Page 1

TALLINNA ÜLIKOOLI MEEDIAGRUPI UUDISKIRI “Teiste Sõnadega“ projekti rahastab Euroopa Komisjoni õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraat

Tallinn, 6/ 2012

Teiste Sõnadega UUDISKIRI

Sisukord

Moslemite kajastamine Postimehes

1-6

Moslemite kajastamine Delfi uudistes

6

Islam Eestis

7

Johanna Helin MTÜ Mondo

8

Moslemid meedias Selles uudiskirjas avaldame meediamonitooringul põhinevaid üliõpilaste tähelepanekuid moslemite kajastamisest eesti võrguajalehtedes. Monitooringu tulemusel jäid moslemid ennekõike silma kui rühm, kellega Eesti meedial on väga nõrk otsekontakt. Enamik seda rühma kajastavaid uudiseid on välisuudised, ning ka need kipuvad olema negatiivse tonaalsusega. Palju hakkab artiklitest silma vastandamist – nii kristlastele kui mitteusklikele, aga välisuudiste puhul näiteks ka ameeriklastele. Sagedasti rõhutavad moslemeid kajastavad uudised vägivalda. Siiski Eestiga seotud moslemikogukonna ainetel ilmus ka mõningaid neutraalses või positiivses toonis n-ö valgustavaid kirjatöid, mis kajastasid näiteks islami traditsioone, Lähis-Ida ajalugu jmt.

Oma ja võõra vastandamine Meedial on ühiskonnas ja poliitikas oluline roll, sest tegelikkust mõistetakse üha enam selle kaudu, kuidas meedia seda esitab. Seega on ka meediatekstide analüüs oluline vahend sotsiaalsete ja poliitiliste protsesside mõistmiseks. Vähemustega seotud diskursuste aluseks on sageli oma-võõra vastandamine, mis kujutab endast sotsiaalse informatsiooni töötlemise spetsiifilist vormi ning mis on sotsiaal-psühholoogiliseks aluseks enamuse ja vähemuse vaheliste suhete potentsiaalsele konfliktsusele.

Meie ülesanne ei ole otsida arnastust, vaid leida üles need takistused enda sees, mille me oleme armastuse teele püstitanud. Jalad ad-Din Rumi

Üheks taoliste hoiakute väljenduseks on süstemaatiline grupisiseste sarnasuste ja gruppidevaheliste erinevuste ületähtsustamine. Eksisteerib tendents kujutada „võõrast“ tunnustega, mis erinevad oluliselt ja just negatiivses mõttes „oma“ grupi tunnustest. Atributsiooni teooria raames tehtud uuringud näitavad, et „võõra“ positiivsed teod kantakse reeglina välise konteksti arvele (vedamine, teiste abi, eritingimused) ning negatiivsed teod sisemiste omaduste arvele (laisk, loomult kriminaalne). Mineviku rekonstrueerimisel rõhutatakse valikuliselt neid aspekte, mis kinnitavad olemasolevaid stereotüüpe. Analoogne mehhanism toimib ka siis, kui „võõra“ tuleviku käitumise eeldamisel lähtutakse olemasolevatest eelarvamustest ning hiljem interpreteeritakse vastavat käitumist viisil, mis seda kinnitab. Politoloogilised uuringud kinnitavad, et stereotüübid peegeldavad sageli ühiskonna võimusuhteid – nende kaudu toimub „teise“ kategoriseerimine, mille see teatud juhtudel omaks võtab. Psühhoanalüütilised uuringud näitavad, et „oma-võõra“ vastandumine on sageli seotud indiviidisiseste mentaalsete konfliktidega. Viimaste lahendamine seisneb sageli nende eksternaliseerimises, projekteerimises ning ümberasetamises välistele objektidele. Mõned psühhoanalüütikud põhistavad sellele järelduse „vaenlase“ vajalikkusest: „oma“ grupp saab normaalselt funktsioneerida vaid siis, kui on grupp, kelle suhtes nimetatud mehhanismid saaksid rakenduda. Tauno Suurkivi


Teiste Sõnadega UUDISKIRI Lk. 2

UUDISKIRI

TEEMA „MOSLEMID“ KAJASTUSTE ÜLDINE TONAALSUS Analüüsin oma töös kajastusi islamimaailmast, islamist ja moslemitest Eesti meedia-pildis. Uuringu allikas on ajaleht Postimees perioodil 6. detsember 2011 kuni 4. jaanuar 2012. Otsingumootor andis märksõna „moslem“ kohta sellel perioodil 21 artiklit, millest 3 on arvamusartiklid, 5 on uudised seltskonnaelust („kollased uudised“) ja 13 on uudised. Analüüsi läbiviimiseks valisin 3 arvamusartiklit ja 12 uudist.

