Issuu on Google+

16. ju

uni

2010

Kes aitab teha õigeid valikuid? Mihkel Madalvee

Noorsootöötaja on kui hea emotsioon Ilona-Evelyn Rannala Eesti Noorsootöötajate Ühendus

M

ais, täpsemalt 19. mail tähistas Eesti Noorsootöötajate Ühendus (ENÜ) sünnipäeva ning juba teist aastat järjest Eesti noorsootöötajate päeva. Ei, tegemist ei ole riikliku pühaga, vähemalt veel mitte, ent usutavasti nõustuvad kõik, et ühte päeva aastas, meeles pidamist ja tunnustamist on noorsootöötajad väärt ja mine tea, võibolla varsti kujuneb algatusest hea juurdunud traditsioon. Kui vanaks Eesti Noorsootöötajate Ühendus sai? Võta kinni, kas 5-aastaseks või hoopis 11-aastaseks… Nimelt oli ühenduse eelkäijaks Eesti Noorsoonõunike Ühendus, kuid 2005. aastal nime muudeti ning ühendus muutus avatuks kõigile, kes noorsootööd teevad. Igal juhul ei ole veel tegemist väärikas vanuses elukogenud askeldajaga, vaid igas mõttes areneva ja kasvava organisatsiooniga. Eks nüüdisaegne noorsootöö Eestis on ise alles noor ning kujunemisjärgus ja nii ka enamik valdkonnas tegutsevaid organisatsioone. Seega on piisavalt ruumi lennukatele ideedele, eksperimentidele ja innovatsioonile, mida ENÜ ühe osana oma tegevusest kindlasti pakub. Head näited on siinkohal noorsootöötajate kvaliteedimatk Käsmus või ametivõistluste algatamine. Enne sünnipäeva kuulutas ENÜ välja lühikeste mõistujuttude konkursi «Noorsootöötaja on kui...». Millega või kellega võiks noorsootöötajat praeguses Eestis võrrelda – kas meie ühiskonnas on aimu sellest, millega noorsootöötaja peab tegelema ning milline peab n-ö imeinimene olema? Kes on see tore Kaie või Mart, kelle juures noored vabal ajal projekti kirjutamist õpivad, filmistsenaariumi mõtlevad või lihtsalt oma muresid kurdavad? Kas on noorsootöötaja nagu Hunt Kriimsilm, kellel on 7 korda 7 ametit, või hoopis nagu tigu, kes aeglaselt ja ustavalt edasi rühib, ent kelle poliitikud lõpuks ikka ära marineerivad, või hoopis nagu hea emotsioon? Tabavaid võrdlusi elust enesest ja kirjeldusi noorsootöötaja kohta võib ka praegu veel ENÜ Facebooki kontole kirjutada või elektronposti teel saata. Kuigi üks auhind on juba jagatud, on üllatusi varuks. Eesti Noorsootöötajate Ühendus seab sihiks olla noorsootöö eri sfäärides töötavate spetsialistide arvamuste ja seisukohtade koondaja ja edastaja ning on valmis kaasa rääkima valdkonna jaoks olulistel teemadel. ENÜ on kaasatud mitmete nõukogude ja nõukodade töösse, ent lisaks pakutakse oma liikmetele ja teistele huvilistele erinevaid võimalusi enesetäienduseks, koostööks, partnerluseks läbi ühenduse laialdaste rahvusvaheliste kontaktide, võrgustike. Eelmisel aastal leidis näiteks aset Eesti-Gruusia noorsootöötajate suvekool ning rahvusvaheline koolitus «Paremaks Euroopa kodanikuks». Kui sul on soovi rohkem teada saada, külasta kodulehte http://www. eny.org.ee/ või kirjuta info@eny.org.ee. Ootame sind meie sekka!

MTÜ Vabadus: Noorte Liikumine juhatuse esimees

Loe lk 2

Noorsootöötaja Kes tegeleb koolivälisel ajal meie lastega? (Liis Kuusk) «Vali vabadus» tuuri õhtune kontsert Võrus. Foto: Vabadus: Noorte Liikumise erakogu

Kontserttuuri eesmärk on eluväärtuste käsitlemine ja noortele valikuvõimaluste andmine. Suur osa noori pole teadlikult teinud valikuid küsimustes, mis puudutavad meelemürke, seksi, aborti või usku jumalasse. Nad on pigem omaks võtnud eakaaslaste, arvamusliidri veendumused või ühiskonna hoiakud, mõtlemata pikemalt neile teemadele ja nende tagajärgedele. Arvatakse, et noor peabki olema selline, kes põletab oma elu nagu jaksab, vahetab seksuaalpartnereid nagu sokke ja usk, see on ju vaid friikidele. Tuuri jooksul külastame koole ja muudame koolipäeva meeldejäävalt eriliseks. Koostöös kohaliku koguduse noorte ja kooli huvijuhiga viime terve koolipäeva jooksul erinevates tundides läbi loenguid noori puudutavatel teemadel. Usume noortelt noortele koolitustesse, meie endi loengupidajad on valdavalt noored inimesed. Lisaks lahedatele loengutele on

vahetundide ajal üllatuskontserdid õpilastele. Need on elevust tekitavad hetked, sest kui palju on aastas neid vahetunde, kus saab rokkida koos USA bändidega? Just nimelt, igal aastal on meid «Vali vabadus» tuuril aidanud bändid USAst. Õhtuti oleme korraldanud igas linnas täispika kontserdi, kus lisaks bändile astuvad üles ka kohalikud esinejad: lauljad, breikarid, beatbox ja näitetrupid. Viimaste aastate tuuritamist oleme kajastanud tuuri videoblogis vali. vabadus.org ja paaril korral oleme teinud otseülekande õhtustest kontsertidest. Tuuri nelja aasta jooksul oleme pidanud paarsada loengut, millega oleme mõjutanud tuhandeid noori. Komplimendiks on saanud tuurist vaimustunud huvijuhtide ja õppealajuhatajate lause: «Kui järgmisel aastal midagi sellist korraldate, siis tulge kindlasti meie kooli tagasi, võtame teid alati vastu!»

«Hea liikleja päev» kutsus noori ohutult ja nutikalt liiklema Anu Leisner Tallinna transpordiameti projektijuht

L

iiklusohutuse teemaline sündmus «Hea liikleja päev» toimus juba neljandat korda ning sel aastal UNICEFi Sinise Nädala raames Vabaduse väljakul. «Hea liikleja päev» on lõbus ja hariv kogupereüritus, mis on mõeldud peamiselt lastele ja noortele, kuid ka kõikidele teistele, kes liikluses osalevad. Päeva eesmärk on teadvustada, et igaühel on võimalus liiklust ohutumaks muuta: kui igaüks püüab liikluses kas või veidi korralikumalt käituda, suureneb üldine ohutus ning paraneb liikluskultuur. Päeva põhirõhk oli liiklusega seotud põnevatel ja õpetlikel mängudel ja atraktsioonidel, mis mänguliselt osalejate hoiakuid ja väärtushinnanguid suunasid. Näiteks said noored ratturid teha jalgrattasõidu eksamit ja oma oskusi kaherattaliste vigursõidus demonstreerida. Noored liiklejad panid oma teadmised proovile lõbusas viktoriinis ja lahendasid hoolega liiklusteemalisi ristsõnu. Parimatele jagati loomulikult auhindu ja kingitusi. Kahtlemata oli päeva kõige populaarsem atraktsioon üle katuse pöörlev auto, milles said soovijad omal na-

«Tahan malevasse!» (Oliver Jakobson)

K

es aitaks noorel inimesel oma eluks õigeid valikuid teha? Ajal, kus kõik võimalused huviringide, trennide, noortekeskuste jm näol on noore igakülgseks arenguks justkui olemas, tundub selline küsimus ehk kentsakana. Samas võib jätkuvalt näha noori nii maal kui linnas, kes hoolimata pakutavatest võimalustest oma elu põletavad. Mis võiks ses olukorras lahenduseks olla? Kas lüüa käega ja öelda, et alati on olemas selliseid, kes ei viitsigi oma eluga midagi tarka teha? Ebatavaline pole ka olukord, kus kurdetakse, et meie asulas tegutseb rahvatantsuring ja kergejõustikutrenn, aga noored on laisad ega viitsi midagi teha. Vaadates tõele näkku, ei tahagi ju kõik muistseid tantse vihtuda ja staadionil higistada. Samas oleks ülekohtune öelda, et noored on hukka läinud, kuna nad pakutavates huvitegevustes osaleda ei taha. Vabadus: Noorte Liikumine (V:NL) usub, et noore kujundamiseks ei piisa vaid huvitegevusest, vaid keegi peab noort suunama ja pakkuma talle võimalust valida küsimustes, mis puudutavad eluväärtusi. Esmapilgul võib selline lähenemine tunduda väga kuivana ja tekitada küsimuse: «Kas te tõesti usute, et noored viitsivad teie targutamisi ja heietusi kuulata?» Omast kogemusest võin öelda, et noored on väga huvitatud eluväärtusi käsitlevatest teemadest. Küsimus on lihtsalt selles, kuidas seda teha? Alates 2007. aastast on V:NL korraldanud igal aastal Eestimaa erinevates linnades «Vali vabadus» tuuri.

Arvamus

Huvilised said omal nahal katsetada, mis tunne on autoga üle katuse pöörelda. Foto: Tallinna transpordiamet

hal katsetada, kui oluline on autos kinnitada turvavöö. Paar tiiru ümber katuse tehtud, jäeti auto, rattad taeva poole, seisma ning juhendati, kuidas peaks sellises olukorras autost õigesti väljuma, et mitte iseendale vigastusi tekitada. «Hea liikleja päeval» sai igaüks end kaaluda erilise kaaluga, mis arvutas välja, kui raskeks muutub inimene autos olles kokkupõrkel. Kas teadsite, et 40 kg kaaluv noor muutub 50-kilomeetrise tunnikiirusega kokkupõrkel

mitme tuhande kilo raskuseks? Pärast selliste katsete tegemist kinnitavad arvatavasti kõik noored turvavöö ka auto tagaistmel. Piisavalt elevust tekitas ka platsil olnud politsei, sest kõik huvilised said politseinikelt uurida nende töös ettetulevate põnevate olukordade kohta ja tutvuda politsei töövahenditega, alustades käeraudadest ning lõpetades politsei jalgrataste, ATV ja mootorrattaga. «Hea liikleja päeva» lava vallutasid noored esinejad. Päikselisest ilmast niigi head tuju hoidsid üleval noored trummarid TRUMM-IT orkestrist, noortebänd Merwis, raadio laululapsed, Meero noored solistid, Ott Lepland jt. Lisaks heale tujule said kõik «Hea liikleja päeva» külastajad teada midagi kasulikku ning oskavad liikluses olevaid ohte paremini ette näha ja neid vältida. Inimeste head tahet ja positiivset suhtumist näitab asjaolu, et üritusel oli rekordiliselt palju hea liikleja algatusega liitujaid. Algatuse eesmärk on kutsuda inimesi üles üheskoos liikluskultuuri parandama ning ohte liikluses vähendama. Ole ka sina liikluses teistele heaks eeskujuks ja liitu algatusega aadressil www.healiikleja.ee.

