Issuu on Google+

Kontaktandmed: Tartu Ülikooli Narva Kolledz

Märts 2012

Kerese 14, 20304 Narva Tel.: 35 60608 Faks: 35 61911 college@narva.ut.ee http://www.narva.ut.ee

Tiitli «Miss Narva Kolledž 2012» sai Irina Tupanogova 23. veebruaril toimus konkurss “Miss Narva Kolledž 2012”, mis oli mitte ainult talvehooaja lõpupidu, vaid ka suurepärane kingitus kõikidele meestele. Neiud pidid osalema neljas voorus: “Visiitkaart”, suvehooaja riietekollektsiooni demonstreerimine, tantsu-

“Esimene printsess” ja “Miss Naeratus” – Karina Mastakova

“Teine printsess” ja “Miss Ovatsioon” – Jekaterina Veber

konkurss, ja õhtukleitide defi lee ning küsimused, mida esitasid žurii liikmed. Pärast žurii koosolekut, kuulutati välja nominatsioonid: “Miss Ainulaadsus” – Tatjana Purovets “Miss Elegantsus” – Viktoria Vakujeva “Miss Sümpaatia” – Na“Miss Narva Kolledž” talia Netsel ja “Miss Graatsia” – Üliõpilasesindus Irina Tupanogova

Õnnitleme rahvusvahelise naistepäeva puhul! Ilmtingimata kõik ootavad kevade tulekut. Märtsikuu – on suurepärane ajend alustada midagi uut ja head. Märtsis me püüame iga oodatud päikesekiiri. Just märtsis me tähistame 8. märtsi ehk rahvusvahelist naistepäeva. Juba ammudest aegadest naine, keda õnnistasid luuletajad, oli elu sümbol, ilu ja innustuse allikas. Innustus ongi see, mis on millegi oivalise

aluseks. Kõik oivaline, gratsiline ongi naine. Üliõpilasesindus hea meelega õnnitleb meie kolledži neiusid, naisi naistepäeva puhul! Las ei hülga teid kunagi lähedaste armastus ja toetus, kinkigu teile palju lilli ja laulgu teile palju laule! Las mehed teevad niimoodi, et muusika ja lilled ümbritsetaks teid kogu elu! Üliõpilasesindus


2

Märts 2012

l Saame tuttavaks! Olga Orehhova Inglise keele assistent Narva kolledžis a. 2007.a.

3 fakti enda kohta, mida iseloomustavad Teid õppejõuna.

Püüan alati mitmekesistada oma tunde ja teha õppetöö nii üliõpilaste kui ka enda jaoks põnevamaks ja rutiinivabaks. Teisest küljest, väärtustan süsteemsust ja korda kuid kahjuks mitte alati ei õnnestu mul seda saavutada. Rõõmustan väga, kui üliõpilased on minu tundidest midagi juurde õppinud ja hea hinde saanud, samas üliõpilaste halvad tulemused teevad mind kurvaks.

Missugust raamatut Teie soovitaksite üliõpilastele lugemiseks?

Soovitaks, näiteks, pöörduda tagasi kirjanduse koolitundides läbitud teoste juurde – selle juurde, mille jaoks või mille vastu paljudel ei olnud kooliajal aega või huvi. Taasavastades neid raamatuid oma praeguse kogemuse pinnalt, kindlasti leiate paljud neist tähendusrikateks ja huvitavateks. Kevade alguse puhul soovitan lugeda ka kuulsa saksa psühhoanalüütiku ja filosoofi Erich Fromm’i raamatut „Armastuse kunst“ (The Art of Loving: An Enquiry into the Nature of Love), mis aitab paljut ümber mõtestada.

Missugune on Teie arvates

ideaalne tudeng? Kas neid on?

Ideaal on ehk liiga pretensioonikas sõna, aga mina sooviks, et üliõpilased oleksid teadlikud, kus ja milleks nad parajasti on ning tunneksid huvi enda enesearengu vastu ja ka vastutust selle eest, ning olek-

Teie elumoto.

Anastassia Klišina 2011. aastal lõpetas Sillamäe Astangu kooli 2011. aastal astus Narva kolledžisse eriala „Humanitaarained mitmekeelses koolis“ esimesele kursusele

tähendab iseseisev elu, leidsin palju uusi sõpru. Paar kuud pärast õpingute algust sain ma üliõpilasesinduse liikmeks. Mul on väga hea meel, et ma saan teha midagi head selle koha jaoks, kus ma veedan suuremat osa oma ajast.

3 fakti endast

Ma olen elurõõmus, aktiivne inimene ja hea suhtleja.

