Page 1

Nr. september 2004

Taasiseseisvumispäeva tähistamine Nissi vallas Oleme juba mitu aastat püüdnud Nissi valla rahvale teha meeldivaks 20. augustit, so taasiseseisvumispäeva. Nimetatud päev on meile kõigile oluline, kuna avas meile uuesti demokraatia ja vabaduse uksed, saime jälle peremeesteks oma isade maal. Sel aastal oli külaliseks ansambel „Zorbas”, kes kohe pärast esinemist lendas Ateenasse, kus neil oli samuti mitu kontserti. Kindlasti tundsite ansambli liikmetest ära Peep Rauni, kes mõned aastad tagasi oli üheks kultuurielu edendajaks Ellamaa rahvamajas. Kuid kahtlemata on kõige olulisem näidata oma valla rahvale isetegemisi. Saime nautida nii Riisipere, Turba, kui ka Ellamaa isetegevuslaste meeleolukat kontserti. Kogu õhtu jooksul pakkusid ihu- ja hingeabi Turba tohtrid eesotsas proua Heli Tammega. Päeva aitasid sisustada päästeüksuse mehed (tuletõrje) ja politseinikud, kes demonstreerisid oma oskusi ja tehnikat. Kohalikud jahimehed olid pannud välja suurepärase näituse jahitrofeedest. Kindlasti kõige meeleolukamaks sündmuseks oli lemmikloomade näitus. Kui korral-

dajad närveerisid, kas leidub ikka inimesi, kes on nõus oma lemmikuid teistele näitama, siis äärmiselt meeldiv oli tõdeda, et esitleti 39 looma. Lemmikutena olid välja toodud lisaks koertele ka kanapojad, jänesed, hiired, kilpkonn, hereford jt. Olen kindel, et järgmisel aastal näidatakse veel palju rohkem oma lemmikuid, sest eks loomad taha ju ka, et lisaks oma pereliikmetele neid ka teised imetlevad. Lapsed said hüpata batuudil, ratsutada, võistlus täpsusviskes ning lasta teha endale kõikvõimalikke maalinguid. Kuna tegemist oli pika päevaga, siis pakkusime kõhukinnituseks hernesuppi ning need, kellel kroonid taskus, võisid osta ka šašlõkki, maiustusi ja karastusjooke. Oleks küll rohkem oodanud aiasaaduste müüjaid. Kiitus prouale, kes müüs oma aia vilju. Kindlasti järgmisel aastal on

kauplejaid rohkem ja ehk ilmgi soosib aiasaaduste kasvu. Ega ükski rahvapidu ei saa toimuda ilma jõukatsumiseta. Nii ka sel korral. Naiste hulgas selgitati välja nii-öelda „Saapamiss”, st missiks sai naine, kes viskas saabast kõige kaugemale. Meeste hulgas selgitati välja „Vägikaikamees 2004” ning lapsed said jõudu katsuda köieveos. Kaitseliidu Nissi Malevkonna noorkotkad organiseerisid (juhendas Ants Pipar) õhupüssist laskmise ja nooleviske võistlused. Pidu lõppes südaööl karaoke ja diskoga. Nagu teada, ei saa ühtegi üritust korraldada ilma materiaalsete vahendite ja tublide abilisteta. Seetõttu tahaksin tänada kõiki sponsoreid ja abilisi, kes abistasid kas materiaalselt või nõu ja jõuga ning aitasid muuta taasiseseisvumispäeva Nissi valla rahvale meeleolukaks. JUHAN SÄRGAVA

Andra Eskussoni ja Allan Miinpuud

poeg KARL-KENETI

Jaana Nozdrenkot ja Risto Tiganeni

poeg CHRISTOFERI

Rita Rannalat ja Aivo Vilo

tütar MAARJA,

Külli Ülevainot ja Innar Lilleorgu

Õnnitleme!

tütar ELINA MARISE sünni puhul!

Oli hea suvi Suvi, lühike ja märg nagu ta oli, on läbi saamas. Puhkuse veetmiseks mitte just parim, põllumeestele lausa kehv. Siiski ütlen, et oli hea suvi. Justnagu ilma kiuslikkusele vastukaaluks oli suvi meie vallas avalike ürituste poolest keskmisest elavam ja mitmepalgelisem, pakkudes mitmeid meelelahutusvõimalusi nii suurtele kui väikestele. Erinevate kultuuri- ja spordiürituste hulgast meenuvad eelkõige telesaate “Laulge kaasa” avalik lindistus Turba pargis, Jaaniõhtud Riisiperes ja Turbas, traditsiooniline kontserdisari “Nissi Suvemuusika” Nissi kirikus, mille vahele mahtus ka Rein “Klaveripoeg” Rannapi kontsert 30. juulil, Turba spordi- ja perepäev 31. juulil ning Eesti taasiseseisvumispäeva tähistamine 20. augustil Turba kooli staadionil. Aitäh kõigile korraldajatele suveaja sisukamaks muutmise eest. Suve parim uudis, mida ma siin jagada tahan, ei ole siiski meelelahutusega seotud, vaid puudutab Nissi kooli tulevikku. Kui kevade suursündmus oli meil Turba kooli spordihoone valmimine, siis suve suursündmuseks võib vist pidada seda, et unistus Nissi uuest koolihoonest on muutunud reaalseks kavaks. Nimelt on terve suve kestel tegeletud Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks kohalike omavalitsuste investeeringutoetuse kasutamise kava (edaspidi KOIT kava) koostamisega. Kava koostatakse perioodiks 2004-2006 ning selle rahaline maht Harjumaal (ilma Tallinnata) on 46,5 miljonit krooni. Nissi Vallavalitsus esitas taotluse Nissi kooli uue hoone ehituse KOIT kavasse lülitamiseks. Kokku esitati Harjumaa omavalitsustest 29 abikõlbulikku taotlust kogumahuga 287 miljonit krooni (tegelikult oli taotlusi koguni 33, kuid neli neist ei vastanud abikõlbulikkuse tingimustele ja neid ei hinnatudki). Nissi Vallavalitsuse taotlus kooli ehitamiseks oli investeeringutoetuse tingimustega heas vastavuses ning Harju Maavalitsuse eelistusnimekiri kujunes järgmiseks: 1. Nissi Põhikooli ehitus 25,4 miljonit krooni 2. Kallavere Keskkooli juurdeehituse lõpetamine 6,1 miljonit krooni 3. Prangli saare Kelnase sadama laiendamine 7,1 miljonit krooni 4. Leppneeme sadama laiendamine ja renoveerimine 7,9 miljonit krooni Vahendite piiratuse tõttu jäävad ülejäänud 25 projekti paremaid aegu ja uusi võimalusi ootama. Maavalitsuse seisukoha on kooskõlastanud Harjumaa Omavalitsuste Liit. Ma ei taha küll head õnne ära sõnuda, kuid pean siiski ütlema: ma ei näe ühtki põhjust, miks Vabariigi Valitsus kava kinnitama ei peaks. Vallavalitsuse ülesanne on nüüd teha kõik endast olenev, et selle toetuse vastuvõtmiseks valmis olla. Ettevalmistused ehituseks käivad. Valmimas on detailplaneering, alustatud on koolihoone projekteerimisega, et ehitus juba järgmisel aastal alata võiks. Hoiame pöialt! PEEDO KESSEL


LK. 2

SEPTEMBER

VALLAVALITSUSE ISTUNGID:

III kvartali juubilarid Seisata korraks ja kohe Sa näed, et oled ilusal aastate mäel, millelt võid silmata elutee algust ja ka aimata edasist kaugust. Olgu see kaugus hästi pikk, Tervist täis ja õnnelik!

Südamlikud õnnitlused! -95-93-91-

-89-86-

-85-84-

-83-

-82-

-81-

-80-75-

-70-

Alide Kenapea Turbast Leili Kütsar Tabarast Anette Karo Lehetust Hilda Ausing Jaanikalt Emilie Tamm Lepastest Maria Pavlova Riisiperest Helmi Minn Riisiperest Nikolai Käsk Riisiperest Mihhail Rünkjanen Turbast Hilja Söötre Turbast Juta Tartes Munalaskmest Salme Lehis Munalaskmest Sulo Kaikkonen Riisiperest Ene Reinsalu Riisiperest Endel Mets Turbast Helje Spuhl Ürjastest Linda Voodla Odulemmast Selma Lehtme Nurmest Zinaida Lall Riisiperest Ester Vesiloo Turbast Julius Kruup Turbast Vambola Lindal Turbast Erna Sarik Riisiperest Anna Bürkland Turbast Erna Kalinin Turbast Salme Sassi Riisiperest Agnes Saliste Turbast Roberts Grislis Turbast Enda Raudla Riisiperest Helmi-Hermilde Avik Turbast Linda Aavik Nurmest Palmi-Miralda Reinboom Turbast Aino Trei Turbast Valda Allmann Riisiperest Õie Ott Riisiperest Erik-Bertolf Üksik Riisiperest Evi Kasvandik Turbast Milvi Roosleht Riisiperest Anna Olesk Riisiperest Helju Topp Turbast Harri Källo Ürjastest Uno Joa Riisiperest Leida Valdmees Turbast Keete Ojala Ürjastest

