Issuu on Google+

TALLINNA ÜLIKOOLI MEEDIAGRUPI UUDISKIRI “Teiste sõnadega“ projekti rahastab Euroopa Komisjoni õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraat

Tallinn, 15/ 2013

Sisukord

Uudiskirja sisu lühitutvustus

1

Eksperdi hinnang: diskrimineerimise osas on teadlikkus madal

2

Eurobaromeeter: uuringu tulemused

3-6

Twitter ja vihakõne?

7

Eesti on soolise võrdõiguslikkuse tabelis 60. kohal

8

Teiste Sõnadega UUDISKIRI Vähemuste diskrimineerimise tajumine ühiskonnas

Selles uudiskirjas tutvustame kõige viimast Eurobaromeetri uuringut “Diskrimineerimine Euroopa Liidus 2012.aastal”. Küsitlus toimus 2012.aasta juunis ning küsitleti 1005 inimest Eestis (Euroliidus kokku üle 26 000 inimese). Toome ära peamised tulemused, võrreldes Eesti vastuseid Euroopa Liidu keskmisega. В этой новостной рассылке мы предлагаем вам ознакомиться с результатами последнего исследования Евробарометра, согласно которым жители Эстонии считают распространение большинства форм дискриминации в стране более низким, чем в среднем по Евросоюзу. А также приводим комментарий руководителя проекта при Институте права Таллиннского технического университета Кари Кяспера.

“Kui me kaotame õiguse olla erinevad, siis me kaotame privileegi olla vaba” Charles Evans Hughes

«Как только мы утратим право быть разными, мы утратим привилегию быть свободными» Чарльз Эванс Хьюз

Foto: http://www.eesti90.ee


Teiste Sõnadega UUDISKIRI Tallinn, 15/ 2013

UUDISKIRI

Lk. 2

Eksperdi hinnang / Мнение эксперта Diskrimineerimise osas on teadlikkus madal Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse instituudi projektijuhi Kari Käsperi hinnangul on Eestis diskrimineerimise osas teadlikkus madal. «Suur osa diskrimineerimisest on Eestis senini peidus, diskrimineerimise ohvrid ei julge või taha sellest teada anda,» ütles Käsper BNSile kommenteerides Eurobaromeetri uuringut, mille kohaselt peavad Eesti inimesed enamikku diskrimineerimise vormidest vähem levinuks kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Uudiskiri avaldatakse kord kuus kõigi partnerite poolt: Jaen y Almeria (Hispaania), Mantova (Itaalia), Mortagua (Portugal), Marseille (Prantsusmaal), Timisoara (Rumeenia), Tallinn (Eesti) Euroopa Komisjoni rahalisel toel. Eesti väljaanne on tehtud Tallinna ülikoolis

«Näiteks transsooliste inimeste olukord ei ole nende esindajate sõnul kuigi hea: neil on väga suuri probleeme nii tööturul kui ka väljaspool seda. Samas näitab uuring, et vaid 22 protsenti Eesti inimestest arvab, et sooidentiteedi põhjal siin inimesi diskrimineeritakse, samal ajal kui Soomes on see protsent 51 ja ELi keskmine 45 protsenti,» lisas Käsper. Inimeste hoiakute kohta annab Käsperi hinnangul paremat infot küsimus, kui mugavalt või ebamugavalt tunneksid ennast inimesed kui kõige kõrgemat poliitilist valitavat ametikohta täidaks mõne vähemuse esindaja. «Sellest selgub, et ELi keskmisest vähem soovitakse Eestis jätkuvalt näha riigi juhina vähemusrahvusest inimest, geid, lesbit või biseksuaalset inimest, puuetega inimest või transsoolist inimest,» sõnas Käsper. «Samal ajal on näha, et mugavustunne naiste, noorte ja vanemate inimeste ning vähemuses oleva usu esindajate suhtes on Euroopa keskmisega sarnasel tasemel,» tõdes Käsper. «Paraku ei ole ühtegi näitajat, kus Eesti oleks Euroopas võrdõiguslikkuse mõttes esirinnas,» sõnas Käsper. «Uuringu kohta üldiselt tahaksin välja tuua, et 80 protsenti Eesti elanikest toetab töötajate ja tööandjate koolitamist mitmekesisuse teemadel. Sellega on TTÜ õiguse instituut sellel kuul ka alustanud, korraldades Eesti esimese mitmekesisuse kokkuleppe sõlmimise ning pakkudes ettevõtetele koolitusi ning võimalust kogemusi vahetada,» selgitas Käsper. Peale vanuselise diskrimineerimise peavad Eesti inimesed Eurobaromeetri uuringu kohaselt kõiki teisi diskrimineerimise liike vähem levinuks kui EL-is keskmiselt, kuid uuringust ei nähtu, mis on selle täpne põh-