Uudiskiri avaldatakse kord kuus kõigi partnerite poolt: Jaen y Almeria (Hispaania), Mantova (Itaalia), Mortagua (Portugal), Marseille (Prantsusmaal), Timisoara (Rumeenia), Tallinn (Eesti) Euroopa Komisjoni rahalisel toel. Eesti väljaanne on tehtud Tallinna ülikoolis

Meediagrupp ei vastuta arvamuste eest, mida selles uudiskirjas väljendavad autorid

Juba valitud 3 arvamusartikli ja 12 uudise üldvaatlusel võib väita, et peamised uudisteemad islamimaailmast peegeldavad konflikte ja probleeme ning objektiivsed päevauudised islamimaailma või moslemite igapäevaelust või nende maade poliitikast puuduvad. Pealkirjade kiiranalüüs näitab, et seoses islami ja moslemitega on peamised meedias kajastatavad märksõnad enesetapurünnak, mõrv, plahvatus, migratsioon. Väga tugevalt on märgatav islami ja kristluse vahelise konflikti esiletõstmine (artiklid nr 4, 5, 10, 11, 12, 14, 15). Väite illustreerimiseks toon loetelu artiklite ja uudiste pealkirjadest: 1. Inimesed tahavad olla vabad

2. Kohe sureme välja 3. Araabia kuum aasta 4. Rootsi tuntud karikaturisti mõrva plaaninud antakse kohtu alla 5. Austraallasele määrati Allahi pilkamise eest 500 piitsahoopi 6. Pakistanis leiti 50 õpilast kooli keldrisse aheldatuna 7. Egiptuse populaarsete kuurortidega on lõpp? 8. Eurooplased sooviksid migrantide taaka jagada 9. Islamistid võtsid vastutuse Süüria enesetapurünnakute eest 10. Nigeeria kirikus toimus jõuluhommikul plahvatus 11. Lõppes Bosnia 14 kuu pikkune valitsuskriis 12. Nigeeria kristlased lubasid kaitsta kirikuid islamistide eest 13. Sport Iraanis: nurgatagused palved ja pisarad 14. Islamisekt hoiatas Nigeeria armeed ja kristlasi 15. Prantsuse burkakeelu alusel on trahvi saanud kuus naist Eeltoodu näitab uudiste suunatud tonaalsust, mis on vastuolusid otsivad ja konflikte konstrueerivad. Igapäevane ajakirjandus loob sellega ühiskonnas selgeid stereotüüpe ning keskmise eestlase suhtumine islamisse ja moslemitesse väljendubki terminites konfliktid ja migrandid. Stereotüübid loovad omakorda uskumusi ning ajakirjandus oma teemakäsitlustes toidab neid uskumusi. Nii tekib ohtlik vastasmõju spiraal, kus avalikkus ootab ja ajakirjandus pakub islamimaailmast ja moslemitest inimeste uskumusi toitvaid stereotüüpe.

rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. (Eesti Vabariigi Põhiseadus 1992)

SõNAVARA

§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse,

moslem muslim ne

islamiusuli

dlane

muhame(e)