07.august 06.august 25.august 27.juuli 28.juuli 19.august 28.august 15.juuli 13.juuli 22.august 21.september 22.september 08.juuli 08.august 23.september 27.september 04.juuli 16.juuli 30.september 04.juuli 12.juuli 25.august 19.september 25.september 30.juuli 10.september 18.september 24.september 06.juuli 16.august 08.juuli 17.juuli 20.juuli 23.juuli 02.august 25.august 12.september 02.juuli 19.juuli 27.juuli 08.august 26.august 31.august 05.september

Ajavahemikus 28. maist kuni 25. augustini 2004 toimus 10 vallavalitsuse istungit. Järgnevalt lühikokkuvõte otsustatust: l koolisõitu hüvitati kokku 3579 krooni ulatuses; l vallaeelarvest maksti ravimitoetust 2095 kr, rehabilitatsioonitoetust 1025 kr, erakorralist toetust 5900 kr, koolilõunatoetust 19670 kr, lasteaiatoetust 1200 kr, koolitoetust 10200 kr, kooliaasta alguse toetust 15900 kr, hooldekodu koht võimaldati 1 inimesele; l hooldajad määrati 6 hooldust vajavale isikule, hooldaja määramisest keelduti ühel korral; l anti 9 korraldust õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise kohta, 5 korraldust maa ostueesõigusega erastamise võimalikkuse kohta, viiele õigustatud subjektile kompenseeriti võõrandatud vara; l kehtestati Turba Gümnaasiumi spordihoone kasutamise hinnad; l kinnitati viieks aastaks ametisse Turba Gümnaasiumi direktor Viktor Juhanson; l anti 7 korraldust ehitusjärelevalve küsimustes; l otsustati AS Nissi Soojus nõukogu esimehele tasu maksmine; l otsustati anda munitsipaaleluruum üürile lastekaitsenõunikule tema vallavalitsuses töötamise ajaks; l otsustati anda vana vallamaja kolmeks aastaks tasuta kasutusse MTÜ-le Avatud Noortekeskus Vikerkaaremaja. Alates 2. septembrist 2004 toimuvad vallavalitsuse korralised istungid neljapäeviti (v.a iga kuu teine neljapäev) kell 15.00.

Nissi Vallavolikogu 11. märtsi 2004 istungil: 1) kinnitati Nissi Vallavalitsuse teenistujate koosseis ja palgaastmete jaotus. Peamised muudatused puudutasid vallakantselei ametnikke – kaotati passiametnik-registripidaja ja tehnilise sekretäri ametikohad, lisandus vallasekretäri abi ametikoht. 2) eraldati Turba postkontori hoone akende ja välisuste vahetamiseks 30 000 krooni; 3) võeti vastu Nissi valla 2004. aasta eelarve kogumahus 33 201 100 krooni; 4) võeti vastu määrus „Õpilasliinide korraldamine ja õpilastele sõidusoodustuste kehtestamine“, määrus jõustub 1. septembri 2004. a; 5) kinnitati Nissi valla 2004. aasta palgaastmestik; 6) otsustati võtta AS Hansapangast laen Turba Gümnaasiumi ehituse ja sisustuse finantseerimiseks ning Nissi Põhikooli maaüksuse detailplaneerimiseks ja koolihoone projekteerimiseks summas 2 550 000 krooni; 7) kinnitati vaba metsamaa erastajate nimekiri ja põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekiri.

Nissi Vallavolikogu 8. aprilli 2004 istungil: 1) kinnitati ”Nissi valla munitsipaalkoolide ja koolieelsete lasteasutuste pedagoogide palgamäärad 2004. aastal”. Määruse kohaselt tõuseb pedagoogide palk 12%. 2) määrati esindajad Turba Gümnaasiumi direktori konkursikomisjoni: Juhan Särgava ja Urmas Sepp; 3) maakatastriseaduse paragrahvi 18 lõigetega 2, 4, 5 ja 6 kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamine delegeeriti vallavalitsusele; 4) eluruum Lehetu 192-6 anti üürile Laine Mõttusele 5 aastaks; 5) eluruum Munalaskme 1-1 anti üürile Eha Paulinile 5 aastaks; 6) määrati tähtaeg Kivitammi sigala omanikule hoone kordategemiseks, selleks on 31. oktoober 2006. a; 7) nõustuti naiskoori “Nelli” Soome kontsertreisi kulude katmisega vallaeelarve vahenditest 5500 krooni ulatuses; 8) vallaeelarvest otsustati mitte toetada Johan Laidoneri ratsamonumendi rajamist ja XXV Vabadusristi päeva korraldamist. Nissi Vallavolikogu 10. juuni 2004 istungil: 1) kinnitati Nissi valla 2003. aasta majandusaasta aruanne; 2) otsustati liikmena osaleda asutatavas MTÜs Harjumaa Ühistranspordikeskus, valla esindajaks määrati vallavanem Peedo Kessel; 3) võeti vastu ehitusmääruse muudatused (muudatused jõustusid 13. augustil 2004); 4) lõpetati Vallavara enampakkumisega müügi korra muutmise I lugemine; 5) eraldati 6000 krooni MTÜle Lehetu Maanaisteselts Lehetu küla jaanitule korraldamiseks; 6) tuvastati Turba alevikus Tööstuse tn 5a asuva sauna peremehetus; 7) otsustati põllumajandusliku maa ajutiseks kasutamiseks andmine.


SEPTEMBER

LK. 3

Majanduslike huvide deklaratsioonid Järgnevad majanduslike huvide deklaratsioonid esitasid ametiisikud korruptsioonivastase seaduse § 14 lõike 2 alusel Nissi Vallavolikogu revisjonikomisjonile. Deklaratsioonid avaldatakse seaduse § 15 lõike 3 alusel seaduse lisana kinnitatud ametiisiku majanduslike huvide deklaratsiooni vormi järgi: I 1. 2. 3. 4. 5. II 6.

Üldandmed Ees- ja perekonnanimi. Isikukood (ei avaldata). Ametikoht. Asutus (tööandja). Ametipalga aste ja ametipalk. Andmed vara kohta Kinnisvara (kuni kinnistusraamatusse kandmiseni ka ehitised ja nende osad); otstarve, asukoht, kinnistuspiirkond, kinnistu number. 7. Registrisse kantud õhusõidukid, veesõidukid ja autod; sõiduki liik, mark, väljalaske aasta. 8. Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid; emitent, liik, kogus, koguväärtus. 9. Pangaarved (pank, arve liik ja nende arv). III Andmed varaliste kohustuste kohta 10.Võlad pankadele ja teistele eraõiguslikele isikutele, kui võla suurus ületab eelmise kuue kuu ametipalga või 50.000 krooni, kui ametikohal ametipalka ei maksta; võlausaldaja, võlasumma. 11. Muud varalised kohustused, mille suurus ületab eelmise kuue kuu ametipalga või 50.000 krooni, kui ametikohal ametipalka ei maksta. IV Andmed täiendavate tuluallikate kohta 12.Täiendavad tuluallikad, mille suurus ületab 10% eelmise kuu ametipalgast või 15.000 krooni aastas, kui ametikohal ametipalka ei maksta, on: 1) lisatasud; 2) intressid; 3) pensionid; 4) kompensatsioonid; 5) riiklikud preemiad; 6) töövõtust ning teadus- ja õppetööst saadavad tasud ning autori- ja muud tasud ning tulud; 7) muud täiendavad tuluallikad, näidates ära, mis liiki tuluga on tegemist. V Andmed maksustatava tulu ja dividenditulu kohta 13.Maksustatav tulu (ei avaldata). 14.Dividenditulu (ei avaldata). VI Andmed abikaasa, vanemate ja laste kohta (ei avaldata) Deklaratsiooni koostamise kuupäev.

NISSI VALLAVOLIKOGU LIIKMED: 1. JAANUS AJAOTS. 3. FIE. 4. - 5. - 6. Lehetu küla VanaAru; Lehetu küla Saluma; Rapla mk Pajaka küla Laane 7. Volkswagen Golf, 1981. a, Volkswagen Golf 1985, GAZ-ZAS 3507 1994. 8. - 9. Ühispank, 1 arveldusarve. 10. - 11. AS Hansa Liising Eesti 12. Nissi Vallavalitsus hüvitis või palk. 29.03.2004 1. ENE ARRO. 3. volikogu liige 4. Nissi Vallavalitsus 5. 6. 3-toaline korter Nissi vallas Riisipere alevikus; taluhoone Nissi valla Lehetu

külas 7. veoauto GAZ-53 ~ 15 a vana 8. - 9. Hansapank jooksev konto. 10. 11. - 12. OÜ Riisipere Tervisekeskus, Kernu Vallavalitsus, Nissi Vallavalitsus. 30.04.2004 1. TAAVI EHRPAIS. 3. juhatuse esimees 4. OÜ Alemaa ja Mets 5. Ametipalk puudub (500 kr volikogu liikme tasu) 6. Elamumaa Harjumaa Nissi vald, Harju, 17277; metsamaad Raplamaa Märjamaa vald, Rapla 7374, 504:003:0009, 379, 1502, 9075, 14321, 6615, 356; metsamaa Järvamaa Kareda vald, Järva 7645 7. – 8. 100% OÜ Alemaa ja Mets osakutest 9. – 10. – 11. Hüpoteek 231770 Nissi v Harjumaa

