Page 4

4

KONKURSS “NOOR TEGIJA”

KSG NUI filmifestival MONIKA VARŠAVSKAJA

T

Kadrioru Saksa gümnaasium

änapäeva üritusterohkes meelelahutusmaailmas leiab iga huviline endale meelepärase ja sobiva viisi, kuidas ära saata arginädal ning vastu võtta kauaoodatud nädalavahetus. Enamik üritustest saadetakse mööda valju muusika, sõpradega hängimise ja pudeli õlle vahel. Kuid toimumas on ka väiksema ringi kooliüritusi, mis pole sugugi vähem atraktiivsed ja mis seovad omavahel õpetajaid, õpilasi, vilistlasi ning paljusid noori huvilisi. Üheks selliseks traditsiooniliseks kogunemiseks Tallinnas on saanud ka Kadrioru Saksa gümnaasiumi filmifestival KSG NUI. 13. novembril võõrustas Kadrioru Saksa gümnaasium juba 14. korda noori ja vanemaid filmihuvilisi. Kooli seinte vahel leidis aset üle Eesti tuntud noorte amatöörfilmifestival KSG NUI, mis toob juba kord festivalil käinud külastaja alati tagasi. Miks? Sest õhtu on täis inspireerivaid lühifilme, mis on noorte endi tehtud. Kinoekraanil saab näha oma sõpru hoopis teistsugustes ja tavatutes rollides ning tänu ürituse õpilastest koosnevale korraldustiimile luuakse noortelt noortele efekt, mis muudabki õhtu nii külastajale kui ka telgitagusele meeskonnale eriti nauditavaks. Pole tähtis, kui mitmeid pisidetaile või suuremaid ettevõtmisi tuleb enne üritust läbi töötada, meeldejäävaks teevad festivali ikkagi filmid. Lühifilmide võlu seisnebki nende tabavuses ja võimaluses jutustada paari minutiga lugu,

Foto: Grete Tiigiste

mis ei jää venima, vaid läheb vaatajale korda. Läbi aastate on NUI-lt läbi käinud kümneid filme, mis puudutavad, panevad mõtlema, ärritavad või panevad saali naerust rõkkama. Selle aasta festivalile laekunud filmide võtmesõnaks võiks nimetada

kvaliteeti. Filmid olid kaunid vaadata – vaeva oli nähtud operaatoritööga ja suvalise «rösteri» asemel oli kasutatud head kaameratehnikat, mis kinnitab, et filmitegemine pole kaugeltki enam avastamata maa ning filmifestivalid motiveerivad noori end pildilises ja he-

lilises keeles väljendama. Ka sponsorid, kes on igal aastal festivalile õla alla pannud, tekitavad kindlust traditsiooni jätkata. NUI-lt ei puudunud ka oma ala spetsialistidest koosnev žürii, kes oli valmis välja selgitama parimaid ja an-

dekamaid. Sel aastal seadis end žüriilaua taha kuus nimekat tegelast: filmide pildilist külge jälgisid fotograaf Mart Vares ja operaator Heiko Sikka, stsenaariumeid ja storyline’i kritiseerisid režissöör Anu Aun ja filmitegija Rasmus Merivoo. Traditsioonijärgselt istus žüriilaua taga Kadrioru Saksa gümnaasiumi õpetaja, kelleks seekord oli kehalise kasvatuse õpetaja Margit Randver ja kirsiks tordil oli mees, kes ei vajagi ehk tutvustust ning keda noored valju aplausiga tervitasid – näitleja ja koomik Peeter Oja. KSG NUI on nii mõnelegi noorele saanud hüppelauaks suurde filmimaailma. See küll ei tähenda garanteeritud kohta Balti Filmi- ja Meediakoolis, kuid leian, et iga väiksemgi asi viib suuremani ja iga pingutus võib olla üüratu samm. Näitena võib tuua Kadrioru Saksa gümnaasiumi vilistlase Mikk Granströmi, kes NUI varajastel aastatel filmifestivalile hoogu andis ja ka ise ohtralt filme tegi ning on täna üks Pimedate Ööde filmifestivali peakorraldajatest. Jälgida festivali peakorraldaja vaatenurgast on aga midagi hoopis muud, kui vaadata seda saalis istujana. Peaasi, et tehnika alt ei veaks! Kas õhtujuhid on kohtadel? Kas mikrofonid on töökorras? Ja kui kõik sujub, võid õhtu lõpus end õlale patsutada, sest järjekordselt on saalitäis rahvast lahkunud võimsa emotsiooniga ning mitmed filmitegijad on saanud väärika auhinna ja perspektiivika motivatsiooni omanikeks. Tegu on noorte ajakirjanduskonkursi «Noor tegija» ühe võidutööga.

