Issuu on Google+

Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet

16. de

tsemb

er 20

Tööpuudus noorte seas – kriis või väljakutse? Haide Kuivas Tallinna spordi- ja noorsooamet

K

riisiga silmitsi sattudes teevad inimesed tavaliselt ühte kahest: ignoreerivad probleemi või lähenevad tekkinud probleemile loovalt. Probleemi ignoreerides jätkatakse oma tavapärast tegevust lootuses, et varem korratud tegevus töötab seekord lihtsalt paremini. Probleemile loovalt lähenedes hakatakse innovaatiliste ideede abil otsima uusi lahendusi, mis võiksid senistest paremini töötada.

Noored Kooli programmi esindaja

N

oored Kooli haridusprogramm on ellukutsutud uute liidrite põlvkonna loomiseks. Ülikooli lõpetanud tudengile esitatakse väljakutse õpetada kaks aastat mõnes Eestimaa üldhariduskoolis, kus noor inimene suudaks enim positiivset mõju tekitada. Vastutasuks omandavad osalejad kahe aasta jooksul enesekehtestamise, avaliku esinemise ja mõjutamisoskusi nii klassi ees õpetamisega kui ka toetava koolitusprogrammi kaudu. «Hea haridus aitab headele valiku-

Helikopterivaade noorsootööle Eestis – reaalsust ilustamata Loe lk 2

Kvaliteedi hindamine Hinne Tallinna noorsootööle on hea Ilona-Evelyn Rannala Loe lk 3

Noorsootöös parimad aastal 2011

Alternatiivturismi idee loojad.

koostöös praktikute ja kogukonna liikmetega. Ideed, mis aitaksid noortel tööturule siseneda «Tulevikulinna» mängu käigus mõeldi välja järgnevad ideed: loovinimeste tööportaal, keelevahetuspraktika, sotsiaalse tsirkuse klubi, ületallinnaline turupäev ja alternatiivekskursioonid. Luues loovinimeste tööportaali, aitaks see pakkuda loovinimestele erialast tööd. Näiteks vabakutseline näitleja võiks portaali kaudu leida häid ajutisi tööotsi, näiteks olles mõne ürituse õhtujuht. Portaali loomine Loova Eesti juurde tagaks portaali usaldusväärsuse. Võimalus jätta tööotsija profiilile pärast teenuse kasutamist rahulolumärge lisaks portaalis tööd otsivale inimesele teatava kvaliteeditunnuse. Keelevahetusmängu idee seisneb keelepraktikas. Paljudel noortel tööotsijatel jääb sobivale töökohale kandideerimata piisava keeleoskuse pärast. Keelepraktika võimaldaks kokku tuua nii vene kui eesti keelt kõnelevad noored, kes erinevate mängude kaudu omandaksid vajalikud oskused just suhtluskeele tasemel.

Foto: spordi- ja noorsooameti erakogu

Ületallinnaline turupäev on mõnusalt äratuntav boheemlaslik idee. Kohalikule kogukonnale mõeldud turupäeva raames on igal linnaelanikul oma maja ette võimalus üles seada müügiplats. Niisugune tegevus julgustab kõiki ettevõtlikkusele ja keskkonnasäästlik mõtteviis ei nõuaks ürituse korraldamiseks palju lisaressursse. Muidu tagasihoidlikele ja omaette hoidvatele eestlastele on see hea võimalus ka oma naabritega lähemalt tuttavaks saada. Tsirkus kui multikultuurne distsipliin garanteerib igale osalejale eduelamuse, mille kaudu tõuseb enesekindlus ja paraneb noore inimese elukvaliteet. Mujal maailmas tuntust kogunud sotsiaalse tsirkuse idee hakkab Eestis vaikselt juuri maasse kinnitama. Kõige teostatavamaks lahenduseks peetud idee vajab oma tegevuse alustamiseks veel häid partnereid, kes juba olemasolevale meeskonnale saaks tuge pakkuda. Parim lahendus – alternatiivturism? Võiduidee, mille aitasid välja valida Tallinna Ülikooli tudengid, oli alternatiivturism – «Noorte linn». Alternatiivturismi põhitegevuseks on vähen-

dada 15–26-aastaste noorte töötust, võimaldades neil looval viisil raha teenida, ega nõuaks spetsiifilisi erialaseid oskusi või ettevalmistust. Noored koostavad ise turismimarsuute Tallinnas, mis nende arvates on põnevad ja omanäolised. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiuuringu järgi on sel aastal 50 protsendi võrra kasvanud just venekeelsete turistide arv ning noorte töötus Eestis on eriti kõrge just vene keelt kõnelevate noorte hulgas. Seetõttu võiks sel ideel olla kõige suurem potentsiaal. Kas väljatöötatud ideed on tulevikus edukad, näitab aeg ja ideede autorite initsiatiiv. Kuid heade näidetena, kuidas murda välja traditsioonidest, võtta elus ettetulevaid kriise võimalustena, luua midagi uut ning avardada mõttemaailma, on need näited hea algus. * KEA on Brüsselis asuv konsultatsiooni­ firma, mis on spetsialiseerunud kul­ tuuri, loovuse, meedia ja spordi uuringutele. Projekti lisainfo leiab veebiaadressilt http://creativecities.britishcouncil. org/future-city-jobs

Noored Kooli haridusprogramm on ellukutsutud uute liidrite põlvkonna loomiseks Mari-Liis Nummert

Arvamus

Reet Kost

«Tulevikulinna tööd» Viimaste aastate kriisiks ja suureks väljakutseks noorsootöös on noorte töötuse probleem. Häid praktikaid noorte töökasvatuses on mitu, näiteks malevad või töölaagrid. Lisaks on traditsiooniliste lahenduste kõrvale hakatud otsima innovaatilisi ideid. Üheks tegevuseks, kuidas lahendada noorte töötuse probleemi, on rahvusvaheline projekt «Tulevikulinna tööd» (Future City Jobs). Projektis osaleb kuus Euroopa riiki, kus noorte töötus on kõige kõrgemal tasemel. Nendeks riikideks on Hispaania, Rootsi, Eesti, Tšehhi, Poola ja Šotimaa. Projekti eesmärgid on ambitsioonikad. Proovitegevustega soovitakse luua püsivad töökohad 75–120 noorele loometööstuses ja loovettevõtluses. Need on valdkonnad, mida pole seni piisavalt väärtustatud, kuid tegelikult on loometööstus ja loovettevõtlus loonud viimastel aastatel märkimisväärselt palju uusi töökohti, mida kinnitab KEA* raport. Projekti proovitegevusteks ideede kogumiseks korraldas iga partnerriik oma linnas «Tulevikulinna» mängu. See on Briti nõukogu väljatöötatud meetod, kuidas luua innovaatilisi ideid ja lähenemisi linnaelu kvaliteedi parandamiseks. Tallinnas mängisid «Tulevikulinna» mängu 25 linlast, kes esindasid kultuuri-, loome-, ettevõtlus- ja tööhõivevaldkonda. Kahe päeva jooksul keskenduti Tallinna loome- ja kultuurimajanduse potentsiaalile noorte töötuse probleemi lahendamisel. Osalejad jaotati meeskondadeks ning omavahel võisteldes valiti välja teemakohased probleemid. Meeskonnad tulid välja ideedega, mida nad testisid ja arendasid

11

tele kaasa,» nendib Jaak Vaabel, Lähte ühisgümnaasiumi värske füüsikaõpetaja ja programmi Noored Kooli 5. lennu osaleja. Ta otsustas kandideerimise kasuks, sest soovis noortesse süstida teadmistehimu: «Kuna olen ise uudishimulik, soovin lapselikku lõputute küsimuste esitamist süstida ka õpilastesse.» Jaak toob välja, et tema jaoks on rõõmustav näha õpilastes suhtumise muutust füüsikasse ning «ahhaa»-momente, mille aine paremini omandamine endaga kaasa toob. «Suhtumist võib aidata ka see, et olen noorem ja minuga suhtlemine ei ole alati nii ametlik või

raskendatud. Isegi füüsikaanekdootide peale on tuldud,» jutustab Jaak. Uued võimalused «Valisin reaalhariduse, sest nägin selles rohkem uute võimaluste avanemist kui teiste sulgemist. Ka Noored Kooli valisin samal põhimõttel. Teiseks soovisin näidata positiivset eeskuju õpetajaameti populariseerimiseks. Muidugi oli oma roll ka väljakutsel ja huvitavatel koolituspakkumistel,» nendib noor õpetaja. Jaagu sõnul muudab reaalteaduste õppimine ja õpetamine maailmapilti, andes võimaluse olla õigete valikute te-

gemisel kriitiline ja skeptiline esitatud informatsiooni suhtes. «Ilmselt suudab eelnimetatud väärtusi kandev õpilane kaine mõistusega suhtuda Nigeeriast tulnud kirjadele ning tõestustele, et seal loterii võitsid.» Vaabel ütleb, et reaalteadus ei lõpe seal samas kus numbrid, ja võtab oma mõtted kokku Carl Sagani tsitaadiga: «Teadus on rohkem mõtteviis kui pelk kogum teadmistest.» Noored Kooli 6. lendu kandideerimine on avatud 29.veebruarini 2012. Täida kandideerimisavaldus veebis www.nooredkooli.ee või kontakteeru programmi esindajatega Tallinnas, Liis Elmi (5661 8176) või Tartus (5192 2019).