82638; hüpoteek 90000 Märjamaa v Raplamaa 11791 12. OÜ Alemaa ja Mets 15.03.2004 1. VÄINO HEINSAAR. 3. Nissi Vallavolikogu liige 4. Nissi vald 5. - 6. Elumaja koos hoonetega Nissi vald Jaanika küla; metsa- ja põllumaad Nissi vald Odulemma ja Jaanika külad 7. veoauto UAZ 1982 8. - 9. Hansapank 1 arvelduskonto, Ühispank 1 arvelduskonto 10. - 11. hüpoteek: registri nr 1035/2004 summa 48000 kr; registri nr 1032/2004 summa 26000 kr 12. 26.04.2004 1. VAIDO HOLM 3. Nissi Vallavolikogu liige 4. Nissi Vallavalitsus 5. - 6. Eramu Harju mk Nissi vald Turba (ühisvara); korter Harju mk Nissi vald Turba (ühisvara) 7. Sõiduauto Honda 2000. a (ühisvara) 8. Võidusõidu OÜ, osa, 40 000 kr 9. Hansapank, 1 arvelduskonto. 10. Ühisliising 196 058 kr 11. - 12. Nissi Vallavalitsus, volikogu liikme hüvitis 26.04.2004 1. JOEL JOA 3. osakonnajuhataja 4. Laadur OÜ 5. - 6. kinnistu 51808:003:0213, eramaa, Riisipere Nissi tee 81 7. Ford Fiesta, 1981. a; Ford Scorpio, 1985. a; Mitsubishi Golt, 1992. a. 8. Hotell Stroomi, kogus 1160, nimiväärtus 10.-, koguväärtus 11600.- 9. Hansapank, 2 arvelduskontot, Ühispank, 1 arvelduskonto. 10. - 11. - 12. Põhipalk, juhatuse esimehe kompensatsioon korteriühistus, juhatuse esimehe palk spordiklubis 16.04.2004 1. VIKTOR JUHANSON 3. Turba Gümnaasiumi direktor 4. Nissi Vallavalitsus 5. Palgaaste 29, ametipalk 11166.- 6. Korter Aia 2-4 Turba, Harjumaa 7. Sõiduauto Opel, 1994. a; sõiduauto BMW, 1991. a 8. Ei oma 9. Hansapank, 1 arve; Ühispank, 2 arvet 10. Ühispank, 115000.- 11. Ei ole 12. Volikogu liikme hüvitis 25.04.2004 1. JÜRI LEGONKOV 3. tootmisdirektor 4. Pentre Estonia OÜ 5. - 6. 3-toaline kor-

ter, Harjumaa Nissi vald Riisipere; autopesula, Harjumaa Nissi vald Riisipere 7. Sõiduauto BMW-525E, 1984. a 8. Hansa Pensionifond, osak, kogus 1272, nimiväärtus 10,87, koguväärtus 13826,64 kr 9. Hansapank, 1 arveldusarve, 1 krediidiarve 10. Ei ole 11. õppelaenu käendus 12. isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon 26.04.2004 1. ERGO PAIMLA 3. juhataja 4. OÜ Lehetu Sepikoda 5. - 6. tootmismaa, Nissi vald Lehetu küla 1 7. - 8. OÜ Lehetu Sepikoda, osak, kogus 183, nimiväärtus 100.-, koguvääruts 18300.9. Hansapank, 1 hoiuarve 10. - 11. - 12. 28.04.2004 1. URMAS SEPP 3. talupidaja 4. oma talu 5. min 6. oma maja, oma talumaa 7. VW Golf, 1986. a; Opel Vectra, 1991. a; veoauto GAZ, 1990. a; mootorratas BMW35, 1948. a 8. - 9. Ühispank, arveldusarve 10. - 11. - 12. 30.04.2004 1. MARJE SUHAROV 3. Nissi volikogu liige 4. Nissi Vallavolikogu 5. - 6. suvemaja, Harju mk Nissi v Ellamaa küla Pakita, 44250; korter, Harju mk Nissi v Ellamaa küla Männituka 12 7. - 8. 9. Hansapank, arveldusarve. 10. - 11. käendused (õppelaen) 109 000.- Sander Suharov, Heln Rõvas 12. Lehetu Mats OÜ, palk; Nissi Vallavalitsus, palk; Harjuma Keskkonnateenistus, palk 22.03.2004 1. JAANUS TEDER 3. - 4. AS Nissi Soojus 5. - 6. Eluruum, Tallinn; eluruum, Harjumaa Nissi vald Riisipere 7. 8. OÜ Renoova, osak, kogus 1, nimiväärtus 40 000.-, koguväärtus 40 000.- 9. Hansapank, 1 arveldusarve; Ühispank, 1 arveldusarve. 10. Hansapank 195080 kr 11. - 12. AS Nissi Soojus, töötasu; hüvitis Nissi Vallavolikogu töös osalemise eest 29.03.2004 1. EVI VENDLA 3. Riisipere Kultuurimaja 4. Nissi Vallavalitsus 5. 21/21 6. Eramu, Nissi vald Tabara küla Kuura; 2-toal korter Nissi

vald Riisipere Metsa 13-30; 1-toal korter Nissi vald Riisipere Metsa 22-13 7. - 8. 9. Hansapank, jooksev 10. - 11. - 12. volikogu liikme hüvitus 16.04.2004 1. ALBERT VINNI 3. OÜ Ellamaa Tera juhataja 4. OÜ Ellamaa Tera 5. - 6. Elamu Ellamaa küla Nissi vald 7. sõiduauto BMW, 1988. a; sõiduauto VAZ063 1989. a 8. - 9. Hansapank, hoiuarve. 10. - 11. - 12. 25.04.2004

NISSI VALLAVALITSUSE LIIKMED: 1. TANEL MANGUSSON 3. Nissi Vallavalitsuse liige 4. Nissi vald 5. - 6. Korteriomand Mooni18/Kullerkupu 11-33, Tallinn 7. Veoauto (kraana) KRAZ 250, 1972. a; veoauto IZ 2715, 1989. a; sõiduauto MZMA 401, 1953. a; mootorratas Kawasaki ZR1100, 1993. a; haagis GKB 8328, 1990. a 8. erastamisväärtpaber, 3000 EVPd 9. Hansapank, arveldusarve 10. Hansapank AS, 700000 kr 11. käendusleping AS Hansa Liising Eesti kasuks 12. AS Tallinna Küte, palk; AS Naviplast pankrotitoimkonna liikme tasu; Nissi Vallavalitsuse liikme hüvitus 27.04.2004 1. PIRET NURMSE 3. vallavalitsuse liige 4. Nissi Vallavalitsus. 5. - 6. korter eluruum Riisipere Metsa 22-2 Harjumaa; majaosa 1/3 eluruum Turba Kivitammi küla Harjumaa 7. - 8. - 9. Hansapank, arveldusarve; Ühispank, arveldusarve. 10. - 11. Käendusleping – õppelaen 47000 kr 12. AS Nissi Soojus, palk, vallavalitsuse hüvitis 30.03.2004

Vallavolikogu esimees Juhan Särgava ja vallavanem Peedo Kessel esitasid deklaratsiooni siseministrile, volikogu liige Raigo Piilberg esitas deklaratsiooni Sideameti peadirektorile.


LK. 4

SEPTEMBER

Milleks meile külad? Juba meie muistsed esiisad pidasid kodu kalliks ja pühaks paigaks. Pered olid küll suured, kuid mahukamad tööd sai ikka tehtud üheskoos terve küla või isegi mitmega. Ka kutsumata ristirüütlit ei mindud üksi oma hanguga surkima. Teati, et oma pere ja vara kaitsmisel on kollektiivne lähenemine ikkagi tunduvalt efektiivsem. Sest ajast on küll palju vett merre voolanud, kuid elu põhitõed on jäänud samaks - ühtsuses peitub jõud! Loota jääb, et 600 aastat mõisniku piitsa ja sõbraliku naaberrahva püssikaba pole seda meie peast välja peksnud. Ja eelmise sajandi sündmused annavad selleks lootuseks paljuski alust.

Konkreetselt asjast

Tänapäeval pole vaja karta tule ja mõõgaga “võõrast meest”. Aga see ei tähenda teps mitte, et küla ei vajaks enam ühtsust ja kaitset. Ühtsust kui kollektiivset püüdlust omaenda elukeskkonna ja ümbruse parendamiseks. Kaitset kui seismist oma küla huvide eest valla või veel kõrgemal administratiivsel tasandil. Kusjuures, antud juhul räägime me ka küla jaoks täiesti reaalsest majanduslikust kasust. Toimivat külaseltsi ja arengukava omaval külal on võimalus projektipõhiselt taotleda finantsvahendeid nii kodumaistest kui ka Euroopa fondidest ühistegevuse elavdamiseks ja kohaliku elukeskkonna parendamiseks. Vallaga tihedas kontaktis oleval külavanemal on tunduvalt paremad võimalused juhtida võimukandjate tähelepanu olemasolevatele kitsaskohtadele ning saada toetust nende lahendamisel.

Samuti paraneb märkimisväärselt informatsiooni liikumine ka teises suunas, vallalt külale. Ja kui me ükspäev (ehk ikka varsti) siin koduvallas Nissis jõuame sinna maale, et valla külavanematest on võimalus moodustada külavanemate nõukogu, tugevneb külade positsioon ja huvide kaitstus vallas veelgi.

