Page 1

Noore 천petlase stipendiumi aastaraamat 2012


NÕS AASTARAAMAT

.............................................................................................. Selle raamatu lugejaid ühendab vähemalt üks - huvi suurepärase hariduse vastu. Noore õpetlase stipendium on tänaseks toetanud 60 talendi õpinguid üle 200 000 euroga. Toetajate panus ei piirdu rahaga; stipendiaatide panus ületab tublid õpitulemused.


.............................................................................................. Infotunnid Eesti koolides, Edinburgh Estonian Society asutamine, kokkusaamised ning kontserdid Tallinnas ja Londonis, rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi korraldamine Eestis - need on vaid mõned nopped stipendiaatide vabatahtlikust tegutsemisest Eesti kultuuri arendamisel ja tutvustamisel. Toetajad on toonud kaasa teisi toetajaid, aidanud tudengitel leida praktikakohti ja teinekord pakkunud Euroopa suurlinnades lihtsalt peavarju ning seltsi. Stipendiumi toetajate klubi on kasvanud tasahaaval - koos suudame uusi toetajaid kaasata ka tulevikus ilma raha reklaamile kulutamata.

Stipendiumil on palju sõpru, kelle julged toetussõnad on aidanud leevendada Eesti hariduse käekäigu ning ajude väljavoolu pärast südant valutavate inimeste kõhklusi. President Toomas Henrik Ilvese ning LHV Panga asutaja Rain Lõhmuse sõnavõtud stipendiumide kättesaamisel jõudsid ajakirjanduse vahendusel kindlasti suurema hulga inimesteni kui ükski reklaamikampaania oleks suutnud tagada. Öeldakse, et kui kedagi armastad, lase ta vabaks. Igal emal ja isal on raske saata lennukile aastateks kodust kaugele suunduv tütar või poeg. Ometi nad südames teavad, et hindamatud kogemused ja laienev silmaring lisavad vaimurikkust kogu perele. Ka ühiskonna tasandil on loomulik, et muretseme järjest kasvava hulga välismaale õppima ja tööle suunduvate Eesti inimeste pärast. Siiski arvan, et maailma erinevais paigus tegutsejate lahtised silmad on just see, mis aitab hoida meie oma kultuuri elus ning majanduse arengus. Noore õpetlase stipendium põhineb paljude inimeste suuremeelsusel. Suuremeelsus on nagu muskel, mis järjest tugevneb kui seda treenida. Aitäh.

Tõnu Pekk, stipendiumi nõukogu liige


NÕS AASTARAAMAT

.............................................................................................. “Välisülikooli minnakse õppima mitte sellepärast, et Eesti ülikoolid oleksid halvad, vaid selleks, et pääseda teistsugusesse keskkonda. Oma kogemuse põhjal Harvardi Ülikoolis võin väita, et õppisin lisaks õppejõududele vähemalt sama palju ka teistsuguse mõtteviisiga kaasüliõpilastelt. Ülikoolid nagu Cambride ja Oxford pakuvad väga arendavat keskkonda ja ma loodan, et igal järgneval aastal taotleb stipendiumi järjest rohkem noori.” Rain Lõhmus LHV Panga asutaja, Noore õpetlase stipendiumi toetaja


STIPENDIAADID 2009

Stipendiaadid 2009 .............................................................................................. Ain Neuhaus Arseni Timofejev Joonas Taras Merilin Piipuu Sandra Sillamaa Siret Lust Stanislav Zavjalov Taavi Pungas


NÕS AASTARAAMAT

Ain Neuhaus University of Oxford Meditsiin .............................................................................................. ain.neuhaus@sjc.ox.ac.uk Lisaks tseremoniaalsetele verstapostidele (matrikulatsioon Sheldonian Theatre’is, eksamid ajaloolises Examination School’is) on meeldejäävaimad elamused tulnud külalisloengutest, sealhulgas mitme Nobeli laureaadi seminaridest. Oxfordi peamiseks eeliseks on õppesüsteem, mis võimaldab tegeleda spetsiifiliste küsimustega väga intensiivselt ning pakub märksa rohkem arenguvõimalusi kui lihtsalt loengupõhine õpe. Lisaks on siin tihe integratsioon meditsiini praktilise ja akadeemilise poole vahel ning arstitudengitel on võimalus tipptasemel laborites töötada, mida kahjuks Eestis on märksa keerulisem teha. Sel aastal alustasin Oxfordis doktorantuuri, mille raames uurin ajuverevarustuse häireid. 2016. aastal loodan jätkata arstikraadi teise poolega. Peamine soovitus tulevastele üliõpilastele oleks mitte piirduda ainult kraadi jaoks nõutud töö tegemisega ,vaid maksimaalselt kasutada saadavalolevaid akadeemilisi võimalusi. Pisut entusiasmi ja pingutust õppetöö kõrvalt teadustöö tegemisel võib erakordselt kasulikke tutvusi luua.

