__MAIN_TEXT__
feature-image

Page 1

Aastaaruanne

Annual Report

Eesti Mälu Instituut

Estonian Institute of Historical Memory

2019 Ajalugu. Uurimine. Haridus.

History. Research. Education.


Sisukord

Table of Contents

4 Juhatuse pöördumine

4 Foreword from the Board

6 Eesti Mälu Instituudi 2019. aasta numbrites

6 2019 in Numbers for the Estonian Institute of Historical Memory

7 Patarei vangla näituseala „Kommunism on vangla“ – 36 000 silmapaari

7 Communism is Prison Exhibition Area in Patarei Prison – 36,000 Pairs of Eyes

10 2020. aasta hooaeg ja tegevused Patarei hoone ning muuseumiga

10 2020 Season and Activities Related to the Patarei Building and Museum

12 Ajalugu, mida ei uurita, hääbub minevikku

12 History Fades into the Past

15 Mineviku inimsusvastaste kuritegude ja inimõiguste massilise rikkumise

15 On the Need to Study the Crimes

if it is not Studied against Humanity and the Mass Violations of Human Rights that have been Committed in the Past

uurimise vajalikkusest 17 Rahvusvaheline portaal

17 International Portal on Communist Regimes

kommunistlikest režiimidest 19 Portaal Klooga koonduslaagrist

19 Portal on the Klooga Concentration Camp

20 Eesti kommunismiohvrite e-memoriaali „tagatuba“: lood, mis ei lähe meelest

20 ‘Backroom’ of the e-Memorial to Estonia’s Victims of Communism: Stories that Stick with You

25 Rahvusvaheline koostöö totalitaarsete režiimide kuritegude teadvustamiseks 29 Toimunud üritused 2019

25 International Cooperation on Raising Awareness of the Crimes of Totalitarian Regimes

35 Kogu Me Lugu – meie lugude kogujad ratastel 39 Meie partnerid ja sõbrad, keda täname kogu südamest

29 Events that have taken place in 2019 35 Kogu Me Lugu – Collecting Stories on the Road 40 Our Partners and Friends, Who We Want to Thank with All our Hearts

3


Juhatuse eessõna

Foreword from the Board

2019. aasta oli Eesti Mälu Instituudile uute rajajoonteni jõudmise ja nende ületamise aasta. Meie eesmärk on uurida inimvaenulike režiimide poolt toime pandud rahvusvahelisi kuritegusid ja inimõiguste rikkumisi ning teavitada uurimistöö tulemustest laiemat avalikkust.

2019 was a year of crossing new boundaries for the Estonian Institute of Historical Memory. Our aim is to study the international crimes and violations of human rights committed by regimes that are hostile towards humanity, and to inform the general public of the results of our research.

Teaduslik uurimistöö on instituudi selgroog, mis loob aluse kõigile meie laiemale avalikkusele suunatud tegevussuundadele. 2019. aastal oli instituudi teadustöö fookus keskendunud 1949. aasta märtsiküüditamist käsitleva põhjaliku artiklikogumiku ja allikapublikatsiooni ettevalmistamisele. Alus on pandud rahvusvahelisele koostööle kommunistlike režiimide nekropolide tõhusamaks uurimiseks ning nende teadvustamiseks. Rahvusvaheline koostöö jätkus ka kommunistlike režiimide ajalugu ja kuritegusid kajastava portaali CommunistCrimes.org raames, mis täienes rohkem kui kahekümne eri riikide ajaloolaste kirjutatud artikli võrra.

Scholarly research is the backbone of our Institute. It lays the foundation for all our undertakings directed at the general public. Our Institute’s research in 2019 focused on preparing a comprehensive collection of articles and source publication on the mass deportation that was carried out in March 1949. The foundation for international cooperation has been laid by more effective research on the necropolises of communist regimes and by raising awareness of them. International cooperation also continued within the framework of the CommunistCrimes.org portal, which portrays the history and crimes of communist regimes and has been augmented by articles written by historians from more than twenty different countries.

Lõppenud aastal täitus esimene aastaring monumentaalse saavutuse, Eesti kommunismiohvrite memoriaali avamisest, mida meie töötajail oli rõõm arvukatele külalistele tutvustada ning näha harrast meeleliigutust, mida see inimestes esile kutsub. Samal ajal jätkasid meie töötajad andmete kogumist, et täiendada memoriaali andmebaasi, e-memoriaali koguda kokku hukkunud ohvrite andmed, et kanda need lisatahvlitel memoriaali mälestusseinale. Andsime oma panuse, et memoriaal oleks kõigi jaoks südamelähedane paik, korraldades või aidates korraldada seal erinevaid üritusi.

Last year saw the passing of the first full year since the monumental achievement of the opening of the Memorial to Estonia’s Victims of Communism. Our employees have been pleased to introduce it to many visitors and have witnessed reactions of deep respect and emotion it evokes in people. At the same time, our employees continued gathering data to supplement the Memorial’s database, the e-Memorial, and to collect data on victims who perished, in order to enter that data on additional panels on the Memorial wall. We have also contributed to making the Memorial a place that is close to everyone’s hearts, organising or helping to organise various events there.

Suulise ajaloo portaal Kogu Me Lugu laiendas 2019. aastal oma haaret ja meeskonda, et salvestada rohkem meie inimeste kordumatuid lugusid.

The Kogu Me Lugu (a programme for gathering 20th and 21st century Estonian oral history. Its title can be interpreted as ‘Collect our Story’, ‘We are Collecting our Story’, and ‘Our Entire Story’) portal of oral history expanded its scope and team in 2019 in order to record more unique stories of our people.

Täiesti uue lehekülje meie võimaluste loetelus pööras näituseala „Kommunism on vangla“ avamine kunagises Patarei vanglas ning selle elav vastuvõtt külastajate poolt, mille üheks tõendiks on üle ootuste suur külastajate arv, enam kui 36 000 inimest nelja ja poole kuu jooksul.

The opening of the Communism is Prison exhibition area in the former Patarei Prison turned an entirely new page in the list of our possibilities. More than 36,000 visitors over the course of four and a half months exceeded all expectations and indicates a lively reception by the public.

Tegemist on avanguga, millele järgneb rahvusvahelise kommunismiohvrite mälestusmuuseumi ja teaduskeskuse avamine samas hoones pärast selle restaureerimist. Selle eelduseks on lõppenud aastal toimunud edukas enampakkumine, mille tulemusena sai Patarei kompleks uue omaniku, kellega koostöös

4


ehitatakse välja ka uus muuseum. Meie kuraatoreid ootab ees mahuka rahvusvahelise püsiekspositsiooni ettevalmistamine, mille avamine on planeeritud 5–6 aasta pärast.

This is an initiative that will be followed by the establishment of the international research centre and memorial museum for victims of communism in the same building after its restoration. The prerequisite for this is the successful auction held last year that resulted in a new owner for the Patarei complex, in cooperation with whom the new museum will be built. The preparation of a sizable international permanent exhibition lies ahead for our curators. Its opening is planned 5–6 years from now.

Erinevaid töövaldkondi ühendab haridus- ja teavitustöö, mis väljendus 2019. aastal mitmete mälestustseremooniate, ajutiste näituste, konverentside ja kõnekoosolekute, õpilastele suunatud võistluste ja teemapäevade, rahvusvahelise suveülikooli ja muude laiemale avalikkusele suunatud tegevustena.

Work in raising awareness and education connects different fields of our activities. This was manifested in 2019 by numerous memorial ceremonies, temporary exhibitions, conferences and meetings with presentations, competitions and thematic days meant for students, an international summer school, and other activities aimed at the general public.

Kokkuvõttes oli 2019. aasta Eesti Mälu Instituudile kahtlemata edukas ning teedrajav. Täname kogu südamest kõiki meie töötajaid ning koostööpartnereid kodu- ja välismaal. Täname kõiki, kes on meie tegevust toetanud sõna või teoga. Jõudu meile kõigile 2020. aasta toimetusteks!

In short, 2019 was definitely successful and pioneering for the Estonian Institute of Historical Memory. We thank all of our employees and cooperative partners at home and abroad with all our heart. We thank everyone who has supported our activities in word and in deed. We wish all of us strength and energy for our activities in 2020!

Meelis Maripuu Juhatuse liige / Member of Board

Sandra Vokk Juhatuse liige / Member of Board

5


Eesti Mälu Instituudi meeskond / The Estonian Institute for Historical Memory team

Eesti Mälu Instituudi 2019. aasta numbritest

2019 in Numbers for the Estonian Institute of Historical Memory

Üle 36 000

Over 36,000

külastuse Patarei näitusealal „Kommunism on vangla“

visits to the Patarei exhibition area Communism is Prison

Rohkem kui 30

More than 30

riigist pärit inimesed külastasid Patareid

countries from which people visited Patarei

160

160

giidiga ekskursiooni Patareis

guided tours in Patarei

Ligi 3000

Nearly 3,000

osalejat meie kaasabil korraldatud üritustel

participants in events organised with our contribution

Rohkem kui 100

More than 100

kajastust Eesti ja välismaa meedias

reports in Estonian and foreign media

200

200

kommunismiohvri nimed lisati kommunismiohvrite memoriaali mälestusseinale

names of victims of communism were added to the memorial wall of the Memorial to the Victims of Communism

71

71

lugu salvestatud suulise ajaloo portaali Kogu Me Lugu meeskonna poolt

stories recorded by the Kogu Me Lugu oral history portal team 6


Communism is Prison Exhibition Area in Patarei Prison – 36,000 Pairs of Eyes

Patarei vangla näituseala „Kommunism on vangla“ – 36 000 silmapaari

Sergei Metlev Public and Partner Relations Manager, Estonian Institute of Historical Memory

A substantial number of people – repressed persons, politicians, diplomats and other interested persons – gathered in the courtyard of the former Patarei Prison on 14 May 2019 for the opening of the Communism is Prison exhibition area in the eastern wing of the complex. This marks the interim culmination of discussions that have lasted for nearly 30 years. The exhibition is the first stage of the international research centre and memorial museum for victims of communism that is to be established there.

Sergei Metlev Eesti Mälu Instituudi teavituse ja koostöö valdkonna juht

2019. aasta 14. mail kogunes endise Patarei vangla hoovi märkimisväärne hulk inimesi – represseerituid, poliitikuid, diplomaate ja teisi huvilisi –, et olla tunnistajaks ligi 30 aastat kestnud arutelude vahefinišile, kui kompleksi idatiivas avati näituseala „Kommunism on vangla“, mis on rajatava rahvusvahelise kommunismiohvrite mälestusmuuseumi ja teaduskeskuse esimene etapp.

This exhibition area is set in a genuine prison environment and places communist doctrine in the framework of the image of a prison. This gives those who have perished a voice. Most of the texts are stories and memories of repressed persons. The visitor gets an idea of the motives and objectives of communist regimes, which they tried to achieve around the world by way of brutal reigns of terror and violence. The exhibition area deciphers the universal foundations of communist repressions and destroys the erroneous idea that these repressions were isolated tragedies that took place in only a few countries. On the contrary, the crimes of communism have directly affected nearly a quarter of the countries in today’s world.

Näituseala on loodud ehtsasse vanglakeskkonda ja asetab kommunistliku õpetuse vanglakujundi raamistikku. See annab hääle kadunutele, enamus tekstidest on represseeritute lood ja mälestused. Külastaja saab aimu kommunistlike režiimide motiividest ja eesmärkidest, mida püüti saavutada üle maailma jõhkra vägivalla- ja hirmuvalitsusega. Näituseala mõtestab lahti kommunistlike repressioonide universaalseid aluseid ning lõhub eksliku ettekujutuse, et tegemist oli üksikute riikide üksikute tragöödiatega. Vastupidi, kommunismikuriteod on puudutanud vahetult pea neljandikku tänapäeva maailma riikidest.

At the time when political prisoners were locked up in Patarei on the basis of the infamous Article 58 of the Soviet Criminal Code, society had itself become a kind of a prison. The communist regime that was in power in Estonia in 1940–1941 and 1944–1991 persecuted, discriminated, humiliated and punished tens of thousands of Estonia’s people by virtue of the principles of communist dogma. A prison of National Socialist Germany operated in Patarei in 1941–1944, and Holocaust victims also passed through this prison.

Ajal, mil kurikuulsa Nõukogude kriminaalkoodeksi paragrahvi 58 alusel hoiti Patareis poliitvange, oli kogu vanglat ümbritsev ühiskond muutunud omalaadseks vanglaks. Eestis aastatel 1940–1941 ja 1944–1991 kehtinud kommunistlik võim jälitas, diskrimineeris, alandas ja karistas kümneid tuhandeid Eesti inime-

A variety of stories make Patarei a distinctive place

7


that can speak to everyone. Many Estonian families know that their close relatives and friends have been in Patarei as political prisoners. In the period immediately after the war, nearly 4,000 political prisoners were imprisoned there simultaneously. In total, tens of thousands of Estonia’s people passed between those walls.

Over 36,000 visitors from more than 30 different countries visited the Communism is Prison exhibition area during its first season from May until the end of September. Over 160 tours were organised in different languages. Discussions and special events took place that in one way or another were connected to the remembrance of victims of communism and the interpretation of the experience of the communist era. The results of the first season prove that there is great international interest in Patarei as a museum space and in the consequences of communist ideology, and that the idea of establishing a museum has landed on fertile ground. Alongside international interest, we are just as pleased that thousands of Estonia’s people were able to visit Patarei as a site of memory and a bearer of historical memory, which does not allow us to forget the real value of freedom.

si tulenevalt kommunistliku õpetuse põhimõtetest. Aastatel 1941–1944 tegutses Patareis natsionaalsotsialistliku Saksamaa vangla, kust käisid läbi ka holokaustiohvrid.

The new season of the Patarei Prison exhibition area begins in June 2020. Updates and additions are in store for the exhibition area in the form of an international overview and other additions. We are prepared to receive even more visitors in the new season that is about to begin. In cooperation with European memory institutions, we continue to develop the international research centre and museum, which the Ministry of Justice of the Republic of Estonia supports. We also thank State Real Estate Ltd. for their cooperation. Last season would not have turned out to be so successful without their assistance.

Eriilmelised lood teevad Patareist omalaadse paiga, mis suudab kõnetada pea kõiki. Paljud Eesti pered teavad, et nende lähedased on poliitvangidena Patareis viibinud. Vahetult sõjajärgsel perioodil hoiti seal üheaegselt kinni ligi 4000 poliitvangi, kokku käis nende müüride vahelt läbi kümneid tuhandeid Eesti inimesi. Näituseala „Kommunism on vangla“ külastas esimesel hooajal maist kuni septembri lõpuni üle 36 000 huvilise enam kui 30 erinevast riigist, erinevates keeltes korraldati üle 160 ekskursiooni. Toimusid arutelud ja erisündmused, mis olid ühel või teisel viisil seotud kommunismiohvrite mälestamise ning kommunismiajastu kogemuse mõtestamisega. Esimese hooaja tulemused tõestavad, et huvi Patarei kui muuseumiala ja kommunistliku ideoloogia tagajärgede vastu on rahvusvaheliselt suur ning muuseumiidee on maandunud viljakale pinnasele. Rahvusvahelise huvi kõrval on meil samavõrd hea meel, et tuhanded Eesti inimesed said külastada Patareid kui mälestuspaika ja ajaloolise mälu kandjat, mis ei lase unustada vabaduse tegelikku väärtust.

8


Patarei vangla näituseala uus hooaeg algab juunis 2020. Näitusealal on oodata uuendusi ja täiendusi rahvusvahelise ülevaate ning muude lisanduste näol. Oleme algaval hooajal valmis vastu võtma veelgi rohkem külastajaid. Jätkame koostöös Euroopa mäluasutustega rahvusvahelise muuseumi ja teaduskeskuse arendamisega, mida toetab Eesti Vabariigi Justiitsministeerium. Täname koostöö eest ka Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi, kelle kaasabita ei oleks hooaeg nii edukaks osutunud. Näituse kujundas agentuur Velvet. Eesti Disainiauhinnad 2019 võistlusel saavutas näitus keskkonna/ näitusedisaini kategoorias esikoha.

The Velvet Design Agency designed the exhibition. The exhibition won first prize in the environmental / exhibition design category at the Estonian Design Awards competition for 2019.

Siin saate lugeda rohkem hooaja tulemustest ja Patareist laiemalt:

You can read more about the results of the season and more extensively about Patarei here:

www.patareiprison.ee

www.patareiprison.ee

9


2020. aasta hooaeg ja tegevused Patarei hoone ning muuseumiga

2020 Season and Activities Related to the Patarei Building and Museum Martin Andreller Researcher-Curator, Estonian Institute of Historical Memory

2019 was definitely symbolic in the fate of Patarei Prison. For the first time, part of the building was open to visitors. That part of the building housed the thematic exhibition Communism is Prison. As the year ended, the process of selling Patarei also ended with finding a suitable developer. Hence the discussion on the fate of Patarei that has carried on for years came to an end, and the question ‘What now?’ has been replaced by the question ‘How will things proceed?’

Martin Andreller Eesti Mälu Instituudi teadur-kuraator

2019. aasta oli Patarei vangla saatuses kahtlemata märgiline. Esimest korda oli osa hoonest külastajatele avatud koos temaatilise näitusega „Kommunism on vangla“ ja koos aastaga lõppes edukalt ka Patarei müügiprotsess sobiliku arendaja leidmisega. Seega sai punkti pikki aastaid kestnud arutelu Patarei saatuse ümber ja küsimus „Mis saab?“ on asendunud küsimusega „Kuidas saab?“.

Along with a new extension that will be built in its near vicinity, the new owner and the developer are starting to improve the building’s value after it has stood vacant for years. At the same time, we are preparing for the construction of the future museum. After the successful 2019 season, I am pleased to note that along with being the object of a sense of mission, it was a pure joy to work with a professional team to put together the exhibition, which was received just as well by the public.

Uus omanik ja arendaja hakkavad aastatepikkuse tühjana seismise järel hoonet väärindama koos naabrussesse rajatava uusarendusega. Samal ajal hakkame ette valmistama tulevase muuseumi väljaehitamist.

The next phase in preparing the future permanent exhibition will most certainly be more complicated, but also more exciting. We have planned a few additions to the current exhibition for the start of the new season to provide more background on recent Estonian history and a more extensive overview of the period of independence that preceded the occupation of Estonia. There will also be more information on the earlier history of the building. This request was a recurring theme in the feedback received from visitors over the course of the first season.

2019. aasta eduka hooaja järel on hea meel tõdeda, et näitus, mille koostamine professionaalse meeskonnaga oli puhas rõõm ja missioonitunne, võeti samavõrd hästi vastu ka avalikkuse poolt. Järgmine faas tulevase püsiekspositsiooni ettevalmistamises saab olema kindlasti keerulisem, kuid ka põnevam. Uue hooaja alguseks oleme kavandanud praegusele näitusele mõningaid täiendusi, et avada senisest veidi enam Eesti lähiajalugu ja mahukamalt okupatsioonidele eelnenud iseseisvusperioodi koos hoone varasema ajalooga. See palve esines läbivalt esimese hooaja külastajate tagasisides.

Hence an expanded Communism is Prison exhibition will be on display in the new season from June to September of 2020, including an enlarged international part, which expands further on the universal criminal nature of communist regimes. The life of repressed persons in Soviet Union’s prison camps

10


Uuel hooajal juunist septembrini 2020 saab seega näha laiendatud näitust „Kommunism on vangla“ koos täienenud rahvusvahelise osaga, mis avab laiemalt kommunistlike režiimide universaalse kuritegeliku olemuse. Täiesti uue teemana jõuab külastajate ette represseeritute elu Nõukogude Liidu vangilaagrites.

will be brought before visitors as an entirely new theme. Preparations for the future museum are being made alongside managing and adding to the current temporary exhibition area. An additional competition is definitely needed in order to find a partner with whom to design the permanent exhibition and work out solutions for displaying the exhibits. The previous competition was in many respects for gathering ideas and for introducing the theme to the general public as well as to architects. By now the entire project has become so much more precise and concrete that it makes sense in every respect to hold a new competition on top of the current ‘foundation’ so that the best partner for cooperation can be identified.

Praeguse ajutise näituseala haldamisele ja täiendamisele lisandub tulevase muuseumi ettevalmistustöö. Kindlasti on vaja täiendavat konkurssi, leidmaks koostööpartner püsiekspositsiooni kujundamiseks ja esitluslahenduste väljatöötamiseks. Varasem konkurss oli mitmeski mõttes ideede kogumiseks ja teema tutvustamisekeks nii laiemale avalikkusele kui arhitektidele, kuid tänaseks on terve projekt niipalju täpsemaks ja konkreetsemaks muutunud, et senise korraliku „vundamendi“ peale on igati mõistlik korraldada uus konkurss parima koostööpartneri väljaselgitamiseks.

Hence the year 2020 will resemble the previous one for the visitor. The exhibition area is open and brimming with knowledge and possibilities for curious viewers. At the same time, exciting and intense work is proceeding in the background to prepare an exhibition that will fill the entire future museum. There is actually not a lot of time to assemble an exhibition of this size, considering the fact that the building will already open its doors in restored form in six years. The museum has to be ready by that time as well with its new permanent exhibition for new visitors. On the other hand, however, this does not mean that people interested in these topics have to wait six years. There is already an exhibition now in Patarei that earned a great deal of praise last season. According to the feedback from visitors, it is admittedly a difficult theme that requires time for guests to acquaint themselves with it. On the other hand, it is worth the mental and spiritual exertion in order to learn from it for the personal benefit of us all. Those who do not remember the past live without a future!

Seega on 2020. aasta külastaja jaoks sarnane eelmisega, näituseala on avatud ja uudistamisvõimalustest ning teadmistest tulvil. Samas käib selle taustal põnev ja pingeline töö, valmistamaks ette tervet tulevast muuseumi hõlmavat näitust. Sellises mahus näituse koostamiseks tegelikult palju aega ei olegi, kui pidada silmas, et hoone võib juba kuue aasta pärast avada oma uksed restaureerituna. Selleks hetkeks peab ka muuseum oma uue püsinäitusega külastajate uueks tulemiseks valmis olema. Teisipidi aga ei tähenda see, et huviline peaks seni kuus aastat ootama. Patareis on juba praegu eelmisel hooajal palju kiitust saanud näitus ja nagu külastajate tagasisidest on võimalik lugeda, on see küll ühtepidi raske teema, millega tutvumiseks tuleb võtta aega, kuid teistpidi on see väärt vaimset pingutust, et sellest meie kõigi isiklikuks hüvanguks õppida. Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta!

11


Ajalugu, mida ei uurita, hääbub minevikku

History Fades into the Past if it is not Studied

Instituudi teadustegevus oli 2019. aastal väga mitmekesine: märtsiküüditamisele pühendatud kogumiku koostamine, rahvusvaheline nekropolistika alane koostöö, ettekanded konverentsidel, osalemine teadusprojektides, erinevate teadusartiklite koostamine ja palju muud.

The Institute’s research work was very diverse in 2019: putting together the collected volume devoted to the mass deportation that was carried out in March 1949, cooperation on the theme of international necropolises, presentations at conferences, participation in research projects, putting together various research articles, and much more.

2019. aastal möödus 70 aastat Nõukogude režiimi poolt 25. märtsil 1949 korraldatud küüditamisest Balti riikides. Märtsiküüditamise eri aspekte on ajaloolased, õigusteadlased ja asjaarmastajad uurinud ning mälestusi kogunud ja publitseerinud alates Eesti iseseisvuse taastamisest 30 aastat tagasi, kuid kõikehaarava akadeemilise käsitluseni ei ole seni jõutud. 2019. aastal koostasid Eesti Mälu Instituudi teadurid kogumiku „Toimik „PRIBOI“. Artikleid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest“, mis ilmub 2020. aasta alguses. Kogumiku dokumentide osas avaldatakse eestikeelses tõlkes küüditamisoperatsiooni toimik, mis sisaldab operatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise dokumente. 2018. aastal algatas Eesti Mälu Instituut koostöös Venemaa ajaloo- ja inimõigusorganisatsiooni Memoriali Peterburi haruga ühisettevõtmise kommunistlike režiimide ohvrite mõrva- ja matmispaikade kindlakstegemiseks, dokumenteerimiseks ning ohvrite mälestuse säilitamiseks. Ohvrite matmispaiku kui oma

2019 marked the passing of 70 years since the deportation carried out on 25 March 1949 by the Soviet regime in the Baltic states. Historians, jurists and amateurs have studied different aspects of the March deportation, and collected and published memoirs since the restoration of Estonia’s independence 30 years ago, yet a comprehensive academic study has not hitherto been arrived at. Estonian Institute of Historical Memory researchers put together the collected volume The PRIBOI File. Articles and Documents on the March Deportation of 1949 in 2019. It will be published in 2020. The file of the deportation operation, which includes documents on the preparation and execution of the operation, will be published in Estonian translation in the documents part of the collected volume. In 2018, the Estonian Institute of Historical Memory initiated a joint undertaking in cooperation with

Eesti Mälu Instituudi teadurid tööpostil / Estonian Institute of Historical Memory researchers at their work stations


Rahvusvaheline teaduskonverents „Kommunistliku terrori nekropol“ Filmimuuseumis / The Necropolis of Communist Terror international academic conference at the Film Museum kuritegelike sammude ümberlükkamatuid tõendeid püüavad kõik totalitaarsed režiimid järjekindlalt varjata või hävitada. Tänaseks on välja selgitatud sadu kommunistliku riigikorra mõrvapaiku nii Venemaal kui mujal riikides Ida-Euroopas, aga ka teistes maailmajagudes. 6. ja 7. novembril 2019 peeti Tallinnas selleteemaline konverents, millele järgnenud asjatundjate ümarlaual osalesid 15 riigi esindajad.

the St. Petersburg branch of Memorial, a Russian organisation dedicated to human rights and history, to ascertain and document the sites where victims of communist regimes were murdered and buried, and for preserving the memory of the victims. All totalitarian regimes consistently try to hide or destroy the burial sites of their victims as irrefutable evidence of their criminal acts. By now, hundreds of murder sites of the communist polity have been ascertained in Russia as well as in other countries in Eastern Europe, but also in other regions of the world. A conference was held on this theme in Tallinn on 6 and 7 November 2019, and the representatives of 15 countries participated in a round table discussion of experts that followed the conference.

Meie instituudi teadlased osalevad mitmes rahvusvahelises koostööprojektis. Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu (PEMC) on algatanud näituseprojekti „Euroopa GULAG“ eesmärgiga anda ülevaade kommunistliku režiimi vangilaagritest ja kinnipidamiskohtadest eelkõige Ida- ja Kesk-Euroopa riikide territooriumil ning nende ohvritest.

The scholars of our Institute participate in numerous international projects. The Platform of European Memory and Conscience (PEMC) has initiated the exhibition project Europe’s GULAG with the aim of providing an overview of the prison camps and penal institutions of communist regimes and their victims, primarily in the territory of Eastern and Central European countries.

Prahas tegutsev CEVRO Instituut koostab õppevahendeid ja korraldab koolitusi peamiselt Aasia ja Aafrika riikide ühiskonnategelastele demokraatiale ülemineku või demokraatia taastamise kogemusest. Eesti Mälu Instituudi teadurid on tutvustanud Eesti kogemust nii CEVRO koolitustel kui ka õppevahendeis. Hiljar Tammela osales Bratislava Komensky Ülikooli juhitavas projektis „GACY ’68: A Game-Changing Year - Czechoslovakia and Europe in

The CEVRO Institute, which operates in Prague,

13


1968“, mille raames uuritakse nn Praha kevade ehk Tšehhoslovakkia demokratiseerimisprotsessi mahasurumist 1968. aastal ning selle otseseid ja kaudseid järelmõjusid riigis endas, lähinaabrite juures ning ka kaugemal. Projekti käigus on salvestatud hulk videointervjuusid uuritavate sündmuste pealtnägijatega (sh Eestist), koostatud on rändnäitus ja peetud akadeemiline konverents, koostamisel on uurimistulemusi kokkuvõttev artiklikogumik.

draws up teaching materials and organises training programmes for public figures, primarily from Asian and African countries, to provide experience in the transition to democracy or the restoration of democracy. Estonian Institute of Historical Memory researchers have introduced Estonia’s experience in CEVRO training programmes and educational materials. Hiljar Tammela participated in the ‘GACY ’68: A Game-Changing Year – Czechoslovakia and Europe in 1968’ project led by Comenius University in Bratislava. Within the framework of this project, the suppression of the democratisation process in Czechoslovakia in 1968 (the so-called Prague Spring), was studied. The project focused on the direct and indirect aftereffects in Czechoslovakia itself, among nearby neighbouring countries, and farther afield. A number of video interviews with eyewitnesses (including some from Estonia) of the relevant events have been recorded in the course of this project. Additionally, a travelling exhibition has been put together, an academic conference has been held, and a collection of articles that sum up the results of this research is in the process of being compiled.

Instituudi teadurid on kirjutanud artikleid välispartnerite akadeemilistele väljaannetele ning esindanud Eestit ja instituuti nende konverentsidel, muuhulgas ka Euroopa Liidu eesistujamaa Soome valitsuse ja Rahvusarhiivi korraldatud seminaril Helsingis 23. augustil Hitleri-Stalini pakti 80. aastapäeva meenutuseks. 15. oktoobril esines vanemteadur Meelis Saueauk Euroopa parlamendis konverents-diskussioonil “Two tyrants’ deal to cut up Europe. Molotov - Ribbentrop Pact and its implications eighty years on”, mille korraldasid Sotsialistide ja Demokraatide parlamendigrupi Eesti liikmed. Peakõnega esines professor Lauri Mälksoo, kes on ka Eesti Mälu Instituudi nõukogu liige.

The Institute’s researchers have written articles for academic publications issued by foreign partners, and have represented Estonia and the Institute at conferences organised by such partners. One such event was the seminar held in Helsinki on 23 August in commemoration of the 80th anniversary of the Hitler-Stalin pact. It was organised jointly by the National Archives of Finland and the Finnish government, which held the Presidency of the European Union at that time. On 15 October, senior research fellow Meelis Saueauk gave a presentation at the conference-discussion Two Tyrants’ Deal to Cut Up Europe. The Molotov – Ribbentrop Pact and its Implications Eighty Years On, which was organised by the Estonian members of the Progressive Alliance of Socialists and Democrats in the European Parliament. Professor Lauri Mälksoo, who is also a member of Board of the Estonian Institute of Historical Memory, gave the keynote speech.

Me ei ole jätnud hooletusse ka Eesti lugejat. Eesti akadeemilistes ja aimeväljaannetes ning veebimeedias avaldati hulgaliselt artikleid ja esseid instituudi teadurite sulest, samuti peeti hulk ettekandeid eri konverentsidel ja seminaridel.

We have also not neglected the Estonian reader. A large number of articles and essays written by the Institute’s researchers were published in Estonian academic publications, subject publications, and in web media. Similarly, a number of presentations were made at various conferences and seminars.

14


Mineviku inimsusvastaste kuritegude ja inimõiguste massilise rikkumise uurimise vajalikkusest

On the Need to Study the Crimes against Humanity and the Mass Violations of Human Rights that have been Committed in the Past Toomas Hiio Research Director Estonian Institute of Historical Memory

Why is it (still) necessary to study the crimes against humanity and the mass violation of human rights committed during the reign of totalitarian and other authoritarian or military regimes? Why should we continue to study their systems of government, the mechanisms by which they functioned, and living conditions under those regimes?

Toomas Hiio Eesti Mälu Instituudi uurimisjuht

The crimes committed by National Socialist Germany and its epigones, as well as by communist regimes, have already been studied for decades. Everything should be clear.

Miks on totalitaarsete ja teiste autoritaarsete või sõjaväeliste režiimide valitsemisajal toime pandud inimsusvastaste kuritegude ja inimõiguste massilise rikkumise, aga ka valitsemiskorralduse, toimemehhanismide ja elu-olu uurimine vajalik või endiselt vajalik?

That is not exactly the case. Everything is not at all clear yet. Monuments erected to historical individuals or events, as well as the commemoration of historical anniversaries, tell more about those who are doing the erecting and commemorating than about the personalities or events to whom or which monuments are erected, or about the anniversaries that are commemorated. Similarly, the questions that historians and other researchers of the past study also derive primarily from their own time period. Even historical science is in many respects applied science.

On ju nii natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema epigoonide kui ka kommunistlike režiimide poolt toime pandud kuritegusid uuritud juba aastakümneid. Asjad peaksid olema selged. Päriselt see nii ei ole. Asjad ei ole veel sugugi selged. Nagu ajaloolistele isikutele või ka ajaloosündmustele püstitatud mälestusmärgid ja tähistatavad ajaloolised tähtpäevad räägivad palju rohkem nendest, kes püstitavad ja tähistavad, kui nendest, kelle või mille mälestuseks püstitatakse või mida tähistatakse, tulenevad ka küsimused, mida ajaloolased ja teised mineviku uurijad uurivad, eelkõige nende oma ajastust. Isegi ajalooteadus on paljuski rakendusteadus.

The investigation of crimes committed by the Soviet and Nazi regimes began in Estonia before the restoration of independence around 30 years ago. At that time, people wanted to ascertain the identities of the victims and the entire extent of the suffering borne by their country and people. In those days, thousands of people were still alive who had experienced the Second World War, prison camps and deportation, and the all-encompassing atmosphere of fear. People and society as a whole were interested in ascertaining and memorialising the causes and effects of their

Kui sovetliku ja natsliku režiimi kuritegude uurimine Eestis enne iseseisvuse taastamist umbes 30 aastat tagasi algas, taheti kindlaks teha ohvrite isikud ning kogu me riigi ja rahva kantud kannatuse ulatus. Sel ajal olid veel elus tuhanded inimesed, kel

15


oli Teise maailmasõja, vangilaagrite ja küüditamise ning kõikehaarava hirmuõhkkonna kogemus. Oma kannatuse põhjuste ja tagajärgede kindlakstegemine ja jäädvustamine, aga ka süüdlaste nimetamine ja elusolijate vastutusele võtmine oli nende huvi ja ühiskonna huvi.

suffering, and also in naming the guilty and bringing to justice those perpetrators who were still alive. Those events fade ever farther into the past with each passing day. Yet as they recede into the past, shared victories, defeats and sufferings are one of the components of every country and people, which has to be made sense of time and again for the present. It is not customary in Estonia to believe excessively in myths, and valid answers are expected to the question ‘Why?’.

Iga päevaga jäävad need sündmused kaugemale minevikku, kuid ühised võidud ja lüüasaamised ning kannatused on iga riigi ja rahva identiteedi üks komponente, mida peab nende minevikku eemaldudes oleviku jaoks ikka ja jälle uuesti mõtestama. Eestis ei ole kombeks ülemäära müütidesse uskuda ning küsimusele „Miks?“ eeldatakse põhjendatud vastust.

Many of us would want to commemorate or remember in the accustomed manner on agreed anniversaries at monuments that have already been completed. Yet we come from our own past and from that of our parents and grandparents, and we ask about the everyday life of the post-war Soviet era, the decisions made at that time and the resistance that was put up, about civil disobedience, and also about the compromises that were made.

Paljud meist tahaksid harjunud kombel kokkulepitud tähtpäevadel juba valminud monumentide juures tähistada või mälestada. Kuid me oleme pärit iseenda, oma vanemate ja vanavanemate minevikust ja küsime sõjajärgse sovetiaja argipäeva, sel ajal langetatud otsuste ning osutatud vastupanu, kodanikuallumatuse, aga ka tehtud kompromisside järele.

Terror regimes become possible not in the least due to human weakness. Most dictators have enjoyed the widespread support of the people at some period of their reign, and that is one phenomenon that tends to keep repeating. Finally, most of us want Eastern Europe to be nothing more than a geographical designation for our children and grandchildren.

Terrorirežiimid saavad võimalikuks mitte viimases järjekorras inimliku nõrkuse tõttu. Enamik diktaatoreid on mõnel oma võimu perioodil nautinud rahva suurt toetust ja see on üks nähtusi, mis kipub aina korduma. Lõpuks tahab enamik meist, et meie laste ja lapselaste jaoks oleks Ida-Euroopa juba kõigest geograafiline määratlus.

16


Portaali esileht / Homepage of the portal

Rahvusvaheline portaal kommunistlikest režiimidest

International Portal on Communist Regimes The Estonian Institute of Historical Memory opened the upgraded portal Communist Crimes on 23 August 2019. This portal is compiled in Estonian and English. It examines communist ideology, Red regimes and their crimes. It can be found at the address

Eesti Mälu Instituut avas 23. augustil 2019 uuendatud rahvusvahelise portaali Communist Crimes („Kommunismikuriteod“). Kommunistlikku ideoloogiat, punarežiime ja nende kuritegusid käsitlev portaal on koostatud eesti ja inglise keeles ning asub aadressil

www.communistcrimes.org Work already began in 2011 on creating this repository of knowledge on the crimes of communist regimes, when the first version of the portal was completed with the support of donors.

www.communistcrimes.org Tööd kommunistlike režiimide kuritegude teadmistevaramu loomiseks alustati juba aastal 2011, kui annetajate toel valmis portaali esimene versioon.

The materials in the portal can be used freely and are suitable for work in research and educational study, in preparing writings, in communication, and simply for expanding one’s knowledge. Our aim is to keep the materials that are disclosed in the portal concise and easily understandable. The portal fills an important gap in the international treatment of history and in education in history since there are very few such bodies of information on the crimes of communism. In making sense of the communist era, it is important to notice not only the development of concrete historical events, but also to understand that the habits and attitudes that took shape during that violence-filled era live on in somewhat hazy form. This is why the

Portaali materjalid on vabalt kasutatavad ja sobivad näiteks uurimis- ja õppetöös, kirjutiste ettevalmistamisel, kommunikatsioonis ja lihtsalt oma teadmiste avardamiseks. Meie eesmärgiks on hoida portaalis avaldatavad materjalid ülevaatlike ja kergesti mõistetavatena. Portaal täidab olulist lünka rahvusvahelises ajalookäsitluses ja -hariduses, kuna kommunismikuritegudest on selliseid infokogumeid väga vähe. Kommunistliku ajastu mõtestamisel on oluline panna tähele mitte ainult konkreetsete ajalooliste sündmuste arenemist, vaid ka mõista, et selle vägivalda täis ajastu jooksul kujunenud harjumused ja hoiakud

17


portal does not limit itself to only describing the past, rather it also provides topical developments of thought processes by Estonian and foreign authors.

elavad edasi veidi hägustatud kujul, seetõttu ei piirdu portaal vaid mineviku kirjeldamisega, vaid pakub ka erinevate Eesti ja välismaa autorite aktuaalseid mõttearendusi.

Every interested person will find in the portal:

Iga huviline leiab portaalist: • Kommunistlikku terrorit kogenud riikide andmebaasi, kus 18 riigi puhul on kättesaadav kommunistliku diktatuuri põhjalikum käsitlus repressioonidest majanduseluni ja 27 riigi kohta on lühemad käsitlused kommunistlikust režiimist või liikumisest, mis valitud riigis tekkis. Andmebaasi täiendatakse pidevalt.

• A database of countries that have experienced communist terror. A more thorough treatment of the communist dictatorship from repressions through to economic life is available in the case of 18 countries. Briefer treatments of the communist regime or movement that emerged are available for each of 27 countries. The database is supplemented continuously.

• Lihtsasti kasutatava otsinguga digiarhiivi, mis sisaldab teksti- ja fotomaterjale Nõukogude Liidu okupatsioonist Eestis.

• A digital archive with a search function that is easy to use, containing texts and photographs on the Soviet occupation in Estonia.

• Akadeemilisi ja üldharivaid artikleid ning uudiseid kommunismiideest, selle rakendamisest, kuritegudest ja ohvrite mälestamisest. Portaaliga teevad koostööd nii asjatundlikud ajaloolased kui ka analüütikud ja vabakutselised kolumnistid.

• Academic and generally educational articles and news on the communist idea, its application, crimes and the remembrance of its victims. Expert historians as well as analysts and freelance columnists work together with the portal.

• Kommunismiohvrite muuseumite ja memoriaalide andmebaasi, mis sisaldab ligi 100 erinevat objekti kogu maailmast. Iga koht annab tunnistust konkreetse ühiskonna viisist mõtestada kommunistlikku minevikku ja mälestada kommunistliku režiimi ohvreid.

• A database of museums and memorials dedicated to victims of communism, which contains nearly 100 different objects from the whole world. Each site bears witness to the way a concrete society makes sense of its communist past and remembers the victims of its communist regime.

• Raamatu- ja filmisoovitusi, mis on kasulikud kommunismitemaatika mõtestamiseks.

• Book and film recommendations that are useful for making sense of the subject matter of communism.

18


Portaali esileht / Opening page of the portal

Portaal Klooga koonduslaagrist

Portal on the Klooga Concentration Camp

Uus portaal tutvustab eesti, inglise ja vene keeles Eestis asunud Klooga koonduslaagrit, seal toime pandud massimõrva ja holokausti memoriaali. Portaal asub aadressil:

This new portal introduces the Klooga concentration camp that was located in Estonia. The portal is in English, Estonian and Russian. It provides information on the mass murder that was committed there and on its Holocaust memorial. The portal is located at the address:

klooga.nazismvictims.ee

klooga.nazismvictims.ee

Portaalis leiab põhjaliku käsitluse enim kõneainet pakkunud Teise maailmasõja aegsest koonduslaagrist Eestis, Kloogast. See täidab suurel määral tühimiku, mis on valitsenud holokausti Eestisse puutuva materjali osas.

The portal provides a comprehensive treatment of Klooga, a Second World War concentration camp in Estonia. This camp is a topic of discussion that has aroused great interest. To a great extent, it fills the lacuna that has prevailed regarding material concerning the Holocaust in Estonia.

Kodulehekülg on mõeldud kõige laiemale huviliste ringile alates kooliõpilastest ja Eestit külastavatest turistidest kuni akadeemilise publikuni. Loodetavasti aitab leheküljel sisalduv kaasa holokaustihariduse edendamisele Eestis ning on abiks õpetajatele põhikooli- ja gümnaasiumiastmes tundide läbiviimisel.

This website is meant for the broadest circle of interested persons ranging from schoolchildren to tourists visiting Estonia, and including the academic public. The material on this website will hopefully contribute to fostering education on the Holocaust in Estonia and will assist teachers in giving lessons at the basic school and upper secondary school levels.

Samuti peaks lehekülje olemasolu äratama suuremat huvi Klooga memoriaali külastamise vastu, kuhu hoolimata põhjalikust uuendamisest 2013. aastal turistid ega õpilasgrupid sageli ei jõua, kuna neil puuduvad sellest mälupaigast eelnevad teadmised.

At the same time, the existence of this website should arouse greater interest in visiting the Klooga Memorial, which tourists and groups of school pupils do not visit often, regardless of its thorough renovation in 2013, since the public lacks prior knowledge of this site of memory.

19


Eesti kommunismiohvrite e-memoriaali „tagatuba“: lood, mis ei lähe meelest

‘Backroom’ of the e-Memorial to Estonia’s Victims of Communism: Stories that Stick with You

Eesti Mälu Instituudi teavituse ja koostöö valdkonna juht Sergei Metlev vestles Eesti kommunismiohvrite e-memoriaali administraatori Heldin Allikuga tema tööst ja elektroonilise mälestuspaiga arengust. Eesti on üks vähestest maadest, kus on loodud terviklik ja kõigile kättesaadav totalitaarse režiimi ohvrite andmebaas.

Sergei Metlev, the Public and Partner Relations Manager of the Estonian Institute of Historical Memory, conversed with Heldin Allik, the administrator of the e-Memorial to Estonia’s victims of communism, about her work and the development of this electronic site of remembrance. Estonia is one of the few countries where a complete database of victims of a totalitarian regime has been created that is accessible to everyone. Heldin, please tell us what the e-Memorial to Estonia’s victims of communism is. Many people haven’t visited it yet. The Memorial to Estonia’s Victims of Communism at Maarjamäe in Tallinn is dedicated to all of Estonia’s people who’ve suffered under the regime of communist occupation. This is a special memorial. There’s no other site of memory in Estonia that has both a physical and an electronic form. More than 22,000 names recorded on the memorial wall of the Memorial are part of the electronic database ‘Estonia’s Victims of Communism 1940–1991’, or the e-Memorial,

Heldin Allik

Räägi palun, Heldin, mis on Eesti kommunismiohvrite e-memoriaal? Paljud ei olegi seda veel külastanud.

www.memoriaal.ee In addition to the names on the memorial wall, the e-Memorial also includes the names of those repressed persons who survived and were released or whose fate is still unclear. A total of more than 100,000 names of individuals has been entered from different sources. The database is continually being supplemented and corrected. Information in the e-Memorial is in Estonian, English and Russian.

Eesti kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel Tallinnas on pühendatud kõigile kommunistliku okupatsioonivõimu all kannatanud Eesti inimestele. Tegu on erilise memoriaaliga, Eestis ei ole ühtegi teist mälestuspaika, millel oleks nii füüsiline kui elektrooniline vorm. Memoriaali mälestusseinal jäädvustatud enam kui 22 000 nime on osa elektroonilisest andmebaasist „Eesti kommunismiohvrid 1940–1991“ ehk e-memoriaalist,

What is contained in the ideal personal card, so to speak, of a repressed person in the e-Memorial?

www.memoriaal.ee

I strive to ensure that the family entry is maintained according to place of residence prior to the occupation, and that all of the names of the individual, the precise date and place of birth, the names of the individual’s parents, information on repression, additional information received from relatives and others by way of feedback, and information on the

E-memoriaalis on lisaks mälestusseinal olevatele nimedele ka nende represseeritute nimed, kes jäid ellu ja vabanesid või kelle saatus on seni selgumata. Kokku on sisestatud üle 100 000 isiku nime erinevatest allikatest. Andmebaasi täiendatakse ja täpsustatakse pidevalt. Teave e-memoriaalil on eesti, inglise ja vene keeles.

20


Millise sisuga on represseeritu n-ö ideaalne personaalkaart e-memoriaalis?

place of burial are entered in the individual data. Similarly, it’s necessary to connect family members that are entered separately in the e-Memorial. If an individual in the e-Memorial or a member of that individual’s family has been interviewed by the

Pingutan selle nimel, et isiku andmetes oleks ära näidatud enne okupatsiooni peetud elukohajärgse perekirja kanne, isiku kõik nimed, täpne sünniaeg ja -koht, vanemate nimed, andmed represseerimise kohta, tagasiside kaudu sugulastelt jt saadud täiendav teave, andmed matmispaiga kohta. Samuti on vajalik viia kokku e-memoriaalil eraldi märgitud perekonnaliikmed. Kui e-memoriaalil olevat isikut või tema pereliiget on Eesti Mälu Instituudi Kogu Me Lugu mees-

Kogu Me Lugu team (the oral history portal www.

kogumelugu.ee) of the Estonian Institute of Historical Memory, that interview also has to be accessible in the individual’s (family) data. The career of service of military officers also has to be visible in the data on officers. We don’t always succeed right away by a long shot in connecting all of that information. At the same time, the volume of information in the e-Memorial increased considerably over the last year after the work that has been done thus far.

kond (suulise ajaloo portaal www.kogumelugu.ee) intervjueerinud, peab ka intervjuu isiku (perekonna) andmetes kättesaadav olema. Ohvitseride andmetest peab olema näha ka nende teenistuskäik. Kõik see ei õnnestu kaugeltki mitte alati kohe omavahel kokku viia, samas suurenes seni tehtud töö järel e-memoriaali infomaht viimase aastaga märkimisväärselt.

You’ve already worked on the e-Memorial for over a year. How many fates of individuals have you succeeded in describing in the database in cooperation with historians and family history researchers?

Oled töötanud e-memoriaaliga juba üle aasta. Mitme inimese saatuse oled suutnud koostöös perekonna ja ajaloolastega andmebaasis ära kirjeldada?

I haven’t kept track of the exact number, but it’s around 200.

Täpset arvestust ei ole pidanud, kuid see on ligikaudu 200.

Why are there so many errors and distortions in the data on repressed persons?

Miks on represseeritute andmetes nii palju vigu ja moonutusi?

Estonian names were given different spellings in documents that were drawn up in Russian because of that language’s different alphabet and way of pronunciation. Also, data was only entered according to oral statements. Documents weren’t checked, or they didn’t exist at all. Rewriting information multiple times could also change data through human error. The wish expressed by one person, who has given us feedback, to replace the panel on the memorial wall with his father’s name at his own expense because his father’s surname was written incorrectly shows how important the way a name is written is to people. The e-Memorial has to restore the way the names of individuals are written according to how they were written before the occupation on the basis of pre-war family records.

Eesti nimed said venekeelsetes dokumentides teise kirjapildi erineva tähestiku ja häälduse tõttu. Andmeid pandi kirja ka vaid kellegi ütluse järgi, dokumente kas ei kontrollitud või neid ei olnudki. Mitmekordsed ümberkirjutused võisid andmeid muuta ka inimliku eksituse tõttu. Kui tähtis on õige nimekuju, näitab ühe tagasiside andja soov omal kulul asendada mälestusseinal olev tahvel tema isa nimega, sest perekonnanimi oli valesti kirjutatud. Ennesõjaaegsete perekirjade põhjal tuleb e-memoriaalil taastada isikute nimekujud, mis olid neil enne okupatsiooni.

Kuidas Sa hindad perede huvi oma represseeritud pereliikmete saatuse uurimise vastu? Kas see kasvab?

How do you assess the interest of families in investigating the fate of members of their family who were repressed? Is the interest growing?

Maarjamäel asuva kommunismiohvrite memoriaali seotus e-memoriaaliga on kasvatanud huvi pereliikmete saatuse uurimise kohta tuntavalt just nooremate põlvkondade seas. Kuna andmed on kättesaadavad ja vahetatavad elektrooniliselt, on pere nooremad generatsioonid abiks andmete edastamisel. Paljud arhivaalid on digiteeritud ja see on suurendanud inimeste endi otsinguvõimalusi arhiivides ilma kodust lahkumata. Meile on esitatud ka terves mahus pildistatud toimikuid. Kirjades lisatakse ka viiteid erinevatele andmebaasidele ja internetilehekülgedele,

The connection between the Memorial to the Victims of Communism situated at Maarjamäe and the e-Memorial has considerably increased interest among younger generations in particular in investigating the fates of family members. Since data is available and exchangeable electronically, the younger generations of families help to convey data. Many archival records are digitised, and this has increased the opportunities for people to search for information in

21


Heldin Allik ja tema kolleeg Ülle Kraft töötavad e-memoriaaliga / Heldin Allik and her colleague Ülle Kraft work on the e-Memorial archives without leaving home. We’ve also been pre-

kust inimesed on leidnud täiendavaid andmeid. Inimeste endi eeltöö andmete kogumisel on märkimisväärselt kasvanud.

sented with files that have been photographed in full. Letters sent to us include references to various databases and internet websites, from where people have found additional information. The preliminary work conducted by people themselves in gathering data has increased considerably.

Räägi kohtumistest ohvrite lähedastega, millest te vestlete, mida nad kaasa võtavad? Igal kohtumisel kõigepealt tutvustan e-memoriaali. Eriti eakamad inimesed, kes internetti ei kasuta, ei ole sageli e-memoriaali vaadanud. Otsime koos perekonnaliikmeid ja kontrollime andmete õigsust. Vajadusel helistame koos kohale tulnud inimesega mõnele tema lähedasele, küsitleme teda, lepime kokku edasises kirjavahetuses tema lähedasega. Inimesed on kaasa võtnud kirjalikke mälestusi, trükitud raamatuid pereloost ja represseeritud sugulasest, küüditatute nimekirju, küüditatud isiku päeviku, fotosid. Vajalikud materjalid skaneerime ja vestluses saadud täiendava teabe salvestame.

Tell us about meeting with the close relatives of victims. What do you talk about with them? What do they bring with them? The first thing I do at each meeting is introduce the e-Memorial. Especially older people, who don’t use the internet, often haven’t seen the e-Memorial. Together we search for family members and check the correctness of the data. If necessary, together with the person who has come to meet with us, we telephone their close relative. We ask that relative questions and agree on further correspondence with that relative. People have brought with them written memoirs, printed books on their family history and on repressed relatives, lists of deportees, a diary that a deported person kept, and photographs. We scan the necessary materials and record the additional information obtained in conversation.

Kuidas arvad, kui kaua on veel e-memoriaali täiendamine, muutmine ja parandamine vajalik? Usun, et umbes kümne aastaga suudetakse selgitada ohvrite nimed ja saatus. Aeg sõltub eelkõige allikmaterjalide olemasolust ja kättesaadavusest. Väga tähtis on ohvrite sugulastelt saadud teave ja nende abi, sest paljud algdokumendid ei ole säilinud või ei asu Eestis. Osa arhiivimaterjale on kättesaadavad vaid sugulastele ja sealt lisanduv võimalik teave sõltub sugulaste soovist ja võimalustest uurida. Suur abi on koduloo-uurijatest, kes on koostanud ülevaated kodukandi inimeste saatusest ja meile teavet andnud. Täiendavat teavet saame ka Eesti Memento Liidu osakondadest ja vabatahtlikelt, kes uurivad küüditatute saatust.

What do you think, how long will it be necessary to continue supplementing, changing and correcting the e-Memorial? I believe that the names and fates of the victims will successfully be ascertained in about ten years. The time depends primarily on the existence and accessibility of source materials. Assistance and information obtained from relatives of victims is very important because many original documents haven’t

22


Miks on jätkuv töö kommunismiohvrite andmebaasidega meie ühiskonnale vajalik?

survived or are not in Estonia. Some archival materials are only accessible to relatives, and the information that may possibly be added from them depends on the wishes of relatives and on their opportunities and possibilities for research. Researchers of local history, who have drawn up overviews of the fates of people from their home neighbourhoods, have given us information that has been of great assistance. We also receive additional information from departments of the Estonian Memento Association and from volunteers who study the fates of deportees.

Tähtis on mitte unustada inimesi, kes okupatsiooni all kannatasid, repressioonides hukkusid. Nende lugusid on vajalik teada kõigil, sest sellisel juhul ehitame tuleviku tugevale teadlikkusele mineviku õppetundidest, millest on palju kasu. Samavõrd tähtis on taastada represseeritud isikute nimede kirjapilt kujul, mis oli enne okupatsiooni. Nimed muutusid teise keele vahendusel sageli tundmatuseni, ka läbi selle muudeti inimesed olematuks. E-memoriaali tähtsust igale üksikule perele ja kogu rahvale on inimesed väljendanud meile antud tagasisides, tänades Maarjamäel asuva memoriaali ja e-memoriaali nimekirja koostamise eest. Kirjutatakse, et ajalugu peab mäletama ja represseeritute lugude jäädvustamine on vajalik.

Why is continuing work with databases on victims of communism necessary for our society? It’s important not to forget people who suffered under our occupation and perished in repressions. Everyone needs to know their stories because in that way we’ll build our future on a strong sense of awareness of the lessons of the past, which is very beneficial. It’s just as important to restore the way the names of repressed individuals are written in the form that existed before the occupation. Names often changed beyond recognition when mediated by a foreign language, and in this way, people were made non-existent. People have expressed the importance of the e-Memorial for every individual family and our entire people in feedback that we’ve received, thanking us for the Memorial at Maarjamäe and for putting together the e-Memorial list. People write that history has to be remembered and that it’s necessary to record the stories of repressed persons.

Millised on kõige meeldejäävamad lood, mida oled tööd tehes kuulnud? Pereisa vabanes vangistusest ja saadeti asumisel oleva pere juurde. Sinna jõudnud, pandi ta kätele surnud poeg. Abikaasa ja teine laps olid juba varem surnud. Peret tal enam ei olnud. Meile helistanud inimene räägib läbielatust läbi pisarate, katkestab, vabandab ja nutab... Küüditatud inimene kirjeldas kohalejõudmist asumispaika, kus saabunutele vastu tulnud kohaliku tööstuse juht torises nende kuuldes, et miks toodi siia vanureid surema, need oleksid oma kodus varsti niikuinii surnud, tal on vaja töökäsi rasketööstusele.

What are the most notable stories that you’ve heard while doing this work?

Lugu, kus on koos alandus, viha, hirm ja ka rõõm võimaluse eest tasuda kurjuse eest. Meie poole pöördunud inimene oli neiueas, kui ta küüditati koos ema-isaga. Kuna vagunis olid vaid vanurid ja lapsed, oli tema see, kes peatustes käis vaguni paraskit tühjendamas. Üks vagunivalves olev sõdur oli aga pahatahtlik ja naelutas ükskord vaguniukse kinni. Kuna ukse kaudu ei saanud paraskit välja viia ja vaguni põrandas olevat auku külma tõttu neiu ei soovinud avada, siis valas ta paraski aknast välja. Juhtumisi aga seisis läheduses seesama kuri sõdur ja sai selle omale kaela, teised sõdurid naersid. Neiul oli hirm, mis nende vaguni inimestega nüüd ette võetakse. Ei juhtunud aga muud, kui vaid see kuri sõdur viidi vagunivalvest minema.

A father was released from imprisonment and sent to join his family in banishment. Upon his arrival, his deceased son was placed in his arms. His wife and his other child had already died earlier. He didn’t have a family anymore. A person who has telephoned us is in tears as he talks about what he has gone through, he stops talking, apologises and weeps... A deported person described his arrival at his place of banishment, where he and his fellow deportees overheard the head of the local industrial enterprise, who had come to meet the new arrivals, grumbling about why old people were brought here to die, saying that they would’ve died soon anyway at home, but he needed workers for heavy industry.

Mis on Sind töö tegemisel kõige rohkem positiivselt üllatanud?

A story that combines humiliation, anger, fear and also the joy that comes from the chance to take revenge for wickedness. The person who approached

Perekondades on edasi kantud suuline teave represseeritud perekonnaliikme saatuse kohta. Dokumente kas ei olnud või ei ole säilinud, kuid suuliselt anti

23


us was a girl when she was deported with her mother and father. Since there were mostly elderly people and children in their cattle car, she was the one who had to empty their cattle car’s excreta receptacle at stops. One of the soldiers responsible for guarding their cattle car, however, was malicious and nailed the cattle car door shut at one stop. Since the excreta receptacle couldn’t be taken out by way of the door, and the girl didn’t want to open the hole in the floor of the cattle car because of the cold weather, she poured out the receptacle through the window. But as it happened, that same wicked soldier was standing beside the cattle car and the excreta was poured out all over him. The other soldiers laughed. The girl was afraid of what would happen now to the people in their cattle car. But nothing happened other than that the wicked soldier was removed from cattle car guard duty.

What has been the most positive surprise for you in doing this work? Oral information on the fate of repressed family members has been passed on in families. Documents either didn’t exist or haven’t survived, but information was passed on orally, and much younger family members have started ascertaining the fate of repressed relatives according to that oral information. Cenotaphs have already been erected since the postwar years on the burial plots of families in their Estonian homeland in memory of repressed family members who died elsewhere. People who give feedback, who have turned to us with the wish to add the name of their relative to the memorial wall and received a reply that the name of that individual doesn’t belong there, declare that in that case they’ll place a memorial stone on their family burial plot. A descendent of deported Estonians who lives in Kazakhstan wanted to find out the place where his grandfather, who died in prison camp, was buried so that he could erect a memorial stone there.

Eesti kommunismiohvrite memoriaal Tallinnas / The Memorial to Estonia’s Victims of Communism in Tallinn teavet edasi ja palju nooremaid pereliikmeid on selle järgi asunud represseeritud sugulaste saatust välja selgitama. Mujal surnud represseeritud perekonnaliikme mälestuseks on pandud kenotaafe perekonna hauaplatsile kodumaal juba sõjajärgsetest aastatest alates. Ka tagasisideandjad, kes on pöördunud meie poole sooviga lisada sugulase nimi mälestusseinale ja saanud vastuse, et isiku nimi ei kuulu sinna, teatavad, et panevad siis mälestuskivi perekonna hauaplatsile. Küüditatud eestlaste järeltulija, kes elab Kasahstanis, soovis teada saada vangilaagris surnud vanaisa matmiskohta, et panna sinna mälestuskivi.

The descendants of repressed Estonian citizens from other countries (Russia, Finland, Sweden, the USA, and others) give us feedback and are interested in perpetuating the memory of their relatives in the e-Memorial.

Represseeritud Eesti kodanike järeltulijad teistest riikidest (Venemaa, Soome, Rootsi, USA jt) annavad tagasisidet ja on huvitatud sugulaste mälestuse jäädvustamisest e-memoriaalil.

The assistance that various institutions (archives, institutions that carry out vital statistics procedures, church congregations, and others) have given us in passing on information is noteworthy. It’s good to know that everyone is working in the name of a common goal – to ascertain repressed individuals and to perpetuate their memory.

Erinevate instantside (arhiivid, perekonnaseisutoiminguid teostavad asutused, kirikukogudused, jt) abi meile andmete vahendamisel on märkimisväärne. Hea on teada, et kõik tegutsevad ühise eesmärgi nimel – selgitada välja represseeritud isikud ja jäädvustada nende mälestus.

24


Rahvusvaheline koostöö totalitaarsete režiimide kuritegude teadvustamiseks

International Cooperation on Raising Awareness of the Crimes of Totalitarian Regimes Sandra Vokk Member of Board, Estonian Institute of Historical Memory

Similarly to 2018, a major part of the Institute’s activity in 2019 was related to Patarei. We involved memory institutions from Latvia, Lithuania, Germany and Poland in the process of preparing Communism and Terror, the international part of the Communism is Prison exhibition area in Patarei Prison. The international part will be on display starting with the second season of the Patarei exhibition area, which will begin in June 2020.

Sandra Vokk Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige

Sarnaselt 2018. aastale möödus ka 2019. aasta instituudi jaoks suuresti Patarei tähe all. Kaasasime Patarei vangla näituseala “Kommunism on vangla” rahvusvahelise osa “Kommunism ja terror” ettevalmistamisprotsessi Läti, Leedu, Saksamaa ja Poola mäluasutusi. Rahvusvahelist osa saab näha alates Patarei näituseala teisest hooajast, mis algab 2020. aasta juunis.

In addition to ordinary visitors, Patarei also attracted experts, journalists, official delegations and artists from different countries to Estonia. Travel was undertaken from Japan to Tallinn on several occasions because of Patarei. The widespread interest that has arisen in Japan regarding this unique building complex can be explained by the fact that the Japanese architect Shuhei Endo won the design competition for the international memorial museum dedicated to victims of communism that is being planned for Patarei. The competition was organised in 2018 in cooperation with State Real Estate Ltd.

Lisaks tavakülastajatele meelitas Patarei Eestisse ka eri riikide asjatundjaid, ajakirjanikke, ametlikke esindusi ja artiste. Lausa mitmel korral sõideti Patarei pärast Tallinnasse Jaapanist, kus tekkinud laialdast huvi ainulaadse kompleksi vastu võib põhjendada sellega, et 2018. aastal Riigi Kinnisvara ASga koostöös korraldatud, Patareisse planeeritava rahvusvahelise kommunismiohvrite mälestusmuuseumi ideekonkursi võitis Jaapani arhitekt Shuhei Endo.

That victory in the competition led in turn to the Japanese technology enterprise LivingCG adopting Patarei as the object for its annual architectural fantasy competition. 30 entries were submitted to the competition and all of them were produced using Lumion 3D software. The best entries were selected in Tokyo in September of 2019 and they were the ones that took Patarei’s history into account the most. The winners of the competition visited Estonia in October.

Konkursi võit viis omakorda selleni, et Jaapani tehnoloogiaettevõte LivingCG võttis oma iga-aastase arhitektuurilise fantaasia konkursi objektiks Patarei. 2019. a septembris selgitati Tokyos konkursile laekunud 30 töö, mis kõik olid tehtud 3D tarkvaraga Lumion, hulgast välja parimad ja Patarei ajalooga kõige rohkem arvestavad tööd. Konkursi võitjad külastasid oktoobris Eestit.

The Finnish art project The Echo of Patarei’s Cells, within the framework of which emotionally moving dance performances could be watched in the Patarei exhibition area on the evenings of 23 and 24 August, also merits mention in connection with Patarei. The director and author of the idea Anna-Mari Laulumaa described the performance as a wordless ritual by

Patareiga seonduvalt väärib märkimist ka soomlaste kunstiprojekt “Patarei kambrite kaja”, mille raames

25


Euroopa Mälu Sümpoosion 2019 Pariisis, kus osalesid ka Eesti Mälu Instituudi esindajad / European Memory Symposium 2019 in Paris, in which representatives of the Estonian Institute of Historical Memory also participated võis 23. ja 24. augusti õhtul Patarei näitusealal näha liigutavaid tantsulavastusi. Lavastaja ja idee autor Anna-Mari Laulumaa kirjeldas etteastet kui sõnatut rituaali, millega mälestatakse neid, kes on Patareis kannatanud. Põhjanaabrite huvi Patarei ja meie instituudi teemavaldkonna vastu kajastub ka rohketes Soomest tulnud näituseala külastajates.

which those who have suffered in Patarei are remembered. The interest of our northern neighbours in Patarei and the subject area of our Institute is also reflected in the large number of visitors from Finland who came to see the exhibition area. In order to introduce the project for the international memorial museum for the victims of communism, we continued the campaign, within the framework of which the Institute’s representatives met with the representatives of various administrative agencies in North America and Europe. We are grateful to all the embassies and ambassadors who have in one way or another demonstrated support for our project. Here we express our particular gratitude to the Embassy of the United Kingdom and the UK soldiers based in Estonia, who helped to prepare the Patarei exhibition area for the opening by participating in cleaning up the space. We also thank the Canadian Embassy, with the support of which we opened the temporary exhibition Sharing Our Stories: the Home of the Baltic Diaspora in Canada at Patarei.

Rahvusvahelise kommunismiohvrite mälestusmuuseumi projekti tutvustamiseks jätkasime kampaaniat, mille raames kohtusid instituudi esindajad erinevate ametiasutuste esindajatega Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Oleme tänulikud kõikidele saatkondadele ja saadikutele, kes on projektile ühel või teisel moel toetust avaldanud. Siinkohal avaldame erilist tänu Ühendkuningriigi saatkonnale ja Eestis baseeruvatele Ühendkuningriigi sõduritele, kes aitasid Patarei näituseala koristustalgutel avamiseks ette valmistada, ning Kanada saatkonnale, kelle toel avasime Patareis ajutise näituse “Oma lugusid jagades: Balti diasporaa kodu Kanadas”. Ent meie rahvusvaheline koostöö ei piirdu Patareiga. Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkonna toel jätkati rahvusvahelise suveülikooli projekti, mille edule tuginevalt kavandame järjekorras kolmandat suveülikooli ka 2020. aastal. Mainida tasub ka Holokausti Mälestamise Rahvusvahelise Ühenduse, Shoah’ Memoriaali ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi-

Yet our international cooperation is not limited to Patarei. The international summer university project continued with the support of the Embassy of the German Federal Republic. Due to its success, we are planning the third consecutive summer university in the series in 2020. The international conference The

26


ga koostöös korraldatud rahvusvahelist konverentsi „Lõpu algus: 75 aastat massimõrvast Kloogal“. Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu (Platform of European Memory and Conscience, PEMC) liikmena võtab Eesti Mälu Instituut aktiivselt osa koostöökogu tööst, sealhulgas aastakoosolekust ja laiemale avalikkusele suunatud projektidest, esindaja kaudu ka juhtiva kogu tööst. Oluliselt tugevdasime 2019. aastal koostööd riikidevahelise Euroopa Mälestamise ja Solidaarsuse võrgus-

Beginning of the End: 75 Years since the Mass Murder at Klooga, organised jointly by the International Holocaust Remembrance Alliance, the Shoah Memorial and the Ministry of Culture of the Republic of Estonia, also deserves to be mentioned. As a member of the Platform of European Memory and Conscience (PEMC), the Estonian Institute of Historical Memory participates actively in the work of the PEMC cooperation assembly, including the PEMC annual meeting and its projects aimed at the general public. A representative of the Estonian Institute of Historical Memory participates in the work of the PEMC’s leading body. We significantly strengthened cooperation in 2019 with the transnational European Network Remembrance and Solidarity (ENRS), one of the main projects of which is the European Memory Symposium. This is an annual conference for popularising recent history and the shared European culture of remembrance. Each conference has over 150 participants from nearly 30 countries. The symposium will be held in Tallinn in 2020 and the Estonian Institute of Historical Memory is its local partner.

Briti liitlassõdurid aitavad korrastada Patarei vangla näituseala / Allied British soldiers help to clean up the Patarei Prison exhibition space

On top of everything that has hitherto been mentioned, the Institute’s employees contributed throughout the year with their knowledge and skills in many other international undertakings, with the aim of

Briti liitlassõdurid ja meie töötajad Patarei vanglas näitusealal / Allied British soldiers and our employees in Patarei Prison at the exhibition space


Koreograafiline etendus „Patarei kambrite kaja“ / The choreographic performance The Echo of Patarei’s Cells tikuga (European Network Remembrance and Solidarity, ENRS), mille üheks põhiprojektiks on Euroopa Mälu Sümpoosion, s.o lähiajaloo ja ühise Euroopa mälestamiskultuuri populariseerimise iga-aastane konverents, millel on igakordselt üle 150 osaleja ligi 30st riigist. 2020. aastal toimub sümpoosion Tallinnas ja Eesti Mälu Instituut on selle kohalikuks partneriks. Kõigele eelnevale lisaks panustasid instituudi töötajad oma teadmiste ja oskustega kogu aasta vältel paljudesse teistesse rahvusvahelistesse ettevõtmistesse, mille eesmärk on teadvustada totalitaarsete režiimide inimvaenulikkust, võtsid osa rahvusvahelistest konverentsidest jt üritustest kodu- ja välismaal, kus jagasid nii oma teadmisi kui ka tutvustasid instituudi tegevust, hoidsid ja tugevdasid kirjavahetuste ja kohtumiste kaudu häid kontakte välismaa kolleegidega, mis on eduka rahvusvahelise koostöö aluseks.

raising awareness of the hostility towards humanity inherent in totalitarian regimes. Our employees participated in international conferences and other events at home and abroad, where they shared their knowledge and introduced the activity of our Institute. They strengthened and maintained good contacts with colleagues abroad through correspondence and meetings, which is the basis for successful international cooperation.

28


Lähiajalugu pakub jätkuvalt huvi

Recent history continues to arouse interest

2019. aastal oleme ise korraldanud või kaaskorraldanud hulga sündmusi, mida on külastanud kokku tuhanded inimesed. Ajalooteemad on endiselt väga aktuaalsed ja meil on hea meel, et Eestis peetakse ajaloodebatti asjalikult ning otsitakse mõttevahetuse käigus minevikust tõiku, mis on ka tänapäeval olulised meeles pidada.

In 2019 we have independently organised or co-organised a number of events that thousands of people in total have visited. Historical themes continue to be very topical. We are glad that historical debate is conducted matter-of-factly in Estonia, and that facts are sought from the past in the course of exchanges of views that are important to bear in mind nowadays as well.

Toimunud üritused 2019

Events that have taken place in 2019

22. veebruaril korraldasime Tallinna gümnaasiumi-

On 22 February we organised an interactive and inclusive day of learning entitled The Challenges of a Free Country for secondary school students in Tallinn. The aim was to popularise the history of Estonian statehood and to call for contemplation of the nature of freedom. Among other things, the theme of the loss and restoration of freedom was also discussed. Over 120 young people participated. The barrister Carri Ginter and the young columnist Mikael Raihhelgauz spoke to the young people. A quiz on history was held along with orienteering in Tallinn’s city centre, which ended in the Riigikogu (Estonian Parliament) with a speech by Enn Eesmaa, the Deputy Speaker of the Estonian Parliament.

õpilastele interaktiivse ja kaasava õppepäeva „Vaba riigi väljakutsed“. Eesmärgiks oli populariseerida Eesti riikluse ajalugu ja kutsuda õpilasi üles mõtisklema vabaduse olemuse üle. Muuhulgas käsitleti ka vabaduse kaotamise ja taastamise teemat. Osales üle 120 noore. Noortele kõnelesid vandeadvokaat Carri Ginter ja noor kolumnist Mikael Raihhelgauz. Toimus ajalooteemaline viktoriin ja orienteerumine Tallinna kesklinnas, mis lõppes Riigikogus Eesti parlamendi aseesimehe Enn Eesmaa sõnavõtuga.

29


25. märtsil korraldasime koostöös Justiitsministee-

On 25 March we organised, in cooperation with the

riumi ja Inimõiguste Instituudiga märtsiküüditamise 75. aastapäeva mälestusüritusi, millest võtsid osa sajad inimesed. Eesti kommunismiohvrite memoriaalis Maarjamäel toimus mälestustseremoonia ja 200 ohvri nimedega nimeplaatide avamine, millest võtsid osa Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja armastatud kirjanik Leelo Tungal, kelle vanaema nimi sai samuti memoriaalile kantud. Vabaduse väljak täitus traditsiooniliselt mälestusküünaldega ja Patarei vangla, kommunistlike repressioonide üks sümboleid, värvus üheks õhtuks punaseks.

Ministry of Justice and the Human Rights Institute, remembrance events for the 75th anniversary of the mass deportation that was carried out in March of 1949. Hundreds of people participated in these events. A remembrance ceremony was held along with the opening of name plates bearing the names of 200 victims at the Memorial for Estonia’s Victims of Communism at Maarjamäe. The President of the Republic of Estonia Kersti Kaljulaid participated, along with the beloved writer Leelo Tungal, whose grandmother’s name was entered on the Memorial. Vabaduse väljak (Freedom Square) was filled with memorial candles as is traditional, and Patarei Prison, one of the symbols of communist repressions, was coloured red for one night.

14. mail avas Patarei vangla oma väravad, et kõneleda kommunistlikest režiimidest ja nende kuritegudest näituse vahendusel. Meie koostatud näitus „Kommunism on vangla“ asub hoone idatiivas ja avab vanglainterjöörides kommunistlike repressioonide olemuse ning nende taga seisnud ideoloogilisi motiive. Samuti käsitleb näituseala natsionaalsotsialistlikke kuritegusid ja Patarei ajalugu laiemalt. Näituseala avamisel kõnelesid justiitsminister Raivo Aeg, välisminister Urmas Reinsalu, Riigikogu esimees Henn Põlluaas, avakõne pidas õiguskantsler Ülle Madise. Näituseala väravad avati sümboolse okastraadi lõikamisega. Näitus on külastajatele avatud hooajaliselt kuni hoone läheb restaureerimisele.

On 14 May, Patarei Prison opened its gates in order to speak of communist regimes and their crimes by way of an exhibition. The Communism is Prison exhibition, which we put together, is located in the building’s eastern wing and reveals the nature of communist repressions in the prison interiors, along with the ideological motives that stood behind them. The exhibition area also provides information on National Socialist crimes and on the history of Patarei more broadly. Minister of Justice Raivo Aeg, Minister of Foreign Affairs Urmas Reinsalu, and the Speaker of the Riigikogu Henn Põlluaas spoke at the opening of the exhibition area. Chancellor of Justice Ülle Madise gave the opening speech. The gates of the exhibition area were opened by the symbolic cutting of barbed wire. The exhibition is seasonally open to visitors until restoration work begins in the building.

30


14. juuni riiklikul leinapäeval korraldasime koos

On the national day of mourning on 14 June, together with the Ministry of Justice, we organised a state ceremony at the Memorial to Estonia’s Victims of Communism at Maarjamäe. A free memorial concert entitled The Past. The Present. Eternity followed in the evening, where beloved Estonian singers and musicians performed moving songs in memory of innocent people who perished or were killed. The concert’s artistic director was the conductor Endrik Üksvärav. Lenna Kuurmaa, Ott Lepland, Liisi Koikson, the first-rate Estonian choir Collegium Musicale, the string quartet Prezioso, and others performed. The concert was made possible by numerous private donors and the support of the Ministry of Justice.

Justiitsministeeriumiga Maarjamäel Eesti kommunismiohvrite memoriaalis riikliku tseremoonia. Õhtupoolikul järgnes sellele tasuta mälestuskontsert „Minevik. Olevik. Igavik“, kus armastatud Eesti lauljad ja muusikud esinesid südantliigutavate lugudega, mälestades süütult tapetuid ja hukkunuid. Kontserdi kunstiliseks juhiks oli dirigent Endrik Üksvärav. Esinesid Lenna Kuurmaa, Ott Lepland, Liisi Koikson, Eesti tippkoor Collegium Musicale, keelpillikvartett „Prezioso“ jt. Kontsert sai võimalikuks tänu mitmele eraannetajale ja Justiitsministeeriumi toele.

Riias resideeruv Kanada suursaadik hr Kevin Rex näitust avamas / The Canadian Ambassador Mr. Kevin Rex, who resides in Riga, opening the exhibition

Numerous guest exhibitions have also been set up over the course of the year in the Patarei Prison exhibition area. Among them is the exhibition opened with the support of the Canadian Embassy within

Patarei vangla näitusealal on aasta jooksul eksponeeritud ka mitmeid külalisnäitusi. Nende hulgas

the framework of ESTO 2019 entitled Sharing Our Stories. The Baltic Diaspora at Home in Canada. It tells of the difficult journey to their new home country of Estonians, Latvians and Lithuanians who fled to Canada from the terror of the Soviet Union. It also shows how they preserved their culture and mother tongue while integrating into Canadian society.

ESTO 2019 raames ja Kanada saatkonna toel avatud näitus „Jagades meie lugusid. Balti diasporaa kodus Kanadas“, mis räägib Nõukogude Liidu terrori eest Kanadasse põgenenud eestlaste, lätlaste ja leedulaste raskest teekonnast uude koduriiki ning oma emakeele ja kultuuri säilitamisest Kanada ühiskonda integreerumisel.

31


22.–26. juulil toimus juba teist korda Eesti Mälu

On 22–26 July, a summer university for history

Instituudi ja Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkonna koostöös suveülikool ajalooõpetajatele ja noortele ajaloolastele. 35 osalejat 18st riigist Eestist Kanadani said seekord põhjaliku ülevaate Eesti taasiseseisvumisprotsessidest ja -meeleoludest ning Nõukogude Liidu lagunemisest. Osalejatele oli eriti põnev asjaolu, et lisaks ajalooliste paikadega tutvumisele ning teemakohasele filmiprogrammile võtsid suveülikoolis sõna ka toonased aktivistid ja hilisemad tegevpoliitikud ise. Muuhulgas oli programmi osaks ekskursioon Patarei vangla näitusealale, nagu ka külastus Eesti kommunismiohvrite memoriaali Maarjamäel.

teachers and young historians was held for already the second time by the Estonian Institute of Historical Memory in cooperation with the Embassy of the German Federal Republic. This time 35 participants from 18 countries from Estonia to Canada gained a comprehensive overview of the processes and states of mind in the restoration of Estonia’s independence and of the collapse of the Soviet Union. The fact that, in addition to visiting historical sites and the thematically relevant film programme, the activists of that time and later active politicians themselves spoke at the summer university was particularly fascinating for the participants. Among other things, an excursion to the Patarei Prison exhibition area was part of the programme, as was a visit to the Memorial for Estonia’s Victims of Communism at Maarjamäe.

18. septembril korraldasime koostöös Eesti Vabarii-

On 18 September, we organised, in cooperation with

gi Kultuuriministeeriumi ja Holokausti Mälestamise Rahvusvaheline Ühendusega Patarei vangla hoovis rahvusvahelise konverentsi „Lõpu algus: 75 aastat massimõrvast Kloogal“, kus avati Eestis ja laiemalt Kirde-Euroopas toime pandud holokausti kuritegude teemat. Kõnede ja ettekannetega esinesid: välisminister Urmas Reinsalu, vandeadvokaat ja Eesti Juudi Kogukonna esimees Alla Jakobson, Taani Rahvusvaheliste Suhete Instituudi uurimisjuht Cecilie Felicia Stokholm Banke, Eesti Mälu Instituudi vanemteadur Olev Liivik, Yad Vashemi (Holokausti Mälestuskeskus Iisraelis) peavarahoidja Michael Tal, Leedu Genotsiidi ja Vastupanuliikumise uurimiskeskuse teadusdirektor Arūnas Bubnys, Soome Akadeemia uurimisstipendiaat Oula Silvennoinen, Shoah’ Memoriaali (Prantsusmaa) teadur Mathias Orjekh.

the Ministry of Culture of Estonia and the International Holocaust Remembrance Alliance, the international conference The Beginning of the End: 75 Years since the Mass Murder at Klooga in the courtyard of Patarei Prison, where the theme of Holocaust crimes committed in Estonia and more broadly in north-­ eastern Europe was expanded upon. The following persons participated with speeches and presentations: Minister of Foreign Affairs Urmas Reinsalu, the barrister and Chairman of the Estonian Jewish Community Alla Jakobson, the Research Coordinator of the Danish Institute for International Studies Cecilie Felicia Stokholm Banke, the Director of the Artefacts Department at Yad Vashem (the World Holocaust Remembrance Centre in Israel) Michael Tal and others.

32


23. septembril mälestasime Patarei vangla hoovis vastupanuvõitlejaid ja arutlesime Eesti metsavendluse ajaloo üle. Patarei hoovis vabaduse nimel 1940– 1991 kannatanute mälestustahvli juures kõnelesid justiitsminister Raivo Aeg ja Riigikogu Eesti metsavendluse traditsiooni hoidmise toetusrühma esimees Eerik-Niiles Kross. Endrik Üksvärava ja koori Collegium Musicale esituses kõlas “Palve” ja “Paul Randmaa metsavendade salga hümn”. Selle järgnenud avaliku arutelul pidas ettekande Eesti metsavendlusest Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Paneeldiskussioonis osalesid Metsavendluse uurija ja ajaloolane Martin Andreller, semiootikaprofessor Mihhail Lotman ning psühholoog ja kaitseliitlane Grete Arro.

On 23 September, we remembered resistance fighters in the courtyard of Patarei Prison and contemplated the history of the Estonian Forest Brother movement (Estonian patriotic partisans). Minister of Justice Raivo Aeg and the chairman of the support group for preserving the Estonian Forest Brother movement tradition Eerik-Niiles Kross spoke at the memorial plaque in the Patarei courtyard commemorating the memory of those who suffered in the name of freedom in 1940–1991. The songs Palve (Prayer) and Paul Randmaa metsavendade salga hümn (The Hymn of Paul Randmaa’s Forest Brothers Troop) were performed by the Collegium Musicale choir under the direction of Endrik Üksvärav. The commander of the Estonian Defence Forces Major General Martin Herem gave a presentation on the Estonian Forest Brother movement in the discussion that followed. The historian and researcher of the Forest Brother movement Martin Andreller, Professor of Semiotics Mikhail Lotman, and the psychologist and member of the Kaitseliit (Estonian Defence League – Estonia’s voluntary National Guard) Grete Arro participated in a panel discussion.

6.–7. novembril korraldasime koostöös Venemaa aja-

On 6–7 November, we organised the Necropolis of

loo- ja inimõigusorganisatsiooni Memorial Peterburi haruga rahvusvahelise teaduskonverentsi „Kommunistliku terrori nekropol“. Konverents käsitles kommunistlike režiimide terrori ohvrite massihaudade otsingu, uurimistöö, mälestamise ja õigusliku staatuse küsimusi. Kõnelejateks olid kogenud spetsialistid Valgevenest, Eestist, Georgiast, Kasahstanist, Lätist, Leedust, Poolast, Venemaalt, Ukrainast, Sloveeniast, Kambodžast, Hispaaniast jm. Konverentsi tulemusel avaldati meedias nii ettekannete tekste kui ka intervjuusid uurijatega.

Communist Terror international academic conference in cooperation with the St. Petersburg branch of Russia’s Memorial history and human rights organisation. The conference focused on the search for mass graves of victims of terror of communist regimes, as well as on research, remembrance and questions regarding legal status. The speakers were experienced specialists from Belarus, Estonia, Georgia, Kazakhstan, Latvia, Lithuania, Poland, Russia, Ukraine, Slovenia, Cambodia, Spain, and other countries. As a result of this conference, texts of the presentations as well as interviews with researchers were published in the media.

33


8.–9. novembril toimus Tallinnas Berliini müüri lan-

On 8–9 November, an international conference ded-

gemise 30. aastapäevale pühendatud rahvusvaheline konverents. Korraldasime selle koos Konrad Adenaueri Fondi, Avatud Eesti Fondiga ja Riigikantseleiga. Konverentsil arutati ajalooliste ja ühiskondlike õppetundide üle ning mõtestati vabakonna rolli poliitiliste muutuste elluviimisel. Esinesid Yale’i ülikooli professor Timothy Snyder, president Toomas Hendrik Ilves, Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Diktatuuri Uurimise Föderaalse Sihtasutuse tegevdirektor Anna Kaminsky, Saksamaa publitsist ja poliitik Wolfgang Templin, majandusekspert ja endine minister Raivo Vare, poliitikaanalüütik Filip Pazderski Poolast, kodanikuaktivist ja Sihtasutuse Domus Dorpatensis tegevdirektor Martin Noorkõiv ja ettevõtte CybExer Technologies valitsussuhete asepresident Merle Maigre.

icated to the 30th anniversary of the fall of the Berlin Wall was held in Tallinn. We organised it together with the Konrad Adenauer Foundation, the Open Estonia Foundation and the Government Office of Estonia. Historical and social lessons were discussed at the conference, and the role of the civic and voluntary sector in implementing political changes was contemplated. The speakers were Yale University Professor Timothy Snyder, President Toomas Hendrik Ilves, the Managing Director of the Federal Foundation for the Reappraisal of the SED Dictatorship Anna Kaminsky, the German publicist and politician Wolfgang Templin, the economics expert and former government minister Raivo Vare, the political analyst Filip Pazderski from Poland, the civil activist and Managing Director of the Domus Dorpatensis Foundation Martin Noorkõiv, and the Vice-President of Foreign Relations of the CybExer Technologies Company Merle Maigre.

34


Kogu Me Lugu – meie lugude kogujad ratastel

Kogu Me Lugu – Collecting Stories on the Road Elmar Gams Programme Manager for Kogu Me Lugu The year 2019 added 71 new interviews to the Kogu Me Lugu treasure chest. Life stories on the following themes were added to the interviews conducted with Estonians who were repressed by the Soviet regime, and with Estonians who fled from their homeland: managing the kolkhoz, Estonians in Czechoslovakia in 1968, Baltic Germans who returned to Estonia at the end of the Second World War or after the restoration of independence, residents of the Sõrve säär area of Saaremaa who were forcibly taken to Germany in 1944, Romas who were taken to German concentration camps, and compulsory military service in the Soviet armed forces after the Second World War.

Elmar Gams Kogu Me Lugu programmi juht 2019. aasta tõi Kogu Me Lugu (KML) laekasse 71 uut intervjuud. Nõukogude võimu poolt represseeritute ja kodumaalt pagenud eestlastega tehtud intervjuudele lisandusid elulood järgmistel teemadel: kolhoosi juhtimine, eestlased Tšehhoslovakkias 1968. aastal, Teise maailmasõja lõpus või pärast iseseisvuse taastamist Eestisse naasnud baltisakslased, 1944. aastal Saksamaale sunniviisiliselt viidud Sõrve sääre elanikud, Saksa koonduslaagritesse viidud romad, ajateenistus Nõukogude relvajõududes pärast Teist maailmasõda.

Akadeemik Jüri Engelbrecht (sünd 1939) nägi pealt Tšehhoslovakkia reformipüüdluste mahasurumist Prahas augustis 1968

Last year we paid particular attention to interviewing people who were born before 1940. The aim was to record as many stories as possible in which the main characters were old enough to remember life in independent Estonia, the loss of independent statehood, the Second World War, and the repressions of the occupying regime. For instance, we succeeded in interviewing people

35

In August 1968, academic Jüri Engelbrecht (b. 1939) witnessed the suppression of Czechoslovakia’s reform efforts in Prague


Armilda Kivi (Kurg, sünd 1923) ja tütar Eha (sünd 1947) küüditati mõlemad märtsis 1949 Novosibirski oblastisse / Armilda Kivi (née Kurg, b. 1923) and her daughter Eha (b. 1947) were both deported to Novosibirsk Oblast in March 1949 Möödunud aastal pöörasime erilist tähelepanu enne 1940. aastat sündinud inimeste intervjueerimisele. Eesmärgiks oli salvestada võimalikult palju lugusid, mille peategelased on piisavalt vanad, et mäletada elu iseseisvas Eestis, omariikluse kaotamist, Teist maailmasõda ja okupatsioonivõimude repressioone.

who were already adults at the time of the deportation in March of 1949. The interviewees were cooperative from the first telephone call. At the same time, the biggest obstacle was the misgivings that some narrators had on whether their story was worth recording. The support of close relatives of the interviewees, especially of younger family members, played a big role in dispelling such thoughts. Another important factor was the perception that recording the interview will not only enrich Estonian history, but will also preserve a memoir for the family’s future generations. After editing the video, we always send the completed interview to the interviewee and his/her family.

Näiteks õnnestus meil intervjueerida neid, kes olid 1949. aasta küüditamisel juba täiskasvanud. Intervjueeritavad olid koostööaltid juba esimesest telefonikõnest. Samal ajal oli kõige suuremaks proovikiviks jutustaja kahtlus, kas tema lugu on väärt salvestamist. Sellise mõtte eemale peletamisel mängis suurt rolli lähedaste, eriti nooremate pereliikmete toetus ja arusaam, et intervjuu salvestamine ei rikasta ainult Eesti ajalugu, vaid jätab alles mälestuse perekonna tulevastele põlvedele, sest pärast video monteerimist saadame tehtud intervjuu alati ka intervjueeritavale ja tema perele.

In conducting interviews, we have undertaken trips to various locations in Estonia, covering approximately 8,000 kilometres. We could see during the time we spent together how the initial hesitancy at the threshold of the front door turned into a trusting rapport by the end of the interview.

Intervjuude tegemisel oleme võtnud ette retki erinevatesse Eestimaa paikadesse, läbides ligikaudu 8000 kilomeetrit. Koos veedetud ajal oli näha, kuidas esialgne mõningane kõhklus ukselävel muutus intervjuu lõpuks usalduslikuks läbisaamiseks.

In interviewing deportees, we have verified the information on them in the e-Memorial and have tried to ascertain the location of the burial places of their close relatives in Siberia.

Küüditatute intervjueerimisel oleme täpsustanud

36


Keskel Vello Hindreus (sünd 1930) küüditati märtsis 1949 Krasnojarski kraisse, poeg Heiki sündis 1954 asumisel / Vello Hindreus (b. 1930, pictured in the middle) was deported to Krasnoyarsk Krai in March 1949, his son Heiki was born in 1954 in resettlement nende andmeid e-memoriaalis ja püüdnud välja selgitada nende lähedaste matmispaikade asukohta Siberis.

Video interviews can be watched in three languages (Estonian, English, Russian) on this oral history portal

www.kogumelugu.ee

Järk-järgult uuenevas suulise ajaloo kolmekeelses (eesti, inglise, vene) portaalis

that is gradually being supplemented. Brief introductions have also been edited for interviews that have been conducted through to 2019. An educational film entitled Sõjasaatused (Fates of War) made on the basis of interviews is also available on the portal.

www.kogumelugu.ee on võimalik vaadata videointervjuusid, millest kuni 2019. aastani tehtud intervjuudele on monteeritud ka lühitutvustused. Samuti on portaalis üleval intervjuude põhjal tehtud õppefilm „Sõjasaatused“.

All of these video materials are available in the portal’s video library. A list of historical keywords, locations and persons mentioned in video materials can be found under the heading ‘Themes’. The geographical scope of these life stories can be viewed on the world map on the portal’s front page. In addition, teaching materials on history and education in human rights created on the basis of video stories can be used in giving school lessons or for illustrating the topic that is being studied. In 2020 we will add new video and teaching materials to the portal, and we will further sort out and structure the portal’s keywords.

Kõik need videomaterjalid on saadaval portaali Videoteegis. Ajalooalaste märksõnade, asukohtade ja videomaterjalides mainitud isikute nimekiri asub rubriigis „Teemad“. Elulugude geograafilist ulatust on võimalik näha esilehel oleval maailmakaardil. Lisaks sellele saab kasutada videolugude põhjal loodud ajaloo- ja inimõigushariduse alaseid õppematerjale koolitunni läbiviimiseks või õpitava teema illustreerimiseks. 2020. aastal lisame portaali uusi video- ja õppematerjale ning korrastame märksõnu. Täname kõiki intervjueeritavaid, nende pereliikmeid, meie tegevuse jälgijaid sotsiaalmeedias ning Kogu Me Lugu vaimselt ja rahaliselt toetanud inimesi!

We thank all of the interviewees, their family members, the people who follow our activity on social media, and the people who have supported Kogu Me Lugu financially and in spirit!

37


Täpsustame Vilma-Elviira Hallopi (Oper, sünd 1936) ema haua asukohta Novosibirski oblastis / Specifying the location of Vilma-Elviira Hallop’s (née Oper, b. 1936) mother’s gravesite in Novosibirsk Oblast

Ellen-Skaidrite (Treijar) ja Andres-Heino Koppel tutvusid ja abiellusid Tomskis 1955 / Ellen-Skaidrite (née Treijar) and Andres-Heino Koppel met and married in Tomsk in 1955

38


Täname oma partnereid ja sõpru Eesti Mälu Instituudi asutajad ja nõukogu liikmed

Riigi Kinnisvara AS

KOKO arhitektid

Ivan Lavrentjev

Rahvusvahelise Kommunismiohvrite Mälestusmuuseumi toetajad

EV100 korraldustoimkond

Lumion

Liis Lindvere

Eesti Kirikute Nõukogu

Orangetime

Katrin Lunt

Postimees

Sveta Pääru

Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu

Delfi

Olaf Mertelsmann

Euroopa Mälestamise ja Solidaarsuse Võrgustik

Refiner

Norman M. Naimark

Tulutee

Timothy D. Snyder

Disainiagentuur Velvet

Eiki Nestor

Piletilevi

Helen Oja

WebExpert

Mart Orav

LivingCG

Lagle Parek

Noblessneri sadam

Martin Pedanik

Eesti Mälu Instituudi töötajad, praktikandid ja vabatahtlikud Kõik koostööpartnerid avalikus- ja erasektoris, sõbrad ja kaasamõtlejad

Eriti soovime tänada: Vabariigi Presidendi Kantselei Riigikogu Riigikantselei Eesti Vabariigi Justiitsministeerium Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium Eesti Vabariigi Välisministeerium Eesti Kaitsevägi Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Kanada Suursaatkond

Leedu Genotsiidi ja Vastupanuliikumise Uurimise Keskus Poola Rahvusliku Mälu Instituut Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Diktatuuri Uurimise Liitvabariiklik Sihtasutus Läti Okupatsioonimuuseum Venemaa ajaloo- ja inimõigusorganisatsioon Memorial Holokausti Mälestamise Rahvusvaheline Ühendus VEMU (Väliseesti Muuseum)

Inimõiguste Instituut Eesti Memento Liit Eesti Üliõpilaste Selts Eesti Üliõpilaskondade Liit

Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond

Konrad Adenaueri Fond

Ühendkuningriigi Suursaatkond Eestis paiknevad NATO liitlasvägede Ühendkuningriigi sõdurid ja ohvitserid

Eesti Õpilasesinduste Liit Okupatsioonide ja Vabaduse Muuseum Vabamu Avatud Eesti Fond

Aigi Rahi-Tamm

Jüri Ratas

Dmitri Rõbakov

Ülle Madise

Ingrid Paggi

Tõnis Saar

Patrick Rang

Martin Herem

Neeme Raud

Tema Ekstsellents Saksa Liitvabariigi suursaadik Christiane Hohmann

Grete Rohi

Eesti Sõjamuuseum-kindral Laidoneri muuseum

Ingrid Baumeister abikaasaga

Indrek Treufeldt

Kristiina Baumeister

Liis Uustal Kalle Vellevoog

Enn Meri

David Vseviov

Hans H. Luik

Rait-Roland Veskemaa

Eduard Gams

Rein Perens Karl Õiger

Eesti Kunstimuuseum

Juta Sepp

Tarvastu Muuseum

Peeter Peetso

Narva Muuseum

Marie Einre

Jaan Tõnissoni Instituut

Anna Kaminsky

Eesti Juudi Kogukond

Endrik Üksvärav

Tallinn 21. Kool

Tulipisar

Danel Pandre

Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium

Amalfi OÜ

Marcus Kolga

Kadrioru Saksa Gümnaasium

BLRT Grupp

Sigrid Koppel

Rahvusarhiiv

COBALT advokaadibüroo

Shuhei Endo

Eesti Rahvusringhääling

JVR Arhitektibüroo

Asko Künnap

Tallinna Juudi Kool Tallinna Reaalkool

Margus Kasterpalu

39

Tiiu Truus

Heldur Sala

Heiki Magnus

Tallinna Ülikool

Malle Talvet-Mustonen Jaan Tiidemann

Eesti Meremuuseum

Tartu Ülikool

Lidia Zarudnaya

Kirke Kangro

Helle Perens

Eesti Filmimuuseum

Mirjam Rääbis

Peeter Tammisto

Moonika Mälk

Eesti Ajaloomuuseum

Argo Roots

Anna-Mari Laulumaa

Liis Klaar

Collegium Musicale

Ago Pajur

Raivo Aeg

Tema Ekstsellents Saksa Liitvabariigi suursaadik Christoph Eichhorn

ESTO - Ülemaailmsed Eesti kultuuripäevad

Poola Vabariigi Suursaatkond

Tšehhi Vabariigi Suursaatkond

Reedik Poopuu Urmas Reinsalu


We thank our partners and friends The Founders and Members of Board of the Estonian Institute of Historical Memory Supporters of the International Memorial Museum for Victims of Communism Supporters, trainees and volunteers of the Estonian Institute of Historical Memory All of our cooperation partners in the public and private sector, our friends and kindred spirits

Tallinn Secondary School of Science

Estonian Film Museum

Liis Klaar

Estonian War Museum – General Laidoner Museum

Moonika Mälk

Tallinn City Centre Russian High School

Estonian Maritime Museum

Rein Perens

Kadriorg German Secondary School

Tarvastu Museum

Tallinn School no. 21

Art Museum of Estonia Narva Museum

Estonian National Archives

Jaan Tõnisson Institute

Estonian Broadcasting Corporation

Jewish Community of Estonia

State Real Estate Ltd.

Tulipisar

EV100 (Republic of Estonia Centenary) organising committee

Amalfi OÜ

Estonian Council of Churches

BLRT Group COBALT Law Firm

We especially wish to thank: Office of the President of the Republic of Estonia Riigikogu (Estonian Parliament) Government Office of Estonia Ministry of Justice of the Republic of Estonia Ministry of Education and Research of the Republic of Estonia Ministry of Culture of the Republic of Estonia Ministry of Foreign Affairs of the Republic of Estonia Estonian Defence Forces Embassy of the United States of America Embassy of Canada Embassy of the Republic of Poland Embassy of the Federal Republic of Germany Embassy of the Czech Republic Embassy of the United Kingdom The soldiers and officers of the United Kingdom of the NATO allied forces stationed in Estonia University of Tartu Tallinn University Tallinn Jewish School

Platform of European Memory and Conscience

JVR Architectural Bureau

European Network Remembrance and Solidarity

Lumion

Genocide and Resistance Research Centre of Lithuania

Postimees newspaper

KOKO Architects

Polish Institute of National Remembrance

Orangetime Delfi Refiner Tulutee

Federal Foundation for the Reappraisal of the SED Dictatorship

Velvet Design Agency Piletilevi

Museum of the Occupation of Latvia

WebExpert

Memorial – international historical and human rights organisation in Russia

Noblessner Harbour

LivingCG

International Holocaust Remembrance Alliance

Urmas Reinsalu

VEMU (Museum of Estonians Abroad)

Jüri Ratas

ESTO – Global Estonian Cultural Festival

Tõnis Saar

Estonian Institute of Human Rights

Her Excellency the Ambassador of the German Federal Republic Christiane Hohmann

Raivo Aeg Ülle Madise Martin Herem

Estonian Memento Association

Helle Perens Karl Õiger Heiki Magnus Juta Sepp Peeter Peetso Marie Einre Anna Kaminsky Endrik Üksvärav Danel Pandre Margus Kasterpalu Marcus Kolga Sigrid Koppel Shuhei Endo Asko Künnap Ivan Lavrentjev Liis Lindvere Katrin Lunt Sveta Pääru Olaf Mertelsmann Norman M. Naimark Timothy D. Snyder Eiki Nestor Helen Oja Mart Orav Lagle Parek Martin Pedanik Reedik Poopuu Ago Pajur Aigi Rahi-Tamm Dmitri Rõbakov Ingrid Paggi Patrick Rang Neeme Raud Grete Rohi Argo Roots

Federation of Estonian Student Unions

His Excellency the Ambassador of the German Federal Republic Christoph Eichhorn

Association of Estonian Student Councils

Anna-Mari Laulumaa Kirke Kangro

Konrad Adenauer Foundation

Ingrid Baumeister with her husband

Vabamu Museum of Occupations and Freedom

Kristiina Baumeister Heldur Sala

Kalle Vellevoog

Open Estonia Foundation

Enn Meri

David Vseviov

Collegium Musicale

Hans H. Luik

Rait-Roland Veskemaat

Museum of Estonian History

Eduard Gams

Estonian Students’ Society

40

Mirjam Rääbis Lidia Zarudnaya Malle Talvet-Mustonen Peeter Tammisto Jaan Tiidemann Indrek Treufeldt Tiiu Truus Liis Uustal


Toeta meid

Support us

Kui soovite anda Eesti Mälu Instituudi toetuseks rahalise panuse, siis kutsume Teid üles annetama meie pangakontole. Kui soovite annetada mõne töövaldkonna heaks spetsiifiliselt, siis palun märkige see pangamakse selgitusse või saatke lisainfona meile

If you would like to make a financial contribution to support the Estonian Institute of Historical Memory, then we appeal to you to donate to our bank account. If you wish to donate to some specific field of activity, please note that in the explanation of the bank payment or send it as additional information to us

e-postiga: info@mnemosyne.ee. Toetades ajalooharidust ja -uurimist toetate ka paremat homset. Täname!

by e-mail: info@mnemosyne.ee. By supporting the research of and education in history, you also support a better tomorrow. We thank you!

Konto andmed:

Bank account details:

Nimi: Eesti Mälu Instituut

Name: Estonian Institute of Historical Memory

IBAN: EE477700771003093424 BIC: LHVBEE22

IBAN: EE477700771003093424 BIC: LHVBEE22

AS LHV Pank: Tartu mnt 2, 10145 Tallinn

AS LHV Pank: Tartu mnt 2, 10145 Tallinn

Meiega saab ühendust:

We can be contacted at:

SA Eesti Mälu Instituut

Estonian Institute of Historical Memory Foundation

registrikood 90013822 Tõnismägi 8, 10119 Tallinn, Eesti +372 664 5039

Registry code 90013822 Tõnismägi 8, 10119 Tallinn, Estonia +372 664 5039

info@mnemosyne.ee

info@mnemosyne.ee

Avalik suhtlus ja koostöö:

Public relations and cooperation:

Sergei Metlev

Sergei Metlev

sergei.metlev@mnemosyne.ee

sergei.metlev@mnemosyne.ee

Eesti Kommunismiohvrite Memoriaal:

Memorial to Estonia’s Victims of Communism:

memoriaal@mnemosyne.ee

memoriaal@mnemosyne.ee

Eesti Mälu Instituudi 2019. aasta tegevuse aruanne

Report on the activity of the Estonian Institute of Historical Memory in 2019

Aruande koostasid: Sergei Metlev, Meelis Maripuu, Sandra Vokk, Toomas Hiio, Heldin Allik, Martin Andreller, Elmar Gams, Eli Pilve

The report was put together by: Sergei Metlev, Meelis Maripuu, Sandra Vokk, Toomas Hiio, Heldin Allik, Martin Andreller, Elmar Gams, Eli Pilve

Kujundus: Egon Erkmann

Design: Egon Erkmann

Trükk: DiGra OÜ

Printing: DiGra OÜ

Tõlge inglise keelde: Peeter Tammisto

Translation into English: Peeter Tammisto

Illustratsioonid: Eesti Mälu Instituut, Arne Maasikas, Martin Andreller, Marko Poolamets

Illustrations: Estonian Institute of Historical Memory, Arne Maasikas

Aruande tekstid ja instituudi autorlusega fotod on kaetud Eesti Mälu Instituudi autoriõigusega ja nende kasutamine on võimalik omaniku loal.

The texts of this report and photographs with the authorship of the Institute are protected by the copyright of the Estonian Institute of Historical Memory and their use is possible with the owner’s permission.

Profile for Eesti Mälu Instituut

Eesti Mälu Instituudi aruanne 2019 / Estonian Institute of Historical Memory's Report 2019  

Eesti Mälu Instituut ja tema eelkäija on alates 1998. aastast Eestis uurinud inimvaenulike režiimide toime pandud rahvusvahelisi kuritegusid...

Eesti Mälu Instituudi aruanne 2019 / Estonian Institute of Historical Memory's Report 2019  

Eesti Mälu Instituut ja tema eelkäija on alates 1998. aastast Eestis uurinud inimvaenulike režiimide toime pandud rahvusvahelisi kuritegusid...

Advertisement