Käed külge!

On rõõm tõdeda, et esimesed vaprad on meil oma vallas juba ka olemas. Lehetu, Ellamaa ja Tabara aktiivsed elanikud on asunud tegelema oma külade arendamisega. Ja oleks vaid nii, et mitte viimased vaprad. Ühesõnaga, kutsun Teid kõiki ka oma küla rahvast kokku võtma, asja arutama ja tegutsema! Vajadusel olen ise igati meeleldi olema abiks nii nõu kui ka jõuga. Kõik võimalikud küsimused ja ettepanekud on oodatud e-posti aadressil hannes.orgse@nissi.ee või telefoninumbril 5530861. Ja kui Te kogu selle jutu peale siiski küsite, et milleks? Siis - tehes asju meid ümbritsevate inimeste heaks, teeme neid ju ka enda heaks. Ühiselt küla arendades ei saa juhtuda midagi halba, küll aga seda tegemata jättes. Peale seda, kui Eva aplalt hambad õuna sisse vajutas, on küll paljud asjad siin maailmas läinud allamäge, kuid see ei tähenda, et me ise midagi head, kasulikku ja huvitavat ette võtta ei või! Parimaga ja tulevasele meeldivale koostööle lootes, HANNES ORGSE arendusnõunik

Lehetu küla tegemistest suvel ja tulevikuplaanidest Lõppeval suvel toimus juba traditsiooniks saanud küla jaanituli, mida peeti endise lasteaia hoones ning selle õuel. Korraldajad püüdsid võimalikult erinevale maitsele midagi pakkuda. Jaanitule süütas ning tervitussõnad lausus valla volikogu esimees Juhan Särgava. Tublid olid küla lapsed ja noored, kes oma tantsunumbritega ning näidendiga piduliste meelt lahutasid ning korraldasid meelelahutust ja mänge. Võeti mõõtu ka teadmiste osas: toimus viktoriin lastele ja täiskasvanutele. Turba kultuurimaja naisansambliga said huvilised ühislaule laulda. Loomulikult oli kõigil võimalus ansambli saatel jalga keerutada ning noored said oma tantsupidu pidada. Traditsiooniks on saanud ka sangpommi tõstmine. Ainukeseks probleemiks olid ilmaolud kahjuks lõpetas paduvihm meie peo kavatsetust varem. Täname Nissi valda, Saidafarmi eesotsas Juhan Särgavaga, Turba Gümnaasiumi, Lehetu Sepikoda eesotsas Ergo Paimlaga, AS Sevet, Meelis Linnaksit ja kõiki, kes võtsid osa selle peo organiseerimisest. Juulis toimus mini-missi ja mini-misteri valimine. Võistlejad pidid läbima 8 vooru: tutvustus, suvi, nali, mood, sport, mustkunst, pidu ja muinaspulm. Kõige naljakam oli naljavoor ja kõige ilusam muinaspulm. Mini-missiks krooniti Eleri Melsas, esimeseks printsessiks Kristiina Raagmets, teiseks printsessiks Maria Joa.

Veel võtsid osa Heilika Lind, Elisabeth Rei ja Age Erm. Mini-misteriks valiti Toomas Joa, printsideks Hristjan Nassonov ja Johannes Joa. Misteri valimisel osales ka Kerdo Lassi. Publiku lemmikuks ja naeratuse missiks osutus Heilika Lind. Peale pidulikku osa oli koogi söömine ja mängud. Mängudes tõestasid oma paremust minimiss ja minimister. Selle toreda ürituse korraldajad olid Anzeelika Raagmets, Eneli Melsas ja Mairi Säde. Suvelõpu pidu lastele ja noortele toimus 28. augustil. Lapsed said veeta toreda päeva viktoriinil osaledes, orienteerudes ja mängides. Kõik osalejad said auhinnatud ning päev lõppes ühise koogisöömisega. Taas olid lastele peo korraldajateks Anzeelika, Eneli ja Mairi. Vanemale noorsoole korraldas õhtust koosviibimist ja discot nagu juba tavaks saanud Andri Padar. Esiletõstmist väärib tema tahtmine kaaslastele meelelahutust pakkuda. Käesoleva aasta kevadel sai Olvia Laur valla toetusel osaleda Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumise Kodukant Harjumaa poolt korraldatud mittetulundusühingute juhtide koolitusest. Koolitus koosnes õppepäevadest, kus käsitleti järgnevaid teemasid: organisatsioonistrateegia koostamine, seadusandlus MTÜ-dele, organisatsiooni juhtimine, koostöö, suhtekorraldus ja ressursside tagamine. See on väga teretulnud abi külaelu

arendamiseks. Nüüdseks võib öelda, et küla arengukava koostamise protsess on täie hooga käima läinud. On kokku tulnud hulk küla aktiivseid elanike, kes on otsustanud algatada ja läbi viia arengukava koostamise. Selle olemasoleku korral on võimalik struktuurifondidest raha küsida meie küla jaoks tarvilike projektide läbiviimiseks. Et aga välja selgitada need projektid, mida teostada, vajame iga külalelaniku abi. Selleks oleme ette valmistanud küsitluslehed, millele ootame teie arvamusi ja ettepanekuid. Kutsume üles julgelt oma arvamust avaldama, sest kuidas me muidu teada saame, mida iga inimene soovib ja vajab. Olgu nimetatud ka need inimesed, kes seda protsessi veavad: Olvia Laur, Riho ja Gettrin Kivisild, Ergo Paimla, Andri Padar, Vallo ja Angela Aljas. Valla poolt osalevad Juhan Särgava ja arendusnõunik Hannes Orgse. Õnneks jätkub külarahvas hulgas inimesi, kes soovivad ka teiste jaoks midagi teha ning oma käed külge panna ühistes ettevõtmistes. Küla arengukava tegemiseks on aga tarvis kogu küla rahvast, et saada tõeliselt toimiv arengukava. Selleks ootame kõigi aktiivset osalemist, oma mõtete ja ideede avaldamist ning kaasa löömist organiseerimistöös. ANGELA ALJAS

Noorkotkaste ja kodutütarde tegutsemine tänavu suvel Sel suvel oli noorkotkastel ja kodutütardel palju huvitavaid ettevõtmisi. Alustasime suve haukalaagriga, kus käisid nooremad tegijad.See toimus juuni lõpus Jumindal. Siin oli põhirõhk orienteerumisel. Muidugi mängiti ka palli ja tehti muud huvitavat, aga põhirõhk oli ikkagi metsas toimetulekul. Suurel metsaretkel, mis toimus 4-5 liikmeliste rühmadena(üks teadjam ja ülejäänud täiesti oskamatud) õnnestus ühel tüdrukute rühmal ka totaalselt ära eksida, aga lahke külavanem toimetas lapsed oma autoga laagrisse tagasi. Kõige tublimad olid Jüri kaks väikest Pöial-Liisi-mõõtu tüdrukut ja Loksa päkapiku kasvu poisid. Siit said suuremad ka selgeks, et tähtis pole mitte kasv, vaid tahtmine õpitust aru saada. Turbast osalesid Marko

ja Margus Mürk ning abistajana oli kaasas asendamatu Siim Väljaots. Järgmine suurüritus oli maakonna laager, kus osalesid kõik noorkotkad ja kodutütred. Laager toimus pärast laulupidu, kuna paljud osalesid ka laulu- ja tantsupeol.Siin oli neli päeva pidevas tegevuses, nii et mõni laps ei saanud enne istuda, kui alles öörahuks valmistudes. Kuna laager toimus Tsitres Loksa poolsaarel, siis toimus ka osa võistlusalasid lausa vees (paadiralli ja takistusriba). Kogu laagrikava pole võimalik üles lugeda, küll aga mõned eredamad näited. Jalgpall, võrkpall, rahvaste pall, noolemäng, õhupüssi laskmine, individuaalorienteerumine, klotsimäng, kaardipusle, jne. Vahepeal vette ja jälle tegutsema. Igal õhtul oli lõkkeõhtu diskoga, kus enne toimus ka midagi hingele. Esi-

mesel õhtul tutvustasid rühmad ennast, teisel aga loosiga tõmmatud Euroopa Liidu liikmesmaad. Oi neid telefoniarveid, mis infohankimiseks tekitati! Kolmandal õhtul pidi iga rühm esitama mingi tantsunumbri. Ka sellega said kõik edukalt hakkama. Sel aastal rühmi ei järjestatud, üldvõistlust ei olnud, seepärast oli ka üldine läbisaamine laagris hoopis teistsugune, sõbralikum. Laagri lõpurivistusele vedasid kõik rühmad kaasa oma prügiussi, mis ära mõõdeti ja pikima omanik sai ka auhinna. Milleks see hea oli? Aga laagriplatsi polnudki vaja üle koristada, kõik oli juba puhas. Laste arvamus oli, et sel aastal õnnestus laager igati hästi.Osalesid nii Turba kui ka Nissi noorkotkad. Suurematele oli veel kaks tippüritust, nimelt kanuumatk ja jalgrattamatk. Need on juba tra-

