesa, värvida mune ning mängida kevadisi muruja munamänge. Laadalt saab käsitööd, talukraami ja muud ökotavaari.

Maailma maitsed

Rattaga saarel

Rakverre punkima

Gurmaanidel ja muidu toidu­huvilistel tasub 4. juunil ette võtta tee Tallinna lauluväljakule. Mitte et lauluga tühja kõhtu täita, vaid maailma maitseid mekkima. 4. juunil kogunevad laulukaare alla suurele suvepeole „Maailma köögid” Tallinna­eri rahvusrestoranid. Et aga toimumispaiga valikut õigustada, esinevad samas ka eri maade folkloori­kollektiivid ja moosekandid.

Kui oled hingelt pisut roheline ja rattaid all vaid üks paar, mine avasta Saaremaad. Roheliste rattaretk „Kuidas elad, Saaremaa?” vändatakse tänavu 13.–15. maini mööda Eesti suurimat saart. Algus- ja lõpp-punkt on Kuressaares, nende vahele jääb 192 kilomeetrit Lääne-Saaremaa teid ja kadakaid.

Juunis ajame juuksed harja, lööme taginaha kriuksuma ja põrutame Rakverre punkima. 11. juunil kogune­ vad karvased ja sulelised teisele punklaulupeole „Anarchy in the EU”. Kui kolme aasta eest peetud esimene punklaulupidu keskendus Eesti pungile, siis nüüd on raskuspunkt rajatagustel klassikutel. Kel aga punklemine võõras, kuid ajastu meelepärane, leiab pelgupaiga Käsmust, kus juuni algul plaanis nii 80ndatele, Ruja juubelile kui ka Queenile pühendatud kontserdid.

www.rattaretked.ee

Fotod: iStockphoto, Rasmus Jurkatam

Lõppenud talve lumekuude üleslugemiseks jääb ühe käe sõrmedest väheks. Mitte et sel oma võlu poleks olnud, kuid nüüd kevadel rõõmustab hing ikka täistuuridel – liigu jalgsi või ratastel, roheline linn ja roheline maa ootavad!


Koos tabame 천igeid noote...

...ja naudime kultuuri. Oleme Nargen Festivali peasponsor 2006. aastast. Nordea MasterCard Gold ja Platinum kaardiga makstes festivali p채채smed Piletilevist Teile -20% soodsamad. Tutvuge programmiga www.nargenfestival.ee


Peeter Oja parandab maailma Peeter Oja (50) amet on tekitada tundeid: panna inimesi naerma ja raevutsema ning selles on ta osav - emotsioonid ja spontaansus on tema kindel kaubamärk. Aga kui mehel kops üle maksa viskab, suudab ta tõstatada ka valulisi teemasid, põhjustades üleriigilisi sõnasõdu. Tekst: Tiina Kruus Fotod: Toomas Volkmann Stilist: Gerly Tinn Meik: Aune Aasoja Riided: Tallinna Kaubamaja ja Baltman

aprill/mai 2011

9


vaata otsa

Karolini eelistused SÖÖGIKOHT. Elevant on vana hea kindel koht, kus teenindus on mõnus ja toit tuttav. Mulle meeldib India toit. ŠOPPAMISPAIK. Fankadelik Vana-Viru tänaval, seal on lahedad asjad ja kaup vaheldub tihti. Lähed poodi nagu koju – pakutakse kohvi ja küpsist.

A

llumatud argipäevalokid sobivad Peeter Ojale märksa paremini kui peadligi kammitud pervo­soeng telesarjas „Kälimehed”. See on esimene detail, millele pilk peatuma jääb, kui kohtume Peetriga varasel lõunatunnil kesklinna hotelli lobby-baaris. Ta on tõsine ja ontlik ning see mõjub veidike­ harjumatult, kui oled teda seni näinud eeskätt lõuapooliku rollis. Nagu oleks asjalik olek salakaval kattevari kohe laua alt väljahüppavale Võrnole ja Leinatammele. Kuid ei maksa langeda stampide võrku stiilis „naljamees on naljamees, on naljamees igavesti”. Naljategemine võib olla ju lihtsalt amet, eks ole! Oja on kaheksa aastat teinud Mart Juurega kultussaadet „Ärapanija”. Peetri jaoks on see meeldivate inimeste kokkusaamine, kus ajad

VABA AJA VEETMISE KOHT. Mulle ei meeldi olla siseruumides. Meeldib õudselt jalutada. Elukaaslasega pargis, miks mitte näiteks öösel kell 12 või 1. Oleme pidanud parkides isegi öiseid piknikke!

Häält tõstan siis, kui mulle midagi vastu hakkab maast ja ilmast juttu. Äraelamiseks on seriaal. Seriaal tähendab praegusel eluhetkel TV3 eetris jooksvat komöödiasarja „Kälimehed”. „Küsimus ei ole tegelikult koormuses, vaid kvaliteedis,” ütleb Oja. „„Ärapanija” pakub rõõmu, aga elama peab ka ju kuidagi. Oluline, et endaga väga konflikti ei lähe. Mina ei saa teha midagi hambad ristis.” Lavakadiplomiga näitleja viimased teatrirollid jäävad kolme-nelja aasta tagusesse aega, aga ta ei murra kuigivõrd pead selle üle, kuidas neile järge tekitada. Muidugi on tal vastavad soovid ja unistused, ta ei salgagi, aga nende täitumine sõltub asjaolude kokkulangemisest. Samas ei kujuta Oja ette, et töötaks põhikohaga teatris. Üksikud tööd on teretulnud küll, aga muidu pole ta loomult kuigi kollektiivne inimene. Võib ta oma eluga sellest hoolimata rahul olla? „Olen terve, liigun, mul on pere, hingan, näen ja kuulen – miks ma rahul ei peaks olema? Mul pole vähimatki põhjust,” ütleb Peeter.

10

aprill/mai 2011

Ojaga paarisrakendis käivad emotsionaalsus­ ja spontaansus. Kui miski on ta tõeliselt välja vihastanud, on ta soovitanud enesetappu teha, oma seisukohti füüsiliselt väljendanud või sõnu valimata sihtmärki rappinud. Kuid on ka haaranud arvutiklaviatuuri ja kirjutanud valmis leegitseva sõnavõtu südant vaevaval teemal. „Mulle ei meeldi tellimustööd. Kui ma kirjutan, siis oma algatusel. Ja häält tõstan siis, kui mul midagi vastu hakkab,” tunnistab ta.

Põletavad teemad Seda muret, et lõppeksid asjad, mis tal harja punaseks ajavad, pole karta. „Ma ikka ootan, et keegi kirjutaks sellest, vähemalt 50% inimesi on minust arukamad. Aga kui näen, et mingil asjal


vaata otsa

Peetri eelistused SÖÖGIKOHT Mul pole lemmikut, vaatan alati uusi kohti. Kui minekuks läheb, siis sean sammud nende järgi, millest on lehes kirjutatud. Kui on vürtsi-isu, siis Elevant. Mulle meeldib ka Mack Barb Q. Kui ise ei viitsi head šašõkki teha, siis Pirosmani. Kindel sissetöötanud koht. ŠOPPAMISPAIK Pirita Selver – see on kodulähedane toidupood. See ei tähenda, et ma teisi poode ei külasta. VABA AJA VEETMISE KOHT Kodus. Ma ei käi väljas. Ma olen väga kodune inimene.

lastakse vohada ja sõna ei võeta, siis olen omamoodi proovinud. Kunagi oli riigiametnik Ülle Aaskivi, kes võttis riigikogu ees sõna oma volitusi ületades. Aga see näitas, kuidas inimesel mõõt saab täis. Mul on samamoodi.” Näiteks liiklus on igapäevane teema, mis Ojal vererõhku tõstab. „Seda, et keegi tänaval meid müksab, me ei pane tähele, aga autoga sõites oleks see avarii. Liiklus on kõige otsesem suhtlemine, tänan-palun, tere ja head aega, aga inimesed meil ju ei tereta! Vaatan poole seitsmeseid „AK uudised” – mingi tots tuleb kohale, ei ütle tere ega head aega. Tulevad kultuuriuudised, jälle ei midagi! Minu arust on tere elementaarne!” Hiljutine Jaapani katastroof meenutas talle seda, kuivõrd teine maailm, teine arusaamine

aprill/mai 2011

11


vaata otsa

seal toimib. „Kui me saaks natukenegi üle võtta nende suhtumist. Ühe sümfooniaorkestri viiuldaja unustas Jaapani-turneel pilli rongi. Mängis siis edasi asendusviiuliga, kuni lõpuks leidsid ta üles rongifirma esindajad. Tõid kaotatud viiuli tagasi ja vabandasid, et lugu just nende rongis juhtus. Lõpuks avaldasid lootust, et viiuldaja ikka edaspidigi nende rongiga sõidab.”

Olulised väikesed asjad Oja eristab keskmisest eestlasest erinev temperament, ta reageerib teisiti. Paljud inimesed toetavad tema seisukohti, aga samas näeb ta, kuidas loll inimene ei kahtle oma tarkuses. Tema üks lemmikuid on kolumnist Vello Vikerkaar. „Tabab väga hea silmaga, millised eestlased on. Osa

Annan endale aru, et olen kogu elu teinud tilulilu inimkonnast suudab mõelda ja esindab mingitki arukust. See ei ole üldse kinni selles, milline on su sotsiaalne staatus,” usub Oja. „Tallinn on täitsa okei linn! Isegi Lasnamäe on 12

aprill/mai 2011

läinud ajapikku normaalseks. Seal on palju korda tehtud,” on Peeter rahul. Tema jaoks on Tallinna ainus, kuid see-eest suurim probleem Tallinna „sovetlik ja sulilik juhtimine”. „Muud pole siin midagi halada, sest muu saab ära teha: teed korda, lasteaiad, koolid. Inimesel peab olema linnas mugav elada, mugav liikuda. Et keegi ei pritsi sind siin täis. Tänavate teema on sotsiaalporno. Oluline algab väikestest asjadest, mida inimene tahab, et elu oleks mõnus. Et buss oleks puhas, et turvaliselt tööle saaks. Tal ei ole vaja loosungit, et linn hoolib. Tal on vaja tegelikkust. See on seesama, millest ma enne rääkisin – tere ütlemine.” Mis terendab tulevikus? Raadiotöö tegelikult Ojale meeldiks. „Aga minna igal hommikul ja võtta stepsel välja – akud pole enam nii tugevad, ei pea vastu! Ühtelugu Kroonika ja naisteteemad. Ma olen sitt enesemüüja. Ma ei oska, ma ei taha. Ma annan endale aru, mida ma kogu elu olen teinud. See on tilulilu.” Peeter Oja sarmika kangelase Bläck Rokiti tähelennust tuttav väljend „tegin peedist pesumasinale trumli” kestab eestlase igapäevakõnes siiamaani. Ja Alev Ström on end kuldtähtedega­ kirjutanud Eesti koomuski ajalukku. Paljude jaoks pole seda üldsegi vähe.


otsi elamusi

Kunstilinn lauluväljakul

Kaherattaline linn Tänavu 1.–5. juunini toimuv Tallinna Jalgrattanädal saluteerib jalgrattale ning tutvustab erinevaid velo ja linnaga seotud subkultuure: alates vintage-hõngulistest linnaratturitest ja lõpetades trikiratturitega. Kavas on visioonifoorumid ja arutelud autovabamast Tallinnast, disain­rataste näitused ja töötoad. Eelkõige tähendab Tallinna Jalgrattanädal aga vägevaid suviseid rattaüritusi Tallinna linnatänavatel: ühis- ja võidusõite,­rattalaatu, romantilisi pedal-in kinoseansse ja palju muud. www.tallinnbicycleweek.ee facebook.com/tallinnbicycleweek

3. maist on avatud rahvusvaheline kooli­ noorte kaasaegse kunsti triennaal „Eksperimenta!”, mis toob Tallinna Lauluväljakule, Maarjamäe lossi ja linnaruumi 13 riigi noorte kunstnike teoseid. Näitusepaikades näeb efektseid ruumiinstallatsioone (klaasist labürint, akvaarium), maastikuinstallatsioone, objekte, video-, audio-, arvuti- ja tegevuskunsti, maale, skulptuure ja muud põnevat. Triennaal on avatud 14. juunini. „Eksperimenta!” näitus lauluväljaku­siseruumides ja välialal on külastajaile tasuta (Maarjamäe lossi pileti hind on 1.50 eurot). www.eksperimenta.net

Polkaga vormi

Tule ja vintaaži!

Tallinna Tantsuakadeemias saab Märt Agu juhendamisel teha Eesti folkaeroobikat. Muidu nagu aeroobika ikka, aga hüplemine toimub erinevate polkasammudega modernse folkmuusika saatel. Selgeks saab ka reilender ja labajala­valss. Eelnev rahvatantsukogemus pole oluline, kõik sammud tehakse rahulikult mitu korda seletades ette.

7. mail Rotermanni kvartalis toimuv „Vintage Tallinn” toob kokku šefimad vintage-ärid üle Eesti. Müüa ja osta saab riideid,­mööblit, plaate, tehnikat, jalanõusid jpm. Kohal on parimad vintage-­ müüjad: Tamara 1965, Vanatool, HiFi Classic, Led Zeppelin, Nolita Vintage, Fankadelik jpt. Lisaks hea muusika, kohvik jpm.

www.tantsuakadeemia.ee

www.vintagetallinn.ee

Toompeal toimub Luscher&Matieseni terrass äratab Toompea letargiast, avades 2. juunil suurejooneliselt paljutõotava suvehooaja. Sealtpeale kuuleb terrassil igal õhtul elavat muusikat. Suve üks peaesinejaid on 21. juulil Toompeal juba teist korda üles astuv J. Karjalainen Polkabilly Rebelsiga. Lisaks on ootamas palju erilisi kontserte, etendusi ja minifestivale, nagu Toompea Valss ja Toompea Visual Walk. Facebook/Luscher&Matiesen www.luschermatiesen.com

14

aprill/mai 2011

Moebränd Tallinn Dolls tähistab 14. mail oma teist sünnipäeva. Sel õhtul esitleb Tallinn Dolls kevadsuvist kollektsiooni, mis amüseerib arhitektuuriga, segab hulka portsu värve ja muudab Tallinna muinasjutu­ linnaks. Tallinnast inspireeritud mood pakub naiselikke kleite, pehmet sametit ja retromustreid. Sünnipäev tuleb uhke: moešõu, Kalle Veesaare fotonäitus, Heidy Purga kokkupandud Tallinn Dollsi kogumik Eesti popmuusikast. Etenduse järel lahutab muusikameelt popi­ kuningas Leslie Da Bass. Tallinn Dollsi kollektsiooni esitlus 14. mail Kumus. Piletiinfo: Piletilevi. www.tallinndolls.ee

Fotod: tootjafirmad Joonistus: Karolin Kuusik

Nukud tulevad võimule


ostle rõõmuga

Icon

kvaliteetne moedisain igasse päeva

Fotod: Rasmus Jurkatam

Neile, kes soovivad oma garderoobi täiendada igapäevarõivastega, mida iseloomustab läbimõeldud disain, mugavad materjalid ja hea annus isikupära, on Kristiine keskuses avatud uus kauplus Icon. Icon on teksamoes teed rajava G-Star Raw uue kontseptsiooniga kauplus, kus teiseks põhibrändiks menukas Hollandi kaubamärk Scotch&Soda. G-Star Raw pakub siinsete moefännide seas populaarseid teksaseid ja igapäevarõivaid, mille valik on võrreldes esinduspoega veidi soodsama hinnaga ja kaubakeskusele kohasem. Scotch&Soda märksõnadeks on mitmekesist kombineerimist võimaldav pastelne tonaalsus, mugavad lõiked ja pehmed materjalid. Saadaval on ka siin juba tuntud jalanõu- ja rõivabränd Vans spetsiaalselt Iconi jaoks tehtud valikuga ning esimest korda Eestis Palladium Boots, mille hitiks on rokilikud saabas-ketsid. Eriliseks teeb poe see, et igapäevarõivaid ja aksessuaare pakkuvate brändide kõrval pakutakse

valikut Eesti moe- ja aksessuaaridisaineritelt. Oma keskkonnasäästliku kampaania "Trash to Trend" käigus kogutud kasutatud teksadest valminud naistekollektsiooni esitleb Reet Aus. Spetsiaalselt Iconi jaoks on isikupärase käekirjaga ehtevaliku­ disaininud Anu Samarüütel-Long. Kauplusel on plaanis seda liini jõuliselt jätkata ning kõrvuti hästitoimivate välismaiste brändidega tutvustada keskusekülastajale värsket disaini nii kohalikelt tegijatelt kui ka lähinaabrite tippdisainerite seast. Kauplus on mõeldud kõikidele moefännidele, kes peavad lugu isikupärast, unikaalsest disainist, kvaliteedist nii materjalis kui ka teostuses. Valikut tehes on mõeldud ka nendele tarbijatele, kes soovivad oma garderoobi täiendada rõivastega, mida saab kanda enam kui ühe hooaja.

ICON Kristiine keskuse 2. korrusel Avatud E–P 10–21 vt Facebook G-Star, Icon

aprill/mai 2011

15


selgita välja

Pulss küsib Missugune on kõige läbimõelduma disainiga avalik ruum Tallinnas ja missugune ruum riivab silma?

Kristiine keskuse Apollo.

Amfiteater rahvusraamatukogu taga.

Vabaduse väljak.

Tarvo Jaansoo

Anne Kanter

Avo Kont

Kristel Kärner

restorani Vapiano juhataja

visuaalturundaja www.viewmark.ee

Sky Media copywriter

linnas kulgeja

Positiivse mulje on jätnud Roter­manni kvartal. Kui kunagi tekkis selle arenduse suhtes paanika, siis nüüd tuleb tõdeda, et täitsa äge värk! Šeff koht on ka rahvusraamatukogu taga olev amfiteater. Ega paljud ei teagi sellest midagi. Aga käige ära! Mõnus paik, ühest küljest otsekui linna südames, teisest küljest aga hästi eraldatud.

Ilusaks pean Vabaduse platsi – stiilne autovaba paigake, mis on näidanud end eriilmeliste ürituste majutajana. Siiski juurdlen, miks on kunstnik valinud väljaku ja tee vaheliseks piirdeks sinise klaasi? Kõrgemal kumavad rohelised katused, Harjumäe trepil on rohelised vaasid, hallikas-roheline paekivi on väärikas taust klaasist sambale. See sinine on nii võõras ja üksi.

Halva näitena kipuvad meenuma jubedad kolosseumid, näiteks Kadriorus Koidula tänaval Lydia kohviku vastas üks majapeletis.­ Vana maja fassaadi taha on peidetud jõle klaasist ja plekist vorst-maja, mis kohe üldse ei sobi keskkonda. Meelde tuleb ka linnahalli futumaastik, mis on kahjuks käest lastud. Kahju on Maakri piirkonnast, kus õdus linnakeskkond on suurte majajõlakate poolt ära vägistatud.

Miks ei ole meil harjumust pidada lugu nõukaaegsest arhitektuurist? Oleme linnaruumist kaotanud endisaegses ilus Tallinna hotelli, Musta Luige kohviku. Viru väljaku täisehitamisega kaotasime vaate kaubamaja hoonele.­Kas tänapäeva arhitektide eneseteostus ei luba läbi ajaloo näha terviklikku pilti? Linnakujundajad ei suuda hoomata ka ühe maja nelja külge – Viru keskus on niivõrd näotu ja tulevikuta hoone.

Rotermanni kvartalis võlub uudne lähenemine ja moodne, urbanistlik linnaruum. Põnev on mitme tasapinna mäng ja see, et kasutatud on spetsiaalselt sinna disainitud lampe, pinke. Ilus on ka Kumu oma puhta, põhjamaise, selge ruumiga. Hea aura, esteetiline nii seest kui ka väljast. Koledad on kõik avalikud ruumid, mis on Tallinnas ikka veel korda tegemata, olgu tegemist Kopli või Mustamäega. Äärmiselt räpane ja ilmetu on Viru keskuse ja Tallinna Kaubamaja ristmiku alune jala­käijatetunnel, mida viimasel ajal on üritatud küll parandada seintele tekkinud suunavate plakatitega.

Apollo raamatupood Kristiine keskuses on kui sukeldumine „raamatu kõhtu”, vastandudes keskuse heleduse ja avarusega. Kohtvalgustus „raamatusaartele” ja võimsad graafilised elemendid muudavad suure ruumi hubaseks ja põnevaks. Poes on mõnusad omaette nurgakesed, „päris” buss mängimiseks ja koht lauamängude jaoks – see ei ole lihtsalt pood, see on elamusi täis maailm. Kole on Pirita linnaosa hoone, mille alumisel korrusel on toidukauplus. Meelevaldselt värvitud hoone läbimõtlemata reklaamidega esifront tekitab tunde segastest omandisuhetest või rahanappusest ja ebaprofessionaalsusest. Parkimiskohad on puudu – ostukeskkond ei soosi ostlemist. Väga ebaõnnestunud terviklahendus.

Viru keskuse jalakäijatetunnel. Pirita linnaosa valitsuse hoone.

16

aprill/mai 2011

Linnahall.

Viru keskus.

Fotod: Jelena Rudi, Marko Mumm, erakogu

Rotermanni kvartal.


TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST! KUI JOOD, ÄRA SÕIDA! WWW.PRIKE.EE

VÄLJATEENITULT PARIM


mõtle kaasa

Tark Tallinn

P

rantsuse inseneri Gustave Eiffeli revolutsiooni ja maailmanäituse sümboliks loodud torn sai 1889. aastal ka pöördumatu linnastumise tähiseks. Kui 20. sajandi alul, mil tööstusühiskond end tasapisi käima vedas, elas linnades kümnendik inimestest, siis praegu elab linnades juba pool maakera elanikkonnast. Tööstusühiskond on tasahilju muutunud infoühiskonnaks ning linnadesse on koondunud kaks olulisimat uute väärtuste loomise kapitali vormi – finants- ja inimkapital. Nad käituvad sarnaselt ehk liiguvad sinna, kus on nende järele vajadus, ja püsivad kohas, kus neil on võimalus areneda. Linn kui oma tuledega hulkurit peibutav sümbol jääb Chaplini aega, selle asemel meelitab linn oma tarkusega. Tarka linna iseloomustatakse kuue olulise omadusega. Esiteks majanduse areng ja kõrge lisaväärtuse – tarkade töökohtade olemasolu. Boston ülikoolilinnana on tarkade töökohtade linn, Luxembourg tarkade teenuste linn. Järgmised mõõtmed on seotud elukvaliteediga – tark tasakaal looduskeskkonnaga ja targalt korraldatud liiklus, liikumine laiemalt. Tavaliselt hakkab inimesele nende mõõtmete puhul silma just rumalus – Los Angelese püsivad ummikud ja sudu, Manila prügimäed ja tarbimisjäätmetest kasvanud slummid, olematu elukvaliteet. Vastandiks ehk vaikellu sumbuvad Euroopa väikelinnad – just needsamad depressiivsed ja väljasurevad väikelinnad, millest laulgi räägib. Kaks olulist mõõdet käivad samuti käsikäes – targad inimesed ja targalt elamine. Ajal, mil

Tallinnal on Targaks Linnaks saamiseni veel pikk tee käia

18

aprill/mai 2011

kõrgharidus on sama vabalt kättesaadav kui kraanivesi ja kanalisatsioon, on väärtuseks tõusmas ka värske toit, kvaliteetne ajaviide, võimalus suhelda sõpradega ka väljaspool Facebooki ja Skype’i. Targad inimesed elavad ja korraldavad oma elu targemalt. Veel üks targa linna mõõde on tark valitsemine. Kuidas tarka valitsemist mõõta? Kõige lihtsam – kui targas linnas elav tark inimene tunneb oma linna valitsemise üle uhkust. Kui ei tunne, siis ei ole ka targalt valitsetud. Tark valitsemine on kaasav, ärakuulav ja edasipürgiv. Linna tarkus pole seega väljendatav ühegi konkreetse kõrgtehnoloogilise lahendusega, vaid mitme eri aspekti koosmõjuga. Kui tahate näha linna, kus inimesed kõige enam mobiile kasutavad, tuleb minna Istanbuli või Manilasse. Kui tahate näha linna, kus kõige rohkem videovalvekaameraid, siis tõstke Los Angelese või Londoni-tuuril silmad tänavalampe piiluma. On nad selle pärast targemad? Tallinnal on hea võimalus Targaks Linnaks saada, kuid selleks on veel pikk tee käia. Kui majanduse ja sealtkaudu tekkivate töökohtade tarkuses on Tallinnal mängida roll, kuigi mitte määrav, siis elukeskkonna kujundamise ja juhtimise vallas on tarkus suurel määral enda korraldada. Linna ja linlaste tarkus peaks väljenduma selles, et tehnoloogiat, millega uhkustada, pole näha. Toimiv tehnoloogia on olemas, kuid see, mida me näeme, on tasakaalukat elu elavad inimesed, kes tunnevad end turvaliselt ja kel jagub piisavalt ruumi oma mõtete jaoks ning puhta õhu ja looduse lõhna tundmiseks. Targas linnas käivad ringi inimesed, kes on uhked selle üle, mida nad on ise teinud – just sellesama elamist väärt linna.

Foto: Jelena Rudi

IT-Kolledži rektori kt Linnar Viik selgitab, mida tähendab tark linn ja milleks meile seda vaja on.


Koidu tn 62 / Komeedi tn 14 on soliidne ja esinduslik eluhoone Tallinna kesklinnas

Koidu tn 62 / Komeedi tn 14 on tugev monoliitbetoonkonstruktsioon hoone ja kindel investeering. Hoonel on tumedast täistellisest fasaad. Korteritevahelised seinad on monoliitbetoonist. Elamul on valvega soe maa-alune garaaž. Koidu tn 62 / Komeedi 14 on unikaalse lahendusega galeriimaja, mille kõik korterid on eritasapinnalised, ulatudes läbi kahe korruse (poolkorruse kaupa). Maja esimesel korrusel on omaette garaažide ja sissepääsudega nn. ridamaja tüüpi korterid. Hoovipoolsele fassaadile avanevad vaheldumisi rõdud ja galerii. Penthouse-korteritel on sisekvartali poole avanevad väga avarad sauna ja sauna eesruumiga katuseterrassid. Korterites on kvaliteetsed täipuidust raamidega Saksa tüüpi pakettaknad, põrandatel tamme puitparkett, tammespoon siseuksed. Kõikidel korteritel on kas rõdu, terrass või mõlemad. Kõigis kolmetoalistes korterites on saun. Katuseterrassiga korterites on nii saun kui ka vanniga vannituba.

www.komeedi14.ee Colonna Kinnisvara +372 646 1004 +372 511 9962 colonna@colonna.ee


Moodsate mootorite pealetung Kõik maailma linnad on suuremal või väiksemal määral hädas autostumisega. Ka Tallinn pole erand, kui vaadata tipptundide ummikuid või viimse lapikeseni täispargitud tänavaid. Millised on 21. sajandi ravimid autostumise vastu? Tekst: Veronika Valk Fotod: iStockphoto, tootja­firmad

20

aprill/mai 2011

Inglise ajaleht The Daily Telegraph kirjutas hiljuti vaikse ärevusega, et Euroopa Liit on võtnud aastaks 2050 suuna vabaneda ülemäärasest autoliiklusest, vähendamaks selle aja jooksul süsihappegaasi õhkupaiskumist 60% võrra. Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase sõnul tähendab see eelkõige liikluskäitumise muutust, mille käigus loobutakse järjest enam fossiilkütustel töötavatest sõidukitest ja otsitakse sellele alternatiive. Nii näiteks peaks pooled üle 300 kilomeetri kaugusele viivatest reisidest olema tehtud eelkõige kiirrongiga. Selle idee peale soovitas Briti autojuhtide ühendus Kallasel sobiv hullumaja välja vaadata. Ometi on Kallase jutus iva, sest ulatuslikud projektid Euroopa Liidu mitmes

eri paigas näitavad, et autovaba elukorraldus on võimalik. Itaalias paiknev Ferrari sünnilinn Modena otsustas muuta oma elanike transpordiharjumusi.­ Seitsme linna koostöös tegutseti selle nimel, et muuta ühissõidukite kasutamine tavainimesele­ võimalikult hõlpsaks, mugavaks ja arusaadavaks. Elanikel paluti uuendusi katsetada ja anda nende kohta tagasisidet. Kokkuvõttes suurenes ühistranspordi populaarsus märgatavalt. Idee autorid on hiljem tunnistanud, et nad olid vastamisi nn kultuurilise eiramisega – küsides mõnelt ühistranspordi suhtes vaenulikult linlaselt, millise bussiliiniga ta näiteks tööle saaks sõita, ei osatud sellele küsimusele sageli lihtsalt vastata.


vaata ringi

Kondimootor ausse Jalgrataste ja ühistranspordi ühildamise üks lõbusamaid lahendusi pärineb Uus-Meremaalt, kus on välja töötatud „pedaalitav” monorail. 2008. aastal kutsus Google üles esitama ideid, mis muudaksid maailma ja aitaksid sealjuures võimalikult palju inimesi. Laekus üle 150 000 ettepaneku, millest viie parima hulgas oli ka transpordiuuenduse mõte. Mullu investeeris Google miljon dollarit uurimis- ja arendusprojekti, kus õhus kulgevaid monorail’i kapsleid liigutavad sõitjad ise. Hüppeline areng on toimunud materjalitehnoloogias, tänu millele ei pruugi EADSi Airbike’i nailonist jalgratas enam olla eriline uudis. Talvisteks sõitudeks on vilunumad ratturid võtnud kasutusele „naelad”, hüdraulilised pidurikettad, nii juhi kui ka sõiduki kaitsekatted, porilauad jne. Suurt tähelepanu pööratakse ka valgustusele ja enese liikluses nähtavaks tegemisele, aga järjest enam ka oskuslikule navigeerimisele linnaruumis.

Monorail’i paneb liikuma jalalihaste jõud – vaid kolmandik sellest vaevast, mis tuleb mängu panna võistlusrattal sõites, ja pool sellest, mida nõuab mägijalgratas. Prototüüp on esialgu mõeldud võistlemiseks, kuid peagi on ka selge, kuhu püstitatakse esimene avalikuks kasutamiseks mõeldud „pedaali-gondel”.

aprill/mai 2011

21


Aptera 2e ei võitle füüsikaseaduste vastu, vaid kasutab ära kõik selle, mis loodusel pakkuda on. Lindude sujuvast liuglemist eeskujuks võttes panustab see elektriauto aerodünaamika maksimaalsele ärakasutamisele.

Elektri abil edasi Euroopa elanikkonna vananedes ootab meid ilmselt ees järjest suurenev transpordivajadus, sest jalgrattaga sõita ja jalutada on küll tervislik, kuid eakale inimesele tsipa ebamugavam kui auto või ühistranspordiga liikuda. Alternatiivkütustel töötavaid sõidukeid tekib turule iga päevaga­ juurde, olemasolevad täienevad ning lähevad töökindlamaks ja mugavamaks. Lahenduste paljusus tekitab aga peatselt ühe teise – ühildumise probleemi. Kas kõiki erinevaid elektrisõidukite mudeleid saab näiteks ühe ja sama süsteemi kaudu laadida? Kas ühe sõiduki aku võiks sobida ka teisele? Rääkides elektrisõidukite puhul vajalikest uuendustest, siis EnergyBus (www.energybus. org) on lahendus, millest autorite sõnul peaks kujunema elektrisõidukite jaoks sama igapäevane nähtus, nagu seda on USB-port infotehnoloogias. LEVide ehk Light-Electric-Vehiclesi eri osad – ekraanid, patareid, laadijad jt – ühilduvad tänu EnergyBusile üksteisega turuüleselt. Sel aastal müügil vaid Šveitsis, on edaspidi lootus toote ulatuslikumale kättesaadavusele, kuivõrd tootmisse kaasatud 33 tööstusettevõtte seas ka Bosch, Sanyo, Panasonic ja Philips. 22

aprill/mai 2011

Hoolimata materjalide hankimise raskusest ja pädevate inseneride vähesusest on tulemus käes – lennumasin SunSeeker püsib õhus päikesepaneelide toel. Seni on lend mitmekesistanud linnade vahelist liiklust Euroopas ja USAs.


mõtle kaasa

Universaalse disaini põhimõte Meediaväljaanded esitlevad tehnilisi lahendusi ja sõidukeid, rääkides sinna juurde ühissõidukite liinide operaatoritest, piletisüsteemidest, energiaallikatest jne. Lugejal ei pruugi tekkida selget arusaama, mismoodi muudavad need lahendused meie eluolu tervikuna. Universaalse disaini temaatikat seostatakse praegu pigem vaid takistamatu kulgemisega – tänavate, teede, korrusmajade, töökohtade jm ligipääsetavusega nii lapsele, tema emale-isale kui ka nende vanavanematele. Kuid vaatame ruumilise „kättesaadavuse” küsimust laiemalt ehk kui küsimust erinevate tehniliste lahenduste ühildumisest linnaruumis tervikuna. Nii võime universaalse disaini põhimõtte võtta aluseks ka transpordi puhul, püüdes leida vastuseid küsimustele, nagu kuidas sõidukit laetakse? Kus teda hoitakse? Millistel teedel temaga sõidetakse? Milline üldse on see tulevi-

küsimus on tehniliste lahenduste ühildumises kulinn, kuhu oleme teel? Stsenaariume on mitmeid ja kõik prognoosid suhtelised, kuid universaalse disaini põhimõtete rakendumine näiteks veebikeskkonnaski aitab lahti mõtestada sellise mõttesuuna abiväge. Üldjoontes on tegu „üleminekukohtade” ühilduvusega, näiteks linnaplaneerimises eri liikumisviiside kokkupuutepunktidega, kus sõitja astub kiirrongilt maha ja soovib reisi jätkata elektriauto või jalgrattaga. Kriteeriumiks on siin ühenduste mugavus, sujuvus ja ressursisäästlikkus. Näitena võib siin tuua kas või Belgia linna Genti raudteejaama esise platsi projekti, mis CIVITASe programmi raames paigutab mastaapse jalgrattaparkla ja trammipeatused peaväljaku alla, mis on samal tasandil rongilt tulijate ühendusteedega. Tänavatasapinnas on väljakul jalakäijasõbralik iseloom. Ühistranspordi poolelt sekundeerivad trammidele hübriidbussid, mille on sama europrojekti­ raames kasutusele võtnud ka Porto (Portugal), Ljubljana (Sloveenia), Zagrebi (Horvaatia) ja Brno (Tšehhi) linn. Mitme linna transpordikoostöö projekti eesmärk on vähendada liiklusummi­ kuid ja parkimisprobleeme, viia ohtlikud veosed ajaloolisest linnasüdamest eemale, edendada ühissõidukite operaatorite tööd, muuta ühistransport turvalisemaks – kõike seda just eri liikumismooduste ja transpordiliikide „ühildumise” vaatenurgast.

City G4-ga on linnas tõukerattaga hea sõita – hoog on kiire, kuid mitte kontrollimatu ning pole ka tüütut sadulasse ja sadulast maha ronimist. Ümbrust on lihtne jälgida ning mugav rahuliku tempoga sõita. Sõit on ühteaegu lõbus ja lihtne ning füüsiline vorm paraneb lausa päevadega.

Airbike on tähelepanuväärne selle poolest, et see riistapuu on valmistatud kergest nailonist, kuid tänu uudsetele tehnoloogiatele teeb silmad terasele ja alumiiniumile. Pealegi jääb ära tüütu koostetöö – laser lõikab ühes tükis välja kõik mis vaja.

Küürselg-sälg-jalgratas on kui kauaunistatud lapsepõlveunistuse täitumine, mis juhib tähelepanu asjaolule, et kaherattaline sõber ei pruugi olla pelgalt liiklusvahend, vaid sama armas nagu lemmikloom.

YikeBike ütleb tõsise sõna sekka maailmas, kus priiskavad fossiilsetel kütustel kulgevad masinad. Targa tehnoloogia ja nutikate lahenduste tulemusel valmis see ülikerge, hõlpsasti kaasakantav ja manööverdamisvõimekas ühe-mehe-transpordivahend.

aprill/mai 2011

23


liikle stiilselt

Kevad kahel rattal Sel kevadel on autoga sõitmine lootusetult mittemoodne. Tee oma isikupärane valik suure hulga kevadekuulutajate seast! Tekst: Ülle Jehe Fotod: tootjad

Disaineriteduo 365Design on loonud stiilse rattakoti CycleBag neile, kes on kiindunud “slow life” elustiili. 200 € www.stellasoomlais.com www.markoala.com

Schwinn Coffee on parim näide moodsast retrojalgrattast. 479 € www.hawaii.ee Rattakiiver Raja muudab turvalise liiklemise stiilseks. 45 € www.surfhouse.ee

Lepavõsast inspireeritud rattahoidja GRAZZ on rutiinivaba lahendus linnaratta parkimiseks. alates 127 € www.keha3.ee

Rollerbuggy on moodne tõukeratas noorele emale. www.pixstudio.net

Cannondale Hooligan on mitmekülgne linnaratas neile, kes hommikul lipsuga tööle väntavad ja õhtul lipsuta rattatrikke harjutavad. 1299 € www.extreme.ee

Taga Bikes on loodud julgetele ja uudishimulikele lastele ning nende vanematele. tagabikes.com

24

aprill/mai 2011

Jalgrattakäru Chariot Croozer Kid võimaldab ülimugavat rattasõitu neile, kes veel ise pedaale ei sõtku. 383 € www.beebicenter.ee


Uued kvaliteetsed korterid Maarjamäel

www.tohu.ee Korterelamud Tohu 5 ja Tohu 7 asuvad Pirita-Kosel, Maarjamäel, rohelises piirkonnas, vähese liiklusega tänaval, valdavalt eramutega hoonestatud piirkonnas. 5 minutilise jalutuskäigu kaugusel on Pirita ürgorg ja Kloostrimets, kus tervisespordi harrastamiseks on loodud väga head tingimused. Korterid on suurte aknapindadega, funktsionaalse ja avara planeeringuga ning kujundatud selliselt, et ka siseruumides viibides on võimalik nautida asukoha looduslikke eeliseid. Pea igal korteril on rõdu või terrass. Kõigi korterite juurde kuulub parkimiskoht ja panipaik. • 1- kuni 4-toalised korterid • pea kõigil korteritel terrass või rõdu • ehitusgarantii 2 aastat • parkimiskoht ja panipaik korteri hinnas • väga kvaliteetne siseviimistlus • suured aknapinnad, palju valgust • rahulik, looduslähedane elukeskond • hoonetel on autonoomne gaasiküte

Colonna Kinnisvara Martin 51 19 962 martin@colonna.ee Relika 50 11 806 relika@colonna.ee

ANDA RENDILE

BÜROO- JA KAUBANDUS

PINNAD Osmussaare 8

• 125 - 550 m² • kiiresti arenev piirkond • mugav ja praktiline • kaasaegselt varustatud • muudetavad planeeringud

Colonna Kinnisvara +372 646 1004 +372 511 9962 colonna@colonna.ee


pea sammu

Age Oksa kiired päevad Erus baleriin Age Oksa (40) argipäevad said hoopis teise rütmi viisteist kuud tagasi, kui sündis tema ja abikaasa Toomas Eduri esiklaps Elizabeth. Teatrilava asemel lustib ta nüüd tütrega. Kuid ballett pole tema elust igaveseks lahkunud. Age juhendab Estonia balleti „Manon” soliste. „Enam ma ei tunne, et ise lavale kipuksin, aga „Manoni” puhul on asi teisiti. Tahaksin seda veel kord nautida,” tunnistab endine tippbaleriin. Tekst: Iris Saar Fotod: Jelena Rudi

8.00–9.00

Ärkame Elizabethiga. Kuna meil on üsna tihti hilised õhtud, näiteks kui etenduste puhul on laps minuga kaasas, siis ärkame hilja. Mulle see sobib, sest olen õhtuinimene. Teen hommikusöögi. Lapsele putru, aga mu enda lemmik on lapsepõlvest saati must leib või ja juustuga. Isegi Inglismaal igatsesin seda. Kui käisime Eestis, ostsime alati musta leiba kaasa ja hoidsime sügavkülmas. Võileiva juurde joon ühe koore ja suhkruga kohvi. Toomas läheb tööle ja mina valmistan ette lõuna tütrele. Täna teen talle riisi kanaga. Kui mul on tööpäevad – olen äsja esietendunud „Manoni” repetiitor – siis üritan enne tööleminekut ka lapsega õues käia. Elame vanalinnas ja meie lemmikkoht on Tornide väljaku

9.30

10.00

aprill/mai 2011

27


mänguplats. Jalutame ja mängime tunnikese. Viin tütre koju. Varem käis elu ainult ümber iseenda – proovid, etendused –, aga nüüd on kõik drastiliselt muutunud. Ma ei pea enam mõtlema enda etendusele või kuidas traumadest üle saada. Nende asemel on tulnud muud mured. Püüan leida tasakaalu kahe rolli vahel, olla ema ja käia tööl. Vahel võtan lapse tööle kaasa, talle väga meeldib seal. Tal on isegi väikesed nahkballetisussid olemas. Ta veel ei tantsi, aga muusika talle meeldib. Aga Elizabethil on ka väga tore hoidjatädi ja teinekord vaatab tütre järele ka minu õde. Kiirustan teatrisse. Kodust tööle kõnnin umbes kümme minutit, see on mõnus aeg. Tavaliselt läheb lapsega kodus ikka veidi rohkem aega ja seetõttu jõuan proovisaali viimasel hetkel. Proov. Kolleegid hindavad mind kindlasti karmiks, aga ma püüan olla õiglane. Ja kui midagi on halvasti, ei hakka ma seda varjama. Meie elukutse on selline, kus töö käigus pidevalt kritiseeritakse ja baleriinina pead sellega arvestama, kui soovid areneda. Puutun kokku erinevate isiksustega ja pean tunnetama, kuidas inimestega suhelda. Lähen teatri puhvetisse sööma. Võtan kõrvitsa­ supi. Pikalt pole mul aega. Vahel sooviksin minna teatri parki istuma, aega maha võtma, aga praegu pole mahti. Töötame Toomasega küll ühes majas, aga jookseme eri suundades. Siis helistame. Täna helistasin talle, et valvelauas ootab teda külaline. Kui õhtul etendust pole, kestavad proovid poole kuueni, etenduse päeval kahe-kolmeni. Enam ma ei tunne, et ise lavale kipuksin, aga „Manoni” puhul on teisiti. Selle balleti muusika ja koreograafia on fantastilised. Viimastel aastatel oli raske tantsust rõõmu tunda, sest mul oli palju traumasid ja tantsimine oli piin. Kui kõik oleks olnud valutum, siis oleks olnud raskem balletti jätta. Nüüd naudin oma repetiitoritööd. Lähen Toomase kabinetti. Arutame temaga läbi mõned jooksvad administratiivsed teemad, planeerime etendusi, koosseise, keda panna viga saanud tantsija asemel esinema jne. Me pole alati ühel nõul, siis arutame, aga jõuame ikkagi kompromissini. Kuna me päeval ei jõua kõiki asju läbi rääkida, siis tuleb töö tihti koju kaasa. Toomas jääb veel tööle, mina lähen koju. Elizabeth jookseb mulle vastu, ta laseb vaevalt mul mantli seljast võtta. Praegu on tal selline komme, et ta revideerib mu käekotti. Pärast otsin oma asju mööda tuba taga. Läheme kõik koos poodi. Tavaliselt käime poes esmaspäeval, sest siis on meil vaba päev. Lapsega kahekesi on võimatu poes käia, ta on nii püsimatu. Ma kadestan emasid, kes muretult šoppavad, samas kui lapsed istuvad rahulikult kärus. Mina mõtlen enne

11.00

11.45

12.00

13.00 13.10 17.30

17.35

17.45

19.00

28

aprill/mai 2011


pea sammu

minekut välja, mida osta, et siis kähku asjad korvi laduda. Õhtusöök. Toidan Elizabethi enne ja siis sööme meie Toomasega, kui pole etenduse õhtut ja ta on varem koju jõudnud. Täna on menüüs kala, aurutatud brokoli ja suvikõrvits. Mulle meeldis varem väga kokata, aga nüüd lapse kõrvalt ma enam nii palju ei jõua. Teen lihtsamaid ja kiiremaid variante, näiteks palju pastaroogasid. Aga meile meeldib väga ka korralik praeliha. Käime tütrega pesemas. Talle meeldib enne magamaminekut veel natuke mängida. Laulan Elizabethi mõmmilaulu saatel magama. Koristan köögi ja mõtlen, mida ma homme süüa teha. Vahel teen lapse toidud õhtul valmis. Kui jaksan, vaatan veel meile, aga mitte tihti, sest siis hakkan nende peale mõtlema ja uni läheb ära. Keskööks üritan kõigi asjadega ühele poole saada ja voodisse minna. Kui olen ülepinges, siis jään kehvalt magama, aga ma vajan oma kaheksat unetundi. Vanasti lõõgastusin vannis, aga nüüd loen pere ja kodu teemalisi ajakirju. Raamatute jaoks praegu jõudu pole. Toomas jääb tavaliselt arvuti taha tööd tegema või helistama. Tihti peab ta suhtlema välisriikide koreograafide või külalisõpetajatega ning ajavahe tõttu tuleb seda teha öösel.