Sinu hobid

Lapsest saadik mulle alati meeldis 2 asja: tantsimine ja joonistamine. Ma tegelesin erinevate tantsustiilidega. Lõpuks lõin oma tantsurühma, kus olin juhataja kahe aasta jooksul. Kahjuks see on juba minevikus. Praegu ma mängin jalgpalli ja jätkan joonistamist.

Missugune on sinu tudengielu Narva kolledžis?

Narvasse tulek ja sisseastumine kolledžisse muutis minu elu täiesti. Siin ma sain aru, mida

Alates 12. märtsist kuni 16. märtsini on linnaelanikel võimalik terve nädala jooksul kella 9.00 kuni 16.00 Eesti Kodu Narvas kab 118 saada individuaalset ja laialdast konsultatsiooni Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse eesti keele tasemeeksamite kohta. Tutvustatakse eesti keele tasemeeksamite struktuuri, eksamite korraldusliku poolt.

sid enda suhtes ka nõudlikud (ikka mõistuse piires).

Samuti jagatakse informatsiooni kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja, kes terviseseisundi tõttu ei saa eksameid sooritada üldkorras. Jagatakse informatsiooni Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamite struktuuri kohta ning koheselt on võimalik ennast registreerida kursuse-

Mingit kindlat elumotot minul ei ole, aga püüan alati suhtuda elusse optimistlikult ja usun, et õnn on inimise valik, ehk inglise keeles „happiness is a choice“.

Sinu elumoto

Mine edasi ja ära kunagi vaata tagasi. Ainuke asi, mis võib jääda minevikku, on head mälestused. On väga tähtis, et sul ei oleks elus millestki kahju. Kui see juba juhtus, siis niimoodi pidi olema.

Mida sa soovid kõikidele tudengitele?

Ma soovin kõikidele tudengitele mitte alla anda, kõiges, mis juhtub meie ümber, tuleb otsida häid külgi. Isegi kui täna on midagi halvasti, siis homme, uskuge, kõik läheb hästi.

le „Eesti keel ja kodakondsus“ tasuta kodakondsuse eksami koolitusele. Soovi korral on võimalik teha ka proovieksam. Maritsa Ort Eesti Kodu Narvas juhataja Tartu Ülikooli Narva Kolledž Tel. 3561985


Märts 2012

Tartu Ülikooli päevad Pihkva Riiklikus Ülikoolis tudengite silmade läbi

4.-6. märtsil toimusid Pihkva Riiklikus Ülikoolis Tartu Ülikooli päevad. Seda pidu külastas ka Narva Kolledži delegatsioon: õppejõud, juhtkond ning aktiivsed tudengid. Kavas oli sõbralik võrkpallimäng Narva ja Pihkva tudengite vahel, filharmoonia külastus ning Tartu Ülikooli päevade alguse pidu. Piduliku ürituse puhul ees esinesid publiku ees Pärnu kolledži pantomiimiteater ning džässbänd „Ars Apta“ Viljandi Kultuuriakadeemiast. Aga tõesti imestasid publikut esinejad Pihkvast oma a capella laulmisega ning kaasaegsete tantsudega. Planeeritud kava tähtsaks punktiks oli Tartu Ülikooli ning Pihkva Riikliku Ülikooli tudengite ümarlaud, mille raames arutleti koostöö võimalusi ja ühiseid üritusi, jagati kogemusi ja traditsioone. Kokkuvõttes tahaksime tsiteerida Pihkva Riikliku Ülikooli ajalehte „Universantid“: „Tartu Ülikooli ja Pihkva Riikliku Ülikoo-

29. veebruaril andis avaliku loengu aine Kolmas sektor raames Marko Pomerants, kel kogemust Riigikogust, kahe valdkonna ministri ametist ja Lääne-Viru maavanemana.

Põhiteema oli mittetulundussektori õiguslik regulatsioon. Teiste sõnadega tutvustati seadusi, mille alusel kolmas sektor tegutseb. Mõnevõrra aktuaalsema teemana tõi lektor sisse streigi kui ühe võimaliku viisi kodanikel meelt avaldada. Streik on hea vahend mingi teema tähtsuse rõhutamiseks, aga see ei asenda sisulisi läbirääkimisi. Märtsis toimuva õpetajate streigi puhul on esinenud mitu puudust, mis juba enne streiki vähendavad selle võimalikku mõju. Ka streigi korraldamise puhul on vaja tunda seadusi, sest