Haridus- ja teadusministeerium tunnustas parimaid noorsootöötajaid ja noorteprojekte Jaanika Palm Loe lk 4

Noorte tervis Usaldus, vastutus ja soostereotüübid – Eesti noorte seksuaalkäitumine Siim Värv Loe lk 5

Noortelaagrite uus kord! 2012. aasta jaanuarist hakkab kehtima uus noortelaagrite toetamise kord Loe lk 6

Noortekeskused – hüppelaud ellu Detsember Tallinna noortekeskustes Loe lk 7

Noored kirjutavad Matemaatikaeksam kohustuslikuks? Loe lk 8


LK

2

ARVAMUS

Helikopterivaade noorsootööle Eestis – reaalsust ilustamata Reet Kost sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo juhataja

N

ovembris Tartus toimunud V noorsootööfoorumil tegin ettekande, milles püüdsin analüüsida noortepoliitika põhimõtete* rakendumist ja noorsootöö arengut Eestis. Järgnevaga käsitlen lühidalt mõnda ettekandes põhjalikumalt avatud teemat, keskendudes küsimusele, kuhu oleme jõudnud, kus meil erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest on olemas valdkondlik seadus ning noortepoliitika põhimõtetele rajatud ja noorsootööd tervikuna hõlmav strateegia. Segadus noorsootöö rolli ja eesmärgi mõistmisel Noorsootöös on praegu võimalused suuremad kui kunagi varem. Nagu juba mainitud, tegemist on õiguslikult üsna hästi määratletud valdkonnaga, meil on olemas noorsootöö seadus, huvikooli seadus, noorsootöötaja kutsestandard ja kutse omistamise süsteem. Juba väga pikka aega on noorsootööd võimalik õppida ülikoolides ning uusi teadmisi ja oskusi saab omandada täienduskoolitustel. Viimastel aastatel on noorsootöösse palju oma ja veel rohkem ELi raha investeeritud, millest on remonditud ja rajatud noorsootööks kasutatavaid hooneid, rahastatud varustuse hankeid, kasvanud on toetused noorteühingutele, noorsootööprogrammidele ja noorteprojektidele ning panustatud on noorsootöötajate pädevuste arengusse. Need võimalused muide eristavad Eestit väga paljudest teistest Euroopa riikidest, kus – kui üldse – on noorsootöö alles väga varajases arengujärgus. Kas saame öelda, et selle kõige tulemusena noorsootöötajaskond mõistab ja praktiseerib noorsootööd ühtmoodi ning kõigil on üks ja seesama siht silme ees? Ma arvan, et nii päris öelda ei saa ja et noorsootöös valitseb paras segadus, eriti noorsootöö eesmärgist ja noorsootöötaja rollist arusaamises, samuti küsimuses, kes on ja kes ei ole noorsootöötaja. Noortepoliitika teadvustamine ja rakendamine kohalikul tasandil Samuti leian, et üsna suur kuristik laiub riiklikul tasandil kavatsetu ja kohaliku tasandi reaalsuse vahel. Eeskätt jätab soovida noorsootöö strateegias määratletud noortepoliitika põhimõtete tundmine, teadvustamine ja rakendamine kohalikul tasandil. Kui paljudes kohalikes omavalitsustes toimub haridust, tööhõivet, tervist, kultuuri, sotsiaalpoliitikat, keskkonda või perepoliitikat puudutavate küsimuste arutamine ja otsustamine lähtuvalt noorte tegelikust olukorrast, huvidest ja vajadustest ning noored on neisse otsustusprotsessidesse tegelikult kaasatud?

Paabeli fenomen Eesti noorsootöös.

Või kui mitmes omavalitsuses võime näha eelmainitud valdkondade vahelist toimivat koostööd alustades elementaarsest infovahetusest, veel enam tunnistada koostöövõrgustike loomist kohalikul tasandil, kuhu oleksid kaasatud ka noored ise? Noori ei kaasata ega lähtuta neist alati isegi kohaliku tasandi noorsootöö kujundamisel ja korraldamisel, rääkimata teistest eluvaldkondadest! Aga eeskätt kohalikul tasandil tuleb võtta vastutus ja aidata noortel areneda nende võimete piirini. Arengu tagamiseks tuleks kohalikul tasandil minu meelest konkreetsemalt läbi mõelda: • k elle vastutusvaldkonda noortepoliitika kujundamine ja rakendamine kuulub, • kuidas tagada oma tegevuses teadmistepõhisus, •m  illine roll on noortel noortepoliitika kujundamisel, • kes on protsessi kaasatavad sidusrühmad ning kuidas neid kaasata, • millised on noorsootöötaja ülesanded noortepoliitika rakendamisel kohalikul tasandil.

Pieter Bruegel «Paabeli torn»

Noorsootööst ja noorte osalusest koolis Veel on minu meelest palju arenguruumi noorte osalusel koolielu kujundamises ja noorsootöö korraldamisel koolis. Kui noorsootööl on võime suurendada noorte õppimispotentsiaali, millesse ma isiklikult siiralt usun, peaks iga progressiivne kool noorsootöö sisule ja heale korraldusele koolikeskkonnas tähelepanu pöörama. Noorsootööl on koolile nii palju pakkuda, ja seda öelnuna toon ka mõne konkreetse näite. Noortel tuleb koolis tihtipeale ette kohanemisraskusi (uue kooliga, klassiga, koolikaaslastega, õppeastmega, õpetajaga jm) ning õpiraskusi. Kool peaks suutma neid raskusi varakult märgata ja noori toetada. Erinevalt koolipsühholoogide ja sotsiaalpedagoogide tööst saab noorsootöö neutraalsemalt kohanemisraskustele reageerida, suunates tähelepanu noore toimetulekule, tema enesekindluse kasvatamisele ja pakkudes tasanduskeskkonda noorsootöötegevuste näol, sh nõustamist ja informatsiooni, mil-

lest noorele uues olukorras toimetulekul või raskuse ületamisel kasu võiks olla. Huvikoolidega koostöö suurendamine aitaks avastada ja arendada rohkemate noorte andeid maast madalast ja suurendaks huvihariduse võimaluste kättesaadavust kõikidele noortele, mitte vaid osale, kelle vanemad olid kooliaasta alguses piisavalt huvitatud ja aktiivsed õigel ajal oma lapsi kooliringidesse registreerima. Huvikoolide kaasamine aitaks ainete teoreetilist osa praktilise väljundiga toetada ja erinevate ainete vahel seoseid luua. Rääkimata sellest, et õppimise koht, vorm ja õpetajad mitmekesistuvad. Seni on aga paraku formaalhariduse ja noorsootöö vastandamine olnud takistuseks, nägemaks noorsootöö ja kooli seoseid sarnastes eesmärkides. Avastamata on potentsiaal, millega luua parimad tingimused noorte mitmekülgseks arenguks kahe valdkonna loomuliku koostöö kaudu. Kooli ja noorsootöö koostööpotentsiaali senisest terviklikuma avastamise ja rakendamise olulisemad eeldused on ühine huvi ja soov luua noortele parimad

arengutingimused ning teineteisemõistmine. Edu tagaks ühtse meeskonnana rakenduse läbimõtlemine, senisest suurem koostöö õpetajate ja huvijuhi vahel ning viimase koordineerimisel kooliväliste partnerite kaasamine. Paha ei teeks ka teineteise praktikast ja tegevusprintsiipidest parema ülevaate saamine, teineteiselt õppimine ja noorsootöötajaskonna poolt suurema huvi ülesnäitamine ning panus koolielus toimuvasse. Kokkuvõttes jääb loota, et see strateegia ei ole meile liialt suur ja ambitsioonikas ettevõtmine ning et suudame selle noorsootöö eestvedamisel tõelisuseks muuta. Kuid ühes olen kindel – meil tuleb veel kõvasti vaeva näha, et erinevad killud tervikuks kokku tuua, valdkonna sees ja sellest väljaspool müüte ja eelarvamusi murda ning senisest konstruktiivsemat koostöömeelsust kujundada.

said noori ning need noored teavad, kuidas oma kodukanti paremaks muuta. Ma ei tea, kas igas linnaosas on vaja oma noortevolikogu. Usun, et iga linnaosa tahab ja vajab endale «blackja­cki» – vajab vähemalt 21 tegusat noort. Meie kaardipakil on veel üks tähtis ülesanne – tuua kokku noori ja linnajuhte. Sageli on inimesed mures, et linnavõimu otsused ei vasta noorte ootustele. Tihti ütlevad ametnikud, et nad ei tea, mida noored tahavad. Suhtlus on see, millest suures linnas jääb linnavõimul ja linnarahval tihti puudu ning meie olemegi need, kes proovivad suhtlusteed leida. Et ametnikud ja võimukandjad teaksid, mida noored tõesti tahavad. Et noored saaksid aru, miks üks või teine otsus langetatakse. Me teeme seda nii isiklikult suheldes kui ka puht-

bürokraatlikult – esimest korda noorteliikumise ajaloos on meil olemas ametlik poolt- või vastuhääl linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjonis. Just «poolt» või «vastu», kuna noored ei jää erapooletuks ja ükskõikseks selle suhtes, mis nende kodukohas toimub. Miski ei garanteeri, et kaartide summa on meie jaoks lõppude lõpuks 21, et meid ootab tulevikus kindel võit ja jackpot. Kuid meil on nüüd unikaalne võimalus kaardimängu tulemust mõjutada nii, et noored oleksid võitjad. Noortevolikogu ei saa teha seda üksinda, meil on vaja nii noorte arvamust kui ka asjatundjate nõu. Kuid noortevolikogu esimehena garanteerin – igaüks 21st noorest meie meeskonnas teeb endast kõik, et pealinna noorte huvid oleksid esindatud ja kaitstud.

* Noortepoliitika põhimõtted: lähtumi­ ne noorest, tema tegelikust olukorrast, huvidest ja vajadustest, noorte osalus ja valdkondadevaheline koostöö.

Tallinna noortevolikogu: blackjack Vladimir Svet Tallinna noortevolikogu esimees

21.

Täpselt nii palju punkte on vaja, et võita kaardimängus «Blackjack». Täpselt nii palju inimesi valiti selle aasta oktoobris taasloodud Tallinna noortevolikogu

koosseisu. See pole muidugi esimene kord, kui sellise initsiatiiviga välja tullakse. Millega tuleme me välja seekord? Mida me saame teha noorte jaoks täna? Kas ja kuidas me saame noorte elu Tallinnas paremaks muuta? Esiteks, noortevolikogu seltskond on praegu kirjum kui kunagi varem. Noorpoliitikute ja ühiskondlike aktivistide kõrval on meil sportlased ja ajakirjanikud. Kogenud noorsootöötajatega koos hakkavad töötama noored ettevõtjad ja vegetaarlased. Ideede paljusus, mitmekülgsus ja ühine eesmärk – need kolm põhimõtet on praeguse Tallinna noortevolikogu edu võti. Suureks väljakutseks noortevolikogu jaoks on Tallinna Ülikooli ettepanekud nimetada ümber «Kreutzwaldi» peatus ja tihendada 3. liini trammi liik-

lust. Noortevolikogu on need ideed omaks võtnud ja toetab nende teostamist lõpuni. Arvan, et Tallinna Ülikoolil on koostöös noortega oluliselt tõhusam kaasa rääkida linnakeskkonna parandamises. Ülikoolide juhtkondade ja üliõpilaskondade kokku viimine linnavõimude ühise laua taha – see on üks tõsine väljakutse, mida proovime ka tulevikus realiseerida. 21 on hea arv kaardimängu jaoks. Kuid kas ei ole 21 noort vähe Eesti kõige suurema omavalitsuse jaoks, kus elab ja töötab peaaegu pool riigi rahvast? Kindlasti on ning just sellepärast hakkamegi laiendama oma tegevust ja ettevõtlikkust Tallinna linnaosadesse. Kui eraldi võtta, siis ainuüksi Lasnamäe võiks olla Eesti suuruselt teine linn. Me usume, et igas linnaosas on palju tegu-


K va l iteedi hinda mine

LK

3

Hinne Tallinna noorsootööle on hea Ilona-Evelyn Rannala Tallinna spordi- ja noorsooamet

