Page 1

NR 5 veebruar 2007

sisukord “Aasta on alanud edukalt ja peamine ülesanne täna on panna kokku valla eelarve.” Heiki Pajur Loe lähemalt vallavanema veerust, lk. 2 Vallavalitsuse istungitel otsustatust saab lugeda lk. 2 ja 3 Vallavolikogu istungitel otsustatust saab lugeda lk. 3

“Nissi valla rahvas on olnud nutikas ja nõudlik. Soove ja ideid on jätkunud alati rohkemaks kui vahendeid on parasjagu käepärast.” “Valida tuleb igal juhul, sest iga hääl on väga tähtis ühe häälega on ennemgi suuri asju korda saadetud!” Juhan Särgava Lähenevatest valimistest kirjutab Nissi valla volikogu esimees lk. 2 Lehetu Külaselts sai 10 aastat vanaks. Kokku võtab esinaine Olvia Laur, lk. 3 Uuest Metsaseadusest saab lugeda lk. 3 Põhjalik ülevaade Nissi vallas makstavatest toetustest, lk. 4

Uus 2007 aasta Turba koolis Viktor Juhanson Turba Gümnaasiumi direktor

Kõigepealt hästi lühidalt eelmisest, 2006. aastast.  Märts - Lastekoor saavutas rahvusvahelisel muusikafestivalil Young2006Praque III koha (dirigent Iveta Jürisson)  Aprill - Harju Maakonna Aasta Õpetajaks ja Nissi valla hariduspreemia laureaadiks valiti muusikaõpetaja Iveta Jürisson  Noored peastarvutajad saavutasid pranglimise (peastarvutamise) võistlustel Harju Maakonnas I koha (juhendaja Tiiu Pajur)  Mai - Euroopa Liidu Comenius projekti raames osalesid jalgpallipoisid ja tüdrukud rahvusvahelisel jalgpalliturniiril Eisenbergis, Saksamaal  Juuni - Kuldmedaliga lõpetas gümnaasiumi Kairi Värv  Turba Lionsklubi haridusstipendiumi sai Kairi Värv (12.kl.)  TV 10 olümpiastarti kergejõustikuvõistlustel saavutas kooli võistkond Harju Maakonnas I koha ja vabariigis V koha (treener Ester Legonkov)  September - Kooli juubel „50 aastat keskharidust Turba koolis”, ilmus teemakohane raamat, kooli vilistlased kinkisid koolile klaveri  Oktoober - Kooli külastas haridusminister Mailis Reps, kes kohtus õpilaste ja õpetajatega  November - Kodanikupäeval külastas kooli siseminister Kalle Laanet, kes samuti kohtus nii õpilaste kui õpetajatega  Detsember - Turba Lionsklubi haridusstipendiumi laureaatideks valiti Piret Rebane (12.kl.) ja Maarek Gendrikson (11.kl.) Ja nüüd lühidalt ka 2007.a tähtsamatest tegemistest. Veebruaris sõidavad tublimad gümnaasiumiosa õpilased õppereisile Moskvasse. Märtsikuus alustame projektiga „vilistlaselt õpilasele”. Selle projekti raames kutsume kooli meie tuntumaid vilistlasi kohtuma meie gümnasistidega. Aprillikuus sõidavad meie kooli 30 õpilast Prantsusmaale, Strasbourgi linna, et tutvuda europar-

lamendi tööga, kohtuda euroopa liidu riikide noorte ja Eestist pärit europarlamendi saadikutega. Suvel toimub õpilasvahetus Sutton Coldfieldi (Inglismaa) Fairfax School`i ja Turba Gümnaasiumi vahel. Juulikuus võtab lastekoor osa X Noorte Lauluja Tantsupeost. Oktoobris sõidab lastekoor Itaaliasse, rahvusvahelisele muusikafestivalile, kus esindab Eestit lastekooride kategoorias. Tundub, et selle aasta märksõnaks ssabki sport, sest väga palju on just üritusi ja ettevõtmisi seotud spordiga. Edukas algus ongi juba tehtud. Peale TV 10 olümpiastarti kergejõustikuvõistluste vabariiklikku I etappi oleme 4. kohal, kuid eesmärgiks on suvel Kärdlas toimuvasse finaali ja tulla esimese kolme sekka. Sügisel alustame korvpallikallakuga ja plaanis on osa paljudest võistlustest nii kodu kui välismaal. Mõnest probleemist tahaks ka vallarahvast (lapsevanemaid) teavitada. Viimasel aastal on teravnenud kaadriprobleem koolis. Õppeaasta alguses lahkusid koolist elukoha vahetuse tõttu 2 õpetajat ja vaatamata intensiivsele otsimisele ei ole tulnud uksetaha ühtegi soovijat. Kui algklasside õpetajaid on võimalik veel kuidagi moodi leida, siis gümnaasiuosa õpetajatega on olukord väga keeruline. Oma osa mängib siin kindlasti väga suur vastutus noore inimese tuleviku ees (riigieksamid). Ja teiseks on meil siin koolis tohutu beebibuum (momendil neli naist töölt ära), mis on ju igati tore, aga koolijuhile parajat peavalu valmistab. Ja kui külanaiste juttu uskuda, siis ei ole see veel kõik.... Loomulikult saavad kõik tunnid antud, kuid osa õpetajaid peavad tegema ületunde, mis ei ole hea. Arvan, et õpetajate probleemi lahenduseks tuleks valla volikogul kindlasti tõsta õpetajate palkasid vabariigi miinimumpalgast tunduvalt kõrgemaks, ning leida teisigi „präänikuid”, mis motiveeriks õpetajaid tööle tulema Nissi valda.