“Meeldejäävaimad elamused on külalisloengutest, sealhulgas mitme Nobeli laureaadi seminaridest”


STIPENDIAADID 2009

Arseni Timofejev Glasgow School of Art Arhitektuur .............................................................................................. arseni@arsenit.com

“Sain valida praktikakohtade vahel Londonis, Glasgows, Pariisis, Tokyos ja New Yorgis”

Ma poleks kunagi arvanud, et õpin kolme aasta jooksul nii palju - seda nii akadeemilisel kui ka isiklikul tasemel. Sellest ajast, kui kõik oli uus ja kursuskaaslased Jaapanist Barbadosini üritasid koos minuga aru saada, kuidas neid hooneid siis disainitaksegi, on möödunud suhteliselt vähe aega – kuid kogemusi sai nii palju, et sellest piisab väikseks (Šoti) eluks. Kolme aasta jooksul sirgusin iseseisvaks spetsialistiks ning sain valida praktikakohtade vahel Londonis, Glasgows, Pariisis, Tokyos ja New Yorgis. Teadsin, et olen professionaalselt valmis ning saan võõras linnas ilusti hakkama – uues keskkonnas elamise kogemus ju olemas. Sel aastal töötan Steven Holli maailmakuulsas stuudios New Yorgis. Pärast kohustuslikku praktika-aastat jätkub minu kursus veel kolm aastat ning lõpuks saan Briti Arhitektide Kuningliku Instituudi liikmeks, mille diplomiga plaanin tegutseda rahvusvaheliselt – ka Eestis. Minu sõnum noorematele stipendiaatidele on lihtne: olge oma eesmärkides nooruslikult ambitsioonikad. Minu puhul see töötas – sain oma unistuste ülikoolis kursuse parima tudengi auhinna ning läksin tööle just sinna, kuhu tahtsin. Nüüd on teie kord unistada.


NÕS AASTARAAMAT

Joonas Taras Paris Sciences Po ja London School of Economics Politoloogia .............................................................................................. jr_taras@hotmail.com Otsustasime esimesel aastal koolikaaslasega tutvust teha Briti parlamentaarse väitlusega ja sõitsime Le Havre’i, et osaleda sealsel väitlusvõistlusel. Üllatuslikult jõudsime finaali ja avastasime ennast väitlemas saalitäie inimeste ees kohaliku linnapeaga. Veel on meeles praktika Euroopa Parlamendi saadiku juures, Eesti saatkonnas Pariisis ja ühes poliitriske analüüsivas ettevõttes Londonis. Hiljuti avaldas ajakiri Diplomaatia minu artikli Euroopa laienemise perspektiividest. Välismaal õppimise eelis on olnud võimalus tutvuda erakordsete inimestega üle maailma. Keeltehuvilisena väärtustan võimalust suhelda igapäevaselt prantsuse, inglise ja hispaania keeles. Olen lisaks silmaringi avardamisele leidnud ka uusi huvitavaid ideid isikliku tuleviku osas. Õppides tasub koguda teadmisi kohaliku kultuuri ja poliitika kohta. Ühelt poolt on lugemine ja ringi rändamine vaheldus õppimisele. Teiselt poolt tulevad kogemused kasuks vestlustes nii sõprade kui ka tööandjatega. Reisimisel saab raha kokku hoida ja tutvuda kohalike inimestega, kasutades vastastikkuse heategevuse põhimõttel töötavaid portaale nagu näiteks couchsurfing.com.