S

ee, mis on hea täna, ei olnud võib-olla hea eile. See, mis on hea ühele, ei ole ehk hea teisele. See, mis on hea, võidakse kokku leppida, kuid see ei ole kunagi absoluutne tõde, ning ei peagi olema. Eelmisel aastal loodi Eestis noorsootöö kvaliteedi hindamise mudel, mis samuti põhineb kokkulepetel, milline on hea töö noortega ning kuidas seda peaks korraldama. Sel aastal hinnati noorsootöö kvaliteeti juba 19 linnas ja vallas, sealhulgas ka Tallinnas. Eesti Noorsootöö Keskuse juhtimisel välja töötatud mudel pöörab laiemas mõttes tähelepanu neljale alateemale noorte vaba ajaga seoses. Esiteks, kui palju on võimalusi mitteformaalseks õppimiseks, sealhulgas ka ettevõtlikkuseks, vabatahtlikuks tööks, noorte omaalgatuseks. Teiseks, kui palju on noortel võimalus osaleda ja kaasa rääkida omavalitsuse elus. Kolmandaks, kuidas noortele jagatakse infot, nõustatakse ning kas ja milliseid ennetustegevusi toetatakse. Neljandaks, kuidas on noorsootöö omavalitsuses tähtsustatud ning milline on planeerimine, analüüsimine, aga ka tegevuste füüsiline keskkond ja juhendamine. Hindamismudel ise on muidugi märksa detailsem ning iga alateema si-

Noorsootöö kvaliteedi välishindajate koolitus. Foto: Eesti Noorsootöö Keskuse erakogu

saldab hulgaliselt mõõdikuid, mille alusel hinne antakse. Kes hindavad noorsootööd? Kõigepealt valdkonnas töötavad inimesed ise, seda nimetatakse enesehindamiseks. Luuakse meeskond, kes peab nõu võimalikult paljude noortega töötava-

te inimestega ja noorte endiga. Pannaksegi heas mõttes pead kokku ja vaadatakse mudeli alusel, mida tehakse, kui palju tehakse ja kui hästi tehakse ning mida oleks tarvis paremini teha. Seejärel hindavad tehtavat tööd samadel põhimõtetel ka eksperdid väl-

jastpoolt ning annavad soovitusi. Kokkuvõttes joonistuvad välja teemad, millega tuleks edasi tegeleda, et noorsootöö omavalitsuses veel parem oleks. Mis joonistus välja Tallinna noorsootöö hindamisel? Kõigepealt muidugi võimaluste ja tegevuste rohkus, mida iga nelja alateema all oli piisavalt. Linnas on hea huvikoolide ja noortekeskuste võrgustik, huviringid ja trennivõimalused koolides ja mujal, õpilasmalev, toetatakse noorte osalemist laagrites ja noorteprojektides, noortele pakutakse infot, karjäärinõustamist, kaasalöömise võimalusi linna oluliste sündmuste korraldamisel. Linnas tegutsevad noorteühendused, keda toetatakse, ning osaluskogud, nagu noortenõukogu ja äsja tööd alustanud noortevolikogu. Tallinna noorsootöö sai kiita teadmispõhisuse eest, noorte osaluse ja omaalgatuse toetamise, innovatsiooni ja kvaliteedile suunatuse eest. Äramärkimist leidsid rahvusvahelised kontaktid ja koostöö, sealjuures mitmed suured rahvusvahelised projektid, mis linna noortele lisaväärtusi loovad – olgu selleks interaktiivne näitus «Dialoog pimeduses» koostöös Ahhaa teaduskeskusega või virtuaalse noorsootöö arendamine või vabatahtlikkuse teema. Ettepanekuid ja soovitusi anti noorte ettevõtlikkuse tõstmisele mõeldud

programmide loomiseks, noorte riskikäitumisele suunatud koostöö paremaks korraldamiseks ja noorsootöötajate motiveerimiseks. Viimane asjaolu on kindlasti kitsaskohaks üle Eesti – noorsootöötajate tasu ei ole Eesti keskmist silmas pidades motiveeriv ning ajal, kui õpetajad samal teemal aktiivselt sõna võtavad, on teised laste ja noortega töötavad erialad justkui märkamata jäänud, mis ei ole ilmselgelt õiglane. Mitmed plaanid Tallinna noortevaldkonna tegemistes on juba töös ega nõua suuri lisaressursse: olgu selleks koostöö arendamine, ettevõtlikkusele ja teavitamisele suunatud programmid või ka välishindajate pakutud osaluskogude loomine linnaosavalitsuste juures – siin on vaja ainult natuke tahtmist ja pealehakkamist. Samas, kindlasti on tegevusi ja plaane, mis on kaugemale vaatavad ja mahukamad, olgu selleks või noortekeskus ratastel, mis aitaks kaasa mobiilse noorsootöö arengule ja ennetustööle. Kokkuvõtvalt, Tallinna noorsootöö sai kiita – nii mitmeski valdkonnas on pealinn eeskujuks teistele omavalitsustele. Teisalt on suurel linnal ka suuremaid muresid, aga ehk ka suuremaid rõõme. Nagu Tallinn ei saa kunagi valmis, ei saa kunagi sajaprotsendiliselt valmis ka linna noorsootöö, ent tänane hinnang, et 84 protsenti hindamismudeliga ettenähtust on täidetud, on küll tunnustus.

Tallinn tunnustas suuri tegusid Marko Ool Tallinna spordi- ja noorsooamet

J

uba seitsmendat aastat tunnustas Tallinn aasta jooksul silmapaistnud noorsootöötajaid, organisatsioone ja noorteprojekte. Esmaspäeval, 12. detsembril anti Estonia talveaias pidulikult üle konkursi «Suured teod» tunnustusauhinnad. Konkursile esitatud projekte hinnati kolmes kategoorias: «Suured teod Tallinna noortele», «Tallinna noorte suured teod» ja Tallinna aasta noorsootöötaja. Esimeses kategoorias pidas Tallinna linna noortenõukogu suure teo auhinna vääriliseks sel aastal loodud Gruuvi keskust. Keskus põhineb erakapitalil ning keskuse projekteerimises ja ehitusprotsessis on kaasa löönud noored. Keskusega said noored koha, kus aktiivselt vaba aega sisustada. Gruuvis asuv Eesti suurim sise-skatepark pakub noortele võimalusi harrastada ekstreemsporti, pidada sünnipäevi ja lihtsalt hubases keskkonnas olla. Teises kategoorias peeti peaauhinna vääriliseks Georgi Maksimovi korraldatud «Block Partyt», mis toimus Lasnamäel. Üritusel pakuti kõigile noortele vabalaval esinemisvõimalust ja publikule oli kogu üritus tasuta. Üritus korraldati ilma rahaliste kulude ja tuludeta ning kõik põhines esinejate ja korraldajate heal tahtel ning soovil tuua tasuta muusikaüritus noortele hoovi. Kategoorias «Suured teod Tallinna noortele» anti väikese teo auhind nii SA Teaduskeskus AHHAA näitusele «Dialoog pimeduses» kui ka SA Tallinn 2011 Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 vabatahtlike programmile. Esimese eesmärgiks on võimaldada noortel kogeda maailma enese ümber nii, nagu seda tajuvad pimedad. Teine pakkus vabatahtlikele noortele võimaluse piiluda kultuurisündmuste korraldamise telgitagustesse ja töötada koos kultuurivaldkonna professionaalidega. Kategoorias «Tallinna noorte suured teod» tunnustati väikese teo auhinnaga MTÜ Pererahvas projekti «Väike suur tegu», mille eesmärgiks oli panna noori märkama abivajajaid ning õpeta-

Aasta noorsootöötaja Kaidi Liive ja abilinnapea Mihhail Kõlvart.

da, kuidas anda oma panus olukorra parandamiseks, ja MTÜ Põlvkonna korraldatud projekti «Koos on parem», mille eesmärgiks oli pimedate ja pensionieas olevate inimeste abistamine ning tekitada dialoog noorte ja vanema generatsiooni vahel. Lisaks leidis äramärkimist MTÜ Ärikatel läbiviidud projekt «Targalt tulevikku», mille eesmärk oli tõsta noorte teadlikkust pensioni teemal. Eriauhinna «Laste- ja noortesõbralik tegu» pälvis samuti MTÜ Pererahva korraldatud projekt «Väike suur tegu». Tallinna aasta noorsootöötajaks tunnistati Haabersti avatud noortekeskuses töötav Kaidi Liive, kes on linnaosas aktiivselt tegelenud noorsootöö edendamise ja arendamisega. Aasta noorsootöötajat premeeriti rahaliselt. Parimad projektid said auhinnaks keraamilised teod, mis sümboliseerivad noorsootöö aeglast, ent kindlat arengut. Konkursile esitati 26 nominenti, kellest parimad valis välja Tallinna linna noortenõukogu.

Võitjate ühispilt.

2011. aasta suured ja väikesed teod.

Fotod: Erko Sõrmus

Laste-ja noortesõbraliku eriauhinna saaja MTÜ Pere­rahvas esindaja.


LK

4

Pa rima d noorsoot ööma astikul aa stal 2011

Haridus- ja teadusministeerium tunnustas parimaid noorsootöötajaid ja noorteprojekte Jaanika Palm Eesti Noorsootöö Keskus