Teiseks tahaks rääkida puudumistest. Analüüsides esimese poolaasta tulemusi torkab silma, et osa õpilasi puudub ikka arutult palju koolist. Kusjuures palju on tunde, kus õpilased puuduvad vanemate loal. Mulle tundub, et osa lapsevanemaid kirjutab neid vabandusi ikka liiga kergekäeliselt. Peale selle veel põhjuseta puudumised. Lausa ime siis, et sellised õpilased veel rahuldavalt koolis edasi jõuavad. Ühesõnaga palun teilt rangemalt kontrolli selles küsimuses. See jutt ei käi loomulikult kõikide lastevanemete kohta. Samas on meil õpilasi, kes terve õppeaasta jooksul ei puudu ühtegi tundi (ei haiguse tõttu ega põhjuseta ega lapsevanema loal). Kolmandaks räägime täidest. Need pisikesed satikad ei ole maamunalt kuhugi kadunud, ega kao ka tulevikus, aga vastikud on nad küll ja nendega tuleb pidevalt võidelda. Vanal vene ajal olid tohtrid igal aastal kohustatud koolis käima ja kõiki lapsi kontrollima, praegu enam perearstikeskustel seda kohustust ei ole. See on kodu ja kooli probleem. Lapsevanemad peavad kodus ja õpetajad koolis tähelepanelikult lapsi jälgima ja kui mõni oma pead pidevalt kratsib, peaks ta kohe perearstikeskusesse Karbus Vaike juurde kontrolli saatma. Seal tehakse kindlaks kratsimise põhjus ja vajadusel määratakse ravi. Ja lapsevanem peab jälgima, et selline laps ei tule enne kooli, kui arstilt selleks luba olemas. Kuna keegi meist ei taha, et meil ja meie lastel täid oleksid, siis palun teeme ise kõik selleks, mis meie võimuses. Ja veel. Praegu on uuendamisel Turba Gümnaasiumi arengukava. Valminud on selle mustand, mille leiavad kõik huvilised kooli kodulehelt aadressil turba.edu. ee. Palun tutvuge selle dokumendiga ja tehke julgelt ettepanekuid selle täiustamiseks. Ettepanekud saata kooli aadressil kool@turba.edu.ee. Ja kuna lõpuks on talv saabunud, siis lõpetuseks soovin kõigile mõnusaid ja tervislikke talvenaudinguid!

üritused Märts 03.03 - 11.00 Alema karikavõistlused suusatamises. Klassikaline sõidustiil. 5.-9.03 - Tüdrukute nädal Nissi koolis 09.03 - Harjumaa Teatripäev. Rahvusooper Estonia ühiskülastus 12.03 - Riisipere kultuurimaja põnnikoolis traumaennetuse loeng lastevanematele. 14.03 - Emakeelepäeva kultuurhommik Nissi koolis 20.03 - „Sportimine – kas tervis või trauma” Riisipere kultuurimajas 20.03 - Riisipere kammerkoor – Kevadekuulutus 21.03 - 11.00 Salong - Teater Riisipere kultuurimajas „Kilplaste küla” 31.03 - 12.00 “Riisipere Laululaps 2007” Riisipere kultuurimajas. Aprill 05.04 - Playbox Nissi Põhikoolis 14.04 - Vokaalansamblite festival „Veskitammi Lauluratas 2007” Veskitammi Kultuurikeskuses 20.04 - Riisipere kammerkoori kevadkontsert 23.04 - Nissi Põhikooli jüriööjooks 21-22.04 - “Harjumaa Laululaps 2006” eelvoorud Keila Kultuurikeskuses 28.04 - “Harjumaa Laululaps 2006” finaal Keila Kultuurikeskuses Mai 11.05 - Emadepäeva kontsert Turba kultuurimajas 11.05 - Emadepäeva kontsert Nissi Põhikoolis 13.05 - Emadepäeva Riisipere kultuurimajas 19.05 - Perepäev Nissi Põhikoolis 26.05 - Nissi valla kevadpidu 26.05 - Turba naiskoor Nelli, Kose naiskoor Meelika ja Türnpu ühiskontsert Nissi kirikus: F. Schubert G-duur Missa.