Loe lk 3

Tallinna noortekeskused Ranna noortekeskus – oaas päikese all! (Haide Kuivas) Loe lk 4

Tallinna noortekeskused Noorteraadio ja Noorte-TV tulevad Tallinna (Peeter Taim) Loe lk 5

Töö Teeme karjääri?! (Kaia Sepman) Loe lk 6

Aktiivne noor Ott Leplandi intervjuu (Meelika Jürisaar) Loe lk 7

UNICEFi Sinine Nädal Kas noortel on linnas kohta? (Heili Tõnissaar) Loe lk 8


LK

2

ARVAMUS

Suhtumise küsimus: võimaluste mosaiik vs seisva veega konnatiik

Ilona-Evelyn Rannala Tallinna spordi- ja noorsooameti noorsootöö osakonna juhataja

V

iibisin mõne nädala eest sotsiaalteaduste magistritööde kaitsmisel. Ühes töös oli intervjueeritud raskusi kogenud noori, kes praegu enda hinnangul hästi toime tulevad. Järeldustena toodi muu hulgas välja, et noorte meelest oleks neid rasketest aegadest läbi aidanud mõne huvitava alaga tegelemine ning ka praegu tunneksid nad end selle võrra rikkamana, ent tollal ei juhatanud neid keegi huvialadega tegelemise juurde. Erinevatel põhjustel ei olnud peredes ka sellist harjumust ega materiaalset võimalustki. See ei ole muidugi esimene uurimus, kus vaba aja tähtsus ja teisalt selle teemaga mitte tegelemine käsitlemist leiavad (vt näiteks Rannala, Tiko, Rohtla 2006; Maaelu Arengu Instituut 2005*). Miks koolides tihti ei teata, millega noored vabal ajal tegelevad või te-

geleda tahaksid ning miks ei osata suunata neid sobivate võimaluste juurde? Väiksemas kohas võib öelda, et võimalusi on vähe, polegi noort kuhugi juhatada, aga suuremas kohas seda põhjust tuua ei saa. Hiljuti kuulsin juhtumist, kus ühe Tallinna kooli õpilased tahtsid tegeleda filmimisega, kuid koolil ei olnud raha ja võimalusi ja sinna see asi olekski jäänud. Miks ei osanud kool suunata noori näiteks noorsooprojekti kirjutama ja raha mujalt taotlema? Miks me ei oska võimalusi, mis meil ja meie potentsiaalsetel partneritel on, koos tööle ja mängima panna nende inimeste kasuks, kelle heaks me töötame? Miks me istume oma, praegu suhteliselt väheste võimalustega nurgas ja nokitseme üksi ja kiivalt, justkui kaitstes mingit «oma territooriumi», samal ajal kui elu meie ümber on mobiilne, globaalne ja pidevas muutumises ning nurka istuma jäädes me jääme ajale jalgu. Kõik algab suhtumisest. Sõna «koostöö» ütleb selgelt välja, mis selle sõna taga peaks olema. Koos töötamine. Koostöö ei saa olla ühepoolne, selleks on vaja mõlema või mitme partneri tahet ja teadlikkust. Veel üks lugu: mõnda aega tagasi väitis üks kõrge ametnik, et tema küll ei tea, mida tehakse linnaosa haldusterritooriumil asuvas noortekeskuses ning seetõttu muutus noortekeskus tema silmis vähemalt reorganiseerimist vajavaks, kui mitte mõttetuks kohaks. Nii ongi! Ei saagi teada, kui pole noortekeskusesse sisse astunud ja end eluga kurssi viinud. Oma kabinetisügavustes või ainult oma asutuses toimetades tundubki kogu muu maailm ja see, mida teised teevad, võõras, tundmatu, arusaa-

Heas koostöös sünnivad uued ja huvitavad ideed. Pildil UNICEFi Sinise Nädala tulevikulinna mängu ametnikest ja noortest koosnevad meeskonnad. Foto: Eva Saar

matu ja mõnikord isegi hirmutav, konkureeriv. Vaja on avatud ehk ka avardatud mõtlemist ja avatud tegutsemist, paindlikkust, isegi muutumissoovi. Need institutsioonid, mis tegelevad laste ja noortega, ei saa ega tohi jääda suletuks, kitsarinnaliseks, muutumatuks, koostöövõimetuks. Vastasel juhul võimegi jääda rääkima (aastaid juba räägimegi), miks endiselt tuhatkond õpilast igal aastal ei täida koolikohustust ja «kaob ära» või miks alaealiste komisjoni suunatud noorte arv püsib aastast aastasse stabiilselt samas suu-

rusjärgus või miks noored üldiselt on passiivsed. Praegu töötab sotsiaalministeerium uue laste ja perede poliitika kallal, kuid märke vaba aja sektori tähtsustamisest perede ja laste seisukohast on esialgses versioonis veel vähe. Teisalt töötavad neli ministeeriumi koos laste ja noorte probleemide varase märkamise ja sekkumise mudeli kallal ning koostöö erinevate valdkondade vahel on hästi käima läinud ning noorte arvamustki küsitud. Seega on positiivseid ja vähem positiivseid näiteid. Milliste näidete sekka kukub prae-

gu riigikogus menetluses olev uue noorsootöö seaduse eelnõu, milles mitmedki võimalused noorte vaba aja korraldamises on välistatud või piiratud, kuigi erinevad katusorganisatsioonid ja noorsootöö korraldajad on selles osas sõna võtnud, eks see selgub lähitulevikus. Suhtumise küsimus jällegi, sedakorda kõige kõrgemal tasandil. Tallinnas tegutseb regulaarselt noortekeskuste ümarlaud, laste- ja noortesõbraliku linna edendamise komisjon, noortenõukogu, kohtuvad linnaosad ja ametid, noored ja täiskasvanud, avalik ja kolmas ja ärisektor, ent ruumi paremaks koostööks on endiselt. Heas koostöös sünnivad sellised ettevõtmised nagu äsja lõppenud UNICEFi Sinine Nädal, kus kõik midagi oma varasalvest ühe eesmärgi nimel välja panid, olgu selleks kooliteatrid, koorid, noortekeskused, raamatupoed, kinod, kino- või muud isetegijad – mitmekesine programm kutsus osalema ligi 6000 last, noort, lapsevanemat ja muidu huvilist. Meil on aeg hakata koostööd tõhustama ja looma olemasolevatest võimalustest mosaiike, mis noortele tõesti kasulikud on, sobivad, meeldivad ja seega ka «töötavad». Selleks tuleb küsida ka noorte arvamust. Selleks tuleb aru saada, et kooli ja perekonna toetamise kõrval on noorte vaba aja arendavate tegevuste, sealhulgas ka spordi toetamine samuti olulised ja nendele valdkondadele tuleb samaväärset tähelepanu pöörata, seadusandlikust tasandist alates. Kõik on suhtumise küsimus. * Uuringutega saad tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel

«Tahan malevasse!»

Oliver Jakobson SA Õpilasmalev juhataja

«...

aga kas mingit muud võimalust siiski ei ole?» lapsevanema hääletoon on seda mitte eriti mugavat küsimust küsides korraga lootusrikas, anuv ja nõudlik. Õpilasmaleva töötaja, kes on just lõpetanud juba traditsioonilise etüüdi teemal, kui kiiresti sel aastal malevakohad täis said, tõdeb nukralt: «Ei, muud võimalust kahjuks ei ole.» Õpilasmalev on võlusõna – nõukaaegseid malevamälestusi on jagada oioi kui paljudel. Ning rõõmsalt võime tõdeda, et peale on kasvamas uus põlvkond, kel on kuldaväärt kogemusi nüüdisaegsest malevast. Tehke mis tahate, neil kahel maleval ei ole vahet, sest maleval ei ole poliitilisi piire. Või usulisi. Või ... – maleval ei olegi piire! Seda raskem ja keerulisem on meil tegeleda oma igapäevatöö ebameeldivama osaga – inimestele halbade uudiste edastamisega ehk teatada neile, et sel aastal nad malevasse ei saa. «Ma NIIIIIIIIII tahan malevasse saada,» saabub maleva elektroonilisse postkasti järjekordne kiri. Meiegi süda tilgub

verd, kuid olgu sel «nii»-l kaheksa, üheksa või üksteist i-d, olgu see kirjutatud suurte tähtedega või allajoonitud, tulemust see ei muuda. Maleva nii suur populaarsus v��ib tunduda üsna kummaline. Noored – need samad tänapäeva noored, eriti pealinna noored, kelle kohta me oleme harjunud kuulma, et nad on nõrga tervisega ja laisad, istuvad vaid arvuti taga või löövad kaubakeskustes aega surnuks, tahavad nüüd vabatahtlikult minna paariks nädalaks lõõskava päikese kätte maasikapõllule punaseid marju korjama. Aga just nii ongi! Meie saame ainult rahulolevalt käsi hõõruda, sest noored tahavad tööd teha ning tänu malevale tekib neil tööharjumus. Muidugi me saame aru, et töö ei ole see magnet, mis noori malevasse tõmbab. Teenitaval rahal on juba magnetilisemad võimed. Te peaksite nägema seda ilmet, mis tekib noore inimese näole, kui talle esimene palk pihku antakse. Samasuguse näoga vaatab äsja emakssaanu oma last, kui too talle kõhule asetakse. See on püha pilk ja see on püha raha – raske tööga ISE teenitud raha. Maleva populaarsuse algallikaks on ikkagi inimesed – aktiivsed rühmajuhid, lahedad rühmakaaslased. Nende inimeste kooslusest ja sünergiast tekib see kirjeldamatu tunne, mis tõmbab sind järjest enam sügavasse malevausku ning mis lööb lõkkele ka mitmekümne aasta pärast, kui sa vaid kuuled sõna «malev». Oh vaesed mittemalevas käinud, kes siis su läheduses juhtuvad olema, paar järgmist tundi on neil sinu meenutusi kuulates sisustatud. Ometi jõuame tagasi algusesse – malevasse soovijaid on palju, kuid saajaid vähe. Põhjuseks ikka see va krabisev, olgu ta nimi kroon, euro või dollar. Üks erinevus kunagisel ja praegusel maleval siiski on. Tol ajal ei mõelnud

Maleva populaarsuse algallikaks on ikkagi inimesed – aktiivsed rühmajuhid, lahedad rühmakaaslased. Triigi rühm malevas. Foto: SA Õpilasmaleva erakogu

keegi, et laste kolhoosi tööle saatmisega kaasneb ka mingi kulu. Malevat võeti kui suure riigi lahutamatut osa. Tänapäeval on aga küsimus nr 1 – kes maksab ja kui palju? Tõepoolest, lapsed peavad kusagil elama, pesema ja süüa saama. Praegu on need kulud suuresti kohalike omavalitsuste kanda. Müts maha nende omavalitsuste ees, kes oma piirkonnas malevaid elus on hoidnud. Kuid mille poolest erineb Tallinna noor Haapsalu omast või Tartu noor Otepää omast? Nad on ju kõik eestlased! Me oleme liiga väike riik selle jaoks, et tekitada riigisisene eraldatus. Praegu on aga malevavõimalus vaid osal noortel, neil, kes elavad «õiges» piirkonnas. Ei ole olemas õiget või valet piirkonda, nagu ei olemas ka õigeid või valesid lapsi. Malevasse sobivad nad kõik. Eestis on õnneks palju tegusaid malevakorraldajaid. Nagu «Kalevipoja» lõpus antakse lootust saabuvast õnnest, võime meiegi loota, et ühel hetkel taastatakse Eesti Õpilasmalev selle kunagisel kujul. Tegijad, kogemustega ja teotahtelised, on olemas, praegu on puudu veel riigi tugi. Kuid mitte ainult riik ei ole see, kes peab malevlasi toitma ja majutama. Mõelge firmajuhid, praegu on teil töölised olemas, masu aeg ju, nii mõnigi on nõus töötama väga vähese raha eest. Kuid mis saab veerandsaja aasta pärast? Või tahate öelda, et teie firma perspektiiv piirdub viisaastaku plaaniga? Teiegi võiksite hea seista selle eest, et noortel oleks võimalus omandada tööharjumus. Teiegi tugi on hädavajalik. Malevas käinud inimestele jääb malev hinge igaveseks. Ei ole vaja mingisugust imelist kohvi, et juttu jätkuks kauemaks, ei ole vaja juua sinasõprust, on vaja vaid öelda aasta ja rühm ning kõik barjäärid on ületatud ja sõber on leitud.


NOORSOOTÖÖTAJA

LK

3

Kes tegeleb koolivälisel ajal meie lastega?

Liis Kuusk Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmi «Noorsootöö kvaliteedi arendamine» kutse väärtustamise suuna juht

N

oorsootöötaja on praeguseks laialt levinud, kuid siiski veel piisava tähelepanuta koondnimetus kõikidele noorsootöö valdkonnas noortega töötavate spetsialistide kohta. Noorsootöötajad tegutsevad nii avalikus, kolmandas kui ka erasektoris noorsootöö valdkonnas. Levinumad noorsootöö valdkonna ametinimetused on noorteühingu juht, noorsootöö asutuse juht, noortelaagri juht, noortelaagri kasvataja, noortevahetuse grupijuht, ringijuht, kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse noortenõunik, noorte infotöötaja, huvijuht, huvikooli õpetaja jne. Tihti on töötajatel mitmeid ametirolle – igapäevatööd tehakse noortekeskuses, suvel korraldatakse noortelaagrit, igapäevaselt õpetatakse huvikoolis ja paar korda nädalas juhitakse üldhariduskooli juures huviringi. Noortevaldkonna töötajad võivad lisaks põhitöökohale lisatöö korras ka vabatahtlikuna samas valdkonnas tegutseda. Noorsootöö erinevate asutuste ja tegevuste valdkonnad on niivõrd laiad, mitmekesised ja pidevalt arenevad, et sageli jääb noortevaldkonda mittetundvatele inimestele märkamatuks, et kõik noorte arengu, psühholoogia, kasvatuslike iseärasuste, vajaduste asjatundjad ja spetsialistid on noorsootöötajad. Eestis on praegu üle 5000 noorsootöötaja, mis moodustab pea kolmandiku üldhariduskoolide õpetajate arvust. Noorsootöötaja kutse 2006. aastal kinnitas hariduse kutsenõukogu noorsootöötaja III, IV ja V taseme kutsestandardid. Kutsestandard on dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele. Eestis noorsootöö kutset andvaks organiks on haridus- ja teadusministeeriumi alla kuuluv Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK), mille juurde on moodustatud kutsekomisjon, kes hindab kutset taotleva isiku oskuste ja teadmiste vastavust kutsestandardis toodud nõuetele. 2010. aasta kevadel kuulutas ENTK

Lisaks kõrgkoolis omandatud teadmistele on noorsootöötaja ameti juures olulisel kohal enesetäiendus ja pidev teadmiste arendamine. Foto: Eesti Noorsootöö Keskus

Eestis esimest korda välja noorsootöötaja kutsekvalifikatsiooni taotlemise. Hea meel on tõdeda, et kutse taotlejaid oli kõikjalt üle Eesti, nii suurematest linnadest kui ka väiksematest valdadest, esindatud olid piirkonnad nagu Viljandi, Kuressaare, Narva, Tallinn, Tartu ning Maidla ja Koeru vald. Kutse taotlejate seas oli nii noorsoonõunikke, avatud noortekeskuste töötajaid, noortejuhte, huvijuhte kui ka ülikoolide juures töötavaid spetsialiste. Kutse taotlemise protsess on küllaltki pikk ja aeganõudev, esiteks tuleb varuda aega kutse taotlemise dokumentide täitmiseks, sest taotlejal tuleb esitada põhjalik portfoolio oma töökogemuste, õpingute, koolituste, väärtushinnangute ja pädevuste kirjeldustega. Seejärel tehakse ENTKs põhjalik dokumentide läbivaatus –kontrollitakse esitatud dokumentide õigsust, vastavust kutsekvalifikatsioonile ja nõuetele. Pärast põhjalikku dokumentide kontrolli otsustab lõpliku kutse andmise kutsekomisjon, kes viib kõikide kutse taotlejatega läbi intervjuu. Noorsootöötaja väärib tähelepanu Noorsootöötajad ning sellel alal tegutsevad inimesed ei saa piisavalt avalikkuse tunnustust ja tähelepanu, kuigi inimesed teevad oma tööd professionaalselt ja südamega. Seega on noorsootöö kutse väärtustamise alal veel palju tööd ära teha nii riigi kui ka kohalikul tasandil. Noorsootöötaja kutse andmine on

oluline osa noorsootöötaja kutse väärtustamisest – see on riiklik tunnistus, et oma ala töötaja on pädev ja kvalifitseeritud oma tööd tegema. Lisaks kutse andmisele tunnustab riik igal aastal aasta silmapaistvamaid noortevaldkonna projekte ja noorsootöö spetsialiste. Noortevaldkonna tegude ja inimeste tunnustamine on mitmetes Eesti piirkondades korraldatud erinevalt – mõnes kohalikus omavalitsuses/maakonnas tunnustatakse noorsootöötajaid «Aasta noorsootöötaja» tiitliga, kuid osas piirkondades jäävad noorsootöötajad suurema avalikkuse tähelepanuta. Heade näidetena võib esile tuua Tartu, Pärnu ja Tallinna ning Lääne maakonna, kus antakse igal aastal üle maakonna parima noorteühenduse, parima noore, aasta noorsootöötaja, aasta tegu noorsootöös preemiad. Ideaalis võiks iga maakond ja kohalik omavalitsus igal aastal esile tuua tunnustamist väärivaid noori ja noorsootöötajaid. Noorsootöötajaks õpitakse Heaks noorsootöötajaks võib saada õppides, arenedes ja tundes noorte vajadusi ja probleeme. Noorsootöötajal on kindlasti vaja nii teoreetilisi teadmisi kui praktilisi kogemusi. Praktilisi kogemusi saab otseselt tööd tehes, kuid teoreetilisi teadmisi peab omandama koolis. Eestis saab noorsootöötajaks õppida kolmes ülikoolis. Nüüdseks juba üle 15 aasta õpetatakse noorsootöötajaid kõrghariduse tasemel Tallinna Pedagoogilises Seminaris, pisut vähem on ala spetsialiste koolitatud Tartu Üli-

kooli Viljandi kultuuriakadeemias ja Narva kolledžis. TÜ Narva kolledžis noorsootöö erialal õpitakse neli aastat rakendusõppe vormis, mis tähendab, et tähelepanu pööratakse just praktiliste oskuste arendamisele läbi praktikate, lisaks toimuvad seminarid ja õppekäigud. Narva kolledži noorsootöö õppekava programmijuht Maria Žuravljova tõdeb, et õppekava populaarne suund on erinoorsootöö ning järgmisel aastal soovitakse koostöös politseiprefektuuriga välja töötada abipolitseiniku kursus noorsootöö üliõpilastele, sest politsei loodab üliõpilasi kaasata uimasti- ja kriminaalpreventsiooni programmidesse. TÜ Viljandi kultuuriakadeemias seevastu koolitatakse huvijuhte ja loovtegevuse õpetajaid. Viljandi kultuuriakadeemia eripäraks võibki pidada spetsialiseerumist draamapedagoogikale, seikluskasvatusele ja mudeldusmängudele. Kultuuriakadeemia kultuurihariduse osakonna juhataja Allan Kährik rõhutab, et TÜ Viljandi kultuuriakadeemia on koostöös Suurbritannia Bedfordshire’i ülikooli ja Soome Humanistianeni ametikooliga välja töötanud magistriprogrammi, mis avatakse loodetavasti TÜs järgmisel aastal. Magistriprogramm on mõeldud eelkõige noorsootöö, sotsiaaltöö, noortepoliitika jm samalaadses valdkonnas töötavatele spetsialistidele ning keskendub rahvusvahelise noortepoliitika ja noorsootöö mudelitele, noorsootöö meetoditele ning spetsialiseerumissuundadena noorsootööga seonduvale pedagoogikale ja sotsiaalpedagoogika küsimustele. Seetõttu õpitakse ava-

Anu Allekand, noorsootöötaja kutse taotleja Anu Allekand • Kaitseliidu ülema nõunik (alates 2002) • Eesti Noorsootöö Keskuse direktori kt (1999) • haridusministeeriumis noortevaldkonna nõunik (1997–2001)

Miks otsustasite noorsootöötaja kutset taotleda? Põhjus on lihtne: kui midagi juba teha, siis minu arvamuse kohaselt tuleb seda teha sajaprotsendiliselt, mitte poolikult. Kutsetunnistuse olemasolul

saan end kasutada kui elavat eeskuju, et kutse omandamine on võimalik. Kindlasti ka vajalik, sest see võimaldab oma ettevalmistust selleks tööks (nii teadmisi, oskusi kui vilumusi) eneseanalüüsi käigus hinnata ja saada sellele ka ekspertkomisjoni reflektsioon. Pelgalt tunnistus kui paber ei muuda midagi, kuid selle omistamise protsess on väärtuslik – enesele ja tööandjale ning laias plaanis ka valdkonna arengule. Tööandjatele annab see kindlustunnet, et noorsootöötaja suudab pakkuda parimat noorsootööteenust. Missuguseid muutusi toob noorsootöötaja kutse andmine kaasa noorsootöös?

Kähku ei muutu ilmselt midagi. Samas parafraseerides Neil Amstrongi: «See, mis on väike samm noorsootöötajale, on suur samm uuele noorte põlvkonnale.» Just professiooni arenguks on see hädatarvilik muutus – noorsootöötaja ameti praktiseerimine muutub läbipaistvamaks, suureneb valdkonnasisene konkurents. Sihiks on see, et kui noorsootöötajad on noorsootöös edukad, saab nende maailmaparanduslik töö vastavalt ka ühiskonnas esile tõstetud ja vääristatud. Ning asjade loomuliku käiguna valivad noorsootöö oma südameasjaks järjest paremate eeldustega uued tulijad.

tud ülikooli õppevormis, kuid kahe aasta jooksul kohtuvad kõik tudengid paar korda erinevates maades ning omas riigis toimuvad intensiivsed õppeloengud kord kuus. Lisaks kõrgkoolis omandatud teadmistele on noorsootöötaja ameti juures olulisel kohal enesetäiendus ja pidev teadmiste arendamine. Selle tõttu on ESF programmi «Noorsootöö kvaliteedi arendamine» raames välja töötatud viiest moodulist koosnev «Noorsootöö põhiteadmiste- ja oskuste koolitusprogramm», lisaks sellele viiakse läbi mitmeid lühemaid mitteformaalse õppimise ja teisi noorsootöös kasutatavate meetodite alaseid ning temaatilisi koolitusi. Seega on just praegu tänu ESFi programmile Eestis noorsootöötajatel väga head võimalused enesetäiendamiseks.

Noorsootöötaja kutse andmine Hetkel madalaima kvalifikatsiooni taotlemiseks on nõutav keskharidus, erialane töökogemus vähemalt kolm aastat ja erialane koolitus 120 tunni ulatuses. Noorsootöötaja kõrgeima kvalifikatsiooni taotlemiseks on vajalik magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidus, erialane töökogemus vähemalt viis aastat, erialane täiendkoolitus 160 tunni ulatuses viimase viie aasta jooksul, avalikud esinemised konverentsidel, seminaridel või koolitustel ning avaldatud artiklid noorsootöö või noortepoliitika valdkonnas.


LK

4

D E S U K S E K E T R O O TALLINNA N

Ranna noortekeskus – oaas päikese all! Haide Kuivas Kopli piirkondliku noorsootöö koordinaator Tallinna Noorsootöö Keskus

M

Tallinna noortekeskuste linnalaagri raames on käidud ka lennujaama uudistamas ja lennujaama tööga tutvumas. Foto: Tallinna Noorsootöö Keskus

Lapsevanemad mures: «Mis saab suvevaheajal?» Ege Kirik Kristiine piirkondliku noorsootöö koordinaator Tallinna Noorsootöö Keskus

J

uuniga lõppevad noortel koolikohustused ja algab kauaoodatud koolivaheaeg. Samas seisavad lapsevanemad probleemi ees, mida teha olukorras, kus lapsed on koolist kodus ja vanemad tööl? Paljud ei saa oma puhkust koolivaheajaga ühildada. Kindlasti ei ole ühegi vanema soov, et tema laps päevad läbi toas istuks, aga samas ei julge last omapäi ka linnatänavatele saata. Mis võimalusi oleks lapsevanematel oma lastele pakkuda? Kindlasti on üks väga hea võimalus maale vanavanemate juurde minek. Omastki käest mäletan, kuidas kõige põnevamad suveseiklused sai just maal vanaema juures ette võetud. Vanavanemate juures olles ei teki küsimustki, kas laps saab olla värskes õhus ja turvalises keskkonnas. Kahjuks pole kõikidel lastel vanavanemaid, kelle juurde suveks minna, või on ka vanaemad-vanaisad tööl. Kui noor on juba iseseisvam, võiks pigem minna puhkelaagrisse, malevasse või osaleda mõnes rahvusvahelises noorsoovahetuses. Selles osas peab muidugi laps eelkõige ise oskama öelda, mida ta täpselt puhkelaagrist ootab või kuidas suhtub suvel töötamisse. Kahtlemata on kergem, kui lapsel on sõpruskond, kellega koos samasse laagrivahetusse minnakse, või on samas laagris juba ees suurem õde või vend. Üksi last laagrisse saates peaks aga kindlasti arvestama võimalusega, et võib tekkida koduigatsus ja ka uue seltskonnaga harjumine võtab aega. Samuti tuleb arvestada sellega, et iga laps on erinev ning korraga täiesti võõrasse seltskonda sattumine ei pruugi kõikidele lastele sobida. Kui aga laps on alles põhikoolis ja tal pole veel välilaagri harjumust, on üheks heaks võimaluseks linnalaagrid. Linnalaagrid ei eelda, et laps peaks väga iseseisev olema ning ei ole vajadust ka muretseda koduigatsuse pärast, sest õhtuks lähevad kõik laagrilised oma koju. Linnalaagri üks päev on tavaliselt 8-tunnise tööpäeva pikkune, nii et lapsevanemal pole probleemi laps enne tööle minekut linnalaagrisse kohale viia ja siis tööpäeva lõpus talle jälle järele minna. Linnalaagri tegevused on väga erinevad, alates sportlikest orienteerumistest kuni erinevate käsitöökatsetusteni välja. Ühine on aga kõigi puhul kindlasti see, et neid harivaid ja seikluslikke tegevusi tehakse turvalises keskkonnas laagrikasvatajate juhendamisel. Tallinna Noorsootöö Keskus korraldab sel aastal linnalaagreid 7.–11. juunini ja 14.–18. juunini. Need laagrid on küll juba läbi või käimas, ent Tallinna Noorsootöö Keskus korraldab linnalaagreid ka augustis. Rohkem informatsiooni linnalaagrite kohta: www.taninfo.ee/tanlinnalaagrid2010 või telefonil 6411 702.

ais toimunud UNICEFi Sinise Nädala peateema oli küsimus «Kas noortel on linnas kohta?». Suvisel koolivaheajal pakub Tallinna Noorsootöö Keskus noortele kohta Stroomi rannas, kus ujumise ja päevitamise vahel on võimalik osa võtta lõbusatest ja arendavatest tegevustest. Juba neljandat suve järjest kolivad Tallinna noortekeskused oma töötajate, tegevuste ja vahenditega Stroomi randa, et viia noortekesksuse tegevused suveajaks noortele lähemale. Ranna noortekeskus on projekt, mis sai alguse tänava noorsootööst NOK ehk noorsootöö noorte oma kohtumispaigas. Iga aastaga leiab üha rohkem noori tee ranna noortekeskusesse ning hooajal ootab neid ees uus läbiv suveteema.

Ranna noortekeskus tuleb juba neljandat aastat järjest ja pakub terve juuli noortele huvitavat tegevust. Fotod: Kopli noortekeskuse erakogu

Roman Hmelevskoi on ise välja kasvanud Kopli noortekeskusest. Nüüd käib ta noortekeskuses tantsutrenne ja -võistlusi korraldamas.

Tantsutrennid noortele Tallinna linnas tegutseb 11 noortekeskust, mida külastab aastas ligi 66 000 noort ning 60–70 protsenti külastajatest on noorukid vanuses 13–17 eluaastat. Võiks arvata, et noortekeskuste töö on mõeldud peamiselt just nooremale vanusegrupile, kuid seda kindlasti mitte! Suvisest Stroomist leiavad tegevust ka veidi vanemad noored kui 17-aastased. Ranna noortekeskuse põhisündmuseks saavad kindlasti tantsutrennid ja tantsuvõistlused, mida viivad läbi noored tantsijad ja mis on avatud igas vanuses noorele. Näiteks on Kopli noortekeskuse noor Roman Hmelevskoi, kes õpib ülikoolis koreograafiat, juba aastaid oma oskusi teistele noortele edasi õpetanud ja tantsuvõistlusi korraldanud. Tihtipeale toimubki noortele kogemuste ja õpetuste jagamine just meetodil noorelt noorele.

Linnalaagri ja vanavanemate suvila asemel Avatus ja tolerantsus on ranna noortekeskuse märksõnadeks olnud algusest peale. Nii, nagu ka noortekeskustes, ei seata ranna noortekeskuse tegevustes osalemiseks noortele mingisuguseid eeltingimusi rahvuse, keele, majandusliku olukorra või millegi muu pärast. Kuna kõik pakutavad tegevused on tasuta, on üritustel võimalus osaleda kõigil Stroomi randa külastavatel noortel. Eelmisel aastal külastasid randa paljud noored, kelle vanavanematel pole mõnes mõnusas maakohas suvilat ja seega oli rand ainuke koht, kus suvel värskes õhus oma koolivaheaga sõprade seltsis mööda saata. Iga päev toimuvad ranna noortekeskuses kunstitöötoad ja

organiseeritud spordivõistlused. Igal nädalal on võimalik osaleda erinevates töötubades ja tantsutrennides või laenutada spordivarustust ja lauamänge kohepeal kasutamiseks. Rand on unikaalne ajaveetmisvõimalus, kus noortel on võimalus saada värskeid teadmisi erinevate teemade kohta, leida uusi sõpru ning saada noortele mõeldud infot. Ootame noori oma ägedate ideedega Tallinnas on palju ilusaid randu, mis suvekuudel puhkajaid päevitama meelitavad, kuid oma kogukonna mitmekultuurilisusega rikastab ranna noortekeskus Stroomi piirkonda veelgi. Näiteks kui teisel ranna noortekeskuse aastal pöörati tegevustega rohkem

rõhku noorte turvalisusele ja tervislikele eluviisidele, siis mullu oli võimalik kogeda multikultuursust, kuna kõik tegevused olid seotud kultuuridevahelise õppimisega. Sellel aastal on ranna noortekeskus pühendunud noortele ja nende omaalgatuslikkusele, seega on randa oodatud on kõik noored, kes oma ideede ja ettevõtmiste juures noorsootöötajate abi vajavad. Lõpetuseks lisaksin, et artikli alguses püstitatud küsimusele «Kas noortel on linnas kohta?» võib üheks vastuseks sel suvel lugeda kindlasti Stroomi ranna ja sealse ranna noortekeskuse, mis terve juuli jooksul ootab noori oma tegevustest osa võtma ja ka oma ideede ja mõtetega panustama. Vaata lisa www.rannanoortekeskus.blogspot.com.

Dimitrise muinasjutuline Eesti sesse, aga ma leidsin siit väga huvitavaid inimesi, töökaaslasi. Samuti mõtlen noorukitest, kes külastavad Kopli noortekeskust, nagu oma teisest perest. Olen õnnelik, et saan teha koostööd noorte inimestega, näha, kuidas nad käituvad, millised on nende hirmud, unistused ja igapäevased vestlused.» Dimitrise arvates mõjub noortega suhtlemine eneselegi virgutavalt, kuid keelebarjääri tõttu ei saa ta oma ideid alati rakendada. «Kuna ma eesti keelt ei oska, ei saa ma teha kõiki asju, mida tahaksin siin teha. Pärast kaheksat kuud saan ma aru mõnedest lausetest, sõnadest ja väljenditest. Kui sa lähed riiki, mille keelt sa ei mõista, siis sa vaatad nägusid ja püüad inimeste ilmest emotsioone välja lugeda. See on nagu tummfilm.»

Triin Metshein Kopli noortekeskuse noor

D

imitris Vrakas on 31-aastane kreeklane, kes tänu Euroopa noorte vabatahtlike teenistuse programmile töötab alates oktoobrist vabatahtlikuna Kopli noortekeskuses. Särtsakas ja aktiivne Kopli noortekeskuse noor Triin Metshein mõtles uurida, kuidas Dimitrisele Eestis meeldib. Mees ja tema seitse ametit Dimitris püüab teha elus asju, mis talle meeldivad. Ülikoolis oli Dimitrise valikuks majandus, kuigi see ala teda eriti ei köitnudki. Kõrgkoolis õppides sai Dimitrisele osaks võimalus Erasmuse tudengivahetusprogrammiga veeta kolm kuud Portugalis, kus ta nakatus reisipisikuga, mis edaspidi viis teda igal suvel Euroopasse ringi rändama. Ta on teeninud leiba mitmetel huvitavatel töökohtadel, nagu öövalvur Thessaloniki Valges tornis või administraator suvelaagris. «Kunagi ma töötasin postiljonina, mis ei ole just väga kõrgelt hinnatud amet. Minu arust on see siiski väga mõnus töö, eriti Kreekas, sest ilm on ilus ja sa käid üksinda tänavatel ning sageli võid kodus tagasi olla juba kell üks pärastlõunal,» ütleb Dimitris. Tema hobiks on filmikunst, vabal ajal loob ta dokumentaale ja videoklippe. Muinasjutuline talv Tänu Dimitrise filmihobile pakuti talle ühel suvel teha ligi saja osalejaga noortevahetusest dokumentaalfilm. See oli tema esimene kokkupuude

Dimitrise kutsusid Eestisse vabatahtlikuks eestlased, kellega ta oli varemalt ühel noortevahetusel tutvunud. Triin ja Dimitris Kopli noortekeskuses. Foto: Kopli noortekeskuse erakogu

Kreeka kohaliku noorteorganisatsiooniga Kids in Action ja õige pea sai temast ka selle liige. «See organisatsioon saadab vabatahtlikke erinevatesse Euroopa riikidesse ja võtab neid ka vastu. Nii kohtusin ma Eestist pärit inimestega, kes mulle meeldisid. Nad kutsusid mind Eestisse ja soovitasid mul siin vabatahtlikuks olemist proovida,» räägib Dimitris. Kui küsisin, kuidas talle siin meeldib, tuli muidugi jutuks möödunud talv, mis Dimitrise jaoks oli lausa uskumatu: «Ma arvan, et ei unusta seda talve mitte kunagi, ja mitte ainult külma pärast. See oli nagu muinasjutt. Minu jaoks kestsid jõulud aprillini, seda on natuke liiga kaua.»

Elu nagu tummfilmis Uurisin Dimitriselt, milles tema töö vabatahtlikuna seisneb: «Tahtsin teha filmiklubi, aga kahjuks see ei õnnestunud päris nii, nagu ma plaanisin. Inimesed, kes seal käisid, olid üpris noored ning ei suutnud hästi keskenduda, eriti filmi monteerimise osas. Nad tulevad koolist ja tahavad puhata või midagi lihtsamat teha. Kuid olen teinud erinevaid filmitöötubasid Tallinna noortekeskustes.» Talle meeldib Eestis ning ta sooviks siia kauemaks jääda, kuid kuu aja pärast tema vabatahtliku teenistus lõpeb. «Kahjuks lähen varsti tagasi Kreekasse, tagasi reaalsu-

Eestlased on viisakad ja ausad Dimitrise sõnul on tal siit kaasa võtta ainult häid mälestusi: «Mulle meeldib, et Euroopas on nii palju erinevaid kultuure. Eesti on väga eriline riik ning eestlased on väga viisakad ja ausad. Ma olen saanud hea kogemuse tänu inimestele, kes on minu vastu head olnud, aga ka tänu Eesti rohelisele keskkonnale, mis on väga oluline inimeste elukvaliteedi jaoks.» Dimitrise jaoks on võõras riigis vabatahtlikuna töötamine suurepärane võimalus suhelda täiesti erineva mõttelaadi ja kultuuritaustaga inimestega: «Programm «Euroopa noored» andis mulle võimaluse olla midagi enamat, kui lihtsalt turist. See on mitteformaalne haridus, mida ükski kool anda ei suuda. Minu arvates peaksid noored palju rohkem reisima.»


TALLINNA NOORTEKE S

LK

KUSED

5

Noorteraadio ja Noorte-TV tulevad Tallinna Peeter Taim Lasnamäe piirkondliku noorsootöö koordinaator Tallinna Noorsootöö Keskus

Noorsootöö ei ole ajakirjanike lemmikteema Kindlasti on paljudele noortele, noorsooühendustele ja noortega tööd tegevatele inimestele tuttav olukord, kus mõnda üritust või projekti tehes on kõige keerulisemaks ülesandeks kujunenud oma ürituse reklaamimine või vähemalt kajastamine meedias. Noorteüritusi ei soovi kirjutav press eriti meelsasti kajastada. Pea võimatu on aga pääseda oma tegemistega raadiosse või televisiooni. Ikka on nii, et meediakanalid otsivad kõmulisi ja enamjaolt ikka negatiivseid sündmusi, millest oma lugejatele-kuulajatele-vaatajatele rääkida. Meediakajastuse seisukohalt ja uudiskünnise ületamise koha pealt on kõik noorteüritused ja noorsootööalased projektid väga igavad ja positiivsed, nii ei tormagi ajakirjanikud neid kajastama. Noorte teavitamine on tähtis asi, aga seda ellu viia on keeruline, sest «head asjad», mida tehakse noorsootöös, lihtsalt ei müü. Ja lisaks igavusele ja positiivsusele on noorteüritused ja -projektid reeglina ka kohaliku tähtsusega. Kuid vaatamata kohalikule iseloomule pole kahtlust, et üritused noorsootöö valdkonnas pakuvad huvi nii noortele endile kui ka noorsootöötajatele konkreetse noorteürituse toimumiskohast kaugemalgi. Ja seda mitte ainult uudise mõttes. Kui on olemas meediakanal, mis valgustab noorte positiivseid tegemisi ja algatusi, siis on olemas ka võimalus, et seda vaatavad erinevate regioonide noored ja noorsootöötajad ning nad saavad uusi ideid ja häid kogemusi ning tõuget sarnaste heade asjade tegemiseks ka oma kodukandis.

