Page 1

Nr. 4 detsember 2003

Hea lugeja, Aasta on peagi ümber saamas, aeg kokkuvõtteid teha ja uusi plaane pidada. Oleme püüdnud arendada oma valla lehe tegemist, sellest siis käesoleva Nissi Valla Teataja uus väljanägemine. Loodan väga, et areng ei ole mitte pelgalt vormis, selle tingis eelkõige vajadus muuta leht sisukamaks ja mahukamaks. Kuna leht ilmub kvartalis vaid korra, selle aja jooksul toimub aga vallas palju huvitavat, mis kõik vajaksid kajastamist. Lehe senise väikese mahu tõttu on mõnedki kirjatükid ruumipuuduse tõttu avaldamata jäänud. Loodan väga, et ka järgmisel aastal saame Teie abiga kajastada vallas toimuvat ning ootame jätkuvalt artikleid sündmuste kohta, mida peate vajalikuks jagada teiste valla elanikega. Samuti on teretulnud kõik arvamused ja ettepanekud lehe kohta. Siinkohal tahaksin tänada meie aktiivseid kaastöötajaid: Aita Oravat, Merike Paltsi, Margit Kullot, Triin Edovaldi, Tanel Ehrpaisi, Sten Klemmi, Kaie Saart, Mare Rabi, Merike Kiislit ja kindlasti kohalikke postiljone, kes need koormad on omal jõul lugejateni toimetanud. Rahulikku Jõuluaega ja teguderohket uut aastat! VAIDO HOLM, Nissi valla kultuuri- ja spordikomisjoni esimees, Vaidoholm@solo.ee, 056-246857

JÕULUÕHTU NISSI KIRIKUS 24. DETSEMBRIL KELL 18.00 Buss kalmistule ja kirikusse väljub 17.00 Turba kaupluse eest 17.10 Lehetust 17.15 Nurmest

Austatud Nissi vallarahvas! Jälle on möödumas üks aastaring. Laupäeval, 27-ndal detsembril tahaksime koos pidada maha ühe toreda aastalõpu peo. Igaühel meist on selleski aastas rohkesti tegemisi ja saavutusi. Käesoleval aastal saime rahastatud Turba Gümnaasiumi spordihoone ehituse ja valmis Nissi Põhikooli eskiisprojekt. Tublid isetegevuslased on kogunud meile au ja kuulsust mitmelt poolt. Selleks, et paremini tuttavaks ja sõbrakski saada olemegi plaaninud jälle korraks üle valla kokku saada. Pidu toimub Turba Gümnaasiumis, õhtul kell 18:00. Et Te kõik ikka kindlasti peole tulla saaksite, oleme plaaninud bussid: Riisiperest 17:10, Nissist 17:15, Nurmest 17:25, Lehetust 17:35, Ellamaalt 17:55, Munalaskmest 17:30. Kojusõit kell 22:30 ja 00:15. Pidu algab klaasikese ðampusega. Teie peotuju aitavad tõsta Naiskoor Nelli, kes just äsja 25-ndat juubelit tähistas, Nissi Trollid, Riisipere Kammerkoor, Riisipere Külakapell, Rahvatantsijad jt. Pakutakse mitmesuguseid suupisteid, töötab baar. Tantsulugusid mängib ansambel LÕVIPOJAD Pärnust. Ei üllatuski jää tulemata! Ilusaid lähenevaid jõulupühi ja toimekaid aastalõpu päevi soovides, JUHAN SÄRGAVA Nissi vallavolikogu esimees

Lõpp hea, kõik hea “Kõik on hea, mis hästi lõpeb”, kõlab rahvatarkus, mis tabavalt ka meie valla puhul lõppeva aasta sündmusi iseloomustab. Valda varitsesid aasta jooksul mitmed õnnetused ja ohud, millest me siiski, osalt hea õnne tõttu, aga suurelt osalt kindlasti tänu meie oma tublidele inimestele, terve nahaga oleme välja tulnud. Meeli on hoidnud ärevil peamiselt koolidega seotud asjaolud ja sündmused. Aasta algas tõsise ehmatusega 6. jaanuaril, kui Nissi koolis toimus põleng. Koolipere kiire ja targa tegutsemise tõttu jäid suured kahjud sündimata. Kuigi koolitegevus maja teisel korrusel mitmeks kuuks katkes, nimetaksin sündmust tagantjäreletarkusega ikkagi ehmatuseks, arvestades seda, mis oleks võinud juhtuda. Aitäh Nissi Põhikooli kooliperele suure õnnetuse ärahoidmise ja efektiivse tegutsemise eest põlengu tagajärgede kõrvaldamisel. Teine Nissi kooliga seotud oluline sündmuste jada on kooli direktori kohusetäitja otsingud. Ainuke esmapilgul sobilik kandidaat, kes ajakirjanduses avaldatud kuulutusele vastas, osutus täiesti ebasobivaks niipea, kui sai läbi juttude aeg ja tuli tööle hakata. Kogu sellest loost ei sündinud muud head, kui vaid õppetund: otsima tuleb hakata suunaga lähemalt kaugemale, mitte vastupidi. Kõigepealt tuleb otsida omade seast, alles siis võõraste hulgast. Sest lõpuks saabus lahendus ikkagi siitsamast, koolipere seest. Kool on jälle kursil, puri pingul, rool ei loksu. Päris aasta alguses saabus uudis, et haridusministeerium ei pea Turba Gümnaasiumi võimla ehitust eriti tähtsaks, nii et 2003. aastaks eraldatud 2,5 miljonist kroonist tuleb 2 miljonit kuskile vajalikumasse ehitusse paigutada ja meie võimla valmimine lükkub veel aasta võrra edasi, 2007. aastasse. Õnneks läks see kavatsus vett vedama ja paljude maakondade ja valdade survel esialgne kava taastati. Aasta teisel poolel pööras õnn oma pale otse meie valla poole. 21. sajandi kooli programmist eraldati Turba Gümnaasiumi võimla ehitamiseks 4,5 miljoni krooni. Võimla ei valmi nüüd mitte aastal 2006, vaid juba järgmisel kevadel. See pole veel kõik. Harju Maavalitsuse kava näeb ette, et esialgu võimla ehitamiseks planeeritud Riikliku Investeeringute Programmi vahenditest, mis nüüd vabanesid, jäetakse järgmisel aastal 870 tuhat krooni Nissi Põhikooli uue hoone projekteerimiseks. See oleks esimene tõsine samm valla järgmise suure unistuse realiseerimisel. Aasta pole siiski veel läbi. Jõulukuu algul on vaja üle elada veel üks meile senitundmatu kogemus. Lehe ilmumise ajaks on juba toimunud Eesti Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) juhtimisel streik, milles osalevad ka Turba ja Nissi koolide ja Riisipere Lasteaia töökollektiivid. Juhtum on meile kõigile esmakordne, tagajärjed teadmata. Praegu (artikli kirjutamise ajal 29. novembril) ei jää muud üle kui loota meie inimeste, laste ja lapsevanemate kannatlikkusele ja mõistvale suhtumisele. Pärast streki oleme jälle kogemuse võrra targemad. Loodetavasti võime nüüdki öelda: lõpp hea, kõik hea. Soovin kõigile vallaelanikele ilusat ja rahulikku jõuluaega. Kohtumiseni vallarahva aastalõpu peol 27. detsembri õhtul Turba Gümnaasiumis. PEEDO KESSEL