vallavanema veerg

sündmused

Iga hääl on väga tahtis! Juhan Särgava Volikogu esimees

Heiki Pajur vallavanem

Aasta on alanud edukalt ja peamine ülesanne täna on panna kokku valla eelarve. Eelmise aasta haridusinvesteeringud said lõpuks ka Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustuse ning kulude katteks eraldati kaks miljonit krooni. Seoses Nissi Põhikooli uue hoone valmimisega on valla võimalused küll kitsamad, kuid olulisemaid asju teostame taotlusprojektide kaudu. Projektikogemusi saime kuhjaga, kuna andsime aru esmakordselt ka Euroopa Liidu Brüsseli kontrollidele, kes jäid meiega rahule. Eelmise aasta lõpus eraldas riik Leader programmi raames Lääne-Harju koostöökogule, kuhu kuuluvad Padise, Kernu, Vasalemma ja Nissi vallad ettevõtted ja mittetulundusühingud, üheksasada tuhat krooni ühise arendusstrateegia väljatöötamiseks. Sellega seoses ootan planeerimisüritustest vallarahva rohket osavõttu. Strateegia kujundatakse igas kogukonnas eraldi ja leitakse lõpuks ühisosa, mida taotlusprojektide kaudu ühiselt arendama hakatakse. Sellega seoses saame värskendada ka Nissi valla arengukava. Harju Maakonna valdade talispordipäeval 09.veebruaril saavutas meie valla võistkond tubli neljanda koha. Edu kindlustas ühtlaselt hea esinemine ja tugev meeskonnatöö, mida soovin kõigile ka edaspidi. Seoses äsja olnud vabariigi iseseisvuspäevaga soovin kõigile õnne ja meenutan, et sõltumatus tähendab ka arvestamist teistega ja eneseohverdust. Rakendame seda igapäevaselt, siis ei teki olukordi, mille lahendamine nõuab erakordset pingutust ja üleloomulikku tegutsemist.

vallavalitsuses

Nissi Vallavalitsuse 18. jaanuari 2007 istungil otsustatust  otsustati maksta ravimitoetust kahele taotlejale kogusummas 1015 kr, rehabilitatsioonitoetust ühele taotlejale 395 kr;  arutati arvamuse andmist OÜ-le Fort Ehitus Mustu II kruusakarjääris kaevandamisloa andmise kohta. Vallavalitsus ühisele seisukohale ei jõudnud ning volikogule esitatakse kaks eelnõud: üks nõustumiseks ja teine mittenõustumiseks.  seoses Riisipere Kultuurimaja 35. aastapäevaga ning MTÜ Lehetu Külaselts 10. aastapäevaga otsustati eraldada neile rahalist toetust kummalegi 2000 kr vallavalitsuse eelarvevahendite arvelt;  Nissi valla 15. aastapäeva tähistamise ürituste planeerimiseks ja korraldamiseks otsutati teha volikogule ettepanek moodustada ajutine komisjon ning nimetada komisjoni esimeheks Juhan Särgava;  võeti vastu 10 korraldust maaga seotud küsimustes;  otsustati esitada volikogule eelnõud: Odulemma külas Vasara kü sihotstarbe muutmiseks, Siimika külas Õnnemägi katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks, Metsavahi detailplaneeringu kehtestamiseks ning volikogu 11.03.2004 otsuse nr 11 muutmiseks.

Kindlasti on neid, kes väidavad, et nad küll valima ei lähe! “Minu asja nemad korda ei saa ja niisamuti mul on ükskõik, mis või kes seal Toompeal sehkendavad”. Ütlejal on omajagu õiguski, sest iga kord on lubatud, et kõigi mured lahenduse leiavad. Vahest leiavadki, ainult mitte sellisel kujul kui see temale sobinuks. Teisalt on jälle ka nii, et elame talus, külas, alevikus, kus meie kaaslasteks on naabrid. Kuis seada asjad nii, et minule sobiks ja ka naabrile? Ja mis asjad need üldse on? Laiemas plaanis on nõnda, et ühte elupaika peetakse paremaks mõnest teisest. Nissi valla rahvas on olnud nutikas ja nõudlik. Soove ja ideid on jätkunud alati roh-

kemaks kui vahendeid on parasjagu käepärast. Minu meelest on ka soovid olnud väga elutarga järjega: haridus, kultuur, hoolitsus endast nõrgemate eest. Meid on arengutes oluliselt aidanud nende soovide koondamine just nimelt valimiste kaudu. Rahvaliidu fraktsioon ja nende toetajaskond on suutnud veenvalt esitleda kogukonna vajadust Turba Gümnaasiumi Spordihoone ja uue Nissi Põhikooli saamiseks. Järge ootavad lasteaedade laiendamised, kultuurimajade kaasajastamised ja palju muud. Vaieldamatult teisigi valdu on, kus sarnaseid ehitisi vaja oli, kuid lükkusid tulevikku, sest kogukond ei olnud küps valikutega piisavalt veenma investeerimise vajadusi. Täna on tarvis oma paikkonna huvid koondada, neid väärikalt esindada ja

alles siis võib avaneda mõni võimalus nende realiseerimiseks. Võin omalt poolt kinnitada, et sidemed poliitikutega on vajalikud eeskätt tarviliku nõuande ja teabe saamiseks, kuidas selles riigis üht tõsist asja ajada. Ise tuleb end kodupaigas sisse seada, keegi teine ei tule seda meie eest tegema. Valida tuleb igal juhul, sest iga hääl on väga tähtis - ühe häälega on ennemgi suuri asju korda saadetud! Mõistlik on valida tegijaid, neid, kes on juba midagi korda saatnud. Valimise aluseks olgu ikka omaenda parem äratundmine selle järgi millisena soovid näha oma valda laste, lastelaste pilgu läbi! Seepärast panen Teile veelkord südamele: minge kindlasti valima!