H

aridus- ja teadusministeerium tunnustas 15. detsembril Eesti Arhitektuurimuuseumis lõppeva aasta noortevaldkonna parimaid tegijaid ja parimaid projekte. Laureaadid nimetati kolmes kategoorias – noorsootöö aasta tegu, parim koostööprojekt ja noorsootöö arendamisse pikaajaliselt panustanud noorsootöötaja. Parimad noorsootöötajad Pikaajalise panuse eest noorsootöösse tunnustati Sindi avatud noortekeskuse juhatajat Helle Venti, Koeru keskkooli huvijuhti Kirsika Ilmjärve ja Virtsu kooli huvijuhti Anu Mätast. Helle Vent on neist kõige staažikam, olles alustanud 1973. aastal oma karjääri õpetajana, kust enam kui kümmekond aastat hiljem asus tööle direktori asetäitjana klassivälise töö alal Sindi gümnaasiumis ning 2004. aastast juhib ta Sindi avatud noortekeskust. Vendi juhtimisel on Sindi noortekeskusest saanud üks omanäolisemaid noortekeskusi, lisaks on ta algatanud mitmeid suurüritusi ka maakondlikul tasandil. Koeru keskkooli huvijuhil Kirsika Ilmjärvel täitus tänavu Koeru keskkoolis huvijuhina 11 aktiivset tööaastat. Tema pühendumust ja kohusetundlikkust oma töö suhtes on märgatud ja tunnustatud ka varem – ta on korduvalt saanud au- ja tänukirju Kaitseliidu Järva malevalt, talle on annetatud Kodutütarde Teeneterist ja Naiskodukaitse Liiliaristi V klass, ta on olnud ringkonna parim Noorte Kotkaste noortejuht ning tema juhendamisel on lapsed võitnud vabariikliku nooremate Kodutütarde maastikumängu ja vanemate Kodutütarde vabariikliku võistlusmatka Ernakese. Parimate noorsootöötajate valimist koordineerinud Ingrid Väravas nentis, et valiku tegemine esitatud kandidaatide seast oli komisjonile raske, sest tema hinnangul vääriksid tunnustamist kõik esitatud kandidaadid. Poiste tehnikahuvi soodustav projekt tunnustati aasta teo vääriliseks Saaremaa ralli ajal, 6. oktoobril avati Kärlal ametlikult OTI ralliklubi nime kandev tehnikaring, mis on nime saanud rallisõitja Ott Tänaku järgi, kes on Kärlal kasvanud ja ralli juurde jõudnud. Aktiivsed tehnikahuvilised poisid tulid ühel päeval vallamajja ideega teha Kärlale tehnikaring. Poiste ideest võttis kinni kohalik Kärla põllumajandusühistu, kes pakkus klubi tarbeks oma ruume. Juulis asuti ühistu tühjalt seisnud töökojaruume korrastama – puhastati, värviti seinad ja lihviti vanad töölauad. OTI ralliklubi poisid on teinud endale ilusa tehnilise boksi, kus saavad ise ralliautosid ehitada ja rollereid parandada. Saaremaa ralli ajal olid poisid Priit Libliku tehnilises meeskonnas. «MTÜ OTI Ralliklubi algatamine on paljudele eeskujuks just selles mõttes, et noorte enda initsiatiivi märgati ja toetati. Isegi paljudes suuremates kohalikes omavalitsustes ei ole poistele vajalikke tehnikaringe võimalik pakkuda, kuid Kärla vald seda suudab ja toetab,» selgitas ralliklubi erilisust Väravas. Päästeameti laagrites ja noorteringides õpitakse tagama enda ja teiste ohutust Väravase sõnul ei käsitle kooliprogramm piisavalt eluks vajalikku ohutusalast õpet ning seetõttu on noortele

Tehnikahuvilised poisid algatasid Kärlal oma ralliklubi, mille avamisel osalesid ka Ott Tänak ja Markko Märtin.

TUNNUSTUS Pikaajaline panus noorsootöösse: • Helle Vent – Sindi avatud noortekeskuse juhataja • Kirsika Ilmjärv – Koeru keskkooli huvijuht • Anu Mätas – Virtsu kooli huvijuht

Aasta tegu: • Tartumaa noorte suvetelk – projekti algatajad ja läbiviijad Mariliis Maisla ja Eleri Helimets. Projekti nõustas Triin Raudoja (Tähe noorteklubi). • Päästeameti päästealane laager ja noorteringid – projekti algataja ja läbiviija päästeameti ennetustöö osakond • MTÜ OTI Ralliklubi – projekti algataja ja läbiviija Kärla noorte osaluskogu

Aasta koostöö: • Rahvusvaheline vabatahtlike laager ja selle järeltegevused. Koostöö esialgne algataja ja eestvedaja – MTÜ Tahe Teha ning selle juhatuse liige Reima Nõmmik. • Noortefestival UNICEFi Sinine nädal Pärnus 9.–17. juulini 2011. Koostöö algataja ja eestvedaja Pärnu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond. • Noorte «Euroopa päev 2011» tähistamine. Koostöö algataja ja eestvedaja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse juhatuse liige Indrek Palu.

päästeameti korraldatud ringid ja laagrid väga tänuväärsed ettevõtmised. Päästeameti ringides ja laagrites omandavad noored eluks vajalikke ohutusalaseid teadmisi ja oskusi. Noortel on võimalus osaleda üle Eesti tegutsevates pääste noorteringides (neid on 34), võtta osa päästealasest noortelaagrist või osaleda koolides läbiviidavas projektis «Kaitse end ja aita teist». Pääste noorteringe juhendavad oma alal aktiivselt tegutsevad päästetöötajad, kes juhendavad noori ena-

masti tasuta. Õpitakse läbi tegevuse ja saadakse uusi kogemusi. Noored tutvuvad päästesüsteemiga ja päästjate varustusega, õpitakse käsitsema tulekustutit, proovitakse läbi, mis reaktsiooni võivad vallandada tule kustutamine erinevate ainetega, tutvutakse demineerijate tööga, räägitakse veeohutusest ja palju muud põnevat. Pääste- või ohutusala koolitusprogrammi läbinud noor on omandanud teadmised ja oskused päästevaldkonnast ning ta oskab ennetada riske ja tegutseda ohuolukordades.

Noorsootöö väärtustamine ja tunnustamine Iga suurepärase spetsialisti ning innovaatiliste tegude märkamine ja tunnustamine mõjutab valdkonna arengut soodsalt. Noorsootöötajad vajavad sama palju tunnustust kui kooliõpetajad. Õpetajaid on Eestis umbes 15 000 ja noorsootöötajaid 5000, noorsootöötaja tehtav töö on sama oluline kui õpetaja töö. «Noorsootöös omandavad noored väga palju kasulikke teadmisi ja oskusi, mis annavad neile hilisemaks eluks palju olulisi kogemusi ning ka eelise tööturul,» sõnas Väravas. Siiski märgib ta, et paljud noored ise ei oska oma kasulikke kogemusi analüüsida ja maksma panna. «Kui noor on kooliajal olnud aktiivne kooli õpilasesinduses, osalenud skautlikus liikumises või näiteringis, siis saavad nad väga palju olulisi oskusi, nagu näiteks organiseerimis- ja esinemisoskus, julgus ning arenevad sotsiaalsed oskused,» tõi Väravas näiteid. 2006. aastast tunnustab haridus- ja teadusministeerium igal aastal noorsootöö valdkonda märkimisväärselt arendanud organisatsioone ja noorsootöö tegijaid. Tunnustusüritust hakati korraldama, et väärtustada noorsootöötaja kutset ning juhtida avalikkuse tähelepanu olulisematele algatustele ja organisatsioonidele, mis on aasta jooksul mõjutanud noorsootöö arengut. Noortevaldkonna tegijate tunnustamise eestvedaja on Eesti Noorsootöö Keskus. Tegevused toimuvad haridusja teadusministeeriumi algatatud «Noorsootöö kvaliteedi arendamise» programmis, mida kaasrahastab Euroopa sotsiaalfond.

Foto: MTÜ OTI Ralliklubi erakogu

kommentaar Ingrid Väravas Eesti Noorsootöö Keskus, kutse väärtustamise suuna juht

L

aste ja noortega töötavad inimesed on väga pühendunud ning teisiti see olla ei saakski. On oluline, et seda pühendumust märgatakse nii kohalikul kui ka maakondlikul tasandil. Kuuendat korda leiavad tunnustamist noorsootöötajad ja projektid riiklikul tasandil. Iga aastaga laekub järjest enam ka projekte, mille noored ise on algatanud, et oma elukohas kas endale või teistele vaba aja sisustamiseks uusi võimalusi luua. Hea meel on ka laekuvate projektide üle, mis on algatatud noortevaldkonnast väljaspool, eesmärgiga arendada noori ning pakkuda neile uusi ja kasulikke kogemusi.


Noorte Terv is

LK

5

Usaldus, vastutus ja soostereotüübid – Eesti noorte seksuaalkäitumine Siim Värv seksuaaltervise ekspert ja internetinõustaja

Ö

eldakse, et õnnelikuks eluks ei ole palju vaja. Sageli piisab selleks heast tervisest, toredatest sõpradest ja õnnelikust paarisuhtest. Paarisuhte alguses, armudes, on usaldus üpris kerge tekkima. Kuna armastus on tugev emotsioon, mõjutab see ka teist tunnet – usaldust. On kulunud tõde, et armumine muudab hooletuks. Ühtpidi on see hea, see paneb tegema meeletusi, nautima elu täiel rinnal. Kuid kahjuks tekitab see ka olukorra, kus armastatuga koos olles ununeb tähtsal hetkel kondoom, sest sellisel imelisel inimesel nagu sinu väljavalitu ei saa ju ometi ühtegi nakkust olla. Kahjuks saab. Isegi siis, kui ta ise seda ei tea ja sulle käsi südamel kinnitab, et on terve kui purikas. Usaldus Huvitav on see, et tegelikult kipub usaldustunne tekkima täiesti iseenesest – sageli ilma oma tunnetest või teineteise minevikust rääkimata. Seesama usaldus on üks kriteeriume, mille järgi noored sageli nimetavad suhet mitte juhu-, vaid püsisuhteks. Levinud arvamus on, et püsisuhte puhul ei ole aga vaja enam karta suguhaigusi. Pisut muret valmistab küll soovimatu rasedus, kuid selle ületamiseks on olemas väga efektiivsed hormonaalsed vahendid – pillid, plaaster ja tuperõngas. Kondoom aga kahjuks ununeb. Vastutus Juhusuhte puhul peaks kondoom olema mängus sama kindlalt nagu mõlemad partnerid. Ometigi see nii ei ole ja juhusuhtes kasutavad kondoomi vaid pooled vahekorras olnud noortest. Miks siis nii? Ehk aitab seda illustreerida ühe teismelise noormehe ütlus: «Võib-olla juhusuhtes ei ole seda kartust, et sa tead, et ta jääb rasedaks. Okei, sa tead, et sul võib-olla on kusagil laps. Et mingi poemüüjaga või nii. Okei, see pole veel nii hull.» Noored kipuvadki arvama, et juhusuhtes ei kaasne mingit vastutust. Silmas peetakse muidugi reeglina seda, et puudub vastutus oma partneri ees. Aga iseenda ees? Ohus oled ju tegelikult sina ja hullem sellest, et sa ei vastuta oma partneri eest, on asjaolu, et sa ei vastuta iseenda tervise eest. Suguhaigused ei ole Eestis ega mujalgi maailmas veel kuhugi kadunud. Ja ma ei räägi vaid HIVist. On ka klamüüdia, trihhomonoos, kondüloomid, herpes, gonorröa jne. Neid on keeruline juba hääldadagi, ning vaevalt tahab keegi tegelikult nende ravimisega vaeva näha. Soostereotüübid «Eks ta ajalooliselt nii ole jäänud, et mees on jahimees ja naine jahitav. Et mees ostab lilled ja mees ostab kondoomid ja mees hoolitseb selle eest, et auto on /.../ See on ju nii, et kellel nälg, sellel kahvel.» Nii arvas üks teine teismeline noormees. Eesti noorte hulgas on laialt levinud arvamus, et kondoomide kaasaskandmine on mehe mure. See ei ole ainus sooga seotud ülesanne, mis meestele pannakse – ja vastutus, mis naistelt ära võetakse. Mehed peavad olema tugevad, jahtijad, vallutajad. Samas kui naistelt oodatakse leebust, alluvust, hoolimist ja hoidmist. Niisugused soostereotüübid on levinumad kui me mõnikord uskuda julgeme. Ühtpidi muudavad igasugused stereotüübid elu lihtsamaks. Need annavad ette teatava lihtsustatud info ja ka teatavad käitumisjuhendid. Kuid just need käitumisjuhised tekitavad paljudes noortes pingeid.