LK. 2

DETSEMBER

IV KVARTALI JUUBILARID Aeg eluaastaid helde käega mõõtku Ja kauneid hetki kandku mälestuste teelt. Aeg minnes muremõtteid kaasa võtku Ja elurõõmu andku pikaks ajaks veel!

Nissi Vallavolikogu 11. septembri 2003. a istungil: 1) määrati Kivitammi mõisa kordategemise tähtajaks 31. detsember 2004. a; 2) otsustati võõrandada Turba alevikus Lehetu tee 9 asuv elamu avalikul enampakkumisel alghinnaga 25 000 krooni; 3) tuvastati Kivitammi külas asuva endise sigalahoone peremehetus.

Nissi Vallavolikogu 9. oktoobri 2003. a istungil:

Südamlikud õnnitlused! -96-95-90-

-89-88-

-87-86-

-85-

-84-82-

-81-80-

-75-

-70-

Marta Ehrpais - 21.oktoober Selma Müürsepp - 12.detsember August Tempel - 04.oktoober Eduard Pajur - 14.november Melanie Nurmela - 18.detsember Hilda Linkholm - 15.detsember Maria Liik - 07.oktoober Veera Toom - 18.oktoober Mart Sinivee - 30.detsember Valter Lehtme - 26.detsember Regina Lies - 18.oktoober Eva Muiste - 18.oktoober Anna Ðmeljova - 01.november Linda Raudvee - 11.november Jakob Koik - 18.oktoober Ida Arula - 29.oktoober Asta Leheste - 02.november Arnold Kaljurand - 02.detsember Ilse Ainujõe - 11.detsember Zinaida Lehtme - 01.oktoober Sergei Tsarjov - 26.oktoober Aleksander Nimik - 01.november Hilma Noortamm - 16.detsember Elve Karja - 31.detsember Naima Hiiesalu - 01.oktoober Johannes Kruup - 06.oktoober Herbert Simisker - 10.november Evald Kruusamäe - 04.detsember Leena Lillmaa - 28.detsember Johanna Reetamm - 29.detsember Eva Pillerpau - 03.oktoober Meta Uusen - 05.oktoober Klara Kurst - 15.november Silvia Tillemann - 16.november Ellen Jõgi - 24.november Endla Toom - 06.detsember Aino Prikk - 19.november Jevgenia Antonova - 23.november Elvi-Vevve Paalmann - 25.november Regina Villenthal - 10.detsember Ivo Koppelmaa - 15.detsember

1) võeti vastu Nissi Põhikooli arengukava õppeaastateks 2003/2004 – 2005/2006; 2) otsustati Turbas Lille tn 13 krt 11 üürileandmine; 3) võeti vastu Nissi valla 2003. aasta esimene lisaeelarve mahus 761400 krooni; 4) kinnitati „Katlamajast väljastatava soojusenergia hulga arvutamise ja hinnakalkulatsioonide koostamise juhend“; 5) otsustati mitte osaleda Loode-Eesti Jäätmekäitluskeskuse rajamises; 6) otsustati astuda Eesti Maaomavalitsuste Liidu liikmeks ja valiti esindajad Maapäevale; 7) otsustati võõrandada Vilumäe külas asuv endine õmblustöökoja hoone.

Nissi Vallavolikogu 13. novembri 2003. a istungil: 1) 2) 3) 4)

kehtestati Nissi Põhikooli põhimäärus; võeti vastu Nissi valla ehitusmäärus; asutati Nissi valla teeregister; otsustati võõrandada Kivitammi saun avalikul enampakkumisel alghinnaga 10 000 krooni;

5) otsustati Norras Randabergi kommuunis 2004. aastal toimuvale sõprusvaldade kokkutulekule lähetada 26-liikmeline delegatsioon, sh 18liikmeline Riisipere Kammerkoor.

Vallavalitsuse istungid: Ajavahemikus 29. augustist kuni 20. novembrini 2003. a toimus 10 vallavalitsuse istungit. Alljärgnevalt lühikokkuvõte otsustatust: l koolisõitu hüvitati kokku 4154 krooni eest; l vallaeelarvelisi sotsiaaltoetusi maksti 30 760 krooni ulatuses, sotsiaaltoetuse maksmisest keelduti kaheksal korral; l ühel korral peatati riiklike peretoetuste maksmine; l määrati õpilastoetus kahele õpilasele á 3000 kr; l vastu võeti 13 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korraldust, 32 korraldust maa ostueesõigusega erastamise võimalikkuse kohta, 3 korraldust õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise kohta; l vastu võeti 7 korraldust ehitusjärelevalve küsimustes; l hooldaja määrati kaheksale raske või sügava puudega isikule; l kinnitati Turba ja Riisipere lasteaedade hoolekogud 2003/2004. õppeaastaks; l kinnitati Turbas Lehetu tee 9 asuva elamu enampakkumise tulemus, mille kohaselt võitis enampakkumise Küllike Kallu hinnaga 25000 krooni.

Kuidas saada Nissi vallas ühendust politseiga? Politseisse helistamiseks Nissi vallast on üle Eesti kõige lihtsam, operatiivsem ja tasuta võimalus: valige laua – või mobiiltelefonilt 110. Sellel telefonil vastab Teile Lääne – Harju politseiosakonna korrapidamisteenistus, juhul kui Te asute helistamise hetkel Nissi valla territooriumil. Asudes väljaspool valda vastab antud telefonil kohaliku politsei korrapidaja ning vajadusel ühendab Teid Lääne – Harju politseiosakonnaga. Korrapidajale rääkige ära oma mure ja / või probleem (id). Seejärel korrapidaja: ühendab Teid kohaliku konstaabliga, saadab sündmuskohale patrulli või operatiivgrupi jne. 110 telefoninumber töötab operatiivselt ööpäeva ringselt. 110 on operatiivtelefon, mis on

ettenähtud operatiivkõnedeks. Nissi valda teenindab Nissi– Kernu kaksikpiirkonna Nissi konstaabel Enely Estaal 052 44 682, kuna Kernu vallas oma konstaabel hetkel puudub. Konstaabliga saab ühendust läbi telefoni 110 või telefonidel 608 7260 ( Nissi konstaablipunkt), 608 3575 (Kernu konstaablipunkt). Nissi konstaablipunkti võite samale numbrile saata ka ööpäevaringselt faxi. Iga neljapäev kell 10.00–12.00 võtab konstaabel vastu Nissi konstaablipunktis, mis asub Nissi vallamajas. Konstaabel töötab tavapäraselt tööpäeviti 8.00 –16.30, kuid vastavalt operatiivolukorrale ja vajadusele ka ööpäevaringselt. Nissi–Kernu kaksikpiirkond asub Vasalemma konstaabli-

jaoskonna koosseisus, mille telefoni ja faxi number on 6713473. Alaealistega seotud probleemides teenindab Nissi valda ka noorsoopolitsei inspektor Kristy Saviir, kes asub Keilas Lääne-Harju politseiosakonnas, telefoninumber 6125252. Lauatelefonidele helistades tuleb arvestada, et nii konstaablid kui noorsoopolitseinikud töötavad suure osa ajast kontoritest väljas ning kiire probleemiga saab ikkagi ja alati ühendust korrapidaja kaudu telefonil 110, kes siis kas võtab vastu teate, mille edastab konstaablile või noorsoopolitseinikule, ühendab konstaabliga või saadab kohale patrulli, operatiivgrupi. ENELY ESTAAL Nissi valla konstaabel


DETSEMBER

Loodushoiust, jäätmekäitlusest ja mõttemallide muutmisest Viimasel ajal üha enam keerulisemate probleemide lahendamisel on palju räägitud eestlase nn talupojatarkusest ja -tasakaalukusest, loodushoiust. See tarkus on aga kadumas. Meie tänases päevas on iga lihtsurelik kaasahaaratud üleilmsesse tarbimiskaruselli, seega on mõtleva inimese (Homo sapiens) primaarseks funktsiooniks saanud maksimaalselt tarbida, sekundaarseks funktsiooniks aga toota kõikvõimalikku prügi, jäätmeid. Kuidas toime tulla üleüldise loodusseaduse niivõrd ereda ilminguga, millest kõigest üks inimpõlv tagasi mingeid märkegi veel polnud? Meie esivanemail oli asi lihtsam. Kuna elati hajusamalt, ei kasutatud nii palju kunstlikke pakendeid, siis oli ka prügikultuur teistsugune. Mida sai, see künti maa sisse. Mida sai, see põletati ära. Millest lahti ei saadud, visati tare taha lepikusse, äkki läheb veel tarvis. Vahel läks ka. Prügihulga kasvades (kahekordistub iga kümne aastaga) hakati seda ühistesse hunnikutesse vedama. Need hunnikud, minu, sinu, meie prügimäed, reostatud metsaalused on saanud meie (kultuur-)maastiku peaaegu juba harjumuspäraseks osaks. Teatud mõttes on see aja märk, see on sümbol meie suhtumisest eelkõige iseendasse, kaaskodanikesse, loodusesse tervikuna. Iga Eestimaa elanik toodab keskmiselt 400 kg olmejäätmeid aastas. Kui arvestada seda, et meie eramajaomanikud on võtnud omaks loodussõbraliku eluviisi, st nad eraldavad oma prügi hulgast selle, mida on võimalik taaskasutada, nad teevad komposti, põletavad-kütavad ära selle, mida võib kütta ja ei põleta seda , mida ei või põletada, jääb nii või teisiti järele teatud osa, mis tuleb paratamatult kuhugi “ära toimetada”. Võttes arvestuslikult selliseks koguseks 100 kg inimese kohta aastas ja inimeste arvuks ca 1000, kes pole veel korraldanud oma olmejäätmete äravedu seaduse järgi, siis on aastane nö loodusekoormus Nissi valla territooriumile 100 tonni prügi. Kogu see patt looduse vastu tuleb heastada. Siiani on seda kinni makstud Nissi valla eelarvest, st meie kõigi ühisest rahakotist, ka nende inimeste rahakotist, kes endatekitatud jäätmete veo ise kinni maksavad. Õige oleks aga nii, et raha selleks tuleks süüdlase rahakotist. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 53 järgi on igaüks kohustatud säästma elu – ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju , mis ta on keskkonnale tekitanud. Nissi valla prügimajanduse suunamiseks on vallavolikogu vastu võtnud Nissi valla jäätmehoolduseeskirja, mis kohustab kõiki jäätmetekitajaid-valdajaid sõlmima jäätmeveolepingu selleks õigust omava firmaga ja kandma jäätmekäitluse kulud. Sellest eesmärgist oleme veel kaugel. Paljudel majapidamistel on olmejäätmete vedu veel korraldamata. Vallavalitsus jätkab tööd korraldatud jäätmeveo laiendamiseks. Praeguseks on töötajad läbinud vastava koolituse ja saanud õiguse olmejäätmete veoga seotud kohustuste täitmist kontrollida (ja halduskorras karistada, kui seda äärmisel juhul vaja peaks minema). Seetõttu palun mõistvalt suhtuda vallavalitsuse töötajatesse, kui nad teie uksele koputavad ja jäätmeveo lepingute ja veo korraldamise kohta küsimusi esitavad. Tänan kõiki vallaelanikke, kel veoleping tehtud ja kes oma majapidamises tekkinud jäätmed õigesse kohta saadab. Tänu teile ei ole me veel prügisse uppunud. Kellel leping seni sõlmimata, olge hea, tehke see ära. Nissi valla territooriumil tegelevad jäätmeveoga Cleanaway Keila OÜ (tel 604 55 93) ja Ragn-Sells AS (tel 047 20170). Eraldi peab rääkima olmes tekkivatest ohtlikest jäätmetest. Need on koduses majapidamises tekkivad jäätmed (akud, patareid, vananenud ravimid, õlid, värvid, lahustid, päevavalguslambid, kineskoobid jm), mis oma omadustelt on kahjulikud inimese tervisele ja keskkonnale ja nõuavad käitlemisel erimenetlust. Selliste jäätmete tasuta kogumist on oleme korraldanud kevadeti, siiani on aktsioonist aktiivselt osavõtnud põhiliselt Turba ja Riisipere alevike inimesed, ülejäänuile on aga palve hoida selliseid jäätmeid eraldi ja nendest teatada vallavalitsusse. JUHAN VÕRK Nissi valla arendusnõunik

