Issuu on Google+

KÄSKKIRI Turba Gümnaasiumi õpilasleht

Detsember 2009 — jaanuar 2010 Hind 2 krooni

SISUKORD Toimetaja veerg

2

Okas hinges

2

Koduvalla tähesäras

3

Noorteorganisatsioon

6

Persoon

7

Ajude ragin

8

Kutsuv tuluke

9

Turbas uus uisuväljak 10

Loe lk 2


Toimetaja veerg

Okas hinges Kristi Kaljundi

Tulemas on ka sõbrapäev ja see on igati sobilik päev oma lähedaste kallistamiseks. Kaunist sõbrapäeva! 2

Viivi Treier Õppealajuhataja Peavalu valmistavad õpilaste puudumised, mida pole sugugi vähe. Kuidas muuta olukorda paremaks ja mis on ikkagi puudumise tegelikud põhjused!? Puudumiste põhjuste leidmiseks viisin läbi testi, millele vastasid 5.12. klassi õpilased. Vastajaid oli 84. Enamus vastajad kinnitasid, et vanemad on puudumistest teadlikud, aga oli ka vastupidiseid vastuseid. Vastustes oli, et püütakse vanemate eest igati varjata puudumisi või teadis puudumistest üks vanem, teise eest püüti varjata. K üsi mus ele, et mis on puudumise tegelik põhjus, oli toodud välja erinevaid vastuseid: kontrolltöö, õpiraskused, ei viitsi kooli tulla, konflikt klassikaaslastega, konflikt õpetajaga, sõber popitab ka, magamine, kodus on hea olla, rahulik asju järgi õppida, ei jõua hommikul tõusta, vanemad usuvad, et enesetunne on halb ja jätavad koju. Küsimusele, millega sisustad aega, kui puudud põhjuseta, olid vastused järgmised: magan, sõidan linna šoppama, redutan sõbra juures, mängin arvutimänge, õpin asju järgi, pea valutab, lihtsalt olen, sõber tuleb külla. Küsimusele, kas puudumine valmis-

tab ka muret, siis paljude vastus oli, et tunnevad muret ja piinlik on kooli minna. Aga oli ka vastuseid, kus toodi ära, et see ei mõjuta neid kuidagi, et vahel on hea mõni päev koolist puhata ja selle pärast ei tasu muretseda. Selle tõid ära põhiliselt 10.-12. klass. Ja küsimusele, mis aitaks vähendada põhjuseta puudumisi, olid põhilised vastused järgmised: vanemate rangem järelevalve, kui igal õhtul paneks äratuse, õppetöö kergemaks, sõprade hea tuju, vestlused lastekaitsetöötajaga, kool võiks hiljem alata. Kuid vaatamata paljudele puuduFoto: sokaniwaal.files.wordpress.com

Käes on juba neljanda Käskkirja aeg. Möödunud on aastavahetus ja 2010. aasta esimene kuu, mis tõi endaga kaasa mitmeid külmarekordeid ning nüüd tuleb jälle tegeleda tõsiste teemadega. Meie kooli suur mure on puudumised. Kuigi paljud õpilased ei tee oma puudumistest ise väljagi, tuleb tõdeda, et puudumised annavad siiski tunda ka õppetöö tulemustes. Mis on aga koolist puudumiste põhjused ja mida arvavad õpilased ise puudumistest, saab teada rubriigis Okas hinges, kus õppealajuhataja teeb kokkuvõtte küsitlusest, mis korraldati detsembris. Pikk artikkel on Nissi vallale tuntust koguvast Ksenija Baltast. Tubli sportlane külastas 2009. aasta detsembris oma koduvalda ning jutustas, kuidas ta sattus spordiga tegelema, mida arvab tänapäevasest spordist ning oma elust sportlasena. Uuri lähemalt juba rubriigist Koduvalla tähesäras. Persoonis uurisime uue õpetaja Veigo Juuse tausta ning Ajude raginas panevad oma pead tööle Viivika Laak, Regina Multram ja Merike Tsupsmann. Meie usinal toimetusel on üks suur unistus - rõõmustada meie kalleid lugejaid värvilise lehega. Kuid masu on oma töö teinud ka kooli rahakotis. Seega oleme väga tänulikud igasugusest sponsorluse eest. Annetusi saab teha Nissi Vallavalitsuse kontonumbrile - 10002018909000 AS SEB Pank märgusõnaga “gümnaasiumi ajaleht”.