Tartust on Noorteraadiot tehtud juba kolm ja pool aastat.

Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab 2006. aasta lõpus otsustas rühm noori entusiaste Tartus, et noorte tegemiste kajastamiseks on vaja oma meediakanalit. Nii pandigi alus esimesele internetipõhisele noorteraadiole Eestis. Ka nimeks sai sellele Noorteraadio, mida võib kuulata internetiaadressil www. noorteraadio.ee. Noorteraadio stuudio asub Tartus Anne noortekeskuses. Raadios saavad noored teha ise saateid ja saadete tegijad võivad oma saadetes rääkida nendest teemadest, mis just neid huvitavad. Palju tehakse otsesaateid noorteüritustelt, mis tavaraadiojaamades oleks täiesti mõeldamatu. Näiteks on Noorteraadio teinud viimasel kolmel aastal otsesaateid noorte-

messilt «Teeviit». Huvi raadiosaadete tegemise vastu on noorte seas nii suur, et oli aegu, kus mõned neist käisid isegi Tallinnast Tartusse saateid tegemas. No kui raadio, siis juba televisioon kah! Mõne aja pärast paigaldati raadio stuudioruumidesse kaamerad, et samal ajal raadio kuulamisega internetis oleks võimalik ka vaadata saadete tegijaid. Sellest aga arenes idee luua lisaks raadiole ka noorte oma televisioon. Televisioon oli juba suurem ja ambitsioonikam ettevõtmine. Samas Anne noortekeskuses ehitasid noored oma kätega telestuudio ja varustasid selle esmase vajaliku tehnikaga. Ja nii alustaski

Tulemas on suur DJde võistlus! Peeter Taim Lasnamäe piirkondliku noorsootöö koordinaator Tallinna Noorsootöö Keskus

2009. aasta veebruaris Noorte-TV saadete edastamist internetis aadressil www.noortetv.ee. Nüüd juba üle aasta tegutsevas Noorte-TVs on nädala sees eetris muusikaklipid ja noorte toodetud videotoodang. Pühapäeviti kella 18–20 näeb otsesaateid, mida toodetakse oma stuudios. Kuna Noorteraadio ja Noorte-TV stuudiod asuvad Tartus, on ka tegijad Tartust ning nii raadios kui ka teles kajastatavad teemad Tartu-kesksed. Vaataks päälinnas ka ringi? Siit tekkiski vajadus raadio ja TV tegevuse laienemiseks väljapoole Tartut. Loogiline, et järgmiseks sihiks oli Tallinn, kus elab kõige enam noori Eestis. Tallinna Noorsootöö Keskus pakkus

Heategevuskontserdil koguti Tallinna lastehaiglale 1912 krooni! Liisa Pett Nõmme piirkondliku noorsootöö koordinaator Tallinna Noorsootöö Keskus

Liisa Pett Nõmme piirkondliku noorsootöö koordinaator Tallinna Noorsootöö Keskus

L

E

i ole vist ühtegi inimest maailmas, kes ei teaks, mida tähendab lühend DJ. Pea kõigile on seda lühendit nähes selge, et tähekombinatsiooni taga peitub inimene, kes erinevatel üritustel lahutab piduliste meelt muusikaga. Helikandjad, mille pealt ta muusika kuuldavaks teeb, on erinevad: makilint, kompaktkassett, vinüülplaat, CD-plaat või arvutifail. Meie maal on nimetatud DJd ka diskoriks, kuna selle ameti pidajad ilmutasid ennast esimest korda kultuurimajades ajal, mil laineid lõi muusikastiil disko – selle järgi ka nimetus diskor. Alles hiljem said tantsumuusika austajad teada, et mujal maailmas nimetatakse diskorite ametivendi DJdeks. See lühend on tuletatud sõnast disc jockey, mis vabalt tõlkides võiks tähendada plaadiajajat või plaadi saduldajat. Esimeseks diskoriks maailmas peetakse Kanada inseneri Reginald A. Fessendenit, kes 1906. aasta jõuluõhtul saatis raadioeetri kaudu Atlandi ookeanil seilavatele United Fruit Company laevadele Edissoni silindrilise fonograafi pealt mahamängitud Handeli pala «Largo» ooperist «Xerxes». Seega võib öelda, et DJ ametit on peetud juba tublisti üle saja aasta. Kui väga pikka aega oli DJ ametimees, kes esitas ainult muusikute loodud ja plaadistatud laule, siis viimastel aastakümnenditel on väga tavaline

Foto: Eduard Rajari

selleks lahkelt ruume Lasnamäe noortekeskuses. Raadiostuudio alustas juba saadete edastamist Noorteraadio venekeelse programmi tarbeks. Esialgne idee ongi teha nii, et Noorteraadio Tartu stuudiost tuleksid eestikeelsed saated ja Tallinna stuudiost Lasnamäel tuleksid venekeelsed saated. Kuid see ei tähenda, et tööle hakkaks kaks erikeelset stuudiot. Kui mõni eesti keelt kõnelev noor tahab teha saadet Tallinnas, saab ta seda teha oma kodulinnas ja edastatakse seda saadet Noorteraadio eestikeelses programmis. Sama lugu on venekeelse programmiga: Tartu stuudiost saavad vene noored lülituda Noorteraadio venekeelsesse programmi. Nii jääb ära vajadus sõita teise linna tegema oma saadet, nagu sellest oli juttu selle artikli alguses. Ka Noorte-TV programmi on praegu kokku pannud Tartu noored ja seega kajastab vaid Tartu noorte tegemisi. Noorte-TV tegijate plaan on muuta Noorte-TV üle-eestiliseks. Noorte-TV peaks kajastama noorte tegemisi ja tutvustama huvitavaid noorteprojekte üle terve Eestimaa. Selleks aga on vaja, et Noorte-TV stuudiod oleksid olemas esialgu vähemalt Tallinnas ja Tartus. Lisaks stuudiotele on vaja veel välja arendada Noorte-TV korrespondentide võrgustik kohtadel. See annaks võimaluse kajastada noorte tegemisi ka pisemates Eestimaa linnades ja valdades. Selleks toimub sügisel Lasnamäe ja Järve noortekeskuse koostöös ning Harju maavalitsuse toel suur telekoolitus Harjumaa valdade nendele noortele, kes on huvitatud teletööst. Telestuudio rajamiseks on olemas ruumid samuti Lasnamäe noortekeskuses. Noorte-TV tegijad loodavad suuresti noorte entusiastide abile telestuudio väljaehitamisel. Juba praegu on Noorte-TV-l võimalused korraldada asja nii, et suurem osa saadetest oleksid eetris subtiitritega. Seega oleks noorte oma televisioon huvitav vaadata nii eesti kui vene noortele.

Pidevat ja koolituskavaga DJ-koolitust pakub Tallinna linnas DJ klubi Mixstop, mis tegutseb Pääsküla noortekeskuses Tallinna Noorsootöö Keskuse ja Ravecast OÜ koostöös. Foto: Pääsküla noortekeskuse erakogu

ja nõutud, et iga endast lugupidav DJ produtseerib ka ise tantsumuusikat. DJnduse populaarsus tõuseb noorte seas pidevalt ja on muutunud üsna massiliseks tegevuseks, seega on mitmeid kohti, kus noored saavad end arendada. Pidevat ja koolituskavaga DJ-koolitust pakub Tallinna linnas DJ klubi Mixstop, mis tegutseb Pääsküla noortekeskuses Tallinna Noorsootöö Keskuse ja Ravecast OÜ koostöös. Igal aastal omandab klubis DJ-oskusi mitukümmend Tallinna ja Harjumaa noort. Mixstop on Pääsküla noortekeskuses koos käinud juba neli aastat ning selle aja jooksul on noortele pakutud väga

kõrgel tasemel klubitegevust. Sel aastal on lisandunud ka produtseerimisvõimalus, mis on suur edasiminek. Pakkumaks klubis osalejatele ja teistele Harjumaa noortele võistlusvõimalust, korraldab Tallinna Noorsootöö Keskus koostöös Ravecast OÜga sel sügisel esimest korda DJde võistluse. Finaal toimub oktoobris, eelvoorudega alustatakse juba septembris. Võistlus on mõeldud 16–26-aastastele elektroonilise muusika huvilistele, kes sooviks ennast professionaalse žürii silme all proovile panna. Täpsemat informatsiooni võistluse kohta leiab aadressilt mix­ stop.ravecast.ee.

aupäeval, 22. mail korraldas Tallinna Noorsootöö Keskus koostöös Tallinna spordi- ja noorsooametiga Jaani kirikus heategevuskontserdi «Saa terveks, sõbrake!». Kontsert toimus UNICEFi Sinise Nädala raames eesmärgiga koguda raha Tallinna lastehaiglale kunstitarvete ostmiseks. Kontserdi idee sai alguse samanimelisest kunstiprojektist, mille raames külastati kolme kuu jooksul Kopli ja Männiku noortekeskuse noortega Tallinna lastehaiglat, et sealseid patsiente erinevate kunstitegevustega rõõmustada. Kokku oli kaasatud 108 noort. Projektiga taheti pöörata tähelepanu laste ja noorte vaba aja sisustamise vajalikkusele nii haiglas kui ka igapäevaelus. Kuna kunstiprojekt läks korda ning noorte huvi oli suur, otsustatigi lastehaiglale veel kord abiks olla heategevuskontserdiga. Tore, et koorid-ringid, kellega ühendust võeti, olid igati valmis kontserdil kaasa lööma. Esinejaid sai kokku kaheksa ning kava oli äärmiselt mitmekülgne. Astusid üles kellaring Campanelli, väikeste tüdrukute koor Nõmmelill, ansambel Rjabinka, Nõmme kultuurikeskuse neidude koor ning lastekoor Ellerhein. Kauneid ballaade esitas Anthony Jessop. Kontserdi avasid laste ja noorte moeteatri Max Moda väikesed modellid moekollektsiooniga «Inglite päev». Ürituse patrooniks ja peaesinejaks oli Uku Suviste, kes lisaks laulmisele rõhutas ka heategevuse suurt vajalikkust. Kokku annetati lastehaigla mängu-

Heategevuskontserdil kogutud raha eest ostetakse Tallinna lastehaiglale kunstitarbeid. Pildil kellaring Campanelli. Foto: Tallinna Noorsootöö Keskus

tubadesse kunstitarvete ostmiseks 1912 krooni, mis anti üle Tallinna Noorsootöö Keskuse ja lastehaigla koostöös valminud laste joonistuste näitusel «Saa terveks, sõbrake!». Oma panuse tegi ka autovaruosasid müüv firma A.V.S.K OÜ, kinkides haiglale kasti joonistustarbeid. Siinkohal tänab Tallinna Noorsootöö Keskus kõiki koostööpartnereid, kes meie projekti uskusid ning selle toimumisele kaasa aitasid. Lisaks ka kõiki annetajaid, kes aitasid Tallinna lastehaigla väikeste patsientide päevad rõõmsamaks muuta.


LK

66 NOOR ARVAB



Teeme karjääri?!

TÖÖ te kohta ei pakuta,» arvab keskust külastanud 15-aastane neiu. Noorte teabe- ja nõustamiskeskust võib külastada nii klassiga kui individuaalselt, vestelda nõustajatega ning tutvuda keskuses väljapandud infomaterjaliga. Samuti võib nõustajaid kutsuda enda kooli karjääriplaneerimisest ja karjääriinfost rääkima, eelneval kokkuleppel ka teistel karjääriplaneerimisega seotud olulistel teemadel, nagu näiteks stress, õpioskused või välismaale õppimaminek.