LK. 3

Metsaomanikud ühinege! Juba kaks aastat toetab riik neid metsaomanikke, kes on astunud metsaomanikke koondavatesse organisatsioonidesse. Toetust on võimalik saada noore metsa hooldamiseks, maapinna ettevalmistamiseks ja samuti nõustamiseks. Kuna maksuseadusest tulenevalt on juriidilise isikuna oluliselt soodsam metsa majandada, siis on hetkel riik võtnud suuna neid metsaomanikke mitte toetada. Liitudes kohalike organisatsioonidega saab metsaomanikust automaatselt ka Eesti Erametsaliidu liige. Eesti Erametsaliit on organisatsioon, mis seisab erametsaomanike huvide eest poliitilisel tasandil. Kahjuks on hetkel 50 tuhandest metsaomanikust liitunud vaid ca 2%. Sellest tulenevalt on siiani Erametsaliidu ettepanekutest maksuseaduse ja metsaseaduse muutmise kohta arvestatud väheseid. Viimasel aastal seoses liikmete arvu suurenemisega ja juhtkonna vahetusega on Erametsaliidu töö muutunud tõhu-

samaks. Näiteks võib siinkohal tuua vabade metsamaade erastamise jätkumise. Hetkel on kuumemad teemad juhatuse koosolekutel maksuseaduse soodsamaks muutmine füüsilisest isikust metsaomanikele, jahirendilepingud, väheväärtuslike põllumaade metsastamise meetme rakendamine, samuti vabade metsamaade erastamis protsessi jälgimine. Kahjuks on riigil, (või mõnedel juhtpoliitikutest) soov jätta need väiksed maalapid eramaade keskel riigiomandisse. Vardi Erametsaselts kutsub kõiki metsaomanikke Märjamaa ja Nissi vallast endaga liituma ja seeläbi saama riigi poolt pakutavaid toetusi. (Sellel aastal on Vardi Erametsaseltsi 35 liiget saanud riigilt nelja projekti peale kokku 107000 krooni). Lisaks toetustele on võimalik osaleda seltsi õppepäevadel ja saada ka in-

dividuaalset nõustamist. Liikmemaksuks on 25 krooni aastas, mis on kinnitatud Vardi Erametsaseltsi põhikirjas. Liikmeks astumiseks tuleks tulla igakevadisele üldkoosolekule, mida aegsasti ka välja reklaamime. Sellel aastal paneb Vardi Erametsaselts välja auhinna ühele erametsaomanikule, kes vastab õigesti järgmisele küsimusele: kui palju toetab riik maksimaalselt noore metsa hooldust ühe hektari kohta? Õigesti vastanute vahel loositakse välja 1 ha tasuta noorendiku hooldust (väärtus ca 2000 eek-i). Vastuseid saab saata e-posti aadressil taavieh@hot.ee või helistada telefonil 05086361. Mets on põline rikkus – õigeid otsuseid selle rikkusega ümberkäimisel soovides TAAVI EHRPAIS

Oü Alemaa ja Mets ostab METSAMAAD Nissi, Kernu ja Märjamaa valla piires. Samas müüb lehtpuu küttepuid hinnaga 110 eeki ruumimeeter. Hind sisaldab transporti. Tel. 05086361. Tervitades Taavi.

Naiskoor “Nelli” 25 aastat noor Tänavu 19. novembril möödus 25 aastat päevast, millal 8 Riisipere naist kogunes Vilma Kase kutsel tema kodusse, et kõnelda naiskoori loomise vajadusest. Need koori asutajaliikmed olid seega Vilma Kase, Nelly Pipar, Lea Nurmis, Irja Peel, Nadja Aasamäe, Saima Õismann, Herta Kedelaul ja Laine Viese. Esimeste proovide käigus liitus nendega Ella Karjus ja peagi oli kooriliikmeid juba nii palju, et 1980.a. laulupeole läks koor juba 28-liikmelisena. Sellest ajast peale on osa võetud kõikidest üldlaulupidudest, naiskooride päevadest ja piirkondlikest laulupäevadest, rääkimata kontsertidest Nissi, Turbas, Keilas, Hiiumaal ja Tallinnas. Kaks korda on õnnestunud ka pikemaid kontsertreise Soome ja Rootsi ette võtta. Need on olnud koorile proovikivideks, aga ka mõjunud virgutavalt ja innustavalt.

Meie dirigentideks on selle aja jooksul Ene Kangron, Marika Pärk, Kai Puusepp, Ülle Rebane ja Tõnu Kangron. Kõigile neile oleme suurt tänu võlgu, et koor on käinud pidevalt tõusuteed. Eriti õnnelikud aga oleme sellepärast, et meie praegune dirigent Tõnu Kangron pole põlanud vaeva, et mitmekesistada koori repertuaari ja tõsta kvaliteeti. Ta on selleks teinud lisaproove ning võtnud kavasse kauneid laule, mida esitame koos Türnpuu-nimelise meeskoori liikmetega. Koor on liitunud tugevaks

kollektiiviks, kellel on oma väljakujunenud traditsioonid (koori liikmete sünnipäevade tähistamine, koori oma laul, niminukk, Vilma päev jms.) ja armastus muusika vastu. „Nelli“ nime kannab koor 1977. aastast. See nimi valiti tolleaegse koorivanema Nelly Pipra nime järgi, kes nüüdseks on meie hulgast lahkunud, aga kes tänu sellele nimele on ennast põlistanud meie koori liikmete hulka. INGRID-SIGNE BÄRENKLAU Naiskoor „Nelli“ koorivanem


LK. 4

DETSEMBER

Nissi kirikuaia müüri restaureerimine läheneb lõpule

Harjumaa koolide õppereis Leetu

27. augustil võttis komisjon vastu Nissi kirikuaia piirdemüüri kolmanda, 41 m pik-kuse lõigu restaureerimistööd. Eelmised kaks lõiku, mille pikkused on 41 ja 42 m, restaureeriti 2001. ning 2002. a. suvehooajal.

25.-30. oktoobril avanes Harjumaa õpetajatel võimalus osaleda õppereisil Leedumaale, mille korraldas Harjumaa Ametiühingute Liit.

Nüüd on jäänud veel taastada viimane varisenud lõik ja konserveerida väiksemate kahjustustega teeäärne lõik, mõlemad pikkusega 39,5 m, ning restaureerida päevi näinud väravapostid. Kui ei tule raskusi rahastamisel, on need tööd võimalik lõpetada tuleval, 2004. aastal. Tööde algatajaks ja rahastajaks on olnud EELK Nissi kogudus. Kogu ettevõtmine poleks olnud võimalik ilma sõpruskoguduse – Soome Hakunila luterliku koguduse abita, tänu kellele on võimalikuks saanud kõigi eelnevate müürilõikude restaureerimine ja eriti olulise tööna kiriku kõdunenud katusekandmiku remont viimastel aastatel. Välissõprade abiga on saanud võimalikuks ka kiriku torniluukide ja kolme välisukse restaureerimine. Torniluuke restaureeris puidutisler Priit Laanekivi ja kirikuuksed Arkadi Lillma. See töö on teostatud väga kvaliteetselt. Eriliseks sündmuseks on kaua aega pragunemise tõttu vaikinud suure tornikella äsja lõppenud restaureerimine, mida rahastas Nissi vallavalitsus 10 tuhande krooniga. Nissi kirikuaed on erinevalt teistest Eesti kirikuaedadest eriskummalise, seitsenurkse kujuga. Küsimuseks jääb, kuivõrd vana on see kontuur ja kas sellel on olnud ka mingi maagiline tähendus. Matmisi on seal tehtud kui mitte varem, siis alates esimese katoliku kabeli rajamisest 1501. aastal, mil parun Johann Uexküll käis jalgsi Roomas paavst Aleksander VI-lt kiriku ehitamiseks luba palumas. Loa ta tookord ka sai, aga ainult ko-

Nissi valla lasteaedadest-koolidest osales kokku 5 õpetajat. Sihtkohaks oli Vilniuse rajoon, kus kohtusime ka kõige kõrgemate a/ü instantsidega ja kus enamus koolid olid 2-3 keelsed (leedu, poola ja vene). Lasteaedades aga oli sõimerühmas maksimum 10 last ja rühmas mitte rohkem kui 15. Torkas silma, et rahvuslikkusele pandi seal väga suurt rõhku. Poolakad tegid kõik lõpueksamid riigikeeles st. leedu keeles. Kodakondsuse üle anti aega mõtelda 5 aastat. Koolilapsed said sügisvaheaja aja ise valida kahe nädala piires. Õpetajate protestimiiting palgaküsimustes toimus seal novembri lõpus. Vilniuse rajoon on vana Poola piirkond, kus elab 80 % poolakaid, 15 % leedukaid, 5 % venelasi + mustlasi. Külastasime paljusid koole, toon ühe näite. Koolis õppis lapsi järgmiselt: 100 venelast, 300 leedukat ja 600 poolakat. Poolakaid aitab rahaliselt Poola riik. Koolis õpiti üllatavalt palju keeli: leedu, vene poola, ja valikuliselt kas saksa või inglise. Kõige vähem tahavad lapsed õppida saksa keelt, ilmselt ajalooliste sündmuste pärast. Kokkuvõttes kujunes reis väga sisutihedaks ja muljeterohkeks. Täname korraldajaid! TERJE RAND, Nissi Põhikool

dukabeli ehitamiseks. Kirikuaia viimane, lubimördil laotud müür ei ole ilmselt kuigi vana, ehitatud on see millalgi peale praeguse kiriku valmimist, mis oli 1873. aastal. Enne seda oli arvatavasti tegemist kuivalt, st ilma mördita laotud, plaatkatteta ja praegusest madalama kiviaiaga, milliseid on PõhjaEestis väga palju. Okupatsiooniaastakümneil hooldamatuse tõttu suuremas osas varisenud müür oli laotud segamini põllu- ja paekividest, oli 70 cm paks ning 1,2 kuni 2 m kõrge. Müür oli pealt kaetud õhukeste paeplaatidega, millel oli tugev kalle väljapoole. Plaadid ei olnud

ilmastikukindlad, lagunesid ja avasid sadeveele pääsu müüri sügavusse, misjärel talvekülm tegi oma töö. Kohati ulatus varisemine alla maapinnani ja laialivarisenud kivid kasvasid aegamisi rohukamarasse. Õnneks ei ole keegi neid kive tahtnud ära vedada ja seetõttu materjalipuudus müüri taastamisel ei kollitanud. Taastamistöid alustati müüri äärde kokkukantud liigse pinnase äravedamisest ja müüriäärsete, oma juurtega müüri lõhkuvate puude mahavõtmisest. Müür laoti vähese tsemendilisandiga lubimördil põllu- ja paekividest. Pealispind kaeti paeplaatide asemel armeeritud betoonplaatidega. Muinsuskaitseametilt saadi selleks ka luba, kuna paeplaatide ostmine hinnaga ligi 1000 krooni ruutmeetrist polnud jõukohane. Esimesel aastal oli töö teostajaks OÜ Arlestra, viimasel kahel aastal OÜ Alemaa ja Mets, mille esimees on Taavi Ehrpais ning mille personal koosneb Nissi kandi meestest. Tööd teostati eeskujuliku kvaliteediga ja uus müür peaks nüüd hea hoolduse korral kestma aas-

tasadu. Sama ettevõte võttis ka maha liigsed puud, planeeris maapinda, remontis ja värvis raudaedu. Muuhulgas tuli möödunud aastal likvideerida ka tormikahjustusi. Kirikuaia puistu on nüüd müüriäärsete puude mahavõtmise järel mõne aasta taguse ajaga võrreldes üsna hõredaks jäänud. Müüri põhja- ja kirdelõigu äärest tuleb müüri oma juurtega kahjustavaid puid veelgi maha võtta. Enamik mahavõetud ja veel mahavõetavatest on saared, mida ei loeta just ilusamate puuliikide hulka. Kirikuhoonele tuleb ümbritseva õhuruumi hea aeratsioon muidugi ainult kasuks, sest siis on ka kiriku seinad kuivemad, millega väheneb vetikate ja hallituse oht. Kirikuaia haljastus on praegusel kujul plaanipäratu, puuduvad ka korralikult sillutatud teed. Tööde jätkamiseks on vajalik tellida professionaalne haljastusprojekt. Kirikuhoone juures on jätkuvalt tähtsamaks tööks olnud lagunevate välisseinte konserveerimine, mida te-

hakse Muinsuskaitseameti tellimisel. See töö on riigieelarvest muinsuskaitsele eraldatava raha väiksuse tõttu veninud aastaid ja lõppu pole veel kaugeltki näha. Puuduvad samuti vahendid kabeli välisviimistluse korrastamiseks ja kabeli külge ehitatud näotu kuuri asemele uue ehitamiseks. Rõõm on märkida, et pikka aega oodatud vitraazide restaureerimist on alustatud. Teostajaks on vitraazi töökoda “Domini Canes” eesotsas rahvusvaheliselt tuntud vitraazikunstnik Dolores Hoffmanniga. Rahastajaks on Muinsuskaitseamet Nissi aleviku üldilmele olulise tähtsusega kirikuaia heakorrastamine innustab loo-detavasti likvideerima lähematel aastatel ka muid nõukogude aja pärandina veel säilinud lohakusi meie armsas kodupaigas. Kasutan siin ka võimalust anda kõigile tublidele töötegijatele edasi EELK Nissi koguduse südamlik tänu. ILLAR KANNELMÄE arhitekt


DETSEMBER

LK. 5

Kooliõed ja koolivennad ... ...said kokku endises Ellamaa Algkoolis 20. augustil. Kokkutuleku päevaks panime kokku väikese raamatu kooli ajaloost ja mälestustest, kuna küla jaoks on kool läbi aegade olnud elu keskpunkt. Ellamaa külakool tegutses aastatel 1857-1975 seega neli-viis inimpõlve. Võin öelda, et kuulun nende hulka, kelle esivanemad on käinud siin külas koolis selle asutamisest alates. Kool asus siis Aadu talus, seejärel vanas Sooniste vallamajas ja lõpuks praeguses rahvamajas. Need, kes on arhiivides oma perekonna ajalugu uurinud, saavad aru kui suurt aukartust äratavad 100 aasta vanused dokumendid, kus oma vanavanemate nimesid kohtad. Nii toimus ka Ellamaa kooli ajaloo uurimine. Iga fakt, mis puudutas vana koolimaja ja seal õpetanud õpetajaid, oli meile kingitus. On hea, et on veel endisi õpilasi, kes mäletavad vanas koolis olnut (hr. Heino Pajur) ja neid, kes oma isade märkmed raamatu tarvis üles otsisid (hr. Heino Krupp). Kahju, et alates sellest kevadest on vanast koolist alles vaid sajandivanune ahi kõik muu hävitas tuli. 1930.a. avati Ellamaal uus koolimaja endises Turbatööstuse ühiselumajas. Selles majas õppinute juttudest saime hea ettekujutuse, mis juhtus koolis erinevate riigivõimude ja koolijuhtide

ajal. Siinkohal tahaksin tänada kõiki, keda me oma küsimistega tüütasime ja neid, kes sule kätte võtsid ning loo paberile panid. Ehk oli vanade piltide vaatamine ja lugude jutustamine teile väikeseks vahelduseks. Kokkutulek oli oma arvult kolmas ja mida edasi aeg on läinud, seda vähem on alles kooli lõpetajaid. Kokkutuleku päeva juhtis Valdek Villenthal. Tema eestvedamisel jagati üksteisele mälestusi. Väga tore oli, et kohale tulid ka kolm endist õpetajat. Üritusel meenutasime ka Ellamaa kultuurielus tähtsat rolli mänginud muusikameest Julius Haavikut, kelle sünnist möödus 19.augustil 100 aastat. Konservatooriumis fogoti erialal hariduse saanud, töötas ta Estonia teatriorkestris. Oma elu teist poolt tuli veetma kodutalluHaavikule. Kuuekümnenda-

Kolmkümmend aastat tagasi asutas Malle Tanner Ellamaa tütarlasteansambli, kes kokkutulekupäeval vanade aegade meenutuseks lauludega üles astus. Kuulati flöödimängu Edi‘lt ja luuletusi Ruts Baumani lapselapselt Tormilt. Istutati hõbekuusk koos kokkutulekust osavõtjate nimekirjaga. Söödi suppi, löödi tantsu ja süüdati lõke Tore päev oli ja arvan, et üle mitme aasta oli jälle tunda seda va Ellamaa vaimu. MARJE SUHAROV tel asutas ta puhkpilliorkestri Lehetu, Ellamaa ja Turba poistega, kutsus kokku naisansambli ja laulukoori. Taoli kodukülas muusikaline juhendaja ja abimees oma elu lõpuni 1998.aastal.

Isadepäeva spordipäev 8. novembril toimus Riisipere kultuurimajas teine isadepäeva spordipäev. Spordipäev algas võrkpalliturniiriga, kuhu registreerus kuus võistkonda. Paraku ei tulnud kõik võistkonnad täies koosseisus kohale ja seetõttu moodustati ühendmeeskonnad. Nendeks olid: Vasalemma-Saue, Turba-Lehetu ja spordiklubi “Orhivar”. Võitjaks osutus Vasalemma-Saue ühendvõistkond, kellele anti kuni järgmise isadepäevani hoiule rändkarikas. Teiseks tuli spordiklubi “Orhivar” ning kolmandaks Turba-Lehetu ühendvõistkond. Seejärel toimusid ka korpallilahingud, kus vastamisi olid Nissi ja Turba kooli poisid

ja Eesti noortekoondise naiskonna liikmed. Esimene mäng toimus Nissi koolipoiste ja naiskonna vahel, mis lõppes naiskonna võiduga 56:50. Teine kohtumine oli Turba koolipoiste ja naiskonna vahel mille võitis samuti naiskond seisuga 72:52. Seejärel võtsid Turba ja Nissi koolipoisid omavahel mõõtu ja seekord osutusid tugevamateks Turba koolipoisid lõppseisuga 101:66. Õhtul esinesid veel Henn Rebane (akordion) ja Tõnu Raadik (viiul) väikese kontser-

diga, kus esitati enamjaolt Raimond Valgre loomingut. Lugude vahepeal rääkis Henn Rebane ühe huvitava loo. Nimelt teadis ta rääkida, et Raimond Valgre on tegelikult sündind ja esimesed kolm aastat elanud Nissis vana haigla teisel korrusel! Täname kõigi üritusest osavõtnute nimel peakorraldajat Eevi Vendlat. Loodame, et see üritus ka järgmisel aastal toimub ja et spordipäevast osavõtt saaks olema veelgi aktiivsem. TANEL EHRPAIS

Alema suusaradadel toimuvast Alema suusarada ootab ka sel talvel rohkelt suusatajaid. Ettevalmistused selleks on kõik tehtud ja jääb üle ainult oodata lund. Sel talvel toimuvad Alema karikavõistlused suusatamises juba üheksandat aastat järjest. Kavas on kolm etappi: I 11. jaanuaril klassikalises stiilis II 25. jaanuaril klassikalises stiilis III 8. veebruaril vabas stiilis Arvesse läheb ühe klassikalise ja vabastiili etapi tulemused. Kõikide etappide algus on kell 11.00. Arvestust peetakse kuues vanuseklassis ja mehd ja naised eraldi. Vanuseklassideks on kuni 9a., 10-12a.,13-15a.,16-21a.,22-44a. ja üle 45a. Täpsemat informatsiooni võistluste kohta saab telefonil 051 76034 ja kindlasti ka detsembri teisel poolel valla teadetetahvlitele ilmuvatelt kuulutustelt. Ootame rohket osavõttu! Plaanis on ka sel aastal korraldada koostöös Nissi kooli ja Riisipere kultuurimajaga vastlapäeva üritusi. Sellest aga täpsemalt juba järgmises Nissi valla teatajas.

