Page 99

V Eesti romad ehk mustlased Maaris Raudsepp, Triin Roosalu

5.1. Mustlased Eestis: taustinfo13 Romad on Eestis suhteliselt väikesearvuline rahvusgrupp. Kultuurilis-ajaloolistel põhjustel on neil kui minevikus tagakiusatud ja tõrjutud vähemusel eristaatus: Euroopa Liit on romad kuulutanud erilise tähelepanu all olevaks rahvuseks Euroopas. Aastateks 2005–2015 on Euroopa Liidus on välja kuulutatud romade kaasamise kümneaastak. Eestisse jõudsid mustlased samal ajal kui mujalegi põhjapoolsesse Euroopasse, esimene märge on neist Tallinnas aastast 1533. Eesti mustlased jagunevad keelemurde alusel kolme alarühma: Läti, Vene ja Eesti ehk Laiuse valla mustlased. Vanim neist, Laiuse mustlaste grupp kuulub oma päritolult Soomest ja Rootsist sisserännanud mustlaste hulka, kelle sisseränne algas juba 17. sajandil. Teine ja suurim rühmitus oli Läti mustlased, kelle sisseränne Eestisse algas 19. sajandil. Lisaks eksisteeris ka väiksem Vene mustlaste kogukond (Narva ümbruses, Peipsi ääres ja Kagu-Eestis). Enne II maailmasõda elas Eestis kokku 743 poolpaikset ja hinnanguliselt 2000 rändlevat mustlast. Teise maailmasõja ajal hävitati natside genotsiidi käigus üle 90% Eestis elanud mustlaste kogukonnast. Täielikult hääbus Laiuse mustlaste keelemurre. Sõja järel asusid Eestis sõja üleelanud mustlaste kõrvale Vene Föderatsiooniga liidetud Petserimaa ja Läti mustlased, taastuva keelekogukonnaga lõimus sõjajärgsel perioodil mustlasi ka NSV Liidu kaugematest regioonidest. Mustlaste arv ei ole ametlikult siiski sõjaeelset taset ületanud (Eesti regionaal- ja vähemuskeelte liit). Statistikaameti andmetel elas seisuga 29.04.2013 Eestis 482 mustlast14 (0,04% Eesti rahvastikust). Euroopa Nõukogu hinnangul elab Eestis 1250 romat (0,1% rahvastikust) (European Commission 2012). Eestis on mustlasi suhteliselt vähe uuritud. Keeleteaduslikust perspektiivist on Eesti mustlasi sõjaeelsel ajal uurinud Paul Ariste (Ariste 2012) ja tänapäeval Anette Ross (Ross 2013), etnoloogilisest perspektiivist Eeva-Liisa Roht (Roht 2011), sotsioloogilisest perspektiivist saab mainida vaid Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudis tehtud uurimust (Tali jt 2007) ning 2013. aastal esimesel poolel Tartu Ülikoolis sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika eriala sotsiaalprobleemide magistriseminari käigus Judit 13 Käesolevas peatükis kasutatakse nimetusi mustlane ja roma sünonüümidena. Ehkki Euroopa Nõukogu on juba 1990. aastatest soovitanud kasutada sõna roma, ei oma sõna mustlane eesti keeles halvustavat tähendusvarjundit ning võiks jääda edaspidigi kasutusele, nagu ta on olnud sajandeid. Oluline on tähele panna, et enne kui normeerida selle etnonüümi muutmist, peaks mustlaste endi arvamust küsima ja kuulda võtma. Selle uurimuse käigus kohatud Eesti mustlased ei pea vajalikuks sõnast mustlane loobumist ja selle asendamist terminiga roma. 14 Eesti Statistika Kvartalikiri 2012/4 väljaandes on kirjas, et mustlased olid 2011. a rahvaloendusel alakaetud rühm ja hinnanguliselt ligi 15% jäi loendamata. Romade täpne loendamine on problemaatiline kõikjal maailmas. Diskrimineerimise kartuses varjavad paljud romad ametlike loenduste korral oma rahvust. Segaperedest pärit romad ei pruugi end enam mustlasena määratleda.

Profile for Natalja Kitam

Lõimumisvaldkonna sotsiaalsete gruppide uuring ( Tallinna Ülikool, RASI, 2013 a.)  

LÕIMUMISVALDKONNA SOTSIAALSETE GRUPPIDE UURING Uuringu raport Projekti on toetanud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond,...

Lõimumisvaldkonna sotsiaalsete gruppide uuring ( Tallinna Ülikool, RASI, 2013 a.)  

LÕIMUMISVALDKONNA SOTSIAALSETE GRUPPIDE UURING Uuringu raport Projekti on toetanud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond,...

Advertisement

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded