Issuu on Google+

Viljandi Kodu-uurimise Selts 1929–1944


Periodiseering • 1929–1933 – organiseerumine • 1933–1936–1940 – muuseumi loomine ja kogumistöö. Aktiivne seltsielu • 1943-44 – katse uuesti organiseeruda


Seltsi asutamine – 9. mai 1929 • Koht teadmata – erakorter? • Osavõtjad – August Westrén-Doll (Jaani kiriku õpetaja); Arthur Jung (advokaat); Mihkel Varrik (koolidirektor); Peeter Kuk (õpetaja); Peeter Kivirist (õpetaja); Tõnis Meier (Kihuoja) • Teema – Viljandi Kodu-uurimise Seltsi loomine ja põhikirja kinnitamine • Põhikirja aluseks Palamuse seltsi oma; lisati mõned punktid – sh kogude pärandamine ERM-ile ja arheoloogiliste kaevamiste kohta • Sakalas kajastati kui “Viljandimaa mineviku ja oleviku uurimise ühing”


Tegevus algperioodil 1929-1933 • Korteri leidmine KL Sakala maleva staabihoones, hiljem koolihoone raekoja kõrval • Märtsis 1930 põhikirja kinnitamine • Uute liikmete värbamine (teiste hulgas Jaan Soots, Mats Nõges, Anton Suurkask, Johannes Kurrik); 1930. aasta lõpuks on 34 liiget; 1930-te lõpul liikmeid üle 60 • Osakondade moodustamine – arkiiv, keel, taimetaedus, loomateadus, maatedus • Ettekandekoosolekud – väga tihti AWD kohanimedest, laensõnadest; ka Jung, Meier, Kuk, Raud, Suurkask, Järvekülg (globoskoop) • Õppekäigud – AWD (keskaegse Viljandi piirid jm)


Linna juht 1939


Esialgsed korterid


Muuseumi asutamine 1933-1936 • Seltsiväliselt koosolek raekojas 25. sept 1933 • Aluseks Maramaa initsiatiiv – Viljandi sisemaa puhkelinnaks. Muuseum on selles plaanis kohustusliku objektina sees • Muuseum on vajalik – turistidele; vaja üles otsida maaalused käigud enne kui need sisse langevad • Võimalused? – FLG kollektsioonid; Meieri kogu; edukas kogumistöö • Probleemid – ruumid ja finantseerimine ning kes tegeleb? • Koosoleku lõpptulemus – muuseumi on vaja, seda luua on võimalik ja tegelgu sellega VKUS


Muuseumi asutamine 1933-1936 • 28. sept 1933 juhatuse koosolek II algkooli ruumides • Juhatus + seltskonna esindus = nõupidamine kuidas peaks asi vormiliselt välja nägema (juriidilised konksud) • Otsus – tuleb moodustada muuseumi osakond ja juhatus liikmetest. Selle kõrvale nõukogu, kus kogukonna esindajad


Muuseumiosakonna töö 1933-1936 • 5. oktoober 1933 – muuseumiosakonna sisuline asutamine • Ajutiseks juhatajaks Alfred Kivirähk ja ajutisse juhatusse Westrén-Doll, Asberg, Suurkask, Jung • Esialgsed tööd – üleskutsed ajakirjandusse ja lendlehtedena, noorkotkaste muinsusrühm, taotlus korjanduste korraldamiseks kohtu- ja siseministeeriumile, taotlus ruumide saamiseks linnavalitsusele, hakatakse looma usaldusliikmete võrku (lõpuks kokku 41 usaldusliiget)


Korjeraamatu leht


Ăœleskutse annetada muuseumile muinsusesemeid


Muuseumiosakonna töö 1933-1936 • Peamine on nüüd kogumistöö • Aktiivsemad August Mikk, Peeter Algma, Hilda Raidla, Tõnis Parri. Alfred Kivirähk ja AWD ise ka. Jagati välja korjeraamatud • Peatähelepanu suunati etnograafilisele materjalile (FLG kogud peamiselt arheoloogilised) • Meier ja AWD instrueerivad – kuidas asjad kätte saada ja mida koguda • Museaalide kuhjumisega tekkis probleem – ruumid. Muinsusväärtusi hoiti kodus. Appikarje – saaks siis kuiva keldrigi


Muuseumiosakonna töö 1933-1936 • Linnavalitsus tegutseb, et saada muuseumile end Stifti ruume. Märtsis 1935 saab selgeks, et ruumid saadakse • Mais avaldatakse ajakirjanduses esimene põhjalikum ülevaade muuseumi hetkeseisust (Sakala Pühapäev 11. mai 1935). Kolimine käib, süstematiseerimine käib • Muuseumi juriidiline asutamine 5. oktoober 1935. Kodukorra järgi Viljandi Kodu-uurimise seltsi “Viljandi Muuseum”


Muuseumi töö alates oktoobrist 1935 • Alfred Kivirähk saab juhatajaks • Osakonnad e kogud: arheoloogia (FLG), arhitektuur (FLG), etno-puuajastu, etnoriideajastu, trükitooted, kunst. Oli ka eraldi jurist! • Selleks ajaks kokku 1049 museaali + FLG viis veoautotäit • Esialgu planeeritakse avada 1935. a. Lükkub edasi


Muuseumi ekspositsiooni avamine. 15. veebruar 1936 • Eelteateid ajakirjanduses rohkesti – Vaba Maa, Oma Maa, Sakala • “Tagasihoidlik, kuid meeldiv muuseumi avaaktus” – avab Kivirähk, kõne AWD • Tervitused – ERM, Tallinna Mulkide Selts, TÜ arheoloogia kabinet jt


Stiftihoone, kus asus Kodu-uurimise Seltsi ekspositsioon aastatel 1936-1938


Muuseum 1936-1940 • Esimene aasta oli uus ja huvitav – 1546 külastajat (1 päev nädalas 3-4 tundi pühapäeval). Teeniti ka natuke raha 121 kr. • Kokku külastajaid kuni 1940. aastani – 7120 huvilist (u 30 inimest päevas) • 1938. a kolitakse Eldringi majja Posti tänavas • 27.03-2.04.1938 – omakultuuri nädalal 2898 külastajat • Kiitvad hinnangud – eriti kapiteelide näitusele ja rahvariietele. Tutvusid Marta Schmiedehelm, Erik Laid, Armin Tuulse, professorid Riiast jt


Muuseumi teine korter Posti t채navas


Muuseum valmis, mis edasi? Selts 1936-1940 • Kodu-uurimise Seltsi põhikirjas juba algusest – viiakse läbi arheoloogilisi kaevamisi • Läks kokku Maramaa plaanidega – leida maa-alused käigud • Esialgu planeeriti 1938. a suveks kuid lükkusid 1939. aastasse


Villu keldri kaevamised 1939. a • Juhendaja Armin Tuulse • Finantseerija Linnavalitus • Korraldaja Viljandi Kodu-uurimise Selts • Konflikt teaduse ja võimu vahel – kes otsib muinaslinnust, kes tahab maaaluseid käike ja salapära


Villu keldri kaevamised 1939. a •

Foto on tehtud tõenäoliselt kaevamiste esimesel päeval. Kõige parempoolne istuv noormees on Armin Tuulse.


Teised tegemised • Ettekandekoosolekud (koostöös Viljandi Õpetajate Ühingu ja Rahvaülikoolide seltsiga • Ringreisid-ekskursioonid (pikim Viljandi-VändraTori-Pärnu-KilingiNõmme-Abja-KarksiÕisu-Viljandi) • Kaastöö koguteose Viljandimaa koostamisel • Lõhavere kaevamiste toetamine (tööjõu hankimine)

Ringreisil Lõhavere kaevamised 1937


Selts ringreisil 1936


Seltsi lõpuperiood 1940-1944 • Nõukogude võim suleb seltsi sügisel 1940 • 1943. a lubatakse uuesti. Esimeheks Anton Suurkask • Peetakse kaks juhatuse koosolekut ja loetakse ridu üle • Kadunud rahvast üksjagu – küüditatud 9 liiget sh Aspre, Kivirähk; Saksamaale AWD, Werncke jt • Siiski sisulist tööd raskete aegade tõttu alustada ei suudeta


Viljandi Kodu-uurimise Selts