Puudumised

mistele, oli ka positiivseid vastuseid, kus õpilased tõid välja, et koolis on hea olla, õppida on tore ja vajalik, õpime enda jaoks, mitte teistele. Väga palju vastuseid oli, et pole koolist kordagi põhjuseta puudunud. Kool on püüdnud igati põhjusteta puudumiste vastu võidelda ja teeb seda ka edaspidi, aga selleks on vaja ka lapsevanemate abi. Tasuks meelde tuletada, et veerandis juba viis põhjuseta puudumist toob endaga kaasa mitterahuldava käitumishinde. Detsember 2009 — jaanuar 2010


Koduvalla tähesäras Ksenija Balta

12. detsembril 2009 oli Nissi rahval võimalik kohtuda siitsamast pärit Euroopa sisemeistriga kaugushüppes ja mitut Eesti rekordit omava Ksenija Baltaga. Allolev on lühikokkuvõte sellest, mida Ksenija rääkis.

Foto: zimbio.com

Kes sa oled Ksenija? Olen täiesti tavaline inimene, nagu kõik teisedki, kes teeb oma igapäevast tööd. Milline oli su lapsepõlv? Väga põnev ja huvitav. Lasteaias käisin vaid paar päeva, õnneks oli mul võimalik kodus olla. 1.-3. klassini õppisin Turbas, seejärel läksin Nissi põhikooli, kuna elasin tegelikult Nissis. Kõige rohkem on meelde jäänud see, kuidas spordipäevadel võitsin.

KÄSKKIRI

Ma olen väga rahul, et ma olen Nissi koolis käinud ja mitte mõnes suures Tallinna koolis. Olen rohkem kui sada protsenti kindel, et tänu sellele ma üldse sattusin spordi juurde. Ester Legonkov oli see, kes mind suunas, aga ta ei rikkunud mind ära suurte koormustega. Kui ma hiljem Tallinnasse teiste treenerite juurde läksin, olin ma täiesti „puhas leht“, valmis kujundamiseks. Nissi koolil oli väga hea huvijuht, kes korraldas kõikvõimalikke üritusi. Tänu sellelele sai minust ka väikestviisi artist – ma ei karda staadionil rahvaga suhelda. Nissi koolis õppimine on tõepoolest igati kasuks tulnud. Koolis sai vahel ikka tüdrukutega kakeldud ka, mitte kunagi küll poiste pärast, ikka olid mingid muud põhjused. Ma ei ole väga pika vihaga, aga mõned asjad jäävad meelde küll ja ma võin hiljem „plahvatada“. Oli asju, mis mulle täiesti vastukarva olid ja selle ma ikka ütlesin välja – näiteks ajalooõpetajaga oli ükskord pisike probleem ja ma vist olin direktori juures tookord ainus, kes oma arvamuse välja ütles. Samas väga põikpäine ma ei ole - ma võin ka oma meelt muuta, kui ma kuulan ära teise poole argumendid ja saan aru, et tal on õigus. Ainetest meeldisid mulle

Foto: Liis Treimann

Tarvo Jõeste Turba Gümnaasiumi hoolekogu liige

koolis vene keel, sest seal ma ei pidanud eriti käima :-) Bioloogia oli väga huvitav, ma tahtsin teada inimese ehitusest, liikumisest, kuidas organism toimib. Matemaatika jälle väga ei meeldinud. Peale vene ja eesti keele õppisin inglise keelt ja hiljem olen õppinud hispaania keelt. Põhiliselt tänu sellele, et tihtipeale on laagrid Hispaanias ja seal peab kuidagi hakkama saama. Peale Nissi põhikooli lõpetamist läksin Tallinnasse Audentesesse. See oli üsna loomulik valik, isegi ema oli päris kindel, et ma lähen peale põhikooli Audentesesse (end. TSIK). See oli ainuke kool, kus sai teha trenni, õppida ja seal ka elada. Käisin õhtuti ka tantsutrennis, aga see oli liiga väsitav ja jäi pooleli. Huvitav, et Audenteses kujunes matemaatika minu jaoks väga huvitavaks aineks, samuti inglise keel.