“Avastasime ennast väitlemas saalitäie inimeste ees kohaliku linnapeaga”


STIPENDIAADID 2009

Merilin Piipuu University of Essex Sotsioloogia ja politoloogia .............................................................................................. piipuu@gmail.com

“Kui Inglismaale elama asudes olin väike kodu igatsev tütarlaps, siis Uus-Meremaale rändasin avatud meele ja südamega ning kogesin elamusi, millest ma varem ei osanud unistadagi”

Kõige meeldejäävamaks ülikooliaegseks elamuseks pean vahetusaastat Uus-Meremaal. Kui Inglismaale elama asudes olin väike kodu igatsev tütarlaps, siis Uus-Meremaale rändasin avatud meele ja südamega ning kogesin elamusi, millest ma varem ei osanud unistadagi. Mõlemas ülikoolis tegin tööd, korraldasin osakonna õpilasüritusi ja aastakonverentsi. Meelde jääavad ka oma ala parimate Robert Putnami, Zigmynt Baumani ja Fareed Zakaria loengud. Välismaal õppimine on avanud mulle uue maailma. Mul on palju häid välismaalastest sõpru ja tean, et nende koduuks on mulle alati avatud. Lisaks on mulle tulnud juba praegu väga häid tööpakkumisi erinevatelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ja firmadelt. Lõpetasin ülikooli tänavu juulis ning otsustasin aastaks aja maha võtta. Vean „Hea Eeskuju” projekti ning kirjutan Eestimaa noorte tegemistest rääkivat raamatut. Kavatsen oma õpinguid jätkata järgmise aasta sügisest. Pühendu ja naudi! Kuigi vahel tundub kool olevat raske, igatsed lähedasi, kodust suitsuvorsti, sauna ja palju muud, on kõik mööduv. Proovi õppimist ja uut kultuuriruumi nautida, ainult nii saad ülikooliaastatest võtta maksimumi.


NÕS AASTARAAMAT

Sandra Sillamaa Stockholmi Kuninglik Muusikaakadeemia Pärimusmuusika interpreet .............................................................................................. sandra@sillamaa.com Meelde on jäänud esimesel aastal toimunud kontsert-tuur Euroopas koos terve osakonnaga. Samuti esimene päev koolis: kõik pärimusmuusikat õppivad tudengid ja õppejõud saavad kokku ühel väiksel saarel Stockholmi lähedal ja mängivad terve päeva pilli, käivad ujumas ja söövad ühe pika laua taga. Nii õpitakse uusi nägusid tundma ja pannakse suurepärane algus kooliastale. Välismaal õppimine on mind ainult rikastanud. “Välismaal Lisaks haridusele sain palju väga vajalike õppimine on mind kontakte muusikamaailmas. Elades sellises ainult rikastanud” linnas nagu Stockholm, kus toimub väga palju, oli mul suurepärane võimalus külastada paljusid väga häid kontserte ja kuulda maailma tasemel muusikuid. Asusin sügisest õppima Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemiasse pärimusmuusika interpreedi magistris. Plaan on lõpetada see kool ja tegeleda igapäevaselt oma valitud erialaga (anda kontserte, salvestada plaate, õpetada). Soovitan alustavaltel tudengitele võimalikult palju infot koguda ja uusi asju kogeda. Hiljem on aega seda kõike seedida.


STIPENDIAADID 2009

Siret Lust Guildhall School of Music and Drama Muusik (kontrabass) .............................................................................................. siretlust@hotmail.com

“Astun üles kolmel kontserdil Londoni Sümfooniaorkestri koosseisus”

Muusikuna on minu jaoks kõige olulisemaks kogemuseks võimalus õppida professor Rinat Ibragimovi käe all, keda peetakse hetkel üheks maailma parimaks kontrabassimängijaks ja -pedagoogiks. Iga individuaaltund on omamoodi erakordne ja inspireeriv. Elades ja õppides Londonis saab iganädalaselt kuulata maailma kõige paremaid kontserte. Suurteks motivatsiooniallikateks on tutvumine ja musitseerimine mitmete eri rahvusest väga andekate muusikutega. Erakordne kogemus oli esineda kammermuusikuna Barbican Hall’i laval, mis on koduks Londoni Sümfooniaorkestrile. Välismaal õppimine on juba praegu kaasa toonud väga mitmekülgseid esinemisvõimalusi. Näiteks mängimine tõeliste staar-dirigentide käe all, kellest sügavaima mulje on jätnud maestro Valery Gergiev, Sir John Eliot Gardiner ning Sir Colin Davis. Plaanin jätkata õpinguid magistriastmes ning töötan edasi selle nimel, et pidevalt areneda muusikuna ja osaleda võimalikult põnevates muusikalistes projektides. Juba järgmise aasta alguses astun üles kolmel kontserdil Londoni Sümfooniaorkestri koosseisus.