Siim Värv

Foto: erakogu

Eesti noorte hoiakud ja käitumine • Kolmandik juhuvahekorras olnud 14–15-aastastest, 40% 16–18-aastastest, pooled 19–24- ning üle poole 25–29-aastastest seadis ennast viimasel aastal nakatumise ohtu, kuna ei kasutanud juhusuhtes olles kondoomi. • Kes kasutas kondoomi oma esimese seksuaalvahekorra ajal, teeb seda palju suurema tõenäosusega ka edaspidi juhusuhetes – 72% nendest, kes kasutasid kondoomi esimese vahekorra ajal, tegid seda viimasel aastal juhusuhetes iga kord. Nende hulgas, kes esimese vahekorra ajal kondoomi ei kasutanud, oli juhusuhetes alati kondoomi kasutajaid vaid 38%.

• Iga kolmas 19–29-aastane juhusuhtes olnud noor ei kanna kondoome kaasas või teeb seda harva. • Võrdluseks – 19–29-aastased, kes kannavad kondoomi kaasas, kasutavad seda ka juhusuhetes enam. 70% noortest, kes kasutasid juhusuhetes alati kondoomi, kandsid endaga viimasel aastal kondoomi kaasas alati/enamasti. • 19–24-aastased kannavad endaga kondoome kaasas sagedamini kui 25–29-aastased, vastavalt 37% ja 23%.

• Nendelt, kes ei kasutanud viimasel aastal alati kondoomi, küsiti, mis oli selle põhjuseks. Meeste ja naiste vastuste osakaalud erinevad paljude vastusevariantide osas. Naiste seas on meestest suurem osakaal neid, kes märgivad, et plaanitakse rasedust, kasutati muid rasestumisvastaseid vahendeid või et neil on kindel partner ja vastastikune usaldus. • Meeste puhul on naistest rohkem vastajaid, kes ütlevad, et kondoom vähendab mõnutunnet, tema ise ei soovinud kondoomi kasutada, kummalgi ei olnud kondoomi kaasas ning ta ise ei mõelnud kondoomi peale.

Allikas: Uuring «HIVi temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas», Tervise Arengu Instituut, 2011

Mitte kõik mehed ei ole sündinud murdjad. Aga etteantud rolli tõttu ei julgeta oma ebakindlust välja näidata, vaid käitutakse nii, nagu arvatakse ühiskonnas aktsepteeritud olevat. See, et mehed ütlevad, et kondoomi kasutamine on ebamugav ja röövib vahekorrast kire, on sageli vaid maskeering sellele, et end ei tunta kondoomi kasutamisel kindlana. Kardetakse teha viga. Kui palju kergem oleks, kui neil oleks see lubatud, kui nad saaksid ausalt partnerile tunnistada, et kuule, see on mul esimene kord – proovime koos. Soostereotüübid võivad alla suruda meie loogilise mõtlemise ja panna meid arvama, et me käitume ja mõtleme nii, nagu see on ühiskonnas heaks kiidetud. Kui soorollid on vabamad, on ka inimesed julgemad. Näiteks kannavad naisedki kaasas kondoomi ja nõuavad selle kasutamist. Kusjuures selle viimase puhul kipub samuti mängu tulema soostereotüüpne käitumine. Õige naine, tuletame meelde, on alluv ja nõustub mehega. Ja nii ongi, et kui mees ütleb, et tema jaoks on kondoomi kasu-

tamine ebamugav (aga selle taga, nagu ennist tõdesin, võib olla midagi hoopis muud), jääb kondoom kasutamata. Hoolimata sellest, et neidudel on noormeestest hoopis tugevam motivatsioon kondoomi kasutamiseks. Noorte (ja tegelikult meie kõigi) seksuaalkäitumist ja ka paarisuhet mõjutavad seega usaldus, vastutus ja soostereotüübid. Kuidas saaks nende tegurite negatiivset mõju vähendada? Üheks tugevaks relvaks on pidev ennetustöö. Seda ka erinevate projektide abil, kuid kõige tähtsamana koolis kohustuslikult antava seksuaalharidusega, mis praegu on Eestis integreeritud inimeseõpetuse ainesse. Kuna on tuntud tõde, et pelgalt info olemasolu ei taga käitumise muutust, on koolis oluline õpetada ka erinevaid sotsiaalseid oskusi. Näiteks kuidas tunda ära riskiolukordi ja kuidas neis vajadusel «ei» öelda. Tarvilik on ka soostereotüüpide teadvustamine – see aitab meil vältida nende negatiivset ellurakendamist ja muudab paindlikumaks ka soorolle.

Tasub teada •K  õik, kes on elu jooksul vähemalt korra olnud kaitsmata vahekorras, peaksid tegema HIV-testi. •T  estimine on tasuta ja anonüümne. Kiirtesti korral võetakse näpuotsast paar tilka verd ja vastuse saab juba paari minuti jooksul. •H  IV-testi saab teha noorte nõustamiskabinettides, anonüümsetes aidsi nõustamiskabinettides ja pere- või eriarsti juures. Nimekiri kõigi testimiskohtadega on veebilehel www.hiv.ee. •K  ui sul on küsimusi seksuaalsuse, tervise, lähedaste suhete, rasestumisvastaste meetodite, sugulisel teel levivate haiguste teemal, külasta veebilehte www.amor.ee. Seal vastavad küsimustele arstid, psühholoogid ja nõustajad Eesti Seksuaaltervise Liidust. Küsimine on anonüümne ning nõu saab küsida nii eesti kui vene keeles.

TEIP aitab! Maris Jakobson Tervise Arengu Instituut

TEIP ehk Tervist Edendava Idee Projekt on Tervise Arengu Instituudi korraldatav projektikonkurss, kuhu noored saavad esitada ideid, mis aitaks edendada tervist ja tervislikke eluviise. Parimaid projekte me ka rahastame, et noored saaksid need reaalselt ellu viia. Sel sügisel laekus üle Eesti 59 ideeprojekti. Žürii lähtus projektide hindamisel idee atraktiivsusest, huvitavast teostusviisist, jätkusuutlikkusest, sihtgrupi suurusest ja mõjust tervisekäitumise harjumuste kujundamisele. Samuti jälgiti läbimõeldud tegevuskava olemasolu ja idee innovaatilisust. 12–15-aastaste vanuserühma parimad projektid I KOHT – Tallinna Rahumäe põhikooli 9.a klassi projekt «Hea tervis – minu igapäevane saatja». Projektijuht Eleri Pilliroog. Projekt hõlmab kahe kuu vältel koolis ja selle ümbruses läbiviidavaid erineva sisuga loenguid, lõbusaid spordivõistlusi, tervisliku toidu retseptivõistlusi koos kohvikupäevaga ja jalutuskäike naaberkoolidega. Samuti hõlmab see mõnede atraktsioonide paigaldust kooli õuealale, mis teeksid laste vahetunnid aktiivsemaks ja pakuksid püsivat aktiivset tegevust ümbruskonna koolilastele. II KOHT – Kanepi valla noortekeskuse noorteaktiivi projekt «Kõik saab alguse meist endist». Projektijuht Kaisa Kattai. Lisaks noortele endile on siin tegevustesse kaasatud ka lapsevanemad ja vanavanemad. Küsitlused laste hulgas, tervisekuu huviringides, laager ja perepäevad – need kõik aitavad tervet kogukonda tervislikest eluviisidest teadlikumaks saada. III KOHT – Salme põhikooli 9. klassi projekt «Tervis metsast!». Projektijuht Indrek Polding ja Mihkel Läets. Projekti eesmärk on igati ökoloogiline ja maavarasid taastav. Nimelt soovivad noored minna RMK aladele metsa istutama, et lisaks kehalisele aktiivsusele propageerida ka rohelist mõtteviisi ja heategevust. 16–19-aastaste vanuserühma parimad projektid I KOHT – Tallinna saksa gümnaasiumi 10.a klassi projekt «Nael kummi ehk rattaga kooli». Projektijuhid Peeter Ehte, Jürgen Merilind, Jürgen Karvak. Populariseerimaks õpilaste ja õpetajate seas rattaga kooli tulemist, tahavad noored ehitada valvega rattaparkla. Rattaga sõitmist reklaamitakse kooliraadio ja koolilehe kaudu. Samuti tehakse koostööd maanteeameti ja liikluspolitseiga, kes peavad noortele loenguid. II KOHT – Abja gümnaasiumi 10. klassi projekt «Sitkes kehas reibas vaim!». Projektijuht Henri Helemäe. Küla sportimisvõimaluste arendamiseks soovivad noored kujundada ja sisustada spordisaali. Tühjaks jäänud ruumid annab noorte käsutusse vald. Spordisaalis saab arendada noorte füüsilist vormi ja see on koht vaba aja sisustamiseks. III KOHT – Tartu kommertsgümnaasiumi 10.a klassi projekt «Terves koolis terve vaim». Projektijuhid Lee Zettur ja Kaisa-Liisa Jazõkov. Projekti eesmärk on koos noortega korda teha rõivistud, sisustada kooli trepikoda ja rajada koridori mängunurk ja puhkenurk. Kui koolikeskkond on hubasem ja õpilaste endi kujundatud, hoitakse seda hoolsamini. Huvitavad mängud hoiavad noored tegevuses, mis teeb vaimu erksaks ja tuju heaks.