Kaia Sepman Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskuse karjääriinfo spetsialist

Karjäär – mis see on? «Nüüd ma tean, millist eriala omandama minna. Eriala ja kooli valikul aitas mind teie keskus.» Just nii on tagasisidelehel kirjutanud 18-aastane Tallinna noormees, kes käis nõustamisel Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskuses. Kindlasti on kõik inimesed mitu korda oma elus kuulnud karjääri mainitavat – on siis keegi karjääri alustanud või hoopis karjääri teinud ja edu saavutanud. Mis on siis tegelikult karjäär, millest nii palju räägitakse? Omal ajal oli karjääri puhul tegu tõepoolest n-ö redelit pidi üles ronimisega ning järgmisele pulgale aitas sind vaid ametikõrgendus. Seejärel hakati karjääri mõtestama kui eluaegset valikute tegemise protsessi – sinu edu sõltub sellest, milliseid otsuseid teed eriala, koolide ja töökoha valikul. Tänapäeval tähistab karjääri mõiste inimese elukestvat arengut, mis on seotud tema kõigi elurollidega, mis tähendab, et ka töötamine on elu üsna lahutamatu osa. Seega saab inimene ise endale rahuldustpakkuva elu ja karjääri luua, enda omadusi analüüsides ja oma võimalusi tundma õppides, sh töömaailma ja erinevaid ameteid. Kõige olulisem karjääriedu näitaja on inimese enda sisetunne, et ta on teinud häid valikuid ning naudib oma tööd ja elu üldiselt. Milliseid võimalusi teabe- ja nõustamiskeskus pakub? Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskuses ootavad noori nõustajad ja infospetsialistid, kes on valmis ühiselt edasiste õppimisvõimaluste ja karjäärivalikute üle arutlema ja on abiks ka õppimis- või tööotsimisoskuste arendamisel. Teabe- ja nõustamiskeskuse töötajad võtavad noori vastu kahes asukohas – kesklinnas (SuurAmeerika 35) ja Lasnamäel (täiskasva-

Karjäärinõustamine – kellele ja milleks?

Värskendav vahepala noorteüritusel «Mina ja maailm» 2009. aasta novembris.

nute gümnaasiumis Katleri 2a). Keskus pakub 7–26-aastastele noortele tasuta nõustamist ja toetab neid karjääri planeerimiseks vajaliku karjääriinfo otsimisel. Lisaks on teenuste hulgas psühholoogiline nõustamine, mille jooksul arutatavad probleemid jäävad aga vaid kliendi ja nõustaja vahele. «Koolid võiksid organiseerida külastusi nõustamiskeskusesse, sest karjäärinõustamist oleks juba enne põhikooli lõppu väga vaja, kuid koolis nõustamist ja infot edasiõppimisvõimalus-

Foto: Kaia Sepman

Harjumaa teabe- ja nõustamiskeskused • Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskus asub Tallinnas Suur-Ameerika 35 ja Katleri 2a. Info tel 641 8813 või 646 6727, e-post: tulevikuredel@gmail.com, koduleht www.tulevikuredel.ee. • Lääne-Harju teabe- ja nõustamiskeskus asub Paldiski mnt 28f. Info tel 677 3950 või 5331 2139, e-post noorteinfo@keila.ee, koduleht www.keilanoortekeskus.ee. • Ida-Harju teabe- ja nõustamiskeskus asub Anija mõisas. Info tel 608 4325, e-post info@koostyykoda.ee, koduleht www.koostyykoda.ee.

Karjäärinõustajaid vajavad kõik, kes ei ole oma võimalustes ja valikutes kindlad. Hakkad peagi kooli lõpetama, aga ei tea, mida edasi teha? Või oled mingil erialal õppimist juba alustanud, ei ole aga kindel, kas see on päris sinu jaoks? Nõustaja toetab noort iseenda tundmaõppimisel, tulevikuplaanide tegemisel ja teadlike karjääriotsuste tegemisel ning elluviimisel. Noorte seas on üsna laialt levinud arvamus, et nõustaja ütleb, milliseid valikuid tuleks langetada. Tegelikult ei jaga nõustaja noorele konkreetseid soovitusi, vaid pigem aitab neil ühise arutelu tulemusena oma võimalustes selgusele jõuda. Ehk soovid sa teada, millises koolis sind huvitavat eriala õpetatakse või kust leida infot välismaale õppima- või töölemineku kohta? Karjääriinfo spetsialist toetab sind karjäärivalikute tegemisel vajaliku informatsiooni leidmisel. Keskusesse võib noor pöörduda ka juhul, kui edasised karjäärivalikud on juba tehtud – kindluse mõttes võib nõustajaga oma võimalused veel kord läbi arutada. Keskusesse on oodatud ka lapsevanemad, nii üksi kui koos lapsega. Üritused Teabe- ja nõustamiskeskus korraldab ka tasuta üritusi, kus tutvustatakse noortele nende edasisi karjäärivõimalusi. Et toimuvaga kursis olla, tasub jälgida teateid keskuse kodulehel.

Malev avardab mina-pilti sil kui ainult hea õnne või tutvuste kaudu võimalik tööle saada. Malevas käinuna saab aga ühegi rea oma CVsse lisada ning kandideerida teadmistega, mida töötegemine endast kujutab ning kui palju on vaja pingutada, et leib tuleks lauale tänu enda oskustele, mitte vanemate rahakotile. Samuti õpitakse tundma sõna «vastutus». Kahtlemata tuleb malevas ette olukordi, kus hommikuti ei ole viitsimist tööle minna ning palju lihtsam oleks suvepäikese käes päevitada, kuid aja jooksul tekib arusaamine, et tulevikus ei saa sedaviisi käituda ei ülikoolis ega tööl – oma tegude eest tuleb võtta vastutus.

Maarja Saavik SA Õpilasmalev juhatuse assistent

M

alevat käsitletakse erinevates seltskondades mitmest küljest – on neid, kes arvavad, et malev on noore jaoks parim koht suviseks ajaveetmiseks. Teised näevad malevas puhtalt kohta, kus töötada ja raha teenida. Kolmandad arvavad, et ega malevas muud olegi, kui ainult üks pidu ja pillerkaar ning ega seda ettevõtmist tõsiselt võtta saa. Jäägu igaühele oma arvamus, sest eks kõigel ole ju pisut tõepõhja all, kuid tegelikest põhjustest, miks nii paljud noored valivad oma suve sisustamiseks õpilasmaleva, kus peab hommikul vara üles tõusma ja pead-jalad koos teistega eluruumi jagama, selle asemel et kodus mugavas voodis lõunani magada, saavad aru vaid need, kes ise malevas käinud. Töömalev õpetab enda eest seisma ja teistega arvestama Noore arengus täiskasvanuks saamisel on õpilasmaleval kindlasti märkimisväärne roll täita. Malevas ei püüta mitte kedagi ümber kasvatada, vaid antakse võimalus iseenda arendamiseks. Kui igapäevaselt käib noor marsruudil kodu-kool-hobid-sõbrad-pere, siis malevas satub ta uude olukorda, kus tuleb endaga hakkama saada väljaspool tuttavat-harjunud keskkonda. Korraldajad on küll organiseerinud majutuse, toitlustuse, transpordi, töö ja rühma-

Malevas ununevad teler, arvuti ja internet

Malev annab noorele ainulaadse töökogemuse, mis annab juurde enesekindlust edaspidisteks tööotsinguteks. Foto: SA Õpilasmalev erakogu

juhid, kuid lõppkokkuvõttes panevad pildi kokku ja loovad sisu just noored. Lisaks sellele, et tuleb õppida ühel ajal nii iseenda eest seisma kui ka teistega arvestama, on noortel võimalus malevas midagi ise luua – olgu see siis ühine rühmavaim või enda idee järgi korraldatud üritus – ning väljendada end kujul, mille peale kodus ei oskaks tulla. Seejuures on enam kui kindel, et ühiselt koos elades, töötades ja suheldes sünnivad uued tutvused, mis on

sotsiaalse võrgustiku tekkimisel oluline. Mitte vähem olulisem ei ole töökasvatus. Praegu, mil majanduses ei ole olukord kiita ning paljud täiskasvanud otsivad sobivat tööd nagu nõela heinakuhjast, on malev kiiduväärt võimalus noortele esimese töökogemuse saamiseks. See ei garanteeri küll püsivat töökohta, kuid kuna enamasti on töökoha saamise eelduseks eelnev töökogemus, siis ei oleks ju noorel mingil muul vii-

Elades heaoluühiskonnas, on meie jaoks pisut kummaline, kui ei näe õhtuti telerist oma lemmikseriaali, ei saa paar nädalat internetis suhtlusportaalides oma staatust uuendada või jääb hommikul duši all käimata. Malevas saadakse aru, et ka nii on võimalik. Olgugi, et enamikus rühmades on kõik kaasaegsed võimalused olemas, kui vaja peaks minema, ning noored ise võtavad endiselt oma sülearvutid, iPodid ja muud leiutised kaasa. Olgugi, et kohver võib kaaluda juba niigi 20 kilo, ei tundu ühel hetkel see kõik enam vajalik. Õpitakse väärtustama seda, mis on tegelikult oluline ning tühistele asjadele pööratakse aina vähem tähelepanu. Kahtlemata on kogu see tehnika ja innovaatilisus tänapäeval väga vajalik, ilma oleks keeruline tööd teha, koolis käia ja muude as-

jaajamistega tegeleda ning keegi ei taha ju, et malevlastest saaksid koopaelanikud, kes kannatavad infopuuduse all, kuid kui enne malevat oli võib-olla mõnel noorel kombeks veeta kogu õhtu arvuti taga, siis pärast malevat nähakse ka muud enda ümber. Loomulikult ei saa kõiki ühe vitsaga lüüa ning ei olegi vajadust, et kõik ühtemoodi mõtlema hakkaksid, kuid noortel endil on seeläbi võimalus näha maailma- ja miks mitte ka mina-pilti tunduvalt avaramalt. Ainulaadne ettevõtmine maailmas Kahju on loomulikult sellest, et paljudele jääb malev kättesaamatuks ning kõigil ei ole võimalust malevast osa saada. Senikaua kuni malevatel puudub kindel rahastus, jääb nõudlus malevakohtade järele alati suuremaks, kui on võimalik pakkuda. Sellest hoolimata võib rõõmustada ja uhkust tunda – oleme ju oma ettevõtmisega maailmas ainulaadsed. Lühikesi töölaagreid korraldatakse ka mujal, kuid malevaformaati ei saa nendest ühtegi paigutada. Loodetavasti ei ole meie noortel tulevikus eelised mitte ainult siin, vaid ka teisel pool Eesti riigipiiri, olgu see siis kõrgkooli või tööle kandideerimisel ning osaliselt võib-olla just tänu malevas omandatud oskustele ja kogemustele. Kindel on aga see, et õpilasmaleval on potentsiaali tunduvalt enamaks ning tuleb edasi tegutseda selle nimel, et pakkuda võimalust rohkematele noortele tunda iseseisva elu alustamise maitset malevas.