NÕS AASTARAAMAT

Stanislav Zavjalov Oxford University Füüsika .............................................................................................. stanleon@gmail.com Kõige suurem elamus on siiamaani minu esimese õppeaasta tulemus, kui tulin kogu ülikoolis rohkem kui 180 tudengi seas eksamite põhjal kindlalt esimeseks, suure punktivahega minu ja teise koha vahel. See demonstreeris mulle väga veenvalt, et järjekindel töö võib viia tipptulemusteni ka võisteldes maailmatasemel kursusekaastlastega. Siin ülikoolis ja linnas on väga eriline atmosfäär, kohata ja kuulata võib intellektualseid hiiglasi alates Kip Thorne’ist “Siin ülikoolis ja ning Roger Penrose’ist kuni Thom Yorke’ini.

linnas on väga Tuleb välja, et füüsikaharidusega ei pea leppima eriline atmosfäär” ainult karjääriga laboris või koolitahvli ees. Suviti sain tööd nii tarkvaraarendajana kui ülisuures finantsfirmas analüütikuna. See, et ülikooli nimi ning eriala avavad niivõrd palju uksi, oli mulle tõestuseks õigest tee valikust. Kahtlen väga, et keegi mu Eestisse jäänud sõpradest saaks peale ülikooli alustada sellise palgaga, nagu pakub näiteks Londoni City!

Isegi kui õppida tundub ülilahe, pööra suhtlemisele ning inimestega tutvumisele erilist tähelepanu. Sa oled jõudnud tippülikooli: tõenäoliselt õpivad siin tulevased rahvusvahelised liidrid.


STIPENDIAADID 2009

Taavi Pungas University of Cambridge Füüsika .............................................................................................. taavi.pungas@gmail.com Suurimaks elamuseks pean tutvumist ja suhtlemist mujalt maailmast pärit inimestega. Varem poleks ma osanud arvata, et inimesed võivad ühtaegu olla nii erinevad ja nii sarnased. Minu maailmapilt on selles osas nüüd kindlasti palju rikkam.

“Varem poleks ma osanud arvata, et inimesed võivad ühtaegu olla nii erinevad ja nii sarnased”

Tänu Cambridge’is õppimisele olen oma tuleviku suhtes enesekindlam. Seal õppides puutusin kokku hoopis teistsuguse eluga kui Eestis olles, aga sain kõige uuega hakkama. Seetõttu on mul nüüd kindlasti julgem teinekordki pea ees vette hüpata, kuna usun, et tulen toime - olgu uudseks olukorraks doktoriõpe, karjäär uues valdkonnas või midagi hoopis kolmandat. Sellest aastast olen Tartu ülikoolis füüsika magistriõppes, jätkan siin ka järgmisel aastal. Pärast seda - kes teab? Maailm on võimalusi täis. Õppides Eestist kaugel, võivad kergesti siinsed sõbrad ja tuttavad unarusse jääda. Ära lase sellel juhtuda! Kunagi, kui tahad koju tagasi tulla, on tunne hoopis parem, kui Sind on ees ootamas oma inimesed, rahvas ja seltskond.


NÕS AASTARAAMAT

.............................................................................................. “Mina valisin või pigem sattusin akadeemilise karjääri peale kuna läksin välismaale vahetusüliõpilaseks. Kokku olin ära kaksteist aastat, samas Eestil kätt pulsil hoides. Praegu pean enda rolli juures kõige tähtsamaks Eestis õppimise ja teadustingimuste parandamist. Leidsin, et on tähtis ehitada üles, mitte oodata, et keegi teine on mugava pesakese mulle valmis teinud. Seda soovin ka teile - osaleda ihu ja hingega ka välismaalt koduse Eesti arendamises. Keegi teine ei tee seda tööd teie eest ära. Jaak Vilo Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Noore õpetlase stipendiumi toetaja


STIPENDIAADID 2012

Stipendiaadid 2012 .............................................................................................. Anni M체체ripeal Anton Puz천rjov Erik Tamre Eva-Lotta K채sper Heiki Ojasild Kaarin Lehemets Martin Jeret Michael Florea Olivia Luige Ralf Ahi Mirjam Mesak