ditsioonilised ja kuna tahtjaid on väga palju, siis siin osalevad valitud noorkotkad ja kodutütred. Turba rühmast käisid kaasas Siim Väljaots ja Heigo Rätsep. Heigol oli see viimane noorkotka-aasta,sest vanus on sealmaal. Veel ühest huvitavast üritusest tuleb kindlasti rääkida. See on vabariiklik kodutütarde laager, mis toimus augustis. Hoopis teitsugune ettevõtmine. Ööbisime Tallinna Reaalkoolis. Laager kestis neli päeva ning kõikide päevade ennelõuna oli ametlik, see tähendas vormis linnas liikumist. Nii et kui teile jäi silma väga ilusate tütarlaste kolonn kollaste kaelarättide ja siniste tutimütsidega, siis need olidki kodutütred. Olime vastuvõtul Riigikogus, peaminister Juhan Partsi juures ning presidendi lossis. Samuti kutsus

proua Helle Meri meid oma kodu külastama. Tema on teatavasti kodutütarde organisatsiooni patroon. Õhtupoolikud olid vähemametlikud, aga sugugi mitte vähemhuvitavad. Erna-retke alguse vaatamine Salmistu rannas, Pirital ujumine, loomaaedkõik oli huvitav. Paljud rühmad kasutasid õhtust vaba aega linnaga tutvumiseks, sest tüdrukud olid ju üle terve vabariigi koos. Kõik jäid nähtuga rahule. Kui tahate, et teie laps ka millegi sellisega tegeleks, siis võtke ühendust kohalike rühmadega. Turbas toimub esimene kokkusaamine sel sügisel koolimajas teisipäeval, 14. septembril kell 17.30.

Kodutütarde Harju maleva vabatahtlik ringkonnavanem MERIKE TSUPSMAN


SEPTEMBER

LK. 5

Nissi Põhikooli TPL-i tegemistest Juba 3. aastat on juunikuus, peale koolitöö lõppu Riisipere piirkonnas 20 lapsel, vanuses alates 13. eluaastast võimalus töötada Nissi valla töö- ja puhkelaagris. Sellel aastal alates 7. juunist olid kaks nädalat malevlastel käed kuhjaga tööd täis. Koostöös muinsuskaitseametiga sai Nissi kiriku vanad raudaiad uue värvikuue. Vallamaja ja kultuurimaja ümbrus heakorrastatud, Riisipere lasteaia mudilaste kiiged ja ronilad said rõõmsat värvi värvitud ning Nissi vana koolimaja 60 ruumi talvepuid puukuuri laotud. Eraldi tahaks märkida malevlaste tööd Nissi kalmistul, kus samuti kolmandat aastat

korrastavad malevlased vanu haudu – rohivad, riisuvad ja lõikavad nendelt võsa. Sellel aastal kaevasime ka surnuaia tagumist vana kiviaeda lahti ning sorteerisime prügi, mis

mullahunniku seest välja tuli. Aga järgmisel hommikul tuli kõike jälle otsast alustada, sest millegipärast arvasid omaste haudu korrastanud inimesed, et laste poolt puhastatud plats on prügi mahapaneku koht ja et tühjad purgid, mis haual lillevaasi asemel, tuleb mööda kiviaeda puruks visata. Siit meeldetuletus edaspidiseks – hoiame palun ka müüritaguse platsi sama korras kui müürisisese. Tänan! Töönädalad võtsime kokku koos Turba TPL-i rühmaga ja veetsime ühe ülimõnusa päeva Vembu-Tembumaal. Ilmataat meile seal küll ei halastanud, nii et polnud vahet, kas saad märjaks basseinis või golfi mängides. Ja mõni mees oskas ennast nii mustaks teha, et bussijuhi tagavaradressid pidid käiku minema, kui kojusõiduaeg käes oli. MARGIT KULLO Nissi Põhikooli töömaleva kasvataja

Turbakad töö-ja puhkelaagris Sel aastal olid Turba Gümnaasiumi õpilased juba 3. aastat töö-ja puhkelaagris. Laager kestis 7. juunist 18. juunini. Selle aasta tublid töölapsed olid: Minna Viese, Kaijaliina Paimla, Jevgeni Kuzmin, Liina Kraavi, Risto Kadak, Birgith Roosipuu, Janek Tugi, Lauri Lorents, Nikolai Tolkatšjov, Ragnar Saare, Raili Väljak, Karin Karutoom, Jaana Batšinskaja, Annika Kormik, Gerda Jürisson, Marko Kasemaa, Eerik Gendrikson, Dmitri Peretjatko, Kerli Kadak, Ats

Väljaots. Juhendajaks õpetaja Regina Multram. Kuna kevadel tihti vihma sadas, siis oli esimesel nädalal nii mõnelgi päeval lastele töö leidmine raske, sest nad olid nii tublid, et tulid ka vihmaga kodust välja. Siis ei jäänudki muud üle, kui tuli neile maja(de)s tööd leida. Iga päev olid õpilased Turba külaraamatukogus, lasteaias, koolimajas ja asula peal. Kaks päeva olid abiks Saidafarmis. Lõunat käisime söömas gümnaasiumi sööklas. Siinkohal – Aitäh,

Urve! Nagu laagri nimigi ütleb, on tegemist töö- ja puhkelaagriga, siis tuli ka puhata. Puhkamas käisime koos nissikatega Kurtnas Vembu-Tembumaal. Ise erilisi tempe teha ei saanud, sest ilm viskas taas vembu – sadas. See muidugi ei tähendanud, et laagrilistel midagi tegemata jäi – kui vihm külma naha vahele ajas, mindi sauna ja siis edasi tegutsema. REGINA MULTRAM Turba töömaleva kasvataja

“Nissi suvemuusika 2004” korraldajad tänavad kõiki neid, tänu kellele sai suvine kontsertsari teoks: Eesti Kontsert, Nissi Vald, Eesti Kultuurkapital, Harjumaa Omavalitsuste Liit ja EELK Nissi Maarja kogudus ning loomulikult kõiki oma külalisi. Meeldivat koostööd ja kohtumiseni uuel aastal!

28.08 2004 a. kella poole kuueks oli Nissi kirikuaias pidulik öhtupoolik. Kutsutud olid pidulikuks sündmuseks vastvalminud kirikumüüri ehitajad ja kõik need kes on aidanud hea seista et on valmis saanud Nissi kirikuia piirdemüür.Koosoleku lõpul avati mälestusmärk kus on kivisse raiutud tekst meenutamaks vast renoveeritud kirikumüüri valmimisaeg ka tulevastele põlvedele Tähelepanelik Nissi inimene vöib märgata, et aastaid väga viletsas seisus olnud Nissi kirikuaiamüür on restaureeritud. Restaureerimistööd toimusid neljal suvehooajal aastatel 2001-2004 2001.aastal kui alustas ehitustöid OÜ Alestra võis tehniliselt korrasolevaks lugeda alevi keskväljakuga külgnevaid lõuna ja ida-poolsed müürilöigud. 80-ndate löpus oli korrastatud peaväravast vasakule jääv müürilõik kohaliku Nissi Muinsuskaitse vabatahtlike töötegijate poolt. 2001 aasta suve lõpul sai korraldatud kirikuaia renoveerimistööde jätkamiseks konkurs. 2002 aasta suvest oli töövõtjaks OÜ Alemaa ja Mets. Kirikuaia müür oli keskmiselt 1,2 m kõrge ja 70 cm paks ning laotud põllukividest vähese paekivilisandiga.Kasutatud oli lahjat lubimörti. Müür oli kaetud õhukeste paeplaatidega tugeva kaldega väljapoole. Katteplaadid olid täielikult hävinud. Katteplaadita jäänud müür oli täielikult hävinud. Laialivarisenud pöllukivid olid suures osas peitunud pealekasvanud rohukamarasse, kust nad tulid välja kaevata. Koha pealt leitud kividest piisas müüri taastamiseks, ilmselt polnud kive ära veetud, ja leitud kivid kasutati ilusti köik ära Varisenud kui ka paigalejäänud müürikivid eemaldati kuni sügavuseni 20 cm allapoole maapinda. Seejärel alustati müüri ladumist Valminud müür kaeti eelnevalt stendil valatud valmisbetoonplaatidega Restaureerimisprojektiga püstitatud ülesanne restaureerida müür algsel kujul täideti Kogu tööde maksumus 323 119 EEK-i Tänu Soome Evangeelse Luterliku kiriku Hahagunila koguduse suurele toetusele ja tublidele kohalikele ehitusmeestele on valminud nägus kirikuaiamüür Kõigi müürilöikude restaureerimistööde metoodiliseks juhendajaks oli ja projekteerija järelvalvet tegi OÜ Stenhus arhitekt Illar Kannelmäe. Suur tänu ehitajatele! EELK Nissi Maarja koguduse juhatuse esimees VELLO KUUSMAA


LK. 6

SEPTEMBER

Puupäevad – skulptorite neljapäevane suvekool Augusti keskel tõmmati joon alla kaheksandale rahvusvahelisele Varbola puupäevadele. Nii nagu eelnevail aastail, nii ka sel korral, soosis ilm linnamäel olijaid. Päikest, saemürinat ja sagimist jagus neljaks augustikuu pikaks päevaks. Puupakkudele oli sel korral saed ja teised puutöötlemisvahendid külge pannud rekordarv, 34, puunikerdajat lähemalt ja kaugemalt. Oli esmakatsetusele tulnuid, oli vanu tegijaid.