20.00

21.00

22.00 22.15 00.00

aprill/mai 2011

29


Hommikueine linnas

Enamik inimesi eelistab hommikueinestada kodus – saab läbi kiiremini ja odavamalt. Need jälle, kes võtavad aega päeva sissejuhatuseks linna peal, leiavad eest päris hea valiku. Pulss väisas erinevaid hommikusööklaid.

1

Tekst: Pulss Fotod: Pulss, Jelena Rudi

2

4

3

5

6

7

8

1. More (Viru Keskuse 4. korrus; E–P alates kella 9; lisainfo: Facebook/Cafe More) Pähkli-meemüsli 2.80 € 2. NOP (Köleri 1; alates kella 8 www.nop.ee) Muna Benedicti moodi 4.50 € 3. Mamo (Liivalaia 14; E–R alates kella 8, P alates kella 10) väike hommikupuder 1.55 € 4. Elsebet/Peppersack (Viru 2 / Vana turg 6; E–P alates kella 8; ww.peppersack.ee) Vene hommikusöök 10.50 € 5. Fish&Wine (Harju 1; E–R alates kella 8; L ja P alates kella 9; www.fw.ee) Munad Benedicti moodi 4.20 € 6. Reval Café (Pärnu mnt 27; E–L alates kella 7.30, P alates kella 8.30) Omlett brokoli ja sinihallitusjuustuga 2.60 € 7. Energia kohvik (Kaubamaja 4; E–L alates kella 8, P alates kella 10) Singivõileib 0.80 € 8. Kohvik Boulevard (Radisson Blu Hotel Olümpia Liivalaia 33; alates kella 7) Ekstra salat 5.40 € + krevetid 1.60 €

32

aprill/mai 2011


vali oma

on tõeline magnet, nagu ka vaade ühele linna tuiksoonele. Kiire, praktilise ja soodsa einetamise kohana on Pärnu maantee kohvik ületamatu, hommiku nautijale ja nõudlikumale maitsekütile soovitaks­pigem vanalinnas Müürivahe Reval Caféd. Omlett brokoli ja sinihallitusjuustuga (2.60) on üks Revali paremaid hommikusöögivalikuid, eriti juhul, kui pole soolaga liialdatud. Kohviku hommikuhitid näivad olevat pudrud ja pirukad ning neljaviljapuder (1.60) on täitsa vinks-vonks.

Ökooaas NOP Kadrioru serval.

Pulsi lemmikud More’i jõuab hommikueinet võtma vaid hiline ärkaja, sest kohvik avatakse alles kell 9. Omlett kitsejuustu, grillitud paprika ja rohelise salatiga valmib väga personaalsel moel: peakokk küsib lausa ise, mida ja kuidas klient pannile soovib. Kiita võib ka Esko talu mahejogurtit omatehtud müsli ja greibilõikudega. Jogurti eest saab More tublid lisa­punktid, sest seda head sööki pakutakse väga vähestes kohtades. Ka More’i kohv on üks Tallinna parimaid. Kes tavatseb hommikut alustada saialistega, siis leiab eest piisava valiku. Ökogurmaanide meka NOP mitmekesise menüü hinnad pole kõige odavamad, kuid toidud on neid väärt – kuuldavasti käiakse siin lausa teisest linna otsast söömas! Täistera-rukkipuder kuivatatud õuntega on hea tekstuuriga ja pakatab tervislikkusest. Kuigi kuivatatud­õunte asemel igatseks kevadel juba midagi värske­mat. Muna Benedicti moodi suitsulõhe, tumeda leiva ja värske salatiga on suure­ pärane kombinatsioon, kus toorained on värsked ja kvaliteetsed ning maitsed igati paigas. Täiuslikkusest jääb puudu vaid see, et muna on mõne hetke liiga kaua vees veetnud. Kohapeal küpsetatud saiakestes pole koonerdatud millegagi, nii et Tootsil poleks vähimatki põhjust kaevelda, et saias rosinaid (ja muud head) vähe leidub. Terviseteadliku Mamo kahest pudrust (neljavilja-, kaerapuder) üks on keedetud piimata, mis on kiiduväärt alternatiiv. Neljaviljapudru (1.55) muudavad täienduseks võetud banaan ja mesi lausa täiuslikuks, kuid munapuder (1.80) mõjub ilma ühegi lisandita magedalt. Heade elamuste teele aitab tagasi võileib ahjuliha ja hapukurgi-

ga (1.85). Mamo smuuti (pohlad, banaan, jogurt, mesi 2.50) on fantastiline, parajalt jahe ja magus (muide, kohvik magustab toite ainult puuviljade ja meega!). Mamo muffinid on hea näide, kuidas ühendada tervislikke koostisaineid ja suurepärast maitset. Elsebet/Peppersacki menüüs on lisaks muule ka kolm ekstra hommikusööki:­ Eesti versioon sisaldab muuhulgas seakülge, marjakooki ja pitsikest Vana Tallinna! Vene hommikusöök (10.50) on tõeline bojaaride kõhutäis, kus eriti rammusat pannkooki täiendavad seened, hapukurk, soolalõhe, keedumuna, salat ja isegi siiamari! Elsebeti omlett ubadega (4.20) on rammus nagu talumehe lõuna. Lahke peoga on lisatud sinki ja kamaluga salatit. Kohvikuletis on peale riiulitäite eri kookide ka toekad võileivad – kui muust menüüst veel väheks jääb. Ja kohv on hea! Ainus, mille üle siin võib ohata, on kalorite hulk... Hommikul on Fish&Wine‘is ehk eks-­ Pegasuses vaikne. Vaid paar klienti veedavad läpakatega aega. Muna Benedicti moodi (4.20) on superluks hommikueine. Röstitud kukkel on täiendatud oivalise suitsulõhega, muna täpselt õiges konsistentsis. Pudrufännidesse suhtutakse siin respektiga, valida võib lausa viie pudru­ sordi (2.20) vahel ning lisandite valik on soliidne. Sarvesai krõbeda peekoni ja Hollandi kastmega (2.90) on rammus, värske ja hea. Kui millegi üle nuriseda, siis on see hinnatase, aga selle korvab jällegi mõnus atmosfäär.

Energia kohvik on sama, mis Valli baar – koht, kus aeg seiskus 1970ndatel. Energia trump (peale varase võimaluse esimene hommikune konjak võtta) on hiilgav valik nostalgilisi võileibu:­kilu, keedu­muna, riivjuustu ja majoneesi, keeduvorsti ja muuga tekitavad heldimust igas inimeses, kel sünniaasta alla 1980. Salatid on samuti nõukaaja klassika: pealinna, makra, kartuli. Hinnad on väga soodsad, kuid maksavad siiski lõivu kvaliteedile. Kuid võileivad ja küpsetised mekivad nii nagu peab. Kohv on keskpärane, see-eest aga odav (suur piimaga kohv 1.60) ja teenindus viisakas.

Jätab soovida Kohvik Boulevardis on puder on meie saabumise ajaks kella 9 paiku lootusetult otsas. Ekstra salat (5.40) on hambaid lõgistama panev salatilehehunnik tomati- ja kurgilõikude ning ühe soolalõheviiluga. Võtame lisaks portsu krevette (1.60), et toit natuke tõhusam oleks. Salatikastet saab valida mitme variandi hulgast ja jogurtiversioon, mille kasuks otsustame, ei paku erilist elamust. Täidisega baguette’i (3.83) ainus trump on originaalsus, sest ühe saia vahele on pandud nii vorst, sink, juust kui ka kala. Üsna veider kogemus... Õuna-spinatismuuti (3.55) on ainus, mis sel korral keelt rõõmustab ja isikupäraga hiilgab. Kuigi ka smuuti on külm nagu kevadhommik, anname plusspunktid värske ja tervisliku sisu eest.

Tubli tulemus Reval Café on populaarne hommikusöögikoht, kus kohapeal valmivad pirukad

Kohvik Energia ajamasinas tagasi.

aprill/mai 2011

33


Leiba ja tsirkust! Täpselt seda pakub hoobilt staariseisusse tõusnud uhiuus OKO restoran Kaberneemes: lihtsaid ja tummiseid põhjamaiseid maitseid, mis vürtsitatud vaatemänguliste lisanditega. Tekst: Pulss Fotod: Jüri Seljamaa fotostuudio

34

aprill/mai 2011

O

KO restoran Kaberneemes tekkis otsekui võluväel. Endise tohletanud menüü ja olematu vaimuga söögikoha asemel, mille puhul meelitas kohale vaid merevaade ja terrassil mõnulemise võimalus, on nüüd koht, mida võivad kadestada Tallinna peenemad restoranid. Ükskord ometi on Kaberneeme restoran selline, nagu olema peab. Maksimaalselt vaadetele avatud, et võtta oma asukohast viimast. Sisemuselt tõeline rannamaja mereteemaliste tekstiilide, korvmööbli, laeva- ja kajakakujudega. Nimi OKO ei tähenda omanike sõnul midagi ning tekkis lihtsalt õhust. Kuid oma isepäras ja öko-sõnaga flirtimises toimib vägagi. Peakokana tegutseb Tallinna esinumbreid haute couture-kokanduses – Tõnis Siigur, keda asjatundlik publik

teab endise Stenhusi ja nüüd Bordoo restorani peakokana. Menüü seilab trendikal Skandinaavia-Eesti kursil, pakkudes lihtsaid ja selgeid maitseid siit­ samast ümbruskonnast: siig ja heeringas, lammas ja kartul, õunad ja mustikad. Moodsale restoranile kohustuslikult saabub lauale omaküpsetatud leib koos mitme hea maitsevõidega (vürtsikilumääre on eriti hea!). Tervituseks serveeritakse väike puu, mille okstelt saab noppida kuivatatud õunaviilakaid ja kasta maitsestatud õunakastmesse. Eelroog soolasiig (9.50 €) serveeritakse purgis koos paslike lisanditega (porru, keedukartul, kaste). Taevalikust täiuslikkusest lahutas seda toitu vaid kala väike soolapuudus. Heeringahake (7.50 €) kohupiimakastme, mait-


tee ise

sevõide ja küpsekartuliga on kahtlemata eriline roog, sest seda söövad meie seltskonnas ka a) inimene, kes väldib toorest sibulat ja b) inimene, kes ei võta heeringat suu sissegi. Eriti vaatemänguliseks teeb heeringa (põhimõtteliselt ju tavalise Eesti kodutoidu) juurde pakutav kartul. See on küpsetatud soolakoorikus ning serveerimisel esitab ettekandja efektse performance’i „Kartuli löömine”, purustades kooriku puust haamriga. Lambasigarid (5 €) olid tõeline hitt. Mitte üksnes maitselt, vaid ka välimuselt. Esimene elamus on sigarite serveering söödava tuhaga kaetud tossaval taldrikul. Järgmine rõõm on sigar ise – superkombinatsioon lambahakklihast, krõbedast ümbrisest ja viinamarjalehekestast. Vaatemäng ja maitsemõnu koos. Punakala (9.90 €) on valmistatud eritehnoloogiaga, küpsedes paarkümmend minutit 52 °C kuumas ahjus ja see erilisus on näha nii kala värvis kui tunda ka maitses. Meega maitsestatud kala täiendab kartulipuder, mida kirgastavad suhkruherne krõmpsud liistakad. Veisepõsk (9.90 €) on söök, mis uhkeldab mitme Tallinna söögikoha parimate palade autahvlil ja ka OKO omas ei tule kübetki pettuda. OKOs on ta vääristatud heintes suitsutamisega ning lisandina pakutakse juurviljatampi ja küüslauguvõiet. Lamburger (8 €) saabub lauale täiesti erilisel moel – klaaskaanega puukarbis. Burks on peide­ tud rukkileivapalade vahele, lisaks pakutakse

friikartuleid, mis tunduvad leiva kõrval tõtt-öelda­ isegi liigsed. Friikartulid näivad olevat üks komponente, mis OKO fantaasiarikkas ja ehedate maitsete reas päris omal kohal pole, meenutades mekilt kiirsöögikohtade versioone. Põletatud vaniljekreem (OKO ei peenutse välismaiste nimedega ja mingeid crème brûlée’sid siin ei teata, 3.80 €) on ilmselt talvine lahendus, sest suvel ootaks ka desserdimenüüsse kohavaimuga veelgi rohkem sobivaid magustoite. Aga südamed sulatab viimane üllatus Puu (3.80 €) – kasehalul serveeritud puu, millel kasvavad minisõõrikud ja kõrval kõrgub mündiga pikitud suhkruvatiküpress.

OKO Kaberneeme sadam oko@okoresto.ee

aprill/mai 2011

35


mine ja naudi

Õpetaja Demjanovi tund Sööme ära! Dimitri Demjanov, Mari Kodres Menu

See raamat on otsekui Eesti kulinaaria grand old man’i loeng. Eesmärgiks teadvustada, mis on Eesti toit ja missugune selle koht maailma maitsetekaardil. Tõeline kaleidoskoop uuemast infost ja ajaloost, retseptidest ja uperpallitavast kujundusest. Kauba peale on raamatu vahel DVD dokumentaalfilmiga Gloria restoranist.

Kutse söögilauda Jagamise rõõm Sikke Sumari Angeelika Kang Toomas Volkmann

Imre Kose peab kohvipoodi

See on raamatutäis toiduhoolikute sõpruskonna ühiskokkamist. Kokandusässadest autorid on kaante vahele kogunud oma eri rahvusest sõprade parimad palad. Need tutvustavad ühelt poolt gurmaanide­ seltskonda ennast ning teisalt paku­vad testitud hitte soolasest magusani ja Eesti toitudest Itaalia ja Iiri hõrgutisteni. Kõike seda väga inspireerivate fotode saatel.

Hea maitse ei kao! Kuigi Imre Kose kohvikud ja restoran on nüüdseks kinni, toimetab mees edasi delikatessiäri Vertigo Gourmet’ga. Äsja avati uus esinduspood Viru 17. Kohvipoes saab võtta tassitäie head kohvi ning leiab valiku võrratuid saiakesi (fenomenaalne kohupiima-õunapirukas!), kooke, quiche’e ja torte (mango-ingveri oivaline duett!), aga ka mõned riiulitäied erinevaid gurmeekonserve – näiteks... mägikitseraguud. www.vertigogourmet.ee

Küpsisesegud, millest vähese vaevaga saab tekitada krõbedad suupisted, on üleöö tõeliselt menukaks muutunud. Igaüks, kel vähe aega või tarvis kiiret kaasahaaramist külakostiks, leiab linna pealt mitmeid võimalusi. Reval Kondiitri „Kodus küpseks”-purgitäis sisaldab küpsiste põhikoostisaineid, millest igaüks võib kodus soovikohaseid küpsetisi vormistada.

Mamo kutsub brunch’ile Margit Hakomaa kohvik Mamo on tervise- ja maitseteadlikke kliente toitnud seni argipäeviti. Nüüd on kohvik avatud ka pühapäeviti kella 10–15, et pakkuda brunch’iks pannkooke, salateid ja hulka muud suupärast. Pühapäev sobib ju hästi muretuks oleskeluks sõprade ja lähedaste ning hea toidu seltsis, usub Margit ja Pulss kirjutab sellele mõttele kahe käega alla. www.mamo.ee

36

aprill/mai 2011

MK Gourmet’ käsitööna valmistatud küpsisesegusid on saadaval kolme sorti, millele tuleb lisada võid ning küpsetada. www.mkgourmet.eu

Fotod: Jelena Rudi, Aleks Lange, tootjafirmad

Popid purgiküpsised


tee ise

Pidulikult kohupiimast Kodumaise kohupiimakraami valik ja tase on maksimumhindeid väärt. Mahlane kohupiimakook passib katsetamiseks ka algajale kokale. Pane retsept tallele ka mai teiseks pühapäevaks – emadepäeva tarvis! Retseptid ja stilistika: Hanne Paljak Foto: Jaan Heinmaa

Üle 18-aastaste lemmikmaius. Võta julgus kokku ja kasuta koogis želatiini. Koogitegu on palju lihtsam, kui algselt tundub.

Juustukook napsuga umbes 10 portsu Põhi: • 150g digestiiv- või kaeraküpsiseid • 60 g sulatatud võid

• 1 sl suhkrut Täidis: • 1 sl želatiinipuru (u 12 g) + 5 sl külma vett (lase 5 min paisuda ning kuumuta samas nõus, mille asetad kuuma veega täidetud kastrulisse, nii et želatiin lisaveega otseselt ei kohtuks) • 250 g maitsestamata kohupiimapastat või ricotta-­kohupiima • 250 g mascarpone’t • 2 dl pooleldi vahustatud vahukoort • 2 muna • 1,5 dl suhkrut • 1–1,5 dl meelepärast koorelikööri (nt Vana Tallinn, Bailey’s) või ¾ dl kohvi-, viski- või mandlilikööri

Purusta küpsised köögikombainis ja lisa sulavõi. Suru umbes 20–22 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja ja tõsta külmikusse tahenema. Küpseta 180 ˚C eelkuumutatud ahjus umbes 15 min. Jahuta. Klopi segamini kohupiimad, mascarpone ja alkohol. Klopi munad suhkruga heledaks vahuks. Sega munavaht kohupiimamassi ja nirista hulka sulaželatiin (pidevalt segades). Lõpuks lisa ülejäänud munavaht ja kergelt vahustatud koor. Maitse, lisa soovi järgi veel koorelikööri. Vala mass küpsisepõhjale. Lase koogil üle öö külmikus taheneda. Serveerimise eel nirista üle maasikapüreest triipudega.

Peale: • 250 g maasikaid + 1sl stuhksurut

Tarretis: • 1 sl puruželatiini (u 12 g)+ 5 sl koorelikööri mainitust kogusest (lase 5 min paisuda ning kuumuta samas nõus, mille asetad kuuma veega täidetud kastrulisse, nii et želatiin lisaveega otseselt ei kohtuks) või 6 želatiinilehte (2 g / 1 leht) + niipalju vett, et lehed on üleni märjad, hoia u 5 minutit, pigista veest kuivemaks ning sulata koorelikööris otse kastrulis

aprill/mai 2011

37


Veiniisandad: veinimeister Dave Guffy (vasakul) ja Donald Hess.