li vahel on tugev pikaajajline seos. Kindlasti on kõige tugevam seos TÜ Narva Kolledžiga. Pihkva tudengid osalevad ka Narva Kolledži poolt korraldatud üliõpilaste rahvusvahelises konverentsis ja paljudes teistes üritustes. Tartu Ülikooli päevad Pihkva Riiklikus Ülikoolis on erakorraline ning väga tähtis üritus.“. Me palusime tudengeid rääkida natuke sellest, missuguste tunnetega nad Pihkvast tagasi tulid. „Mulle meeldis kõik! Võib-olla arvan niimoodi, sest ma olin esimest kordaVenemaal. Venekeelsed sildid, sõbralikud inimesed, mugav majutus ja magus toit. Tudengid, kellega me aega veetsime, olid väga seltsivad ja intel-

ligentsed. Minu jaoks oli mõnus nendega juttu ajada“. Almaz Rustamova „Reis oli suurepärane. Meeldis absoluutselt kõik! Esiteks, saime ümarlaua käigus suhelda Pihkva ülikooli üliõpilasesindusega ja kogemusi jagada. Teiseks, saime ennast heast küljest näidata , osalemas võrkpalliturniiris. Ja kindlasti andis see sõit suurepärase võimaluse koos aega veeta. Kahjuks me ei jõudnud linnas ringi käia. Kõik see aga ei rikkunud muljet“. Jekaterina Veber „Meenutades reisi Pihkvasse, tulevad meelde ainult head ja soojad mälestused ja mõtted. Niisugust toreda, lahket ja sõbralikku vastuvõttu pole ma kunagi näinud. See jättis head muljet. See kuidas meid kohtati - laulude, leiva ja soolaga – ei unusta ma kunagi. Me veetsime mõnusalt oma aega seal. Loodan, et need päevad, mida me veetsime Pihkvas, olid nö algus meie vastastikele mitmekordsetele reisidele. Aitäh unustamatu reisi eest!“ Julia Boltenkova Veera Knjazeva, Almaz Rustamova Noorsootöö – II, Kohaliku omavalitsuse korraldus - III

Külalised Riigikogust

see pole lihtsalt üks päev kui ei pea tööd tegema. Samuti on oluline ajastus, millal streik toimub. Loengut olid lisaks ainet läbivatele üliõpilastele kuulamas ka kolledži töötajad ja üks vilistlane. Samal päeval oli kolledžis külas olümpiavõitja kümnevõistluses ja praegune Riigikogu liige Erki Nool. Temaga toimus vestlus mitmetel erinevatel teemadel. Muidugi räägiti poliitikast, aga pigem ikka rahvatervisega ja spor-

diga seotult. Näiteks oli üks väga jätkusuutlik ja pikas perspektiivis kasu toov idee, et koolibussi süsteemi arendamise kõrval peaks rohkem panustama õpilaste võimalustele kooli iseseisvalt (jalgratta, rulluiskude, suuskadega või jala) kohale jõuda. Nimelt oli laste tervis tunduvalt parem nendel ammustel aegadel kui koolitee oli mitme kilomeetri pikkune. Seega oleks tarvis juurde ehitada nii palju kergliiklusteid kui vähegi või-

malik. Ilmselgelt ei ole see kasuks ainult laste tervisele. Spordi puhul saab rääkida tervisespordist ja tippspordist, mis mõlemad on riigi jaoks olulised. Räägiti tippspordi järelkasvu muredest, noorte ja mitte väga noorte motiveerimisest. Tõdeti kehalise kasvatuse tunni olulisust inimese tervisekäitumisele. Kuna kohtumine kestis 2,5 tundi, jõuti lõpuks ka päris lõbusate teeadeni nagu ebanaiselikud ja ebamehelikud spordialad. Siinkohal on muidugi igaühel õigus eriarvamuseks, aga olümpiavõitja leiab, et kõige ilusamad naised on kolmikhüppajad, ebanaiselik on tõstmine ja ebamehelik on iluvõimlemine. Erki Nool lubas meile ka edaspidi külla tulla. Võimalik, et järgmine kord toimub kohtumine veidi füüsilisemal kujul. Aet Kiisla Ühiskonnateaduste lektoraadi juhataja

3


Märts 2012

4

Uued horisontid On parem midagi teha ning pärast kahetseda, kui üldse tegemata jätta Mul läks kaks aastat vaja selleks, et lõplikult otsustada, kas osaleda üliõpilasvahetuse projektis „Erasmus“ või mitte. Kõige raskem oli mu jaoks säilitada kindlus, et ma tegin kõik õigesti. Seda kindlust pidin ma säilitama umbes aasta – nimelt nii kaua pidin ootama Hollandisse sõitu.