TANEL EHRPAIS


LK. 6

DETSEMBER

DETSEMBER 05.12 - 19.00 Disco Riispere kultuurimajas 06.12 - 12.00 Lastehommik Riisipere kultuurimajas “Kui päkapikk koputab” 11.12 - 10.30 Tsirkuseetendus lastele Riisipere kultuurimajas 11.12

Kursus “Valmistame jõulupärgi” Turba kultuurimajas - 15.00 * lastele - 18.00 * täiskasvanutele

PEREPÄEV Igal sügisel kihab Nissi kool – millal see aasta PEREPÄEV on?. Lapsevanemad paluvad võimalikult aegsasti toimumise päevast teatada, et oma töögraafikus vaba päev saada. Lasteaias on õnnelikud need lapsed, kes saavad koos vanemate ja koolilastest õdede-vendadega ühel oktoobrikuu laupäeval Riisipere kultuurimajja Nissi põhikooli PEREPÄEVALE minna. Mis siis on see PEREPÄEVA fenomen, et üritus on ääretult populaarne ja liigset reklaami ei vaja? Esimene PEREPÄEV toimus Nissi koolis 1995. aasta kevadel ja algatajaks tolleaegne koolidirektor Andres Pajula. Ürituse eesmärgiks oli kooli perede lähendamine ühisürituse kaudu. Aastast aastasse on osa võtnud perede arv suurenenud, ületades aastal 2003 45 pere piiri. Aastast 1998 toimuvad PEREPÄEVAD sügiseti – oktoobrikuus ja Riisipere Kultuurimajas. Päev ise koosneb kahest osast: sportlik hommikupoolik ja meelelahutuslik õhtu. Sportlikul hommikul tuleb peredel omavahel mõõtu võtta erinevates võistlustes: õhupallipuhumises, naela tagumises, nööbimängus ja muudes igasugustes humoorikates võistlustes, mis konti ei murra. Viimasel kolmel aastal on populaarsemaks mängud arvutil. Ära pole unustatud ka traditsioonilisi meeskonnamänge. Nii võistlesid sellel aastal isad korvpallis kooli korvpallivõistkonnaga. Võitsid isad 20:19. Aastate jooksul on on külalistena õhtut sisustanud Diana Lorents, Reet Linna, Margus Abel ja selle aasta külaline oli Ülle Lichtfeldt, kes Pipina kõigi südameid rõõmustas.

Juba teist aastat on kavas ka nn. töötoad. Nii tuli sellel aastal meile vastu Riisipere Ambulatoorium, kes kõigil soovijail vererõhku mõõtis ning muidu vererõhualast konsultatsiooni andis. Mudilased said joonistada ning veidi suuremad koos vanematega klaasimaali proovida. Emadele ja tütardele töötas „Kaunis-kaunimaks“ nurk, kus kõik said kena soengu pähe. Ilmselt see ongi Perepäeva fenomen, et saab koos oma perega veeta ühe hästi mõnusa päeva, kus huvitavat tegemist jätkub kõigile. Nissi kool tänab siinkohal tänada kõiki meie selleaastaseid toetajaid, sest selline üritus saab toimuda ainult tänu sponsoritele Nissi vald, Paulig Baltic AS, OÜ AP Terminaal, Riisipere Ambulatoorium, Nissi Puit, Vardi metskond, AS Balteco, Saida Farm, AS Elektritsentrum, Keila TÜ, ÄÜ Morreks, Nissi Saeveski, Alemaa & Mets, Fratex OÜ, ZEWA, Võidusõidu OÜ, Laadur OÜ, PKC Eesti AS, Mati Rabi, Merike Koidumets, Annely Joa, Ain Kilk, Jaanus Ajaots ja Riisipere Kultuurimaja. MARGIT KULLO Nissi Põhikooli direktori kt

12.12

Kinobuss Turba kultuurimajas - 16.00 * “Kääbusnina” - 18.00 * “Good-bye, Lenin” - 20.00 * “Good-bye, Lenin”

13.12 - 13.00 Puuetega laste jõulupidu 14.12 - 9.00

Jõululaat Riisipere kultuurimajas

14.12 - 14.00 Nissi Maarja koguduse 3. advendi jumalateenistus ja naiskoor “Nelli” kontsert Turba kultuurimajas 14.12 - 11.00 Nissi Trollide jõulukontsert Riisipere kultuurimajas 15.12 - 18.00 Riisipere LTK seeriavõistlus lastele 17.12 - 17.00 Jõulupidu Riisipere lasteaias 17.12 - 19.00 Turba kultuurimaja isetegevuslaste jõuluõhtu 18.12 - 18.00 Nissi kooli jõulupidu Riisipere kultuurimajas 19.12 - 18.00 Riisipere piirkonna pensionäride jõulupidu Riisipere kultuurimajas 19.12 - 19.00 5.–12. klasside jõulupidu Turba Gümnaasiumis 19.12

Jõulupidu Turba lasteaias

22.12 - 19.00 Riisipere LTK seeriavõistlus täiskasvanutele 20.12 - 14.00 Turba piirkonna pensionäride jõulupidu Turba Gümnaasiumi sööklas 21.12 - 11.00 Koduste laste jõulupidu Riisipere kultuurimajas - 15.00 Koduste laste jõulupidu Turba kultuurimajas 22.12 - 8.45

Jõuluaktus Turba Gümnaasiumis

22.12 - 19.00 Algklasside jõulupidu Turba Gümnaasiumis 22.12 - 16.00 Sõbraklubi jõulupidu Riisipere kultuurimajas 24.12 - 18.00 Jõuluõhtu jumalateenistus Nissi kirikus, laulab Ülle Pootsmaa 25.12 - 12.00 Jumalateenistus Nissi kirikus 26.12 - 12.00 Jumalateenistus Nissi kirikus 26.12 - 16.00 Temaatiline õhtu Turba raamatukogus: Sillad. 27.12 - 18.00 Vallarahva aastalõpupidu Turba Gümnaasiumis 31.12 - 18.00 Jumalateenistus Nissi kirikus

Uusaastaööl 0.30–5.00

Uueaasta öötrall Turba kultuurimajas

"Teataja" 4/2003  

Jõuluaeg Nissi vallas ● Kuidas saada ühendust politseiga? ● Loodushoiust, jäätmekäitlusest ja mõttemallide muutmisest ● Metsaomanikud, ühine...

"Teataja" 4/2003  

Jõuluaeg Nissi vallas ● Kuidas saada ühendust politseiga? ● Loodushoiust, jäätmekäitlusest ja mõttemallide muutmisest ● Metsaomanikud, ühine...

Advertisement