REKLAAMTEKST
80 aastat kuritegeliku Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokolli sõlmimisest
23. august 1939, kui Nõukogude Liit ja natsionaalsotsialistlik Saksamaa sõlmisid Molotov-Ribbentropi (ka Stalin-Hitleri) paktina tuntud lepingu koos salajase lisaprotokolliga, on 20. sajandi traagilisemaid päevi. Sobing päästis lõplikult valla sõja, mis üha laienedes kasvas Teiseks maailmasõjaks. Teine maailmasõda võttis elu hinnanguliselt 70–80 miljonilt inimeselt. Eesti kaotas 1940. ja 1950. aastatel sõja, terrori ja põgenemise tagajärjel ligi viiendiku oma elanikkonnast. Mõlemas suurriigis kehtis pakti sõlmimise ajal partokraatlik ainuvalitsus. Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei lähtus etnilis-rassilisest ülemvõimuteooriast, asetades kõige keskmesse niinimetatud aaria rassi ja saksa rahvuskuulu-
vust, mis hävitas inimlikkuse; Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei (hilisem NLKP) kasutas Marxi ja Engelsi «Kommunistliku partei manifesti» (1840), mis nägi ette klassivõitlust, ning uue klassitu maailmakorra loomist, milleks tuli kasutada vägivalda ja radikaalseid ümberkorraldusi. Võimu teostamise tsentraliseeritud ja repressiivse viisi ning sõjakuse poolest olid režiimid sarnased, mis usutavasti lõi eeldused 1939. aasta sobinguks. Eestis said pakti otsesed tagajärjed lõplikult likvideeritud alles 1994. aasta augustis, kui siit lahkusid viimased Venemaa väeüksused, mis jäid Eesti territooriumile nõukogude okupatsiooni ajast. Sellele eelnesid vabadusvõitlus,
iseseisvusliikumine, Balti kett ja sadade tuhandete inimeste kartmatu tegevus vabaduse nimel. Molotov-Ribbentropi pakt koos oma salaprotokolliga sai võimalikuks, sest demokraatlikel lääneriikidel puudus poliitiline koostöötahe ja otsusekindlus seista vastu agressoritele ning suurte ühiskondlike vapustuste taustal pääsesid rahvusvaheliselt mõjule inimvaenulikud režiimid. Tegu on suure õppetunniga, mida meil ei ole õigust unustada, kui soovime elada vabaduses. Sergei Metlev, Eesti Mälu Instituudi teavituse ja koostöö valdkonna juht
Molotov-Ribbetropi pakti salaprotokoll – pikk tee kahe totalitaarse režiimi kuritegeliku sobingu tühistamiseni.
Sündmuste kronoloogia
21. august 1939 Stalin lõpetab läbirääkimised Prantsusmaa ja Suurbritanniaga, mida oli peetud vastusena Saksamaa agressivsetele sammudele Euroopas.
23. august 1939 Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa vahel sõlmitakse mittekallaletungileping, mille salajase lisaprotokolliga jaotatakse Ida-Euroopa omavahelisteks huvisfäärideks. Leping saab ajaloos tuntuks kui Molotov-Ribbentropi (MRP) või Stalin-Hitleri pakt.
1. september 1939 Saksamaa alustab rünnakut Poola vastu, 17. septembril järgneb Nõukogude Liidu rünnak Poolale.
28. september 1939 Sõlmitakse Nõukogude-Saksa sõprus- ja koostööleping, millega viiakse lõpuni Poola neljas jagamine. Salajase lisaprotokolliga korrigeeritakse 23. augusti kokkulepet: Leedu lisatakse Nõukogude Liidu huvisfääri ning Poola Lublini piirkond jääb Saksamaa valdusesse.
Sügis 1939 Nõukogude Liit survestab MRP salaprotokolli vaimus Balti riike ja Soomet, et rajada neisse riikidesse oma sõjaväebaasid. Balti riigid nõustuvad, kuid Soome keeldub. NSV Liit ründab Soomet, riik suudab end kaitsta, ent kaotab olulise osa territooriumist.
Suvi 1940 Nõukogude Liit okupeerib vastavalt MRP salaleppele sõjalist jõudu ja manipulatsiooni kasutades Balti riigid. Algavad massirepressioonid, mille tagajärjel hukuvad kümned tuhanded inimesed.
13. oktoober 1940 NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Molotov kohtub Berliinis Hitleriga. Arutatakse omavahelise koostöö edasisi võimalusi, sealhulgas on eraldi kõne all MRP «ainus täitmata punkt» ehk Soome hõivamise küsimus.
22. juuni 1941 Saksamaa ründab Nõukogude Liitu, millega mittekallaletungileping ehk MRP kaotab kehtivuse.
1945 Teise maailmasõja võitjariikide juhtide konverentsidel Jaltas ja Potsdamis vormistatakse kokkulepped, mis jätavad Nõukogude Liidu MRP salaleppe alusel kätte saadud ning sõjalistele vallutustele tugineva mõjusfääri püsima aastakümneteks. Paljud rahvad langevad (taaskord) kommunistlike repressioonide ohvriks. Algab külm sõda.
23. august 1979 Lääne ajakirjandusse jõuab 45 Leedu, Eesti ja Läti kodaniku märgukiri (Balti apell) ÜRO peasekretärile ning Nõukogude Liidu, Saksamaa LV, Saksa DV ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide USA ja Suurbritannia valitsustele. Nõutakse Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamist koos salaprotokollidega, pakti kehtetuks tunnistamist allakirjutamise hetkest peale ning Balti riikide iseseisvuse taastamist.
23. august 1987 Tallinnas Hirvepargis toimub Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi korraldatud poliitiline meeleavaldus, kus nõutakse avalikult pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist ja tagajärgede likvideerimist.
23. august 1989 Ligi kaks miljonit inimesest moodustavad inimketi (Balti kett) Tallinnast läbi Riia Vilniusesse. Meeleavaldusega juhitakse taas tähelepanu vajadusele MRP pakt avalikustada ja selle tagajärjed likvideerida. Sündmus pälvib suurt rahvusvahelist tähelepanu.
9. november 1989 Rahva survel langeb Saksamaad kaheks jaganud ning demokraatliku ja kommunistliku maailma eraldusjooneks kujunenud Berliini müür. Ida-Saksamaa punarežiim kukub ning taastatakse Saksamaa ühtsus. Nõukogude Liidu kontrollitav idablokk hakkab lagunema – võimu monopoliseerinud kommunistlikud parteid kaotavad mõju, nende loodud võimusüsteemid varisevad kokku.
24. detsember 1989 NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistab MRP pakti salaprotokollid õigustühiseks ja allakirjutamise hetkest peale kehtetuks.
20. august 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võtab vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Leedu kuulutas välja iseseisvuse 11. märtsil 1990, Läti 21. augustil 1991. Pärast ligi 50 aastat kestnud Nõukogude Liidu okupatsiooni on Balti riigid taas vabad. Molotov-Ribbetropi pakti tagajärjed said lõplikult likvideeritud endise Nõukogude Liidu armee üksuste lahkumisega Balti riikidest ja mujalt Ida-Euroopast.
“Erilehe väljaandja on Eesti Mälu Instituut. Koduleht: www.mnemosyne.ee. Kontakt: info@mnemosyne.ee; +372 664 5039.”