AKTIIVNE NOOR

LK

NOOR ARVAB 7 7

ELSA Estonia – Eesti suurim juuratudengite ühendus Ave-Geidi Jallai Elsa Estonia juhatuse liige

E

LSA ehk European Law Students’ Association on sõltumatu rahvusvaheline juuratudengite organisatsioon, mille eestvedajateks ja sihtgrupiks on tudengid ning eesmärk on õigusmaailma ukselävel seisjate silmaringi avardamine ning sotsiaalse vastutuse arendamine läbi tegevuste, mis täiendavad akadeemilist haridust. ELSA on maailma suurim omataoline – võrgustikku kuulub üle 30 000 õigustudengi ja noore juristi 41st Euroopa riigist. Eestis tegutseb ühendus nime all ELSA Estonia. Üheksa aasta jooksul oleme kasvanud suurimaks juuratudengeid koondavaks ühenduseks Eestis ning tegutseme aktiivselt nii Tallinnas kui Tartus. ELSA tegevus ELSA üks kolmest võtmevaldkonnast – seminarid ja konverentsid – annab võimaluse õppida tundma teemasid, mida õppekavad enamasti ei käsitle, ning suhelda kolleegidega teistest riikidest. Seminaride ja konverentside alla kuulub ka ELSA Estonia suurim üritus – rahvusvaheline humanitaarõiguse alane seminar (IHL), mis on toimunud juba viis aastat järjest ning mis toob Eestisse noori kogu Euroopast. Seekordne IHL toimus märtsis ning kandis pealkirja «5th Tallinn Seminar on International Humanitarian Law: Laws of War in Action». LoenOtt Lepland «Eesti otsib superstaari» saate finaalkontserdil.

gutele lisasid vürtsi praktilised harjutused, näiteks mängiti laser combat lahinguväljal läbi sõjaolukord ning hiljem analüüsiti toimunut harjutuskohtu vormis riigikohtu ruumides. STEP (Student Trainee Exchange Programme) on praktikavahetusprogramm, mis annab võimaluse omandada kogemusi töötades välisriigis õigusega seotud valdkonnas. Tööandjale aga pakub STEP praktikandi uuenduslikke eriteadmisi ja kõrget motiveeritust. Kolmas võtmevaldkond on akadeemilised tegevused (AA). Eestis kuulub selle alla igakuine Lawyers@ Work, mille käigus külastatakse erinevaid institutsioone, et näidata juristide igapäevatööd ja töökeskkonda. Külastatud on näiteks advokaadibüroosid, kohtuid, riigiprokuratuuri ning õiguskantslerit. Lisaks toimub kevaditi töövarjunädal – juuratudengid saavad päeva jooksul varjuna jälgida mõne tegevjuristi toimetamisi. Sotsiaalse suhtluse arendamiseks on ELSA Estonial LawyersOffWork pidudesari ning kord kvartalis toimub Tudengimajas ELSA kokteiliõhtu, kus vabas õhkkonnas saab veiniklaasi kõrval nautida tuntud õiguspraktikute seltskonda. ELSA Estonia suudab oma liikmetele mitmekesiseid kogemusi pakkuda tänu toetajatele, kelleks on Tartu Ülikool, advokaadibürood Sorainen, Luiga Mody Hääl Borenius ja Raidla Lejins & Norcous ning NATO, HMN, Tallinna ja Tartu linn. Aitäh!

Foto: Oliver Moosus

Ott Lepland: noorteühendusse kuulumine kasvatas lavanärvi Meelika Jürisaar Eesti Noorteühenduste Liit

S

uperstaari Ott Leplandi (23) silmaring ei piirdu vaid muusikaga – Eesti Gaidide Liidu tegemistes aktiivselt osalenuna nägi Ott maailma, esines laval näitlejana ja leidis mitmeid toredaid tuttavaid. Laulja usub, et noorte­ ühenduste töö on oluline noortele mõtestatud tegevuse pakkumiseks. Nüüdseks on Ott välja andnud oma plaadi, saanud muusikalikogemuse ning annab väsimatult kontserte üle Eesti. Olid seotud gaidide liikumisega, millised mälestused sul on? Organisatsiooni liige ei ole ma olnud, kuid mõne aasta eest olin gaididega vägagi tihedalt seotud. Abistasin erinevate projektide raames, astusin üles mitmetel üritustel nii muusiku, näitleja kui ka õhtujuhina. Tore mälestus on viie aasta tagusest reisist Norra, kuhu kogunesid gaidid üle maailma ja kus toimus kümnepäevane noortelaager. Muu hulgas osalesin toona näitlejana rahvusvahelises teatriprojektis, kust sain palju toredaid tuttavaid. Kuna Eesti organisatsioonis olid paljud liikmed minu klassikaaslased, oleme tänini suhtlema jäänud, mitmetest on saanud minu sõbrad. Mälestused on väga soojad. Mida positiivset andis sulle gaidide liikumises osalemine? Sain päris palju esinemiskogemusi, tugevamat lavanärvi, aga ka teadmisi ürituste läbiviimisest ja õhtujuhiks olemisest. Kas noorteühenduste töö on oluline? Kindlasti on. Noorteorganisatsioonide eesmärk on ju noori ühendada,

anda neile arendavaid tegevusi, pakkuda võimalusi koolist vaba aega sisukalt täita. Mõtestatud tegevused toovad üle riigi kokku ühiste huvidega inimesi. Sellistel kokkusaamistel leiavad paljud endale sõbrad kogu eluks. Kas oled seotud mõne ühendusega või sotsiaalse algatusega? Praegu olen täiskohaga muusik, kuid tulevikus plaanin kindlasti heategevusega tegeleda. Kas ühiskonnas on mõni probleem, millega noored peaksid tegelema? Probleeme on palju, üks tõsisemaid võib-olla noorte kooli poolelijätmine. Noorteühendused aitavad aktiivsete inimeste abil innustada ja pakuvad tegevusi, et noored ei lööks, kas või kaubanduskeskustes või tänaval, lihtsalt aega surnuks, vaid tegeleksid millegi sisukaga. Iga inimene on siia maailma tulnud missiooniga, aeg on see, mis kujundab inimesest selle missiooni täitja. Mina tunnen vajadust teha enda asja – muusikat – hästi ja usun, et suudan sellega maailma paremaks muuta. Mida soovid noortele lugejatele? Ärge lööge kunagi risti ette – püstitage eesmärk ja leidke viis selleni jõudmiseks! Kui midagi väga tahta, on kõik võimalik. Aga see algab peast ehk mõtlemisest, tahtmine on kõige alus ja kui sellele lisandub kõva töö, saavutate kõik. Soovid end proovile panna ja uusi oskusi arendada? Noorteühendustesse kuulumine on selleks väga hea võimalus! Tutvu erinevate põnevate noorteorganisatsioonidega ja leia oma Eesti Noorteühenduste Liidu kodulehelt: www.enl.ee/et/Organisatsioonist/liikmed

FAKTE OTT LEPLANDIST • Sünniaeg: 17. mai 1987 • Pärit: Tallinnast

ELSA Estonia koondab enda alla aktiivsed juuratudengid, kes soovivad täiendada oma akadeemilist haridust läbi mitmekülgsete tegevuste. Pildil ELSA Estonia juhatus. Foto: ELSA Estonia erakogu

• Muusikukarjäär: Otil ilmus juba väikse poisina neli kassetti ja ta on osalenud saates «7 vaprat». Lisaks laulmisele on õppinud üle kümne aastat klaverit. 2009. aastal võitis Ott saate «Eesti otsib super­ staari», 2010. aasta aprillis andis välja oma esimese albumi ja lõi kaasa noortemuusikalis «High School Musical».

Noori kutsutakse poliitikutega dialoogi pidama

• Järgmine kontsert: 12. juulil Palmse mõisa kontserdinädalal kell 20

Meelika Jürisaar

Albumid • «Oti jõululaulud» (Seafarm Recs.) 1995 • «Oti suvelaulud» (Seafarm Recs.) 1996 • «Ott ja Valged Jänesed» (BG Muusik) 1996 • «Ott ja sõbrad» (BG Muusik) 1996 • «Ott Lepland» (Crunch Industry) 2010 Singlid • «Otsides ma pean su jälle leidma» (Crunch Industry) 2009 • «Süte peal sulanud jää» (Crunch Industry) 2010 • «Läbi öise Tallinna» (Crunch Industry) 2010

VASTA KÜSIMUSELE JA VÕIDA OTT LEPLANDI VÄRSKE PLAAT! Küsimus: Millal loodi noorteorganisatsiooni Eesti haru, mille tegevuses Ott Lepland aktiivselt osales? Õiged vastused saata hiljemalt 1. juuliks e-posti aadressile meelika@enl.ee. Võitjaga võetakse ühendust!

Eesti Noorteühenduste Liit

E

esti Noorteühenduste Liit (ENL), ratastoolis poliitikahuvilised (POW) ja poliitikauuringute keskus Praxis alustasid aprillis projektiga «Noored dialoogis poliitikutega», millega võetakse noored erilise tähelepanu alla. Projekti raames toimuvad erinevad noorteüritused – kaasahaaravad osaluskohvikud tipp-poliitikutega ja seminarid ning peagi avatakse ka veebileht, kus noored saavad poliitikutele küsimusi esitada ning jälgida nende tegevusi ja väljaütlemisi. Projekti eesmärgiks on pakkuda noortele asjalikku infot noortepärasel moel. Ka poliitikute profiile koostavad noored ning kodulehele oodatakse eelkõige noori. Koduleht on eeskujuks võtnud Euroopas tuntud candidate watch (e.k kandidaatide jälgimine) põhimõtte, mille abil on võimalus vaadata, mis seisukohad on poliitikul olnud, kuidas need on aja jooksul muutunud ja ka näiteks seda, kas poliitik on sõna pidanud. Projekti idee ei ole ühe või teise poliitiku luukeresid välja tuua või kedagi laimata, vaid anda lihtsalt ja ker-

gesti kättesaadavalt kõigile huvilistele objektiivset informatsiooni, mis aitaks valimistel paremini otsuseid langetada, jälgida, kas poliitikud liiguvad valijatele lubatud suunas, esitada küsimusi ja saada vastuseid. Loodaval kodulehel saavad noored ise algatada diskussioone ja teha ettepanekuid, millega on aktiivsetel noortel võimalik muuta ka poliitikute hoiakuid ja motiveerida neid rohkem tegelema noorte teemadega. «Kodulehele tulevad näiteks olulisemad seaduseelnõude muudatuste noortesõbralikud lühikirjeldused, mille abil noored saavad paremini oma arvamust avaldada noorte jaoks oluliste seaduste osas,» selgitas ENLi noortepoliitika spetsialist Martti Martinson. Sügisel plaanivad korraldajad ka visioonikonverentsi, mis võimaldab noortel ühise laua taga arutleda kas või ministriga. Projektile oodatakse suuremat kajastust, mis Martinsoni sõnul võiks reaalselt kasvatada ka poliitikute motivatsiooni noorte teemadele rohkem tähelepanu pöörama. Projekti toetavad Sokos Hotel Viru, Developers Team ja Vabaühenduste Fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.


UNICEFi Sinine Nädal Kas noortel on linnas kohta?

LK

88 NOOR ARVAB



UNICEFi Sinisel Nädalal selgitati välja noortesõbralikke paiku ja mängiti Tulevikulinna mängu Heili Tõnissaar Tallinna spordi- ja noorsooameti programmijuht

T

allinnas leidis 17.–23. maini aset UNICEFi Sinine Nädal alapealkirjaga «Kas noortel on linnas kohta?». UNICEFi Sinist Nädalat korraldavad linnad, kellele on antud laste- ja noortesõbraliku linna tiitel ja sel aastal oli kord Tallinna käes. Pealinn kannab tiitlit 2005. aastast ning 2007. aastal, kui toimus Tallinna noorteaasta, korraldati Tallinnas UNICEFi Sinist Nädalat esimest korda. Kuigi Tallinnas on noorte, laste ja perede jaoks oma vaba aja sisustamiseks palju võimalusi, võib osutuda suisa keeruliseks leida nii paljude valikute ja võimaluste seast just enda jaoks mõni sobiv, arendav ja samas ka vaheldust pakkuv tegevus ja koht, kus tunda end vajaliku ja kasulikuna. Sellest ka tänavune teema «Kas noortel on linnas kohta?». UNICEFi Sinise Nädalaga püüdis linn noortele, lastele ja peredele tutvustada ja näidata neid võimalusi, mida pakuvad vaba aja sisukaks veetmiseks mittetulundusühingud, linnaametid ja erasektori partnerid. Sündmusi töötubadest teatrietendusteni Nädala jooksul toimus üle 70 sündmuse, mille vahel võis igaüks valida endale meelepärase. Programmis olid teatrietendused Estonias ja nukuteatris, Apollo raamatupoes, vanalinna hariduskolleegiumis, ekskursioonid loomaaeda, bastioni käikudesse, töötoad, mida korraldasid MTÜ Polymer, MTÜ KAPP, MTÜ Pererahvas jpt. Korraldati varahommikusi ja hilisõhtuseid loodusmatku Kadriorgu, Pääskülla jm, et kuulata linnulaulu või vaadelda nahkhiiri. Toimus raamatupiknik klounide Piip ja Tuut juhtimisel ning mitmed mängud, nagu fotojaht ja kultuuripealinna linnamäng. Enamik sündmusi oli tavapärasest soodsama hinnaga või koguni tasuta ning kuigi mõned neist olid välja töötatud

UNICEFi Sinise Nädala avasündmusel Solarise aatriumis said noored lisaks heale muusikale nautida erinevate töötubade tegevusi. Pildil YFU töötuba. Foto: Elena Vareiko

spetsiaalselt Sinise Nädala programmi tarvis, toimub enamik sündmusi püsivalt ka muul ajal. Peale mitmekesiste sündmuste selgitasid Tallinna noortekeskused nädala jooksul välja oma keskuse noortega piirkonna noortesõbralikke ja -vaenulikke paiku. Näiteks leidsid Pääsküla noored, et piirkonna noortekeskus on väga laste- ja noortesõbralik, sest seal on noortel hea ja turvaline olla. Üks noor lisas, et erinevate tegevustega noortekeskusi võiks Tallinnas isegi rohkem olla. Pääsküla lapsevaenulikest kohtadest tõid noored välja aga vanad garaažid Pääsküla raudtee juures ja rongijaama mahajäetud elektrimaja. Leiti, et nende asemel võiks olla kohad, kus noored saaksid oma üritusi läbi viia. Järve piirkonnas leidsid noored, et Tondi park on laste- ja noortesõbralik, kuna sinna mahub korraga mängima umbes 30 last. Samal ajal toodi negatiivse näitena välja aga Järve mets, kuna seal pole valgustust ja seega võib seal liikumine olla ohtlik. Kesklinna noored tõid aga üksmeelselt välja meelispaikadena Viru keskuse ja Solarise. Nende arvates ei ole kesklinnas lihtsalt midagi muud teha.