Meediagrupp ei vastuta arvamuste eest, mida selles uudiskirjas väljendavad autorid

В Эстонии относительно низок уровень осведомленности общества по части дискриминации В Эстонии уровень осведомленности по вопросам дискриминации является низким, считает руководитель проекта при Институте права Таллиннского технического университета Кари Кяспер. "Большая часть дискриминации в Эстонии по-прежнему остается в тени, жертвы дискриминации боятся или не хотят сообщать о ней", - сказал Кяспер BNS, комментируя результаты исследования Евробарометра, согласно которым жители Эстонии считают распространение большинства форм дискриминации более низким, чем в среднем по Евросоюзу.

§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse

"К примеру, положение транссексуалов, по словам их представителей, не является удовлетворительным: у них очень большие проблемы как на рынке труда, так и вне его", отметил он.

seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on

По словам Кяспера, отношение людей к дискриминации лучше всего помог бы понять их ответ на вопрос, насколько удобно или неудобно они чувствовали бы себя, если бы наивысший выборный пост занял представитель какого-либо меньшинства.

seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. (Eesti Vabariigi Põhiseadus 1992)

В исследовании "Дискриминация в ЕС в 2012 году", которое проводилось со 2 по 17 июня, приняли участие 26 622 человека, в Эстонии были опрошены 1005 человек.


Eurobaromeeter

Tallinn, 15/ 2013 Lk 3

Eesti inimesed peavad Eestis levinuimaks diskrimineerimise vormiks vanuselist diskrimineerimist, selgub värskest Eurobaromeetri uuringust. Diskrimineerimist asjaolul, et inimene on vanem kui 55 aastat, peab Eestis levinuks 55 protsenti uuringus osalenuist. Euroopa Liidus (EL) keskmiselt peab seda diskrimineerimise vormi levinuimaks 45 protsenti vastanuist. Vanuselisele diskrimineerimisele järgneb Eestis puuetega inimeste diskrimineerimine, mida peab levinuks 48 protsenti küsitletutest. ELis keskmiselt on sama näitaja 46 protsenti. Kolmanda diskrimineerimise tüübina nimetasid Eesti vastajad diskrimineerimist rahvusliku päritolu tõttu, mida nimetas 37 protsenti küsitletutest. ELis keskmiselt oli see diskrimineerimise tüüp 56 protsendiga vastanute hinnangul levinuim. ELi keskmisest vähem levinuks peavad Eesti inimesed ka diskrimineerimist seksuaalse orientatsiooni tõttu, mida Eestis pidas levinuks 32 protsenti vastanuist. ELis keskmiselt ulatus sama näitaja 46 protsendini. Soolise diskrimineerimise osas oli Eesti inimeste arvamus sarnane ELi keskmisega. Levinuks pidas soolist diskrimineerimist Eestis 30 ja ELis keskmiselt 31 protsenti.


Tallinn, 15/ 2013

Lk4

Eurobaromeeter Kuuendal kohal oli Eestis diskrimineerimise tüüpide seas diskrimineerimine soolise identiteedi tõttu, ehk selle tõttu et inimene on vahetanud sugu või on transseksuaal. Seda diskrimineerimise liiki pidas Eestis levinuks 22 protsenti küsitluses osalenuist, samal ajal kui ELis oli sama näitaja sarnaselt vanuselise diskrimineerimisega 45 protsenti. Diskrimineerimine asjaolul, et inimene on noorem kui 30 aastat, on levinud 15 protsendi Eesti ja 18 protsendi ELi inimeste arvates. Kõige vähem levinuks pidasid Eesti inimesed diskrimineerimist usu või tõekspidamiste tõttu. Seda nimetas levinuks 14 protsenti Eesti ja 39 protsenti ELi inimestest.