Bioenegia - uus mõtlemisviis ja moodne väljavaade maaelu edendamiseks Juhan Särgava Volikogu esimees

Inimene on mõneski mõttes mugavuste meelepärane tarbija. Nende loomisel on energia osakaal järjest suurem. Kuna kergemini kättesaadavad energiad peituvad fossiilsetes varudes, siis on ka päris loomulik, et nende valdajate käsutuses on lisaks hinnale veel rida teisi võimalusi tarbijatega manipuleerimiseks. Biokütuse kasutus rajaneb aga vastandina fossiilsetele, juurde kasvanud energia käitlemisel. Biokütuste kasutuselevõtt on eeskätt iseseisvuse küsimus, võimalus jätkata elamist ka neil juhtudel ning hetkedel kui fossiilse kütuse tarnimisel tekivad tõrked. Ühtlasi vähendada absoluutset sõltuvust fossiilsetest. Tasakaalustatuse huvides oleks esmaseks eesmärgiks õppida biokütuste baasil katma ca 1/3 energiavajadusest, mis ära seletatuna võiks tähendada

elu jätkamise võimalust talutava ebamugavuse alumisel piiril. Selleks on aga tarvis erinevate energiatootmiste töötavaid näidismudeleid, millistel oleks oma tegevuskogemus. Ühiskonnal on tark ja arukas nende

Biokütuste kasutuselevõtt on eeskätt iseseisvuse küsimus, võimalus jätkata elamist ka neil juhtudel ning hetkedel kui fossiilse kütuse tarnimisel tekivad tõrked. loomisse investeerida, tagamaks vähemalt võimaluse alternatiivse energiakasutuse olemasoluks ja hädavajadusel kiireks laiendamiseks. Lihtsaim viis on soojuse tootmine põletamise teel - olgu tegemist siis puude, hakke, põhu või rohuga. Järgmine etapp on mootorikütuste saamine biodiisli või etanoolide kau-

du. Kolmas järjekord võiks olla elektri saamine. Koostööjaamade abil või ka otse gaasidest. Siinkohal on järjest paisuv perspektiiv prügi sorteerimiselt saadav energiarikas toore või alternatiivina prügimäge ennast kasutada metaani tootmiseks. Tulevikus võib ette kujutada ka seadet, mis korrusmaja keldris sorteeritud toorme granuleerib, täiuslikku põlemist soodustavad manused lisab ja siis omaenda maja miniatuurses koostööjaamas soojaks ning elektriks teeb või graanulid küla katlamajale realiseerib. Äsja kehtestatud maaelu arengukava on ette näinud märkimisväärsed vahendid nii biokütuste tootmiseks kui ka töötlemiseks. Uskumist mööda on meie vallal rohkesti looduslikku ressurssi ja ajusidki selle tegevusega endale asjalikku sissetulekut hankima asuda.

Moeshow Turba Gümnaasiumis Karin Karutoom Turba Gümnaasiumi 10. klass

Reedel, 2. veebruaril toimus Turba Gümnaasiumis aastate jooksul juba traditsiooniks kujunenud moeshow. Selle aasta teemaks oli harajuku stiil ning osavõtjate endi nägemus selle vastandist. Peo korraldajaks oli 10. klass. Võistlust hinnati kahes vanuserühmas (5. – 8. kl ja 9. -12. kl). Selleks oli kohale kutsutud 9-liikmeline žürii, kuhu kuulusid: Turba Gümnaasiumi 47. lennu vilistlane Mait Viese, Turba Gümnaasiumi 47. lennu vilistla-

ne Kairi Värv, Turba Gümnaasiumi õpetaja ja45. lennu vilistlane Kristel Kadak, Turba Gümnaasiumi õpetaja ja 11. lennu vilistlane Piret Tamm, Turba Gümnaasiumi endine õpilane Anton Martõn, Turba Gümnaasiumi 43. lennu vilistlane Jako Tomikas, Turba Gümnaasiumi 36. lennu vilistlane Ave Uusalu, Turba Gümnaasiumi 22. lennu vilistlane Marje Suharov ja Turba Gümnaasiumi hoolekogu esimees ning 24. lennu vilistlane Andrus Kalmu. Nagu ikka oli võitjatele välja pandud ka mõned auhinnad. Kuna mõlemast vanusegrupist osales vaid kolm klassi, siis auhinnast ilma ei

jäänud keegi. Nooremas vanusegrupis saavutas esikoha 6. klass, teine koht läks 7. klassile ning kolmandaks jäi seekord 8. klass. Vanematest võitis 9.A klass, teiseks jäi 10. klass ning kolmandaks 9.B klass. Anti välja ka mõned eriauhinnad: parima naismannekeni tiitli pälvis Martin Pitk, parimaks meesmannekeniks osutus Kristo Kiviorg ja parima kostüümi auhind läks Mary-Heleen Salepile. Pärast auhindade jagamist keerati muusika valjuks ning moelava muundus sujuvalt ümber peosaaliks.




sündmused

vallavalitsuses

Lehetu Külaselts 10 Olvia Laur Lehetu Külaselts

Lehetu Maanaisteselts sündis 25.01.1997.aastal., kui Lehetu lasteaia juhataja Kaisa Konsa kutsus kokku ärksamaid külanaisi, kes olid huvitatud külaelu arendamisest, kes olid nõus oma aega ja teadmisi sellesse panusatama, sest aeg oli selleks küps. Ja kuna lasteaias oli laste arv vähenenud ning oli tekkinud ruum, kus oli võimalik korraldada ühisüritusi. Oma ühistegemisi alustasime käsitööringi ja naisansambli loomisega. Naised soovisid õppida kangastelgedel kuduma ja nii saigi ostetud kangasteljed ning Laivi ema Viive juhendamisel läks vaipade kudumine lahti. Laulmisega oli meil samuti lihtne algust teha, sest Kaisa oli meid nõus juhendama. Ansambli tegutsemisaeg jäi lühikeseks, aga paaril üritusel jõudsime esineda. Selts hakkas korraldama ka ühisüritusi ja kursuseid. Hästi menukas oli peotantsukursus. Ühisüritustest hakkasime tähistama emadepäeva, jaanipäeva, sõbrapäeva, uue aasta vastuvõttu, korraladama heakorra talguid ja minimissi valimisi. 2000.a. kevadeks olid kõik laulva revolutsiooni lapsed lasteaia lõpetanud ja kahjuks oli lasteaiaealiste laste arv väga väikeseks jäänud ning sellepärast otsustas Nissi vallavalitsus Lehetu lasteaia sulgeda. Aga et maja ei jääks kasutult seisma, siis hr.Särgava nõuandel kaasasime seltsi tegevusse kõik Lehetu küla lapsed ja noored ning avasime noortekeskuse. Teresa juhtimisel ja naiste kaasabil oli meil võimalik maja avatuna hoida, et lastele ja noortele rohkem tegevust pakkuda. Vahendeid ürituste läbi

viimiseks muretsesime fondidest ja Nissi vallavalitsus eraldas meile tegevustoetust. Tänu tegevustoetusele oli meil võimalik palgata töötajaid. Kuigi põhirõhk oli laste ja noorte tegevusel, ei unustanud me ka naisi. Üheskoos õppisime õmblustööd, kunsti, käsitööd, näidendeid, kokandust, tervislikku toitumist, tegelesime aeroobikaga. Ühisüritustele lisandusid lastekaitse päeva tähistamine, noorte diskod, pannkoogiõhtud, seitsmemagajapäev, mis möödus hoopiski öö läbi filme vaadates. Ekskursioonidel käisime Saaremaal, Hiiumaal, PõhjaEestis. Sellel ajajärgul valmis ka 1 osa Lehetu küla ajaloost ja tänu sellele teabele tähistasime eelmisel aastal Lehetu küla 765.sünnipäeva. Kahjuks igale hoogsale tõusule kipub järgnema mõõn. Aga ega tegevus sellepärast päris seisma ei jäänud. Ühisüritusi korraladasime ikka edasi. Sellel ajal tuli ka mõte korraldada külavanema valimised. Aga Nissi vallal ei olnud sellise toimingu jaoks statuuti, siis töötasime ka selle välja. Kahjuks pole külavanema roll populaarne, sest statuut valmis aastal 2003, aga külavanema oma külale saime alles aastal 2006 ja selleks on Riho Kivisild. 2004.a kutsus Kodukandi Koolituskeskus meid organisatsiooni arendamise ja strateegia välja töötamise koolitusele. Olvia Laur võttis sellest osa . Selle koolituse, aktiivsete külaelanike ja arendusnõunik Hannes Orgse koostöö tulemusena valmis Lehetu küla arengukava. Arengukavast oleme ikka mõned punktid täitnud ka, näiteks ostsime muusikakeskuse, töövahendeid heakorra tagamiseks, noortele poksikoti ja –kindad, koroonalaua. Nenede vahendite

saamiseks ja arengukava valmimiseks saime toetust kohaliku omaalgatuse programmist ning Nissi vallavalitsuse käest. Praegugi on ootel üks rahastatud projekt, et saaksime endises lasteaia hoones remonti teha. Viimaste aastate tegemiste eripäraks on see, et tegijad on läinud nooremaks. Lapsed ja noored tahavad ise kätt proovida, kuidas on juhendada kunstiringi, ette valmistada näidendeid ja tantse (kõik eeskavad, mis üritustel ette kantakse, on nende endi välja mõeldud), hoida käigus jõusaali tööd. Endistviisi jätkame ajaproovile vastu pidanud ühisüritustega: emadepäev, jaanipäev, minimissi valimised, uue aasta vastuvõtt, noorte diskod, ekskursioon. Lisandunud on isadepäev ja uue aasta kontsert. Seltsi nimes toimus üks oluline muudatus. 2005.a. otsustas Lehetu Maanaisteseltsi üldkoosolek nimetada seltsi Lehetu Külaseltsiks, et ka meie nimes kajastuks see, et me tegutseme terve küla jaoks. Hästi meeldiv on see, et meie järjepidevust on märgatud ka väljaspool Nissi valda. Eelmisel aastal toimunud Kodukant Harjumaa üldkoosolekul märgiti ära meie tegemisi ja 20.02.07 olen kutsutud seltsi esindajana põllumajandusminister pr. Tuiksoo poolt korraldatavale vastuvõtule. Aga kõige tähtsamad on ikkagi need inimesed, kes elavad Lehetu külas, kõik sõbrad ja tuttavad lähedalt ja kaugelt, kes on meid nõu ja jõuga toetanud ja sellepärast oli neid väga meeldiv näha meie sünnipäeva peol. Aitäh kõigile, kes seda tähtpäeva meiega koos tähistasid.