LK

6

d r o k s u u ite r g a a l te r Noo

2012. aasta jaanuarist hakkab kehtima uus noortelaagrite toetamise kord Tiiu Kadak Tallinna spordi- ja noorsooamet

T

allinna linnavolikogu kehtestas Tallinna linna eelarvest ettenähtud rahaga noortelaagrite toetamise uued tingimused ja korra. Seni on laagri korraldamist toetatud Tallinna spordi- ja noorsooameti juhataja 2006. aasta käskkirja alusel. Määrus jõustub tuleva aasta 1. jaanuaril. Kord sätestab tingimused 7−19-aastaste Tallinna noorte tervistavaks ja arendavaks puhkuseks laagritegevuse vormis ja ühtsed nõuded noorsootöö seaduse tähenduses käsitatava püsi- ja projektlaagri korraldamiseks ja toetamiseks. Toetust eraldatakse Tallinna linna eelarvest spordi- ja noorsooameti kaudu. Ühtsete nõuete kindlaksmääramine aitab parandada laagriteenuse kvaliteeti ja võimaldab arendada noorte tervistava ja arendava puhkuse valdkonda Tallinna linnas kui tervikut. Kehtestatakse ühtsed nõuded toetuse taotlemisel, kindlad tähtajad taotluste esitamiseks, ühesuurune toetus ühe noore kohta päevas kõigile teenuse kasutajatele, laagrid kindlustatakse pädevate juhatajate ja kasvatajatega. Samas tagatakse ka noorte tervistava ja arendava puhkuse stabiilne toetamine linna­eelarvest. Taotlejad Toetust saavad taotleda nii noorte püsi- kui ka noorte projektlaagrid. Noorte püsilaagrite korraldamiseks on õigus toetust taotleda juriidilisel isikul, kes peab laagrit noortelaagri põhimääruse ning haridus- ja teadusministri antud noortelaagri tegevusloa alusel, mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas üle 60 päeva. Noorte projektlaagri korraldamiseks on õigus toetust taotleda juriidilisel isikul, kellele kohalik omavalitsus on väljastanud nõuetekohaselt vormistatud loa ning kes korraldab laagrit, mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva. Laagrivahetuse kestuse nõuet ei kohaldata puudega noorte laagrile. Toetust noortelaagri korraldamiseks ei eraldata isikutele, kes on saanud jooksvaks eelarveaastaks toetust Tallinna linnavolikogu kehtestatud sporditegevuse toetamise korra alusel. Taotlemise tingimused Laagriteenust pakkuv taotleja peab korraldama laagri väljaspool Tallinna haldusterritooriumi Eesti rahvastikuregistri andmetel Tallinnas elavatele 7−19-aastastele noortele. Laagri vahe-

Laagrikasvatajate koolitus 2011. aasta oktoobris.

tuses peab kuni 15 noore kohta olema vähemalt üks ja kuni 25 noore kohta vähemalt kaks kvalifitseeritud kasvatajat. Puudega noorte puhul, sõltuvalt puude liigist ja raskusastmest, peab 15 noore kohta olema vähemalt kaks ja kuni 25 noore kohta vähemalt neli kvalifikatsiooninõuetele vastavat kasvatajat. Nõuded taotlejale Toetuse saamiseks on haridus- ja teadusministeerium taotlejale väljastanud noorte püsilaagri korraldamiseks tegevusloa. Noorte projektlaagri korraldamiseks peab taotlejale loa väljastama see valla- või linnavalitsus, mille haldusterritooriumil laager läbi viiakse. Toetuse saamise üheks eelduseks on,

et korraldatava laagri juhataja ja kasvatajate kvalifikatsioon vastab haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud nõuetele. Toetuse taotlus Vormikohane taotlus esitatakse koos nõutud lisadokumentidega paberil allkirjastatult või elektrooniliselt digiallkirjastatult. Noortelaagri toetamise taotluse lisadeks on noortelaagri ajakava, noortelaagri tegevuskava ja noortelaagri eelarve. Toetuse andmine ja toetuse maksmine Toetuse suuruse ühe noore kohta päevas kinnitab aasta alguses ameti

Foto: Svetlana Logussova

juhataja, lähtudes linnaeelarvest noortelaagrite toetamiseks eraldatud rahast, planeeritavast toetatavate noorte arvust ja keskmisest laagrivahetuse pikkusest Tallinna noortelaagrite viimase viie aasta statistika alusel. Toetust eraldatakse maksegraafiku alusel. Kuni 2000-eurose toetuse puhul makstakse 80 protsenti toetusest ettemaksuna enne laagri algust ning 20 protsenti pärast toetuse kasutamise aruande heakskiitmist. 2000 eurost suurema toetuse korral makstakse 50 protsenti toetusest esimese ettemaksena enne laagri algust, 30 protsenti teise ettemaksena lepingus määratud tähtajal ja kuni 20 protsenti pärast toetuse kasutamise aruande heakskiitmist.

Aruandlus Vormikohane aruanne esitatakse hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast toetatud tegevuse lõppu koos kohustuslike lisadega, milleks on vormikohane noorte nimekiri ja kuludokumentide koopiad eraldatud toetuse kasutamise kohta. Taotluse esitamise tähtajad Taotlused esitatakse Tallinna spordi- ja noorsooametile toetuse saamiseks kaks korda aastas: 15. märtsiks suviste ning 15. septembriks sügiseste ja talviste laagrite korraldamiseks. Info Tallinna veebilehel www.tallinn.ee spordi- ja noorsooameti noortelaagrite teenuskaardilt.

Heade eesmärkideni viivad kõverad teed. (F. Nietzsche)

T

eabe- ja nõustamiskeskusest leiab noor inimene partneri (st nõustaja), et uurida iseenese huve, võimekust, iseloomu ja eluhoiakuid psühholoogiliste testide ja intervjuude abil ning arutada ja kujundada selle alusel oma elu- ja õpiplaane. Ma tahan, sest… Kurb, kui õpiotsus sünnib seeläbi, et «sinna on kerge sisse saada» või «sõber teab sõpra, kellele väga meeldib seal õppida ja läheks õige ka» või «ema ütles, et raamatupidaja saab ikka tööd» või «seal on elamise kulud tasutud ja odav õppida». Sellistel ajenditel sündi-

nud õpiotsused lõpevad sageli esimese semestri järel koolist lahkumisega, millele lisandub veel paras ports segadust iseeneses.

Nõustamiskeskuses vaadatakse ka sildi taha.

Ma ei taha midagi, sest…

Nõustamiskeskusesse saab tulla ka lapsevanem. Üksi või koos lapse/noorega. Vahel on nõnda, et kodus peetakse ainuvõimalikuks pärast põhikooli jätkata gümnaasiumis. Noorel endal aga on kujunenud vastumeelsus igasuguse teoreetilise õppimise suhtes ja meelsamini ta toimetaks reaalsete autodega või ajaks oma «IT-asja». Ja vahel ei mõista lapsevanem, mis toimub tema tütre koolimotivatsiooniga. Et muidu korralik tüdruk on kui ära

On noori, kes teatavad, et nad ei kujuta ette, mida nad tulevikus teevad. Neil pole huvisid ega hobisid. Aga iseloom ja geneetika? Nõustaja abiga uuritakse välja, milliseid võimekusi ja tugevusi peidab endas noor inimene, kes ennast ise veel avastanud ei ole. On noori, kes elavad teiste poolt sildistatuna ning see tekitab väärkujutluse iseendast.

Lapsevanemana saan…

vahetatud. Perejutuajamised viivad aga nii ühe kui teise poole enesest välja. Teabe- ja nõustamiskeskus on koht, kus sedasorti dilemmasid lahendada.

sed, mille puhul nõustamiskeskuses saab leevendada emotsionaalset traumat ja arutada profülaktiliselt, mis valesti läks. Ja aidata vaadata ettepoole.

Karjäärikriis

Leia meid

Üha enam on noori, kes jõudnud tööalasesse karjäärikriisi. Nad on rahul, et neil on töö, aga see töö on neil kui kaelarihm kaelas. Ahistab ja pigistab. Noored on valmis uuesti õppima, kui vaid teaks, mis see õige asi ikka on. Või on nad takerdunud karjääriummikusse? Kuidas pääseda liikuma? Või töödraamad, olgu need siis töökiusamine või lausa töölt pahatahtlikud vallandami-

Teabe- ja nõustamiskeskus tegeleb kirjude teemadega, nagu elu seda isegi on. Koolituse ja kogemustega karjäärispetsialistid julgevad läbi hammustada suurema osa asju, mis seisab noore inimese karjääri edenemisel ees. Teabe- ja nõustamiskeskused on kõigis maakondades ja nende kontaktid leiab veebilehelt www.rajaleidja.ee.


Noor tekeskused – hüppelaud el lu

LK

7

Ekstreemsport Pääsküla noortekeskuses

Detsember Tallinna noortekeskustes

Kaia Kask

PÄÄSKÜLA NOORTEKESKUS

Pääsküla noortekeskuse noorsootöötaja

Detsembri jooksul korraldab Pääsküla noortekeskus enda ekstreemhallis intervjuude sarja «Noort tunned?». Parki kasutavate noortega viiakse läbi intervjuud, et tõsta kaasinimeste teadlikkust ekstreem­ spordist ja erinevatest sõiduvahenditest – rula, BMX, rulluisud, tõukeratas. Intervjuudega püütakse tunnustada ekstreem­ sportlasi ja motiveerida neid alaga edasi tegelema. Intervjuud riputatakse üles Pääsküla noortekeskuse kodulehele ja Facebooki.

P

ääsküla noortekeskuse ekstreemhall on üks väheseid kohti Tallinnas, kus ekstreemspordiharrastajatel on võimalus sisetingimustes võistlemas ja sõitmas käia. Sel aastal on toimunud palju spordiüritusi. Eriti sooja vastuvõtu osaliseks on seni saanud «NoortekaÖöd», mille raames on toimunud alati üks ekstreemspordivõistlus – rula-, rulluisu-, tõukeratta- või BMX-võistlus. Lisaks noortekaöödele toimus sel hooajal mitu tõukerattavõistlust ning kaks rulavõistlust, kus osalejate ja pealtvaatajate arv küündis lausa sajani. Ka novembri lõpus toimunud rulluisuvõistlust võib lugeda päris edukaks ettevõtmiseks. Et ennetada suvehakul ekstreemspordi unarussejäämist, korraldas Pääsküla noortekeskuse meeskond suvel BMX-võistluse Ilmarise rulapargis, et ka BMX-ratturitel oleks väljakutseid ja nad saaks omavahel mõõtu võtta. Kel veel ei ole olnud võimalust tutvuda Pääsküla noortekeskuse ekstreemhalliga, siis olete oodatud külla, asume Rännaku pst 1. Ekstreemhall on avatud esmaspäevast laupäevani ning eelneval registreerimisel ka pühapäeviti. Esmaspäevast reedeni oleme avatud kella 14– 19.30, laupäeviti 12–18.30 ning pühapäeviti 12–19. Tallinna noortekeskuste kaardiga maksab päev 2 eurot, ilma kaardita 3 eurot. Et ei oleks segavaid faktoreid, omavahelisi lahkarvamusi ja kokkupõr-

Alates 8. detsembrist «Jõulumaa». Pääsküla noortekeskus korraldab jõuluteemalise programmi lasteaiarühmadele ja algklassidele. Pooleteisetunnise programmi raames saavad noored võistelda, meisterdada ja joonistada. Tegevus toimub nii sees kui väljas. Programmi juhatavad vahvad päkapikud. Osalemine on tasuta. Registreerimine: paaskyla@taninfo.ee või telefonidel 677 5232 ja 5556 7780.

