Page 1

Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet

25. au

gust 2

Noortenädal tuleb RAAMIST VÄLJA

T

allinna noortenädala põneva ja kaasahaarava programmiga saab tutvuda aadressil www.noortenadal.ee. Tule ja vaata, mis Rotermannis toimuma hakkab! Seniks aga uurime, mis on Tallinna noortenädala patroonideks olevaid noori andekaid inimesi innustanud loovusele ning loomingulisusele. Küsimustele vastavad kirjanik ja lavastaja Jim Ashilevi, moekunstnik ja stilist Karolin Kuusik ja muusik Norman Salumäe.

helbepudru seltsis. Sellele peab eelnema üks korralik ja magus uni. Edasi võtan ratta või uisud ning sõidan tööle. Kindlasti meeldiks mulle teha päeval umbes 45-minutiline paus, mille vältel ma kogun end ja uuesti värske peaga tööle hakkan. Mida teed selleks, et ennast raske­ tel hetkedel edasi tegutsema moti­ veerida? Jim: Vahetan rütmi. Lähen jalutama või jooksma. Teen pausi, tegelen millegi muuga. Lõpuks aitab raskest kohast edasi see kõige ebameeldivam nipp – edasitöötamine. Karolin: Psühholoogiliselt raskeid hetki ei meenugi, sest tavaliselt on mitu projekti korraga käsil ja need annavad üksteisele justkui jõudu juurde. Kui ühega ei taha parasjagu sujuda, saan energiat teisest. On füüsilise väsimuse momendid, kuid nende leevendamine on lihtne – hea uni ja aeg vabaks võtta. Norman: Sellistel hetkedel proovin end veenda, et see on mööduv nähtus, ma saan sellega hakkama ja igale laskumisele järgneb tõus. Loomulikult on see pahatihti keeruline, kuid usun, et positiivsust süstides jõuab kindlasti kaugemale. Mõnikord leiab abi ka sõpradelt. Kui see on võimalik, tasub sõbraga oma muret jagada ja küllap selle tulemusel koorem ka kergeneb.

Mis on sind innustanud tegutsema ja unistama suurelt? Jim: Igavus, sõbrad ja eeskujud. Karolin: Usk sellesse, et inimene peaks tegema iga päev seda, mis talle elus kõige rohkem meeldib. Et töötamine oleks kutsuv ja inspireeriv, mitte negatiivne ja piinarikas. Norman: Mingi vahetu emotsioon, mille ma olen saanud kaasa mõnelt kontserdilt, esinemiselt, või siis hoopiski mõni ootamatult leitud muusikapala. Loomulikult mõjub hästi ka vanema kolleegi õlalepatsutus ja kiitus. Mul on vedanud, et mu pere ja lähedased on mind alati toetanud ja innustanud mõtlema suurelt. Olen ka liikumise ja looduse fänn. Tihti ammutan inspiratsiooni öistel tänavatel uisutades või rattaga sõites. Mõnikord tekib võimalus käia Eestimaal ringi erinevates metsades või looduskaunites kohtades – sellistel hetkedel üritan end väljalülitada ja võtta nendest helidest ja piltidest viimast. Kõik eelnev tekitabki suurepärase sümbioosi emotsioonidest, mille valguses edasi liikuda. Millised näevad välja sinu lem­ miktööpäevad? Jim: Kui on hea etendus ja tunnen lavalt maha tulles, et olen endast kõik andnud. Siis ei tule enam õhtul kripel-

dust, et äkki olen liiga laisk olnud. Või sellised päevad, mil panen arvuti kinni, teades, et olen kirjutanud kaks, kolm või lausa neli head lehekülge. Karolin: Mitmekesised ja koos to-

redate inimestega veedetud päevad. Hea seltskond on mu töö juures üks suurimaid väärtusi. Norman: Minu lemmiktööpäev algab päikese, «Terevisiooni» ja kaera-

Mida teeksid siis, kui saaksid olla ühe päeva nähtamatu? Jim: Läheksin kappi ja teeksin: «Uuu!» Karolin: Läheksin vaataksin, kuidas teevad asju vanad kõrgmoe moemajade meistrid. On ju palju salajasi konstruktsiooni- ja käsitöönippe. Selleks tahaks olla nähtamatu kohe mitu päeva järjest! Norman: Tõenäoliselt külvaksin paanikat ja sõidaksin rulluiskudega mööda linna ringi.

Lenna: tuleb olla avatud ja proovida võimalusi, mida antakse reerimine, mis tuli kaasa vana talu ostmisega. Läksin kevadel puidurestaureerimise kursustele ja võtsin oma vana maja aknad kaasa. Nüüd ma siis kodus töötan nende kallal, selline vaikne nokitsemine on väga teraapiline. Kui noorena oli vaja rahmeldada ja oma energiat kuhugi suunata, siis nüüd oskan rohkem hinnata ka võimalust vaikselt keskenduda ja endasse vaadata.

Intervjueeris Urmas Vaher

Hakkasid juba enne kooliminekut laulukooris käima. Kas teadsid juba siis, et sinust peab saama muusik? Olen, jah, alati laulnud, aga koolis tegin ka väga palju sporti. Käisin Tallinnas Mustamäel tollases 54. keskkoolis, kus tookord oli spordikallak. Joosta ja suusatada saime sealsamas kõrval Nõmme metsas, nii et olime hästi palju õues. Ühel hetkel sattusin koos sõbrannadega kergejõustikutrenni ja 15-16-aastaselt hakkas asi minema päris tõsiseks. Samal ajal tekkis ka Vanilla Ninja ja sain aru, et pean tegema valiku. Kui tahad midagi hästi teha, pead sellele pühenduma, ja sport oleks tähendanud viit trenni nädalas – selle kõrvalt enam laulda poleks jõudnud, nii et tegin otsuse ja valisin muusika. Kui Lenna Kuurmaast oleks saa­ nud hoopis sportlane, siis mis ala­ ga ta tegeleks? Ilmselt ei oleks must mitmevõistlejat saanud, olen natuke liiga lühikest kasvu. Tõkkejooks ja kaugushüpe olid lahedad, aga paratamatult ma ei hüppa nii palju kõrgust kui kahemeetrine. Võib-olla oleksin vaadanud ujumise poole. Igatahes on tore, et sain koolis nii erinevaid

Lenna Kuurmaa

Foto: Maiken Staak

asju proovida – tänu sellele tundsin, et mul olid need valikud olemas. Kas leiad laulmise ja pere kõrvalt ka nüüd hobide jaoks aega? Leian ikka, aga pigem vabama graafiku järgi, nii, kuidas sisetunne ütleb. Väikese lapsega olles teed ju endale märkamatult kogu aeg natuke sporti, nii et otseselt kella peale trennis ma ei käi, aga vahel metsas jalutamas või ujumas ikka. Mu uueks hobiks on restau-

Kümme aastat tagasi ütlesid in­ tervjuus, et näed oma tulevikku kindlasti muusikaga seotuna. Kül­ lap see on nii ka praegu? Jah, kindlasti, laulmine on minu töö ja ma armastan oma tööd. Arvan, et praegu saan ma sellest erinevalt aru kui aastal 2004. Nooremana ikka tahad rohkem pürgida ja olla eesrinnas, kuulsusejanu kuklas tõukamas. Olles selle möllu sees juba mõnda aega olnud, tekib tunne, et tahad natuke tagasi tõmmata ja veidi ka kõrvale vaadata. Praegu oma restaureerimistööd tehes tunnen, et miks mitte ei võikski käsitöö olla see asi, mis tulevikus mu elus on pere ja muusika kõrval olulisel kohal. Kui kujutleksid end praegu kooli­ ealiseks, siis mida tahaksid tundi­ de kõrvalt teha?