NÕS AASTARAAMAT

Anni Müüripeal University of Edinburgh Ehitus ja arhitektuur .............................................................................................. anni.myyripeal@gmail.com Miks otsustasid valitud ülikooli kasuks? Vajasin väljakutset nii akadeemiliselt kui sotsiaalselt. Kui oleksin TTÜs kraadi omandamas, oleksin jätkuvalt oivik, kes jagab matemaatikat ning peaaegu kõik kaaslased oleksid eestlased. Edinburgis pean ma iga päev ennast ületama, et ootustele vastata. Lisaks õpin tundma teisi kultuure. Hetkel eriti Jaapani, Briti, Šoti ja Hiina kultuuri. “TTÜs oleksin

jätkuvalt oivik,

Seni suurim elamus? kes jagab Reede öö. Kella ühe ajal saatsin kursusekaaslast matemaatikat” koju, arutasime kirglikult klassikalise arhitektuuri pärandit ning selle vajalikkust ja Zaha Hadidi arhitektuuri põhimõtteid. Hiljem hüppasin veel üksi läbi raamatukogust, et ühe kirjandustudengi lemmikraamatut laenutada. Lisaks polnud eelmisel ööl maganud, kuna tegin vahehindamiseks maketti ja jooniseid. Selline reede õhtu võib-olla ei meeldiks igaühele... Mille poolest oma arvates stipendiumi valikuprotsessis välja paistsid? Noorel gümnaasiumi lõpetajal ei ole aimugi, kuhu ta hüppab akadeemiliselt, isegi kui ta on terve Google’i läbi lugenud. Niisiis, ma lihtsalt uskusin, et pean Edinburgi saama ning pean ka selleks stipendiumi saama.


STIPENDIAADID 2012

Anton Puzõrjov University of Edinburgh Immunoloogia .............................................................................................. puzerjov@gmail.com Miks otsustasid valitud ülikooli kasuks? Esiteks, inglisekeelne haridus on tulevikus teadlase karjääri seisukohalt perspektiivikam. Olles hiljuti kirjutanud kaks esseed, mõistan, kui oluline on keel uurimistööde ja muu algmateriali otsimisel. Teiseks, üheski Eesti ülikoolis pole puhast immunoloogia kursust.

“Üheski Eesti ülikoolis pole puhast immunoloogia kursust”

Seni suurim elamus? Esimesel õhtul jõugsime koos Anni ja ühe Leedu poisiga Edinburgi kell üks öösel ja pidime kella üheksani hommikul ootama ühiselamu võtmeid. Oli liiga hilja, et hotelli minna, nii et veetsime esimese öö McDonaldsis, KFC-s ja tänavatel. Mille poolest oma arvates stipendiumi valikuprotsessis välja paistsid? Arvan, et mu spordi- ja koolisaavutused mängisid otsustamisel tähtsat rolli. Samuti oli oluline veenda komisjoni, et minu tulevikuplaanid on nende investeeringut väärt.


NÕS AASTARAAMAT

Erik Tamre Harvard University Bioteadused .............................................................................................. erik.tamre@gmail.com Miks otsustasid valitud ülikooli kasuks? Esiteks saab USA ülikoolides tutvuda paljude ainevaldkondadega ning valida eriala alles teise aasta keskpaigas. Olemata oma erialavalikus päris kindel, hindan seda võimalust kõrgelt. Teiseks pole Harvardi kõrgetasemeline haridus tänu lahketele stipendiumiprogrammidele Eesti ülikooliharidusega võrreldes rahaliselt sugugi kättesaamatu. Seni suurim elamus? Oluline oli arusaam, et kuigi kaasõpilaste ja õppejõudude geniaalsusehetki pole alati lihtne leida, on nad olemas. Need hetked tuletavad meelde, et olen maailma tipptasemel õppeasutuses, ja lasevad vähemasti aimata ülikooli ideed, mida siia otsima tulin. Mille poolest oma arvates stipendiumi valikuprotsessis välja paistsid? Mul on suhteliselt noorelt olnud õnne tutvuda väga erinevate mõtete, kultuuride ja inimestega, kuna väikese Eesti võimalused on inimesele lähedal. Sattusin tõesti endale imehästi sobivasse keskkonda, mis võimaldas heal tasemel tegeleda paljude huvitavate asjadega. Huvitav elu rikastab.

“Harvardi haridus pole tänu stipendiumiprogrammidele rahaliselt sugugi kättesaamatu”


STIPENDIAADID 2012

Eva-Lotta Käsper Massachusetts Institute of Technology Neurobioloogia .............................................................................................. lotta.kasper@gmail.com

“Ameerika ülikoolide üks toredamaid külgi on, et eriala ei pea kui põrsast kotis ostma “