Tallinn, 15/ 2013 Lk 5

Eurobaromeeter

Diskrimineerimise või väärkohtlemise ohvriks sattununa teab oma õigusi 30% Eesti kodanikest. Euroopa Liidus on oma õigustest teadlikud 37% kodanikest.


Teiste Sõnadega Lk 6

Tallinn, 15/ 2013

Eurobaromeeter

Romide ehk mustlaste suhtes tunnevad eestlased veidi vähem ebamugavustunnet kui Euroopa Liidu kodanikud keskmiselt (36 protsenti tunneks end mugavalt, kui oma lastel oleks romidest koolikaaslased, Euroopas tunneks end mugavalt 31 protsenti). Tunduvalt vähem tajuvad Eesti inimesed romade diskrimineerimise ohtu: 57 protsenti eestlasi (75 protsenti inimesi Euroopa Liidus) nõustub väitega, et roma rahvusest inimesed on diskrimineerimise ohu all, selle väitega ei nõustu 32 protsenti inimesi Eestis ning vaid 18 protsenti inimesi Euroopa Liidus. “Roma rahvusest inimeste parem integreerimine oleks ühiskonnale kasulik.”—sellega nõustuvad pooled vastajad Eestis ning enam kui pooled Euroopa Liidus. Selle väitega mittenõustujate osakaal on Eestis veidi suurem (37 protsenti) kui Euroopa Liidus keskmiselt (33 protsenti).


Teiste Sõnadega

Tallinn, 15/ 2013

Twitter ja vihakõne ? / Twitter и разжигание розни?

Lk7

Najat Belkacem-Vallaud Foto: EMMANUEL DUNAND, AFP/Scanpix

Prantsuse minister tahab rassismi ja homofoobia Twitteris tsenseerida 03. jaanuar 2013 Delfi Pärast seda kui teema #SiMonFilsEstGay („Kui mu poeg on gei“) oli mitu päeva Prantsusmaa Twitteris trenditeema, teatas naiste õiguste minister Najat Belkacem-Vallaud, et Twitter peaks hakkama vihakõnet tsenseerima. Belkacem-Vallaud väitis ajalehes Le Monde kirjutatud artiklis, et selline vihakõne on Prantsusmaa seadustega keelatud, vahendab Mashable.com. Homofoobne trenditeema ei olnud Belkacem-Vallaud' sõnul üksikjuhtum. Viimase kahe kuu jooksul on trendiks olnud sellised antisemiitlikud ja rassistlikud teemad nagu #unjuifmort („surnud juut“), #unbonjuif („hea juut“) ja #SiMaFilleRamèneUnNoir („Kui mu tütar toob koju musta“)..„Ajal, kui valitsus võtab kasutusele tegevusplaani vägivalla ja diskrimineerimise vastu seksuaalse orientatsiooni või sooidentiteedi pärast, tahan mina, ilma igasuguseid õiguslikke samme kavandamata, kutsuda Twitterit üles vastutustundele, nii et ta võiks aidata kaasa sellise väärkäitumise ennetamisele ja ärahoidmisele,“ kirjutas BelkacemVallaud. Ta lisas, et väljendusvabadust ei tohi kasutada karistamatult, sest homofoobia ja rassism võivad kiiresti viia vägivallani. Homoseksuaalsed lapsed satuvad ohtu, kui sellised arutelud levivad internetis ilma piiranguteta.Minister peaks ette teadma, et tema ministeeriumi ees seisev ülesanne ei saa olla kerge. Teema #unbonjuif puhul nõudsid Prantsusmaa juudiorganisatsioonid Twitterilt antisemiitliku sisu eemaldamist. Twitter keeldus alguses, kuid lõpuks siiski tegi seda, kuid ilma kommentaarideta, ning teatas uudisteagentuurile AFP, et see ei olnud sisu modereerimine. Oma abilehel hoiatab Twitter: „Kui me avastame, et sisu võib olla vastuolus meie kasutamistingimustega, uurime me iga juhtumit, et reageerida vastavalt abilehel kirjeldatud protseduuridele.“ Samas tuletab Twitter ka väga tihti meelde, eriti abilehel, et on sisupakkuja, mitte -vahendaja. Seetõttu ei sekku ta vaidlustesse isikute vahel ning ei ole võimeline andma ilma kohtukutseta mingit informatsiooni süüdistatava konto kohta. Twitter ei kustuta sisu, vaid muudab ligipääsmatuks konto, kui sellest on teatanud mõni kasutaja või organisatsioon ja kui Twitter otsustab, et sisu on solvav..„Ma tean väga hästi, et vabaduse vaim on sotsiaalvõrgustiku tegevuse südames,“ kirjutas minister, avaldades samas lootust astuda dialoogi, et arutada meetmeid, mida võidaks tarvitusele võtta, et Twitter jääks universaalseks progressile kaasaaitajaks, oleks ideedevahetuse ja üksmeele teenistuses, mitte ei oleks rassiviha, ksenofoobia ja homofoobia propageerimise tööriist.

К проблеме социальных сетей: Как избежать разжигания ненависти и межнациональной розни? По материалам информационного портала NEWSRU.co.il В четверг, 24 января 2013 года Суд большой инстанции Парижа обязал руководство французской платформы социальной сети Twitter предоставлять информацию об авторах расистских и антисемитских сообщений, публикуемых в миниблогах, сообщает Les Echos. Такая информация позволит привлечь к суду лиц, виновных в пропаганде расизма и ненависти, а также станет эффективной "профилактической" мерой по борьбе с теми, кто считает интернет "территорией вседозволенности". Напомним, что осенью 2012 года французский сегмент социальной сети Twitter стал местом проявления религиозной и расовой ненависти. В частности, в октябре особой популярностью пользовался хэштег #unbonjuif ("хороший еврей"). Авторы постов с этим хэштегом упражнялись в остроумии, пересказывая известные еврейские анекдоты. Ряд французских еврейских и антирасистских организаций выразили свое возмущение антисемитскими высказываниями, наводнившими социальную сеть Twitter, сообщает France24. Совет еврейских институтов Франции (Crif) уже заявил, что намерен судиться с авторами антисемитских “твитов”. В начале октября компания Topsy провела анализ хэштегов социальной сети Twitter, выявив неожиданную “популярность” свастики. К трем свастикам, дополненным “решеткой”, систематически прибегают пользователи разных стран: в частности, как показало исследование, только 7 октября этот знак был использован в Twitter 63.537 раз. Авторы большинства сообщений, отмеченных свастиками, выражают свои откровенно антисемитские или расистские взгляды и не скрывают своего одобрения, когда речь идет о нацизме или преступлениях против человечности. Хэштег (слово или словосочетание с “решеткой”, служащее для выделения тем или общественных дискуссий в Twitter. Система хэштегов позволяет пользователям быстро найти все сообщения на определенную тему. В начале января в Twitter появился новый хэштег #SiJetaisNazi ("Если б я был нацистом"). Обеспокоенная этими явлениями, министр по правам женщин Франции Нажа Белькасем-Валло объявила о начале консультаций с представителями гражданского общества о способах предотвращения проявлений расизма, антисемитизма и гомофобии в соцсетях. Союз еврейских студентов Франции (UEJF) и еще три правозащитные организации попросили руководство сети Twitter убрать ряд антисемитских сообщений в стиле "хороший еврей – мертвый еврей". Однако адвокат Александр Нери, представляющий интересы Twitter, заявил в ответ, что лишь американские судьи вправе выдвигать такие требования. Получив отказ, UEJF подал на Twitter в суд, потребовав принудить сеть раскрыть информацию об авторах антисемитских текстов.


Tallinn, 15/ 2013

VARIA

Lk8

INFO / Информация www.inotherwords-

Eesti on soolise võrdõiguslikkuse tabelis 60. kohal Tuuli Jõesaar’e artikli “Raport: Eestis on soolise võrdsuse seis halvem kui Ugandas” materjalil (Eesti Päevaleht, 02. november 2012) Maailma majandusfoorumi (WEF) koostatav maailma riikide soolise võrdsuse raport koondab andmeid 135 riigi kohta ja Eesti on tänavu 60. kohal. Kohad selguvad nelja näitaja põhjal: võrreldakse naiste ja meeste olukorda hariduses, tervises, majanduselus ja poliitikas. Eesti on liikunud tabelis vähikäigul. Tunamullu oli Eesti 47. kohal, mullu 52. ja tänavu siis 60. Esimest korda võrreldi riike 2006. aastal, siis oli Eesti 29. kohal. Esikohal on Island (oli ka mullu), järgnevad Soome, Norra, Rootsi, Iirimaa, Uus-Meremaa, Taani ja Filipiinid. Tabeli lõpus on Jeemen, Pakistan ja Tšaad. Tabeli esikohti hoiavad nagu ikka Skandinaavia maad ja teised jõukad Euroopa riigid, kuid Eesti positsioon on eriti kehv, sest meist paremas seisus on isegi Uganda, Burundi ja Mongoolia, rääkimata naabritest Lätist, Leedust ja Venemaast. Veelgi kurvem – ja üllatavam – on see, et Eesti on tabelis iga aastaga järjest tahapoole nihkunud. 2006. aastal, kui WEF iga-aastast raportit koostama hakkas, oli Eesti 29. kohal. Sealt edasi oleme ainult langenud: 2008. aastal 37. kohale, 2010. aastal 47. kohale ja tänavu siis juba 60. kohale. Peale majandusliku aspekti vaatleb raport riike ka poliitilisest, hariduslikust ja tervise seisukohast. Pingerida luuakse selle järgi, kus eri sugude esindajatele võrdsemalt hüvesid jagatakse ja võimalusi antakse. Eesti on teiste riikidega võrreldes palkade poolest viimaste seas, peale selle on meie näitajad langenud ka alg- ja keskhariduse puhul. See-eest on meil head näitajad naiste suures tööhõives, lausa esikoht kuulub meile aga kutse- ja tehniliste töötajate soolise võrdsuse tabelis. Kokkuvõtteks: meie naised käivad meestega võrdselt tööl ning on meestega võrdselt haritud ja oskuslikud, aga palka saavad meestest oluliselt vähem. Kuid kas Eesti on soolise võrdsuse puhul tõepoolest kehvemas seisus

kui puruvaesed Aafrika riigid, mis meid tabeli järgi justkui edestaksid? Nii sotsiaalministeeriumi kui ka Praxise analüütikud kinnitavad, et nii hull meie olukord ei ole, sest arvesse tuleb võtta hulka tegureid.

Эстония заняла 60 место в мировом рейтинге равноправия полов По материалам новостного портала ERR

http://rus.err.ee Опубликовано: 25.10.2012 Составленный Всемирным экономическим форумом (ВЭФ) индекс равноправия полов (The Global Gender Gap Index) отводит Эстонии 60 место среди 135 стран, причем место Эстонии постоянно опускается в ежегодно публикуемом с 2006 года рейтинге. Рассчитывая индекс равноправия полов, аналитики ВЭФ сравнили возможности, которыми обладают мужчины и женщины в 135 странах, по четырем основным показателям: участие в экономической жизни и продвижение по службе, доступ к образованию, представительство в политике и состояние здоровья. На этот раз рейтинг третий раз подряд возглавила Исландия. Финляндия и Норвегия разместились на второй и третьей строчках. В первую десятку вошли также Швеция, Ирландия, Новая Зеландия, Дания, Филиппины, Никарагуа и Швейцария, передает ИТАР-ТАСС. При детальном рассмотрении, Эстония включена в состав стран с высоким доходом, а Латвия, Литва и Россия — в число стран с доходами выше среднего уровня, передает ERR Uudised. В рейтинге Латвия занимает 15 место, Литва — 34, а Россия — 59, непосредственно перед Эстонией. По сравнению с 2011 годом, Эстония опустилась в рейтинге на восемь мест. «Показатели Эстонии снизились как в части сравнения зарплат, так и в части получения начального и среднего образования. Несмотря на это, Эстония — лучшая страна в части специалистов и технического персонала», – говорится в докладе, передает ERR Uudised. Новой страной, пробившейся в группу лидеров, стала Никарагуа, прибавившая сразу 18 позиций по сравнению с прошлогодним рейтингом. Это стало возможно за счет увеличения представительства женщин в парламенте с 21 до 40 процентов, и в правительстве – с 38 до 46 процентов. Казахстан занял 31 место, Молдавия – 45, Киргизия – 54, Украина – 64, Грузия – 85. Последние пять строчек рейтинга из 135 стран заняли Саудовская Аравия, Сирия, Чад, Пакистан и Йемен.


In other words project Newsletter