Uus metsaseadus Tõnu Sepp Holmen Mets AS

,Alates 01. jaanuarist 2007 hakkas kehtima uus Metsaseadus (RTI, 04.07.2006, 30, 232), millega seoses on keskkonnaminister välja andnud mõned uued määrused, millest metsaomaniku jaoks on olulisim ehk „Metsa majandamise eeskiri“ (RTL, 09.01.2007, 2, 16). Uuendused on vajalikud metsa kui ökosüsteemi kaitseks ja säästva majandamise tagamiseks. Kuna seadusandluse muutmine toob endaga kaasa teadmatust, tome leheruumi nappuse tõttu välja olulisemad punktid, milles toimusid muudatused ning millega peaks enne seonduvate tegevuste planeerimist tutvuma.  Metsaseaduse mitte kohaldamine väiksemates (alla 0,5 ha) metsatukkades ning teede ja liinide kaitsevööndites.  Metsamajandamiskava koostamine ühist piiri omavate kinnistute kaupa.  Kaitsemetsaks määramine kraavi-

de, peakraavide ja kanalite piiranguvööndis.  Metsa uuendamise kohustused, tähtajad, lubatud metsa uuendamise võtted, uuendamisvõtete rakendamise kohustus metsakasvukohatüüpide kaupa, nõuded, keskkonnateenistuse ettekirjutus, sunniraha.  Tagatisraha metsa uuendamise tagamiseks.  Lageraie tegemiseks vajalikud tingimused, küpsusdiameeter, elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud, minimaalsed liitumisajad, liitumise kohustus eri omanike kinnistutel, lageraielangi suurus kaitse- ja tulundusmetsas.  Raiumise õiguse tõendamise kohustus metsas raie tegemisel.  Toore koorimata okaspuu puidu välja vedamise tähtajad. Kirjeldatud muudatuste kohta saab infot Riigi Teatajast: Metsaseadus (RTI, 04.07.2006, 30, 232) ja Metsa majandamise eeskiri (RTL, 09.01.2007, 2, 16). Siinkohal toome ka riigiasutuste kontaktandmed, millelt saab Metsaseaduse ning selle

rakendusaktide kohta vahetut ning asjatundlikku nõu: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus- tegevusvaldkondadeks on metsa inventeerimise, metsamajandamiskavade koostamise, metsa uuendamise ja kaitse korraldamine ning asjaomaste andmekogude pidamine. Kontakttelefon Tartus: 733 9464, Tallinnas: 677 1301. Interneti kodulehekülje aadress: www.metsad.ee Erametsakeskus- tegevusvaldkond on erametsanduse toetamine. Kontakttelefon: 652 5333. Interneti kodulehekülje aadress: www.eramets. ee Keskkonnateenistused on piirkondlikud (maakondlikud): Harjumaa- tel. 672 2972, Läänemaa- tel. 472 4722, Lääne-Virumaa- tel. 325 8400, Põlvamaa- tel. 799 8198, Pärnumaa- tel. 447 7388, Raplamaa- tel. 484 1170, Tartumaa- tel. 730 2242, Valgamaatel. 766 6130, Viljandimaa- tel. 435 5610, Võrumaatel. 786 8369. Täpsemad kontaktandmed on keskkonnaministeeriumi koduleheküljel: www. envir.ee

Nissi Vallavalitsuse 11. jaanuari 2007 istungil otsustatust  väljastati kasutusluba Nissi Põhikooli elektrivarustusele OÜ Jaotusvõrk nimele; anti kirjalik nõusolek Heldur Simiskerile heitveekogumismahuti püstitamiseks; väljastati ehitusluba Anneli Sepale korteri rekonstrueerimiseks;  kehtestati limiidid vallale kuuluvate mobiilinumbrite kuludele;  otsustati maksta lasteaiatoetust viiele taotlejale kogusummas 5400 kr, koolilõunatoetust ühele taotlejale summas 873 kr, ravimitoetust kahele taotlejale kogusummas 1336 kr, rehabilitatsioonitoetust ühele taotlejale summas 412 kr;  otsustati jätkata reedeti Nurme-Lehetu-Turba marsruudil valla bussiringi korraldamist.

Vallavolikogus

Nissi Vallavolikogu 11. jaanuari 2007 istungil otsustatust  otsustati anda vallavanem Heiki Pajurile rahaline preemia astmepalga ulatuses;  katkestati 2007. aasta vallaeelarve II lugemine;  kinnitati Nissi valla 2007. aasta palgaastmestik;   pedagoogide 2007. aasta palgaastmestiku kinnitamise määruse eelnõu II lugemine katkestati;  Madila külas asuva Karmeni katastriüksuse sihtotstarbeks määrati elamumaa (seni maatulundusmaa);  Taavi Ehrpaisile anti põhimõtteline nõusolek Odulemma külas asuva Männiku kinnistu jagamiseks;  tunnistati kehtetuks volikogu 09.12.2004 otsus nr 54 ja 09.06.2005 otsus nr 29;  rahvakohtunikukandidaatideks valiti Dea Rüüberg ja Urmas Sepp;  otsustati nõustuda Peugeot Partner XT liisimisega Nissi Põhikoolile.