Mul oli õnn, et sain koolis proovida väga palju erinevaid spordialasid, aga eks igaüks satub natuke erinevasse keskkonda. Tänapäeval ilmselt on noortel rohkem võimalusi tegeleda näitlemise ja filmindusega, just see oleks ka mulle 12- või 15-aastaselt huvi pakkunud. Mida soovitaksid noorele, kel pole veel selget sihti, mida oma ajaga teha? Mina leidsin lapsest peale laulnuna oma kutsumuse varakult. Kel aga see nii lihtsalt ei tule, peaks lihtsalt proovima võimalikult palju erinevaid asju. Kõigil on miski, mis sütitab ja tekitab põnevust. Võta lihtsalt sõber või sõbranna kaasa, käi kursustel, laagrites, trennides ja proovi ära tunnetada, mis on õige. Tuleb olla avatud ja proovida kõiki võimalusi, mida antakse. Lenna esineb noorte vaba aja messi No Vaata tasuta suurkontserdil 10.09 kell 20.00 Rotermannis. Koos Lennaga astuvad suurel laval üles Marten Kuningas, Wilhelm, Rasmus Ränd­ vee & Facelift Deer ja Artjom Savitski.

Vaata lisaks: www.noortenadal.ee

014 Raamist välja noortenädal Uks Noorte Tulevikku Rulatatav linnaruumi­mööbel Loominguline kunstikohvik Noored ruumikujundajad Lk 2

Loov ooper Estonia hoolitseb erinevate põlvkondade muusikaliste elamuste eest Rahel Otsa

Lk 3

muusika ja film Raamist välja bändimuusika! MTÜ Noortebänd

Just Film Tallinna noortenädalal Mikk Granström

Lk 4

animatsioon ja loovus Animatsioon – kaasaja parim sõnumiedastaja Elo Liiv

Lk 5

jooksuga jooksma! Noored, kohtume rahvaspordiüritustel! Stella Täht

Lk 6

loovalt liikuma Võimlemisklubi Piruett – sobiv treening ja kaunis rüht kõigile Minna Kilumets

Free Flow Studio – tantsides Eestisse Kaisa Kattai

Lk 7

NoorsootÖÖS ON TÄHTI NoorsootÖÖS ON TÄHTI Heili Griffith

Erasmus+ programm loob sildu ja toob noorte­ valdkonda lisaraha Annika Teder

Lk 8


ortenä da l no a j l S Ä U v t M is A m V a Ra AR Uks noorte tulevikku LK

2

Aune Marjapuu «Uks noorte tulevikku» projektijuht Tallinna linna noortevolikogu aseesimees

O

lenemata faktist, et tegemist on järjekordse grafitiprojektiga, on sündmuse formaat siiski täiesti erinev. Seekord ei valluta noortevolikogu suurt seina, vaid teeb grafiti toaustele, mis saavad elu ja lähevad ajalukku kui esimesed supergraafika* uksed. Tallinna noortenädala eel, 7. septembri õhtul võib Rotermanni kvartalis kohata ilmetuid ja kaootiliselt paiknevaid uksi. Juba 9. septembril saavad need kuus täiesti tavalist toaust uue näo. Kunstnikud, kellel on võimalus olla Eesti esimeste supergraafiliste uste autoriteks, said valitud eelneva konkursi põhjal. Oluline oli kunstniku huvi ja varasemad tööd, kuna iga uks on eriline ja ainulaadne, kandes endas kindlat mõtet. Uste teemad on valitud lähtuvalt noortenädala sündmustest ja Tallinna linna noortevolikogu aastateemadest. Uksed valmivad otse pealtvaatajate silme all. Valmis ukse saab endale soetada heategevuslikul oksjonil, mis toimub sama nädala reedel ehk 12. septembril. Samaaegselt toimub ka Tallinna linna noortevolikogu Facebooki lehel virtuaalne oksjon, kuhu igaüks saab jätta oma hinnapakkumise. Ustest saadav tulu panustatakse supergraafika arendamisse Tallinnas. Vahemaa ideest ürituseni on üüratu ja teguderohke, kuid sündmus «Uks noorte tulevikku» ei ole enam valgusaasta kaugusel. Kohtume juba 9. ja 12. septembril Rotermanni kvartalis!

* Supergraafika on seinakunst sodimise ja vandaalitsemiseta.

Tallinna linna noortevolikogu on Tallinna linnavolikogu juures tegutsev 21 pealinna noorest koosnev osalus­ kogu, mis seisab noorte õiguste eest Tallinna tasandil.

Loominguline Kunstikohvik Tallinna noortenädalal Keiti Liivas

9. ja 10. septembril on Tallinna noortenädala raames kõigile kunstihuvilistele noortele avatud loominguline Kunstikohvik. Kunstikohvikus toimub erinevaid meisterdamis-, maalimis- ja joonistustöötubasid, mida juhendavad Sally Stuudio kunstikooli 4. astme õpilased. Ideeks on luua noortele võimalus tegeleda kunstiga vabas loomingulises õhkkonnas, innustada neid tegelema

kunstiga ka edaspidi ning näidata, et igaüks võib olla kunstnik. Lisaks on kohviku külastajatel võimalik end harida erinevates kunstivaldkondades ja -stiilides. Õpetatakse nii ekspressiivse portree maalimist, popkunsti, fantaasiat proovile paneva linnavaate ning krokii joonistamist kui ka unenäopüüdja meisterdamist. Ühistööna valmib kohvikus skulptuur taaskasutatavatest materjalidest. Kohvikus pakutakse meisterdami-

se kõrvale teed, kohvi, kooke ja saiakesi ning tasuda tuleb vaid kohvikus veedetud ajaga! Töötoad vahetuvad ning lauad kaetakse igal täistunnil. Valminud töödest tehakse näitusmüük, lisaks saab müüa ka varem valminud loomingut. Kunstikohvik on Tallinna noortenäda­ lal avatud 9.–10. septembril Roter­ manni kvartalis kell 16–21. Leiate meid Kalevi kommipoe eest!

Noored ruumikujundajad Noorte arhitektuuritöötoad Rotermannis

Siiri Treufeld, Epp Vahtramäe Linnalabor

A

valiku linnaruumi kvaliteet sõltub muuhulgas sellest, kui palju märkame lapsi ja noori linnaruumis liikumas ja tegutsemas. Kunagine Bogota linnapea Enrique Peñalosa on öelnud: «Lapsed on justkui indikaatorliigid. Kui suudame ehitada hea linna laste jaoks, saame hea linna kõikide inimeste jaoks.» (Peñalosa, Ives, 2004*) Seda mõtet edasi arendades oleme veendunud, et avaliku ruumi planeerimist peaksime alustama nimelt laste ja noorte huve silmas pidades. Noored on väga loovad ja koostööaltid, neid on võimalik juba varakult otsustusprotsessidesse kaasata ning seeläbi neile sobivamat keskkonda kujundada. Osalemine omakorda aitab kasvatada neist elukeskkonna osas vastutustundlikud kodanikud.

Üks võimalus kaasamõtlemise ja aktiivse aruteluga linnaruumi puudutavatel teemadel noorte loovust arendada on osaleda 8.–9. septembril Rotermanni kvartalis Tallinna noortenädalal Linnalabori arhitektuuri töötubades. Rotermanni kvartal on Tallinnas ainulaadse arhitektuuriga terviklik linnaruum ja potentsiaalne äripiirkond, kuid piiratud ligipääsu tõttu on ala praegu suhteliselt suletud ja ümbritsevast linnakeskusest eraldatud. Töötubade käigus otsitakse koos noortega Rotermanni kvartalile uusi ideid. Noorte valmistatud maketid pannakse üles Rotermanni keskuse aatriumi, kuhu need jäävad kõigile vaatamiseks ka pärast Tallinna noortenädalat. Esimene arhitektuurikonkurss koolinoortele Lisaks töötubadele korraldab Linnalabor koos Arhitektuuri Huvikooliga noortenädala raames Eestis esmakordselt spetsiaalselt 12–17-aastastele koolinoortele mõeldud arhitektuurikonkursi. Konkursi eesmärk on suunata noori rohkem tähelepanu pöörama neid ümb-

ritsevale ruumile, selle omadustele, detailidele ja puudustele. Kutsume üles olema loovad ja uuenduslikud. Konkurss kestab kaks nädalat, võitjad saavad auhinnad ning kõiki töid saab näha eraldi näitusel. Konkursi tingimused avalikustatakse 8. septembril Linnalabori ja Tallinna noortenädala kodulehel. 8. ja 9. septembril toimuvad Rotermanni aatriumis lisaks ka õpetajatele mõeldud töötoad, kus tutvustatakse konkurssi ja võimalusi sellel osalemiseks. Noorte kaasamine elukeskkonna kujundamisel juba varakult on oluline, sest just nemad on linna kasutajad ja elanikud ning tulevased arhitektid, urbanistid, linnaplaneerijad ja -korraldajad. Ootame kõiki huvilisi osalema Tallinna noortenädalal Linnalabori arhitektuuri töötubades ja noorte arhitektuurikonkursil! Lisainfo: www.linnalabor.ee/ruumiharidus www.noortenadal.ee. * 2004, Peñalosa, E., Ives, S. «The Politics of Happiness». Yes! Magazine http://www.yesmagazine.org/issues/ finding-courage/the-politics-ofhappiness

Rulatatava linnamööbli ideekavand.

Rulatatav linnaruumimööbel Tallinna noortenädalal Risto Kozer

R

ulatatava linnaruumimööbli idee sündis eeskätt soovist luua Tallinna avalikku ruumi midagi eksperimentaalset, kuid samas funktsionaalset, mida nii tavainimene kui rulataja saaks erineval otstarbel kasutada. Duaalse kontseptsiooni eesmärk on luua vormilt orgaaniline objekt, millel saaks istuda, kuid samas rulaga trikitada. Viimasel ajal on väga palju räägitud jalgrattakultuuri edendamisest ja jalgrattast kui ühest vahetumast liiklemisvahendist linnaruumis, mis on kahtlemata väga hea. Selle teema käsitlemisel on olulise ruumikogemuse tunnetajana sootuks eemale jäetud rulatamine kui vana linnaruumidistsipliin. Tegelikult on rulatamine linnaruumi tunnetamisele oluliselt lähemal. Plaanis pole luua tavalist väikeob-

jekti, mida võib kohata rulaparkides ja väljakutel. Pigem on soov rulatatava linnaruumimööbliga rajada Eesti avalikku linnaruumi täiesti uus, eksperimentaalne ja kestlik dimensioon, mida nii linnarahvas kui rulataja saaks füüsiliselt kasutada. Materjalidena kasutatakse veekindlat vineeri, mis vastavalt graafilise disaineri kavandile kujundatakse kromaatiliste toonidega. Samuti on plaan rulamööblile luua juurde ökoloogiline aspekt, integreerides sellesse lihtsamat sorti haljastust. Rulatatav linnaruumimööbel on sõitjatele avatud Tallinna noortenädalal, 8.–12. septembrini Rotermanni kvartalis. Nädala kulminatsioonina toimub 12. septembril Rotermannis samal linnaruumimööblil rulavõistlus, millest saavad osa võtta kõik huvilised. Pärast seda toimetatakse rulamööbel avalikuks kasutamiseks peagi selguvasse asukohta.


3 loov ooper Estonia hoolitseb erinevate põlvkondade muusikaliste elamuste eest LK

Rahel Otsa rahvusooper Estonia noortetöö juht

T

allinna südames asuva suure kollase maja nime teavad kõik juba üsna noorest east. Veidi vähem teatakse aga seda, et suursuguse nimega ooperi- ja balletiteatrisse on lapsed oodatud veel enne seda, kui nad selle maja nimegi öelda oskavad. Ooperit ja balletti on alati peetud pigem elitaarseteks kunstiliikideks. Ooperiteatrisse ei tulda teksades, etenduse ajal ei saa süüa popkorni ja kogu majast õhkub suuremat pidulikkust kui paljudest teistest hoonetest. Oluline ei ole aga mitte ainult ooperiteatri vorm, vaid ainukordne elamus, mida laval nähtust saab. Sünnib ju etendus igal õhtul uuesti sadade inimeste – lauljate, tantsijate, muusikute ja publikule nähtamatuks jääva lavataguse rahva – abil. Peamiselt teatakse ooperiteatrite repertuaarist võimsaid ja traagilisi täiskasvanutele mõeldud lavastusi. Tegelikult kannavad kõik ooperiteatrid üle maailma suurt hoolt nooremale põlvkonnale muusikaliste elamuste pakkumise eest. Mitmekesine haridusprogramm noortele Noortele suunatud programm on rahvusooperis Estonia mitmekesine ja pakub erineval tasemel kaasalöömisvõimalust igas vanuses lastele ja noortele. Teatrilaval antakse etendusi, millele on saalis istudes põnev kaasa elada. Haridusprogrammi kavas on aga mitmed ooperi- ja balletiteatrit tutvustavad lühemad projektid, mis pakuvad lisaks pealtvaatamisele ka osalemisrõõmu. Rahvusooper Estonia noortetöö osakonna üheks eesmärgiks ongi pakkuda lastele võimalust erineval moel muusikateatrist osa saada, toetades nii lapsevanemaid kui ka õpetajaid järelkasvu mitmekülgsel harimisel. Uus ja põnev hooaeg rahvusooperis Mida siis Estonia 109. hooaeg pakub? Kõik lapsed, kes juba kooliteed käivad, on oodatud etendusi nautima suurde teatrisaali. Kui noorem publik elab kindlasti kaasa «Pipi Pikksuka», «Lumivalgekese ja 7 pöialpoisi», «Coppélia», «Pähklipureja», «Printsi ja kerjuse» ning 14. novembril esietenduva «Uinuva kaunitari» seiklustele, siis põhikooliealist publikut ootame tutvuma veidi tõsisema sisuga ooperite ja ballettidega. Esimeseks külastuseks sobib kõigile teatriseiklus «Aken ooperi- ja balletimaailma», milles tunni vältel ooperi- ja balletisolistide, orkestri ja koori abil mõlemat žanrit lähemalt tutvustatakse. Sel talvel võtame endale ka auahne ülesande tutvustada noorele publikule üht sõnateatri enimjutustatud lugu, tuues lavale Maria Suomineni näidendi «Väike prints Hamlet». Lavastaja käe all muutub tekst hoogsaks ja fantaasiaküllaseks lavastuseks, milles ei puudu ka jõuluaega sobiv sõnum. Nii meie kodulehekül-

«Pähklipureja».

jelt kui ka igal aastal välja antavast laste- ja noorteetenduste infovoldikust leiab huviline soovitused, millisest vanusest alates millist etendust vaatama tulla. Arvestada tasub kindlasti sellega, et iga laps on erinev ning palju sõltub eelnevast kogemusest ja teadmistest. Teatriblogi noortele Kindlasti tasub teatris nähtu lastega pärast etendust läbi arutada. Piisava info andmine enne etendust on muidugi samuti ülioluline. Arutelu sellest, mida nähti ja milliseid tundeid see tekitas, aitab noorel teost mõista ja erinevate vaatenurkade alt paremini tundma õppida. Üks võimalus on oma arvamus kirja panna Noorte Teatriblogisse – www.noorteteatriblogi.ee. Tegemist on keskkonnaga, kuhu ootame kuni 26-aastaste noorte arvamusi Estonias nähtud etenduste kohta. Veebilehelt leiab juhatavad küsimused, mida arvustuse kirjutamise juures toeks saab võtta, ning oma arvamuse kujundamisel on kindlasti huvitav lugeda ja kommenteerida teiste postitusi. Sel sügisel on tulemas gümnaasiumiealistele noortele mõeldud esseekonkurss, mille paremaid töid auhinnatakse ja hiljem kindlasti blogist lugeda saab. Rahvusooper Estonia – kõigile midagi! Esimest korda muusikateatri etendusele sattudes võib lastel tekkida mitmeid küsimusi. Miks nad nii naljakalt laulavad? Miks meestantsijatel sukkpüksid jalas on? Miks üks laul nii pikk on? Kuidas nad varvaskingadel püsti püsivad? Rahvusooper Estonia haridusprojektide eesmärgiks ongi noorele publikule muusikateatri põnevat maailma lähemalt tutvustada ja neile küsimustele vastused anda. Kõige noorematele muusikahuvilistele on mõeldud «Kontsert kõige pisematele», millest ootame osa saama kuni kolmeaastaseid lapsi koos vanematega. Kontserdi ajaks laotatakse talveaia põrandale suur tegelustekk, millel lapsed saavad mängida ning keelpillikvarteti esitatavate palade saatel kaasa laulda ja tantsida. Lasteaia vanemaid rühmi ja algklasse ootame osa saama programmist «Hunt ja seitse kitsetalle», mille käigus tutvustatakse lastele etenduse sündi muusikateatris ning seejärel lugu koos publikuga läbi mängitakse. Põhikooliealistele noortele räägime juba lähemalt ooperist ja balletist. Programmis «Päikesekuningast Kratini» tutvustavad Eesti Rahvusballeti solistid ajaloolisi ja uuemaid balletinumbreid ning näitavad eri ajastute kostüüme. Noortele ooperiteatri huvilistele on aga mõeldud «Ka ooper kõlab tuttavalt», kus mängulise viktoriini käigus saab selgemaks nii see, kuidas ooperiteatrisse tulles käituda, kui see, kuidas ilma mikrofonita üle orkestri laulda ning mida üldse ooperiteatris kuulata, vaadata ja nautida. Aktiivsemaid noori ootame liituma vabatahtlike programmiga WANTED!, mille kaudu saab ooperiteatri tegemistega eriti lähedalt tutvuda. Programmis osalejad näevad teatrielu telgitaguseid ja tutvuvad majas töötavate inimestega. Lisaks on neil võimalus lüüa kaasa erinevatel üritustel ning muidugi külastada etendusi. Suurde Tallinna südames asuvasse majja on oodatud sisse astuma igas vanuses lapsed ja täiskasvanud ning üks on kindel, ooperiteatrist ei lahku ilma emotsioonita keegi. Lähemat infot lastele ja noortele mõel­­ dud tegevuste kohta rahvusooperis Estonia leiab aadressilt: www.opera.ee/ noortetoo/ ja Facebookist rahvusooper Estonia Juniori leheküljelt.

«Kontsert kõige pisematele».

«Tuhkatriinu».


muusik a ja f il m Raamist välja bändimuusika! LK

4

MTÜ Noortebänd

R

ääkides bändidest, kerkib paratamatult silme ette harjumuspärane raamettekujutus trummide, bassi, kitarride ja laulu omavahelisest kooslusest. Jäägu need bändid aga raami sisse või välja, Noortebänd ootab kõiki artiste Harjumaa ja Tartumaa Noortebändi konkursi demovooru. Osalemiseks peab bänd koosnema vähemalt kahest kuni 26-aastasest liikmest, kes kõik muusika loomisest laval aktiivselt osa võtavad. Sämpleri nuppude vajutamine ja efektiploki või süntesaatori nuppude keeramine sobib sama hästi kui kitarrimäng; laulmine on sama hea kui räpp või joodeldamine jne – loovusel ei ole piire.

Konkursil osalemise tingimus on ka esitatava muusika omaloomingulisus. Teiste artistide lugudega on küll hea oma muusikalist sõnavara laiendada, kuid demovooru on oodatud siiski noortebändide omanäolised ja originaalsed väljendused, mis nende enda muusikalist olemust kajastavad. Juba toimunud piirkondlikelt konkurssidelt on sel aastal edasipääsu Noortebänd 2014 konkursile kindlustanud Posõ (Läänemaa), St. Of Dreams (Raplamaa), Von Dorpat (Tartumaa), The Werg (Saaremaa) ja Tori Hobune (Pärnumaa), kes osalevad ka Eesti Rütmimuusika Liidu läbiviidavas Bändilabori mentorprogrammis. Septembris algab registreerumine Noortebänd 2014 demovooru, mis kes-

info Registreerumine ja täpsem informatsioon: www.noorteband.ee Piirkondlikele konkurssidele registreerumine kestab augusti lõpuni. Noortebänd 2014 demovoor kestab septembri lõpuni. Noortebändide kontserdid toimuvad

• Harjumaa konkurss 8. ja 9. septembril Tallinna noortenädalal Tallinnas Rotermanni kvartalis. • Tartumaa konkurss 21. septembril Tartus Genialistide klubis.

tab 1. oktoobrini. Rahvusvaheline žürii valib laekunud demodest välja 20 paremat, kes lisaks piirkondlikelt konkurssidelt valitutega saavad kutse eelvoorudesse ning asuvad omavahel lavadel mõõtu võtma. Sel aastal on au-

hinnafondis esinemiskutseid Tallinn Music Weekile, Jazzkaarele, Viljandi pärimusmuusikafestivalile, Uue Maailma Tänavafestivalile, Eesti hiphopifestivalile ja Õllesummerile. Auhindade nimekiri täieneb kodulehel sügiseks

Just Film Tallinna noortenädalal Mikk Granström Just Filmi juht

J

uba viiendat korda on Just Film oma filmiprogrammiga väljas Tallinna noortenädalal. 8.–12. septembrini tuleb Coca-Cola Plaza kinos näitamisele viis suurepärast filmi ja võib öelda, et filmiprogramm on lai nagu Benny Hilli naeratus. Kindlasti on üheks üllatajaks sakslaste samanimelise raamatu põhjal vändatud film «Märgalad» («Wetlands», Saksamaa 2013). Peategelane Helen peab end elavaks intiimhügieeni eksperimendiks. Pärast piinlikku raseerimisõnnetust satub neiu haiglasse, kus ta haiglakoridorides aega parajaks tehes meenutab oma kulinaarseid eneserahulduseksperimente. Nagu ka filmi peategelane, väljendab «Märgalad» igasuguste reeglite suhtes totaalset vastumeelsust ja ülevoolavat mängulisust, tehes sellest filmist teekonna, mis on üheti lõbus, kuid samas ka täiesti nilbe. Hoopis teistmoodi eneseleidmisest räägib Brasiilia film «Kuidas ta välja näeb» («The Way He Looks», Brasiilia 2014), kus pime noormees kohtub endalegi ootamatult oma hingesugulasega, kellega tekib ilus ja armas suhe. Film mõjub vaatajale värskendavalt kui suvine vihmahoog, mis paneb meid mõtlema asjade üle, mis meid ühendavad ja eristavad. Briti koguperefilm «Külg külje kõrval» («Side by Side», Suurbritannia 2013) on südamlik teos. Lugu räägib sellest, kuidas õde ja vend on jäänud maailma omapäi ja peavad hakkama saama igapäevaste katsumustega, leidma oma tee ja saama aru, mis on õige ja mis vale. Tegu on kindlasti 2013. aasta ühe kõige parema ja südamlikuma koguperefilmiga, mis oma ilusa pildikeele, suurepärase näitlejatöö ja võrratute rollidega läheb südamesse kõigile. Kindlasti läheb väga paljudele südamesse ka film «Lühiajaline 12» («Short Term 12», USA 2013). Eelmisel aastal Just Filmi parimaks filmiks kuulutatud südamlikku lugu on võimalik taas nautida Tallinna noortenädala raames. Režissöör Destin Cretton võlub selle juukseotsteni liigutava draamaga lastehooldekodu töötajatest ja elanikest. Filmi on tasakaalustatud süngelt südamliku huumoriga ning see räägib ühiskonna tumedatest teemadest läbi kannatajate emotsioonide ja näoilmete, mitte reaalse vägivalla näitamisega. Filmi ilu ei seisne mitte visuaalses esteetikas, vaid tegelaste siiras, ebatäiuslikus lihtsuses ja puhtuses, millega nad vaikselt hinge hiilivad.

Just Film kutsub kõiki koole, klasse, lapsi ja noori noortenädala raames Coca-Cola Plazasse filme vaatama. Kiiremad saavad endale koha bronee­ rida, kirjutades justfilm@poff.ee. Noortenädala raames on Just Filmi linastused kõigile tasuta.

Kaader filmist «Kuidas ta välja näeb».

Kaader filmist «Märgalad».

veelgi, samuti leiab sealt täpsemad osalemistingimused ja registreerumisvormi. «Ootame rohket osavõttu, sest just teie pärast, noored muusikud, me seda konkurssi korraldamegi, et üheskoos rikastada Eesti muusikat ning tutvustada seda välismaalgi,» ütles konkursi peakorraldaja Märt Truman ning lisas, et konkurss on hea raam, mis aitab uutel artistidel välja tulla, maailma vallutada ja kõikjal publikut võluda. Viimaste aastate Noortebändi konkursil osalenud ja juba tuule tiibadesse saanud ansamblite seast leiab sellised nimed nagu Tenfold Rabbit, Frankie Animal, Ziggy Wild, Sibyl Vane, Wilhelm, Slippery Slope, The Boondocks ja veel paljud teised.


a nim atsioon ja loov us

LK

5

Animatsioon – kaasaja parim sõnumiedastaja Elo Liiv Nukufilmi Lastestuudio juhataja

E

nne kui hakkad midagi looma, on su ees valge leht. Kõik need fragmendid, mida maailmast tead, on võimalik animatsiooni abil valge paberilehe peal elama panna. Sa saad luua oma elava maailma – nii tutvustab animatsiooni režissöör Mait Laas. Mis on animatsioon? Animatsioon on illusioon liikumisest, mis on loodud staatiliste piltide järjestikuse esitamisega. Filmi tootmises tähendab see tehnikat, kus iga filmikaader on loodud ja töödeldud eraldi. Pole suurt vahet, kas need kaadrid on loodud arvuti abil, pildistades joonistust või maali või muutes järjest mingi objekti asendit. Kui need kaadrid kokku monteerida ja filmina taasesitada, tekib illusioon pidevast liikumisest. Möödunud on veidi rohkem kui 100 aastat esimestest filmilinastustest ja juba oleme harjunud elama «liikuvate piltide» maailmas. Kuid vähe mõeldakse, et meie igapäevase elu vi­ suaalse tausta kujundavad inime­ sed, kes oskavad animeerida. Kuidas nii? Aga vaadake korra enda ümber – reklaamid linnaruumis, arvuti- ja elektroonilised mängud, telefonide äpid, elektroonilised sünnipäevakaardid, liikuvad logod, interneti kodulehed, lisaks erinevates teadusharudes kasutatavad simulatsioonid ja koolihariduses populaarsust koguvad digitaalsed tööriistad, metoodilised õppevahendid... Animatsioonist on saanud kogu multi­ meedia üks alustala, mille seaduspärasusi ning võtteid kasutavad kõikvõimalikud eksisteerivad visuaalsed meediumid ja infoallikad. Üks asi on osata lugeda visuaalseid sõnumeid, teine on oskus neid ise luua Massimeedia ja interneti levikuga on hädavajalik tutvustada võimalusi orienteerumaks tänapäeva meediumite struktuuris, taotlustes ja toodetud info­ hulkades. Animafilm on visuaalmeedia õppemeetodina üks tõhusamaid, sest animatsioonfilmis põimub kõik – erinevad kunstiliigid ja väljendusvahendid, loojutustamisoskus, fantaasiaküllane ja innovaatiline mõtlemine, loodud tegelastele insenertehnilise lahenduse otsimine ning ka oma väljamõeldu tutvustamine tulevastele vaatajatele. See kõike ühendav omadus annab animatsioonile eelise olla üks parimatest tööriistadest, et õppida visuaalselt «sõnumdama» – oma nägemuste realiseerimiseni, simulatsioonini, sotsiaalse sõnumi edastamiseni. Nii nagu tavaline keel koos kirjakeelega kujuneb kollektiivis, teeb seda ka visuaalne keel. Kaasaeg on andnud võimaluse sümbolite, märkide, piktogrammide – mitmekihilise tähendusega visuaalide ülikiirele levile. Neid mõistetakse rahvusvaheliselt, haaratakse lennult tähendusi, vajadusel täiendatakse ning jagatakse edasi. Eriti tormiliselt sünnib selliseid kriisiolukordades ja inimeste poolt, kes pole nõus kriisi lahendama vägivalla ja relvade teel. Sel het­ kel saab märgist võitlev ja sotsiaal­ se sõnumiga visuaalne relv, mis võib ühendada ja kujunda tervete miljo­ nite arvamusi, meelsust. Sellisel relval on tänapäeval palju suurem jõud kui trükisõnal või sõjaväel eales oleks. Õpetajakoolitused on õpilaste võti tulevikku Kahjuks pole kõik Eestimaa piirkonnad sellise kirjaoskuse arendamise võtmes võrdses olukorras. Võrreldes riigi tõmbekeskustega, on Eesti piirialad üha kehvema majandusliku seisu tõttu keerukate valikute ees, suureks küsimuseks on, kuidas tagada lastele ja noortele konkurentsivõimeline audio­

Kuressaare Animapäevade töötuba, Kuressaare Ametikool 2013.

Foto: SA Unitas

töös SA Unitasega läbi gümnaasiuminoortele mõeldud SinuFilm õppe­ programmi, mis sisaldab ajaloo, inimõiguste ja stereotüüpide teemalist seminari, filmi- ja animatsioonitöö­tube ning ööloengut koos valminud filmide esitlusega. Õpitubade eesmärk on tõsta noorte teadlikkust inimõiguste kaitse ja ajaloolise mälu vajalikkusest, aidata kaasa erinevate rahvusgruppide lõimumisele ja stereotüüpide nihutamisele. Nukufilmi Lastestuudio – kes me oleme?

Foto Nukufilmi Lastestuudio erakogust.

visuaalse kirjaoskuse õppeks vajalik keskkond ja õpe ise. Kuni õpetajad on õpivõimelised ja inspireerivad, seni pole midagi kadunud. Kõik on võimalik, kui on soovi ja tahtmist ning lõppude lõpuks on igasuguse visuaalse kujundi, sealhulgas ka animafilmi alus – lugu. Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakonna kodule-

hel seisab suurelt tekst: Kogu filmimaailma häda on heade lugude puudus. Tallinna noortenädala meediaprojekt «Stereotüüpidest välja!» 8.–12. septembrini, Tallinna noortenädalal, viib Nukufilmi Lastestuudio koos-

Oleme 13 aastat kire ja missiooniga kündnud animavagusid Eesti haridusmaastikul, pakume sisukaid kursusi õpilastele, loovust arendavaid täiendkoolitusi õpetajatele ja innustavaid töötubasid huvilistele. Nukufilmi Lastestuudio on Eesti esimene ja seni suurim õpikeskkond, mis on avatud kõigile animatsiooni alusharidust omandada soovijatele. Oleme aktiivsed osalised ühiskondliku kaaluga ettevõtmistes, korraldame ja aitame korraldada konkursse (Anima­tiiger), sellel aastal juba kolmandat korda toimuv Priit Pärna Animafilmifestival ning teist korda toimuvad Kures­saare Animapäevad. Lisaks toetame heategevuslikus korras ja projektide abil vähekindlustatud peredest pärit noorte animaõppe võimalusi.

Nukufilmi Lastestuudio Meie südameasjaks on animatsiooni vald­ konna igakülgne edendamine, animat­ sioonialase hariduse arendamine ja ani­ matsiooni kui väga võimalusterohke ja valdkonnaülese töövahendi tutvustamine nii Eestis kui välismaal. 2014/2015 õppeaastal toimuvad stuudios mitmed huvitavad kursused, registreerimine on avatud. www.nukufilmilastestuudio.ee

Sihtasutus Unitas Meie missioon on totalitarismist puuduta­ tud ühiskondade sisemine ja omavaheline lepitus. Sihtasutus keskendub peamiselt uuenduslikule teavitus- ja haridustööle lähiajaloo ja inimõiguste valdkonnas. www.unitas.ee

Oleme küll orienteeritud kõrgetasemeliste filmide loomisele, kuid kasutame animaõpet ka kui asendamatut tööriista ühiskonna valuliste teemade analüüsimisel ning aitame inimesi nende seisukohtade visualiseerimisel. Eelmisel aastal viisime koos Väitlusseltsiga läbi Noortenädala kolmepäevase suurürituse «Vabaduse Foorum».


LK

6

Jooksug a Jooksm a!

Noored, kohtume rahvaspordiüritustel! tele. 7-kilomeetrine rada, mida saab läbida kas käies, kepikõndi harrastades, ajavõtuta või ajavõtuga jooksul, on kõigile jõukohane. Igale SEB Maijooksule on kutsutud esinema hurmuritest meeslauljad, kes lisavad päevale veelgi särtsu.