3


4

jooksjad – nad sünnivad ja elavad kõrgmäestikus ja tulevad siis alla võistlema – see on juba tohutu eelis eurooplaste ees. Seal ei saagi valge inimene midagi teha, valgetele jäävad tehnilisemad ja rohkem „nikerdamist“ vajavad alad. Neegritega tegeleb palju Euroopa managere, kes neid toovad võistlusareenidele. Olen rääkinud inimestega, kes Aafrikas noortega töötavad - seal teevad kõik sporti. Kool on 15 km kaugusel ja erilist transporti pole, aga kooli pead jõudma. Kõik jooksevad – see on nende väljapääs vaesusest ja sellest olukorrast. See on nende võimalus midagigi teenida ja kui nad kõrgemale tasemele jõuavad, siis tõesti kõik armastavad neid kodumaal. Valik on seal nii suur, et kes ei saa hakkama või ei viitsi - selle asemel võetakse kohe uus, kes tahab ja saab hakkama. Eesti kandepind on nii väike, et me siin väga valida ei saa. Kohati mulle tundub, et meie sportlased on liiga hellikud – kõik tahavad treeneri tähelepanu. See tuleb välja teenida. Tegelikult sport ei ole demokraatlik, ei peagi olema – kui tahad olla parim, siis pead pingutama, et ellu jääda. Kõik ei pea sinu ümber tiirlema ainult seetõttu, et sa oled väga andekas. Kohati sportlane peabki olema üksi, sa pead ise ka mõtlema ja ennast arendama. Eks see sport ole selles mõttes muidugi julm värk. Kuidas suhtud dopingusse, keelatud ainetesse? Sport on raha. Kui sa saad väga tugevaks, siis rahalised summad on väga suured. Võita on

Foto: gosspi.ee

kõige tahtma teha ja seejärel alles tuleb mängu andekus. Minul tekkis kõige suurem sportimise tahe siis, kui treeneriks tuli Andrei Nazarov. Kas valgel inimesel on üldse enam lootust neegritele spordis vastu saada? Ma arvan, et neegrite geenid on tõesti sobivamad. Nende lihasstruktuur on teine ja oluliselt sobivam jooksmiseks. Kui võtame pikamaa-

Foto: Toomas Huik

Kuidas sa hakkasid spordiga tegelema? Trenni ma läksin sõbranna mõjul, aga ega ma seal väga kaua ei viitsinud alguses käia. Esimene treener Ester Legonkov oli see, kes mu tõsisemalt spordi juurde jälle tagasi tõi – rääkis minuga, rääkis vanematega. Eks ma proovisin klaverit ja flööti ka õppida, aga sain aru, et muusika siiski pole minu ala. Rahvastepall tundus oluliselt huvitavam kui muusikakool. Milline on sinu tavaline päev? Kui suur on su abiliste tiim? Väga lihtne – tõusen, söön, lähen trenni, tulen trennist, jälle söön, lähen magama, tõusen, söön ja lähen taas trenni – sisuliselt päev koosneb trennist, söömisest ja magamisest. Puhkepäevadel teen muud ka. Eks ma olen harjunud selle rutiiniga ja ega väga ei tõrgu. Vahel ikka tekib tunne, et ei viitsi, aga siis treener teeb üsna ruttu selgeks, et ei saa laiselda midagi. Mul on üks arst, üks treener ja üks füsioterapeut, keda me jagame Kanteriga kahepeale. Ma ei taha asja väga keeruliseks ajada – pole vaja 3 psühholoogi ja 5 arsti – see tekitab lisapingeid. Tulemuse teen ikkagi mina, mitte arst ega füsioterapeut. Staadionil olen ikkagi ainult mina. Ma ei tunne vajadust, et palju inimesi minu ümber jookseks ja kõik ette-taha ära teeks, nagu mõne tippsportlase puhul mulje võib jääda. Kas sa usud, et absoluutselt igast inimesest võib saada tippsportlane? Ei usu. Ei piisa sellest, et sa lihtsalt oled andekas, tööd peab ka ikka kohutavalt tegema. Ma ei usu ka sellesse, et igasuguse mõõtmise abil suudetakse välja selekteerida andekad ja mitteandekad. Aga ka andekatest ei pruugi midagi tulla, kui tal tahtmist ei ole. Inimene peab eel-