Teadaanne

Pühendusnime määramine Tiiu Rivis esitas Nissi Vallavalitsusele 04.12.2006 kirjaliku taotluse Jaanika külas asuvale Jaaniku karjamõisa ühele kinnistule Otto Tiefi nime määramiseks. Jaaniku karjamõis oli Otto Tiefi ja tema perekonna koduks kuni 1944. aasta oktoobrini. Otto Tiefi laste sooviks on säilitada Jaaniku karjamõisa hoonete varemed ning paigutada kinnistule mälestuskivi. Kohanimenõukogult saadud arvamuse kohaselt ei ole kinnistule pühendusnime määramine väärikaim viis isiku nime jäädvustamiseks, samas määramist toetavaks argumendiks loeti kinnistule mälestuskivi paigutamise soovi. Eeltoodut arvesse võttes asus Nissi Vallavalitsus seisukohale, et Otto Tiefi mälestus Nissi vallas väärib jäädvustamist ning kui tema järeltulijate soov on seda teha just kinnistule pühendusnime andmisega, siis tuleb seda toetada.




õnnitleme

Teadmiseks

Toetuste maksmisest Nissi vallas 2007. aastal Kaie Saar Humanitaarnõunik

Paeses pinnas lillejuured, siin Su mured – väiksed, suured. Rõõmudel on oma seos, päiksekillud Sinu peos, laste silmis hellem pilk, hommikune kastetilk, kodukase vaikne jutt … Aastad tulevad ja kaovad, neil on oma tee ja rutt. -89- Heino Pajur Riisiperest - 18.jaanuaril -83- Anna Raat Turbast - 01.jaanuaril Vilma Aavik Nurme külast - 08.jaanuaril Johannes Ahlberg Riisiperest - 18.jaanuaril Salma Jagoman Turbast - 22.jaanuaril -82- Angelika Heeska Riisiperest - 07.jaanuaril Jevgenia Porozinskaja Turbast - 11.jaanuaril -81- Margot Ajaots Riisiperest - 02.jaanuaril Laine Jänes Turbast - 25.jaanuaril -75- Lea Ainujõe Riisiperest - 01.jaanuaril Richard Kuldorg Turbast - 05.jaanuaril Aino Nurme Turbast - 09.jaanuaril Harald-Heinrich Melliste Lepaste külast - 10.jaanuaril Elsa Jakobson Turbast - 19.jaanuaril Anna Ambel Turbast - 27.jaanuaril -70- Leini Uhkrand Tabara külast - 01.jaanuaril Hilvi Kajastu Munalaskmest - 11.jaanuaril Aili Kliss Vilumäe külast - 24.jaanuaril Elmar Sagur Turbast - 24.jaanuaril

Lahkunud

Meie hulgast on lahkunud Elmar Kiviorg Siimikalt Amanda Lindma Siimikalt Nikolai Käsk Riisiperest Erna Vanamölder Audest Hilja Söötre Turbast Maie Aug Munalaskmest

Taaskord on leheveergudel põhjust kirjutada Nissi vallas makstavatest toetustest. Seda põhjusel, et 2007. aasta tõi kaasa toimetulekupiiri tõusu 900 kroonini üksi elavale inimesele või pere esimesele liikmele ja 720 kroonini pere teisele ja igale järgnevale liikmele. Kuna vallapoolsed toetused on seotud riiklikult kehtestatud toimetulekupiiriga, suurenesid alates 1. jaanuarist ka Nissi valla eelarvest makstavad toetused. Siinkohal lühike kokkuvõte sellest, milliseid toetusi käesoleval aastal Nissi valla inimestel on võimalik taotleda. I Nissi valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetused ja 2007.a kehtivad toetuste määrad. Lasteaiatoetus - lasteaias käiva lapse toidukulude ja muu vanemate poolt kaetava osa tasumiseks. Lasteaiatoetuse suuruseks on 180 krooni lapse kohta kuus. Koolitoetus 1) nelja- või enamalapselisest perest või hooldusperest pärit üldhariduskoolis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses (kuni 19-aastaseks saamiseni) õppivale lapsele kooliaasta alguses – 540 krooni; 2) lapsele õppevahendite ja kooliriiete ostmiseks - kuni 900 krooni. Koolilõunatoetus - gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiva lapse koolilõuna kompenseerimiseks. Laagritoetus - nelja- või enamalapselise, hooldus- või üksikvanemaga pere või vanemliku hoolitsuseta lapse laagrituusiku maksumuse osaliseks hüvitamiseks. Laagritoetuse suurus kalendriaastas on kuni 900 krooni. Ravimitoetus - pikaajalist või kroonilist haigust põdevale lapsele, puudega inimesele, töövõimetuspensionärile ja mittetöötavale pensionärile retseptiravimite ostmiseks. Ravimitoetuse suurus kalendriaastas on kuni 900 krooni. Põhjendatud juhtudel ja sotsiaalkomisjoni ettepanekul võib ravimitoetust maksta kuni 2700 krooni. Rehabilitatsioonitoetus - abivahendi või rehabilitatsiooniteenuse ostmiseks lapsele, puudega inimesele