Tallinn, 6/ 2012

Analüüs

Lk 3

Stereotüüpide loomist näitab selgelt ka artiklite sisu, mille ilmestamiseks toon esile valiku tsitaate: „Rootsis antakse kohtu alla kolm isikut, kes plaanisid Muhammedi karikatuuridega kuulsaks saanud karikaturisti Lars Vilksi tappa. Vilksi pildid prohvetist avaldati esmakordselt Rootsis 2007. aastal, edastab mtv3.fi. Need pildid ärritasid moslemeid nii Rootsis kui teistes riikides.“ „Saudi Araabia kohus määras ühele austraallasele karistuseks aasta pikkuse vanglakaristuse ning 500 piitsahoopi. Mees anti kohtu alla, kuna ta rikkus möödunud kuul moslemite palverännaku haji ajal Saudi Araabia karme Allahi ja prohvet Muhammedi pilkamist keelavaid seadusi, edastab AFP.“ „Pakistanis tegi politsei üllatusrünnaku islamistlikule koolile, mille keldrist leiti 50 õpilast kettidega seina külge aheldatuna.“ „Süüria Moslemi Vennaskond võttis vastutuse eile pealinnas Damaskuses toimunud ja vähemalt 44 inimelu nõudnud enesetapurünnakute eest.“ „Nigeeria pealinna Abuja lähedal asuvas kirikus toimus täna hommikul vähemalt kümme inimelu nõudnud plahvatus.“ „Kümmekond aastat riigis (Nigeerias) tegutsenud Boko Haram on seadnud eesmärgiks kehtestada riigis šariaat ning on selle nimel korraldanud veriseid rünnakuid. Jõulupühal sai Boko Harami võitlejate korraldatud rünnakutes surma üle 40 inimese. Rünnaku järel on vägivalla tõttu riigi kirdeosas asuvast Damaturu linnast põgenenud ligi 90 000 inimest.“

VASTANDUSTE ESILETÕSTMINE ARTIKLITES

Artiklite analüüs näitab, et seoses moslemitega konstrueeritakse järjekindlalt mitmetasandilisi vastandusi. Valitud artiklite põhjal luukase vastandusi järgmistes kategooriates:

1.

Vastandumised usu ja kultuuri pinnal: Vastandumised islami-maailma sees Vastandumine islam versus muu (kristlik) maailm 2.Vastandumine poliitika ja geograafia pinnal: Ebademokraatlik (paha) islam versus demokraatlik (hea) kristlus 3. Vastandumine inimkäitumiste pinnal: Laisk migrandist moslem versus töökas põliselanikust eurooplane Islamimaailma sees väljendatakse vastandumisi läbi näidete, mille eesmärgiks on demonstreerida moslemite mahajäämust ja barbaarsust võrreldes „meiega“. Eriti palju on selles kategoorias kajastatud „Araabia kevade“ sündmusi, ent usku olukorra paranemisse araabia-maades nendes artiklites ei peitu. Eriti ilmekalt illustreerib viidatud suhtumist lõik Erik Männiku arvamusartiklist „Araabia kuum aasta“: „Tõsiasi, et eelkõige ilmalike jõudude protestide tulemusena toimunud võimuvahetuste järel on võimu le tulemas islamiparteid, on pannud mitmeid vaatlejaid rääkima araabia sügisest ja isegi araabia talvest. Tundub, et araabia maades toimub tagasiminek ning liberaalseid demokraatlikke riike selles piirkonnas sündimas ei ole. Pessimismi süvendab ka asjaolu, et senini on võim vahetunud vaid kolmes riigis.“ Nagu näha, on sümboli tugevdamiseks sisse toodud isegi uued terminid „araabia sügis“ ja „araabia talv“. Vastandused islami ja muu maailma vahel on esile tõstetud valdavalt kultuurilisel pinnal. Heaks näiteks arusaamade erinevustest on esile tõstetavad uudised Egiptuse kuurortide „patuvabaks“ muutmisest ja prantsuse burkakeelust: „Egiptuse Punase mere äärsete populaarsete kuurortidega võib varsti lõpp tulla, kuna islamistid tahaneed puhkepaigad muuta «patuvabaks». Kuulus Moslemi Vennaskond, mis oli nüüdsetel valimistel

vad Foto: Helle Anijärv

väga populaarne, käivitas kampaania, milles nõuab seal alkoholi tarbimise ja paljaste kehade näitamise lõpetamise, edastab Daily Mai. «Turistid ei pea siin alkoholi jooma, nad saavad seda juua oma kodus küllalt. Esmajoones peaks Egiptusse tuldama vaatama iidseid mälestusmärke, mitte joomapuhkusele,» lausus Moslemi Vennaskonna esindaja Azza al-Jarf.“ „Mullu aprillis kehtima hakanud burkakeelu alusel on süüdi mõistetud ja trahvitud kuut mosleminaist, vahendab Prantsusmaa siseminister Claude Gueant’i ajalehele Le Monde antud infot Raadio Vaba Euroopa veebileht.“