SAAGIDE UNDAMINE VALLUTAS LINNUSE JUBA PÄEV ENNE ÜRITUST Eelmisel aastal puupäevadest eemale jäänud leedukas Richard Ramanauskas oli üks esimesi, kes teisipäeva õhtul linnuseplatsil sae käima tõmbas. Omale seltsiks oli ta emakordselt kaasa võtnud sõbra Algirdas Vaistaras. Väliskülaistele olid seltskonda pakkumas Jäneda mees Raivo Perandi ning Lääne-Virumaalt mullu esimesena kohale jõudnud aiandusspetsialist ja skulptuuride meisterdaja Hallan Kivisaar abikaasa Mareti ja poja Markusega. Käed rüpes ei istutud ning pimeduse saabudes olid puupakud oma kuju muutnud – sündima hakkasid taiesed. Tunnike enne „Varbola Puu 2004“ ametlikku avamist oli muinaslinnusel oma puud leidnud kõik kohaletulnud. Skulptorid sagisid ringi, korraldajad valmistusid kõnedeks. Tunti rõõmu üksteise nägemisest. Taas olid kohal soomlaste kolmik Marku Tuominen, Leo Veneläinen ja Kauko Kovalainen.

LINNUS EI SAANUD UUT SÕJAMASINAT Kaheksandate puupäevade sissejuhatavad sõnad öeldud anti kõnelemisjärg ürituse patroonile eksmaavanemale Kalle Talvistele. Ta nentis, et on taas tore olla sellel üritusel ja tunda end hästi nende toredate inimeste keskel. Torupillihelide saatel heiskasid linnuselipu kaheksandat korda puupäevadel osaleva Taavi Ehrpais ja Marku Tuominen abiliseks neli last, kes mitte niisama linnusele puhkama ei tulnud, vaid ikka tööle. Ja juba vallutaski linnust saagide undamine. Kõik oli peaaegu nagu eelnevail aastail, aga polnud ka. Puudu olid Varbola Vahvad Vennad. Sel korral jäi linnus ilma uue sõjamasinata. Seitse kanget meest otsustasid aja

maha võtta ja puhata ning uueks aasaks uusi ideid koguda. Linnuse ajaloomuuseumiks muutnud Justiitsministeeriumi kantsler Priidu Pärna andis lubaduse järgmisel puuüritusel kaasa lüüa. Näis siis… Esindatud oli pool Eestimaad. Sae lõid puusse Valgamaa, Järvamaa, Viljandimaa, Lääne-Virumaa, Võrumaa, Tallinna, Tartu, Nissi ja oma maakonna puunikerdajad. Lisaks leedukad, soomlased ja Saksamaa esindaja. Sõna nikerdajad peavad tegijad mõnusaks- võtta võib seda just nii n agu keegi soovib. Siis ei arvusta keegi kas tegemist on skulptori või harrastuskunstnikuga. Teise päeva õhtuks oli linnus igasuguseid huvitavaid töid täis: Pokud, karud, siilid, krokodill, härg, kaelkookudega naine, vaimud, linnud, sitikad ja satikad, ilmataadid ja muud huvitavat. Esmakordselt ühendati puu ja klaas. Tartumaalt teist korda kohal olnud Kunstiakadeemia tudeng Martti Kalamees valmistas kaks hiiglaslikku õuelampi. „Väga uudne lahedus- võimas ja samas soe,” imetlesid Märjamaalt saabujad.

LAS JÄÄDA ÜKSKI METS LUMMAS KOHALOLNUID Eelmistel aastatel saetööd teinud mehed-naised sulandusid kiiresti üheks uute tegijatega. Sel korral oli uusi üritajaid viis. Huviga jälgiti nende meeste- naiste puusse minekut. Päevade kaugeim külaline Vuk Juremovits lähenes puule oma nurga alt- ei mingit lihvimist ega peiteldamist. See jälg mille saag puuse jättis nii ka jäi. Animaatori elukutsega horvaadi rahvusest mees, kes sattus teistkordselt Varbola maile Kinobussi mehe Mikk Rand’i vahendusel oli nii eestlastest kui ka linnusel toimunust vaimustuses ning rääkis kõike ülivõrdes. Kella kaheksaks õhtul vaibus aga linnusel kõrvadele nii tuttavaks saanud saemürin- algamas oli kultuuriprogramm. Sel korral kasutati esmakordselt puupäevadel motot. Teadlikult valiti selleks laulu- ja tantsupeolt laenatud „Las jääda ükski mets“. Kuidas muudmoodi see saanukski olla, kuulutati ju just sellel linnusel avatuks metsanädal ja asuti istutama üle Eestimaa mulda panema miljonit puud. Nii ka Varbola kandis. Mets peab jääma ja mets peab kasvama. Esmakordselt kõlas linnuses metsameeste laul. Üle-ees-

tilise metsameeste meeskoori Forestalia võimsad hääled kõlasid üle linnuse. Meenutati puupäevade algatajat, pikki aastaid kooris laulnud manalameest Toomas Ehrpaisi. Tantsulise poole eest hoolitsesid koduvalla, Märjamaa, rahvatantsurühmad „Ülejala Sussisahistajad“ ja „Hopsani“. Viimatimainitule oli see juba teistkordne ülesastumine puupäevadel. 2000 aastal sai jalga keerutatud lavalaudadel, seekord oli jalge all rohi. Kaunis ühisesinemine lõpetati tantsuga „Las jääda ükski mets“. Sõnu tunnete kinnitamiseks polnud, pisarad valgusid põskedele. Nii püha on mets. Metsa kestmajäämise märgiks said esinejad sihvaka elupuu istiku, mis meenutab aastategi pärast, suureks sirgudes kohta nimega Varbola. Kolmanda päeva laulis öösse ansambel CO 3. Kodupublik ees tegi oma debüütesinemise ansambli solist Uku Ojand. Raplamaa Noorte meeskooris Thea Paluoja juures laulev noorhärra tõestas, et lava on tema õige koht. Tund pärast südaööd olid meestel pillid kotti pandud. Aga vaibunud polnud Ivo Männi saag. Paarkümmend inimest oli kogunenud jälgima mehe saeetendust- sellel ei näinudki lõppu tulevat. Kella kolmeks öösel andis aga hiidlane alla. Sirtsude sirin ja tähti täis taevas jäi valvama valminud skulptuure.

SÖÖDI SOOLAUBE, JOODI KAMA JA SEATI TORTI Märkamatult ja linnulennul olid taas puupäevad läbi saamas. Taas tõdeti, et sõbralikumat peret kui on 34 skulptorit ja kogu korraldusmeeskond Eestimaal polegi. „ Kas me oleme ikka Eestimaal. Pakutakse süüa ja raha ei küsitagi, „ imestasid oma käsitööd pakkuma tulnud Mõisakeraamika neiud. Nii see tõesti oli, kõik käsitöömeistrid, kellel kõht tühjaks läks said ühises lauas skulptoritega maitsvat sööki ja tõesti, sentigi maksmata! Käsitööd oli aga tõesti igat sorti. Populaaremad tooted olid muidugi puupäevade sümboolikaga puumeened. Kõigel pakutaval oli seos metsa ja maaga: puulusikad, maalid, viled ja kaltsuvaibad ning linased rõivad. Kaheksas „Varbola Puu“ oli otsi kokku tõmbamas. Olid lõpukõned ja pöördumine päevakangelaste- puunikerdajate poole. Polnud vahet, kas puupakule andis elu sisse profes-

Igal aastal augustikuus toimuvate rahvusvaheliste puuskulptuuride päevade Varbola Puu raames on ehitatud kiviheitemasin, piiramistorn ja müürilõhkuja. sionaalne skulptor või harrastuskunstnik. Selle peale ei rõhutud. Varbola puupäevad on nagu suur laulupidu ja skulptorite neljapäevane suvekool. Üksteiselt õpitakse ja naastakse Eestimaa igasse nurka uute mõtetega ja uute ideedega uue puunoti kallale asudes. Nende päevad mõtet oskavad tunda nii tegijad kui päevade korraldajad. Sellesse maailma on teistel raske süüvida. Iga skulptor sai kauni keraamilise kannu ning elupuu. Lisaks kuhjaga kauneid soove ja tänusõnu. Richard Ramanauskas kinkis aga korraldajaile suure puust kala. „ Ma tunnen siin linnusel end nagu kala vees. Seda tänu korraldajatele kui kaaslastele, „ sõnas ta kingitust meile üle andes. Ametlik lõpp üritusel anti skulptorite poolt ühise lipu langetamisega. Sel ajal kui skulptorid ja teised aukülalised eestipärasel banketile paluti lustitas rahvas naabervalla Rapla, Kodila shõutantsutrupp Vallatud Emmed. Nemadki olid „puukal“ teistkordsed ülesastujad. Bankett oli aga sel aastal sootuks teissugune. Suitsusiga soolaubade, kama ja Sillaotsa talumuuseumi koduleivaga. „ Lihtsalt hää ja kodune, „ arvas ka Kinobussi maaletooja animaator Mikk Rand. …Ja juba kõlas lavalt ansambel L’Dorado laul. Tarvo Krall oma bändikaaslastega lustitas rahvast kuni oksjoni esimese vooruni.