või vanurile. Toetuse suuruseks on kuni 50% (lastel kuni 100%) abivahendi või rehabilitatsiooniteenuse maksumusest, kuid mitte enam kui 1800 krooni kalendriaastas. Lapsele võib põhjendatud juhtudel ja sotsiaalkomisjoni ettepanekul maksta rehabilitatsioonitoetust kuni 2700 krooni. Erakorralist toetust makstakse Nissi valla elanikele nende toetamiseks: 1) tulekahju või loodusõnnetuste poolt põhjustatud kulutuste kandmisel kuni10 000 krooni. 2) muudel põhjendatud juhtudel on kuni 2700 krooni kalendriaastas. II Lisaks sotsiaaltoetustele makstakse Nissi valla eelarvest veel: Sünnitoetust, mille suuruseks on: 5000 krooni, kui mõlema vanema või üksikvanema rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Nissi vallas; 2500 krooni, kui ühe vanema rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Nissi vallas. Koolitoetust makstakse kooliaasta alguses kõikidele Nissi valla esimese klassi õpilastele - 360 krooni Koolisõidutoetust makstakse väljaspool valda õppivatele üldhariduskooli õpilastele. Koolisõidutoetuse saamiseks tuleb lapsevanemal esitada vallavalitsusele kooliaasta algul avaldus ja igakuiselt sõidupiletid. Esitatud sõidupiletite alusel kompenseeritakse erivajadustega lastele100% sõidukuludest; tavakooli õpilastele kuni 10 krooni iga koolipäeva kohta. Õpilastoetust makstakse Nissi vallas elavatele üldhariduskoolis õppivatele õpilastele. Õpilastoetust võib taotleda vabariiklikel ja rahvusvahelistel õpilasüritustel osalemisega seonduvate kulude katteks. Õpilastoetuse suuruseks vabariiklikel üritustel osalemise korral on kuni 500 krooni ja rahvusvahelistel üritustel osalemise korral kuni 3000 krooni. Juubelitoetust makstakse vallaelanikule tema 80., 85. ja 90. ning alates 91. eluaastast iga sünnipäeva puhul. Juubelitoetuse suuruseks on 540 krooni. Hooldekodutoetust makstakse vanuri ja puudega isiku hooldamiseks Munalaskme Hooldekodus. Hooldekodutoetuse suuruseks on 1000 krooni kalendrikuus. Hooldekodutoetust võib maksta

Telefonid Vallavanem: Heiki Pajur (heiki.pajur@nissi.ee) Tel. 608 7109; Gsm. 55 12 109 Vallasekretär: Mare Rabi (mare.rabi@nissi.ee) Tel. 608 7231; Gsm. 55 33 231 Humanitaarnõunik: Kaie Saar kaie.saar@nissi.ee Tel. 608 7208 Gsm. 55 48 655

enam järgmistel juhtudel: 1) puuduvad isikud, kellel on hoolduse vajaja suhtes ülalpidamiskohustus või ei ole neilt võimalik ülalpidamist saada; 2) hoolduse vajaja ja Nissi vald sõlmivad ülalpidamis- või pärimislepingu, milles lepitakse kokku suurema hooldekodutoetuse maksmises. Matusetoetust makstakse Nissi valla elaniku surma korral tema matuse korraldamiseks. Matusetoetuse suuruseks on 1000 krooni. Matusetoetust makstakse matusekorraldajale. Matusetoetust võib maksta enam, kui matusekorraldajaks on isik, kelle perekonna netosissetulek pereliikme kohta kuus on alla kolmekordse toimetulekupiiri (2700 krooni). (Riiklik matustetoetus on sel aastal 2600 krooni ja seda makstakse matusekorraldajale pensioniametist.) III Toimetulekutoetust makstakse sotsiaalhoolekande seaduse alusel riiklikest vahenditest vähekindlustatud isikutele. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Hetkel kehtiva toimetulekupiiri suurus on 900 krooni esimesele pereliikmele ja igale järgnevale liikmele 720 krooni. IV Hooldajatoetust makstakse isikule, kes on määratud raske või sügava puudega inimese hooldajaks või eestkostjaks vastavalt hooldusplaanile tegelike hoolduskulude osaliseks hüvitamiseks. Hooldajatoetuse määr on raske puudega inimese hooldajale kuni 400 krooni ja sügava puudega inimese hooldajale kuni 800 krooni kalendrikuus. Kõigi eelpool nimetatud toetuste taotlemiseks tuleb esitada kirjalik avaldus Nissi Vallavalitsusele. Meeldetuletuseks veel, et kodanike vastuvõtuajad vallamajas on teisipäeviti 14.00-18.00 ja neljapäeviti 9.00 – 13.00. Sotsiaaltöötajad ootavad teid ka igal reedel Turba raamatukogus kella 11.00-13.00 ja iga kuu kolmandal reedel Lehetu raamatukogus 9.00-10.30

Teataja Maanõunik: Raivo Tammert raivo.tammert@nissi.ee Tel. 608 7153 Gsm. 55 27 981 Sotsiaalinspektor: Merike Kiisel merike.kiisel@nissi.ee Tel. 608 7203 Gsm. 55 32 953 Lastekaitsenõunik: Elerin Sagar Tel. 608 7236

Jurist: Andres Pitk andres@kernu.ee Tel. 608 7148 Metsakonsultant: Marje Suharov Gsm. 50 19 255 Volitatud vet.arst: Ene-Tiiu Mangusson Gsm. 56 504 904 Tel. 608 9341

Vastutav väljaandja: Kultuurikomisjon Anne Kuusk, esimees kultuuranne@hot.ee Väljaandja: Nissi Vallavalitsus Trükikoda: AS Kalurileht Tiraaž: 1400

"Teataja" 1/2007  

Uus 2007 aasta Turba koolis ● Valla eelarvest ● Vallavalitsuse ja vallavolikogu istungitel otsustatust ● Lähenevatest valimistest ● Lehetu K...