: 17
DISAIN
PechaKucha Night on üritus, mille autorid on Astrid Klein ja Mark Dytham (Klein Dytham Architecture). See on koht, kus disainerid ja loomeinimesed saavad omavahel suhelda. Mõõdukas kogus alkoholi ning vaba mikrofon (20 slaidi pikkusega umbes 20 sekundit) on selleks, et jagada oma mõtteid ja filosoofiat ning tutvustada oma töid ja tegemisi. Viiendal Tallinna PechaKuchal peaaegu puudusid alkohol ja noored disainerid (vabandust, Maarja Marga siiski rääkis ühest oma toolist). Sõna võtsid Pekka Timonen (Soome), Asmo Noronen (Soome), Leonardo Meigas (Eesti), Michael Dumiak (USA), Janek Świerkowski (Poola, Cosmic Undergroundi ja Instituudi B61 kuraator) jt. Olles osalenud publikuna paaril säärasel üritusel Soomes ja muuhulgas ka ühel esinenud, ootasin natuke teistsugust õhtut. Väga oleks tahtnud kuulda rohkem noortest disaineritest ja nende tegemistest. Eriti vahva oleks olnud, kui tolle õhtu kõnelejad oleksid osalenud (ka) publikuna – professionaalne vastukaja oleks noorele esinejale väga vajalik. Sest küllap tuntud arhitekt, kunstikriitik ja üritustejuht saaksid vabalt sõna ka ükskõik millisel vaba mikrofoni õhtul, aga koht, kus kuulatakse ja arutatakse (!) noore loomeinimese tegemisi ja tulevikku, oleks vast Eesti kunstilise arengu kiirendamiseks veel olulisem. Õhtu aga oli parajalt tempokas ja rõõmus, eriti tõstaks esile 2012. aasta disainipealinna Helsingi juhi Pekka Timose etteaste – kiire, sisukas ja humoorikas, täpselt nagu PechaKucha olemus. Eesti disainiauhinnad said jagatud sundimatus, kuid suurejoonelises õhkkonnas reede õhtul Lennusadamas. BRUNO on Eesti disaini auhind, mida Eesti Disainerite Liit annab välja alates 2006. aastast. Disainiauhinda BRUNO jagatakse kahes kategoorias: parima tootedisaini ning parima disainiprojekti eest. Reet Ausi ja Jarek Kasari juhitud galal kuulutati välja tootedisaini BRUNO võitja, kelleks oli Margus Triibmann rattahoidja „Tulip Fun Fun” eest. Noore disaineri auhind SÄSI läks seekord jagamisele kolme noore vahel, kelleks olid Kärt Ojavee, Helena Karelson ja Indrek Sirkel. Kuigi mitmed esinejad galal ja seminaridel kurtsid, et ettevõtjad ei ole leidnud teed disaineriteni, ei ole siiski kahtlust, et tee on mõlemas suunas sama pikk – nii et pealehakkamist mõlemalt poolt ja ehk on paari aasta pärast kandideerimas tööd, millel on suuremgi ekspordipotentsiaal, kvaliteet ja tootlikkus. Õhtu lõppes eesti sugemetega brasiilia moedisaineri Oskar Metsavahi moe-show’ga, kus ta esitles ühte oma kollektsioonidest. Laupäeval peetud seminaril avas ta siiralt oma loomingu telgitaguseid, esitledes oma edulugu, mis oli tõeliselt inspireeriv ja innustav. Jäi mulje, et see edukas ja enesekindel disainer on tegelikult silmad lahti ringi käiv ja lihtne inimene, kes saab ideid oma kollektsioonideks kõigest, mis teda ümbritseb. Enamik tema kollektsioonidest saavad alguse erinevatest kogemustest ja fotodest (muuhulgas ka näiteks sõprade saadetutest) ning aktiivsest meeskonnasisesest arutelust. Vaadatakse pilte, sobitatakse tekstiilitükke, faktuure, mängitakse vormidega ja tehakse visandeid. Ei mingeid 3Dprogramme ega tehnikavidinaid... Tihtipeale on Metsavahi lavakujunduse idee valmis enne kui tooteideed ise, mis iseloomustab paljuski Oskar Metsavahti kui emotsionaalset ja temperamentset kunstnikku ning jätab lootuse kõigile neile, kes soovivad süsteemi eiravalt oma unistusi teoks teha. Tõeline vormimäng tuli välja aga HULA (Highly Unpredictable Laboratory) kollektsiooni „Trash to Trend” esitlusel. Tõdesime, et HULA oli ja on endiselt väga heal tasemel Eesti Kunstiakadeemia bränd. Oli vaimustav näha meeste pükstest tehtud kleite, kangarestidest kampsuneid ja muudest masstootmisjääkidest valmistatud kihilisi ja vabavormilisi seelikuid-pluuse-jakke. Asukoht oli valitud täpselt sobiv (niiske õhk vanade seinte vahel summutati mõnusa kaneeli-õuna tee ja aroomiga), väga hea muusika (Anneliis Kits) haakus suurepäraselt catwalk’il toimuvaga. Samal õhtul esitleti ka kunstilist lühifilmi „Living Spirits”, mis õhutab jätkusuutlikule tarbimisele ning on ajatu teemakäsitlus moe- ning rõivatööstuse olemusest. Läbi koordineeritud liikumise loodi sümboolne lavastus rõivatööstuse protsessist, mis kulmineerus massiivse ning üleva kleidi-installatsiooniga. Üks hea kaader vaheldus teisega – tegemist on tõeliselt professionaalsete osalejate ja meeskonnaga. Disainiöö 2012 oli igati tänuväärne üritus. Korraldajad olid pannud kokku mitmekülgse programmi, mis pakkus huvi kõigile osalejatele. Siiski ootaks eesti disainihuviliselt suuremat osalust näiteks kas või näituste külastamise näol, eriti tore oleks, kui tuldaks kokku näituse avamisele, et pidada lugu korraldajatest ja autoritest ning samas saada ka otsene tutvustus/selgitus avatud väljapanekule. Diskussioon ja vahetu kontakt disaineri ja tarbija, disaineri ja disaineri, disaineri ja tootja vahel muudaks Eesti disainimaastiku ka palju mitmekülgsemaks ja huvitavamaks.
Ajaloolise maitsega lihtne hele õlu, milles on tunda h e a d h u m a l a m e k k i j a õ l l e p r u u l i j a s i i r a s t h i n g e. Pruulitud Eesti õllekultuuri rajaja K a r l F r i e d r i c h R e h b i n d e r i a u k s.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.