Maria Derlõš: LasnaIdee on koostöö ja usalduse investeering sotsiaalsesse kapitali KARINA PÕDRA Tallinna Kesklinna Vene gümnaasium, 10. klass

O

rganisatsiooni Linnalabor urbanist ning ühenduse LasnaIdee üks asutajaid Maria Derlõš rääkis, et LasnaIdee on vabatahtlik mittetulundusühing, mis püüab kohalike elanike kaasamise ja kodanikualgatusega elukeskkonda paremaks muuta. Peamiseks eesmärgiks on side loomine – elanike, võimude, aga ka ärisektori vahelise usalduse, üksteisemõistmise ja koostöö tugevdamine. «Me uurisime Linnalaboris kaua, millised kodanikuühendused tegelevad Tallinnas linnaruumi parendamisega,» meenutas urbanist. «Selgus, et erinevaid ühendusi leidub kõigis Tallinna linnaosades, kuid paneelmajade piirkonnad nagu Õismäe, Mustamäe ja Lasnamäe jäävad passiivseks ning pole kuhugi kaasatud.» Noori aktiviste hakkasid huvitama selle põhjused. Võimalik, et põhjus peitub elanike passiivsuses, huvi puudumises ja soovimatuses toimuvat kuidagi mõjutada. Kas linna keskkond mõjutab inimesi? Või inimesed lihtsalt ei tea enda võimalustest midagi muuta? «Teema oli aktuaalne ning me otsustasime koos urbanistidest kolleegidega alustada projekti. Kuna ma ise olen Lasnamäelt pärit, oli mul selle probleemiga tegelemiseks ka isiklik huvi. Asutasime ühenduse LasnaIdee ja nii see sündiski,» naeris Maria. «Praegu on LasnaIdee kõigest 1,5-aastane, aga me oleme nii lühikese ajaga palju saavutanud.» Selgus, et tegu polnud üldsegi elanike passiivsusega – vastupidi, inimesed on väga aktiivsed. Paljud tahtsid samuti midagi ära teha, kuid ei tead-

LasnaKino

nud, kus ja kuidas mõttekaaslasi leida. Maria arvates pole oma ümbritseva elukeskkonna suhtes ükskõikseid inimesi olemas. Lihtsalt inimesed ei tea, kuidas nad saaksid selle parandamisele kaasa aidata.

Foto: Vladislav Kopõlkov

«Ühiskonna suurem teadlikkus oma võimalustest on üks eesmärk, mille poole me püüdleme,» rääkis neiu. «Samuti on meie töö suunatud koostööle erinevate sektoritega, nagu näiteks võimustruktuurid, et nad

peaksid oluliseks suhteid kodanikuühiskonnaga.» Koostöö tagamisel on tähtis, kuidas edastatakse olulist informatsiooni. See peab olema lühike, võimalikult selge ning andma inimestele tea-

da, mil viisil nad saavad otsuseid mõjutada, anda kommentaare ning osaleda nende elukeskkonna muutmises. LasnaIdee tegeleb muu hulgas ürituste korraldamisega. Nende hulka võib juba lugeda LasnaPiknikut, LasnaKino ja teisi. Ürituste eesmärk on pöörata tähelepanu olulistele teemadele, need üritused toovad kokku mitte ainult ühe linnaosa elanikke, aga ka inimesi kogu linnast. Kuni organisatsioon on veel lapsekingades, on nimetatud üritused seni ainsad ühiskonnale nähtavad kordaminekud. «Ülejäänud tegevus ei peagi olema nähtav. Peamine on, et eesmärk oleks saavutatud. Koostöö võib olla nii loomulik, et jääb märkamatuks,» kommenteeris Maria. Kuna LasnaIdee üritused on tasuta, tekib küsimus, kust tulevad vajalikud vahendid. «Alalisi sponsoreid meil pole. Finantseeringud tulevad iga kord eri allikatest. Kui näeme konkurssi, mis vastab meie soovidele, siis kirjutame projekti ning võime saada finantseeringu. Püsivat sissetulekut meil pole, sellepärast ei ole ka võimalik eelarvet planeerida,» selgitab Maria. Küsimusele, kuidas reageerisid LasnaIdee loomisele riiklikud organid, vastas Derlõš, et need olid skeptiliselt meelestatud. Ühenduse tegevus algas valimiste eel ning paljud kahtlustasid, et tegemist on poliitiliselt kallutatud liikumisega. Kuid valimised möödusid ning aktivistidel õnnestus tõestada, et see pole nii. Praegu on skeptilisus juba asendumas usaldusega, aga koostöö saavutamisele peavad püüdlema mõlemad pooled. Tegu on noorte ajakirjanduskonkursi «Noor tegija» ühe võidutööga.

Profile for Noor Tegija

Noor Tegija, detsember 2015  

Noor Tegija, detsember 2015  

Advertisement