Miks otsustasid valitud ülikooli kasuks? Tartu on väike linn ja suur osa ülikooli hoonetest asuvad mu kodule lähemalgi kui keskkool. Eestis olnuks ülikooli sissesaamine ja minemine lihtsalt liiga lihtne, peaaegu nagu polnukski mingi õige minek. Siinkohal on tegelikult ka “ma ei tea” täiesti arvestatav põhjus, sest Ameerika ülikoolide üks toredamaid külgi on, et ülikooli tulles ei peagi eriala teadma. Eriala ei pea kui põrsast kotis ostma, vaid saab rahus kursusi võtta ja hiljem vaadata, mis neist kokku tuleb. Mille poolest oma arvates stipendiumi valikuprotsessis välja paistsid? Vastaksin parem, mis minus on nüüd teistmoodi, mis on vahepeal muutunud. Palju on muutunud ja kui ma nüüd kandideeriksin, ei arvaks ma ilmselt enam, et peaksin selle stipendiumi saama, vaid võtaksin asja tõsisemalt. 4000 eurot on suur summa ja äärmiselt vajalik Eestist kallimas riigis. Kuigi, üks asi, mis samaks on jäänud, kuid siin olles ehk veidi selgemaks saanud - Eestist kallimat riiki maailmas ju tegelikult pole. Minu jaoks mitte.


NÕS AASTARAAMAT

Heiki Ojasild University of Glasgow Aeronautical Engineering .............................................................................................. heiki.ojasild@eesti.ee Miks otsustasid valitud ülikooli kasuks? Eriala arvestades Eestis alternatiivi polnud. Oleksin võinud Tartu Ülikoolis vabalt valitud eriala õppida tänu olümpiaaditulemustele. Eriala arvestamatagi oleksin siiski valinud Glasgow (või Edinburgi), kuna tahtsin viibida inglisekeelses keskkonnas, näha mägesid, soovisin motiveerivamat õpikeskkonda, künklikumaid jalgrattatrajektoore, teistsugust kultuurikogemust. Tahtsin kogeda, milline on arenenud demokraatia poliitiline kultuur, et võrrelda seda Eestis vohava poliitilise kultuuritusega. Seni suurim elamus? Minu seni suurim elamus pärineb analoogelektroonika praktikumist, kus meil oli võimalus ise lihtne AM raadio kokku panna. Kaheldes, lootes, veel kord kaheldes. Kas ikka sai õige väärtusega takisti? Kas polariseeritud kondensaatorid ja diood ikka said õiget pidi ühendatud? Kas mu jootmine on piisavalt hea? Esimene kord ikkagi! Hetk, kui sa oma raadiole kõrvaklapid külge ühendad, muudad signaali sagedust ja tabad heli, on hindamatu! Teadmine, et midagi füüsikalist, mille sa oled just kokku pannud, teeb midagi huvitavat ja töötab… Seda peab lihtsalt ise kogema.

“Seni suurim elamus pärineb analoogelektroonika praktikumist”


STIPENDIAADID 2012

Kaarin Lehemets Royal College of Music Viiul .............................................................................................. kaarin.lehemets@gmail.com Miks otsustasid valitud ülikooli kasuks? Õppisin 12 aastat viiulit väga hea õpetaja Tiiu Peäske käe all. Kõrgkooli minnes pidin leidma endale uue õppejõu. Tõukeks sai minu siinse professori meistriklass 2011. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis, kus talle ette mängisin. Midagi minu mängus paelus teda, ta kutsus mind ka Itaaliasse meistrikursustele. See andis julgust mu mõtetele jätkata õpinguid Royal “On põnev kogeda, College of Music’us. London on kultuurimeka - siin on palju suuri kontserdisaale, käib vilgas kui erinevaid kultuurielu, paljud tippmuusikud annavad muusikalisi lahendusi samadele kontserte. On põnev kogeda, kui erinevaid muusikalisi lahendusi samadele teostele teostele leitakse” leitakse. Seni suurim elamus? Üks inspireerivaimaid sündmusi toimus septembris. Tunnustatud viiulimeister Florian Leonhard pidas meile loengu viiuli ajaloost ning tal oli kaasas ka neli viiulit – kaks neist tema enda valmistatud ning teised kaks Guarneri ja Stradivari instrumendid, mõlemad pärit 18. sajandist – väga kõrgelt hinnatud pillid kogu maailmas. Lisaks sellele, et nägime neid hinnalisi pille, saime neid ka katsuda, võrrelda, nendel mängida ning nautida nende erilist kõla.