Hess Collection Californiast California Hess Collectioni veinidest on saanud vaid aastaga üks Eesti tarbija lemmikuid. Edu saladus on suurepärane hinna ja kvaliteedi suhe. USA jõudis 2010. aastal tähelepanuväärse verstapostini. Esimest korda saadi maailma suurimaks veinitarbimisriigiks – ära joodi 330 miljonit kasti veini. See on 10 miljonit kasti rohkem kui maailma senistel kirglikematel veinisõpradel prantslastel. USAs tarbitud veinist 61% moodustasid California veinid. Ameeriklaste populaarseim sort on Chardonnay, millele järgnesid Cabernet Sauvignon, Pinot Noir ja Zinfandel. Ka USA veiniekspordist moodustavad 90% California veinid, 2010. aastal kasvas eksport 25,6%. Arvestatav osa, 38% veinist eksporditakse Euroopasse. Californias elab praegu 37 miljonit inimest ja seal asub1605 veinikoda. Esimesed viinapuud istutasid Californiasse hispaanlased 18. sajandil. 19. sajandi kullapalavik tõi Californiasse palju uusi asukaid ning tänu sellele hakkas hoogsalt arenema põllumajandus ja ka veinitootmine. Just siis avastati sellised piirkonnad nagu Sonoma County

38

aprill/mai 2011

ja Napa, kus praegu toodetakse absoluutseid tippveine. Klimaatiliselt on ülitähtis San Francisco laht, mis toob endaga kaasa jahedaid tuuli ja udu, tasakaalustades päikese kuumust. Donald Hess alustas oma veiniäriga Californias alles 1980ndatel. Tema esimeseks aiaks sai 600 meetri kõrgusel merepinnast asuv Mount Veeder, mis pani aluse Hess Collectioni veinide kvaliteedile. Aastatepikkuse tööga jõuti aastal 2005 USA parima veinimeistri staatuseni, sama edu pälvis Hess Collection ka kaks aastat hiljem. Eestis kinnitasid Hess Collectioni veinid kanda 2010. aastal. California veinide konkurents Eesti turul oli väga muutlik, mis andis võimalusi uutele tulijatele. Nii on Hess Collectioni veinidest saanud aastaga üks turuliider. Edu saladus on olnud suurepärane hinna ja kvaliteedi suhe. Eestis on Hess Collectioni veinidest edukaimad Grand Circle’i veinid, mis on lühikest aega tamme­ vaadis laagerdunud puuviljased veinid. Need sobivad igapäevaseks tarbimiseks ja on saadaval suurimates jaekaubanduskettides. Hess Collectioni veinide kvaliteedi aluseks on lisaks suurepärasele piirkonnale loomulikult veinimeister Dave Guffy, kes tänavu märtsikuus külastas ka Eestit. Selle sündmuse puhuks korraldas AS Avallone vastuvõtu Tallinnas Chedi restoranis. Suurejoonelise õhtusöögi käigus sobitati Aasia köögi rohkeid hõrgutisi California tippveinimeistri loominguga.


Donald Hess

Member of

www.avallone.ee • www.yourpremiumselection.eu

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.

»Nurture the land, give back what you take«


Pulsi promo

Aleksander Boutique Tallinna vanalinnas asuv Aleksander Boutique ei kanna mitte ainult oma peremehe nime, vaid on ka tema nägu.

Aleksander Boutique

ASUKOHT

Vana-Viru 11 / Uus 2

AVATUD

E–R 11–19, L 11–17

PÕHILISED KAUBAMÄRGID

Iceberg, Versace Jeans, Ungaro ja teised Itaalia moe tippmärgid

MIDA MÜÜAKSE

Casual-classic stiilis rõivad, jalatsid ja aksessuaarid.

KUIDAS HANGIB KAUBA

Otsekontaktid Itaalia moetööstusega.

MEILE MEELDIB

Hea stiilitunnetusega omanik viibib isiklikult kaupluses ja annab vajaduse korral igale kliendile nõu.

HINNATASE

Väga mõistlik.

Fotod: Jelena Rudi

Butiigis ei leidu ainsatki meeste riideeset, mida Aleksander ise selga ei paneks. Kõik seal müügis olev on tal isiklikult üle vaadatud ja välja valitud. Poeomanikul, kes tegutseb moe- ja disainerrõivaste äris juba 1996. aastast, on hulk otsekontakte paljude Itaalia moefirma­ dega, kelle showroom’ides on ta sage külaline ning kust on pärit ka kõik tema butiigis müüdav. Uut kaupa saabub kauplusesse müügile pea iga kuu. Nii on see olnud alates Aleksander Boutique’i avamisest 1999. aastal.

BUTIIGI NIMI

40

aprill/mai 2011


ole ilus

Pilgupüüdjad Päiksesprillimoes kehtivad kaks kindlat liini: värvikus ja retro. Niisiis tasub oma maailma ergastada erinevate klaasitoonide abil ning teisalt kaunistada ilmet raamidega, milles on tunda nostalgiahõngulist inspiratsiooni mineviku filmistaaridelt. See tähendab, et valikuvõimalusi on palju ja lõplik otsus tuleb teha ikka peegli ees oma garderoobi ja näo kuju silmas pidades.

Prada 261 €

Tekst: Anu Lensment Fotod: tootjafirmad D&G 181 €

MDG 236 €

D&G 155 € Prada 213 €

Vogue 140 €

D&G 155 €

D&G 287 €

MDG 258 €

aprill/mai 2011

41


Uue näoga denim

Kui soovid olla teadlik teksamoe viimasest sõnast, siis võta šnitti siinsest valikust. Maskuliinse teksa puhul on eelis vabalt istuvatel pikema istmikuõmbluse ja kortsus säärtega isenditel. Naiste teksatrend lubab laheksti valida nii poisilike kõrge pihaga pükste või lausa tomsawyerlikke traksipükste, nappide skinny jeans’ide või seksikate minipükste vahel. Suvemoe teksamaterjal on tavalisest rohkem kulutatud ning eriliselt pehme.

Teksad G-Star Raw 399.90 Müts Kaubamaja 31.90 Kingad Trendexpress 31.95 Särk erakogu

42

aprill/mai 2011

Teksad Pepe Jeans, Denim Dream 99 Kingad Miss Sixty, Denim Dream 189 Prillid 29.90

Teksad G-Star Raw 399.90 Vöö Guess, Denim Dream 79.50 Tennised Trendexpress 76.69

Fotod: Toomas Volkmann Stilist: Gerly Tinn Meik ja soeng: Aune Aasoja Modellid: Birgit (Agency Beta) ja Joel (Living Models)

Teksad Firetrap, Tallinna Kaubamaja 91 Vöö Miss Sixty, Denim Dream 65.10 Müts Diesel 55 Prillid Tallinna Kaubamaja 14.90 Kingad Trendexpress 82.99


ole moodne

Teksad Mustang, Tallinna Kaubamaja 59.95 Vöö Levi’s Tallinna Kaubamaja 41.90 Tennised Hillfiger, Denim Dream 73.20 Prillid Tallinna Kaubamaja 14.90 Dieseli, Denim Dreami ja Trendexpressi kauplused on Viru keskuses. Teksad Diesel 140 Vöö Energie, Tallinna Kaubamaja 37.90 Tossud Mustang Denim Dream 62.70 Sall Tallinna Kaubamaja 19.90 Müts ja maika erakogu

Tunked G-Star Raw 339.90 Müts Tallinna Kaubamaja 21.90 Kingad Trendexpress 39.99

Teksad Denim Dream 28.50 King Miss Sixty, Denim Dream 77.60 Rätik Tallinna Kaubamaja 31.90

aprill/mai 2011

43


võta šnitti

Johannes Naan Graafiline disainer ja raadio­ saate­juht Johannes Naan (25) on olemiselt ja väljanägemiselt silma paistev mees, kuigi trendimekade ust ta naljalt ei ava. Foto: Gert Kelu

Riietun igapäevaselt mugavalt. Mõnel õhtul vaatan peeglisse ja sätin miskit pidulikumat selga. Inspiratsiooniks lappan aeg-ajalt ajakirja Fantastic Man – seal on tavaliselt mehed kaunilt riides. Ma ei ole suuremat sorti moeinimene. Üldse pole tegelt. Pigem jäävad disainerid ja brändid meelde nende reklaampiltide kompositsiooni ning modellide ja idee poolest. Aga selles kontekstis ei oleks vist neid õiglane välja tuua. Riietepoes ei meeldi mulle üldse käia. Süüa meeldib osta, aga riideid ei viitsi proovida. Abikaasa mõnusalt varustab mind, usaldan ta maitset. Tuleb ka ette, et ärandan tema riideid. T-särkide koha pealt olen tiba nõudlik. Tahan, et nad istuksid hästi ja oleks pikad. Siis on hea soe. Riided peavad olema vastupidavad ja mugavad. Ma ei salli hilpe, mis mõne kuuga välja venivad või ära kuluvad. Tahaks, et kõik, kes valimatult H&M-i või Seppälä ale-kastidest asju korvi kuhjavad, nii tunneks. Maailmas oleks nõnda palju vähem riideid. Siis oleks kaltsukates ka korralikum valik ja nad ei peaks riideid ära viskama. Ja siis kaoks ka need ebaausalt ülehinnatud n-ö vintagepoed, kuna kõigil oleks siis kvaliteetne teise ringi kaup. Ja koju jääb rohkem ruumi. Kõik võidavad. Kõige erilisem asi minu garderoobis on ilmselt minu pulmaülikond. Ja kõige erilisem jalats minu pulmakets. Mul on veel vanaisa vana räämas auklik dressipluus, mida mõnikord uhkusega kannan.

44

aprill/mai 2011


raamatud

Keha ja vaimu suurpuhastus P채rast pikka talve vajab istuvast eluviisist ja raskesti seeditavast toidust kurnatud organism erilist t채helepanu. Tekst: Helen Karolin Fotod: iStockphoto

46

aprill/mai 2011


ole terve

N

ii mõnigi inimene tunneb, et ärritub kergesti, on väsinud, pea käib ringi või valutab. Halba enesetunnet võivad põhjustada jääkained, mis on ladestunud organismi söögist, joogist ja toodetest, mida iga päev kasutame. Teadlikult toitudes ning kahjulike ainete hulka vähendades saab igaüks keha loomulikku puhastumist toetada. Enne suviseid grillipidusid ja kokteiliõhtuid tuleks võtta ette suurpuhastus, mis tervendab nii keha kui ka vaimu.

Söö end puhtaks Piisab lihtsatest muudatustest toidusedelis, et anda seedimisorganitele veidi puhkust ja aidata kaasa jääkainete väljutamisele. Talvise rammusa toidu võiks asendada kevadiselt rohelisega. Maks on tähtsaim puhastusorgan. Mõru maitsega salatkress ja sinepilehed stimuleerivad sapieritust ja aitavad maksal mürkainetest puhastuda. Redisel, artišokil, kapsal ja brokolil on samuti maksa puhastavad omadused. Toiduvalikusse tuleks lisada täisteratooteid (pruun riis) ning antioksüdantiderikkaid aed- ja puuvilju (porgand, tomat, peet, roheline paprika). Mustikad, murakad, maasikad ja vaarikad aitavad kaitsta maksa vabade radikaalide eest. Süüa tuleks kiudainerikkaid värskeid köögivilju. Hoiduda tuleks alkoholist, mis vähendab vitamiinide omastamist ning põhjustab liigset veekadu. Samuti võiks loobuda kofeiinist, suhkrust ja rafineeritud toitudest. Maksa koormavad ka punane liha ja täispiimatooted, mis sisaldavad ebatervislikku rasva. Troopilise päritoluga taimeõlid (palmiseemne- ja kookosõli), polüküllastumata taimeõlid (soja- ja päevalilleõli) ning hüdrogeniseeritud rasvu sisaldavad margariin ja või tuleks asendada külmpressitud oliiviõliga. Organismi puhastamisele aitavad kaasa artišokikapslid, mida saab apteegist. Need soodustavad liigse vedeliku väljutamist ehk teisisõnu toimivad loodusliku diureetikumina ning ohjavad liigseid vabu radikaale. Kõige tähtsam on vesi. Rohke puhta vee joomine stimuleerib maksa, neerude ja seedeelundkonna tööd ning kiirendab ainevahetust. Veele võib lisada veidi laimi- või sidrunimahla, mis pärsib mürkainete kogunemist seedetrakti. Kindlasti tuleks juua mõru maitsega taimeteesid. Näiteks piimaohaka tee kaitseb maksarakke toksiinide eest ning soodustab ohtlike ainete väljumist organismist. Maksa puhastuseks sobivad hästi ka võilille ja takjajuure tee, millel lisaks seedimise korrastamisele on ka desinfitseeriv ning baktereid hävitav toime. Teed on soovitatav juua

kolm-neli tassi päevas söögiaegade vahel.

Nahk särama Inimese suurim organ on nahk, mille kaudu eraldub rohkem kui kümme protsenti jääkainetest. Üks vanimaid looduslikke teraapiaid on vesiravi ehk hüdroteraapia. Kõige lihtsam vesiravitehnika on igahommikune vereringet ergutav külma ja sooja vee vahelduv dušš, mis omakorda aitab organismil mürkainetest vabaneda. Pealegi on keha energiavarud laetud kogu päevaks!

Teadlikult toitudes ning kahjulike ainete hulka vähendades saab igaüks keha loomulikku puhastumist toetada Enne dušši on soovitatav teha naha kuivharjamist. Alusta jalataldadest ning liigu ringikujuliste liigutustega päripäeva keha keskosa suunas, pöörates erilist tähelepanu piirkondadele, kus esineb tselluliiti. Jätka tegevust 5–10 minutit. Kuivharjamine pinguldab lihaseid, tasandab nahaaluseid rasvamügarikke ning eemaldab surnud rakke, jättes naha pehmeks ja säravaks. Kuivharjamise järel jätka duši all. Esmalt soojenda kogu keha üks minut vee all. Seejärel keera vesi 30 sekundiks külmaks. Jätka nii mõned korrad, lõpeta külma veega. Veešokiteraapia pidev praktiseerimine tugevdab immuunsüsteemi, muutes organismi haigustele vähem vastuvõtlikuks. Samuti aeglustab taoline toniseerimine naha vananemist.

Saun ja vann Higistamine on kõige olulisem mürkide väljutamisviis. Nahapoorid, mille kaudu mürgid kehast väljuvad, võivad kergesti ummistuda mustusest ning higi aurumisel nahale jäänud sooladest. Saunas higistades puhastuvad poorid, paraneb vereringe, lõdvestuvad lihased. Enesetunne muutub paremaks, keha lõõgastub. Vann on lõdvestava, ergutava või puhastava toimega. Epsoni ehk mõrusoola lisamine vannivette aitab rikastada organismi magneesiumiga, puhastada keha toksiinidest, ergutada vereringet, leevendada lihaspingeid ja liigesevalusid. Magneesium on üks neist mineraalainetest, mille puuduse käes tihti vaevlevad usinad treenijad. Katsetada tasub ka aroomteraapiat. Eeterlikud õlid mõjuvad nii sissehingamisel kui ka naha kaudu imendudes ja nende toime võib olla mitmekülgne. Lisades vannivette 5–10 tilka lavendliõli, tagad organismi lõdvestumise ja pingetest vabanemise. aprill/mai 2011

47


ole terve

Rosmariiniõli annab energiat ja muudab sind erksaks. Roosiõli on hea jääkainetest vabanemise kõrvalnähtude, näiteks peavalu leevendamiseks. Pärast sauna või vanni on naha verevarustus paranenud ja poorid lahti. Nüüd on õige aeg kasutada hooldusvahendeid. Naha koorimine on oluline osa igapäevasest nahahooldusest. See eemaldab nahalt surnud rakud ning ergutab lümfi- ja vereringet, parandades jumet. Keha koorimiseks sobib hästi näiteks Collistari kehakoorija Thalasso Scrub, mis sisaldab looduslikke taime- ja aroomiõlisid ning enam kui 90 eri meresoolast koosnevat segu. Näonaha koorimiseks võib kasutada näiteks Susan Molyneux Monu sarja ensüümidega mikrokoorijat, mille räni mikroosakeste terade mehaanilist koorimist täiustavad papaia ensüümid. Nende kahe koorimismeetodi topelttõhus koostöö stimuleerib uute naharakkude teket ja aitab surnud nahakihil eralduda. Pärast naha koorimist tasuks nahka hellitada niisutava ja toitva kreemiga. Akademiklinikeni rikkalik kuiva naha kehakreem Vital Hydration sisaldab antioksüdante, rosmariini ja vitamiin E-d, samuti mimoosikoore ekstrakti, millel on nahka taastavad ja kaitsvad omadused.

Palged puhtaks Näonaha klaarimiseks saab kodus teha auruvanni. Pane pesukaussi 10–20 g kuivatatud või paar peotäit värskelt peenestatud ürte või mõni tilk aroomiõliessentsi ning vala peale 2–3 l keeva vett. Seejärel tõmba rätik üle pea ja pesukausi, nii et kuumus kontsentreeruks näole. Kuivale, õrnale nahale sobib näiteks kummel või roosiõli, väsinud ja halli nahka ergutab rosmariin või nõges, rasvasele nahale passib raudrohi või eukalüptiõli. Viieminutilise seansi järel on poorid avanenud ning nägu valmis maskiks. Näonaha sügavpuhastuseks sobib hästi savi, mis tänu tugevale mürke väljutavale toimele on üks tõhusamaid nahapuhastajaid. Savi imab nahast kahjulikke aineid, ravib põletikke, ahendab poore ja suunab rasueritust. Savis sisaldu­ vad looduslikud mineraalained soodustavad

48

aprill/mai 2011

rakkude­uuenemist, tasakaalustavad, rahustavad ja toidavad nahka, stimuleerivad verevarustust ja lümfiringet, parandavad ainevahetust ja naha toitainete omastamist. John Masters Organicsi naturaalne savimask sisaldab ehtsat Maroko savi, mis puhastab nahka ja tasakaalustab seda liigselt kuivatamata. Niiskust ja elastust aitab näonahal taastada Akademiklinikeni Pure Antioxidant Crème 24 Hour, mille toitev koostis tagab naha maksimaalse niisutuse nii päeval kui ka öösel. Rohked vitamiinid ning mineraalid vähendavad vabade radikaalide ja päikesekiirtest ning õhusaastest tingitud kahjustavat mõju.

Lihvi oma vormi Koos organismi üldise puhastuskuuriga on paras aeg alustada rünnakut ka tselluliidi vastu. Välti­ matut osa etendab siin kehaline treening ning energia tarbimise ja kulutamise tasakaalustamine. Treenides peaks silmas pidama, et oluline ei ole mitte ainult energiakulu suurendamine, vaid kogu ainevahetuse ümberkorraldus. Kehaline aktiivsus peab mõjutama ainevahetust rasvkoes. Ka kvaliteetsete tselluliidivastaste kreemide ja massaažiga annab üht-teist ära teha. Massaaž elavdab vereringet ja ainevahetust, ergutab lümfide tööd, vähendab lihaspingeid, lõõgastavast mõjust rääkimata. Salongiteenustest tasub proovida looduslikku meemassaaži, mis tselluliidivastase toime kõrval aitab organismil omandada kasulikke toitaineid ning muudab naha pehmeks, elastseks ja siledaks.

Vältimatu on energia tarbimise ja kulutamise tasakaal Tselluliidivastastest kreemidest tasuks proovida uut Collistari seerumit Intensive Anticellulite, mille efektiivsed toimeained aitavad väljutada liigset kehavedelikku, vähendada rasvade ladestumist ning kollageeni lõhustavate ensüümide tootmist. Toimeainete mõju suurendamiseks tuleks seerum kehale määrida vahetult pärast naha koorimist ning kasutada koos Superconcentrated Anticellulite Night Treatmenti seerumiga.

Hingamine puhastab Inimkeha puhastumise tähtsaim kanal on kopsud ja hingamisteed, mille kaudu viiakse välja 70% jääkainetest, samal ajal kui nahk, põis ja soolestik kannavad hoolt 30% jääkainete eemaldamise eest. Ometi hingavad paljud meist väga pinnapealselt, kasutades vaid kolmandikku kopsude tegelikust mahust. Hingamine toimub automaatselt ja sageli me ei mõtlegi sellele. Sügav ja teadlikum hingamine aitab kehal vabaneda nii jääkainetest kui ka ebavajalikest mõtetest, leevendades pingeid ja aidates saavutada sisemist tasakaalu.


M E D I C A L S PA

M E D I C A L S PA

M E D I C A L S PA

M E D I C A L S PA

Merivälja tee 1, Tallinn Telefon 606 2214

finissage@finissage.ee www.finissage.ee

Ilu. Tervis. Harmoonia. Fotonoorendus ja pigmendiravi • Armide tasandamine • Kapillaaride ja tätoveeringute eemaldamine • Fotoepilatsioon Keemilised koorimised ja mikrodermabrasioon • Ilu- ja täitesüstid • BDR iludefektide korrigeerimine Dermalift mesoteraapia • Kosmeetilised näo- ja kehahooldused • LPG ja VIP-Line protseduurid Massaažid • Käte ja jalgade hooldused • Juuksehooldused • Jumestus ja püsiripsmepikendused


tee sporti

Kiirem minek Viimsi, Kalev Spa ja MyFitnessi treener Peeter Karask kehutab tallinlasi kiirematele jooksu-, kõnni ja rullikäikudele. Eesti eri otstes on selleks organiseeritud hulk võimalusi.

Orienteeruma Pärast töö- või koolipäeva lõppu on hea liigutada end looduses orienteerumispäevakutel. Tallinna orienteerumispäevakutel pakutakse eri pikkuse ja raskusastmega radu nii kogenud orienteerujatele kui ka algajatele. Klubi TON korraldab tänavu 20 orienteerumisneljapäevakut 21. aprillist 8. septembrini. www.ton.ee/2011

Jooksuaeg! Soojad kevadised ilmad on käes ja treeningutel suureneb jooksu osakaal. Kuna talvekuudel on joostud vähe, peaks harrastajad kasvatama jooksumahtu mõõdukalt. Alustada tuleks 40–50-minutiliste rahulike jooksudega, et organism saaks kestva koormusega kohaneda.

