Page 3

KONKURSS “NOOR TEGIJA”

3

Topeltstandardid – mehed vs naised

EMMA ANNI KOPPEL Tallinna Reaalkool, 9. klass

«Tütarlapsel peavad olema õlad kaetud, sest kui matemaatikatunnis välgub paljas õlg, siis ei suuda noormehed matemaatikale keskenduda. Sama käib ka aktuseriietuse kohta!» Just sellised laused kõlasid Tallinna Reaalkooli lõpuaktuse infotunnis, kus räägiti riietusest ja reeglitest, mis kehtivad ainult tütarlastele. Olin väga hämmeldunud, kui öeldi, et aktusel peab õlgu ja isegi rangluid katma. Miks peaksin mina katma kinni oma õlad kellegi teise pärast? Tundub, nagu arvatakse, et noormehed ei suuda ennast kontrollida ja neiud on nende jaoks vaid seksuaalsed märklauad. Nagu oleks tüdrukute kohus oma tagasihoidliku riietusega kindlustada, et noormeestel ei tekiks kõrvalisi mõtteid, mitte poiste kohustus oma mõtteid, tundeid ja tegusid kontrollida. Tüdrukutele tuletatakse pidevalt meelde, kuidas nad peaksid välja nägema, ja kui midagi on erinev, siis on see kohe liiga tähelepanu äratav. Mõnel pool saadetakse tüdrukuid koolist koju seetõttu, et neil on kas õpetaja arust liiga lühike seelik või liiga paljastav pluus. Inglismaal keelas ühe kooli direktor tüdrukutel seelikute kandmise, sest see pidavat poistel tähelepanu õppimiselt kõrvale tõmbama ja õpetajatel el õpetamist segama. USA-s kõrvaldatii üks tüdruk ajutiselt tundidest, sest ta seelik eelik oli liiga lühike – ulatudes vaid kolm sentimeetrit ülevalpoole põlve. Mind on saadetud koju liiga värvilise pluusi luusi tõttu. Poistel seevastu on lubatud ud koolis käia seksuaalse alatooniga riietega, iietega, näiteks kanda poolalasti naise pildiga ildiga särki. Kui poisid kannavad lühikesi ikesi pükse või varrukateta särke, siis see ee on normaalne. Erinevaid riietumisreegleid on märgata ka mujal kui ainult koolis. Näiteks ks eeldatakse, et palaval suvepäeval eaksi sid naised ennast tänaval kombesi peaksid kalt alt katma, kuid on normaalne, et mehed ed käivad ringi palja ülakehaga. Selline kaksikmoraal ei kehti ainult

riietusele. Märkasin Võru gümnaasiumis noorte meedialaagris osaledes, et sealsed tualettruumid olid segatualetid või ainult meeste omad. See on väga uus kool, st peaks olema tänapäevane ja modernne hoone. Tüdrukuidki on seal koolis rohkem. Tekib paratamatult küsimus, kas kool eeldab, et tüdrukud ei taha eraldi tualetti ja privaatsust? Poisid saavad käia tualetis nii, et tüdrukuid pole, kuid vastupidi mitte. Sarnaseid asju on märgata veel mujalgi koolielus. Tüdrukud peaksid õppima näiteks ainult viitele, kuid poistele antakse andeks, kui tunnistusel on ka kolmed. Minultki küsiti 7. klassi sisseastumisvestlusel, et miks on mul tunnistusel üks kolm. Ainult üks! Ja sellele järgnes hämming, et saaks veel aru, kui poisil oleks nii, kuid tüdruku tunnistuselt ei peaks kolmesid küll leidma. Mind häirib, kui poisid lärmavad ja karjuvad tunnis ja nendega ei pahandata kuigi palju. See-eest kui tüdruk natukenegi oma häält tõstab, siis tähendab see automaatselt vastu haukumist ja kooli kodukorrale mitte allumist. Ma näen tihti koolis väikeste poiste kaklusi, mille kohta nenditakse, et nad on ju poisid ning sinna pole midagi parata. Olen näinud ka tüdrukute kaklusi, kuid vaatamata sellele, et need on vaiksemad, viiakse nad siiski kohe õppealajuhataja juurde, sest rusikatega probleemide lahendamine pole ometi ju tüdrukutele sobilik käitumine. Naistele valimisõiguse saamine on igas riigis olnud tähtis sündmus ja verstapost võrdõiguslikkuse saavutamise teel. Eestis said naised alles 1915. aastast alates hakata ülikoolis käima. Neli aastat hiljem said nad valimisõiguse. Aeg on edasi läinud, kuid hoolimata sel-