NÕS AASTARAAMAT

Martin Jeret University of Edinburgh Meditsiiniline ja bioloogiline keemia .............................................................................................. martin.jeret@real.edu.ee Miks otsustasid valitud ülikooli kasuks? Edinburgi ülikool on rahvusvaheliselt tunnnustatud. Peale avatud tööturu, mis ülikooli lõpetanuid ees ootab, tehakse siin maailma tipptasemel uurimistööd, mis just mind huvitas. Ma ei taha peale kooli tööle minna, vaid edasi õppida ja uurida oma eriala sügavuti, sest mulle meeldib see. Eestis ma kartsin võimaluste piiratust ja ülekvalifitseeritust.

“Tahan uurida oma Mille poolest oma arvates stipendiumi eriala sügavuti” valikuprotsessis välja paistsid? Kuna selles koolis õppimine oli mulle väga oluline, näitasin seda intervjuul välja: olin kursis, mis kool see täpselt on, mida siin tehakse ja seletasin lahti, kuhu mina mahun. Lisaks oli mul ette näidata hulk erialaga seotud saavutusi ja projekte (uurimistöö, ainevõistlused jne). Peale akadeemilise edukuse naudin ka kultuuri ja tegelen spordiga. Ma suutsin olla veenev tänu oma töökusele, saavutustele ja huvidele - see vast eristaski mind teistest kandidaatidest, kes olid samuti sihikindlad ja töökad.


STIPENDIAADID 2012

Michael Florea Imperial College London Bioloogia .............................................................................................. miikaelf@hotmail.com

“Võimalusi isikliku globaalse võrgustiku loomiseks on siin lõputult”

Miks otsustasid valitud ülikooli kasuks? Eestisse jäämine tähendanuks kergema vastupanu teed minemist. Suurbritannia ülikoolid on maailma tasemel just oma nõudlikkuse tõttu, milleni Eesti alternatiivid paraku veel ei küündi. Minu jaoks tähendab see oma eesmärkide poole püüdlemist versus veidi mugavamat äraolemist Eestis. Lisaks sellele on London uks, mis avab ülejäänud maailma; võimalusi isikliku globaalse tuttavatevõrgustiku loomiseks on siin lõputult ning siinne etniline mitmekesisus õpetab palju selle kohta, milline on teiste kultuuride mõttemaailm ja omapära. Seni suurim elamus? Fresher’s Fair - üritus, kus Imperiali üle 300 üliõpilasklubi endale rebaste seast uusi liikmeid otsisid. See hämmastas ainuüksi suurusega, ent tõeliseks üllateks oli, kui paljud neist sotsiaalselt aktiivsed ja võrdlemisi mõjukad on. Selgub, et Imperiali tudengid topivad oma nina igale poole, alates poliitikast ja lõpetades heategevusega Aafrikas. Suurepärane!


NÕS AASTARAAMAT

Olivia Luige University of Edinburgh Keemia .............................................................................................. olivialuige@gmail.com Miks otsustasid valitud ülikooli kasuks? Tahan näha ja kuulda, mida mujal inimesed teevad ja mõtlevad. Teiseks on Edinburgh väga ilus koht uue elu alustamiseks. Seni suurim elamus? Jalutasin pärast esimese semestri viimast matemaatikaloengut bussipeatusesse, kus märkasin lektorit ootamas. Äsja lõppenud loengust inspireeritult tuli jutuks, et mis see R4 siis ikkagi on. Meie võrratu Toby Bailey võttis seljakotist juhtme ja hakkas sellesse sõlmi siduma... Loodan, et oskan kunagi kellelegi midagi nii ilusas vaimustuses rääkida. Mille poolest oma arvates stipendiumi valikuprotsessis välja paistsid? Juba mõnda aega on mul ettekujutus, mida teha tahan, ning ilmselt annavad ka mõningased saavutused mu tulevikuvisioonile veidi jumet. Usun, et mu plaanid võivad kõlada piisavalt läbimõeldult ja huvitavalt.

“Loodan, et oskan kunagi kellelegi midagi nii ilusas vaimustuses rääkida”


STIPENDIAADID 2012

Ralf Ahi University of Edinburgh Chemical Engineering with Management .............................................................................................. ralf.ahi1@gmail.com Miks otsustasid valitud ülikooli kasuks? Otsustasin Edinburghi ülikooli kasuks, kuna Eestis ei oleks ma saanud soovitud eriala nii kõrgel tasemel õppida. Samuti soovisin väljakutset uue ja huvitava keele- ja kultuuriruumi näol.