Stella Täht MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi sekretariaadi juht

S

pordiürituste Korraldamise Klubi kutsub noori aktiivselt osa võtma rahvaspordiüritustest, sest aktiivsed noored suudavad paremini silma paista nii koolis, kodus kui ka sõprade seltskonnas. Ühtlasi on rahvaspordiüritused noortele mõnusaks kohtumispaigaks, kus koos toredalt aega veeta ning üksteiselt mõõtu võtta. Aktiivsetest noortest saavad kiiresti eeskujud oma eakaaslastele ja spordiüritustelt on lihtne leida sõpru, kellega huvialad kattuvad. Tänapäeval leiavad noored hulgaliselt võimalusi meelepärasteks tegevusteks, millest üheks võiks kindlasti olla aktiivne liikumine. Liikumisüritustel saavad kokku koos liikumise rõõm ja uhkusetunne eneseületusest, mis loob positiivset energiat pikaks ajaks. Eneseületus tõstab noorte enesehinnangut ja kasvatab julgust elus korda saata ka algselt võimatuna näivat. Ühe sammu astumine tervisespordirajal võib olla väga suur samm elus, veel toredam on need sammud astuda koos sõpradega!

Narva Energiajooks Narva Energiajooks on Eesti piirilinnas Narvas toimuv spordisündmus, mille eesmärk on innustada inimesi tervisespordiga tegelema ning tõsta Ida-Virumaa tähtsust Eesti kultuuri- ja spordielus. Paljud 7-kilomeetrisel käimise või jooksudistantsil osalejad satuvad niivõrd jooksuvaimustusse, et otsustavad Narvas läbida ka poolmaratoni. Nii lühemal kui ka pikemal rajal näevad osalejad imelist Narvat, kuhu tekib soov ikka ja jälle tagasi tulla. Narva Energiajooks on omamoodi integratsiooniprojekt, kus eesti keelt kõnelevad noored kohtuvad vene keele kõnelejatega ja kus linnakülastajaid tabab kultuur, millesarnast mujal Eestis ei näe. RMK Kõrvemaa neliküritus Olümpiajooks.

Foto: Hendrik Osula

SEB Tallinna maraton Viimase viie aasta Eesti ja Baltimaade suurima osalejaskonnaga jooksu- ja rahvaspordisündmus SEB Tallinna Maraton ootab üha enam noori pealinna tänavatele liikuma. SEB Tallinna Maraton on tõeline jooksupidu, kuhu koguneb osalejaid kõikidest vanuseklassidest. Selle ürituse pikim distants on maraton, kuid liikumisharrastuse alles avastanud osalejad võivad alustada 10 km käimise või jooksu distantsiga. Sealt edasi saab juba proovida poolmaratoni ning järgmiseks eesmärgiks seada maratoni läbimise. Peaasi, et valitaks endale jõukohane distants ja tempo, sest nii säilib rõõm liikumisest. Boonuseks on kindlasti see, et kõik SEB Tallinna Maratoni lõpetajad saavad Tallinkilt supersoodsa reisipakkumise neljale Soome või Rootsi. Mis saaks olla parem, kui pärast jooksu end premeerida toreda merereisiga pere või sõprade seltsis. Nike noortejooks Nike Noortejooks on sel aastal esmakordselt SEB Tallinna Maratoni raames korraldatav spordi- ja meelelahutusüritus spetsiaalselt noortele, kellel vanust 13–25 aastat. Nike Noortejooksu idee kujunes välja olukorrast, kus palju korraldatakse lastele suunatud üritusi, kuid vahepealne vanus laste ja täiskasvanuea vahel on katmata. Seega on Nike Noortejooks ainulaadne üritus konkreetselt noorte vanuserühmale. Noortejooksul osalejatele antakse tasuta äge Nike jooksusärk, millega on soovituslik minna 4-kilo-

SEB Tallinna Maraton.

Narva Energiajooks.

meetrisele rajale koos teiste noortega liikuma. Nike Noortejooksule järgneb SEB Tallinna Maratoni avatseremoonia ja kontsert, kus astuvad üles mitmed tuntud lauljad kaasahaaravate hittidega. Loodetavasti saavad Nike Noortejooksul osalejad innustust olla tulevikus ka SEB Tallinna Maratoni põhidistantsidel osalejad.

Foto: sportfoto.ee

SEB Maijooks Ida-Euroopa suurimaks naiste liikumis- ja tervisesündmuseks kujunenud SEB Maijooks on neidudele heaks hüppelauaks liikumisharrastusse. Meeleolukas üritus koos paljude kingitustega ahvatleb osa võtma nii õhinal, et üritus saab igakevadiseks traditsiooniks,

kus sõbrannadega kohtuda ja liikumist nautida. SEB Maijooksu arvukad partnerid hoolitsevad kõigile osalejatele välja pandud kingitustega selle eest, et naised tunneksid end nii, nagu neil oleks aastas teine sünnipäev. Lauluväljakule on üles seatud hulganisti müügipunkte, kus pakutakse erilisi allahindlusi naiste ja noorte lemmiktoode-

Nendes peredes, kus lapsevanemad tegelevad aktiivselt sportimisega, tekib suurema tõenäosusega ka lastes huvi spordi vastu. RMK Kõrvemaa Neliküritus on hea näide kogu perele suunatud sarjast, kuhu tullakse nii suusatama, jooksma, rattaga sõitma kui ka triatloni läbima terve perega. Nii tulebki Kõrvemaale aastas neljal korral (talvel suusamaraton, kevadel jooks, suvel triatlon, sügisel rattamaraton) kokku kirev seltskond noori ja vanu, kes saavad ühiselt osaleda suurel perespordipäeval. RMK Kõrvemaa Neliküritus on Põhja-Eesti suurim liikumisharrastuse ja multispordi sari, mis sobib kõigile neile, kes hoolivad looduses liikumisest east, soost või sportlikust tasemest sõltumata. Distantside juures on mõeldud erineva sportliku võimekusega osalejate peale – nii on võimalik valida lühemate ja pikemate distantside vahel. RMK Kõrvemaa Neliküritus on hea võimalus veeta aktiivne päev koos perega ja miks mitte kutsuda kaasa lööma ka sõprade pere. Spordiürituste Korraldamise Klubi MTÜ on spordiürituste korraldamiseks 2000. aastal loodud ühing, mis on tuntud kaubamärgi all Tallinna Maraton. Ühing on korraldanud üle 250 spordiürituse, nende seas ka mitmeid rahvusvaheliselt tunnustatud suurüritusi (Maijooks, Tallinna maraton, Kõrvemaa Neliküritus, Narva Energiajooks, kergejõustiku võistlussari Kuldliiga jpt). Organisatsiooni eesmärgiks on propageerida harrastussporti ja parendada rahvaspordiürituste korraldamise kaudu võimalusi spordi harrastamiseks. Noortele kehtivad Spordiürituste Korraldamise Klubi üritustele regist­ reerudes 20% soodsamad osalus­ tasud. Rohkem infot www.jooks.ee.

Foto: sportfoto.ee


Loovalt Liikum a

LK

7

Võimlemisklubi Piruett – sobiv treening ja kaunis rüht! Minna Kilumets

N

oor treener Ann Anton on alustamas treeningut oma Jüri filiaali väikeste võimlejatega, kui märkab, et ühel tema kasvandikest ilutseb otsa ees suur muhk. «Mis juhtus?» tunneb treener huvi. Vastuse saab ta napisõnalise: «Mulle kukkus iPad pähe.» Samal õhtul oma Viimsi filiaali trenni kiirustades paneb Anton tähele, et sealgi seisab rivis üks suure muhuga plikatirts. «No mis siis sul juhtus?» küsib ta juba muiates. «Mulle kukkus iPad pähe.» Selliste lõbusate lugude saatel mööduvad pea kõik tööpäevad võimlemisklubis Piruett ning taolisi seiku on rääkida igal klubi treeneril. Särasilmsed noored treenerid ootavad lapsi (ka iPadiga pähe saanuid) treenima nii Jüris, Haaberstis, Viimsis, Lasnamäel kui ka kesklinnas. Trennid ka kõige pisematele võimlejatele! Võimlemisklubi Piruett asutati 1990. aastal ja on sellest ajast peale olnud juhtivaid võimlemisklubisid Eestis. Igat värvi medalid rühmvõimlemise maailmameistrivõistlustelt ja maailma klubide meistri tiitel on vaid mõned Pirueti saavutustest. Praegu treenib klubis ligikaudu 700 last igas vanuses. Sobiva treeningu leiavad kõik: nii tüdrukud kui poisid, nii noored kui eakad. Lapse võib treeningule tuua juba alates 3. eluaastast. Mudilaste rühmad meie klubi pisimatele on ideaalsed tegemaks esimesi samme võimlemismaailmas – trennid on tantsulised, mängulised ja lõbusad. Kõik tüdrukud, kes rühmvõimlemisest juba tõsisemalt huvitatud, saavad alustada võistlusspordiga miniklassist, kus võimlejad on 7–9 aastat vanad. Võistlussport nõuab lapselt küll rohkem tahtmist, pühendumist ja aega, kuid premeerib omalt poolt põnevate võistlusreisidega Eestis ja välismaal. Võistlustiimide treeningutesse lisanduvad ka ballett ja kergejõus-