Detsember 2009 — jaanuar 2010


trepiastmeid, et ei libastuks. Olen teadlikult loobunud näiteks mäesuusatamisest, kuigi see mulle väga meeldib. Aga eks ekstreemsporti jõuab tulevikus teha. Sport kui showbusiness? On suur vahe, millist ala sa teed. Kui oled kergejõustikus näiteks jooksualadel läbilöönud, siis oled väga populaarne, sind tasustatakse

Foto: delfi.ee

väga palju, aga iga sportlane teab, millega ta riskib. Kaotada on ka väga palju – positsiooni ühiskonnas, moraalse hoiaku kaotus jne. See on iga sportlase enda valik. Aga kõik tahavad saada parimaks ja nad on valmis selle nimel tegema ükskõik mida. Eesti spordis on muidugi väiksem raha, riik on ka väike. Minu jaoks on sport töö ehk see peab mind toitma. Ma ei saa nuriseda enda teenimise üle, olukord riigis on hetkel niigi raske ja ma olen praegu rahul sellega, mis ma teenin. Suure raha jaoks kergejõustikus pead sa tegelikult elama Ameerikas. Ainuke ala, kus ka Eestis on suured rahad, on tennis – Kaia Kanepi näiteks teenis heal aastal üle kahe miljoni. Kergejõustikus on see väga raske ja siin on ka aladel vahe. Näiteks teivashüppes saab lihtsalt teha rekordeid 1cm kaupa – sest raha saab ju iga rekordi eest. Teistes alades on seda väga keeruline teha – kaugust pole võimalik hüpata täpse tulemuse kaupa. Ma tulen nii suure hooga, et mul pole võimalik mõelda hüppe ajal iga varba ja liigese töö peale, siis ma läheksin täitsa sassi. Kuidas on lood vigastustega? Vigastused on spordi lahutamatu osa, sinna ei saa midagi parata. Ma nii traagiliselt ei mõtle, et iga vigastusega karjääril kohe lõpp on. Iga aastaga saad targemaks, õpid mida tugevdada ja tead oma nõrku külgi. Kõige tähtsam on see, et sa õpitava ka realiseeriksid. Kui mul olid pöiaga probleemid, siis ma leidsin tõesti head tossud, nüüd ma teistega enam ei jooksegi, sest kohe hakkab pöid valutama. Muidugi pead teadlikult ennast hoidma – libedaga oled ettevaatlik, ei jookse, jälgid hoolega KÄSKKIRI

väga hästi ja sa oled kuulus. Väljakualadest mitte ükski ei saa jooksule vastu. Tippsport on meelelahutus vaid pealtvaatajatele, ise teed ikka tööd. Samas pead pealtvaatajale midagi pakkuma. Nemad ju ootavad head tulemust ja selle pead ka välja näitama, emotsioone pead välja näitama. Võistlusel olen mina ikkagi näitleja laval ja ma pean neile endast parima pakkuma. Mul näiteks võtab enne võistlust umbes tund aega, et ennast „ilusaks teha“ – riidessepanek, meik – ükski sportlane ei unusta hetkekski, et ta ilus välja näeks. Meedia tähelepanu on muidugi oluline. Eks tuleb ette ka ebameeldivaid asju ajakirjandusega – teinekord nad kirjutavad mida ise arvavad ja enamjaolt mitte head, sest halb uudis müüb rohkem kui hea. Kui midagi hästi läheb –

see on ju tavaline ja sellest pole vaja kirjutada. Aga eks paks nahk kasvab ümber, keegi sinult sporti ju ära ei võta ja sa oled ikkagi sina ise edasi. Netikommentaare küll ei loe, see on mõttetu. Kas inimvõimel on piirid? Inimvõimetel loomulikult tuleb piir. See tuleb ilmselt siis, kui lõpetad sporditegemise ära. Aga seda ei tea kunagi ette. Ühegi tulemuse kohta ei julge ma öelda, et seda kunagi ei juhtu – olgu kui utoopiline number see ka tahes. Kõikide tingimuste kokkusattumisel on igasugused tulemused võimalikud. Imesid võib juhtuda, aga neid juhtub harva. Sportlane üldiselt teab, millised on tema võimed, kuid alati võib juhtuda ... andekatel inimestel tulebki vahetevahel imelisi tulemusi. Usud sa numeroloogiasse, horoskoopidesse? Varem uskusin, nüüd mitte eriti. Ei taha lasta ennast mõjutada sellistel asjadel. Vanaema ütles, et mu sünn i ku u p ä e va s o n n e l i ü h t e (01.11.1986) ja minust tuleb kas sportlane või tantsija. Tõepoolest ma tunnen kirge nii spordi kui tantsimise vastu. Kes sa tahaksid ~20 aasta pärast olla? Tahaksin perekonda, lapsi. Poliitikas tahaksin kuhugi jõuda. Täitsa tavalist tavalise inimese õnne tahaksin. Aga praegu tahaksin pisikeste sammudega edasi liikuda. Kui tõesti tuleb midagi suurt, siis on see ainult rõõm. Tahaksin loota, et mind saadab veel edu!

5


Noorteorganisatsioon SINA — Suured Ideed Noorte Algatusel!

Fotod: Erakogu

Kelly Kruup

SINA innustab noori avastama oma võimalusi, kuidas koos sõpradega teostada ühiskonda muut vai d p r o j e kt e . Selle abil suurendat a k s e noorte rolli ja arvamuse tähtsust ühis-

presidendi kultuurinõunik Jaanus Rohumaa. Toimusid mitmed töötoad, kus sai arutada, mida tahaks praegu Tallinnas või Eestis muuta. Arenesid välja mitmesugused ideed ja inimesed grupeerusid ümber omale sobivasse idee-laua. Pärast teist töötuba olid projekti alged tekkinud ning mina liitusin projektiga Naeratus Näole, mille peamine eestvedaja ja autor oli Tallinna Tehnika Gümnaasiumi eelmise kooliaasta vilistlane. Projekt kestis ühe kooliaasta ja oli edukamate seas SINA 3. lennus, seejuures mõned projektid näiteks

SINA noorteprogramm on esimene programm Eestis, mis toetab noori kui sotsiaalseid ettevõtjaid. Organisatsioon sai alguse 2007. aasta kevadel Heateo Sihtasutuse algatusena ning aitab noortel (13.-19.a) oma esimesed suured ideed teoks teha ja käima lükata mõni ühiskondlik algatus. Hetkel tegutseb SINA nii Tallinnas kui ka Tartus.

konnas. SINA noorteprogramm on mõeldud selleks, et aidata teil oma suured mõtted teoks teha. Mina ja SINA. Sattusin SINAsse suhteliselt juhuslikult, kui mu endine klassiõde mulle lihtsalt helistas ja kutsus selle programmi avaüritusele, millest ta ise ka täpselt ei teadnud. Avaüritusel rääkisid oma inspireerivad lood elust edasi pürgimisest Heidy Purga ja praegune

6

1. lennust tegutsevad siiani! Meie projekti eesmärgiks oli lahendada mõned probleemid, näiteks negatiivsus tänavapildis/inimestes, sallimatus, ühtekuulumatus, usaldamatus. Samas üritasime tuua inimesed vähemalt minutiks välja nende igapäeva rutiinist. Nende probleemide lahendamiseks korraldasime iga kuu (vahel isegi mitu korda kuus) ühe aktsiooni, millega vähemalt ühe inimese päeva veidikenegi rõõmsamaks muuta. Aktsioonideks olid meil: Detsember 2009 — jaanuar 2010


• volditud

origami-loomakeste näol inimestele keset linnatänavat edastatavad uusaastasoovid kaup kauba vastu (andsime midagi oma korvist ning tänaval vastutulev isik andis midagi vastu, kas või kommipaberi); • jagasime käepaelu; • käisime kõnniteel ringi heasoovliku sildiga; • toitsime linde; •kandes kostüüme kallistasime tänavatel inimesi jms.

Mida SINA mulle andis? Kindlasti saan öelda, et SINA andis mulle juurde tohutult uusi sõpru ja tuttavaid. Tänu igale kokkusaamisele nägin üha enam kui palju on me ümber asjalikke ja toredaid noori, kes tahavad midagi muuta. Koolitustega sain juurde palju elutõdesid, mida mentorid meile alatasa rääkisid. SINA annab võimaluse endasse rohkem uskuda ning õpetab inimestega vabamalt suhtlema. Kõik toetavad ja aitavad.

SINA on koht, kus väiksed ideed, mis tekkisid kuskil ajusopis, saavad teoks tänu organisatsiooni kahele eestvedajale, mitmetele vabatahtlikele ja muidugi noortele endile! Meie projekti tegemistest: http:// naeratused.blogspot.com/ SINA kodulehekülg: http:// www.sinanoored.ee

Persoon Veigo Juuse Foto: Kristi Värv

Anne-May Kaldoja Uus aasta tõi meie kooli uue õpetaja – poiste kehalise kasvatuse õpetajaks on nüüdsest Veigo Juuse. Loodan, et intervjuu aitab teil õpetajast natuke rohkem teada saada. Milline on olnud Teie haridustee? Alustasin õppimisega Aseri Keskkoolis, peale selle lõpetamist jätkasin õpinguid Tartu Riiklikus Ülikoolis. 1985. aastal lõpetasin kehakultuuri teaduskonna sportmängude treener-õpetajana. Miks valisite erialaks kehakultuuri? Olin koolis hea spordipoiss – läks hästi kergejõustikus ning korvpallis Veigo Juuse KÄSKKIRI

7


ja nii tundus see enesest mõistetav, et sai jätkatud just spordi vallas. Miks ja millal tuli idee õpetajakarjäärist? Tundsin, et see ala sobib ja lastega sobisin hästi ning kuna Aseri Keskkool pakkus tööd nii õpetajale kui treenerile sai see pakkumine vastu

koheselt vastu võetud.

käest küsida.

Miks otsustasite tulla just Turba Gümnaasiumisse? Kuidas olete oma otsusega rahul? Sattusin siia hea kolleegi Ago Kliimsoni kutsel, kes oskas mulle õigel ajal pakkumise teha. Rahul olemisest oleks vast õigem õpilaste

Milline mulje on Teil siinsest olustikust jäänud? Head õpilased, toredad kolleegid, sobivad töötingimused - just need tingimused, mida edukaks töötegemiseks vaja.

Ajude ragin Kelly Kruup 1. Mis aastaarv on suurelt Turba Gümnaasiumi koolihoone esiküljel? (1956) 2. Mida tähendab aneemia? (kehvveresus) 3. Miks blondiinid äikese ajal alati aknast välja vaatavad? (Nad arvavad, et neid pildistatakse; 1 punkt

iga vastus; + 0,5 kui on ära märgitud pildistamine) 4. Kust sai kohvijoomine oletatavasti alguse? (Etioopiast, sealse Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse) 5. Mis teater on Eesti vanim? (Vanemuine) 6. Nimeta ainus linn maailmas, kus on peetud üle kolme murdmaasuusatamise MMi? (Lahti, Soomes)

7. Miks on Opelitel vajalik tagaklaasisoendus ? ( Et lükkajatel käed ära ei külmuks) 8. Mis maa riidefirma on H&M, mis on selle täisnimi? (Rootsi, Hennes & Mauritz) 9. Mis maa auto on Holden? (Austraalia) 10. Kes on Arvo Volmer? (dirigent)

Viivika Laak + tema uljas meeskond 4. klassi klassijuhataja

Merike Tsupsman Eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Regina Multram Õhtukooli õpetaja

1) 1956 (1 punkt) 2) Verehaigus (1 punkt) 3) Äkki talle meeldib (1 punkt) 4) Ameerika (0 punkti) 5) Vanemuine (1 punkt) 6) Lahti (1 punkt) 7) Kuna see on ju Opel (1 punkt) 8) Rootsi (1 punkt) 9) Austraalia (1 punkt) 10) Muusik (1 punkt)

1) 1956 (1 punkt) 2) Verevaesus (1 punkt) 3) Elektrikatkestust kardab äkki (1 punkt) 4) Ameerikast (0 punkti) 5) Vanemuine (1 punkt) 6) - (0 punkti) 7) Kuna Opelijuht ei oska peeglitega sõita, vaja tagumisest aknast vaatamiseks (1 punkt) 8) - (0 punkti) 9) - (0 punkti) 10) Muusik (1 punkt)

1) 1956 (1 punkt) 2) Mälikaotus (0 punkti) 3) Nad arvavad, et neist tehakse pilti (1,5 punkti) 4) Kuuba (0 punkti) 5) Vanemuine (1 punkt) Soome (0,5 punkti) 6) Et peeglist näha tagaolijaid (1 punkt) 7) Rootsist (1 punkt) 8) Jaapan (0 punkt) 9) Muusik (1 punkt)