“Võimalusi isikliku globaalse võrgustiku loomiseks on siin lõputult”

Seni suurim elamus? Seni vaieldamatult suurimaks akadeemiliseks elamuseks uue ülikooliga seoses, oli professor Peter Higgsi loeng. Imeline on olla nii lähedal tipptasemel teadusele ning kuulata teadlast, kelle avastusi õppisin keskkoolis. Suhteliselt suureks elamuseks oli ka avastus, et mu ühika köögis elab rott. Mille poolest oma arvates stipendiumi valikuprotsessis välja paistsid? Ma olen suhteliselt ambitsioonikas ja töökas. Samas suudan vältida liigset tõsidust ning suhtuda ellu huumoriga.


NÕS AASTARAAMAT

Mirjam Mesak Guildhall School of Music and Drama Klassikaline laul .............................................................................................. mirjammesak@gmail.com Miks otsustasid valitud ülikooli kasuks? Londoni konservatooriumis on mul ligipääs oma ala parimatele õpetajatele, klaverisaatjatele, külalislektoritele. See kool on nagu kaart ning õpetajad nagu kompass minu haridusteel. London on juba iseeneses suurepärane kultuurikeskus ning Guildhall asub selle südames – Barbicanis, mis on üheks Euroopa suurimaks muusika-, teatri-, kunsti-, tantsu-, filmi- ja loomingu lavaks ning ühtlasi Londoni Sümfooniaorkestri kodu. Seni suurim elamus? Kohale jõudes tervitas kool välisüliõpilasi ettevalmistavate loengute, brožüüride ja isegi nõustajatega. Oli tunda tohutut arusaamist ning toetust. Loomulikult ei saa mainimata jätta imelisi õppejõude, kellest üks trumpab üle teise, ning muusikuid, kelle nägemisest praeguseni sain vaid unistada. Suurimaks katsumuseks oli mu eriala õpetaja, kellest olin kooli peal vaid õudusjutte kuulnud. Esimesed paar tundi olid küll nii hirmsad, et jutud klassist nuttes välja jooksvatest õpilastest ei tundunudki enam uskumatud. Nii ma siis otsustasin oma siira naeratuse ja avatud suhtumisega teda leebemaks muuta ja tänase päevani läheb iga tund ainult paremaks!

“Koolis oli tunda tohutut arusaamist ning toetust välisüliõpilaste suhtes”


.............................................................................................. “Stipendiumikandidaadid teavad, et keskkooli lõpp on õige hetk, kus ennast tõesti proovile panna ning välja selgitada, kas oled ainult oma kooli priimus, Eesti parim, või suudad laiemas maailmas endast märgi maha panna. Siinne grupp stipendiaate on väärtuslik rahvuslik aare. Just nemad ja nende koolikaaslased teevad aastatel 2020-2050 maailma teaduses ja tehnikas imesid, juhatavad suuremaid või vähemaid riike ning ehitavad tooteid, mis defineerivad ajastu.” Kristo Käärmann TransferWise asutaja, Noore õpetlase stipendiumi toetaja


TÄNUD

Aitäh .............................................................................................. kõigile toetajatele, kelle strateegilised annetused, nõuanded ja ideed hoiavad Noore õpetlase stipendiumi elavas arengus. Noore õpetlase stipendium on topelt tulemuslik! Igale annetatud eurole paneb Eesti riik omalt poolt sama palju juurde - ühe andeka noore haridusteele aluse panemiseks piisab seega vaid poole stipendiumi suurusest toetusest. Stipendiumi väärtuseks on ka kasvav võrgustik. Toetajatel on võimalus tutvuda tulevaste õpetlastega kevadel pidulikul stipendiumide jagamisel ning sügisel stipendiaatide ja toetajate vastuvõtul Eesti saatkonnas Londonis. Tänaste üliõpilaste ja lõpetajatega võib julgelt ühendust võtta - e-maili aadressid on aastaraamatus. Annetusi on võimalik teha Sihtasutus Archimedes arveldusarvele 10102027601008, SEB Eesti Ühispangas. Kõigile annetustele kehtib tulumaksuvabastus vastavalt Eesti Vabariigi seadustele. Lisainfo: Tõnu Pekk, Noore õpetlase stipendiumi nõukogu esimees, e-post: tonu@pekk.ee Kristiina Vaik, Sihtasutus Archimedes, e-post: kristiina.vaik@archimedes.ee, telefon 699 6496.


TALLINN, 2013


Noore õpetlase stipendiumi aastaraamat  

Noore õpetlase stipendiumi toetusel suunduvad Eesti andekad noored õppima maailma parimatesse ülikoolidesse. Aastaraamat tutvustab 2012. aas...

Advertisement
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you