tiku baasil üldfüüsiline ettevalmistus. Kõik, kellele aga selline koormus on liiast, on oodatud ühinema meie arvukate tantsuliste võimlemise rühmadega. Esinduslik võimlemisrühm ning meeldejäävad esinemised võõrsil – elamused igas treeningus Pirueti tõeline au ja uhkus on aga tema eliitrühm, kuhu kuuluvad valikrühmade võimlejad alates 14. eluaastast. Tegemist on tuntud nimega võimlemisja tattoo-maailmas. Kanada, USA, Lõuna-Aafrika Vabariik, Hongkong, Saksamaa ja Šotimaa on vaid osa kohtadest, kus on esinemas käidud. Eliitrühma kavad on efektsed, kasutame palju erinevaid vahendeid ja üritame pakkuda vaatemängu rõngaste, lintide

Võimlemisklubi Piruett.

ja kurikatega riskantseid elemente sooritades. Tänavu mais toimunud Norra Militaartattool oli eliitrühmal võimalus erakordseks eksperimendiks ühendada võimlemine sõjaväelise drilliga. Nimelt usaldati rühmale ühiskava tegemine Norra Kuningliku Kaardiväega. Publik võttis «Carmeni» muusikale koostatud programmi vastu vaheaplauside ja imestusohete saatel – erilise ja meeldejääva hetke tekitas moment, kui kaardiväelased usaldasid hetkeks oma vintpüssid 24-le efektses Carmeni kostüümis võimlejale. Nagu näha, leiab igaüks Piruetist endale midagi. Ja elukestvad kaunis rüht ja koordinatsioon on garanteeritud! Uus hooaeg algab võimlemisklubis Piruett juba septembrist. Ootame kõiki võimlema! Rohkem infot: www.piruett.ee

Tantsides Eestisse – Free Flow Studio rahvusvaheline pere Njara: Ma armastan Eestit ning Free Flow Studiot! Siit saab kaasa tohutu energia. Inimestel lubatakse jääda indiviidiks. Kõik, kellega olen seni kohtunud, jäävad mu südamesse igaveseks. Christopher: Ma olen armunud! Ma olen näinud, kuidas mul tekib oma tantsutrupp – olen näinud neid esinemas ja võistlemas. Ma ei suudaks olla tänulikum. Jene: Olen õpetanud siin ja seal ning nüüd olin esimest aastat ka Free Flow Studios treener. Ma imetlen neid inimesi enda ümber.

Kaisa Kattai

M

eie väikesse Eestisse on ära eksinud kolm koreograafi. Tallinnas asuvas Free Flow Studios on end sisse seadnud kirev seltskond välismaalasi, kes on meie kodumaasse armunud. Jene Walker, esindades Ameerika Ühendriike, tuli Eestisse juba kuus aastat tagasi. Christopher Alexander Bent Inglismaalt on meil külas viibinud vaid mõne aasta. Kõige uuem liige – Njara Rasolo, kes esindab nii Soomet kui Madagaskarit – ei ela küll meie juures, kuid hakkab sügisest tunde läbi viima ka Tallinnas. Istusime nendega mugavalt maha, et arutada ja uurida, mis neid siia on toonud. Alustuseks klassikaline küsimus: miks tulite Eestisse? Njara Rasolo: Mind kutsuti Free Flow Studio laagrisse ning sealt see tee alguse sai. Jene Walker: Ma tulin siia, kuna mu naine on siit pärit. Samuti pakuti mulle õpetamisvõimalust kahes tantsustuudios, see tegi otsuse jääda veel kergemaks. Christopher Bent: Ma kohtasin Kreeka noortevahetuses viibides eestlasi ning mu sisetunne ütles, et tahan Londonist ära, tahan kogeda midagi uut. Kuidas leidsite tee tantsumaail­ ma?

Foto: Free Flow Studio erakogu

Jene: Mina hakkasin hiphoppi tantsima 18-aastaselt Hawaiil. Praeguseks annan ma hiphopi, Broadway jazz’i, salsa, MJ-klassi ja palju muid tunde. Njara: Hakkasin noorena lihtsalt kopeerima erinevaid tantsuvideoid ning natuke aega hiljem õnnestus mul võtta tunde juba erinevate koreograafide juures üle maailma. Christopher: Alustasin tantsimisega väga noorelt. Ühel hetkel liitusin Londonis Pineapple Studioga, mis on hetkel selle linna parim tantsustuudio. Võtsin seal jazz’i- ja ballettitunde. Praegu annan Free Flow Studios jazz-funki.”

Kuidas kirjeldaksite oma tantsu­ stiili? Jene: Minu stiil on hakanud välja arenema alles nüüd, viimaste aastate jooksul. Varem tulid tantsud vabas stiilis, kuid nüüd hakkan üha rohkem kõike õpitut siduma, et saaksin luua veel huvitavamaid koreograafiaid. Christopher: Ma kahjuks ei oska sellele vastata… Seal on pisut kõike! Ma arvan, et kõige parem on tulla minu tundi ja ise näha. Njara: Aafrika tants, otse südamest! Mina üritan oma tantsus leida

võimalusi, et inimesed saaksid end selle kunsti abil väljendada. Aga teie elustiil? Njara: Ma kuulan palju positiivset muusikat! Teha kõike armastusega – see on minu peamine moto. Jene: Minu elustiil… See vist on veel arenemisjärgus. Minu elufilosoofiaks on naerda siis, kui saab, armastada, kui on soovi, ning tantsida iga päev. Christopher: Minu elustiil ei oleks miski ilma tantsuta. Milline on olnud teie tantsu­ teekond Eestis?

Kas võiksite öelda paar fakti Eesti kohta, mis on teile meelde jäänud? Christopher: Eestis on olnud imeline. Mul on võimalus teha siin kõike, mida olen vähegi soovinud. Ootan iga uut päeva, et saada teada, mida see toob. Jene: Alustuseks võin öelda, et eestlased on rohkem reserveeritud. Eestlannad on imelised – nad on daamilikud ja intelligentsed. Teie väikesed burgerid on imelikud. Ning miks ei kasutata nendes päris liha? Njara: Inimesed on soojad ja võtavad sind koduselt vastu! Nii näevad meie haldjamaad Eestit kolm armastavat välismaalast. Kõigil, kel huvi ja tahtmist, saavad alates septembrist nende energia ja tantsuga liituda Free Flow Studios. Rohkem infot: www.freeflowstudio.eu


LK

8

noorsoo töös on tä h t i

NoorsootÖÖS ON TÄHTI Heili Griffith TLÜ pedagoogilise seminari arendusspetsialist

