MUUSIKA
10 :
kaheKÜMNE TEINE number : FESTIVALI ERI 2012
Viljandi pärimusmuusika festivali selle aasta peaesineja oli vokaalgrupp BLACK UMFOLOSI Zimbabwest. Bulawayo linnast pärit ansambel on saanud nime Umfolosi jõe järgi (millal sünnib Tartu bänd Must Emajõgi?) ning selle kaheksateistkümneliikmelisest meeskonnast oli Viljandis kohal kaheksa. Nad täitsid lava mahedate a cappella helidega, tantsisid kummikuid ja ehituskiivreid kandes kaevurite leiutatud stepptantsu ning võitsid jäägitult publiku südame kuulsa lauluga, milles lõvi täna öösel magab. Müürilehe filmitoimetaja ja etno-DJ Martin „Daysleeper” Oja räägib bändi liidri ja ühe asutajaliikme THOMEKI DUBEga ndebele kultuurist, Zimbabwe poliitikast ja suguhaiguste vältimisest. Räägi palun teile taustaks olevast ndebele kultuurist. Kui palju on sinna kuuluvaid inimesi ning millega nad igapäevaselt tegelevad? Zimbabwes kuulub ndebele rahva hulka umbes 7 miljonit inimest, Lõuna-Aafrikas lisaks kümme. Teiste maadega, Malawi ja Tansaaniaga, kokku kahekümne ringis. Natuke elab ndebelesid ka Mosambiigis, aga peamiselt ikka Zimbabwes ja Lõuna-Aafrikas. Ndebeled on väga head kütid ja veelgi paremad karjakasvatajad. Mul endal on kodus rohkem kui sajapealine veisekari. Joome palju piima ja sööme veiseliha. Lehmanahkadest teeme kostüüme, tekke ning muid tarbeesemeid. Ndebele rahvas on kultuuriliselt väga tugev, nende armastus oma kultuuri vastu ilmneb eriti tantsudes ning toidus. Meie igapäevane toit põhineb maisil. Sööme maisijahust tehtud putru, mis näeb välja nagu kartulipuder, ja selle juurde süüakse veiseliha ja piima. Samuti harivad ndebeled põldu ning töötavad kaevandustes, peamiselt kullakaevandustes. Sealt siis kaevurite tants teie repertuaaris. Võiks arvata, et mõned bändiliikmed töötavad ka kaevanduses? Täpselt nii. Mina ka. Sellal kui ma siin laulan, mul poisid kodus kaevandavad. Sa oled siis kaevandusboss? (Naerab) Pigem miniboss. Nii eile kui täna kandsite särke, millel oli kujutatud sümbol – kilp... Jah, kilp. See on nguni keeli rääkivate rahvaste vana sümbol. Nguni rahvad rändasid sadu aastaid tagasi Aafrika keskelt – näiteks Keenia ümbrusest – lõunasse, Lõuna-Aafrikasse. Sellesse gruppi kuuluvad ndebeled, suulud, xhosad, swazid ja veel mõned rahvad. Neid ühendab sarnane keel. See kilp sümboliseerib kaitset ja jõudu. Veel pealik Tšaka ajal kasutati lahingutes veisenahast kilpe, mis kaitsesid odade vastu. Aga valged täpid kilbil tähendavad erinevaid rahvaid. Tegelikult on igal rahval veel oma värv – pruun, valge jne.
BLACK UMFOLOSI! Küsis Martin Oja
poliitilise liikumisega seotud. Siiski, vahel võtame sõna, kui asi puudutab lastele või naistele tehtud ülekohut. Vahel ütleme hea sõna mõne korraliku kuberneri kohta. See on meie võimuses – positiivset esile tõsta. Kuigi kokkuvõttes pole ükski juht läbinisti hea ja kellelegi ei saa soovida, et ta elaks ja valitseks igavesti. Kodulinnas Bulawayos astusime üles näiteks AIDSi-teemalistel üritustel, esinesime inimestele, kellel pole raadiot ning kes ei oska ajalehti lugeda. Õpetasime, kuidas enda eest hoolt kanda, kuidas probleeme lahendada. Black Umfolosi valmistas ette kontserte ja etendusi ning käis nendega erinevates linnaosades. Selles mõttes oleme nagu suuline ajaleht. Tahtsin küsida ndebele vanade rituaalide, näiteks initsiatsiooni kohta. Kas rituaalid on endiselt elujõus? On küll elujõus! Näiteks on xhosa rahva hulgas väga levinud ümberlõikamine, ka naistel. Viimasel ajal soovitatakse seda noortele meestele eriti suguhaiguste vältimiseks. Sel viisil jääb veidi puhtamaks. Teatud haigusi, näiteks HIV-d, ei saa küll vältida, aga ära saab hoida väiksemaid infektsioone. Viimasel ajal tuntakse traditsioonilise ümberlõikamise vastu aina rohkem huvi. Samuti on tugevad traditsioonid seotud pulmadega. Kui tahad abielluda, tuleb minna suguharu vanemate juurde, et nad õpetaksid, mida elu tegelikult tähendab. Kui tulevikus asjad halvasti lähevad, siis tead, kuidas ennast ülal pidada ja eluga edasi minna. Vanemad istuvad sinuga maha ja aitavad sul vaimselt küpseks saada. Kui sina valmis oled, lähevad nad ka naise perekonda, et teada saada, milline perekond teil kujuneb ning kuidas teie kahega ümber käia. Pole suuri piiranguid, kes kellega võib abielluda, kuid tähtis on, et naise ja mehe suguvõsad jõuaksid üksmeelele. Näiteks kui ühes peres süüakse veiseliha ja teises mitte, siis ei tohi sellest lahkheli tekkida.
Kas sa näed ndebele kultuuri Lääne mõjude sunnil muutumas ja kuidas sa neid muutusi kirjeldaksid? Paljud noored vaatavad nüüd telekat. Ja sealt näevad nad pidevalt Ameerikat, Hollywoodi. Vaadatakse filme ja mänPaljud aafrika ansamblid laulavad poliitikast. Ma nägin gitakse videomänge. Käitumine ja riietumisstiil on muutumõlemat teie kontserti, aga te ei puudutanud kordagi mas. Kardame, et meie inimesed hakkavad oma identiteeti poliitilisi teemasid. Miks nii? aeglaselt kaotama. See on ka põhjus, miks Black Umfolosi Sellepärast, et poliitika on Aafrikas räpane mäng. Peab ole- ei taha kasutada ühtegi muud instrumenti peale hääle. Me ma väga ettevaatlik selle suhtes, mida sa räägid. Võid kergesti tahame seda traditsioonilist elementi elus hoida, tulevateteist inimest solvata. Usutakse ju erinevaid ideoloogiaid. Kui le põlvedele edasi anda. Meil on Bulawayos isegi oma kool, oled muusik ja valid ühe poole seisukoha, siis lepid justkui kus me õpetame etnomusikoloogiat ja Lõuna-Aafrika tantkokku ühtede inimestega, kuid heidad teised eemale. Aga se. Teised ülikoolid saadavad sageli oma õpilasi meie juurde. Black Umfolosi otsustas, et tahab olla kõigiga sõber. Ükskõik Korraldasime ka festivali, kuhu kutsusime muusikuid tervest kuhu parteisse keegi kuulub, jääb ta ikka meie publikuks. maailmast, et zimbabwelastel oleks võimalus kohtuda teiste Seega ei tee meie bänd poliitikat. Iseseisvalt olen küll veidi kultuuridega ja nende käest õppida. Aga aastatel 2007–2008 muutus poliitiline olukord halvaks, inflatsioon oli väga suur ja lääneriigid rakendasid Black Umfolosi Viljandis Foto: Martin Oja Zimbabwe suhtes sanktsioone – ühesõnaga läksid asjad allamäge ja me ei saanud enam festivali korraldada. Tahame sellega järgmisel aastal uuesti alustada. Kuidas need muutused Robert Mugabega seostusid? Mugabele vastanduv opositsioonipartei tahtis manipuleerida lääneriikide mõjuga; tahtis, et lääneriigid Zimbabwele sanktsioone rakendaksid. Nad arvasid, et kui valitsus kannatab, siis pöördub rahvas Mugabe vastu ja pikemas plaanis kaotab valitsev partei võimu. Aga see oli väga halb idee. Ei tohi panna tervet rahvast kannatama väheste inimeste võimu nimel. Viimasel ajal on olukord muutunud, sest parteid on leidnud ühise keele. Koostöö on Zimbabwele hea. Nagu Black Umfolosigi laulab, tuleb probleemide korral neist rääkida ja leida ühine
Thomeki Dube Foto: Martin Oja
nõu. Mugabe on meie president ja me peame temast sellepärast lugu. Mõned küll arvavad, et ta on jäänud liiga kauaks võimule, teised seevastu on rahul, et ta seal on. Kui on rahva ühine tahe, et ta edasi valitseb, siis pole midagi teha. Muidugi oleks tore, kui keegi teine koha üle võtaks, aga samas pole mul jälle isiklikult midagi meie presidendi vastu. Ta on juba vana mees ja me peame temast lugu pidama ja talle rahu andma. Rääkides religioonist ja uskumisest, siis mida teie ansambli liikmed usuvad? Me tuleme erinevatest religioonidest, paljud usuvad amadlozi’t, esivanemate vaime. Näiteks kui meie vanemad või vanavanemad on surnud, siis nad on teisel tasandil, teises maailmas, ja sa saad oma palveid edastada ainult nende kaudu. Nemad on ainsad, kes saavad ühendust nendega, kellega sa rääkida tahad, see tähendab jumalatega. Paljud usuvad amadlozi’t, mina isiklikult usun (kristlikku) Jumalat ja Jeesust, meie päästjat. Mina ja mu pere oleme kristlased. Aga me ei vaata traditsioonilistele uskudele ülevalt alla. Zimbabwes on muidugi veel teisigi usundeid, näiteks islami kogukond. Ka seda austame. Zimbabwes sallitakse kõike. Aafrikas on mõnes paigas tõsised konfliktid kristlaste ja moslemite vahel, Zimbabwes siis mitte? Zimbabwes on selles mõttes väga rahulik. Mitte nagu Egiptuses või Sudaanis, kus on teravad probleemid. Meil austatakse väga inimlikkust; hoolimata sellest, mida usud, oleme kõik inimesed ja kõik on omal moel väga erilised. Elu võiks sedasi jätkuda. Sa ütlesid, et sul on suur veisekari. Aga samas olete pärit linnast, Bulawayost. Kuidas see omavahel klapib? Meil on Aafrikas sageli kaks kodu. Oleme pärit maalt, kus elavad meie vanemad. Paljud on üles kasvanud maal ja läinud linna, et pääseda paremasse kooli, ja pärast seda ostnud linnas maja. Kui sa veel noor oled, teed pigem seal tööd. Aga kui ma vanemaks saan, näiteks kuuekümne viieseks, siis kolin tagasi maale ja jätkan karjakasvatuse ja kaevandusäriga. Samuti võime saata lapsi maale vanavanemate juurde. Aga tänapäeva maailm on nii avatud, et kui lapsed suuremaks saavad, siis miks mitte saata nad õppima hoopis teisele maale, kas või siia Eestisse. Praegu otsingi parimat kohta, kuhu oma tütart ülikooli saata.