Page 3

suured tegi ja d

LK

3

Eesti Energia – laste-, noorte- ja peresõbralike väärtuste kasvulava Mirjam Lindpere välise järelkasvu projektijuht

E

ttevõtte edu võtmeks on ikka inimesed, kes seal töötavad. Töötajate õppimise ja arendamise kõrval on Eesti Energia hakanud enam tähelepanu pöörama töö- ja pereelu tasakaalustamisele ning väärtustamisele. Peame meeles ja tunnustame oma töötajaid ning toetame nende pereelu olulisi sündmusi. Üheks tähtsaks tunnustuseks meie ettevõttele kui laste- ja noortesõbralike väärtuste edasikandjale on Eesti Energiale 2014. aasta lõpus Tallinna spordi- ja noorsooameti poolt omistatud tiitel – Tallinna laste- ja noortesõbralik ettevõte –, mida Eesti Energia 2015. aastal kannab. Lisaks sellele ei saa me ära unustada ka lapsi ja noori, kes meie elu ja tulevikku kujundavad. Eesti Energia on laste- ja noortesõbralikesse väärtustesse panustamise võtnud lausa oma südameasjaks. 2014. aasta üheks noortele ja lastele suunatud suursündmuseks oli Tallinnas Energia Avastuskeskuse taasavamine, mille üheks asutajaks ja suurtoetajaks on Eesti Energia. Avastuskeskus on mõeldud kõigile suurtele ja väikestele teadusesõpradele, mis pakub interaktiivset teadusõpet ja hulganisti põnevat avastamist. See on üks viis võimaldada ka koolidel oma tunde läbi viia laste jaoks palju põnevamal ja kaasahaaravamal viisil. Avastuskeskuses on lausa õpetajatele mõeldud ruumid, kus nad saavad keskuses läbiviidavaid tunde ette valmistada. Uuenenud teadusteemalist perekeskust käis möödunud aastal uudistamas ühtekokku 77 157 huvilist. 2014. aastal tähistas Eesti Energia ka oma 75 aasta juubelit. Sel puhul pakkus ettevõte töötajatele võimalust tulla koos perega uue teemakeskusega tutvuma veel enne, kui avastuskeskus ametlikult avati. See oli töötajatele ja nende peredele eksklusiivne võimalus.

Eesti Energia praktikandid käisid Aidu Veekeskuses matkal (2014).

Tervislike eluviiside edasikandja Eesti Energia peab tähtsaks tervislikkust ning sportlikke eluviise ning me soovime neid väärtusi edasi anda ka omainimestele. Innustame inimesi tervislikke eluviise harrastama, nii oma töötajate kui nende pere seas. Eesti Energia algatatud Narva Energiajooksust on osa võtnud ligi 600 väikest ja suurt energialast. Eesti Energia spordiklubi korraldab töötajatele aastas mitmeid spordivõistlusi ja turniire, alustades jalg-, võrk-, korv- ja sulgpallist ning lõpetades male- või bowling’u-turniiridega. Ikka selleks, et meie töötajad aina rohkem sportlikest tegevustest lugu peaks. Talvespordipäevadel saavad meie suure ettevõttepere töötajad osaleda koos nii oma pisemate kui suuremate pereliikmetega ning neil üritustel jagub võistluspõnevust igale vanusele.

Ida-Virumaal korraldatud suurtel kogukonnaüritustel nagu Energiapäev Narvas ja kaevurite päev Toilas on alati suur tähelepanu ka laste huvitegevustel. Lapsed on kaasatud erinevatesse õpitubadesse, laulu- ja mänguaktsioonidesse, toimuvad eri mõõduvõtmised ning kindlasti ei jää kellelgi ka batuutidel hullamata. Ettevõtte iga-aastastest jõulupidudest võtab üle Eesti osa ligi 3000 last, neist ligi 700 saavad kokku Tallinnas. Jõulupeod on sisustatud meelelahutusliku, hariva programmiga ning kõik lapsed saavad kaasa väikesed kingipakikesed. Eesti Energia on praktika- ja õppebaasiks nii väiksematele kui suurtele õppuritele Mõeldes tuleviku töötajatele, viib Eesti Energia läbi regulaarselt õppekäike.