Valusad ootused, kahtlused ning kartus – kõik see kadus, kui ma astusin mu uue ülikooli hoone sisse, mille nimetus on Katholieke Pabo Zwolle. See on väga kitsa spetsialiseerumisega kolledž, mis on peamiselt suunatud tulevaste õpetajate koolitusele. Kolledži suurepäraselt mugav ja sõbralik õhkkond annab võimaluse tunda ennast siin nagu kodus: õppijad ja õppejõud austavad teineteist ning hoolitsevad

sellest kohast, kus nad viibivad oma aja suuremat osa. Ma õpin rühmas mis on mõeldud nö rahvusvähemuste esindajaile. See rühm koosneb tudengitest, kes tulid teistest riikidest, nagu Hispaania, Baskimaa, Belgia, Tšehhi Vabariik, Austria, Türgi ning, muidugi, Eesti. Loengutes me püüame õpetada teineteist. Me tutvustame oma riiki, oma riigi haridussüsteemi, traditsioone ja muusikat. Õppimise eriliseks osaks on päris paljude iseseisva õppimise võimaluste olemasolu. Tunniplaan on koostatud nii, et on olemas kaks päeva selleks, et tegeleda iseseisvalt oma uurimistööga või tutvuda riigi kultuuriga, harjutada hollandi keelt (mis on kohustuslik õppimiseks). 9. nädal on Zwolles ametlikult vaheaja nädal, millal mõned hakkavad reisima ja uurima naaberriike ning Hollandi. Riik on päris väike, siis ma polnud hämmastunud, et praktikale suunati meid assistendina õpetajate juurde, kes elasid teistes linnades. Näiteks minu kool asub linnas Katrep, sel-

leni on 10 minutit rongiga sõitmist. Zwolle linnas, kus asub minu kolledž, on olemas tudengite baar Het Vliegende Paard. Kui tõlkida eesti keelde, siis tähendab see: lendav hobune. Päeval seal on võimalik mõnusalt istuda ning kohvi juua, mõnda raamatut lugeda, oma kolleegidega juttu ajada ning õhtul natuke lõbutseda. Talvel, kui väljas on päris külm ilm, väga populaarseks harrastuseks osutub uisutamine. Kuna mina elan Zwolle ääremaal, siis liikuda on võimalik ainult jalgrattaga.Esimestel päevadel oli see piinaks, kuid praegu olen juba harjunud. Päikesepaistelise ilma puhul annab niisugune sõit juurde positiivseid emotsioone ja energiat terveks päevaks. Sport on selles riigiis väga populaarne. Ma pole kordagi kahetsenud tehtud valikut: uued inimesed, uued kultuurid ja keeled, meetodid ja süsteemid. Kõik see on väärtuslik pagas, mis, minu arvates, jääb minuga paljudeks aastateks. Uudishimu ja soov midagi uut õppida – need on asjad, mis panid mind teise riiki sõita. Kui mul oleks vaja ajas tagasi minna, siis ma kindlasti teeks kõik samamoodi. Kuulake, otsige ning avage enda jaoks uued uksed! Oksana Rikkinen Humanitaarained mitmekeelses koolis. Inglise keel - III

Kiiremini! Kõrgemale! Kaugemale!

Liikumine on elu, sport aitab muuta elu paremaks! Just sellise mõttega osalevad kolledži tudengid spordinädalal, mis toimub sel semestril 26.-30. märtsil.

Spordinädala kava on huvitav

ja mitmekesine. Igaüks saab leida midagi, mis oleks temale meelepärane. Lisaks traditsioonilistele jalgpalli – ja võrkpallivõistlustele mängitakse ka paintballi ehk värvipalli, mis osutus väga huvitavaks meie kolledži ning ka meie partnerülikoolide tudengitele. Neidudele vedas eriti - nende jaoks korraldatakse „Zumba party“ ning rahvastepall. Neiud, olge aktiivsed! Kuna piljardit harrastavad üsna paljud tudengid, siis nende jaoks korraldatakse ka piljardivõistlusi. Spordinädal on liikumine, hea tuju, vaatemängulised võistlused, rõõm ja palju muud. Ära lase sellest juhust mööda ning võta spordinädalast osa! Me ootame Sind!

Spordinädala ajakava 26.03

Jalgpall (5 inimest meeskonnas)

18:30

27.03

Rahvapall. Naised (6 inimest meeskonnas)

19:00

28.03

Paintball (4 inimest meeskonnas)

19:00

29.03

Zumba party

18:15 – 19:15

29.03

Piljard

20:00

30.03

Võrkpall

18:30

Ajalehe toimetus

Tõlkijad: Anton Roosve, Anna Garanina

Peatoimetaja: Jana Kondrašova

Eesti keele korrektorid: Olga Andreitšuk

Toimetaja: Veera Knjazeva

Küljendaja: Ruslan Džurgenov


Dixi Marts 2012 est