T

allinna Ülikooli pedagoogiline seminar korraldab sügise algul koostöös Tallinna spordi- ja noorsooametiga noorsootöötajatele, noorsootöö tudengitele ja teistele noortevaldkonnast huvitunuile mõttepäeva, mis sujuvalt läheb üle mõtteõhtuks ja -ööks. Sündmuse nimigi lubab, et «NoorsootÖÖS ON TÄHTI». Noorsootöö tähtede sadu toimub Tallinna noortenädala raames Rotermanni kvartalis 11. septembril algusega kell 14 ning kestab südaööni. Noortega töötavad säravad, huvitavad ja enamasti väga pühendunud inimesed. Selliseid tähti leiab näiteks kultuuri-, spordi-, haridus-, ettevõtlus- ja tehnikaalalt. Mõne jaoks on see töö, mõni teeb seda oma põhitööle lisaks va-

batahtlikult. Mis iseloomustab noorsootöö tähti? Mis inspireerib neid inimesi noori inspireerima? Kas on sarnaseid mõtteid, meetodeid ja lahendusviise, kuidas noori märgata, kaasata, motiveerida? Kuidas see kõik mahub ühise nimetaja «noorte vaba aeg ja noortele arendava keskkonna loomine» alla? Nendele ja paljudele teistele küsimustele leitaksegi koos vastused «NoorsootÖÖS ON TÄHTI» sündmusel. Osalejatel on lisaks tähtedega kohtumisele ja «tähistaeva» uurimisele hea šanss oma professionaalse noorsootöötaja lennutrajektoor hoogsaks kavandada. Tule arutle, mõtle ja joonista kaasa! Diskussioon, arutelu, elavad näited ja otsekohesed küsimused on omal kohal. Katmata U kulSündmus on osaliselt inspireeritud tuurisaate «Jüri Üdi klubi» formaadist:

päeva jooksu kohtutakse säravate külalistega ja käsitletakse noorsootööle olulisi teemasid õdusas kohvikumiljöös. Külaliste seas on nii suurte muusikasündmuste, filmifestivali, spordiürituste korraldajaid kui ka kunsti- ja meediaeksperte, kes noortega töötavad. Kõigil osalejail on võimalus kaasa rääkida neljas kavandatud sessioonis, kuid vastavalt oma huvile võib osaleda ka valikuliselt. Igal sessioonil on oma fookus ning kutsutud tähed kogemusi ja inspiratsiooni jagama. Fookuses on muusika, kunst ja meedia, liikumine ja sport ning ühiskondlik aktiivsus ja ettevõtlikkus. Iga sessioon otsib muuhulgas vastuseid küsimustele, kuidas noored õpivad; kuidas märgata noorte vajadusi ja andeid ning milline on noorsootöötajate roll selles; mis on noorsootöö ühine identiteet ning millised on noorsootöötaja õppimisvajadused praegu

ja tulevikus. Mõttepäeva joonistavad koomiksina üles noored vabatahtlikud ja osalejatelgi on võimalus visuaali täiendada. Lisaks valmib mõttepäevast lühike videomaterjal noorsootöö üliõpilastele, et aidata neil edaspidigi näha seoseid eri valdkondade vahel, mõista koostöö võlu ja saada inspiratsiooni. Päev lõppeb õhtul õdusa kontserdiga. TLÜ pedagoogilise seminari direktori kohusetäitja Silver Pramann leiab, et selliseid arutelusid, kus nii noorsootöötajad kui ka teised oma ala spetsialistid kokku saavad, et arutada noorsootöö hetkeolukorda ja tulevikku, on väga vaja. Ta lisab: «Peame senisest enam hakkama arvestama ka noorsootöötajate ettevalmistamisel kaasaja kiiresti muutuva noorte olukorra ja võimalustega. Noorte probleemide lahenKaetudmuutub C damisel üha olulisemaks valdkondadevaheline koostöö. Seetõttu on

oluline arutada nii tudengite kui noorsootöö ja sellega seotud valdkondade töötajatega noorte olukorda, probleeme ja võimalusi, kuidas noori veelgi paremini toetada.» Niisiis, kui oled noorsootöötaja, noorsootöö tudeng, noor või lihtsalt huvitatud noorsootööst ja noorte käekäigust ning tunned, et just sinul on tähelepanekuid, ideid ja mõtteid noorsootöö valdkonna arendamiseks või sind huvitab eriliselt mõni eelmainitud teemafookus töös noortega, tule kindlasti osalema! Võimalik on tulla nii terveks päevaks kui ka ainult üheks-kaheks sessiooniks. Põnev kogemus, uued kontaktid ja inspiratsioon on garanteeritud! Rohkem informatsiooni mõttepäeva ning registreerimise kohta leiad RGB siit: www.tlu.ee/tps Kiirustage, sest kohtade arv on piiratud!

Erasmus+ programm loob sildu ja toob noortevaldkonda lisaraha Annika Teder SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo kommunikatsioonijuht

A

asta alguses alustas Euroopa Liidu uus programm Erasmus+, mis toetab rahvusvahelist koostööd, kogemustevahetust ja õppimist haridus-, noorte- ja spordivaldkonnas. Erasmus+ ühendab Euroopa senised rahvusvahelised kõrghariduse programmid, elukestva õppe programmi ja noorteprogrammi Euroopa Noored ning toob kaasa umbes 40-protsendilise eelarvekasvu võrreldes eelmise seitsme aastaga. «Uus programm soodustab varasemast enam koostööd ja uuenduslikke lähenemisi töös noortega. Erasmus+ programmis saavad noorsootööasutused ühendada jõud näiteks koolide ja äriettevõtetega, et arendada noortes tööturuks vajalikke pädevusi,» tutvustab SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo (ENEB) juhataja Reet Kost programmi laienenud võimalusi. Sarnaselt eelmise Euroopa Noored programmiga toetab Erasmus+ endiselt ka noorte omaalgatust, kultuuridevahelist õppimist noortevahetustes ning välismaal vabatahtlikuna tegutsemist. «Maailmas muutub üha olulisemaks oskus luua seoseid eri teemade, erialade ja kultuuride vahel ning teha koostööd partneritega eri riikidest. Erasmus+ projektis osalemine annab noorele esimese rahvusvahelise koostöökogemuse ning sõpru ja kontakte üle Euroopa,» ütleb Reet. Esimesed toetused jagatud Toimunud on programmi kaks esimest taotlusvooru, mille tulemusel toetas Euroopa Noored Eesti büroo 73 noorte­valdkonna projekti rohkem kui 1,4 miljoni euroga. Taotlejate seas oli kõige populaarsem tegevusvõimalus rahvus­vaheline noortevahetus. Kokku esitati büroole kahes voorus 43 noortevahetuse taotlust, millest toetuse said 31. Need projektid toovad Eestisse ko-

Katmata CMYK Noortevahetuse Ewoca osalejad puhastavad jõge palkidest.

gemusi vahetama ja õppima sadu noori üle Euroopa. Eesti esimese Erasmus+ projekt viisid ellu Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia huvijuhi-loovtegevuse tudengid. Noortevahetus «Educational Enterprising – Environmental Work Opportunity with Communication and Adventure» (pildil) käsitles seikluskasvatuse võimalusi keskkonnaalase töö tegemisel. Projektijuht Aleksandra Griffeli sõnul oli noortevahetus väga avardav kogemus nii tegijate kui osalejate jaoks. «Kui projektis on koos erineva emakeelega ja väga erineva kultuuritaustaga noored, siis kuuled ja koged pidevalt midagi uut ning õpid toime tulema kultuuridevaheliste erinevustega,» räägib Aleksandra. Seda tänuväärsem on te-

Kaetud CMYK

Fotod: Piret Eit Katmata U

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused • Noortevahetused – 31 projektile 497 380 eurot • Euroopa vabatahtlik teenistus – 23 projektile 475 961 eurot • Noorsootöötajate õpiränne – 11 projektile 257 383 eurot • Strateegiline koostöö (sh rahvusvahelised noortealgatused) – 4 projektile 133 675 eurot • Noorte osalusprojektid – 4 projektile 53 356 eurot

ma sõnul see murdepunkt, kus noored avanevad, hakkavad omavahel rohkem suhtlema ja pakuvad korraldajatele oma abi. «Projekti lõpus olid osalejad nii lähedaseks kasvanud, et paljud lahkusid pisarais,» kirjeldab Aleksandra.

Järgmine võimalus Erasmus+ programmist toetust taotleda avaneb 1. oktoobril. Rohkem infot programmi võimaluste kohta leiad Euroopa Noored kodu­ lehelt euroopa.noored.ee.

Katmata CMY

Täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid! Väljaandja: Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Toimetajad: Margit Sellik Ilona-Evelyn Rannala Marili Otstak Elisabeth Kaukonen sportnoorsoo@tallinnlv.ee

linnalabor Tallinna

NOORTENÄDAL

Profile for Noor Tegija

Noor Tegija, august 2014  

Noor Tegija, august 2014  

Advertisement