Page 106

Eesti romad ehk mustlased poolt. Näiteks 2010. aastal valmis Vahur Laiapea film „Mustlase missioon” ja praegu valmistatakse ette Valga muuseumi näitust, kus püütakse ühiskonnale tutvustada mustlaste elulaadi ja kultuuritraditsioone (Haas & Purre 2013).

5.5.6. Kogukondlik elulaad ja mentaalsus Eesti mustlasi iseloomustab elav pärimuskultuur, suuliselt edasiantav traditsioon. Selles mõttes on nad erinevad kõigist teistest Eestis elavatest vähemustest (sarnanevad vaid setudega) ja see seab omapärase barjääri muu ühiskonnaga suhestumisel. Mustlastega kokkupuutuvatel ametnikel (õpetajad, sotsiaaltöötajad jm) ei ole piisavaid teadmisi mustlaste elulaadi ja traditsioonide kohta. Oskamatus romadega suhelda tuleneb teadmatusest mitmest roma kultuuritraditsiooni eripärast, mis on erinevad ning isegi vastandlikud muule ühiskonnale omasest läänelikust elulaadist ja individualistlikest väärtustest (vt. Tali jt 2007, Roht 2011, Strömpl jt 2013). Kogukondlikud traditsioonid ühelt poolt reguleerivad ja piiravad inimeste käitumist, teiselt poolt aga annab kogukondlik toetus kindluse ja eneseväärikuse, võimaldades üle olla kohati esinevast sallimatusest ja vaenulikust suhtumisest. Tuleb rõhutada, et kogukondlik elulaad on säilinud vähem haritud mustlaste seas. Edukad ja haritud mustlased kalduvad kogukonnast eemalduma. Põhjused vajavad siin lähemat uurimist, kuid võib oletada, et osaliselt toimub eemaldumine kogukonna algatusel seoses kogukonna hirmuga assimileerivate hoiakute pealetungi ees, ent osaliselt ka eemalduja soovist vabaneda kogukonda saatvatest stereotüüpidest.

5.5.7. Tööpuudus ja vaesus Mustlaste seas on väga suur mittetöötavate inimeste osakaal. Ühe respondendi sõnade järgi on 90% mustlastest eri põhjustel tööta. 2011. aasta rahvaloenduse põhjal on vaid 16% kõigist mustlastest tööga hõivatud (IBS 2013).16 Intervjuudes tõdetakse, et mustlased ei saa tööturul konkureerida, sest neid ei võeta rahvuse tõttu tööle. Töö otsingul on paljud mustlased sunnitud Eestist lahkuma. Töötusega kaasnevad negatiivsed tagajärjed: töötud mustlased elavad vaesuses, halbades elamistingimustes, mis mõjutab kahjulikult laste arengut. Igapäevaste murede kõrval jäävad kultuur ja haridus tagaplaanile. Eriti ohustatud on sellises olukorras lapsed, keda peaks esmajoones kaitsma. Vaeseid mustlaslapsi kiusatakse koolis, paljud on sunnitud kooli lõpetamata minema perekonnale leiba teenima. Viletsuses elades kaob lootus, ei püüeldagi enam kuhugi, valitseb passiivsus. Tekib surnud ring, millest ei saa välja ilma toeta. Etnoloogiline uurimus on tuvastanud, et kõige raskem olukord on Valgas: mustlaste seas valitseb vaesus, väheharitud mustlased ei ole sotsiaalselt informeeritud, neil jääb vajaka üldistest teadmistest. Kogukond on harjunud üksteist aitama, aga majanduskriisiga on vähenenud ka kogukonna suutlikkus abistada (Haas & Purre 2013). Samas, majanduslikku vaesust tajutakse üldise probleemina ka väljapool mustlaste kogukonda. Leitakse, et ka lõimumiskava peaks tähelepanu pöörama üldisele elukvaliteedile, inimeste hakkamasaamisele.

5.5.8. Mustlaslaste haridusprobleemid Eesti romade hariduse kohta on avaldatud suhteliselt vähe uurimusi. Samuti ei avalda Eesti Statistikaamet andmeid hariduse valdkonnas mustlaste kui rahvuse kohta eraldi. Haridus- ja Teadusministeerium eristab õpilasi vaid kodukeele, mitte rahvuse alusel. Ülevaate saamiseks on uurijad (Valdmaa 2004) tuginenud intervjuudele õppeasutuste juhtide ja mustlaskogukonna endaga. Uurimuses Eesti romade hariduse omandamise kohta (Lutt 2009) koguti Tartumaal, Valgamaal, Võrumaal ja Raplamaal andmeid 88-lt alla 16 Kõrget mitteaktiivsust ja töötust saab põhjendada nii nende puuduliku haridusega kui ka geograafilise paiknemisega piirkondades (peamiselt Lõuna-Eestis, Valgas ja Ida-Virumaal, Narvas), kus töötus on kõrge. Siiski, põhjalike järelduste tegemiseks romade olukorrast tööturul on vajalikud edasised uuringud, et selgitada välja kõrge töötuse ja mitteaktiivsuse otsesed põhjused (IBS 2013).

105

Profile for Natalja Kitam

Lõimumisvaldkonna sotsiaalsete gruppide uuring ( Tallinna Ülikool, RASI, 2013 a.)  

LÕIMUMISVALDKONNA SOTSIAALSETE GRUPPIDE UURING Uuringu raport Projekti on toetanud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond,...

Lõimumisvaldkonna sotsiaalsete gruppide uuring ( Tallinna Ülikool, RASI, 2013 a.)  

LÕIMUMISVALDKONNA SOTSIAALSETE GRUPPIDE UURING Uuringu raport Projekti on toetanud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond,...

Advertisement

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded