Page 1


Teie ees olev kogumik „Mood-Performance-Tants 15“ kujutab endast väikest vahekokkuvõtet, aga ka meeldetuletust sellest, kuidas ühest Tartu Kunstikooli tunnis alguse saanud ideest kasvas välja midagi palju enamat kui lihtsalt käputäis modelle hämaras saalis fantaasiamoodi näitamas. Siin on lugemiseks valimik MPT-ga seotud inimeste meenutusi ja arvamusi – näiteks kõige esimeste MPT korraldajate Jaanika Terasmaa ja Anni Varmi lood sellest, kuidas kõik alguse sai, või siis kauaaegse MPT fänni, terava silmaga kultuuriinimese Berk Vaheri miraažidest-ootustest. Selleks, et pühitseda seda kirevat seltskonda, kelle looming kõigi nende aastate vältel MPT-l lavalaudu on puudutanud, oleme palunud mitmetel (eks)disaineritel vastata mõnele küsimusele. Teie ees rulluvad lahti nii möödunud sündmuste eredamad hetked kui ka isiklikud eelistused. Ärge siis jätke kahe silma vahele viit käsku alustavale disainerile! Neid järgides jõuate kindlasti sihile. Silmailuks on väljas fotomaterjalid MPT arhiividest. Kindlasti ei ole siinne valik ammendav. Lugusid, muljeid ja vaatenurki on arvatavasti sama palju kui on olnud neid, kes osaleja või pealtvaatajana kasvõi kordki sellest orkestreeritud moekeerisest osa on saanud. Täname kõiki endiseid ja praeguseid MPT korraldajaid ning osalejaid, sõpru ja toetajaid! Teie töö ja usaldus on meid aidanud jõuda sinna, kus me praegu oleme. Peatsete kohtumisteni!

KRISTINA PAJU Aprill 2013


ANKEET / SILLE SIKMANN - MPT 2011

SILLE SIKMANN

29-AASTANE / SMANN OÜ LOOVJUHT JA DISAINER

03 / 34


ANKEET / SILLE SIKMANN - MPT 2011

Millised olid kõige meeldejäävamad hetked, mis MPT-l osalemisel ette tulid? Kindlasti meenuvad kõik need õhtud ja ööd, mis möödusid koolis tööd tehes. Kui kõik sai valmis, siis hoidis pinget üleval kerge närvipinge ja muud väiksed naljakad viperused, mis sellega kaasnesid. Näiteks ühe modelli väike äpardus – nimelt oli ta end solaariumis kergelt punaseks päevitanud. Kas MPT erineb kuidagi teistest moeshowdest? Kuidas? MPT on hea stardiplatvorm. Tänapäeval üritavad paljud moeloojad teadlikult oma lavashowsid põnevamaks muuta, kuid paljud etendused jäävad ikka sellisteks tüüpilisteks catwalkilikeks kõndimisteks.

Kes on su eeskujudeks? Meeldivad mitmed erinevad disainerid. Paljude lemmik Alexander McQueen oli fantastiline. Kui ta midagi tegi, oli see alati vapustav. Nüüd kahjuks midagi sellist enam ei ole, sest keegi ei suuda teda ja tema loovust asendada. Kindlasti nimetaksin ka Maison Martin Margielat – uskumatu mees, uskumatud kiiksudega tööd! Mulle meeldib kogu tema kontseptsioon, see numbrite süsteem, mida ta oma toodetel kasutab, varjatud nägudega modellid moeshowdel jne. Kolmandaks eeskujuks on jalatsidisainer ja minu õpingukaaslane Soomest – Aku Bäkström. Taaskord on temagi puhul „kiiksud“ need, mis mind võluvad. Lemmikdisainerid on kõik mehed, võimalik, et seepärast olengi meestemoe suuna valinud.

Millised oleksid viis käsku, mida jagaksid noortele moedisaineritele? Viis käsku on tegelikult üks käsk: armasta seda, mida teed, ja tee seda, mida armastad. See ongi kogu saladus!

04 / 34


ANKEET / MAGNUS LÕPPE - MPT 2006 & 2007

MAGNUS LÕPPE

26-AASTANE / MA FASHION MENSWEAR/ROYAL COLLEGE OF ART Millised olid kõige meeldejäävamad hetked, mis MPT-l osalemisel ette tulid?

Meeldejäävamad hetked olid proovid – kui koreograaf oma visiooniga välja tuli ja asjad lavale jõudsid. Kõik kuidagi laabus iseenesest. Tol korral oli üritus vanas kinos, kus toimusid veel ümberehitustööd. Meelde on jäänud kogu üritust ümbritsenud autentsus. Ma ei mäleta, et oleks olnud midagi sellist, mis oleks tekitanud mõtet, et „oh, ma olen seda näinud“, et teeks järgi. Kõik oli originaalne ja julge. Etenduse puhul meeldis see, et ei olnud ainult 100% hardcore fashion! Et oli ruumi mängulisusele, kogemisele ja kohati ei olnud kollektsioonides just esmatähtsad rõivad ise, vaid pigem esitus, kontseptsiooni kommunikeerimine.

05 / 34

Kes on su eeskujudeks? Eeskujudeks moes: inimesed kellel on rohkem öelda kui ainult rõivad. Tahan alati näha ideoloogiat ja karakterit disaini taga. Disainerid, kes seovad oma loomingut ümbritsevaga.

Millised oleksid viis käsku, mida jagaksid noortele moedisaineritele? Vaja on: Enesekriitikat. Lihtsust isiksuses ja töös. Vähem juttu, rohkem tööd. Avatust – vaata oma disainist väljapoole, kuid tööta oma disaini sees. Olge vähem mõjutatud teiste disainerite tööst!


MEENUTUS / AET OLLISAAR

AET OLLISAAR TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL, TEKSTIILIOSAKONNA JUHATAJA Kuidas algas tänavu 15-aastaseks saav ettevõtmine MoodPerformance-Tants ehk lühendatult MPT, mille toimumine on muutunud nii enesestmõistetavaks, et ilma selle kevadise moeürituseta ei kujuta tekstiiliosakonda ette? Mis teeb selle osalejate ja vaatajate jaoks nii eriliseks? Mis motiveerib tudengeid panustama ürituse korraldamisse? Püüan nendele küsimustele järgnevalt vastata. Aga esmalt teen kõrvalepõike MPT eelloo juurde, sest kuusteist aastat tagasi toimus sündmus, mis pani aluse tänasele moeüritusele. 23. novembril 1997 korraldas Tartu Zonta klubi Illusioonis kadripäeva puhul heategevusliku kübarashow, mille tulu läks andekate tütarlaste muusikaõpingute toetamiseks. Ürituse žüriis olid tookord Linnar Priimägi, Silver Vahtre, Reet Piiri, Jaak Lume, Nikolai Männik, Tarvo Seedre. Valiku kriteeriumidena toodi välja töömahukus, loomingulisus, fantaasiarikkus ja kooskõla kübarakandjaga. Peaauhind – kolmepäevane lennureis Londonisse – läks Lola Liivat-Makarovale hiigelsuure Londoni-nimelise kübara eest. Võistluses lõi kaasa ka kunstikooli valvur Helve Ritson, kes oli valmistanud suure loodusteemalise kübarakompositsiooni. Eraldi showga esinesid tekstiiliosakonna tudengid, etenduses osalesid kõik kursused. Valmistati nii erinevatest materjalidest fantaasiakübaraid kui ka vilditud mütse. Eesmärk oli luua terviklik etendus, mis oli rajatud kunstiajaloo õppejõu Leili Parhomenko kogust valitud taustaslaidide ning muusika, valguse ja kübarate koosmõjule. Juhendajateks olid tookord Aet Ollisaar ja Heli Tuksam, lavastuse proove tehti koolis ning ka klubis Illusioon. Modellideks olid lisaks tekstiiliosakonna tudengitele ka Madis Liplap ja Age Roosi, viimane oli etenduse ajal vaid kaheksakuune. Kunstikooli kübarashow teine esitlus toimus 30. novembril ERM näitusemajas. Tartu Postimehele antud intervjuus ütles üks osalejatest, Kristel Luiges (Kajak): „Tasuks kaaluda Tallinna kunstiakadeemia tudengite iga-aastase moeshow analoogi korraldamist Tartus.“ (Postimees, 3.12.1997; Juhani Pütsepp). Siit läks mõte liikvele, ning järgmine moeetendus, mida loeme täna ka MPT traditsiooni alguseks, korraldati 1999. aastal „Tartu Kõrgema Kunstikooli moeshow“ nime all. Aktiivsemad korraldajad olid esimestel aastatel Anni Riisik (Varm), Signe Kallson ja Jaanika Terasmaa. Algusaastatest kuni tänaseni on moeürituse korraldamise initsiatiiv tulnud tekstiiliosakonna tudengite endi poolt, mis on selle ürituse suur väärtus. Erinevatel aegadel on korralduses kaasa löönud mitmed õppejõud, esimestel aastatel näiteks Imbi Kruuv.

Alates 2004. aastast on tekstiiliosakonna poolt olnud üritusel ka kindel koordinaator, esialgu täitis seda rolli osakonnajuhataja abina töötanud tekstiiliosakonna vilistlane Signe Vilde (Friedenthal). Seoses moe valdkonna ainete suurema osakaaluga õppekavas valiti tekstiiliosakonna lektoriks 2010. aastal Kristina Paju, kes on olnud sellest alates tekstiiliosakonnas ka MPT järjepidevaks koordinaatoriks. Kui vaadata tänasest tagasi algusaegadesse, siis on palju muutunud – traditsiooniks on saanud välisesinejate osalemine, ürituse korralduslik tase on muutunud järjest kõrgemaks. Esinema pääsevad kollektsioonid, mis läbivad kavandikonkursi žüriisõela. Entusiasmile ja energiale on lisandunud läbimõeldud projektitöö, sisuline lähenemine ürituse visuaalsele identiteedile, järjepidev koostöö teiste osakondadega. Algselt tekstiiliosakonna tudengite initsiatiivist sündinud moeetendusest on kujunenud TKK-le oluline maineüritus, mis on järjepidevalt toimunud juba 15 aastat. Mood-Performance-Tants on omanäoline moeüritus, kus kollektsioone esitletakse mängulise ja sisulise tervikuna. Igal aastal on etendus kantud konkreetsest teemast, mille valikul on oma roll ka toimumiskohal. On põnev jälgida, kuidas iga toimumispaik lisab uusi väljakutseid. Kõige rohkem kordi on üritust korraldatud Sadamateatris, kuid on ka teisi põnevaid paiku – kasvõi 2012. aasta etendus Ahhaa-keskuses või peatselt liginev MPT 15 Tartu Vaksalis. Rändamine erinevate esinemispaikade vahel ei lase hetkekski tekkida rutiinil, iga lavastus on kordumatu. Mulle isiklikult on ühe põnevama toimumispaigana meelde jäänud Athena keskus, seda eriti 2007. aastal toimunud Maailmalõpu etendusega seoses. Etenduse korraldamine renoveeritavas hoones tellingute vahel oli kindlasti väljakutse, kuid just selles õhustikus tekkis väga tugev emotsioon. Piiratud vaatajate arvuga etendus oli eksklusiivne, kutsutud külalised jälgisid etendust kaetud laudade tagant. Mida soovida MPT-le edasiseks? Kindlasti samasugust entusiasmi korraldavatele tudengitele! Just tudengite endi tahe üritust korraldada muudab selle nii ainulaadseks. Paljudele on see esimeseks katseks oma kollektsioonide loomisel ja esitlemisel, aga ka projekti korralduses osalemine annab hindamatuid kogemusi. Eelnevate ürituste kogemust antakse tiimis edasi aastast aastasse, oluline on, et igal aastal püütaks kaasata ka esimese kursuse tudengeid. See tagab üritusele järjepidevuse ja kvaliteedi. Ja kindlasti on selle projekti juures oluline koostöö – nii koolis kui kõigi välispartneritega.

Tuult tiibadesse, noorukieas MPT, parimad aastad on veel ees!

06 / 34


ANKEET / HANNA KORSAR - MPT 2007

HANNA KORSAR

29-AASTANE / HANNA KORSAR ATELJEE

07 / 34


ANKEET / HANNA KORSAR - MPT 2007

Mis jäi MPT-st meelde? Ma osalesin koos õpilastega, olin nende juhendaja. See võis olla peale kooli võib-olla aastal 2007? Tegime „Meistri ja Margarita“ ainetel teenindajatele riided ja lisaks olid veel minu õrnad pitskleidid laval. Kas MPT erineb kuidagi teistest moeshowdest? Kuidas? Terviklikkus. Detailsus. Hea stilistika.

Millised oleksid 5 käsku, mida jagaksid noortele moedisaineritele? Kui sa jumaldad seda tööd, siis ära kohku millegi ees tagasi. Keegi pole edukaks saanud ainult kaheksatunniste tööpäevadega. Arvestada tuleks palju suurema panusega – kui see ära ei ehmata ja pikemad päevad ei tekita hingepiina, siis oled õige eriala valinud

08 / 34


ANKEET / RAILI NÕLVAK - MPT 2004

RAILI NÕLVAK

40-AASTANE / RÕIVASTE DISAINER, AS PROTTEN

09 / 34


ANKEET / RAILI NÕLVAK - MPT 2004

Millised olid kõige meeldejäävamad hetked, mis MPT-l osalemisel ette tulid? Võin öelda, et Tartusse on alati meeldiv ja nostalgiline tulla.

Kas MPT erineb kuidagi teistest moeshowdest? Kuidas? Kuna sel aastal, kui ma osalesin, näidati lisaks tantsuetendusi, siis kindlasti oli ka vaatajaskond laiem. Kuidas vaatad tagasi oma loomingule, millega MPT-l osalesid? Mis on sellest kollektsioonist saanud? Kollektsioon on peaaegu tervenisti alles, sest see sai tehtud ainult showks ja igapäevaseks kandmiseks ei ole päris kohane. Pean seda siiamaani üheks oma erilisemaks ja õnnestunumaks kollektsiooniks. Millised oleksid viis käsku, mida jagaksid noortele moedisaineritele?

Kes on su eeskujudeks ning mis sulle endale moe juures meeldib?

Leia vaid sulle omane käekiri. Ära kopeeri trende. Usalda oma kõhutunnet. Ole valmis end ribadeks töötama. Lepi faktiga, et sa ei saa endale kunagi normaalse inimese elu.

Mulle meeldib individuaalsus, isikupära. Austan disainereid, kes suudavad säilitada omanäolisuse sõltumata trendituultest, turusituatsioonist ning teiste arvamusest.

10 / 34


ANKEET / HANNA TIIDUS - MPT 2007 & 2008 (KOOS VIRGE LOOGA)

HANNA TIIDUS 28-AASTANE / DISAINER

11 / 34


ANKEET / HANNA TIIDUS - MPT 2007 & 2008 (KOOS VIRGE LOOGA)

Kuidas vaatad tagasi oma loomingule, millega MPT-l osalesid? Osalesime kahel järjestikusel aastal kahe väga vastandliku kollektsiooniga. Mälestused on väga head, kuna mõlema kollektsiooni puhul oli selline tunne, et sobime sellisele üritusele. Mõnel muul showl on teinekord natuke „mööda“ tunne olnud. Millised olid kõige meeldejäävamad hetked, mis MPT-l osalemisel ette tulid? 2007. aasta etendus toimus renoveerimisjärgus olevas Athena kultuurikeskuses, kus lavaks oli söögilaud. Osalesime meestekollektsiooniga ning meie modellid tegid laual ja ümbritsevatel tellingutel korralikku showd. Meil ei olnud väga läbimõeldud lavaline liikumine, kuid õnneks oli poiste improvisatsioon super, heas mõttes isegi ehmatav.

Kas MPT erineb kuidagi teistest moeshowdest? Kuidas? MPT on väga vaba, seal võib katsetada paljude erinevate kunstiliste vahenditega. Pigem tundub see rohkem kunstifestivali kui lihtsalt moeshowna. Saime sealt palju häid kontakte ja toredaid tutvusi, mis on hiljem kasuks tulnud.

Kes on su eeskujudeks? Konkreetseid eeskujusid ei ole. Pigem üritame alati lähtuda keskkonnasõbralikust ja läbimõeldud ideest.

Millised oleksid viis käsku, mida jagaksid noortele moedisaineritele? Miks sa seda teed? Kellele sa seda teed? Kuidas sa seda teed? Kas saab seda veel paremini teha? Mis sellest pärast saab?

12 / 34


ANKEET / PIRET JÄRV - MPT 2006 & 2007

PIRET JÄRV

28-AASTANE / ÕPETAJA PÕLTSAMAAL

13 / 34


ANKEET / PIRET JÄRV - MPT 2006 & 2007

Millised olid kõige meeldejäävamad hetked, mis MPT-l osalemisel ette tulid? Üks meeldejäävamaid hetki oli ehk see, kui Athena keskuses, kus lavaks oli toidulaud, purunesid mõningad pokaalid modellide jalge all. Lavastuse juurde kuulus, et üks tüdrukutest pidi demonstratiivselt oma punase kingakese ära kaotama. See lendas lõpuks üle laudade kuhugi rahva sekka ja selle leidmine kukkus välja lõpuks naljakalt dramaatiline. Kas MPT erineb kuidagi teistest moeshowdest? Kuidas? MPT juures meeldib just see, et tegu pole ainult moeüritusega. Kindlasti on selles oma osa terviklikkuse taotlusel, mis on samal ajal mõnusalt tartuliku alatooniga.

Kes on su eeskujudeks ja kust saad uusi ideid? Eeskujusid on erinevaid, kõik polegi moeloojad. Loodus inspireerib oma lihtsuse ning keerukusega, samuti arhitektuur ja tehnoloogia. Millised oleksid viis käsku, mida jagaksid noortele moedisaineritele? Käskude asemel annaks ehk viis soovitust: Asju ei peaks liiga keeruliseks ajama, lihtsus lööb! Julgust ja enesekindlust oma otsustes! Sadat ideed ei ole mõtet üheks kokku panna. Inspiratsiooni otsides ei tasu ainult moeajakirju lapata, vaid igal pool silmad lahti hoida. Parimad asjad sünnivad kompromisse tegemata.

Mida see kogemus sulle andis? Kuidas vaatad tagasi oma loomingule, millega MPT-l osalesid? Sain juurde enesekindlust ja julgust. Osalesin veel ühel üritusel Riias ja hiljem kutsuti paari kohta nö ajatäiteks. Otseselt moega polegi rohkem tegelenud ehk sellepärast pole tähele pannud, kas sain sellest mingit suurt kasu. Loomingule vaatan tagasi natuke kriitilise pilguga. Aga eks peabki olema midagi, millest edasi areneda.

14 / 34


ANKEET / TIMMO VAHAR - MPT 2008

TIMMO VAHAR

22-AASTANE / VABAKUTSELINE RÄTSEP

Millised olid kõige meeldejäävamad hetked, mis MPT-l osalemisel ette tulid? Kõige meeldejäävam hetk oli üritus ise. Olin tol hetkel moe-/ õmblus-/kunstimaailmas veel noor ja roheline, seepärast oli kogu see üritus minu jaoks suurejooneline. See oli kokkusattumus, et sinna üldse sattusin. Sellel üritusel tutvusin arvatavasti kõige olulisemate inspiratsiooniallikatega, mis mind edaspidi on mõjutanud. Kuidas vaatad tagasi oma loomingule, millega MPT-l osalesid? Mis neist asjadest on saanud? Kuna tegemist oli minu esimese kollektsiooniga, siis näen mitmeid „vigu“ ja „lohakusi“. Siiski vaatan tagasi uhkusega. See kollektsioon tõi mind nö maailma, kus ma praegu pesitsen. See oli minu alguspunkt. Andsin sel hektel endast kõik, et loomingut teostada (tol hetkel kasutasin vaid vana vändaga masinat ja lakast leitud kangajuppe). Kollektsioon seisab hetkel sissepakituna maal, kuigi kunagi on plaanis see suurejooneliselt taasluua.

15 / 34

Kes on su eeskujudeks? Eeskujuks sean iseennast, sest tean, milleks võimeline olen ja mida tegelikkuses teen. Üritan alati latti kõrgemale seada, sest ettekujutuses teen ma alati asju paremini kui reaalselt. Mis on moes oluline? Inimesed enamasti arvavad, et mood on pinnapealne häma. Tegelikkuses on kogu selle kõige taga tohutu töö. Esiteks materjal - kus see toodetakse? kes seda toodab? milline on värv/muster/omadused? Ühe tavalise eseme taga võib olla tegelikult tohutu hulk tööd ning vaeva ja seda ainult selleks, et keegi kuskil millalgi saaks end tunda korraks ilusana. Millised oleksid viis käsku, mida jagaksid noortele moedisaineritele? Kui sul on hull idee ja sa muretsed teostuse pärast, siis... ära muretse, kuidagi ikka saab. Kuula kriitikat – nii head kui halba. Ole enda suhtes kriitiline. Ära kopeeri! Ära kiirusta!


MEENUTUS / ANNI VARM + JAANIKA TERASMAA

ANNI VARM KUNSTNIK, ILLUSTRAATOR JA INTERDISTSIPLINAARNE KUNSTNIK MPT KORRALDAJA 1999-2001 Kõik sai alguse 1999. aastal sellest, et meie kursuse akvarelliõpetaja, fantastiline inimene – Imbi Kruuv – pakkus välja, et võiks õppetöös midagi teistmoodi teha. Ma isegi ei mäleta, kas selleks oli kohe moeshow või jõudsime selle ideeni kuidagi koostöös. Imbil soovitas meil ühendust võtta triiksärke tootva õmblusvabrikuga Club Fashion, mille tore omanik Kaido Peiker andis meie käsutusse toatäie professionaalseid õmblusmasinaid ja hunniku kangajääke. Ja nii see lahti läks. Tegime igaüks valmis ühe või mitu fantaasiaküllast komplekti ja kombineerisime need showks kokku. Imbi korraldas nii, et saime neid asju ette näidata Zonta klubi kokkutulekul (enne seda oli etendus pealkirjaga „Ööö“ toimunud Püssirohu-keldris). Olime ise enda asjadele modelliks, ülejäänud asjad panime sõprade selga. Kokkuvõttes kukkus kogu üritus väga lahedalt välja, jäime korraldajatega (Signe Kallson ja Jaanika Terasmaa) lõpptulemusega väga rahule. Järgmisel aastal arendasime korralduslikku poolt edasi, kaasasime ka teiste kursuste tudengeid ning võtsime asja iseseisvamalt ja veidi suurejoonelisemalt ette. 2000. aasta etendusest pealkirjaga „Müstifikatsioon“ sai võimas moeshow, spetsiaalselt selle puhuks kokku pandud muusika ja slaidshowga. Etendus toimus tudengipäevade raames Sõbra maja (nüüd Tartu Üliõplasmaja) suures saalis ja osutus üllatavalt popiks. Sama kava esitasime väikeste kohandustega veel kaks korda erinevates paikades. Mina võtsin osa veel ka 2001. aasta etenduse korraldamisest ja siis hakkas praegune MPT elama juba oma elu...

JAANIKA TERASMAA MONTONI JA MOSAICI TURUNDUSJUHT MPT KORRALDAJA 1999-2004 Olin etendusega seotud alates esimestest koolimoeshowdest kuni selle ajani, kui nimeks sai Projekt: MoodPerformance-Tants (esimest korda 2002) ning ettevõtmine ise muutus sisukamaks – toimumiskohaks oli Sadamateatri black box, mis andis hea tausta moe ja video näitamiseks ning juurde tulid ka koostööpartnereid näiteks Viljandi Kultuuriakadeemia tantsijate või Academia Non Grata performancekunstnike näol. Minu jaoks oli MPT algne idee luua kontseptuaalne moe näitamise viis, kus moelooming ei oleks mitte niivõrd pretensioonikas ja enesekeskne show-off vaid võrdne teiste kunstivormidega, video, muusika ja etenduskunstidega. Samuti

Foto: Liina Soosaar / 2009

oli MPT algatamise taga soov pakkuda tudengitele väljundit. Ning see kõik pidi olema fun, iga etenduse järel toimus pidu. Kindlasti peaks MPT olema pidevalt muutuv ja ajaga kaasas käima, kuid säilitama oma idee ning kontseptsiooni. Kellelegi pole vaja järjekordset showd, kus tuimalt moodi näidatakse. Tudengitel peab jätkuma fantaasiat, kuidas asju korraldada ja olukordi lahendada, sest selliste ürituste läbiviimiseks on alati vähe raha, palju tuleb teha tasuta tööd. Ning meeles tasub pidada seda, et niikuinii kehtib reegel – mida vanemaks saad, seda kommertslikumaks muutud, seega tuleb kõik hullud ideed noorelt ära teha.

16 / 34


ANKEET / SILJA ERG - MPT 2006

SILJA ERG

25-AASTANE / BIOLOOG

17 / 34


ANKEET / SILJA ERG - MPT 2006

Mis sulle moes meeldib? Moe suhtes mul tujud vahetuvad. Kui midagi saab liiga palju, siis silm tüdineb ja tahab midagi uut või unustatud vana. Hea indikaator on see, et kui mingi moedetail jõuab juba kaubamajja ja pälvib kohaliku moepolitsei heakskiidu, siis suure tõenäosusega on sul paari kuu möödudes sellest üledoos tekkimas. Vahepeal lõbustan ennast sellega, et lähen kaltsukasse ja ostan kõige koledama riideeseme, mille leian, ja kannan seda. Teinekord on mul rohkem selline teki all Bridget Jonesi vaatamise ja jäätise söömise tunne, siis üritan leida väljas käimiseks midagi klassikaliselt ilusat, et vanaema ka heaks kiidaks. Mulle toovad naeratuse näole stilistid nagu Gok Wan, kelle eesmärk ei ole vaid inimest väliselt ehtida, vaid viia kokku isiku sisemus ja välimus – tuua välja enesekindel naine või mees, olenemate kehatüübist või tervislikust seisundist.

Millisena MPT sulle meelde jäi? Mulle jättis MPT hea mulje! See üritus ei koosnenud mitte niivõrd eraldi etteastetest, kuivõrd oli terviklik teos. Sellise õhustiku loomine nõuab annet. Millised oleksid viis käsku, mida jagaksid noortele moedisaineritele? Nõu andmine on riskantne, sest mis mind edasi viib, võib kellegi teise jaoks hoopis takistuseks saada. Seda tasub meeles pidada. Aga siin on natuke subjektiivset mõtlemisainet: Loe! Võta sunniviisiliselt aktiivseid mõttepuhkusi, päev kuni nädal. Ka erialaväliste materjalide lugemine ja reisimine tasuvad ennast alati ära. Hakka asjadega kohe pihta! Harjuta töövõimekust eraldama enda tujudest – miks oodata õhtut ja inspiratsiooni, kui sa oled täiesti võimeline iga tuju ja ilma korral maha istuma ja töötama nii kaua kuni leiad mõne uue mõtte! See pole kerge, aga on harjutatav. Ära puista ennast tühjaks valedesse kohtadesse! Ära kirjuta igat väikest mõtet üles Twitterisse või Facebooki, kus see ununeb. Kui sa hoiaksid neid endas, võiksid need koos moodustada mingi suurema mõtte. Mõtle suurelt! Ära ole nõme, eriti töösuhete osas, ja ära teeskle, et sa oled staar, Eesti on nii väike. Võta kõiki toetajaid pigem kui sõpru, mitte fänne. Kui sa tahad kaugele jõuda, siis mõtle suuremalt. Ja suurelt mõtlemise eelduseks on, et sa ei lähe varakult õhku täis ja ei hakka tibusid lugema, kui nad pole veel koorunudki. Hinda seda, mis sul parajasti on, aga ära häbene rohkem tahta, sest siis sa saad rohkem. Mõtle praktiliselt! Kujunda keskkond ja sellest lähtuvalt ka meelestatus, kus sinu potentsiaal leiaks maksimaalset rakendust. Näiteks mõista, kes on sinu kriitikud ja kiitjad, keda sa saaks usaldada; hoia eemale mürgistest inimestest; ürita oma eesmärke aegajalt sõnastada – kaalu oma väärtushinnanguid ja kirjuta üles, mida sa maailmale anda soovid. Ära karda ebamugavust! Kui sa liitud mingi kunstisuunaga, siis võta oma kohustuseks sellele midagi uut pakkuda. Sa oled selleks vägagi suuteline, kui laiskuse kõrvale heidad. Kogu aeg ei pea ennast mugavalt tundma.

18 / 34


ANKEET / KAISI ROSIN - MPT 2010 & 2011

KAISI ROSIN

22-AASTANE / TKK TEKSTIILIOSAKOND, 4. KURSUS Millised olid kõige meeldejäävamad hetked, mis MPT-l osalemisel ette tulid?

Meeldejäävad olid mõlemad üritused, kuid esimene on eredamalt meeles oma aususe ja autentsuse pärast. See oli täpselt selline nagu ma esimesel kursusel Tartut ette kujutasin – alternatiivne, veidi juhuslik, vaba ja imelik. Kas MPT erineb kuidagi teistest moeshowdest? Kuidas? Üritus on selle aja jooksul, kui ma Tartus olen elanud, toimunud kolm korda. Kahel esimesel aastal ma osalesin, kuid kolmandal olin vahetusõpilane Rootsis. MPT erineb teistest üritustest eelkõige oma kunstilise lavastuse tõttu. Loodan, et MPT muutub järgnevate aastate jooksul veelgi suuremaks.

19 / 34


MEENUTUS / MARILIIS ALEV

MARILIIS ALEV TKK TEKSTIILIOSAKONNA VILISTLANE MPT KORRALDAJA 2005-2009 Tartu on tudengilinnana oluliseks katseklaasiks, mis tagab järjest uute disainerite ja ürituste korraldajate põlvkondade pealekasvu. Mood-Performance-Tants on just selline katsepolügoon, kust paljud teotahtelised tudengid saavad kaasa võtta omaalgatuse, valdkondi ületava koostöö, partnerite kaasamise ning üldisema projektijuhtimise kogemuse. Isikliku kogemuse varal saan öelda, et selle ühe õhtu nimel loodud uutest kontaktidest võib kasvada välja midagi palju suuremat. MPT jätkusuutlikkus peitub „värskes verevahetuses“. Igal septembril täituvad auditooriumid uute nägudega, kellel kõigil on õigus katsetada, eksperimenteerida ja ennast proovile panna. Seega on MPT heaks keemialaboriks ja seda

mitte ainult moe-valdkonnaga seotud inimestele. 15-aastane ajalugu on jätkuvusele heaks garantiikirjaks. Isiklikus plaanis võin öelda, et neil aastail, kus ma projektiga seotud olin, puudus kevad. Ja seda heas mõttes – aeg lendas alati nii kiiresti, et kooliaasta lõpp tuli ootamatult. Järsku oli mai keskpaik ja lehed rohelised. Talve taganemise ja kaamose läbielamise asemel on mul palju ilusaid ja pingsaid mäletsusi-kogemusi, milleta hilisemad tööd ja tegemised näivad võimatuna.

Soovin murdeealisele mässumeelsust, vastuhakku valitsevale korrale ning edukat tundmatus kohas vette hüppamist.

Foto: Liina Soosaar / 2011

20 / 34


ANKEET / LENNE ANN SAVILA - MPT 2002-2005

LENNE ANN SAVILA 30-AASTANE / RAAMATUPIDAJA

21 / 34


ANKEET / LENNE ANN SAVILA - MPT 2002-2005

Millised olid kõige meeldejäävamad hetked, mis MPT-l osalemisel ette tulid? Minu jaoks oli see üks väga põnev maailm. Eelnevalt olin pääsenud ka SuperNoova finaali nooremas kategoorias (2001), osalenud oma keskkooli moeshowl... Tartusse ülikooli tulles oli see kindlasti üks suuremaid üritusi aastas, mis tõi kokku minu sõbrad ning pakkus teistele vaatamist. Sõbrad olid mul harilikult modellid ning laval tihti krutskeid täis, mis meeldis loomulikult ka pealtvaatajatele. Üks meeldejääv hetk oli lavalise liikumise proovist. Siis olid koreograafideks Päär Pärenson ja tema kaaskondlane Peeter Rästa, kes näitas ette, kuidas mu modellid laval liikuma peaksid. Tema ettepanek oli, et kui kaks modelli poodiumil kohtuvad, võiksid nad teineteisele näiteks lehvitada, teha vastastikku puusanõksu või midagi muud toredat... Peeter demonstreeris siis väga nõtkelt minu peal puusanõksu, mis aga tuli mulle üllatusena ning paiskas mind lavalt maha... Õnneks jäid kõik terveks ja naerda saadi ka piisavalt! Esimesest osalemisest ma ei mäletagi suurt midagi – palju rahvast, palju sebimist, meigid, soengud, sättimised – nagu ikka!

Kas MPT erineb kuidagi teistest moeshowdest? Kuidas?

Kes on su eeskujudeks? Minu enda moeloomingus ei ole keegi konkreetne isik eeskujuks olnud. Minu looming on algusest peale kantav olnud, kuid olen püüdnud massist eristumiseks minulikke nõkse lisada. Ühe oma kostüümi (SuperNoova kollektsioonist) müüsin tuttavale, kes käis palju väljamaal. Alati kui ta seda mõnel üritustel kandis, sai ta huvitava kostüümi eest kiita. Minu jaoks ongi oluline, et looming ei jääks kappi seisma, vaid et inimesed saaksid neid asju kanda, maailmale näidata ning sedasi tuua meie tänavapilti mitmekesisust. Meie kohalikust moemaailmast on mul väga hea meel Triinu Pungitsa moe üle – tal on väga tore stiil, riided on kantavad, kuid samas on neil alati oma kiiks sees.

Mulle meeldis eelkõige see, et kuidas MPT hõlmas ka muid elemente peale moeshow – kindlasti oli suuremal hulgal publikul võimalik midagi huvitavat enda jaoks leida. Samuti meeldis mulle toimumiskoht – Sadamateater. See oli selline hea mitmetasandiline paik, kus sai huvitavat liikumist läbi viia. Samas neil kordadel, kui ise kollektsiooniga osalesin, polnud eriti aega muud tähele panna, kuna pidin asjatama ja modelle taga ajama.

Millised oleksid viis käsku, mida jagaksid noortele moedisaineritele? Ei tea, kas päris viis käsku tuleb kokku, aga kindlasti esimene ja kõige olulisem on: tee seda, mis just sulle meeldib. Teised võivad ka head nõu anda, kuid looming tuleb siiski sinu enda seest. Kui sa pead seda väga käskima ja välja nõiduma, siis äkki polegi see enam sinu enda oma?

22 / 34


ANKEET / KÄTLIN LÕBU - MPT 2010 & 2011

KÄTLIN LÕBU

25-AASTANE / TKK TEKSTIILIOSAKOND, 3. KURSUS Millised olid kõige meeldejäävamad hetked, mis MPT-l osalemisel ette tulid?

Hetkel ei tule mingit konkreetset sündmust meelde, aga ehk on eriline see õhkkond, mis valitseb päeval enne etendust – sagimine, sättimine, disainerid tormavad ringi, modellid ootavad oma korda meigi- või soengujärjekorras, etenduse proovide tegemine. Selline kohati mõnus kaos. Ja kindlasti juhtub midagi viimasel hetkel, kuid see saab jooksvalt ka lahendatud. Etendusele eelnev atmosfäär on tore! Kas MPT erineb kuidagi teistest moeshowdest? Kuidas? MPT ei ole tavaline catwalki tüüpi etendus – see on tore kombinatsioon moest ja performance`ist. Etenduse teeb huvitavaks mitmekülgsus, läbi aegade on kasutatud erinevaid tantsijaid, artiste ning ka näitlejaid.

23 / 34


MEENUTUS / KAISA EICHE + BERK VAHER

KAISA EICHE

BERK VAHER

Y-GALERII GALERIST, KAASAEGSE KUNSTI FESTIVALI ART IST KUKU NU UT PROJEKTIJUHT

KIRJANIK

MPT KORRALDAJA 2007 JA 2008 Konkreetset aastanumbrit ei mäleta, aga esimest korda osalesin Mood-Performance-Tantsul 2000ndate alguses. Olin alustanud õpinguid Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafiaosakonnas, kui Maru, kes tollal tekstiiliosakonnas õppis, viis mind kokku Triinu Pungitsaga – tal oli eelseisvaks etenduseks modelle vaja. MPT toimus sel perioodil aastaid järjest Sadamateatris (korraldajateks Signe Vilde ja Jaanika Terasmaa) ja tundus, et see läks noortele korda. Näiteks mäletan selgelt, et kuulsin seal esimest korda Opium Flirt’i laivis ja see mõjus juba tollal veenvalt. Etendusel tutvusin paljude huvitavate inimestega ning koostöö Triinuga kestab tänase päevani. MPT korraldustoimkonnas osalesin tõsisemalt 2007. aastal, kui teemaks oli „maailmalõpp“ ja veel avamata Athena kinosaalis toimus suursugune püha õhtusöömaaeg, kus domineerisid tolm ja tellingud. Aga milline mälestus! Olen kindel, et MPT olulisus on ajas väga palju muutunud ja mina olen pigem kaotanud sideme praeguse põlvkonnaga, kellele see etendus antud hetkes tähtis on. Igale ajastule ja selles tegutsevatele huvigruppidele on oluline leida mingi tõsiseltvõetav väljund – tundub, et MPT-st on välja kujunenud laiapõhjaline etenduse formaat, mis siinsele moehuvilisele korda peaks minema.

MPT KÜLALINE

Kuigi algusaastatel oli MPT programmis ka performance’il ja tantsuetendustel suurem roll, on mood üha enam domineerima jäänud. Küllap on põhjuseks moegalade nappus Tartus – kaubamajades toimub küll massitarbekollektsioonide promoüritusi, kuid need ei evi siiski seda utopismi ja ekstravagantsi, mida leidub parimas kunstnikumoes. Triinu Pungits, Liisi Eesmaa ja mitmed teised on oma loominguga tõstnud Tartu korraks välja tolmuse provintsilinna argipäevast, glamuurse fantastika sfääridesse. Ent parimad MPT-d on siiski olnud tugeva kontsepti ja õhustikuga terviketendused; laeks jääb mu jaoks siiani 2007. aasta „Maailmalõpp“ alles renoveeritavas Athenas – dekadentliku söömaaja ning Kalev Vapperi jutlusega, äraspidise kapelli, lae all kukerpallitavate akrobaatide ning Chungini homoelektro-duoga. Siis ei olnud publik enam Tartus, vaid ühtaegu Berliinis, New Yorgis ja nimetus unenäolinnas. Aga korraks olid need kõik omakorda Tartus. Midagi, mis seda meelde tuletab või ses unenäolinnas uue värava avab, on iga aasta MPT-l - sestap ma seda igal aastal ootan. Et neil kauneil ja kummastavail hetkil oleks alati siin linnas ruumi!

Pikka iga!

Foto: Liina Soosaar / 2011

24 / 34


ANKEET / INGRID PAATS - MPT 2008

INGRID PAATS

24-AASTANE / VABAKUTSELINE DISAINER

25 / 34


ANKEET / INGRID PAATS - MPT 2008

Kas MPT erineb kuidagi teistest moeshowdest? Kuidas? MPT ei ole kohe kindlasti klassikaline moeshow. Mulle meeldib, et sellesse on alati põimitud ka midagi muud – näiteks sel aastal, kui mina osalesin, said kokku muusikakontsert ja moeshow. See on Tartu üritus, millele korraldajad lähenevad loominguliselt ja vabamalt, samas ei ole kadunud asjaajamise täpsus ja õnneks on seal poosetamist jms ka vähem. Kes on su eeskujudeks? Kui võtta maailmatuntud disainerid, siis meeldivad mulle Matthew Williamson ja Zuhair Murad. Eestis hindan väga Ülle Pohjanheimot – visadus viib sihile. Moe puhul meeldib eelkõige see, et selle abil on võimalik ennast väljendada. Konkreetne stiil või detail või värv ei pea just figureerima uusimates moeajakirjades, aga kui inimene selle selga paneb ja see sobib talle, siis ongi tegemist moega.

Millised olid kõige meeldejäävamad hetked, mis MPT-l osalemisel ette tulid? Juba see, et ma MPT-l osalesin, oli minu jaoks uskumatu. Õppisin Tartu Kunstikoolis ning enne kooli lõppu võtsin osa tikkimise valikainest. Valmistasin enda lõbuks kleite, mis olid üleni litritega kaetud. Kuidagi läks asi nii, et saadi teada, mis imelik hobi mul on, ning Kristina Paju kutsus MPT-st osa võtma. See kõik – modellid, kingade teipimine – absoluutselt kõik oli minu jaoks uus, seetõttu ei oskagi midagi konkreetset välja tuua. Põnev oli see, et lisaks Tartule toimus etendus ka Tallinnas Kultuurikatlas. Tol aastal olid muusika ja mood kokku pandud ning seal olid koos kõige lahedamad inimesed. Mulle kangesti meeldis üks esineja – Kap Bambino. Nende muusikastiil oli sel hetkel minu jaoks täiesti uus, praeguseks olen mõned korrad veel nende live-esinemisele sattunud. Kap Bambino solisti näol nägin, kui pöörane ja vaba kõik võib olla – pühendumus ja vabadus, mis tuleb enda sees. See kõik kokku oli justkui välk selgest taevast.

Millised oleksid viis käsku, mida jagaksid noortele moedisaineritele? Lähtun sellest, mis on mulle endale hetkel oluline: Katseta erinevaid stiile, materjale. Kui oled ennast leidnud – katseta edasi. Julge teha pööraseid asju. Isegi kui kaks aastat hiljem avastad, et see on täielik pahn, siis sellised ühemõttelised ja koledad asjad võiks võimalikult noorena läbi põdeda. Õige varsti tuleb ka praktilisem suund. Ära mõtle sellest, mida teised teevad. Sina oled sina ise ja otsid ise oma rada. Tehnoloogia on oluline. Kui tahad olla moedisainer, õpi õmblema ja lõikeid konstrueerima, ka õmblemistehnoloogias võiks tekkida oma stiil. Õmbluskvaliteet ja -stiil on üks osa sinu loomingust. Tee südamega ja ole avatud meelega!!!

Mis on kollektsioonist saanud? Kollektsiooniks on seda patt nimetada, sest need esemed olid siiski n-ö enda jaoks sahtlipõhja tehtud. Kaks kleiti andsin sõbrannadele, ülejäänu hävis tulekahjus. Need esemed olid mu esimesed katsetused ja nad ei olnud mõeldud selleks, et neid kusagil näidata. Seega on mul veider sellele tagasi mõelda. Ma ei julge seda oma loominguks nimetada, see oli põhimõtteliselt väike hobi nagu meil kõigil on. Ja veidramast veidram on see, et just nendest esemetest, millega MPT-l osalesin, on mul kõige rohkem pilte. Eks ma näen selles oma noorust ja vabadust, samas ka oskamatust. Sellest sai siiski alguse minu eneseotsimine ja -teostamise vajadus, mis tundub, et niipea ära ei lõppe.

26 / 34


Foto: Liina Soosaar / 2009

GALERII

Foto: Katri Korbun / 2012

Foto: Mari J채nes / 2012

27 / 34


Foto: Mari J채nes / 2012

Foto: Liis Mehine / 2010

28 / 34


Foto: Kaarel Nurk / 2007

Foto: Patrik Tamm / 2012

29 / 34

Foto: Liina Soosaar / 2010


Foto: Polina Laposeva / 2008

Foto: Liis Mehine / 2010

30 / 34


Foto: Mari J채nes / 2012

Foto: Liis Mehine / 2010

31 / 34

Foto: Liis Mehine / 2010


Foto: Katri Korbun / 2012

32 / 34


Foto: Liina Soosaar / 2009

Foto: Patrik Tamm / 2011

33 / 34


MEENUTUS / KAIRI LENTSIUS

KAIRI LENTSIUS TKK TEKSTIILIOSAKONNA TUDENG MPT KORRALDAJA ALATES 2009 Mood-Performance-Tantsuga olen seotud juba viimased viis aastat. Alguses astusin ise etendusel disainerina üles ning edasi liikusin ürituse korraldustiimi, sest oli suur tahe MPT-d ikka suuremalt ja veel paremini teha! Erinevate aastate etendustest, inimestest ja asupaikadest oleks kindlasti mitmeid meenutusi, aga tooksin välja, mis viimasel ajal minu jaoks selle ürituse juures olulist on. MPT projekti olen juhtinud viimased kaks aastat. Minu jaoks on olnud see hea võimalus enamasti individuaalse loomingulise protsessi kõrvalt töötada koos suure meeskonnaga, vahetada ideid, arvamusi, otsida lahendusi, mõtestada moetandril toimuvat, otsida alati midagi uut, innustada teisi ja lasta end inspireerida. Projekti juhtimise parimad hetked ongi need, kui tiim on õppinud teineteist tundma, tekib omavaheline energia, saadakse kokku, visatakse mingi idee naljaga õhku ning siis turgatab kõigile, et ohh, võib-olla see polegi nii halb mõte!

Kooliüritusena on MPT-l asendamatu roll. Selle kaudu saavad erinevate osakondade tudengid võimaluse näidata suuremale publikule, mida nad teha oskavad ja mis neile meeldib. MPT on ja peakski alati olema tudengite nägu ja tegu! See on koht, kus käia välja ideed ja need realiseerida. Seeläbi saadakse asendamatu koostöökogemus – kas projektitöö konkreetsetele isikutele sobib, see selgub pärastpoole. MPT peaks ka edaspidi püüdma hoida endas Tartu kultuurielule iseloomulikku mitmekesisust, natuke kodust tunnet, teravat huumorit ja üllatusmomenti. Võiks üritada otsida uusi toimumispaikasid etenduse jaoks – mida ebatavalisem, seda parem! Ootan eristumist kõikidest teistest koolimoeshowdest – oluline on hoida oma eripära ning luua erilisi hetki, mis ka aasta pärast eredalt meelde tuleksid.

Tudengishowdes peakski olema performance’it, tantsu, mängu ja nalja!

Foto: Polina Laposeva / 2008

34 / 34


Toimetus: Helena Utsal, Silvia Sigrid Sillaots, Tauri V채strik ja Kristina Paju Kujundus: Liis Todesk Illustratsioonid: Ilona Ait Esikaas: Silvia Sigrid Sillaots Suur t채nu k천igile kaasautoritele! Tartu K천rgem Kunstikool 2013

Mood-Performance-Tants 15. juubeli kogumik  

Kevadel 2013 tähistab Tartu Kõrgema Kunstikooli legendaarne moelavastus Mood-Performance-Tants kuldsesse teismeikka jõudmist ehk 15. juubeli...

Advertisement