Foto: erakogu

2014. aastal toimus 21 ekskursiooni Tallinna üldhariduskoolide, Tallinna kutsekoolide ja kõrgkoolide noortele. Väga paljud ekskursioonid viivad energeetikatööstuse südamesse – Ida-Virumaale. 2014. aasta jooksul külastas meie tootmisobjekte üle 1600 õpilase ja tudengi. Teeme koostööd Tallinna reaalkooli ja Tallinna tehnikagümnaasiumi energeetikakursuste raames, kelle tehnoloogiapäevi oleme toetanud. 2014. aastal oli Eesti Energias kokku praktikal 235 noort, neist üle 60 noore oli pärit Tallinnast. 2014. kevadel lõpetas Tallinnas Eesti Energia noorte ettevõtlikkuse programm ENTRUM, kus lõi kaasa 600 noort, nendest üle 200 olid Tallinna noored vanuses 13–17. Noored õppisid kuus kuud kestnud õppeperioodil, kuidas omaalgatatud ideest reaalne tegu sünnib. Noored omandasid uusi teadmisi, said julgustust ise oma elu

juhtimiseks ning avastasid ettevõtlusmaailma oma eriala spetsialistidest mentorite kõrval. Kõige ettevõtlikumaid koolinoori oli lõpugalal tunnustamas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Sellest toredast ettevõtmisest on nüüdseks välja kasvanud rida toredaid ja tegusaid noori ettevõtteid, kes on juba tuule tiibadesse saanud ning edukalt ettevõtluses tegutsevad ning konkurentsi pakuvad. Loe rohkem: www.energia.ee/noored www.entrum.ee

Noorte lugemisprogramm «Loeme valmis «Oma raamatu»» Margit Sellik Tallinna spordi- ja noorsooamet

T

allinna Pääsküla raamatukogu põnev ja uudne lugemisprogramm «Loeme valmis «Oma raamatu»» võitis 2014. aasta Tallinna noortevaldkonna tunnustuskonkursi «Suured teod» auhinna. Räägime Pääsküla raamatukogu juhataja Sille Rossiga, kas ja kui palju noored tänapäeval loevad ning mida üks lugemisprogramm noorele annab. Räägitakse, et noored loevad vähe. Kui palju Teie arvates noored loevad tegelikult? Eks muidugi on noori, kes ei armasta lugeda. Meil käib siin raamatukogus tegelikult aga ka üksjagu selliseid noori, kes loevad palju ning nad käivad lausa igal nädalal uusi raamatuid võtmas, nii et me imestame siin vahel, kuidas nad küll jõuavad kõik need raamatud läbi lugeda. Aga muidugi võiksid noored rohkem lugeda, kuid eks sellega ole keeruline, sest alternatiive, mida vabal ajal teha, on tänapäeval ju väga palju. Kuidas panna need noored lugema, kes lugemist väga ei armasta? Eks seesama 1.–9. klasside lugemisprogramm «Loeme valmis «Oma raamatu»» ongi selline ettevõtmine, mis soodustab lugemist, ja nii palju kui me

oleme saanud koolide kaudu tagasisidet, on osalejate seas olnud palju just selliseid noori, kes juba ise tõsiselt loevad. Need noored on hakanud tänu sellele projektile muret tundma ka oma klassikaaslaste pärast, kes ei loe üldse. Õpetajad on rääkinud, et nad on kuulnud, kuidas noored klassis räägivad omavahel: «Äkki ma soovitan sulle midagi lugemiseks» jne. See klasside lugemisprogramm oligi veidi teistmoodi projekt, sest kogu noortegrupp pidi ühiselt tegutsema. Need, kes rohkem lugesid, hakkasid mõjutama oma eakaaslasi, et ka nemad rohkem lugema hakkaksid. See oligi ilmselt peamine edu võti. Rääkige sellest noorte lugemisprogrammist lähemalt. Selliseid klasside lugemisprogramme on tehtud ju ennegi, aga sellise lõpptulemiga võistlusi, nagu meil oli, pole siiani olnud. Igal klassil oli oma raamat, mida kõik lugema pidid, ning nendel klassidel, kes olid mitu raamatut valinud või kes jõudsid rohkem lugeda, tuli see n-ö oma raamat, mis projekti lõpuks ühiselt kokku pandi, lausa mitmeköiteline. Lugemisprogrammi idee oli selles, et loeti raamat läbi ja siis tehti selle kohta üks A4 formaadis leht, mille vormistamisel mingeid sisulisi piiranguid ei olnud – võis teha nii analüüsi kui lihtsalt kokkuvõtte, väiksemad

joonistasid pilte, osa lapsi tegid lausa ristsõnu raamatute kohta jne. Ühe klassi lehed köideti lõpuks üheks raamatuks kokku, millest saigi nende «oma raamat». Viimases programmis osales lausa 16 klassi. See oli selles mõttes väga hea projekt, et pani noored analüüsima ja loetu üle mõtlema. Isegi kui mõni raamat noorele ei meeldinud, aitas see lugemisprogramm tal arendada eneseväljendusoskust, sest ta pidi oma arvamusi põhjendama.

Pääsküla raamatukogu juhataja Foto: Marili Otstak Sille Ross.

Pääsküla raamatukogu ootab kõiki noori! Kui Sul on mõni idee või mõte, kuidas muuta raamatukogu Sinu jaoks veelgi toredamaks kohaks, siis võta ühendust sille.ross@tln.lib.ee. Loe uudiskirjanduse soovitusi Tallinna keskraamatukogu kodulehelt www.keskraamatukogu.ee/soovitame.

Tundub, et see programm kummutas osaliselt müüdi, et noored ei loe ega taha lugeda. Mis tegi selle programmi nii edukaks ja populaarseks? Jah, see oli tõesti populaarne. Mitmed klassid pidasid lausa koolis tahvlitel arvestust selle üle, kes kõige rohkem, kui palju ja mida on jõudnud läbi lugeda – tekkis omamoodi võistlusmoment. Väga palju positiivset tagasisidet tuli ka lapsevanematelt. Ka õpetajad üllatusid ja rõõmustasid selle üle, kui palju lugemine noori tegelikult huvitab. Võib-olla oligi asi selles, et see andis neile võimaluse teistmoodi eneseväljenduseks, sest ükski tõlgendus ei olnud vale. Praegu oleme korraldamas juba uut lugemisprogrammi ning seekord on see ülelinnaline. Programm alustas juba oktoobris ja kestab aprilli lõpuni. Eks edu taga on ka väga hea

koostöö koolidega. Enamik klasse, kes lugemisprogrammis osalesid, olid just neist koolidest, kes varasemalt olid meie raamatukogu kirjandustundides käinud. Raamatukogu kirjandustunnid on olnud hea viisõppetöö rikastamiseks, ja sealt see hea koostöö alguse ongi saanud. Rääkige laste- ja noortekirjanduse hetkeseisust. Mis oleksid Teie lugemissoovitused noortele? Meil on Tallinna keskraamatukogu kodulehel olemas lausa klasside kaupa raamatute nimekirjad, mille on kokku pannud meie raamatukoguhoidjad, ja see nimekiri on nii pikk, et seda siin üles lugeda ei jõuakski. Sealt leiab kõige paremaid ja värskemaid soovitusi ning kindlasti leidub seal midagi igale maitsele. Millised soovid ja mõtted Teil tulevikuks on? Eks meie unistus olegi see, et lapsed ja noored veelgi rohkem loeksid ja leiaksid tee raamatukokku. Lapsed loevad ju küll tegelikult palju, aga et aina rohkem just noori tuleks raamatukokku – see ongi meie suurim soov. Üks meie üleskutse on ka see, et noored tuleksid raamatukokku ja räägiksid meiega sellest, mida me võiksime koos teha, et raamatukogu oleks noore inimese jaoks veelgi mõnusam ja toredam koht.

Profile for Noor Tegija

Noor Tegija, aprill 2015  

Noor Tegija, aprill 2015  

Advertisement