Mustamäe piirkonna noored leidsid, et Lepistiku park on väga pime ja seega ebaturvaline. Noored arvasid, et kui pargis töötaks pargivaht ja park oleks hästi valgustatud, oleks seal kindlasti palju turvalisem olla. Negatiivse näitena toodi veel välja Mustika keskuse tagune tühermaa, kus asuvad vanad kasvuhooned. Noored lisasid, et vanade konstruktsioonide juures käivad mängimas lapsed ja see võib neile ohtlik olla. Noored leidsid, et tühermaa asemel võiks olla hoopis suur spordiväljak või korralik skatepark.

MTÜ Pererahvas vabatahtlik

E

smaspäeva hommikul kella kuue paiku autos läbi tugeva vihmasaju Kadrioru pargi poole linnuhommikule sõites, hurjutasin end mõttes, et olin olnud nõus kaasa minema. Ilm oli ebameeldiv ja uni ei tahtnud kuidagi kaduda. Kuid siiski, hoolimata ilmast, mis soosiks pigem soojas voodis pikutamist, olid esimesed muhedalt tusased kujud juba kella poole seitsme ajal Luigetiigi kaldal platsis ning valmis suunduma linnuretkele. Esimeste minutite jooksul olid külm ilm, endiselt silma tikkuv uni ja pidevalt kraevahele sadav vihm ununenud. Kogu seltskond oli haaratud retkejuhi paeluvast jutust ning kõik seisid tardunult, pea taeva poole, kui kõrgelt lehtede vahelt kostis metsvindi reibast siristamist. Pikapeale jäi isegi vihmasadu järele ning välja ilmus soe päike, mis saatis meid terve nädala. Kustumatu teadmishimu ja soov viibida värskes õhus juhatas kõik linnuhuvilised ka Pääsküla raba laudteedele ning sellel õhtusel matkal kohtasime lisaks paljudele rabalindudele ise-

Juba augustis uksed avava kohviku KAPP menüü vallutavad koos muu suus sulavaga kuumad KAPPi võikud. Foto: KAPPi erakogu

Elu Kultuuriarmastajate Pelgupaigas Renate Gross MTÜ KAPP liige

K

APP ehk Kultuuriarmastajate Pelgupaik on mittetulundusühing, mille liikmeteks on 11 tegusat noort. Kaks kuud tagasi liitus meie ridadega ka heategevuse ja restoraniäriga seotud Heiki Lutschan, kes oma nõu ja jõuga igati abiks on. Abi läheb tarvis palju, sest KAPP, mille ruumid asuvad aadressil Pärnu mnt 9, plaanib juba augustis avada uksed kohvikuna. Suuresti endisest Noortekohviku tuumikust koosnev KAPPi meesPatarei vanglast kond on pärast majanduskriisist kaotamerebioloogia keskuseks jana väljunud Noortekohviku sulgemist UNICEFi Sinise Nädala lõpu poole otsustanud alkoholivaba kohviku ideest kohtusid omavahel aga noored ja linTallinnas mitte loobuda. Kui esimesel naametnikud Briti Nõukogu korraldapoolaastal alles õpiti praeguses toitlustud Tulevikulinna mängus, et koos tusmaailmas orienteeruma, siis nüüd, mõelda, kuidas muuta linna veelgi lapmil kohviku avamiseni on jäänud veel se- ja noortesõbralikumaks ning kuidas mõned nädalad, paistab kõik vaid raha luua noortele, lastele ja peredele juurtaga seisvat. de kohti, millest praegu on puudus. Selleks, et KAPPis kuni avamiseni Et mõttetööle hoog sisse anda, oli eluvaimu sees hoida, toimub igal nädakolmel meeskonnal esimeseks ülesanlal vähemalt üks sündmus, millest kõideks paika panna globaalsed probleegil soovijatel on väikse annetuse eest mid ja mõelda, kuidas need probleevõimalik osa saada. Näiteks igal laupäeval saab end harida KAPI KINO dokumentaalfilmidega. 17.–23. maini toimunud UNICEFi Sinisele Nädalale andis KAPP omapoolse panuse kultuurilise üritustesarjaga «Sinine KAPP». 17. mail külastasid se nädalasse põimitud ka taaskasumeid Elo Viiding, kes viis läbi loovkirtusõpikojad. Sai omandatud suurtes jutamise töötuba, ja Indigolastest tunkogustes uusi kasulikke oskusi ja käetud Tom Valsberg, kes rääkis oma elust päraseid nippe, mida on edaspidi hea ja reisimisest. Kõige rohkem rahvast teistegagi jagada. Igati keskkonnasuudeti KAPPi meelitada aga neljapäesäästlik ettevõtmine oli T-särkidest val, kui Kikka Kõrtsi kokad õpetasid huehete valmistamine. Vanast väljavenivilistele, kuidas teha uudseid ja maitsnud ja tiheda pesemise tõttu luitunud vaid võikusid, räägiti ka taimetoitlusest. särgist on rõõmu kauemaks, kui see Pärast seda said lava enda käsutusse neon käepäraste vahendite abil ümber li kitarristi, kes kahe tunni vältel tuntud tehtud kauniks prossiks või kaelaehja ka vähem tuntud laulude ning lihtsalt teks. jammimisega esinesid. Lisaks taaskasutusele panime rõhReedel said sõna noored MTÜst ku ka tervislikule eluviisile – joodud Bonobo, kes rääkisid seksuaaltervisest sai liitrite kaupa mahla ning et tühjad ja tegid illustreeriva materjali põhjal pakid raisku ei läheks, said need osakõigile kohalviibijatele selgeks, miks on vate näppude abil uue kuju ja otstarbe tähtis kasutada kaitsevahendeid. rahakottidena. Laupäeval korraldati juba kolmanLinnuretk Pääsküla rabas. Et mõnusat ja sooja päikest toas dat korda täikat «KAPP paneb riidesFoto: Johanna Maria Paulson meisterdades mitte raisku lasta, võtsise». Kohal oli lausa 19 müüjat, kes oma me käsile ka päikeseprindi. Päikese vanu asju väga soodsa hinna eest ära gi metskitsi. Selgeks said erinevused hoopis eesmärgiga otsida taevas tiiru- abiga sai riidest kottidele kujundatud andsid. Lisaks sellele sai nautida kuldnoka ja musträsta vahel, kuidas tavaid nahkhiiri. Lootus kohata mõn- kõikvõimalikke suviseid mustreid. Limoeshow’d, selle suve moodi tutvustateha kindlaks, mis häält teeb vesikana da tiivulist imetajat oma õhtusel len- saks hoogsale värvidega plätserdamivaid videoid, kuumi KAPPi võikusid ja ning uskumatud lood sellest, kuidas nul ei jäänud asjatuks. Pettumuseks ei sele sai aetud suurel hulgal huvitavat elavat muusikat kahe noore kitarristi isegi kajakad võivad mändide otsas olnud mingit põhjust, sest nahkhiired juttu, soetatud uusi tutvusi, ja mis peaesituses. Punkt pandi õhtule diskoga elada. lendlesid uljalt nii maa kui ka vee ko- mine, kõik said elamuse, mis loodetaeelmise sajandi hittide saatel. Värvilised liitlogodKadriorule valgel taustal liitlogod logo erineval taustal Pühapäeval toimus Värvilised liitlogod lo Lisaks hommikusele hal ning lisasid põnevust, tuues Värvilised kuul- vasti ei unune niivärvidest pea! suur 12-tunnierand: liitlogo müttasid kõik huvilised ka öises pargis, dele imekõrgeid piiksuvaid helisid. ne filmimaraton, mille läbivaks tee- ümb seekord küll mitte lindude pärast, vaid Peale loodusretkede olid tegusas- www.pererahvas.ee maks oli muusika. Sinine Nädal on küll lõppenud, kuid see ei tähenda, et KAPP suvepuhkusele oleks läinud. Huvilistel tasub silm Väljaandja Tallinna peal hoida KAPPi kodulehel www.kapp. Spordi- ja Noorsooamet ee, et end toimuvaga kursis hoida. Juba Peatoimetaja Heili Tõnissaar suvel otsib KAPPi meeskond täiendust, heili.tonissaar@tallinnlv.ee nii et kodulehte tasub külastada ka neil, Keeletoimetaja Katrin Ringo tallinna katrinr@postimees.ee kes meiega liitumisest huvitatud on. noorsootoo

Pererahvas ajas noored rappa! Johanna Maria Paulson

mid on seotud Tallinnaga. Nii toodi murekohtadena välja majanduslangus ja sellega kaasnev tööpuudus ning kodutuse probleem, lääne ühiskonnale iseloomulik vananev rahvastik ning ka see, et suures ja kiire elutempoga linnas pole vanematel oma laste jaoks tihti aega. Edasi mõtles iga meeskond välja kümme ideed, mida Tallinnas võiks nende probleemide leevendamiseks teha. Küll pakuti lahendustena välja Suur-Tallinna loomine, kus ümberkaudsed vallad ühendatakse Tallinnaga, ning ettevõtlusinkubaatori loomine endisesse Patarei vanglasse. Veel leiti, et igas linnaosas oleks vaja teha turud korda ja esinduslikuks. Tööpuuduse leevendamiseks pakuti välja lõbustuspargi ehitamine, mis annaks suveks töökohti eelkõige noortele. Murekohana toodi välja ka rahvastiku vananemisega kaasnev probleem, kus noortel on raske leida töökohti, sest eakad hoiavad neid ametikohti kinni. Lahendusena nähti programmi, kus eakatele tutvustatakse võimalusi olla aktiivne ka pärast pensionile jäämist ja seda eelkõige osaledes ühiskonnaelus vabatahtlikuna või andes mentorina oma teadmisi edasi noortele. Kõik kolm meeskonda pidid päeva lõpuks välja valima ühe idee ning täiendama seda ja esitama teistele. Kokkusattumusena olid kõik kolm meeskonda valinud piirkonnaks vana Patarei vangla hoone, mille saaks ehitada ümber kas merebioloogia keskuseks, kus saaks ära kasutada ka veealust ala laborite jms tarvis. Ühe meeskonna idee oli muuta vana Patarei vangla hoone Tallinna majaks, mis oleks justkui kogukonna- ja perekeskus, kus oleksid kohvik, kino, ruumid ürituste korraldamiseks, koolitused peredele, mõned müügipinnad ning ruumid bändide ja noortekeskuse jaoks. Kolmas meeskond, ühtlasi ka võidumeeskond, leidis, et vanglahoone võiks ehitada rahvusvaheliseks teaduskeskuseks, kus oleksid rohealad, elamurajoon ning mereteemaline teaduskeskus.

keskus


Noor Tegija 16.06.2010