Illustratsioon: Anette Remmelg

lest, et meil on praegu ülikoolides rohkem naisi kui mehi, saavad nad tööturule sisenedes meestega samaväärset tööd tehes 30% vähem palka. Lisaks eitavad paljud mehed ja isegi naised, et palgalõhe üldse eksisteerib! Naiste tööd ei väärtustata – lasteaia- ja kooliõpetajad tegelevad kõige väärtuslikumaga, kes meil on, lastega, aga selle eest ei saa nad elamisväärset palka. Enamik koolidirektoritest on mehed, õpetajad naised. Kodus teevad harilikult süüa naised – ja tavaliselt väga hästi –, aga restoranide peakokad on valdavalt mehed. Elanikkonnast pooled on naised, aga valitsuses on neid hetkel ainult 13%. Suur osa naistest käib tööl, kuid väga g paljud p j neist teevad lisaks veel lõviosa kodutöödest. Õnneks on see suund muutumas – tänapäeva noored pered jagavad omavahel

kodutöid palju rohkem, kkui nende vanemad seda tegid. Kaksikmoraal valitseb valits isegi suhtumises seksuaalkurit seksuaalkuritöö ohvritesse. Nii kinnitab kõrge kõ politseiametnik avalikult, eet vägistamise ohvrid on ise selles süüdi: sest nad kandsid ebasobivat riietust, olid alko alkoholi pruukinud ja käisid ül ülepea sellises kohas, kus pol poleks pidanud – õhtul hilja pimedal tänaval. 2014 2014. aastal avaldatud uuringu uu järgi peavad ligi l pooled elanikest naissoost seksuaalvägivalla seksuaa ohvrit juhtunus vastutavaks. Meesvastutav te (14% (14%) hulgas on naistega (9%) võrnaisteg reldes enam neid, kes usu usuvad kindlalt, et naiste riietus põhju põhjustab vägistamise ohv ohvriks langemist. Ja mi miks nad ei peakski nii mõtlema, mõ kui juba koolis kinnistat kinnistatakse mõtteviisi, et oma käitumist ja riietust peab muutma tüdruk, mit mitte poiss? Nõnda seisan ma sada aastat hiljem, kui Eesti naised astus astusid esimest korda üle ülikooli läve, üllatavate üllata küsimuste ees: miks isegi tänap tänapäeval peetakse ebaharilikuks suhet, ku kus naine on kõrgemal ametipositsioonil või teenib rohkem kui mees? Miks peaksid peak naised oma riietust muutma mees meeste pärast? Miks arvatakse, et noormeh noormehed ei suuda oma tundeid kontrollida, n nagu oleksid nad mõtlemisvõimetud loomad, mitte inimesed? Mõlema soo esindajate esindajatel peaksid olema võrdsed õigused – nii ni meestel kui ka naistel. Eesti ühiskonnas ühisk ei peaks keegi end katma kinni kellegi k teise pärast ning mitte keegi ei peaks p olema vastutav teise inimese mõt mõtlemise ja käitumise eest. Tegu on noorte ajakirjandusk ajakirjanduskonkursi koha «Noor tegija» auhinnalise I ko võidutööga.

Profile for Noor Tegija

Noor Tegija, detsember 2015  

Noor Tegija, detsember 2015  

Advertisement