Kokku: 9 punkti

Kokku: 6 punkti

8

Kokku: 7 punkti

Detsember 2009 — jaanuar 2010


Kutsuv tuluke

31detsembri õhtul ning ööl vastu 1 jaanuarit toimus Turba kultuurimajas stiilipidu nimega „Kutsuv tuluke“. Nii nimi kui stiil olid inspireeritud “nõuka-aja” aastavahetuste pidudest, kus esinesid erinevad vahvad tegelased, rahvas oli ülevoolavalt rõõmsas tujus ning kõik nautisid pidu. Üritust hakkasid korraldama Turba

Foto: Liina Kraavi

Raigo Katalsepp

oli ära kaunistatud, lae alla riputati isegi sädelevate lintidega. Need, kellele laudu ei jätkunud istusid saali taga pool toolidel. Esinejaid oli väga palju. Oli suuri staare Rahvas tantsuhoos

vaatama. Peo teine osa algas kella kolmveerand ühe paiku, kus rahvale tuli meelt lahutama Nissi vallas ja tervel Läänemaal legendaarne Dj Felix. Tema repertuaaris oli tol õhtul 90-dad. Disko oli pöörane, kõik tantsisid kõikidega, see oli meeliülendav. Lae all asuvad diskotuled lisasid peole tugevalt vürtFoto: Kairi Värv

Foto: Liina Kraavi

Venemaalt, Nissi kooli r o c kb ä n d , suured baleriinid ning isegi rahvatant surühm oli kohale tul-

Di Felix

omad ettevõtlikud inimesed, kes tahtsid, et nende aastavahetus oleks meeldejääv. Pidu algas kultuurimajas kell kümme ning lõppes kella poole nelja paiku. Esimene osa oli kõik sädelev, tulukestega ning edevate ja kohati naljakate kostüümidega olid kohal väga paljud inimesed. Saali olid pandud lauad, lava

Foto: Kairi Värv

Tarvo Jõeste, Vaido Holm, Aleksei Šerstnjov ja Toivo Jõulu Luikede järve tantsimas

Heimar Tihane, Jüri Kaerpõld, Olvia Laur KÄSKKIRI

nud. Kõikidele etteastetele elati hoogsalt kaasa. Uusaasta saabudes näidati Vabariigi presidendi kõnet ning peale seda mindi õue ilutulestikku laskma ja

si. Pidu möödus ilma konfliktideta, kellegagi turvameestel sõdida ei tulnud. Tagasiside kogu üritusele on olnud väga positiivne ning loodame, et sellel aastal tuleb sama lahe või isegi veel lahedam pidu.

9


Turbas uus uisuväljak! Foto: Jaana Kivila

Reigo Katalsepp

Foto: Joonas Karm

misel oli abiks väga palju inimesi, kes labidate, kes harjadega. Jagati ka suppi ning teed. Uisuväljaku võimaldasid meile: Kaido Katalsepp, Timo Tamm, Riho Kivisild, Andrus Nõlvak, Andres Rüüberg, Uno

Foto: Jaana Kivila

Juba päris mitu aastat pole olnud Turbas võimalust enam uisutada, kuid nüüd lõpuks on meil jälle see võimalus. Nimelt on Turba aleviku keskel avatud uisuväli, mis asub poe taga väljakul, tenniseplatsil. Uisuvälja idee autoriteks olid Kaido Katalsepp ning Timo Tamm. Pärast pikka planeerimist ja asjade ajamist olidki kohal inimesed ja masinad ning töö võis alata. Uisuvälja raja-

Sassi koos poegade Aare ja Tõnisega, Sirje Baumer ning paljud teised. Suur, suur aitäh Teile! Uisuvälja rajamine lõi meile ka uusi võimalusi koos aega veeta, nimelt on tulemas 20. veebruaril Turba uisuväljakul kogupere üritus. Päev on täis muusikat, mänge ning uisuta-

mist. Muusikat mängib Tre.ee. Võtke kaa sa hea tuju ning tulge nautige värsket õhku!

Sudoku

OOTAME TEIE ARVAMUSI NING ETTEPANEKUID AADRESSIL KASKKIRI@TURBA.EDU.EE Toimetus: Birgit Kaarma Reigo Katalsepp Kristi Värv

AnneAnne-May Kaldoja Jaana Kivila

Kristi Kaljundi Kelly Kruup

Joonas Karm Liisa Linnaks

Raigo Katalsepp Kristina Turi 10


Käskkiri