Tallinn, 6/ 2012

Analüüs

Lk4

Nimetatud kajastustega tõstetaks esile moslemite ja kristlaste fundamentaalselt erinevaid arusaamu ja suhtumist ellu ning toidetakse uskumust „meie“ ja „nende“ põhimõttelistest erinevustest, mis ei lasegi meil rahulikult koos eksisteerida. Poliitilise kultuuri erinevuste kirjeldamisest leiab valitud artiklitest mitmeid näiteid. Tsiteerin Ronald Inglehart`i, artiklis „Inimesed tahavad olla vabad“: http://arvamus.postimees.ee/663786/ronald-inglehart-inimesed-tahavad-olla-vabad/ „Araabia riigid on meist väga erinevad. Kuni viimase ajani polnud neist ükski täiesti demokraatlik, mõned režiimid olid lihtsalt suhteliselt vabamad, kuid mitte demokraatlikud. Ma olen üsna kindel, et ka nemad demokratiseeruvad aja jooksul, aga seal on hulk komplikatsioone. Üks komplikatsioon on islamifundamentalismi mõjukus. Islamifundamentalism ei soosi demokraatiat, pigem tõrjub seda. Araabia riigid arvavad vääralt, et nad ei pea moderniseeruma. Nad saavad välja näha moderniseerunud ilma seda protsessi tegelikult läbi tegemata.“ Artiklis väidetakse, et demokraatia ei ole islamile omane ning hoolimata suurtest naftatuludest, mis aitab islamimaade olemasolevat sotsiaalsüsteemi üleval pidada, ei toimu seal mingisugust sotsiaalset arengut ning nafta lõppedes on suur oht kogu sotsiaalse süsteemi kokkukukkumisele. Ka inimkäitumistes on artiklite väitel kristlastest eurooplaste ning moslemitest araablaste vahel olulisi erinevusi. Hoolivus meile olulistest põhiväärtustest – elu, perekond, sõbrad, töö – ei näi artiklite taustal moslemitele korda minevat. Enesetapurünnakuid, mõrvu ja kättemakse seostatakse moslemitega nii omavahelistes arveteõiendamistes, kui ka fundamentaalse islami pöördumisest Euroopa ja Iisraeli vastu. Võitluseks Iisraeliga ei ole moslemitel kahju isegi oma lastest. Tsiteerin jällegi Ronald Inglehart`i, artiklis „Inimesed tahavad olla vabad“: „Iisrael on väike riik, keda ümbritsevad suured ja ebasõbralikud riigid. Need ebasõbralikud riigid mõistavad, et sõjaliselt nad Iisraeli vastu ei saa. Aga nad saavad saata lapsed kividega sõdureid pilduma ja kui mõni laps saab selle käigus vigastada või surma, siis maailm vihkab sõdureid, mitte ei küsi, miks need lapsed seal on. Araabia riigid provotseerivad ohvreid, teevad seda täiesti eesmärgipäraselt ja efektiivselt. Maailm põlgab sõdureid, kes sihivad lapsi, see on väga emotsionaalne vaatepilt. Samal põhjusel ei ole Iisraeli naabrid vastu võtnud ka Palestiina põgenikke. Nende riikide suurust ja jõukust arvestades ei oleks see mingi probleem. Kuid fotod elementaarsete olmetingimusteta elavatest põgenikest on väga mõjuvõimas relv Iisraeli vastu.“

EUROOPLASTE (sh EESTLASTE) SUHTUMINE MOSLEMITESSE

Artiklis „Eurooplased sooviksid migrantide taaka jagada“ on välja toodud transatlantiliste trendide immigratsiooniraport, mis näitab, et eurooplased on küll valmis (poliitkorrektsusest?) Põhja-Aafrika ja Araabia-maade migrantide vastuvõtuks, ent läbiv suhtumine on, et seda peaks tegema valdavalt teised: „Nagu selgub, pole enamus eurooplasi ja ameeriklasi oma valitsuste immigratsioonipoliitikaga rahul.“ „Enamik eurooplasi leiab, et Põhja-Aafrika migrante tuleks jagada kõigi 27 ELi liikmesriigi, mitte vaid vastuvõtjate vahel.“ „Ligikaudu 61 protsenti eurooplastest lubaks põhja-aafriklastel ajutiselt oma riigis viibida, kuid vaid 39 protsenti pooldaks nende alalist elamaasumist.“ „Raporti valguses eelistavad eurooplased jõuliselt kaubandus- ja arenguabi, mitte tööturgude avamist (toetusprotsendid vastavalt 84, 79 ja 47).“ „Vaid 40 protsenti eurooplastest leiab, et moslemi immigrandid on nende ühiskonda hästi integreerunud. Hispaanias, kus paljud piirkonnad ja linnad üritavad keelustada burkasid ja pearätte pärast seda, kui riiklik keeld mullu läbi kukkus, on vastav protsent vaid 29.“ Artiklite põhjal nähaksegi Euroopas moslemit tihti kui sisserändajat parema elujärje suunas ning harvem kui põgenikku poliitilise tagakiusu, relvakonfliktide või loodusõnnetuste eest. Tulemuseks on selgelt nähtav eurooplaste skepsis kõige suhtes, mis sisaldab immigratsiooni ja islamit. Levinud on suhtumine, et probleemid islamimaailmas on moslemite ning nende kultuuri ja usu enda tekitatud ning vähem nähakse selle taga objektiivseid geograafilisi või poliitilisi asjaolusid. Moslemeid kajastatakse süüdlaste, mitte kannatajatena – „Ise olete oma probleemides süüdi“ suhtumine on üha laiemalt levimas. Artiklite tonaalust jälgides tekib keskmise eestlase peas konstruktsioon, kus moslemit nähakse immigrandina, kelle riiki lubamisega kaasneb paratamatult ka konfliktide suurenemine ühiskonnas, kuna moslemid ongi kultuuriliselt konfliktsed ja meist mahajäänumad. Eestlaste ajaloolist kogemust ja immigratsiooniteemaga seotud taustsüsteemi arvestades (nn vene oht), on ilmselge, et kõigesse võõrapärasesse suhtutakse ülima ettevaatuse ja umbusuga ning see kangastub ka meie suhtumises moslemitesse. Ajakirjandus, selle asemel, et kajastada objektiivset tõde, kinnistab väljakujunenud stereotüüpe ning toidab vastavaid uskumusi.


Tallinn, 6/ 2012

Analüüs

Lk 5

KOKKUVÕTE

Kokkuvõttes tuleb tõdeda Eesti ajakirjanduse olulist tasakaalustamatust teemal moslemid ja islam. Enamus artikleid tõstavad esile konflikte ja vastuolusid islami sees ning moslemite ja teiste uskude vahel ning objektiivseid tasakaalustatud kajastusi islamimaailmas toimuvast praktiliselt ei ole. Valitud artiklite sisu ei pruugi olla faktiliselt väär, ent kogu kajastus on ühekülgne ning moslemite elu tutvustavad positiivsed uudised praktiliselt puuduvad. Samuti puuduvad artiklid moslemite elust Euroopas või Eestis. Miks on nad siia migreerunud? Millised olud valitsesid nende koduriigis? Kuidas nad ennast siin tunnevad? Mida nende arvates teha, et kogukondi omavahel paremini integreerida? Selliste küsimuste üle ei arutleta ning vastuseid nendele küsimustele ei leia. Vaatamata sellele, et kogu Euroopas ning Eestis tunnistatakse migratsiooni ning islami levikut väga suure probleemina, ei ole ajakirjandus, kui ühiskondliku debati eestvedaja, suutnud nimetatud teemas olulist diskussiooni käivitada. Nii kujunebki keskmise eestlase arusaam moslemist kui konflikti allikast ning laiapõhjaline ühiskondlik vastuseis riiki saabuvatele ja olemasolevatele moslemitele on selles osas isegi arusaadav. Tauno Suurkivi

KASUTATUD ALLIKAD Arvamusartiklid: http://arvamus.postimees.ee/663786/ronald-inglehart-inimesed-tahavad-olla-vabad/ http://arvamus.postimees.ee/671372/sigrid-koiv-kohe-sureme-valja/ http://arvamus.postimees.ee/689416/erik-mannik-araabia-kuum-aasta/ Uudised: http://www.postimees.ee/660106/rootsi-tuntud-karikaturisti-morva-plaaninud-antakse-kohtu-alla/ http://www.postimees.ee/661548/austraallasele-maarati-allahi-pilkamise-eest-500-piitsahoopi/ http://www.elu24.ee/667476/pakistanis-leiti-50-opilast-kooli-keldrisse-aheldatuna/ http://www.elu24.ee/668674/egiptuse-populaarsete-kuurortidega-on-lopp/ http://www.e24.ee/672492/eurooplased-sooviksid-migrantide-taaka-jagada/ http://www.postimees.ee/680310/islamistid-votsid-vastutuse-suuria-enesetapurunnakute-eest/ http://www.postimees.ee/680672/nigeeria-kirikus-toimus-jouluhommikul-plahvatus/ http://www.postimees.ee/683840/loppes-bosnia-14-kuu-pikkune-valitsuskriis/ http://www.postimees.ee/684918/nigeeria-kristlased-lubasid-kaitsta-kirikuid-islamistide-eest/ http://sport.postimees.ee/687082/sport-iraanis-nurgatagused-palved-ja-pisarad/ http://www.postimees.ee/688202/islamisekt-hoiatas-nigeeria-armeed-ja-kristlasi/ http://www.postimees.ee/689630/prantsuse-burkakeelu-alusel-on-trahvi-saanud-kuus-naist/

Fotol mošee Bhopalis (India)


Teiste Sõnadega Lk 6

Moslemite kajastamine

uudistes

Uuringus on kasutatud Delfi uudiste artikleid perioodil 09.06.2011-09.01.2012. Delfi ostingumootor andis vastuseks 27 artiklit. Neist 13 olid teemavälised, või teemat väga vähesel määral käsitlevat, ning 10 teemakohast uudist ja 2 arvamusartiklit. Analüüsi läbiviimiseks valitigi need 10 uudist ja 2 arvamusartiklit. Artikleid analüüsides kujunesid välja väga erinevad stereotüübid moslemitest. Enamik stereotüüpe, mis moslemeid kujutavad, tunduvad minule olevat negatiivse varjundiga. Kuid mitmetes artiklites suhtuti moslemitesse neutraalselt, ning üritati välja tuua asjaolu, et tegelikult kõik moslemid ei ole vaenulikud, agressiivsed ja lääne vastu meelestatud. Need omadused omistati pigem islami äärmus rühmitustele. Selleks, et paremini dekonstrueerida moslemite stereotüüpe, ning saada korralik ülevaade nende stereotüüpide esinemisest artiklite lõikes, märgistasin iga artikli kohta eraldi selles käsitletud teemadest välja joonistunud stereotüübid (Tabel 1), ning kandsin need tabelisse, mis annab ettekujutuse stereotüüpide omavahelisest esinemise sagedusest artiklite lõikes. Uurimustulemustele tuginedes võib võita, et peamised stereotüübid moslemite kohta on ikkagi pigem negatiivsed.

Tabel. Artiklites kajastatud stereotüüpide esinevus artiklite lõikes.

Tabelist joonistub selgelt välja, et kõige levinumad stereotüübid valimi hulgas kujutasid moslemeid vägivaldsete ja vaenutsejatena. Seda koguni 12 artiklist vastavalt siis 6 ja 7 korral. Väga paljudes artiklites kujutati moslemeid kui väga tugevalt usule pühendunud inimesi . Kõikidest artiklitest, mida analüüsiti, leidus ainult 1, kust võis selgelt välja lugeda positiivse kuvandiga stereotüübi. Selles artiklis kujutati moslemeid üldiselt rahumeelsetena, tuues sealjuures loomulikult välja, et see ei kehti erinevate äärmusrühmituste puhul. Väga huvitav fakt oli uurimustöö juures ka see, et mitmes artiklis pöörati tähelepanu moslemite puhul sellele, et nad tunnevad ennast maailmas rõhutute ja diskrimineeritutena. Näidetena võib siinjuures tuua USA, kus moslemid on julgeolekuorganite suurendatud tähelepanu all , ning samuti Euroopas, kus näiteks Prantsusmaal on neil keelatud oma kultuurile omase riietuse kandmine. Kui nüüd kogu uurimus kokku võtta, siis tuleb tunnistada, et üldiselt on moslemeid meie ajakirjanduses , või vähemalt Delfis viimase poole aasta jooksul kujutatud väga negatiivse varjundiga. Ilmselt see on väga ülekohtune nende rahumeelsete moslemite suhtes ja ülejäänud islamimaailma suhtes, kes vägivallatsemise ja vaenutsemisega ei tegele. Kuigi uurimustöö näitas, et peamiselt kujutatakse moslemeid vaenulike, vägivallatsejatena ja lääne vastu meelestatuna, siis minu arvamus on selline, et tegelikult on uudislood, mis moslemite negatiivset külge iseloomustavad , kirjutatud üksikute äärmusrühmituste käitumise kohta. Ja peamiselt moslemitest, kes elavad lääneriikides. Usun, et tavalised moslemid oma igapäevaelus ei ole vaenulikud ega vägivallatsejad, ning samuti mitte lääne vastu meelestatud. Kindlasti on suurema ja just negatiivse tähelepanu moslemitele toonud 10 aasta tagune kaksiktornide rünnak islami terroristide poolt. Ning kõike seda on värskendanud sõjad Iraagis, Afganistanis jne. Ka Eesti meedia huvi moslemite ja islami vastu on ilmselt kaudselt seotud nende sündmustega. On ju ka Eesti kaitsevägi esindatud Afganistanis, ning artiklid islami äärmuslaste vägivallatsemisest lähevad ka Eesti ajakirjanduses hästi kaubaks. Samuti on islami maailma vastu Eestis huvi tänu suurepärastele reisimisvõimalustele nendesse maadesse, kus alati ei pruugi lääne maailmast tulnud turistile kõige turvalisem olla, meenutades siinkohal eestlastest jalgrattureid, kes Liibanonis islami äärmuslaste poolt rööviti. Need ongi minu hinnangul põhjused, miks inimestel on huvi lugeda ja ajakirjanikel soov kirjutada neid kergelt negatiivselt kallutatud artikleid. Indrek Pung


Teiste Sõnadega Lk7

Islam Eestis

MIDA

Toomas Abiline. Islam Eestis. Huma 2008

LUGEDA?

Kaasaja globaliseeruvas maailmas kuuleme islamist üha rohkem. Sellest rikkast usulisest traditsioonist juhindub oma elus enamal või vähemal määral 1,2 miljardit inimest, neist ligi 4000 meie koduses Eestis. See raamat tutvustab islamit ning Eesti kontakte islamiga minevikust tänapäevani.

Nele Siplane Kätlin Hommik-Mrabte Islami viis tugisammast. 2010

Mina olen moslem. Randvelt Kirjastus 2012

Huda Khattab Mosleminaise käsiraamat (tõlge Airi Hunt)

Islam Eestis Eesti Islamiuuringute Keskus www.islam.ee E-mail: info@islam.ee //mina-ja-islam.blogspot.com

www.islam.pri.ee—põhjalik eestikeelne kodulehekülg islami kohta

Blogi, kuhu moslemid kirjutavad oma kogemustest, mõtetest ja elamustest.

Palju islamiusulisi on Eesti tatarlaste, aserbaidžaanlaste, kasahhide, usbekkide seas (vt. vastavad esindusorgansiatsioonid veebilehel www.etnoweb.ee)

MTÜ Eesti Aserbaidžaani Kultuuri Keskus Aydan www.azeri.ee E-mail: info@azeri.ee

Uudiskirja autorid Tauno Suurkivi Indrek Pung Sisekaitseakadeemia üliõpilased

Eesti Islami Kogudus Ülemmufti Ildar Muhhamedšin imam@islam.pri.ee


VARIA Kuidas õpetatakse Eesti noortele, et islamistid pole terroristid? Johanna Helin MTÜ Mondo juhatuse esimees

http://riigikaitse.lehed.ee/2011/09/01/kuidas-opetatakse-eesti-noortele-etislamistid-pole-terroristid/ TALLINNA ÜLIKOOLI MEEDIAGRUPI UUDISKIRI

Meedia annab tihti keerulistest teemadest ühekülgse pildi, millest tekivad stereotüübid. Kui Eestit külastasid õpetajad Afganistanist, küsis Pae gümnaasiumi õpetaja kohtumise eel õpilastelt, millisena nad Afganistani õpetajat ette kujutavad. Õpilased kirjeldasid seepeale Osama bin Ladenit. Noorte ettekujutus Afganistanist põhineb negatiivsetel uudistel, islamiusku seostatakse terrorismiga. MTÜ Mondo Maailmahariduskeskus on üks neist organisatsioonidest, kes aitavad maailmaharidust Eesti koolide õpilasteni viia. Põhjalikum teiste kultuuridega tutvumine aitab kujundada õpilaste arusaamu sallivamaks ja vähendada tundmatu ning võõraga seonduvaid hirme. Otseühendus noortega teisel pool maakera aitab mõista erinevaid seisukohti ja seda, kuidas on meie mõttemall seotud meie kultuuritaustaga.

www.inotherwords-project.eu

Järgmises uudiskirjas vaatleme stereotüüpe ja vaenunimesid

TLU_newsletter_no6