SEB Maijooks toimub 21. mail Lauluväljakul. www.jooks.ee/maijooks

Mai esimesest nädalast kuni septembrini tasub vähemalt kord nädalas tossud jalga panna, et jooksu- või kõnnikilomeetreid kogudes ka tervise eest hoolt kanda. Pane end kirja 2011. aasta Eesti Energia tervisejooksule või tervisekõnnile. www.stamina.ee/tervisejooks, www.stamina.ee/tervisekond Popiks saanud EMT Järvejooksude sari kutsub kõiki jooksusõpru harjutama ja osalema nelja kuu jooksul neljal järvejooksul. Sari alustab 1. mail jooksuga ümber Viljandi järve. www. stamina.ee/jarvejooks

Midagi uut Treeni õues Kevade saabumisega alustavad MyFitness ja Arctic välitreeningutega, kus jooksu- ja rulluisufännid saavad võimaluse teha trenne oma ala asjatundjatega.

Vaata filmi ja spordi! MyFitnessi Viru keskuses on käimas Viasat MovieSpinn ehk kõigil on võimalus tulla ja sõita rattaga ning samal ajal vaadata filmi. Meelelahutus ja sport käsikäes!

OÜ Kalevi Veekeskus, E−R 6.45−21.30 ja L, P 8.00−21.30 10111 Tallinn 50 Aia 18, aprill/mai 2011 Info: 6 271 280, waterpark@kalevspa.ee Sukeldu www.kalevspa.ee

Uus BodyAttack My Fitness tuleb aprilli lõpus esimest korda Eestis välja uue LesMillsi kontsepttunniga BodyAttack. BodyAttack on spordist inspireeritud kõrge intensiivsusega intervall-kardiotreening, kasvatamaks jõudu ja vastupidavust. Kulutab palju kaloreid, vormib keha ja suurendab vastupidavust.

Rulli linnas ringi Tallinnas algavad rulluisuneljapäevakud 19. mail. Üritused toimuvad üle nädala neljapäeviti kella 17–21. www.rulluisutamine.ee Rulluiske on võimalik laenutada ja hooldada Seba Nordic OÜ-s aadressil Mustamäe tee 60, tel 5662 1623.

Minu soovitused • Enne hommikust trenni söö-joo proteiini. Soovitan juua vähemalt enne kardio- või jõutreeningut proteiinikokteil. Ära mingil juhul mine varahommikul söömata või joomata treeningusse. • Suurenda toidus värvikust, sest just aprillis-mais on organism pika talve järel vitamiinidest tühi. Täienda menüüd värskusepommidega: paprika, salati, lillkapsa ja sibulapealsete ning puu- ja juurviljadega. • Unes kaotame kaalu – just nimelt, kui magame jahedamas ruumis kui 25 kraadi. Organism kulutab jahedamas ruumis sooja saamiseks rohkem energiat (kaloreid). Lisaks ei teki turseid ning oled hommikul värskem. • Kui soovid kaalust alla võtta, aga ei taha oma lemmiktoidust loobuda, siis asenda tavasöök samalaadse, kuid vähesema rasvasisaldusega toiduga. Proovi kuu aega ja kilod kaovad, ilma et oleksid pidanud oma lemmiktoidust loobuma.

Fotod: Arno Saar / Õhtuleht, iStockphoto, erakogu

Kevade esimene jooksuüritus SEB Kõrvemaa kevadjooks toimub Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses, kus kavas on 16 km ja 6 km distantsid ning lastejooksud. Mine koos perega – tegevust jätkub kõigile! www.jooks.ee


sõida ära

Riia

Lätlased väidavad, et just Riia on põhjamaade kuumim linn. Kas see väide peab paika, seda tuleb endal ise uurima minna.

Riia vanalinna üks suuuremaid vaatamisväärsusi on Mustpeade Maja. Eksootilise Rasulihoolduse käigus kaetakse keha ja nägu vulkaanilise­ mudaga ning lastakse mõjuainetel aurusaunas toimida. Protseduuri lõpetab värskendav troopiline vihm. Opera Hotel & Spa elegantsed hotellitoad vastavad nii ärikliendi kui ka puhkaja vajadustele.

Läti rahvusooperi üks värskemaid lavastusi on märtsi lõpul esietendunud ballett „Kameeliadaam".

Kus ööbida 19. sajandi lõpus kuulsa Läti arhitekti Jānis Baumanise projekti põhjal hotelliks ehitatud ning hiljuti uue nime saanud elegantne juugendstiilis Opera Hotel & Spa on ideaalne paik nädalalõpu veetmiseks. Hotell asub Riia vanalinnast ja Läti rahvusooperist vaid mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel kaupluste, restoranide ja baaride läheduses. Pearaudteejaam ja bussijaam asuvad kohe hotelli vastas. Luksuslikes Skandinaavia stiilis kujundatud tubades on wifiühendus, lameekraaniga televiisor, minibaar ja seif. Akendest avaneb oivaline vaade Riia kesklinnale ja ooperimajale. Hotellis on ööpäevaringne vastuvõtt, avatud kaminaga puhketuba ning ärikeskus. Lastele antakse vastuvõtus Kids Clubi kaardid, mille alusel saab hotelli restoranis lunastada jäätisekoktei­ li. Toas aga ootab neid kastitäis mänguasju. Peredele pakutakse ka eraldi majutuspakette. Opera Hotel & Spa restoranis serveeritakse Läti ja rahvusvahelisi roogasid, head veinivalikut ning rikkalikku hommikusööki Rootsi lauas. Eraldi ka lastemenüü.

4,5 tundi mugavat istumist wifi, TV ja värskete ajalehtede seltsis.

52

Üks paremaid viise Riiga sõiduks on buss. Tallinnast viis korda päevas väljuvatel Lux Expressi­ bussides saab aja muretult maha võtta või arvutiga veidi tööd teha. Istmed on mugavad, wifi saadaval kogu teekonnal. Tasuta pakutavad värsked ajalehed ning joogid annavad lisaplusspunktid. Riia bussijaam asub linna keskel, viieminutilise jalutuskäigu kaugusel vanalinnast. www.luxexpress.eu

aprill/mai 2011

Lõõgastuda saab hotellis asuvas Spas, kus on saun, aurusaun, sisebassein ja kolm enam kui 55 protseduuri pakkuvat hooldustetuba. Ka siin on mõeldud lastele – protseduuride seas on vahvaid šokolaadihoolitsusi, mis meelitavad just kõige nooremaid hotellikülalisi. Samal ajal saavad emad-isad rahulikult oma hoolitsusi nautida. www.operahotel.lv

Kuhu minna Linna läbib kanal, mis on ümbritsetud hooldatud parkidega, kus saab jalgu puhata ja jälgida linnas patseerivaid inimesi. Arhitektuuri nautijatel ja jalutajatel tuleb kingi kulutada juugendstiilis kvartalis (Elizabetase tänava algus, Antonijase tänav), kus pea iga hoone ahhetama paneb. Art nouveau korter-muusem Alberta tänaval tutvustab Läti arhitekti Konstant¯ıns P¯e kš¯e nsi elamut 1903. aastal. Ajaloohuvilisi ootab Riia loss ehk Liivimaa ordu ristirüütlite kants. Hoone on mitu korda hävitatud ja siis uuesti üles ehitatud. Maja on hetkel Läti presidendi valitsushoone, kuid külastajatel on võimalik käia Läti ajaloomuuseumis, mis asub 3. korrusel. Ülevaate Läti ajaloost saab kiviajast kuni tänapäevani. Toreda meene võib osta Läti disainibutiigist Riija T¯erbatas iel¯a 6/8. Kindlasti väärib külastamist suursugune Riia rahvusooper, mis on paljude nimekate artistide koduteater. Majesteetlik teatrimaja asub otse Riia südames ja pakub külas­ tajaile hiilgava kunstitasemega­ ooperi- ja balletietendusi. Lätlased armastavad ooperis käia, tänu millele meelitavad kauem kavas olnud etendused kohale rohke publiku. Just ooperiteater oli esimene hoone, mille Läti valitsus lasi pärast iseseisvuse taastamist renoveerida. See tõsiasi räägib nii mõndagi selle pühapaiga olulisusest Riia kultuurielus. 8.–19. juunil toimub Riia ooperifestival, mis on suurim omalaadne üritus terves PõhjaEuroopas. Festival annab ülevaate Riia rahvusooperi edukaimatest, n-ö kuldsesse repertuaari kuuluvatest teostest – Puccini „Turandot”, „Madame Butterfly”, Verdi „Aida” jne – ning tutvustab ka käesoleva hooaja uuslavastusi: Tšaikovski „Jevgeni Oneginit”, Läti helilooja Bruno Skulte „Vilkači pärijannat” jt. (Piletihinnad vahemikus 4–45 latti, kuid 10-latise piletiga saab juba julgelt saalis sobiva koha valida.) www.opera.lv *1 € = 0.7092 latti

Fotod: Piret-Klea Velleste, iStockphoto, tootjafirmad

Kuidas minna


tee ise

Arhitekt Mihhail Eisensteini projekteeritud juugendstiilis hoone Elizabete 10b. Juugendstiilis kvartal.

Mida süüa Selleks, et Läti kööki maitsta, ei pea tingimata vanasse heasse Lidosse minema. Riias on mitmeid restorane, mis pakuvad Läti rahvustoite. Läti tippkoka Martins Ritinsi kokakunst meelitab gurmaane restorani Vincents (Elizabetes 19). Pakutakse slow food põhimõttel tehtud roogasid. Menüü vaheldub vastavalt hooajale. Eelmisel aastal kampaanias „Kiida teenindajat” sai parima teenindusega kohaks restoran KID. Ka Pulss ühineb aplausiga. Eriti rahule peaks jääma värske salati eelistajad, sest restoranis pakutakse hulgaliselt eri salateid ning põnevaid mahedikke. Näljane pidutseja leiab kehakinnitust öösel kella 4ni lahti olevast kiirsöögikohast Pelmeni XL aadressil Kal¸k¸u 7. Seitset eri sorti pelmeenidele võib lisada majoneesi, adžikat ja maitserohelist. Hinnad väga soodsad.

Kus olla Kohvikulembi süda sulab Emihls Gustavs Chocolate’i kohvikus (Aspazijas bulv¯aris 24) kuuma šokolaadi juues. Muidu kesiste saiakeste ja koogikestega kohvikute seast paistab rikkaliku valikuga silma Rigensise kohvik (Tirgon¸u 8). Leti ees seistes võib kergelt kaotada otsustusvõime.

Emihls Gustavs Chocolate’i kohvik Boheemlaslik kohvik Piens B¯ars

Õhtuses hämaruses sobib teha üks kokteil Skyline’i baaris, mis asub Radisson hotelli (Elizabetes 55) 26. korrusel. Vaade linnale on suurepärane! Kõige popim kokteil on maasika-Mojito (4.95 latti), mida soovitame ka meie. Kuna tegemist on hotelli baariga, tuleb arvestada suure turistidehulgaga. Avatud alates kella 15st. Piens B¯ars (piimabaar) Bri¯ana iela 9 – pole küll lihtne leida, kuid seal aega veeta on võrratu! Veidi boheemlaslik olek ja mugavad diivanid on selle lesila märksõnad. Hingelt noored astuvad läbi vanalinnas asuvast pisikesest shot’ibaarist Shot Cafe (Torn¸a iela 4). Vahvad baarmenid naelutavad sind pikemalt leti taha istuma. Pole vale öelda, et Riias on lugematu hulk diskoteeke. Kui mööda Kal¸k¸u tänavat jalutada, on igast uksest-aknast kuulda diskotümpsu. Valiku nende seast teeb igaüks oma maitse kohaselt.

Kodune ja taskukohane Läti toidu restoran Citi Laiki (Br¯ı v¯ı bas 41).

Sp¯ık¸eri on turu lähedal korrasta­ tud hoonetesse tekkinud kultuuri­ kvartal. Seal toimuvad väärt kontserdid ja etendused. Hetkel ainult läti keeles. www.spikeri.lv

Modernse, veidi skandinaavialiku interjööriga restoran KID (T¯arbatas iela 41/43).

Esimest korda linnas olles tasub orientiiriks võtta Vabadusesammas.

Bussiga Riiga saabujaid tervitavad tsepeliinide angaarid, kus praegu asub keskturg. Uue lesila Avion (Stabu iela 30) sisekujunduses on kasutatud ehtsaid lennukitoole.

53


sõida ära

Kulda leiab ka kodutrepi alt

Viis vihjet villarentijale

Põnevateks elamusteks pole sugugi vaja teisele poole maakera sõita. Piisab, kui ületada sild Narva jõel ja satudki hoopis teise maailma! Möödunud aegade hiilgus, sädelev kultuurielu, ehtvene külakeste südamlikud inimesed, kullakarvalised kirikud – sel riigil on väga mitu palet, mida aitavad avastada koostööpartner Germalo Reiside kultuurireisid. Hinnad alates 189 eurost.

1. Rendi auto, sest

ühistranspordiga mägede ja põldude vahel liikuma ei pääse.

2. Hea mõte on osta tee pealt

kaasa toiduained esimeseks õhtuseks söögikorraks.

3. Väärisesemed jäta koju, kuid

www.estravel.ee

ära unusta kaasa pakkimast rannalinu!

Blue1-ga Tallinnast Helsingisse

4. Ära planeeri liiga pikki

Blue1 Tallinna-Helsingi lendudega saab kaks korda päevas Helsingi kaudu teistesse Soome linnadesse, nagu Oulu, Kuusamo ja Kittilä, ning samuti Skandinaaviasse. Lennugraafik sobib hästi ka ärireisideks Amsterdami, Berliini, Brüsselisse, Londonisse, Münchenisse, Pariisi ja Zürichisse.

väljasõite – 150 km on juba rohkem kui küll.

5. Arvesta sularahas deposiidiga,

mis makstakse lahkudes tagasi, kui kõik on korras.

www.blue1.com

Estonian Airi suvi Taasavatud on hooajalised lennuliinid (Pariis, Kuressaare, Stockholm, Berliin, Barcelona, Milano, Nizza) ja mitmed põhiliinid on tihedama lennugraafikuga (Brüssel, London, Moskva, Amsterdam). www.estonian-air.ee

Villapuhkus – kui tahad reisida aeglaselt Aeglane on uus kiire. Loomulik, et selle söömisest ja toidunautimisest alguse saanud liikumise üheks mootoriks on itaallased. Hea toit, hea vein ja la dolce vita! See on ka põhjus, miks aeglase eluviisi kummardaja ühel hetkel kindlasti Itaalia poole kiikab – et kõike sügavuti kogeda, tuleb minna itaallastele tõeliselt lähedale. Maitsta, nuusutada, tunda ja nautida nagu itaallased. Elada nendega ühes rütmis, pööramata tähelepanu ajale. Just sellepärast eelistavad paljud aeglased puhkajad veeta puhkuse villas. Itaalias ja eriti Toscanas leidub selliseid igas suuruses ja hinnaklassis, nii linnakestes kui ka maal, nii omaette kasutamiseks kui

54

aprill/mai 2011

ka selliseid, kus pererahvas elab näiteks maja teises otsas. Aeglasele puhkajale võiks viimane eriti meeldida – nii saad võtta osa kogu farmi elust. Igapäevased maitsenaudingud ja õhtuseid pikad tunnid sumedas ja lõhnavas öös, kus muusika eest hoolitsevad tsikaadid ja jutt veereb laisalt söögi juurest maailma asjadele... Kui öö venib pikaks, algab järgmine päev lihtsalt hiljem. Ja see on okei, sest sul on puhkus – aeglane puhkus.

Seljakotid selga! Kui päris seljakotireisi ei tihka ette võtta, vaata GAP Adventuresi rohkeid reisiprogramme, sest neid võiks nimetada pigem organiseeritud seljakotireisideks. Estraveli blogi www.estravel.ee/uudised


võta ette

Üheks ööks aastas kehastub Kumu klubiks, kontserdisaaliks, kinoks ja kohtumispaigaks täis melu ja muusikat. Sündmus ühendab uuendusliku muusika ja visuaalkunsti Kumu arhitektuurse keskkonnaga, publiku ette jõuavad aktuaalseimad bändid nii välismaalt kui ka Eestist. 20. mail Kumu kunstimuuseumis

Rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur toob publiku ette maailmalavadel tantsivad, Tallinna balletikoolis õppinud balletisolistid Maria Seletskaja, Stanislav Jermakovi, Linnar Loorise ja Tiit Helimetsa. Lisaks esinevad külalised. 29. aprillil kell 19 rahvusooperis Estonia

Rahvusvaheline festival, mis hõlmab nii sõnateatrit, nukukunsti, tsirkust, tantsukunsti, tegevuskunsti kui ka muusikat. Festival on otsinguline, visuaalne, julge ja alati üllatav.

Džässipidu toob pealinna parimad muusikud ja põnevad esinejad kogu maailmast. Peale kontserdisaalide kõlab muusika ka avalikus linnaruumis. 20.–30. aprillil Tallinnas

Teatrit, muusikat, tantsu, filmi ja visuaalseid kunste ühendav festival pühendub uuele loomingule ja kunstnikele, kel on oma ettekujutus maailmast, ning vaatajaile, kes julgevad seada kahtluse alla oma ettekujutuse maailmast. 20. aprillist 6. maini eri kohtades Tallinnas

NO99 Põhuteater on funktsionaalne installatsioon, avalik ruum ja kultuurisündmuste toimumispaik, kus astuvad üles kaasaegsed kunstnikud. Kava avatakse 30. aprillil ainulaadse aktsiooniga. 30. aprillil kell 19 Skoone bastionil

Prantsuse videokunsti ühe juhtfiguuri, rohkelt auhinnatud Jean-Charles Hue’ (1968) mustlasühiskonda analüüsiva näituse toob kunstihoonesse kuraator Harry Liivrand. Hue’ loomingut iseloomustavad argielu poeesia vahetu jäädvustamine ja kultuurantropoloogiline vaatlusviis. 6. maist 5. juunini Tallinna Kunstihoones

56

aprill/mai 2011

Rohkem infot kultuurisündmustest

Fotod: Margus Raid, iStockphoto, tootjafirmad

28. maist 1. juunini Tallinna vanalinnas


IDAMAINE EKSOOTIKA KRISTIINE KAUBANDUSKESKUSES

Põhjamaine külm ja karge kliima on vorminud meist karmi rahva. Jahedus, hämarus ja valgusepuudus tekitavad isu millegi päikselise ja värvilise järele. Loomulikult võib alati hankida lennupileti maailma päikselisse ossa, kuid on ka lihtsamaid ja soodsamaid võimalusi. Üheks selliseks on eksootiline elustiilipood b.u.d.a., mis ei asu mitte kusagil Kalamaja tagahoovis, vaid Kristiine keskuse esimesel korrusel – seal, kus enne oli Apollo raamatupood. Selles kaupluses ei ole tõesti midagi halli, igavat ega tavalist, lausa vastupidi! Põhjamaisest hallusest küllastunut üllatavad poes värvikirevad riided ja eksootilised ehted, mida mujalt Eestist ei leia. Ning neil on ka vägagi mõistlik hind! Kõik ehted ja muud kaubad on toodud otse Aasiast. Poepidajad on ise kaupa valimas käinuna silmas pidanud, et need oleksid ehedad ja südamega asjad. Tavaturistil oleks selliseid kaupu lõunamaises saginas raske leida. Esimesena jäävad b.u.d.a.-s silma rõõmsavärvilised kangad. Need on kordumatud ja käsitsi trükitud. Nendest tehtud jakid on seljas elavad ja isikupärased. Lisaks on nad ka soojad, nii et sobivad ka meie kevadesse ja sügisesse. Jakkide kõrval pakutakse ka õhkõrnu õlasalle, mida Indias kutsutakse pašminadeks. Neid kordumatu tikandiga salle

võib kanda tuuliste ilmadega kaela ümber või heita õlule suveõhtul, et sooja saada. Tõeliseks b.u.d.a. aardeks on aga eksootilised käsitsi valmistatud hõbeehted, millest osa on kaunistatud poolvääriskividega. Need ei pärine kauge maa tehastest, vaid on India ja Indoneesia meistrite käsitöö. Otse imestamapanev on aga nende ehete ülisoodne hind – tulge ja veenduge selles ise! Üks on kindel – need ehted annavad ebamaise sära igale põhjamaisele naisele. Tallinnas on nüüd vähemalt üks stiilne koht, kust leiab mõistliku hinnaga rõõmsavärvilise riideeseme või eksootilise ehte see inimene, kelle maitse on veidi nõudlikum keskmise ostja omast.

b.u.d.a. asub Kristiine Kaubanduskeskuse I korrusel. Vaata ka www.buda.ee või küsi kas telefonil 6 738 500 või e-postiga: info@buda.ee


mine vaata

Võitlus tuuleveskitega Merle Liivak Anne&Stiilist küsib pärast VAT Teatri uue lavastuse „Nisa” vaatamist, kas see, et tänapäeval üritatakse kõike müüa seksi kaudu, on üldse moodsa aja probleem? paljudelt erinevatelt meestelt – oma ametlikelt kaasadelt, aga ka armukestelt. Tänapäeval räägitakse murelikult inimeste, eriti naiste kehade seksualiseeritusest – kuidas kõike üritatakse müüa läbi seksi, kuidas naise keha esitletakse kui seksuaalobjekti. Ja ometi sundis see 1971. aastal kirja pandud 50aastase aafriklanna lugu mind mõtlema, kas me ei püüa võidelda siin tuuleveskitega? Võib-olla ei erinegi tänapäevane üleseksualiseeritus ja muud sotsiaalsed patoloogiad 10 000 aasta tagustest? Võib-olla ei erinegi linnakõrb liivasest perifeeriast? Ehk on pea vangutamisel sama palju mõtet kui liivaterade kokkulugemisel? Etenduse lõpus ütleb aafriklanna Katariina Undi suu läbi: „Elu on põhimõtteliselt tore, ma ei ole kunagi nälga tundnud.” Kui tuttavlikult see kõlab! Ja ma ei usu, et ma kuulsin seda 40 aastat tagasi Aafrikas, vaid ikka siinsamas, hoopis lähemal ajal. Nii vähenõudlikud me siis olemegi. Ja ikkagi tahaks uskuda oaasi. Ehk on see meist igaühe jaoks siiski olemas, äkki isegi siinsamas, nurga taga? Ilma selle lootuseta poleks ju võimalik elada.

Nisa Dramatiseering (Marjorie Shostaki samanimelise jutustuse ainetel), lavastus, esitus: Katariina Unt Muusika ja esitus: Tanel Ruben Liikumine: Marge Ehrenbusch Valgus: Triin Hook Foto: Rein Kotov Lavastus: Aare Toikka

Fotod: Kalle Veesaar, Siim Vahur

Üks mu tuttav tunnistas just Facebookis, et ta tunneb end Tokyos üksildasena: „See on väga üksildane linn, siin on ainult kallid restoranid.” Ja ometigi saadab ta teate ühest maailma hiigellinnast, kus tänavatel sagivad korraga miljonid inimesed ja iga nurgatagune peaks pakkuma rikastavat üllatust. Võib-olla on näitlejanna Katariina Undil (endine Lauk) tõepoolest õigus, kui ta ütleb, et VAT Teatri värske etendus „Nisa”, mis tehtud Marjorie Shostaki samanimelise raamatu ainetel, on nii ühe kõrbes elava aafriklanna lugu, aga samas ka universaalselt meie kõigi oma. Pole vahet, kas kütid ja korjad kuskil Kalahari kõrbes või sihid uusi elukogemusi Tokyos, lõppjaam on ikkagi üks – sina ise. Kas me oleme iseendaga kohtumiseks valmis, on iseküsimus. Ja ma pole ehk ülekohtune, kui arvan, et vähemalt 93% meist ei ole selleks valmis, eelistades pigem turvalist äraolemist ja teiste kinnitust, et kuulume kuhugi ja oleme sotsiaalselt (ka Facebookis!) igal juhul aktsepteeritud. „Naised on tähtsad, naised on rikkad, sest neil on tuss!” lajatab näidendi nimitegelane Nisa. Kahjuks on ka naise intiimseim kehaosa rakendatud sellesama üksioleku hävitamise teenistusse. Kui sul on „tuss”, siis sa oled pandav. Ja kui sa oled pandav, siis võid vähemalt ajutiselt tunda hõrku ühtekuuluvustunnet, nii nagu Nisa leidis seda väga

58

aprill/mai 2011


MISSAD NOBLESSNERIS 2.07 kl 19.30 PÄRT : MISSA SYLLABICA ROSSINI : PETITE MESSE SOLENNELLE

Kirchheimer Vokal-Consort | Tõnu Kaljuste

suve säravamad elamused

15.07 kl 19.30

Merepäevade mälestuskontsert meres hukkunuile,

KÕLAR : MISSA KREEK : REQUIEM

Europa Cantat koor,Estonia Seltsi segakoor, Nargenfestivali orkester | Tõnu Kaljuste

KOLM TEATRIT NAISSAAREL 27.-30.06 kl 19.30 LENDAJAD : JAAN TÄTTE näidend 8.-10.07 kl 19.30 HELDE PUU : TAUNO AINTSI muusikale

loodud tantsuetendus, esiettekanne Nargen Opera | Shel Silverstein | Marina Kesler | Tõnu Kaljuste

15.-16.07 kl 19.30 L’ARLECCHINO DON GIOVANNI

Itaalia maskiteater Pantakin Company

MEREPÄEVAD TALLINNAS Noblessneri Valukojas, 16.07 kl 19.30 Naissaarel Omari küünis, 17.07 kl 19.30

HOLLANDI FLÖÖDIORKESTER

Nargenfestivali koor | Jorge Caryevschi Admiraliteedi basseini Merepävade pealaval, 17.07 kl 15.00

L’ARLECCHINO DON GIOVANNI

KREEGI PÄEVAD HAAPSALUS Haapsalu Kultuurikeskuses 3.06 kl 19.00 VÄGILASED 5.06 kl 15.00 NOORTE VÄRK ehk mida kirjutavad kahekümnesed | C. Kreek | J. S. Bach | L. van Beethoven | J. Brahms | B. Britten | P. Uusberg | M. Sildos Nargenfestivali koor | Tõnu Kaljuste

KOLM OOPERIT NOBLESSNERIS 10.06 kl 22.00, 11.–12.06 kl 18.00 KAKS PEAD : TIMO STEINERI ooper, esiettekanne

Nargen Opera | Pille Jänes | Juuli Lill | René Soom | Oliver Kuusik | Olari Viikholm | Nargenfestivali koor | ERSO | Tõnu Kaljuste

5.08 kl 19.30 MONOLOOGID : ANTI MARGUSTE lühiooperid A.H. Tammsaare,

A. Kitzbergi ja O.Lutsu tekstidele, esiettekanne Nargen Opera | Helen Lokuta | René Soom | Heldur-Harry Põlda | Nargenfestivali orkester | Tõnu Kaljuste

25.-28.08 kl 18.00 PARSIFAL : RICHARD WAGNERI ooper

Rahvusooper Estonia | Nicola Raab | Robert Innes Hopkins | David Cunningham | Ran Arthur Braun Rahvusooperi koor ja orkester | Arvo Volmer | Risto Joost

Kell 14.00 eelneb rongkäik Raekoja plats – Admiraliteedi bassein. Kaastegev WAF laulu-ja tantsukool Noblessneri Valukojas 17.07 kl 19.30

MERELAULUD ehk LOOD KATAMARAANILT NORDEA

Nargenfestivali koor ja orkester | Liisi Koikson | Arno Tamm | Tõnu Kaljuste

KAMMERKONTSERT SUURGILDIS Tallinnas Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones 22.07 kl 19.30

BACH & HINDEMITH

Sophia Rahman | Andres Kaljuste | Lembit Orgse | Tõnu Jõesaar

PÄRDI PÄEVAD TALLINNAS Estonia kontserdisaalis 4.09 kl 19.00

BALTIC VOYAGE & PÄRT

The Baltic Youth Philharmonic | Kristjan Järvi Noblessneri Valukojas 9.09 kl 19.30

ARVO PÄRDI 4 SÜMFOONIAT ERSO | Tõnu Kaljuste

Jaani kirikus 11.09 kl 18.00

SALVE REGINA/STATUIT EI DOMINUS/ BEATUS PETRONIUS/ AADAMA ITK

Läti Raadio koor | Sinfonietta Riga | Tõnu Kaljuste

Festivali kunstiline juht Tõnu Kaljuste

nargenfestival.ee

Piletid Piletilevist


tunne kunsti

Mäng linnaruumiga Arhitekt Tõnis Savi (27) on nagu renessansi-mees Leonardo da Vinci – mitmekülgne loomeinimene, uudishimulik ja uuendusmeelne. Tekst: Ülle Jehe Foto: Laura Kallasvee

Vaata lisaks tehnokeha.planet.ee sexdrivelive.net

60

aprill/mai 2011

Arhitektuur, linnaplaneerimine, helilooming ja rattadisain on mõned näited tema tegevusampluaast. Tõnis ise arvab, et ehk tants oleks valdkond, millega ta iial tegelema ei hakkaks. Aga välistada ei saa midagi – inspiratsioonipuhang võib viia ettearvamatute ideede teostumiseni.

Sel kevadel resideerub Tõnis seoses messiarhitektuuri projektiga Hamburgis, võttes aeg-ajalt ette puhkepause kodumaal. Tallinn Music Weekil astus ta koos sõbraga üles live-techno-electro projektis Sex Drive Live. Juuni algul toob jalgrattafanaatiku koju Tallinn Bicycle Week, mille üks eestvedajaid ta on. Just armastus jalgrataste vastu paneb Tõnise südame­kiiremini põksuma. Ta hindab vabadust, mida jalgratas võrreldes autosõiduga annab. Pealegi on rattaga sõites üsna võimatu halvas tujus olla. Oma magistritöös „Tallinna autovaba kesklinn” nendib Tõnis, et pealinn on muutunud

paigaks, kus autoliiklus on ummistunud, ühistranspordikorraldus jätab soovida ning kõnniteedel laiutavad parkivad maasturid. Neid, kes jalgrattaga linnaliiklusesse sukelduvad, peetakse lihtsalt hulludeks. Ta näeb, et linnatänavaid planeerides tuleks aluseks võtta liiklejate, mitte nende sõidukite arv – see tähendaks ühistranspordi eelistamist. Autoliikluse vähendamine elavdaks tänavapilti – iga äriomanik soovib, et ta ärist pigem kõnnitaks mööda kui sõidetaks. Kuna linnaelanikud liiguvad autodega parklast parklasse, siis puudub hetkel Tallinnas ka igasugune tänavatoidukultuur.

Tõnis püüab teha kõik endast oleneva, et jalgratturi staatus meie liikluspildis tähtsamaks muutuks. Seda eesmärki täidab nii juunis tema osalusel korraldatav jalgrattanädal kui ka koos Jaagup Jalakaga turuletoodav ümberdisainitud jalgrataste sari Anthony Clay Bicycles, mis on mõeldud igapäevaseks linnasõiduks. Uus kaubamärk püüab täita auku second-hand rataste ja sportlike rataste vahel. Peale sõidumugavuse pannakse rõhku rataste väljanägemisele – ikka selleks, et linna peal lihtsalt ringi tiirutada ka äge oleks.


loe, vaata, kuula

Masinaga inimhääle kallal James Blake James Blake

Imelapseks haibitud elektroonika­ trubaduuri oopus toob fookusesse inimhäälemängud. Kammerlikku sfääri suletud laulumanipulatsioonid dubstep-taustadega. Justkui ohverdataks kannatusriituses inimest masinale, raalile. Laulud on tulvil souli või palvet, hüpnootilises korduses jõudu ja võimu kogudes. See on kunst, mis võib kedagi aidata oluliste dimensioonide lähedale. Kuigi suuremjaolt ehk Kolgata tee, mitte igaühele promeneerimiseks – kunstlik ja konarlik, leiab kaante vahelt paar lihtsalt head lugu.

Indie-lillest naissõdalaseks Paari aasta taguse debüüdi lillelapselik süüdimatus on vahetunud tungi ja tormi vastu. Agressioon ja ekspansioonisoov, sekspluatatsioon ning nõiad. Sõjakaks vagiinaväeks muutumise taga on ehk seatud siht jõulisemalt konkureerida halastamatus maailmaliigas. Kõik on korralikum, korrastatud, aga ka kalkuleeritud ja etteaimatav. Need lood iseenesest ei kõiguta Gagade võimu ega Kerli Kõivude võimalusi.

Brides in Bloom tuleb plaadiga Mis juhtub, kui Eesti üks omapärasemaid bände otsustab pillid kotti panna? Paljude inimeste jaoks tähendas see lausa šokki, kui Brides In Bloom teatas 2008. aastal oma laialiminekust. Kolm aastat hiljem on nad tagasi uhiuue albumiga „Bad and Beautiful”. Mis selle taga on, räägib kitarrist Martti Leetsar.

Teeme ära – tehtud!

Miks bänd otsustas just nüüd albumiga välja tulla? See on justkui tänuvõla tasumine meie kauaaegsetele fännidele. Soovisime ka ise, et kõik lood oleksid ühel kettal koos ja praegu tundus plaadi avaldamiseks sobiv aeg.

R.E.M. Collaps Into Now

Tore, et kolm aastakümmet tegutsenud bänd taas albumiga maha sai. Aga nõudlikuma tarbija jaoks tähistab see taas pigem materiaalset võitu, millest hinge kosutamiseks ei piisa. Bändi kõla ja sõnumi karakteersed mustrid on kuidagi räsitud. Kuigi valjusepunn on põhjas. Vananevad mehed on endast andnud kõik ja kutsunud ka sõbrad appi andma. Sel kõigel on oma sarm ja veetlus. Aga albumil pole ühtegi lugu, mida nad poleks kunagi kuskil varem paremini teinud.

Mida plaadilt leiab? „Bad and Beautiful” on Brides In Bloomi täispikk debüütalbum. Ühelt poolt võiks öelda, et see on kogumik – bändi kaheksa aasta parimad palad. Teisalt on siiski tegemist esimese kauamängivaga, mida on lihtsalt tehtud natukene kauem kui muidu. Plaadilt leiab vanad tuttavad „Another Way”, „Love Criminal”, „Tuleb ette”, „The Ride” ja lisaks ka kolm täiesti uut lugu. Kas bänd tuleb jälle kokku? Teeme aprilli algul ära albumi esitluskontserdid ja siis vaatame edasi, kuidas asjad sujuvad.

Kõik on nii kui peab Roxette Charm School

Roxette’i tandem Marie ja Per on kui popmuuusika Barbie ja Ken, kes 1980ndate lõpul ja 90ndate alul ühes vabaduse ja Lääne asjadega Eesti kogupereväärtuste sekka pääsesid. Ja sinna erinevalt Voimixist ka jäid. Kümme aastat pausi ja uuel comeback-albumil on kõik nii, nagu oli – isegi soengud! Per laulab rokid ja Marie venitab ballaadid ja oh need kaasalaulmise refräänid! Rootsi duo puhul on kindlam rääkida fenomenaalsest edust kui headusest, sest enam kui 70 miljonit müüdud plaati on fakt. On neid, kes peavad tandemi tooteid kassikullaprooviga klišeekuhjatisteks ja osutavad Roxette’ile kui vaese mehe Abbale, kes päris legendilt küll puhtakslükatud tee ja edu valemi, kuid mitte talendi. Aga juulikuus täistuubitud Tallinna kontserdisaalis ei tunne keegi neist puudust.

62

aprill/mai 2011

Tekst: Tõnu Pedaru Fotod: tootjafirmad

plaadid

Lykke Li Wounded Rhymes


loe, vaata, kuula

Yrsa Sigurðardóttir Kolmas märk Varrak

Välistudengi väljatorgatud silmadega laip, nõiamärk kehale kraabitud – sellise õõvastava leiuga algab esimene eesti keelde tõlgitud Islandi krimka. Yrsa Sigurðardóttir seob tänapäevase, majanduskrahhi eelses Islandis toimuva mõrvaloo saareriigi ajaloo tumedama poole, muinaspõhja nõiakunsti ning keskaegse nõiajahi, piinamiste ja kurikuulsa „Nõiahaamriga”. „Kolmas märk” ei küüni küll Skandinaavia krimikirjanduse tippu, kuid palju puudu ka ei jää.

Mehhiko ristiema Arturo Pérez-Reverte Lõuna kuninganna Varrak

„Lava taga lonkasin, trepist käisin suure valuga, kuid tantsisin siiski.” Eesriide taga Anneli Ammas Kaie Kõrb. Unistuste nimel Fookus Meedia

See on juba kolmas raamat, mis Kaie Kõrbist ilmub. Kuid see on senistest kõige paremini kirjutatud. Meie esibaleriin astub lugeja ette inimlikul moel, rääkides mitte üksnes paraadjuttu, vaid kergitades katet ka üsna valusatelt teemadelt oma elus: vigastused, suhetepuntrad, pereprobleemid. See on aus ja küllaltki põhjalik taust säravale balletitähele, kelle esinduselu möödus Estonia lavalaudadel. Hea lisaväärtuse eluloole annavad oma kommentaaridega nimesed Kaie ümber.

raamatud

Nõiajaht geisrite vahel

Tuntud Hispaania põnevikekirjanik­ Arturo Pérez-Reverte (varem eesti keeles ilmunud „Dumas’ klubi”) sukeldub sedapuhku uimastiäri maailma. „Lõuna kuninganna” räägib naisest, kes pärast oma narkovedajast peika tapmist põgeneb Mehhikost Hispaaniasse ning ehitab seal üles suure uimastivõrgustiku. See on põnev ja eepiline lugu kättemaksust, läbilöömisest ja ellujäämise hinnast.

Nende Saksamaa Günter Grass Vähikäigul Tänapäev

Tekst: Aleks Lange Fotod: Aleks Lange, tootjafirmad

Nobelist Günter Grass lahkab taas Saksmaa ajalooliseid paineid ja pingeid. Teljeks, mis minevikku tänapäevaga ühendab, on põgenikelaev Wilhelm Gustloff, millel Nõukogude allveelaev saatis märga hauda umbes 9000 inimest. Laevahukuga isiklikult ja tihedalt seotud Pokriefke perekonna saatuse kaudu kirjeldab­ Grass, kuidas eri põlvkonnad sakslasi oma riigi keerulise mineviku taagaga hakkama saavad.

Vana-Jaani elu Erkki Tuomioja Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus Varrak

Esimese korraliku ja põhjaliku Jaan Tõnissoni eluloo ei kirjutanud mitte Eesti ajaloolane, vaid soomlane, veerandeestlasest endine välisminister Erkki Tuomioja. Raamat on ladus ning annab hea ja põhjaliku pildi Tõnissoni isikust ja tegevusest. Samas tuleb meeles pidada, et see raamat on kirjutatud soome lugejale. Paralleele Soomega on eesti lugeja jaoks pisut palju, kirjaniku vanaema Hella Wuolijokit (Hella Murrikut) liigagi palju.

Sambarütmid põrgus Vägivald, uimastid, samba ja gängisõjad – tere tulemast Rio de Janiero kõige jõhkramasse slummi.

Paulo Lins Jumala linn Päevaleht

See on šokeeriv raamat. Paulo Lins kirjeldab elu Jumalate linnaks kutsutavas Rio de Janiero kõige karmimas favela’s ehk slummis dokumentaalse jõhkrusega. See ei ole valgete pükste Rio, millest unistas Ostap Bender, vaid masendav urgas, kus valitseb tusk, töötus ja armetus ning lokkab brutaalne vägivald. See on riik riigis, kus kehtivad džungliseadused ja omakohus. Kus mürsikud röövivad, tiinekad on juba teenelised mõrtsukad, meie mõistes vaevu passiealiseks saanud nolgid narkobossid ning gängilahingute ohvrite hulka võrreldakse sõjas langenute arvuga. Politsei on üdini korrumpeerunud ning piir kurjategija ja korravalvuri vahel on peaaegu olematu. Läbi kolme peategelase ning sadade kõrvaltegelaste saatuse jutustab Lins loo asumist, mis rajati favela-elanike elu parandamiseks, kuid millest sai kant, kus inimelul pole väärtust ja kus juhuslikest kuulidest hukkuvad lausa imikud. Linsi romaani on õigustatult nimetatud ka etnograafiliseks. Ta lahkab vägivalla tekkepõhjuseid ning kirjeldab favela's valitsevat vägivalda ja trööstitut masendust, kuid samas ka sambarütmides tukslevat omanäolist ja värvikat religioosset ning kultuurilist maailma. „Jumalate linna” põhjal on vändatud ka menukas samanimeline film, mis peaks olema saadaval ka videolaenutuses. aprill/mai 2011

63


Kas on kerge olla mees Elu on ebaõiglane, eriti kui juhtud olema keskealine valge mees heaoluühiskonnast. Ja kui see mees juhtub olema ka lahutatud, töötu või mõlemat korraga, on olemine eriti äpune. Võtame kas või spordifilmid. Kui naised hakkavad tegelema poksi, kangitõstmise või mõne muu meestealaga, vändatakse sellest pateetiline lugu eneseületamisest ja tahte triumfist. Vastupidisel juhul – kui mehed hakkavad harrastama mõnd naisteala – on tulemuseks komöödia, mille kohta tõenäoliselt kirjutatakse, et see „lahkab humoorikalt meheks olemist XXI sajandil”. Sellesse viimasesse kategooriasse paigutub ka rootslaste „Mehed ujumistrikoodes”, mis meenutab paljuski brittide kuulsat „Püksid maha!”, kuid selles filmis jäävad meeste alumised kehapooled

kenasti kaetuks. „Mehed ujumistrikoodes” on humoorikas lugu meestekambast, kes soolise võrdõiguslikkuse tõttu jääb ilma saalihoki mängimise võimalusest ning leiab uue väljundi kujund- ehk sünkroonujumises. Mis nagu selgub, oli algselt hoopis meeste ala, kuid naiste poolt okupeeritud. Mehed suunduvadki tagasi spordiala juurte juurde, ühiskondlike stampide kiuste üle võrdõiguslikkuse tõkete. Ning tänu uuele harrastusele klaarib peategelane ka puntrasse jooksnud suhted tütrega ning tõestab oma eksnaisele, et ta polegi saamatusehunnik.