Pääsküla noortekeskus.

keid, oleme nädalapäevad sõbralikult ära jaganud. Iga harrastaja saab just temale mõeldud päeval oma lemmikvahendiga sõitmas käia. Esmaspäev ja reede on broneeritud tõukeratturitele, teisipäev ja neljapäev BMX-ratturitele, kolmapäev ja laupäev on hall rula- ja rulluisuharrastajate päralt. Lisaks harjutamisele ja sõpradega aja veetmisele on Pääsküla noortekeskuse ekstreemhalli võimalik rentida ka sünnipäevadeks. Rendipäev on püha-

Tantsud ja moekollektsioonid Haabersti noortelt Eilika Lukkonen Haabersti vaba aja keskus

T

antsustiilide rohkus on kindlasti Haabersti koolinoorte tantsuvõistluse peamiseks märksõnaks, nii ka selle aasta 1. detsembril. Laval tantsiti nii show- kui ka moderntantse, lisaks näitasid noored oma oskusi suffle’is, breigis ja ka svingis. SLIDE toimus tänavu juba kuuendat korda ning igal aastal kutsub üles noori hoolitsema nii enda kui teiste tervise eest. Kõige tublim oli sellel aasta Mustjõe gümnaasiumi võistkond KOLOR, kelle svingikava pani nii mõnelgi žüriiliikmel jala tatsuma, osalejatest rääkimata. Publik valis lemmikuks «Ära piilu

alukaid»Tallinna Õismäe gümnaasiumist, kes jäljendasid laval LFMAO-d ja teenisid sellega ka võimaluse minna ARENA3 Scoolpartyle esinema. Järgmine suurüritus toimub Haabersti noortele märtsis. Noorte moeshow «Moe Malle 2012» leiab aset juba kuuendat korda. Selle aasta teemaks on «Unustatud vana» ning osalema on oodatud kõik Haabersti linnaosa koolide noored 7.–12. klassini. Suurejooneline moeshow leiab aset 15. märtsil Rocca al Mare kaubanduskeskuses, kuhu ootame kõiki valminud meistriteoseid nautima. Rohkem infot www.haabersti.ee või marian@haabersti.ee.

Kolor – SLIDE 2011 I koht Tallinna Mustjõe gümnaasium. Foto: Anna Plehhanova

Foto: Kaia Kask

päev kella 12–19 ning maksab see 19,17 eurot tund. Rentija eelised sel päeval: sõita saab vaid oma seltskonnaga ning kohalekutsutud külaliste arv ei ole oluline, kuna ekstreemhall mahutab palju rahvast. Sõitjatel on võimalik pärast ekstreemhalli külastamist kasutada ka uuenduskuuri läbinud duširuumi. Kohapeal saab pandi vastu laenutada ka tasuta kiivri. Noortel on kohustuslik kanda ekstreemhallis viibides kiivrit.

Pääsküla noortekeskuse ekstreemhalli saab järgmiseks kuuks rentida alates eelmise kuu viimasest nädalast – rendipäevaks on pühapäev kella 12– 19! Kel soovi meie tegemistega lähemalt kursis olla, leiab täpsemat informatsiooni Pääsküla noortekeskuse kodulehelt: www.taninfo.ee/paaskyla või meie Facebooki lehelt http://www.facebook.com/paaskyla.noortekeskus. Kohtumiseni!

Esimene aasta monotamist Peeter Taim

KOPLI NOORTEKESKUS 12.–16. detsembrini «Meedia kui info­ allikas». Meedia ümbritseb tänapäeva inimesi koolis, kodus ja tänaval. Milline informatsioon on meile vajalik? Kust on kõige parem olla uudistega kursis? Mis on poliitika? Majandus? Kultuur? Kas sina loed lehti? Just neile küsimustele leitakse koos vastused. 14. ja 28. detsembril kl 17 «Maailma­ hariduslik dokfilmiklubi». Koos vaadatakse põnevaid maailmahariduslikke doku­mentaalfilme. Teemaga kursis olevad inimesed mõtestavad lahti probleemi olemuse ja arutletakse, kuidas igaüks nähtut mõistis. Filmide teemad on valinud noored. Dokfilmiklubi on tasuta!

KESKLINNA NOORTEKESKUS

Lasnamäe piirkondliku noorsootöö koordinaator ESFi hanke mobiilse noorsootöö suuna projektijuht

«Loominguklubi» kutsub kõiki huvilisi osalema detsembrikuu tegevustes. «Loominguklubi» algab igal kolmapäeval kell 18.30 ja neljapäeval kell 16.

O

ma esimeses kirjutises tänavanoorsootööst, mis ilmus kevadises Noores Tegijas, rääkisin sellest, kui palju erinevaid nimesid on noorsootöö meetodil, mille sisuks on tegelikult otsimine: otsiv noorsootöö, tänavanoorsootöö, tänavatöö, mobiilne noorsootöö. Möödas on juba aasta sellest hetkest, kui ESFi programmi «Noorsootöö kvaliteedi arendamine» raames alustas Lasnamäe noortekeskus mobiilse noorsootöö tegevustega ning selle aja jooksul juurdus mobiilset noorsootööd tegevate spetsialistide kõnepruugis termin «monotama». Selle aasta jaanuaris läksid esimesed eriettevalmistuse saanud Lasnamäe noortekeskuse noorsootöötajad esimest korda külma kätte otse tänavale. Piirkondadeks, kus neli monotajat kahte tööpaari jaotatuna pidid töötama, olid kesklinn, Lasnamäe ja Põhja-Tallinn. Eelkirjeldatud jaanuarikuine külma kätte minek polnud tegelikult nii õudne, kui seda alguses arvata võis. Seda sellepärast, et tänu külmale ilmale ei veeda noored oma vaba aega üldsegi mitte tänaval, vaid soojemates ja mugavamates kohtades, milleks on ka kaubanduskeskused. Põhjus, miks esimesena valiti monotamiseks Viru ja Solarise keskus, polnud mitte ainult see, et need on Tallinna noorte seas populaarseimad hängimise paigad, vaid ka sellepärast, et mitme Tallinna linnaosa alaealiste komisjonides arutatavatest õigusrikkumistest päris suur osa on toime pandud just nende kaubanduskeskuste läheduses. Monotajate esimene eesmärk oli teada saada, millised on asjaolud ja põhjused, mis meelitavad noori inimesi arendava ja rikastava tegevuse asemel hoopis sõprade seltsis kaubanduskeskustes aega surnuks lööma. Teine eesmärk oli aga võimalikult pal-

1.–19. detsembrini «Jõululugude konkurss». Igal noorel on võimalus teha oma jõululugu. Looks võib olla jutt, luuletus, joonistus, koomiks. Saabunud töödest pannakse kokku näitus, mida saab uudistada noortekeskuse seinal alates 20. detsembrist.

7. dets kraklee-tehnikaga tutvumine 8. dets kuldamistehnikaga tutvumine 14. dets jõuluteemaliste külmkapimagnetite valmistamine 21. dets parafiinist ehk vahast küünalde valmistamine 22. dets geelküünalde valmistamine

Mono koos Kaiga.

Foto: Heidi Paabort

ju teada saada avalikus ruumis viibivate noorte mõttemaailmast, käitumistavadest ja soovidest ning põhjustest, miks nad suure osa oma ajast veedavad just avalikus ruumis. Selline teadmiste kogum viib kolmanda eesmärgini – noorsootöö mitmekesiste võimaluste tutvustamiseni. Kui head lugejad, kes on viitsinud selle kirjutise siiamaani läbi lugeda, loodavad nüüd lugeda minu ettekannet monotajate suurtest töövõitudest 2011. aasta esimese poolaasta jooksul, peavad nad kahjuks pettuma. Mobiilne noorsootöö on noorsootöö meetoditest üks komplitseeritumaid ning nõuab enim aega ja erialast ettevalmistumist. Lisaks sellele mängib monotaja tegevuses tohutut rolli kogemus. Talvekuudel töötasid monotajad kaubanduskeskustes, kevade saabudes aga juba ka tänavatel ja parkides ning südasuvel Stroomi rannas. See tähendab aga seda, et monotaja on alati seal, kus on enamik noori. Nüüd, kui monotajad on alustanud oma teist hooaega, tahaksin lõpetada siinse kirjutise hollywoodilikul moel sõnadega «to be continued» ehk meie mono-lugu on alles alguses ja järgmistes Noore Tegija numbrites jagaksin teiega juba ka esimesi põhjalikumaid tulemusi ja järeldusi Tallinna linnas tehtavast mobiilsest noorsootööst ehk tegijate endi sõnul monotamisest.

Tegevust rahastab Euroopa sotsiaalfond.

KRISTIINE NOORTEKESKUS 14.12 kell 17. Multikultuurne Eesti annab võimaluse tutvuda põneva ja särtsaka välismaalasega, kelle elu on ta toonud meie väiksesse Eestisse. Saame teada, mida ta Eestis teeb ja kuidas talle siin meeldib ning loomulikult kuuleme põnevaid lugusid tema enda kodumaast. 17.12 kell 14 «Seks on terviSeks». Iga kuu saame ühel laupäeval kokku, et arutleda mõnel seksiga seonduval teemal. Suhted, armastus ja seks on elu osa, milleni varem või hiljem jõuab iga noor. 19.12. kell 16. Maailm täis võimalusi. Mida teha pärast põhikooli lõpetamist? Aga mida pärast gümnaasiumi? Kas õppida või minna tööle? Kes minust saab? Elu Eestis või välismaal? «Maailm täis võimalusi» annab vastuse kõigile neile ja teistele küsimustele seoses valikute ja võimalustega noore inimese elus. See on enda ja oma võimaluste tundma õppimine läbi aktiivsete meetodite ja kaasahaaravate testide. 28.12 kell 19 aastalõpu trall. Tule osale meeleolukal õhtul, mis on täis sillerdavat jõuluglamuuri ja maagilisi sündmusi. Trallitamine algab särisevalt kuuma diskoga, mille vahel leiavad aset lõbusad mängud ja kaasahaaravad võistlused. Disko lõpeb kell 22.30. Soovijatele jätkub õhtu noorteööga, mille käigus vaatame filme ja veedame ägeda öö noortekeskuses. NB! Alaealistel on noorteööl osalemiseks vaja vanema luba. Blanketi, mille vanem peab ära täitma, saab noorsootöötaja käest.


LK

8

Noored

kirju tava d

Matemaatikaeksam kohustuslikuks? Rubriigi «Noored kirjutavad» artiklite autorid on Tallinna spordi- ja noorsooameti vabatahtlike klubi «Vabakas» noored.