ENRICO PELDI TÖÖ KRUVITI ÜLES Enne kui mindi suurte skulptuuride juurde, sai oksjonihaam-

rit vibutatud laste tööde juures. Tegijail oli rõõmu- ranitsaraha sai tasku pistetud. Seejärel suunduti suurele ringile Haapsalu mees Kalle Tõnismäe silkas skulptuuri juurest skulptuuri juurde. Kõik läks ladusalt ning hindade kruvimine kukkus teist korda siin oksjonit läbi viival mehel hästi välja. Kallimaiks ja püüdvaimaks tööks sai mulgimaa mehe Enrico Peldi töö „ Ajas eksleja“ . Ekslema läks töö pealinna Tallinnasse. „ See skulptuur oli juba peaaegu minu oma, ainult tuhat krooni jäi puudu, „ sõnas L’Dorado solist Tarvo Krall… Enamus linnusel tehtud skulptuuridest leidis omaniku. Müümata tööd kingitakse ära. Ühe kaunieima töö, esmakordselt Varbola Puul olnud Sergei Tumanovski naise taies kaunistab kuu lõpus Riigimetsa Majandamise Keskuse fuajeed. Meeleoluka muusikaga juhatas Raul Meele tuleetenduse sisse noorte ansambel Alias, milles lõi kaasa kuus aastat puupäevadest osa võtnud Andres Lääne, kelle igapäeva töö kulgeb Kärus kultuurivankrit vedades. Kell kümme õhtul süütasid aga Vardi metskonna mehed Kalev Toome, Urmas Pool ja Tõnis Tuubal Raul Meele selleaastase puutöö. Tule ja puu koostöö ja mäng olid võrratud. Etendust jälgiti vaikselt. Südamed said täis tundeid ja kauneid mõtteid. Sõnadesse on nähtud raske panna- seda mängu peab nägema. Otsiti oma sõnumit ja kindlasti see ka leiti. Puhastai hinge ja mõeldi elust ja loodusest. PIRET LINNAMÄGI


SEPTEMBER

LK. 7

SPORT

SPORDI- JA PEREPÄEV TURBAS Käesoleva aasta suve üheks suursündmuseks võib pidada Turba Noorte Jalgpalliklubi korraldatud Spordija Perepäeva. Kuigi vihmane suvi on jätnud pitseri nii põllumehe, kui puhkaja tegemistesse, ei suutnud taevaluukide avanemine juba varastel hommikutundidel segada sportlik meelelahutuslikku päeva. Kell 11.00 alustasid gümnaasiumi staadionil jalg- ja korvpallurid. Noorte vutiturniirist olid kõrvuti väikeklubidega osalema tulnud poisid tuntud ja tunnustatud suurklubidest FC Flora ja JK Kotkas. Vanemate poiste arvestuses saavutaski esikoha JK Kotkas noortemeeskond, nooremate poiste vanuseklassis jättis Turba NJK peaauhinna seekord koju, loovutamata konkurentidele ainsatki võidupunkti. Samaaegselt jalgpallivõistlustega toimusid üritused väiksematele mudilastele ning pallimängudest „kõrvalehiilijatele“ Turba Lasteaia territooriumil. Tarvo Jõeste organiseeris maastikumäng-seiklusrada kolmes vanuserühmas 5-7 a., 8-10a. ja 11-13a. Päeva peasündmuste areeniks oli asula südames asuv muruväljak. Esinemislava ja suur söögitelk, kus kehakinnitust pakkusid kokad firmast Carmen Catering ning vihmase ilma soojendamiseks ülesseatud suur lõke kogusid enda ümber üha rohkem ja rohkem inimesi. Organisaatorite raske ja vastakaid emotsioone tekitanud otsus: võrkpalliturniir toimub õues, osutus igati õigustatuks. Vallavanem Peedo Kesseli kommentaar: “Kui lapsed suutsid jalgpalli lausvihmas mängida, miks peaksid siis mehed spordisaali rahva silme alt peitu pugema“, võistleja Andrus Kiisa: “mina tulin igatahes õuevõrkpalli mängima, kes suhkrust on

mängigu kabet või nipsu“. Võrkpalliväljaku veerde kogunenud andunud publik sai etendust nautida „täie raha eest“, sest võistlustulle asusid võrkpallurid Kernust, spordiklubist „Orhivaar“, Turba meeskond ja üllatusvõistkond „Mopsud“. Viimane mainitud võistkond osutus kõigile raskeks vastaseks ja tänu sellele oli „Mopsude“ fännklubi ka kõige arvukam ja häälekam. Kuid vaatamata pingutustele jäi „Mopsude“ saagiks 3 koht. Esikohaheitlusest Turba meeskonna ja SK Orhivaar vahel väljus võitjana kogenum SK Orhivaar, kes sai oma valdusse Lehetu seppade valmistatud originaalse karika. Igal aastal on Turba spordipäeval aset leidnud ka võistlused Eesti tippsportlaste osavõtul. Publiku ja organiseerijate kahjuks aga aasta 2004 on olümpiaaasta ja kõik tipud seotud suurvõistluste ettevalmistusega ning pilgud tuli pöörata omakandi sportlastele. Algas registreerimine traditsioonilisele ÜMBER TURBA JOOKSULE. Vaatamata kartustele, et palju neid jooksjaid ikka leidub, tuli pool tundi enne starti tõdeda, et kaheteistkümnes erinevas võistlusklassis on osades vanuseastmetes registreerimislehti nappimas. Kell 18.30 asus starti üle 70 jooksja, esikohanõudlejad reastati ette ja

rahvajooksjad tagumistesse ridadesse, et vältida tagant selgajooksu. Stardipaugu kõlades asusid võistlejaterivi lahti vedama Ain Kilk ja Lauri Tanner. Ain Kilk, kes pole sellelt igaaastaselt võidujooksmiselt kordagi puudunud on kahel viimasel korral pidanud tunnistama konkurentide paremust. Operatiivselt jagati mikrofonist rahvale infot jooksu kulgemise kohta iga läbitud viiesaja meetri tagant, kuid info liidrite kohta oli sarnane nagu jooksu alguseski. Finišisirgele jõuti meelde jäänud järjestuses Ain Kilk ees Lauri Tanner teisel kohal, seekord ei jätnud kogenud Kilk midagi saatuse hooleks, kiire lõpuspurt tõi üle mitme aasta ihaldatud esikoha. Naisjooksjatest pälvis üldesikoha nooruke Kelly Meiessaar. Võitjateks vanuseklasside kaupa osutusid: mehed 13-16 a. Uku Jürjendal, 17-19 a. Timo Kaljur, 20-39 a. Ain Kilk, 40 a. ja enam Maido Kaljur,. Naised: 13-16 a. Kelly Meiessaar, 17-19 a. Tiina Karja, 20-39 a Margit Männik. Eraldi anti start lastejooksule, kus samuti jätkus osalejaid ja konkurente kõigis vanuseklassides. Lastejooksu parimad olid poiste võistlusklassides 7-8 a.: 1. Kristjan Kaasik 2. Aleksander Kaabermaa 3. Johannes Holm 9-10 a.: 1. Ats Tsupsman 2. Ken Miido 3. Ats Kiisa, 11-12 a.: 1. Krister Pikk

2. Gert Puhm 3. Egert Miljan. Tüdrukud 7-8 a.: 1. Kati Nõlvak 2. Carol Trei 3. Kelly Miido 9-10 a.: 1 Ava Puhm 2. Jaana Kivila 3. Jaana Till. Võistlus- ja kaasaelamispinget oli pakutud juba hommikutundidest alates, kuid publik ei ilmutanud ainsamatki väsimusmärki, sest uudishimu pole patt, kui pealtvaataja tahab teada, kes pälvib päeva kopsakaima auhinnaraha ainulaadses võistluses TURBAKOTIMEES, kus kandidaat pead olema osav, kiire ja tugev. Lisaks sportlase hädavajalikele oskustele peab selle tiitli võitmiseks ka õnne olema. AS ETT toodetud ja võistluseks annetatud turba kotte peab osaleja tassima 13 meetri kaugel asuva joone taha, laduma need üksteise otsa ning jooksma tagasi finišisse. Võistluse teeb ettearvamatuks asjaolu, et sooritus loetakse reeglipäraseks, kui kotivirn on püsti(see tähendab ümber kukkuvad kotid pole veel maad puudutanud) hetkel, kui võistleja ületab lõpujoone. Kahe aasta tagune rekord 47,5 sekundit alistus juba esimesele võistlejale. Siim Karutoom läbis distantsi 43,5-ga, kuni hetkeni mil rajale astus Mikk Viese, tundus et esikoht on juba otsustatud. Mikk suutis aga konkurenti edestada kümnendiku sekundi võrra kiirema

ajaga. Eelviimasena startinud Rannar Pääsuke pidi riskima, sest ees olid kõvad ajad ja lausa viimase koti paikapanemiseni püsis Rannar liidritega sekund sekundis, hetkeks libises kott haardest lahti ja kolmandat rekordiparandust ei sündinud. Kuid lõpuaeg 43,7 andis ikkagi auhinnalise kolmanda koha. Kolm võistlejat 44 sekundi sees nii pingelist heitlust ei osanud korraldajad ja publik loota ega oodata. Õhtuhämaruse hakkas üle väljaku laotuma, ikka veel puistas taevast uduvihma, kuid publik teadis, et vara on lahkuda. Juba pinistas keegi hämaras lavaaugus kitarrikeeli ja rahva sekka kandusid esimesed trummitümpsud. Proþektorite särama lüües täpselt kell 21.00 hakkas esinema ansambel L‘DOLRADO eesotsas näitleja Tarvo Kralliga. Muusikapauside vaheaegadel tänati sponsoreid, anti üle eriauhindu ja aunimetusi. Latiinorütmide saatel õhtu veel ei lõppenud, noorem publik, kes sooja suveõhtut lõpuni soovis nautida sai seda teha DJ Janeki keerutatud plaatide saatel. PS! Kui allakirjutanu järgmise päeva hommiku kella kahe ajal päeval ürituse platsile jõudis oli kogu väljak puhas ja kraamitud, toimunud meelelahutuslikust spordipäevast andis tunnistust vaid suitsuvinet ajav lõkkekoht ning turbakate tänusõnad organisaatoritele ja toetajatele otse tänaval. TURBA NJK tänab omalt poolt kõiki kes aitasid kaasa ürituse kordaminekul. Eriline tänu Teile: Nissi vald, SK Riisipere bensiinijaam, Balteco, AS ETT, Rein Edovald, AS Saidafarm, AS Elektrimees, Koik & Ko, Kaido Katalsepp, Ain Kilk, Northland Eesti, Urmas Sepp, Vilumäe puutöökoja tislerid, Turba baar, Heli Tamm, Meelis Linnaks, Tiit Kaasik, Toomas Lillemets, Riho Kivisild, Urmas Taal, Hansapank.


LK. 8

SEPTEMBER

Koolitranspordist ja õpilaste sõidusoodustustest Nissi vallas Uuest õppe-aastast - 1. septembrist 2004. jõustus uus Nissi Vallavolikogu määrus õpilasliinide korraldamisest ja õpilastele sõidusoodustuste kehtestamisest. Kuna antud määrus puudutab paljusid, teen järgnevalt lühikese ülevaate, kuidas Nissi vallas laste kooli ja koju sõit on korraldatud. Alustada tuleks sellest, et volikogu määrusega kehtestatud sõidusoodustused kehtivad päevases õppevormis põhiharidust ja üldkeskharidust omandavatele õpilastele, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmete alusel on Nissi vald. Nissi Põhikooli ja Turba Gümnaasiumi õpilastele on kooli ja koju sõiduks korraldatud vallasisene bussiliin. Õpilasliinide koostamisel oleme püüdnud arvestada sotsiaalministri määrusega, et õpilase jalgsikäimise koolitee ei tohi olla pikem kui 3km, koolipoolseid ettepanekuid ja bussifirmapoolseid võimalusi. Nissi Põhikooli ja Turba Gümnaasiumi õpilastele ning Turba Lasteaia ja Riisipere Lasteaia lastele on sõit valla õpilasliinidel tasuta. Paraku ei ole võimalik igasse külla või piirkonda õpilasliini määrata. Alternatiiviks pakub vallavalitsus lapsevanemale võimalust sõlmida vallavalitsusega kokkulepe, mille kohaselt lapsevanem ise korraldab lapse sõidutamise enam kui kolme kilomeetri kauguselt kooli või punkti, mida läbib õpilasliin, või kommertsliini bussipeatusesse ja tagasi koju. Sel juhul tuleb lapsevanemal pöörduda avaldusega vallavalitusesse ning vastava kokkuleppe ja isikliku sõiduauto kasutamise aruande alusel kompenseeritakse lapsevanemale õpilase vedamiseks tehtud kulutused summas 1 kroon kilomeetri kohta. Nissi Põhikooli ja Turba Gümnaasiumi õpilastele, samuti Aude ja Munalaskme küla lastele, kelle elukohta ei läbi õpilasliinid ja kooli sõiduks kasutatakse kommertsliine, sõidukulud hüvitatakse täielikult. Samuti kompenseeritakse täielikult vene õppekeelega koolide õpilaste ja erivajadustega õpilaste ühistranspordi sõidukulud kooli ja tagasi. Teistele väljaspool Nissi valda asuvate koolide õpilastele hüvitatakse igapäevane sõit kooli ja tagasi koju 10 krooni ulatuses päevas. Kui kooli ja koju sõiduks kasutatakse kommertsliine, on kompensatsiooni maksmise aluseks õpilase või tema vanema poolt esitatud sõidupiletid. Sõidupietite alusel makstava kompensatsiooni saamiseks on õppe-aasta algul lapsevanemal vaja vallavalitsusele esitada

ÕPILASLIINID 2004 A. (01.09.2004) HOMMIKUL SUUR BUSS 7.35 Nurme 7.45 Nissi (lasteaia teerist) 7.47 Riisipere kauplus 7.55 Turba 8.00 Lehetu 8.10 Turba 8.15 Ellamaa 8.25 Turba

VÄIKE BUSS 7.10 Nissi (lasteaia teerist) 7.20 Aude 7.25 Munalaskme 7.30 Laitse seltsimaja 7.40 Jaanika 7.45 Nissi (lasteaia teerist) 7.48 Kivitammi 7.50 Kivitammi 7.53 Tabara (Kuusiku tee) 7.56 Viruküla (lauda teerist) 8.00 Turba pood 8.05 Vilumäe 8.06 Riisipere mõis 8.10 Nissi kool 8.15 Mustu 8.20 Odulemma I 8.25 Odulemma II 8.30 Nissi kool

PEALELÕUNAL SUUR BUSS 13.20 Turba kool 13.30 Ellamaa 14.10 Turba kool 14.20 Lehetu 14.30 Nurme Nissi kauplus VÄIKE BUSS 14.40 Nissi kool 14.15 Nissi kool 14.45 Riisipere kauplus 14.17 Riisipere kultuurimaja 14.50 Riisipere mõis 14.25 Mustu 14.55 Vilumäe 14.30 Odulemma I Turba 14.35 Odulemma II 14.40 Nissi kool 14.45 Kivitammi Turba 15.10 15.20 15.30 15.40 15.50 16.00

Turba kool Ellamaa Turba kool Lehetu Nurme Nissi

vastavasisuline avaldus ning lapse koolitõend. Seejärel iga kuu 15. kuupäevaks eelneva kuu loetava kuupäeva ja hinnaga ning kuupäevade kaupa järjestatud sõidupiletid. Kui eelnev jutt tekitas küsimsi, on vastuste saamiseks võimalik pöörduda Nissi Vallavalitsusesse humanitaarnõunik Kaie Saare poole. Käesoleva artikli lõppu on

15.10 15.15 15.25 15.35 15.40 15.45 15.55

Turba kool Viruküla Jaanika Laitse seltsimaja Munalaskme Aude Nissi kauplus

17.00 17.05 17.15 17.20 17.30 17.35 17.45 17.55

Nissi kauplus Riisipere lasteaed Aude Munalaskme Riisipere kauplus Nissi kauplus Nurme Lehetu Turba

18.00 18.10 18.20 18.30 18.40 18.50

Turba lasteaed Ellamaa Turba lasteaed Lehetu Nurme Nissi kauplus

paslik lisada ka selleks õppeaastaks määratud Nissi valla õpilasliinide ajakava, kuid vabandan juba ette, et aeg võib sellesse tuua muudatusi. Meeldivat ja tulemusterikast uut kooliaastat!

Kaie Saar Nissi Vallavalitsuse humanitaarnõunik 608 7208; 55 48655 kaie.saar@nissi.ee

Rakvere Teater mängib

7. oktoobril kell 19.00

RIISIPERE KULTUURIMAJAS

"DZHINNIMÄNGU" 26.septembril Riisipere kultuurimaja juures

S U V E L Õ P U L A AT erinevatelt kauplejatelt üle

Eesti.

INFO 58050167

Klassikaline massaaþ

Riisipere Kultuurimajas. Eelregistreerimine tel.5219779

RIINA KILK

TÄNUAVALDUS NISSI VALLA PENSIONÄRIDE ÜHENDUS tänab südamest A/S “Balteco” juhatust, A/S “Saidafarmi” juhatajat hr. Juhan Särgavat, Nissi Vallavalitsust ja Riisipere Kultuurimaja juhatajat pr.Evi Vendlat, tänu kellede toetusele ja abile sai pensionäride ansambel “Laululust”, kapell ja huumoriring 06. – 07.augustil käia kontsertreisil Jõgevamaal. Suur tänu ka meie bussijuhile Maido Kaljurile, kes osales aktiivselt meie tegemistes ja sõidutas meid vapralt igasse soovitud paika. Pensionäride Ühenduse ja “Laululusti” nimel SELMA LEETMAA

MEIE HULGAST ON LAHKUNUD: ELVE KARJA Turbast ILLO KARUS Turbast AADI-ARNO KÜNNAPAS Turbast MAUD LILLEMAA Ellamaalt AVO NURMSE Riisiperest HILDA-VILHELMINE Saaliste Riisiperest ALEKSANDER SOMMER Turbast VIKTOR VILBA Lehetust ARVO VOODLA Odulemmast JEVGENI VOROBJOV Riisiperest

"Teataja" 3/2004  

Taasiseseisvumispäeva tähistamine Nissi vallas ● Milleks meile külad? ● Töö- ja puhkelaagrid ● Puupäevad - skulptorite neljapäevane suvekool...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you