Tibikisma

Pikk tee koju

Jälle sina You Again R: Andy Fickman O: Kristen Bell, Sigourney Weaver, Jamie Lee Curtis, Odette Yustman

Õigeks ajaks Due Date R: Todd Phillips O: Robert Downey Jr, Zach Galifianakis, Juliette Lewis

Mehed, vedurid ja pidurid

Väike vapper politseiauto

Pidurdamatu Unstoppable R: Tony Scott O: Denzel Washington, Chris Pine, Rosario Dawson

Politseiauto Pelle Pelle Politibil går i vannet R: Rasmus A. Sivertsen O: Harriet Toompere, Rain Simmul, Tõnu Mikiver jt

Kui Eesti Raudtee erakätes oli, tõid toonased omanikud­siia Ameerika vedurid. See tõi kaasa korraliku hädakisa. „Pidurdamatu” tuli linale õnneks siis, kui veduripaanika Eestis läbi oli, sest sarnased vedurid on peaosali­ sed tegelikul õnnetusel põhinevas põnevikus, kus ohtlikus lastis rong pääseb omapäi raudteel kihutama. Ähvardav katastroof on mõnevõrra suurem sellest, et kiisud ei saa Türile ja notsud Porilasse.

Vahelduseks Hollywoodi suurstuudiote konveiertoodangule tuleb Norramaalt vahva lugu vaprast politseiautost nimega Pelle. Neljarattaline korravalvur koos oma sõbra saarmaga astub südilt vastu kurikaeltele, kel mõlgub meeles kaval plaan varastada linnakese joogivesi, et hiljem see hingehinnaga tagasi müüa. Kohustuslik kõigile väikestele poistele, kes mängivad autodega ja tahavad politseinikuks saada.

Venna pulma tulnud naine avastab, et pruut on tema keskaaegne kiusaja, peigmehe ema tabab sama äratundmine pruudi tädi nähes ja ega siis vanaemad arveteklattimisest kõrvale jääda saa. Edasi läheb nagu Rock Hoteli laulus: pere väike, aga suur skandaal. Kolme põlvkonna naisstaarid näitavad romantilises komöödias „Jälle sina”, et vendluse analoog naistemaailmas on õelus ja koolikiusamine pole vaid poiste pärusmaa.

64

aprill/mai 2011

Laias laastus on „Õigeks ajaks” umbes sama, mis koomuskiklassik „Lennukid, rongid ja autod”, ainult et rongiga selles filmis ei sõideta ja trass on teine. Kes aga lootsid Todd Phillipsi ja Zach Galifianakise teisest koostööst uut „Pohmakat”, peavad pisut kannatama ja õiget järge ootama. „Õigeks ajaks” on kohati küll üpris naljakas, kuid samas on kogu film laialivalguv ning „Pohmakast” sama palju lahjem, kui Galifianakis on John Candyst kaalult kergem.

Mehed ujumistrikoodes Allt Flyter R: Måns Herngren O: Jonas Inde, Maria Langhammer, Andreas RothlinSvensson

Pangaröövlite linn Külm linn The Town R: Ben Affleck O: Ben Affleck, Rebecca Hall, Jon Hamm, Jeremy Renner

Ben Afflecki teine täispikk lavastajatöö on intelligentne ja haarav põnevik. Affleck ise kehastab ka peaosalist, Bostoni kriminaalses linnaosas pesitseva pangaröövlite jõugu juhti, kes soovib oma senisele elule selja pöörata. Paralleelid Michael Manni kuulsa filmiga „Pinge” on kerged tekkima, ainult et „Külma linna” kangelased kannavad ülikondade asemel dresse ja T-särke.

Tekst: Aleks Lange Fotod: Aleks Lange, tootjafirmad

DVD

raamatud loe, vaata, kuula


mine külla

Vahva rätsepapreili Tekst: Kersti Rea Fotod: Terje Ugandi

Igal linnal on oma nägu ja oma rütm. Tartlane ei taha elada Tallinnas – pealinna sattudes tundub elamine siin hullusena, sest elu on liiga kiire. Tallinlane on hädas Tartus, sest ei sobitu kuidagi Emajõe Ateena rahulikku temposse: isegi valgusfoorid vahetavad värvi kiruma ajavalt aeglaselt. Inimesed tunduvad seal ebamaiselt rahulikud ja isegi flegmaatilised. Suurest metropolist saabunule on jälle väike Tallinn justkui väljasurnud linn jne. Me ise valime endale elulaadi ja elukoha, mis meile sobib. Nagu metronoomilt – valime sobiva rütmi ja laadi. Mina leian, et Tallinnas on hea elada. Kiirust ja kiirustamist ise kontrollides on siin kõike just parasjagu. Meil on säilinud väärtused, mis suurlinnades puuduvad – sõita 20 minutit autoga ja olla seenemetsas või mererannas. Või 10minutilise jalutuskäigu järel jõuda turule või parki. Juua ükskõik millises kohvikohas kohvi portselantassist (mitte papptopsist) ning nautida linna väikest ja siiski elegantset õhustikku. Piisab käia kord ära Ameerikas, et saada aru, kui palju head meil siin veel alles on! Ja veeta nädal vaikses maakohas, et siis jälle tahta tagasi tavapärasesse linnaellu. Selle rubriigi lood piiluvad Tallinna inimeste eludesse. Saame tuttavaks erinevate elustiilide ja võimalustega asuda selles linnas.

66

aprill/mai 2011

K

evadtalvised hommikud ja argipäeva pärastlõunad on Tallinna vanalinnas peaaegu inimtühjad. Tänavad on enne suvist turistidetulva uinunud vaiksesse oleskellu nagu Okasroosikese muinasjutus. Just sellistel vaiksetel tundidel võib vanalinna elanikule või sinna kogemata kombel eksinule silma hakata lokkispäine noor daam koeraga. Ei saa öelda – daam koerakesega, vaid daam tõelise koera mõõtu malamuudiga. Kandadeni mantlihõlmade ja blondi juuksekuhila


lehvides tuhiseb ta läbi vanalinna lähedastesse parkidesse igapäevastele pikkadele jalutuskäikudele. Noor daam on Maarja Tali. Stilist ja Pikal tänaval asetseva Rätsepatoa perenaine. Malamuut on koeratüdruk Susi. Maarja ja ta koer on linnapildis juba nii tuttavad tegelased, et tihtipeale astuvad ligi võhivõõrad inimesed ja ajavad koerajuttu. Maarja on tänu uuele kaaslasele tutvunud paljude inimestega – küll vanalinna elanike, küll turistidega. Ikka ja

virnasid. Edasi väike proovituba, suure peegliga ja valgusküllane. Nii valge, et kujutan ette, kuidas iga väike vale voldike või kiskuv riidekurd kliendi seljas siin lausa karjub – paranda siit, kohenda sealt, lisa lopsakust või võta koomale... Õmblustuba on see-eest avar ja suur töölaud võtab enamiku ruumist enda alla. Seinaäärsel siinil rippuvatel riidepuudel ja üksikutel mannekeenidel ilutsevad pooleliolevad tööd. Selles ruumis valmivad nii mõnedki tualetid ja ülikonnad meie eliiti kuuluvatele daamidele ja härradele. Astume kööki naastes maaslamajast Susist üle ja perenaine juhatab mind oma tööruumi. Vanaaegse musta klaveri ning sametiste diivani ja tugitoolidega bürooruum meenutab pigem elutuba. Mõnus loominguline segadus annab ruumile siiski tööalase meeleolu – joonistused, kavandid, kangatükid ja pitsid on kuhjatud laudadele ja toolileenidele. Ülestõstetud klaverikaanega noodihoidjal asetsevad noodilehed, justkui kutsudes möödaminnes musitseerima. Selles ruumis on tunda boheemlaslikku hõngu. Uute mudelite, värvide ja materjalide kooslused, mis kõrvalruumis valmis lõigatakse ja pärisasjadeks kokku õmmeldakse, saavad alguse just siin. Olen sattunud otsekui väikesesse

tööstusesse. Loomingulisus ja asjalikkus peavad siin koos käima, sest teisiti see kõik siin koos ei püsiks. Õmblejate palgad, üürid, maksud – kohustus seda

energia, mis tööruumides valitseb, on loominguline nagu perenaine isegi

jälle peab koeraomanik tõdema, et lemmikloom on sotsiaalne ja maailma parandav tegelane, sest muidu nii endassetõmbunud eestlane sulab koera nähes tavapärasest tagasihoidlikkusest... Olen täna külla kutsutud Maarja Tali Rätsepatuppa, mis asub ühel vanalinna tuiksoonel Pikal tänaval. Istume Rätsepatoa õdusas köögis. Taldrikutel ootab söömist roheline salat ja veiniklaasides loksub pärastlõunapäikeses sädelev valge vein. Susi kõhutab aegunäinud laiadel õlitatud põrandalaudadel. Olen võlutud selle paiga atmosfäärist ja tunnen end siin küll rohkem kodus külas kui töökeskkonnas. Kiire tööpäev on läbi, kõrvaltoas töötavad õmblejannad on töö lõpetanud ja nii on mul vaba voli uudistada. Kõigepealt väike „relvapalat” – kangaladu. Kangad on korralikult toonide ja materjalide järgi riiulitele paigutatud. Imetlen värvidemängu ja otsekui joonlauaga sirgeks tõmmatud kanga-

koormat kanda ei ole kerge. Tilluke kollektiiv, mis koosneb õmblejatest ja manageritööd tegevast Maarja õest Laurast, on küll suureks abiks, kuid põhitegijaks on siiski Maarja. Maarja on soe inimene ning see paistab välja ka tema ümbrusest. Inimene loob oma isiksusega keskkonna enda ümber ja energia, mis nendes tööruumides valitseb, on loominguline nagu perenaine isegi. Rätsepatoas käib hommikust

aprill/mai 2011

67


mine külla

õhtuni ja vahel ka hilise öötunnini kõva töötegemine. Vastukaaluks saab tööruumist pärast õmblejate lahkumist pelgupaik Maarjale ja tema paljudele sõpradele. Köök ja söögilauanurk, mis selles väikeses õmblusvabrikus kesksel kohal sisse seatud, loovad võimaluse siin kiire päeva järel aeg maha võtta. Maarja on külalislahke ja tubli kodukokk – õhtuseid sõprade kokkusaamisi raamivad alati head söögid ja vein. Tema Arteljee märgi all valminud

köögi- ja kodutekstiilid on nii rõõmsavärvilised kui ka praktilised. Kõik on omavahel märkamatus seoses – töö ja hobi põimuvad ühes punktis alati kokku. Naaseme söögilaua taha. Maarja segatud salat on oivaline ja ta on oma salatikastmega loorbereid lõiganud isegi itaallastele Itaalias süüa tehes. Kaste on nii maitsev, et küsin retsepti, mille ka saan. Sest head peab ikka jagama – on Maarja vastus. Lauda kaunistavad romantiliste mustritega sööginõud, millest osa on vanakraamipoodidest ostetud, osa reisidelt kaasa toodud. Seinal ripub siiditrükiraam, millel joonistuvad välja eri suurustes tähtedekombinatsioonid MT. See on monogramm, selle koha märk, mis kandub läbi ruumide seinalt uksele, ukselt padjale, padjalt valmis tootele jne. Maarja on töötanud moeajakirjanikuna nii teles kui ka trükimeedias, toimetanud Delfi Naistelehte ja käivitanud esimese moe-PR-ettevõtte Eestis. Pidevalt moeteemadel sõna võttes tekkis aina rohkem nõu- ja abiotsijaid. Esimesed pruutkleidid valmisid sõbrannadele. Asjad arenesid loomulikku rada pidi ja ühel päeval olid ühe raskustesse sattunud ettevõtte rätsepad hoopis 68

aprill/mai 2011

Maarja juures tööl. Praegu ongi Maarja elu koondunud suures osas Rätsepatoa ja teda igal sammul saatva koera ümber. Töörohkete päevade pinget oskab Susi suurepäraselt maha laadida ja elulaad, mida Maarja koeraomanikuna just vanalinnas töötades elab, sobib talle suurepäraselt. Jutt viib vanalinna plussidele ja miinustele. Kangarullide vedamine siia, kuhu autoga ligi sõita ei tohi, on keeruline. Samas tööd lõpetades, õhtul uksest välja astudes on linna südames olemine privileeg. Maarja leiab, et aknatagusest sisehoovist kostuv kodutute kasside pulmakisa ja vastasmaja laste kilked täiustavad elukeskkonda. Kui tuled siia elama, pead endale aru andma – vanalinn ei ole vaikne koht, siin käib pidev sagimine, kauba- ja prügiautode kolin koidikul ja lõbusate seltskondade lärm

öistel tundidel. Maarja ihkab vanalinna rohkem eluja inimesesõbralikumat keskkonda. Suvised Tagurpidi Lavka turupäevad Rohelisel turul, kus Maarja on püsiklient, ja üksikud, küll väga visalt tekkivad kohalikule elanikule suunatud poekesed annavad lootust, et asjad paranevad. Ühel päeval on Maarjal kusagil vanalinnas oma pood, kus avaratel vitriinakendel seisavad mannekeenid Maarja tualettides. Poodi sisse astudes pakutakse tass kohvi koos maitsva kohvikõrvasega ja mõnusat äraolemist. Sest, nagu juba öeldud – inimene loob oma isiksusega keskkonna enda ümber ja Maarjal on see „miski”, mida teistele pakkuda. Unistused ongi need, mida mööda me oma eluteel kõnnime. Ka see koht, kus praegu viibime, oli kunagi unistus. Nüüd aga tegelikkus.


tee ise

aprill/mai 2011

69


silita sõpra

Kontorikoerad

Moodsad ajad lemmikloomanduses tähendavad seda, et viisakas koer võib peremehega kaasas käia nii kohvikus kui isegi tööl. Pulss tutvustab mõnesid usinamaid neljajalgseid Tallinna kontorites.

Fotod: Jelena Rudi, Hele-Mai Alamaa

West Highlandi valge terjer Rufus (1) käib koos peremehe Martin Leppikuga iga päev tööl Divisioni reklaamiagentuuris, et koer end kodus väga üksikuna ei tunneks. Otse loomulikult on valge prints võitnud paljude töötajate südamed ning käib tihti koos mõne projektijuhiga ka nõupidamisruumides kliendikohtumistel kaasas. Hiljuti loodi tööl lausa temanimeline meilinglist, kuhu peaaegu iga päev saadetakse pilte Rufuse tegemistest kontoris. Koera tööpäeva sisuks on peamiselt pikutamine, mängupalli pakkumine erinevatele inimestele, aga sinna mahub vahel ka jalutuskäik ja sügavam uinak mõnel koosolekul. 8-kuune Yorkshire’i terjer Ruger asutab end koos perenaise Liina Rähniga Eesti Keele Instituuti paar korda nädalas. „Koera kaasavõtmise üks eesmärk oli sotsialiseerimine ja teine, et ta kogu aeg kodus üksinda igavlema ei peaks,” põhjendab Liina. „Tegemist on ikkagi seltsikoerakesega, kellele peremehe lähedus oluline.” Kolleegid on Rugeri suhtes seni positiivselt meelestatud olnud. Ilmselt on koeral hea töögeen, sest kontoris on ta viisakas poiss ja käitub paremini kui kodus. Valdava osa ajast uurib, mis kabinetis toimub, mängib oma asjadega või magab. Kui Ruger tahab eriti kasulik olla, annab perenaine talle mõned vanad paberid, siis töötab koer paberihundina.

Mops Mopsu (6) on perenaise Kristina Dorbekiga By Karin E juveelisalongis tööl kaasas käinud kogu aeg, sest ta on tore kaaslane ja turundusega tegeleva Kristina tööpäevad on pikad. Juveelisalongi klientidele meeldib Mopsu ja koerale omakorda kliendid, kellele ta teinekord poolehoiu märgiks lausa jalale istub. Enamiku ajast norskab koer nurgas nagu vana mees ja püüab unes linde. Üleval olles istub ja kuulab targa näoga pealt, mida inimesed räägivad.

70

aprill/mai 2011


Taivo Pilleri Jack Russelli terjerid isa Mickey (5) ja poeg Pluto (2) käivad iga päev tööl sisustuskaupade firmas Shishi. Nad on sellega nii harjunud, et isegi siis, kui pererahvas on ärireisile sõitnud, sätivad koerad end hommikuti enesestmõistetavalt minekule. Nende soov on seaduseks ja nii sõidutavad Shishi-kolleegid koerad ka peremehe äraolekul kontorisse ametisse.

Shetlandi lambakoera Lordi (4,5) töökoht asub nagu perenaisel Anu Lõhmuselgi Veerenni tänava Loomeinkubaatoris. „Ei olnud südant kutsikat üksinda koju jätta, muretsesin, et mis ta pika päeva teeb. Praegu tuleb koer kaasa päevadel, kui mul ei ole palju kohtumisi või käike majast välja,” räägib perenaine. Lordi pole muide ainus koer, kes Loomeinkubaatoris tööl käib. Kliente on koera kohalolu rõõmsalt üllatanud ja hea kontakti loomisele pigem kaasa aidanud, kinnitab perenaine: „Ehk pangakontori väljapeetuses mõjuks loom võõristavalt, aga meie juures on koer pigem ootuspärane ja imestust ei tekita.” Lordi võtab kontoris käimist tõsiselt: kui hommikul kõik kohalolijad loendatud, võtab ta koha sisse koridori ja fuajee vahelisel alal, kus hoiab lambakoerana inimeste liikumistel silma peal. Tallinna Kaubamaja personalija teenindusdirektor ning I.L.U. keti juhi Lea Endriksoni Jack Russelli terjer Muki (5) naudib töist eluviisi. Nädalas käib ta perenaisega olenevalt oludest kaasas 2–4 päeva, et rutiini ei tekiks. Lea sõnul saab ta endale koerast kolleegi lubada vaid tänu sellele, et Kaubamajas on meeldiv töökeskkond ja temal endal isiklik kabinet, kus koer kedagi ei sega. Koosoleku ajal püsib Muki laua all oma pesas, üritades aeg-ajalt ka tähelepanu endale juhtida, näiteks sülle nurudes. Ka mõnele Lea kolleegile on Mukist saanud sõltuvus, mis aitab hästi tööstressi vastu.

aprill/mai 2011

71


silita sõpra

Kuuejalgne lemmik

Viis aastat tagasi kinkis Allan Selin naisele sünnipäevaks Eurycantha calcarata. See ei olnud udupeen lillesort, vaid täitsa tavaline loomapoest ostetud Uus-Guinea raagritsikas. Tekst: Tiiu Narusk Foto: Jelena Rudi

Kuigi ritsikas oli kink abikaasale, poseerib pildil juba uue põlvkonna imposantse tegelasega siiski Allan. Sest ta on pesuehtne putukahull.

Selin on kogu elu loodusehuviline olnud. Lapsena kogus loomadega marke ja avas maamaja pööningul loodusmuuseumi, kus muu hulgas olid aukohal põtrade pabulad. Kes vabatahtlikult muusemi külastada ei soovinud, viidi sinna vägisi, meenutab muuseumi asutaja. 15-aastasena hakkas ta huvi tundma putukate vastu ja õppis isegi mõnda aega ülikoolis bioloogiat. Nüüd on ta hoopis kaminasalongi omanik, kuid kirg looduse vastu on üha kasvanud. Allan kuulub Eesti liblikauurijate seltsi ning tema kodumaja on täis loomade ja lindude topiseid. Tema suurim armastus on kuuejalgsed ehk kõiksugu putukad. Ta on käinud kümnetel ekspeditsioonidel ja kogunud kokku 350 000-lise kogu, kus

72

aprill/mai 2011

pisimad on vaevunähtavad kihulased ja suurim kämblasuuruste tiibadega eksootiline liblikas. Aga tagasi proua raagritsika juurde. Neid vähenõudlikke putukaid, kes elavad 1,5–2 aastat, on suhteliselt lihtne pidada, kui neile terraariumi vihmametsaalune luua: natuke lillemulda, oksi ja lehti, palju niiskust. Ritsikatele valmistab peremees suviti õunapuuvihtu – keerab lehtedega oksakesed kilesse ja pistab sügavkülma. Aga nad söövad ka salatit, porgandit, kapsast ja banaani. Emaritsikas muneb mulda munad, millest poole aasta pärast koorub uus põlvkond. Kui emaritsikas on vallaline, toodab ta ainult tütreid. Kui mees majas, tuleb ka meessoost ritsikapoegi. Millegipärast on küll nii, et pea kõik putuka­ fännid on mehed, nendib Allan. Isegi nende ühingus on ainult üks naine.