Kohustuslike reaalainete eksamitega üritatakse vist vältida olukorda, kus gümnaasiumisse venitavad ennast inimesed, kellel ei ole tegelikult piisavalt motivatsiooni ja tahtmist õppida, kuid saavad tänu humanitaarainetele ja koolieksamitele ikkagi lõputunnistuse kätte. Tuleb aga aru saada, et mõne laisa inimese tõttu ei saa ega tohi kõiki karistada ja mingi valikuvabadus peaks siiski jääma. Sest Eestis on küll heal tasemel haridus, aga meie noortest on samas ka ühed masendunumad ja sagedamini depressiooni all kannatavad Euroopas. – Maarja, 20 Ei peaks tegema pigem, see inimeste enda asi ju, mis eksami ta teeb. Ning äkki mõni lihtsalt ei oska matat, siis kukub läbi ja jääb kool lõpetamata. Veits ebaaus selles suhtes, äkki mõni humanitaari inimene käsib panna hoopis kohustuslikuks kuntsiajaloo või mida iganes. Eksamid peaksid olema iga inimese enda valitud. – Kairiin Jõemets, 20

Anna-Maria Uulma

K

indlasti on päris paljud meist kuulnud uudist, et 2014. aasta abiturendid peavad tegema kohustusliku matemaatikaeksami. Veel peavad nad eksami läbimiseks saama vähemalt 50 punkti senise 20 asemel. Õnneks on aga loodud valik, et kas võtta kergem või raskem variant. Siiani on kõik eksamid olnud valikulised ning peaksid olema ka tulevikus, sest kui inimene on täielik humanitaar, ei pruugi ta ära teha ka kergemat varianti ning kool jääb lõpetamata. Kas see kõik ei tundu humanitaarvaldkonna inimeste suhtes ebaõiglane? Miks ei võiks noored ise valida, mida nad teha tahavad. Praegu valitakse meie eest riigieksameid, kuid mis saab siis juba tulevikus!? Eesti haridustase on maailmas küllaltki kõrgel tasemel, meil on küllalt haritlasi ja teadlasi ka reaalvaldkonnas, kes on välismaal oma riiki üsna hästi tutvustanud. Miks siis on vaja vägivaldselt ümber kujundada meie hariduse järjepidevust? Eestlased on siiani olnud pigem humanitaarselt tugev rahvas, sest ajaloos tagasi vaadates näeme, et esmalt hakati eestlastele haridust andma läbi lugude ja laulude. Kuid ka mõni reaalala valdkonna inimene võib küsida, et miks peab tema siis kirjandit kirjutama. Ma usun, et ka selle üle võiks vaielda, kuid arukas mõistab, et enda mõtete väljendamiseks peame me kõik tundma enda keelt ja kirjandust. See on vajalik, sest kui me ei tunne oma riigi keelt, siis pole ka meid ega riiki.

Väljaandja: Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Peatoimetaja Haide Kuivas haide.kuivas@tallinnlv.ee

tallinna noorsootoo keskus

Mul pole vahet, et oleksin selle niikuinii võtnud. – Oliver Penu 16 Nagu näha, on noorte vaated sellele seadusele erinevad. On neid, keda see teema üldse ei huvita, neid, kelle jaoks on see õige, ja neid, kelle jaoks on see vale. Ise jään muidugi rohkem nende poolele, kelle jaoks on see vale. Leian samuti, et noored peaksid ise valima ja siis ka seda, et sellist asja ei tohiks juba sellepärast teha, kuna see on ühe asja kokku panemine teisega, mis omavahel üldse ei sobi. Ehk siis täielikud humanitaarid peavad tegema võib-olla matemaatika eksami. Muide täielik humanitaar pole loll inimene, aga ta on inimene, kes on lihtsalt nii suure kunstihinge ja loomega, et tal ongi raske sellega hakkama saada. Siis ei saa ta aga ülikooli ning

«tänu» sellele kaotame meie oma riigis võib-olla mõne hea filosoofi või teatrikunstniku. Ma oletan, et igal ühel meist on asjast enda arvamus ja seda oli ka minul.

kui soengki, ning kes vürtsitavad oma niigi huvitavat välimust veel platvormkingade ja neetide-sõrmustega. Või veidi värvilisemad tegelased emod, kelle kitsad teksad, ruudu-triibulised pluusid ning kirevate salkudega mustad juuksed tõmbavad kõigi tähelepanu. Ühiskondlik arvamus on gootidest teinud satanistid, kes näevad kõiges negatiivset, kes kuulavad vaid sünget muusikat ning kelle suurim unistus on surra; emodest on aga tehtud üliemotsionaalsed inimesed, kelle vabaajategevuseks on enese lõikumine. Mis on selle ekstreemse välimuse taga tegelikult? Kas me kohtumegi tänapäeva maailmas põrgu kummardajatega? Tegelikkuses on sünge välimuse taga tugevad isiksused, kes keelduvad sulamast halli massi ning soovivad olla midagi erilisemat kui iga teine tegelane maamunal. Ükski gooti ei tegele uskumuste pärast enesehävitamisega – seda tekitavad eluhammasrattad, mille vahele võib iga inimene jääda. Ükski emo ei istu kodus teki all ega nuta – valed arvamused kõrvale heites on emod seltsivad isiksused, kes hoolivad nii punkmuusikast ja sõpradest. Aga suurem osa meist armastavad muusikat ja sõpru. Kas soov olla eriline välimuse poolest väärib halvustamist? Kas tahe erineda ja näidata isikupära on tõesti halb?

r e b m ü e i e m d i b ü ü t o e r e t S

Humanitaarinimeste ja reaalinimeste suurim vahe on just see, et ühed inimesed õpivad tänu silmaringile ning teised läbi loogika. Need on nii erinevad ja kaasasündinud omadused. Neid ei saa muuta, kuid miks me käsime siis humanitaare loogika järgi mõtlema, kui nad on pigem silmaringi-inimesed? Niigi palju on ju Eesti koolides palju reaalainete tunde ning humanitaaraineid poole vähem. Tooksin näite kas või sellest, et muusikaajaloo tunde saab meie riigi õppekavas vaid korra nädalas, matemaatikat on aga viis korda nädalas. Ja juba see on tegelikult imelik, sest meie haridussüsteem peaks need ikkagi vastavalt valdkonnale eraldama. Reaal- ja humanitaarvaldkond on tõesti väga erinevad ning me ei saa üht ega teist erinevate alade inimestele peale suruda. Kas pole? Kas tõesti ei võiks mõelda natuke humaansemalt? Küsisin ka arvamust enda Facebooki sõprade käest ning vastuseid oli erinevaid, oli nii poolt- kui ka vastuargumente.

Arvan, et mõte on väga õige. Matemaatika arendab loogilist mõtlemist ning kuna eksam on jaotatud kahe raskusastme vahel, siis loodetavasti on lihtsam eksam ka humanitaarsematele abiturientidele jõukohane. Ühtlasi tuletaks meelde, et põhikooli lõpueksamitel saavad peaaegu kõik matemaatikaeksami tehtud. Miks ei peaks siis gümnaasiumis saama? – Merilin Nurmsalu, 19

Merilin Jürjo

Loo valmimisele aitasid kaasa Birgit Bukk, Liis Kare, Kairi Perk

M

e kohtame iga päev erinevaid inimesi, kellel on erinevad veendumused ja arusaamad. Need arusaamad on üldjuhul nii kinnistunud, et paistavad juba esimesel kohtumisel silma. Tahes-tahtmata liigitame need inimesed mingi stereotüübi alla. Kõik oleneb esmamuljest, hoolimata sellest, kas ühiskonna kujundatud arvamus ka tegelikult tõele vastab või mitte. Stereotüüp peaks väljendama meie isiksust ja seda, kes me oleme. Millegipärast aga on levinud stereotüübid halvakõlalised, pookides inimestele külge omadusi, mida neil tegelikult pole. Nii on lihtsam. Nii me saame inimest «aru», vaevumatagi teda lähemalt tundma õppima. Näiteks meeste ja naiste stereotüübid. Me kõik oleme kuulnud arvamusi, et mehed peavad raha teenima ja ei tohi kunagi nutta. Naised seevastu on koduperenaised, kes vaevu talitsevad emotsioone. Tegelikkus on aga ilmselgelt ja arusaadavalt erinev.

Beib – tõesti aruta blondiin?

Usun, et iga inimese tutvusringkonnas on inimene, keda mõtetes halvustavalt blondiiniks või beibeks kutsutakse. Miks? Sest stereotüübile omaselt on beibe see, kes pöörab tähelepanu ainult oma välimusele ning kellel puuduvad igasugused sügavamad huvid kultuuri ja teaduste vastu. Iga naine, kes tuleb tänaval vastu tikk-kontsadel ja miniseelikus, küüntel värske maniküür, saab möödujate mõtetes külge sildi «beibe». Sel hetkel ei oodata enam sellelt inimeselt tarku mõtteid ega kütkestavat vestlust, vaid hoopis kommentaare oma juuste või kaubanduskeskuste kohta. Milline on aga tegelikkus? «Beibe» on inimene, kes hoolitseb oma välimuse eest, kes tahab tänavapildis silma paista rõõmsameelsuse ja naiselikkusega ning kelle värvikirev garderoob sümboliseerib vaid mitmekülgsust. See, et «beibe» pöörab rohkem tähelepanu tutvusringkonnale kui teistele ühiskonna valdkondadele, ei tähenda mitte rumalust, vaid hoolimist oma kaaslastest. Iga inimese jaoks on midagi tähtsat – selle stereotüübi jaoks on tähtsad mälestused kallitest inimestest. Ehk ongi just see ülim tarkus? Selle asemel et taga ajada vaid saavutusi, mis märgitakse paberi peale, peaksime ehk kõik tähelepanu pöörama lähedastele inimestele. Veel nägemata teatrietendust mängitakse uuesti – jah, küll teisiti, kuid põhimõtteliselt samamoodi. Ükski inimene aga ei kordu põhimõtteliselt samamoodi. Soov erineda – on see siis halb? Ühed huvitavamad stereotüüpide näited on gootid ja emod. Eks meil kõigil on silma jäänud ronkmustade juustega noored, kelle riietus on sama must

Valed stereotüübid Kust ükski stereotüüp alguse on saanud, on nüüdseks raske määratleda. Arvamused ja eelarvamused kinnistuvad ühiskonda. Aeg näitab, et kui inimesed muutuvad, siis arvamused ei taha muutustega kaasa minna. Selle asemel need juurduvad, muutuvad tegelikkusega vastuoluliseks ning stereotüüpidele vastavad inimesed saavad endale külge halva maiguga sildikesed, mis piiravad kui karp ja ei vasta kaugeltki tõele. «Hei, gooti!» hüüdes ei avalda me mitte austust inimese isiksuse vastu, vaid pigem mõnitame ning trambime jalge alla inimeste uhkuse olla tema ise. Ühiskonda sissejuurdunud valed arusaamad stereotüüpidest võivad muuta elukvaliteeti. Kõik inimesed mõjutavad ju teineteist ning arvates teadvat teise sisemust, julgedes seda arvustada, võime hinge lüüa parandamatu haava. Iga pealispinna all on üllatusi täis sisemus. Me ei saa muuta inimesi, ei saa kaotada stereotüüpe, kuna need panevad aluse esmamuljetele. Kuid me saame hajutada eelarvamused, mis esmamuljeid mõjutavad. Saame muuta arvamused tõeseks ja võtta inimesi sellistena nagu nad tegelikult on. Õigete isikuomadustega, õigete stereotüüpidena.


Noor Tegija 16.12.2011