Pulsi promo

Korteriprojekt: vana hea hruštšovka Tekst: Kätlin Viksne, „Interjöör 2011” projektijuht

Kuidas planeerida kodu õigesti ehk ka väike korter saab olla avar ja funktsionaalne. Kes meist ei oskaks rääkida mõnda lugu vanast heast hruštšovkast või teada-tuntud Mustamäe korterist. Õige planeering on kodu võtmeküsimus – 41,2% Eesti elanikest elab ülerahvastatud majas või korteris (Eurostati uuring 2011). Tegelikult on täiesti võimalik korterit lihtsate vahenditega ümber kujundada nii, et need vähesed ruutmeetrid mahutaksid meid ja asju hoopis mõistlikumalt. Lisaruumi tekitamine ei olegi nii keeruline, kui kasutada õiget paigutust ja väiksema sügavusega multifunktsionaalset mööblit. Esimest korda interjöörimessi ajaloos valmivad messihalli kaks umbes 50 m² nutikalt planeeritud ja sisustatud korterit. Modernse korteri planeeringu ja kujunduse mõte on näidata üht kodu, kus on lahe olla. Korter paistab silma just oma üllatavate detailidega, näiteks tikitud köögikapiuksed, betoontasapinnad, savikrohvitud seinad, vertikaalsed disainradiaatorid, monokroomne värvilahendus. Kõik on võimalikult naturaalne, pehme ja funktsionaalne, palju eri tekstuure ja materjalide mängu. Ühe magamistoaga korter on mõeldud noorele või nooruslikule paarile. Eriti põnevaks teeb asja see, et korteris on vahetanud kohad köök ja vannituba ning magamistuppa on oma koha leidnud mõnus magamislavats ja mahukas garderoob. Teine korterilavastus on loodud noorele perele. Kahetoalisest on saanud täiesti funktsionaalne kolmetoaline korter. Esialgse planeeringu järgses köögis asub nüüd hoopis lapse tilluke magamistuba ning tuppa on ilusti ja kavalalt ära mahutatud ka suur garderoob. Korter on kujundatud heledas värvi-

gammas, rõhuga värvilistele aksessuaaridele, klassikalistele mööbliesemetele ja detailidele. Korteris hakkavad silma ajatud karniisid, kõrged põrandaliistud ning romantilised lopsakad kardinad, tahvelustega köök, kalasabaparkett ning veel palju uskumatut, glamuurset ja luksuslikku. Kogu projekti eesmärk on näidata, et funktsionaalse ja atraktiivse kodu võib endale soetada igaüks. Kui saad hakkama väikese kodu planeerimisega, siis suure kodu kujundamine on juba käkitegu! Nutikad lahendused on abiks nii algajale kodusisustajale kui ka inspiratsiooniks proffidele. Korteriprojekt on Aet Piel Disaini, koduportaali INkodu.ee ja Eesti Näituste ühisprojekt. Korteriplaanide ja sisekujunduse autor on oma põnevalt läbimõeldud sisekujundustega nii Eestis kui ka väljaspool tuntust kogunud sisearhitekt Aet Piel.

Sisustusmess „Interjöör 2011” 6.–8. mail Eesti Näituste messikeskuses. www.sisustusmess.ee


võta kokku

заметный стиль и удобство его одежды подтверждают мысль о том, что в простоте красота, и все простое – гениально. Стр 44 Весной подходящее время освободиться от накопившихся в теле шлаков. На помощь в этом приходит курс Detox´а. Стр 46 Тренер Пеэтер Караск вновь дает свои вдохновляющие советы как вытащить эстоноземельцев из домов на спортивные тропы. Традиционные лесные пробеги, пробеги вокруг озера, тренировки в модном ключе внутри помещений и дорожки для катания на роликовых коньках. Главное – начать! Стр 50 Рига находится так близко, что грех было бы не воспользоваться разнообразными возможностями этого города для проведения свободного времени. В этом большом городе может найти своё как почитатель высокой культуры, так и просто отдыхающий. Стр 52

Актёр и ведущий радио и телепередач Пеэтер Оя пользуется огромной популярностью среди эстонцев благодаря его участию в телепередаче Ärapanija и телесериалах. Актёр, которого знают больше как юмориста, порой хватается за перо, чтобы написать о болевых точках общества. Стр 8

Завтрак съешь сам, обедом поделись с другом, а ужин отдай врагу. А куда можно пойти позавтракать, если дома ничего не приготовлено? Голодным взором Pulss оглядел кафе в центре города, и теперь делится своими приятными и менее приятными впечатлениями о них. Стр 32

Молодой и многосторонний художник Тынис Сави описывает, как должен выглядеть город с человечным лицом, в котором привилегия в движении принадлежит велосипедистам и пешеходам, а не загрязняющим воздух города и обгоняющим всех автомашинам. Стр 60

Мы поинтересовались у граждан города, какое публичное помещение по их мнению имеет красивый дизайн, а какое имеет тому обратное. Стр 16

Весна и лето – это пора путешествий. Так почему бы не поехать в поисках хороших ресторанных впечатлений в Кабернеэме, где совсем недавно открылся красивый и уютный ресторан ОКО, предлагающий с запоминающимся вкусом блюда. Стр 34

Старый город Таллинна принадлежит не только туристам и торговым предприятиям, здесь кипит также и обычная жизнь. Мы в гостях у Маарья Тали, в её портняжной мастерской, которая одновременно является уютным домом для этой деятельной женщины. Стр 66

Гуру в области инфотехнологии Линнар Вийк размышляет об умном городе и его шести свойствах: умные рабочие места, умное равновесие с природной средой и движением, умные люди, умная жизнь и умное управление. Стр 20 Велосипед - это прежде всего средство передвижения, однако передвигаться возможно к тому же ещё и стильно. Pulss представляет великолепный дизайн велосипеда, на котором можно передвигаться как одному, так и вдвоем. Стр 24 День бывшей прославленной балерины Аге Окс распределяется между домашними делами, дочуркой и работой репетитором балетных спекталей театра Эстония. Стр 27

74

aprill/mai 2011

Весной часто хочется чего-то полегче и попроще – хорошая идея приготовить что-нибудь из творога. Pulss предлагает для приготовления дома простой рецепт вкусного творожного пироженого. Стр 37 Солнце с каждым днём поднимается все выше, и его яркий свет производит неприятное воздействие на отвыкшие за зиму от яркого освещения глаза. Берегите свое здоровье и защищайте свои глаза солнечными очками. Pulss предствляет столичную моду на солнечные очки. Стр 41 Ведущий Йоханнес Наан вопрос одежды чересчур не усложняет, однако

Мир становится все более терпимым, и благодаря этому не удивительно, что люди все чаще берут с собой своих любимых животных. Речь идет о хорошо воспитанных собаках, день которых проходит в стенах контор. Стр 70 Что произойдет, если подарить супруге живое насекомое? Ничего особенного, просто сверчок станет любимцем всей семьи. Стр 72 Чем отличаются вкусы и ожидания итальянцев и эстонцев, когда речь идет о еде? На этот вопрос отвечает chef Bocca и La Bottega сардинец Николо Танда. Стр 82

Foto: Jelena Rudi

Резюме

В Таллинне и в дугих местах Эстонии все время что-то происходит. Pulss знакомит с подборкой культурных мероприятий страны. Стр 56


Telli Pulss! Tee oma elu mugavaks! Nüüd saab ajakirja Pulss tellida otse koju või kontorisse. Ajakiri on endiselt tasuta, kuid tellides tuleb tasuda ajakirja kojukandekulud. Pulsi tellimine 2011. aasta lõpuni maksab 3 € (ajakiri ilmub juunis, augustis, oktoobris ja detsembris). Tellimiseks tuleb täita ja postitada käesolev kupong. Tellida saab ka meie kodulehel www.pulsstallinn.ee Lisainfo: 5596 1960, tellimine@pulsstallinn.ee

Saaja tasub postikulu

Makstud vastus Eesti Linnameedia OÜ Pärnu mnt 130-15 11314 Tallinn

Luba nr 1777


arva ära

Tunne oma kodulinna: Tondi Kohanimedega on teinekord selline naljakas lugu, et sageli ei pane nime taga tähelegi sõna. Kohanimi lihtsalt on, on alati olnud ja jääb selliseks ka tulevikus (või siis mitte). Miks see praegu aga just selline on? Tont seda teab. Nimi nimeks, kuid millegi hirmuäratavaga ses paigas õnneks tegemist ei ole. Tondi ajalukku jäävad pealinna vanim säilinud monument, Peeter I ehitatud merekindluse laod ja raudtee ning sõjaväelinnaku kasarmud, tänapäeva kuulub aga vilgas tootmis- ja äritegevus. 1. Missuguses linnaosas asub Tondi asum?

2. Kust on pärit Tondi asumi 3. Mis asub Tondi kasarmute ees? nimi?

a. Mustamäe linnaosas.

a. Tallinna raehärra Jobst Dunte nimest, kes rajas 18. sajandi lõpul praegusele Tondi teele suvemõisa.

b. Kesklinnas. c. Kristiine linnaosas.

b. Soomekeelsest sõnast tontti (suvila), et märkida kunagisi suvemõisaid. c. Tontideks kutsus kohalik rahvas hulkuvaid koeri.

a. Tuntud kaupmehe ja kurikuulsa salakaubavedaja Blasius Hochgreve mälestusrist 1580ndatest. b. 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument. c. 1905. aasta revolutsiooni käigus hukkunute monument.

Eelmise ajakirja mängu „Tunne oma kodulinna: Tõnismägi” õiged vastused: 1.b , 2.a , 3.c . Pildifragment pärines leheküljelt 32. Eelmise numbri loosiõnn naeratas Vilve Tornile, kes saab auhinnaks kollasetriibulise kott-tooli kaupluselt Etno.ee.

Milliselt leheküljelt ajakirjas on see pildi­fragment pärit? Ootame vastuseid kuni 14. maini aadressil info@pulsstallinn.ee. Pildi- ja linnaosa­ küsimusele õigesti vastanute vahel lähevad auhinnaks loosi Akademiklinikeni taastav niisutaja Recovery Body (45.95 €), Akademiklinikeni niisutav näokreem Light Sense (63.21 €), John Masters Organicsi mudamask (34.90 €) ja John Masters Organicsi vananemisvastane näoseerum (45.90 €).

Jah, soovin tellida ajakirja Pulss Tallinn 4 numbrit. Ees- ja perekonnanimi Firma nimi Postiaadress Telefon E-post Kuupäev ja allkiri Pakkumine kehtib kuni 31.05.2011


Pulssi levitavad Pulsi levijuht Helen Karolin 5596 1960

vaba aja sisustajad

restoranid ja kohvikud

Kino Artis www.kino.ee

Butterfly Lounge www.butterflylounge.ee

Arctic Sport www.arcticsport.ee

Café More Viru Keskus

Audentes Fitness www.audentesfitness.ee

Cafe Refresh! www.caferefresh.ee

MyFitnessi spordiklubid www.myfitness.ee

Cafe Tao www.cafetao.ee

Spordiklubi Status Club www.statusclub.ee

Chicago www.chicago.ee

Spordiklubi Sparta www.spartasport.ee

Fish&Wine www.fw.ee

Valeri Studio Fitness&Yoga www.valeristudio.com

In Vino Veritas www.invinoveritas.ee

Kalev Spa www.kalevspa.ee

Kohvik Boheem www.boheem.ee

Hotell Barons www.barons.ee

Kohvik NOP www.nop.ee

Savoy Boutique Hotel www.savoyhotel.ee

Kohvik Peterson

Eesti Rahvusraamatukogu www.nlib.ee

Lounge-restoran Novell www.novell.ee

Kumu www.ekm.ee/kumu

Mmuah www.mmuah.ee Museum www.museum.ee

autosalongid Pilot Motors Mariine Auto Info-Auto

Audi Tallinn Lexus Eesti

Reval Café www.revalcafe.ee Sfäär www.sfaar.ee Spirit www.kohvikspirit.ee

kauplused Ivo Nikkolo Monton Baltman

nAnO www.nanohouse.ee

Sushi Cat www.sushicat.ee Mosaic Bastion

Vapiano www.vapiano.ee

Fashion Angel Boutique Fashionclub Fashion House Fashion Palace Franky Fresco Boutique Gant Gerard Darel Guess G-Star

Hairmail Hugo Boss ICON Inspira Liu Jo Luxton Boutique Make Up Store Mario Melani MaxMara Nju Butiik

Replay Roosikrantsi Kingastuudio Sergio Tacchini S’Nob Studio T Šveitsi Kell Tango Boutique

Salong FashionHair Finissage Medical Spa Ilusalong Ginger Ilustuudio Ilusahver Ilu Võlu ilusalong Intersalon Ilusalong JEM

Ilusalong Kaunis Kaunimaks Ilusalong La Sharm Liilia ilusalong Marii kosmeetikasalong Pikk 40 salong Popi&Tete ilusalong Privileg Day Spa

Roosikrantsi ilusalong Savannah’ ilusalong Salong Scarlett Sim Salong Sinine Salong SKIN ilusalong

butiigid 2. Mood Aleksander Boutique Anna Boutique Armani Baldinini BonBon Boutique Caprice Companys Don & Donna Elegance Boutique

ilusalongid Salon+ juuksurisalongid Alessandro ilustuudio Ilusalong Beauty Lounge Ilusalong Central Cinderella ilusalong Désirée ilusalong Fahle ilusalong


vaata pilte

Ärinaine Jana Tool tutvustas oma Sitsiilias asuva oliiviistanduse saagist pressitud õlisid ja kohapealses vabrikus toodetud köögiviljasegusid elegantsel õhtusöögil Köögis. Fotod: Jelena Rudi

Prantsuse tippkokk Pierre Mathon abikaasaga.

Jacadi laste rõivakaupluse omanik ning Faye toiduõli ja maitsesegude maaletooja Jana Tool koos elu- ja ärikaaslase Greg Mathoniga.

Vandeadvokaat Toomas Luhaäär abikaasaga.

Schmidti köögisalong esitles uut kollektsiooni „Evolution 130” sisearhitektidele, sisekujundajatele ja disaineritele ning ajakirjanikele. Fotod: Jelena Rudi

Kristel Kivipalu ja Mirjam Müür Den Za Dnjomist.

Vasakult Gerda Johanson ja Leino Johanson Schmidti köögisalongist ning sisearhitekt Aljona Kamenik.

Ragnar Põllu Schmidti köögisalongist, regiooni müügijuht Nicolas Rehbinder, Prantsuse suursaadik Eestis Frederic Billet, Gerda Johanson ja Leino Johanson Schmidtist.

E-Lux Kodutehnika müügijuht Aare Adler.

Juusturestoranis St.Michael toimus Ungari veinide ja juustude ning Eesti juustutootja Estoveri juustude degusteerimine. Fotod: Stanislaw Ryszkiewicz

Dr. György Eger Ungari Eesti saatkonnast.

78

aprill/mai 2011

Budampex ASi direktor Janos Tšonka.

General Baltic Groupi juhatuse liige Cilja Laud ja juusturestorani direktor Marianne Põldjäär.


Ivo Nikkolo esitles oma kevadmoodi ja Gruusia presidendi abikaasa Sandra Roelofsi disanitud kleiti. Fotod: Jelena Rudi

Drum & Lauderi turundusjuht Mervi Lill ja Baltika kvartali müügijuht Anne Luik.

Maria Savisaar.

Nikkolo brändijuht Kaja Milder, proua Evelin Ilves, Ivo Nikkolo disainerid Ksenia Joost ja Eve Hanson.

Õllesummeri korraldaja Marje Hansar.

Iluuisutamistreener Anna Levandi.

Kuldnõela tänavusel galal pärjati mulluseks parimaks moedisaineriks Ketlin Bachmann-Põldroos. Fotod: Jelena Rudi

Meikar Reet Härmat, poliitik Evelyn Sepp ja fotograaf Toomas Volkmann.

Tippjuuksur Igor Zahharov abikaasaga.

Ženja Fokin ja Tiina Talumees.

Märtsis esilinastus Andres Maimiku ja Rain Tolgi komöödia „Kormoranid”. Fotod: Jelena Rudi

Majandusministeeriumi meedia­ spets Piret Järvis.

Osalised Harry Kõrvits, Enn Klooren, Roman Baskin, Guido Kangur ja Jüri Vlassov.

Poliitik Sven Sester ja tema filmi-abikaasa Anu Saagim.

Helina Risti koos elukaaslase Rain Tolk ning filmi osaline Elina Pähklimägi.

aprill/mai 2011

79


vaata pilte

Ekraanile jõudis Andres Puustusmaa uus põnevik „Rotilõks”. Fotod: Jelena Rudi

Kroonika peatoimetaja Krista Lensin, Postimehe ajakirjanik Tuuli Koch ja elu24.ee peatoimetaja Anu Saagim.

Režissöör Andres Puustusmaa tegi filmi oma eluseiga põhjal.

Filmi osatäitjad Raimo Pass ja Mait Malmsten.

Ajakirjanik Kärt Anvelt ja poliitik Andres Anvelt.

Filmi peategelased, Vene Draamateatri näitlejad Ilja Nartov ja Natalja Murina.

Näitlejanna Alina Karmazina.

N099 näitleja Tambet Tuisk ja filmi casting’ujuht Katrin Martinson.

Tiina Talumees esitles oma uut raamatut, koka- ja moekunsti ühendavat “12 värvi” ning sellest inspireeritud kevadkollektsiooni efektse etendusega N099 laval. Fotod: Maksim Toome

Catwalk ühendas moe- ja toidukunsti.

Tiina Talumees oma lemmikomodellidega.

Amserv Auto omanik Raivo Aavisto ja tema elukaaslane Helen Veski

80

aprill/mai 2011

Ajakirja Mood väljaandja Tiiu Järviste elukaaslase Andrei Štšemeleviga.

Krista Lensin tütre Simone ja elukaaslase Oliver Muraveiskiga.


Parim Restoran-Lounge Tallinnas

Viie parima restorani hulka kuuluv menukoht Tallinna kesklinnas Restoran Museum Avatud: P-N 12-23, R-L 12-01 Tel: 646 0901 Vana-Viru 14


kiika kõrvalt

Nicolo pidulik Tallinn Sardiiniast pärit lihuniku poeg Nicolo Tanda (58) ammutab Tallinna vanalinna lõhnadest jõudu ja rõõmustab eestlaste pühadetraditsioonide üle. Tekst: Luisa Vesiloo Foto: Jelena Rudi

„Kui ma hommikul mööda vanalinna tänavaid restorani poole jalutan ja ruttavaid inimesi vaatan, siis hing ja silm puhkavad,” ütleb 11 aastat Tallinnaga seotud olnud tippkokk Nicolo Tanda. Kuigi ta elab „põhikohaga” Soomes, on pool tema südamest Tallinnas – linnas, mis teda jätkuvalt inspireerib. „Eestlased kohe oskavad riides käia, eriti naised,” jätkab Nicolo. „Nad näevad nii värsked ja sätitud välja, nagu läheksid peole, mitte tööle, seda on ilus vaadata! Ka meeldib mulle vanalinnas kaminapuude lõhn, mis korstnatest välja imbub, see meenutab mulle lapsepõlveaegu Sardiinias.” Tallinlaste söögikultuuri restoranide Bocca ja La Bottega hea köögiga rikkamaks muutnud sardiinlane ei ole kiitusega kitsi. „Tallinlastel on üldse hea maitse, nad julgevad proovida uusi asju. Kui Itaalias restorani pidades tuleb kogu aeg valmistada ühtesid ja samu roogi, siis siin saab

kokk katsetada uusi maitseid, nüansse. Eestlased on ses mõttes avatumad, kirglikumad nautlejad, kellele on rõõm üllatusi pakkuda.” Teda võluvad siinsed metsaannid, ulukiliha, seened, metsamarjad, mis on oma kvaliteedilt maailmatasemel. Tallinn on väga ilus ja inspireeriv linn, mis aastaaastalt aina puhtamaks ja kaunimaks muutub. Ja ma rõõmustan, et eestlastel on toredad pühade­ traditsioonid. Kui Itaalias on kõige olulisemad pühad lihavõtted ja jõulud, siis siin tunduvad kõige tähtsamad päevad olema naistepäev ja 1. september – siis on kogu linn pidurõivais ning restoranid peresid täis. Mul on siis rohkem pidusid, ma olen ses mõttes nagu laps, et olen pühadefänn,” lisab ta ja kummardab hüvastijätuks, sest tema köök ootab pead.

“Mereandidega on siin lood viletsad, süüakse lõhet ja kilu, heeringa-austusest ei saa ma üldse aru. Verivorstidest samuti mitte – miks neid peaks sööma, kui leidub nii palju muud maitsvat?” imestab mees.

82

aprill/mai 2011


Kaks väikest

Looduse Aasta Foto 2009 I koht loomafoto-kategoorias “Olin varjetelgis, pildistamas rändel olevaid kahlajaid. Telgi ees valitses hetkeline vaikus ning piilusin küljeaknast ümbrust. Liivaseljakul oli alanud kähmlus. Kuna toru oli seatud ainult vee piiril pildistamiseks võimaldas kaamera asend vaid vaevu seda tegevust jäädvustada. Oli pime õnn, et liivane seljak kõrgemal ei juhtunud olema ning varjas oma servaga ainult osa kaadrist. See mängis aga pildi kasuks. Kuigi keerasin ka varjetelgile mõned vindid sisse (polnud ju plaaniski selles suunas pilti teha) jäi fotole Euroopa väikseim kulliline – väikepistrik koos oma väiketüllist saagiga. Mõlemad linnud on Eestis kaitse all.”

Mats Kangur

EOS 60D kaamera kere

999€

EF 70-200 F4.0 L IS USM

1 299€

EF 1.4xIII telekonverter

549€

Vaata ka teisi loodusfoto pakkumisi www.overall.ee


aprill/mai 2011

aprill/mai 2011 kliendile tasuta

Elegance is an attitude Kate Winslet

Tark Linn – Linnar Viigi visioon

Roosikrantsi 11 / tel 6 313 099 Avatud E-R 10-18 L 10-15 P Suletud www.airot.ee

Longines PrimaLuna

www.longines.com

Age Oksa uus roll Autovaba city

Kälimehest ärapanija

Pulss Tallinn (2/2011)  

Pulss Tallinn

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you