Issuu on Google+

NR 2

27. S E P T E MB E R 20 1 2

50+ ajakiri just Sulle

Huvitavat ja mitmekülgset lugemist terveks aastaks vaid 20 euro eest! Kõigi vahel, kes tellivad Elukirja oktoobris, loosime välja:

iri Telli Eluk õida nüüd ja v

• kevadise ringreisi Portugali • fotoaparaadi Pentax Option • 20 Dr Schelleri kreemi • 20 parfüümi Kate Moss

33eh% innast!

kaan



TELLIMISEKS helista 6 270 157 või saada e-kiri: piia@elukiri.ee või postita siit lehest KUPONG (lk. 5)


2  S E E N I O R  

  Nr 2  27. september 2012 

Vananemise tarkus Õnnelik on see, kes käib elutee läbi tervikuna, lapseeast raugaeani. Igal eluperioodil on oma rõõmud ja mured, karid ja komistuskivid, millest läbiminek vajab tarkust ja kohanemisvõimet ning annab korvamatu kogemuse. Vanuserühmade määratlusi on mitmeid, kuid tegelikku vanust ei näita mitte kalendriaastad, vaid tervis ja funktsioneerimisvõime.

Psüühika kui organismi peremees Pikaajalise arstipraktika ja teadustöö jooksul on minus tekkinud kindel veendumus, et organismi peremees on psüühika. Psüühikast sõltub ju seegi, kas hoolime iseendast, kas valime tervislikud eluviisid ja suudame neid järgida, kas meil on positiivne meelelaad ja ellusuhtumine, kas kontrollime oma elukäiku ja oleme kohanemisvõimelised. Tõsi, psüühika pole täiel määral enda teha, paljugi on geenidesse talletanud eelnevad põlvkonnad, kuid teadmiste kogumine, millele toetudes elu korraldada ja sobilikku keskkonda valida,

suurendab tunduvalt šansse oma tervist kontrolli all hoida. Lähen isegi nii kaugele, et väidan: paljud muutused meie kehas toimuvad sellepärast, et vananemine on kombeks. Meie rakud kuulavad meie mõtteid kogu aeg pealt, mis omakorda muudavad meie rakke. Kui usume sisendusi, et (eel)pensionieast alates on vaja kõiges tagasi tõmbuda, saavadki võitu lootusetus, haigused ja hääbumine. Iga päev on kingitus, mis tuleb tänulikult ära kasutada. Laheda krambivaba meele ja tervislike eluviisidega on võimalik vananemist kümneid aastaid edasi lükata. Mõtelgem kas või selle peale, et keskmine eluiga oli vaid neljakümne aasta kandis mitte just väga kaua aega tagasi – paljudes arengumaades on see nii veel praegugi. Gerontoloogid oletavad, et algmaterjali heaperemehelikult kasutades võiks inimene elada keskmiselt 130aastaseks.

Regulaarne koormus ja aktiivsus Erinevalt masinatest, mis suurest kasutamisest rikki lähevad, on inimkeha võimeline muutuma seda paremaks, mida roh-

kem (mõistlikkuse piirides muidugi) teda kasutatakse. Skeletilihaste treenimine jääb vananedes sageli unarusse ning lihaskiud hääbuvad kiiresti (meenutame kas või kipsis jäset). Tugev lihas annab meile liikumisvabaduse, kaitseb traumade eest ja mis kõige tähtsam – aitab soontes verd edasi pumbata. Lihased on inimese teine süda. Kehalise koormuse eest värskes õhus on eriti tänulik südamelihas. Regulaarne jõukohane kehaline koormus ei lase lihastel kärbuda. Mõistlike treeningutega võib alustada või jätkata ka kuuekümnendates aastates, olgu siis valikuks jalutuskäik, kepikõnd, ujumine, jalgrattasõit, võimlemine, jõusaal, jooga, qigong või füüsiline töö, millest parim on tegutsemine aias või põllul. Tulemuste hindamisel peab silmas pidama, et lihas kaalub enam kui rasvkude, nii et kehakaalu mõõdikuna kasutades tuleb seda arvestada. Igahommikune äratusvõimlemine, mis algab juba voodis, kui lihased veel mõnusalt soojad, on algavale päevale sobilik tervitus. Kehalist koormust peaks igas päevas olema vähemalt üks tund.

Ilmub Maalehe vahel

Meele hoiab toonuses ja enamasti ka rõõmsa aktiivne tegutsemine. Hea, kui jätkuks palgatööd või osalust ettevõtluses ja lastelaste kasvatamises. Pensionile jäämine võib olla mõnele küll ihaldatud aeg vabadust nautida, ent kui asemele ei tule konkreetne uus tegevus, algab tavaliselt tervise allakäik – seda enam, et siis on aega iga valuaistingut või muutust oma kehas tunnetada, iga muremõtet peas kuulda. Vanemas eas on haigused valdavalt psühhosomaatilised, s.o teatud orgaanilised muutused organites leiavad aset, kuid just psüühiline komponent (ohutunne, hirm raske haiguse ees, depressioon, ärevus) on see, mis enesetunde halvaks teeb ja ravitulemusi vähendab.

Ainult ravimitest ei piisa Usku arstiabi kõikvõimsusesse ei taha küll kärpida, kuid siiski on vaja meeles pidada, et ravimid ei ole haiguse korral ainus abi. Eakad on nende suhtes niigi tundlikumad, seda enam, et sageli tarvitatakse mitme erialaarsti välja kirjutatud ravimeid, mis organismis kombineerudes võivad

ERAKOGU

tekitada hoopis uusi, isegi mürgiseid ühendeid. Sobimatuid kombinatsioone teavad arstid ja apteekrid – kindlasti tuleks selgeks teha, kas manustatavad rohud üksteisega sobivad. Sünteetiliste ravimite kõrval võib krooniliste haiguste korral kasutada ka sobivaid toitaineid ja taimeravi, mis aitab vähendada ravimite annust või vajadust. Hirmkallitel toidulisanditel on mõtet vaid siis, kui see on tõesti vajalik ning kui rahaliselt on võimalik läbi teha terviklik kuur. Paljudel juhtudel on toidulisandites sisalduvat leida ka meie tavalistest toitainetest. Ei saa unustada, et haiguste vastu saab ka vastava eluviisi, õige toitumise ja piisava unega, päikeseenergiat püüdes, loodust nautides ja oma maise elu teekaaslastega hästi läbi saades. Kui midagi inimesele soovida, on see hingerahu. Hingerahu võtmeks on ausus enda vastu ja arvestamine, et maailmas on asju, mida ei saa muuta. Inimene peab õppima loobuma ja kaotustega leppima. Vaid siis saab nautida elu täisväärtuslikuna, kui ei riputa asjade ega inimeste küljes, vaid lastakse nad paratamatuse puhul lahti, ka oma südames.

Airi Värnik.

Elukaare eri osades on erinevad loobumised, kuid vanemas eas on tõenäoliselt vaja loobuda positsioonist, tervisest, lähedastest inimestest, kui nende elutee teises suunas minema hakkab või kui surm nad ära viib. Vahel peab loobuma armsatest asjadest, kui saatus nad käest kisub, ning valmis võiks olla ka maailmaga hüvastijätuks, kui on aeg loobuda maisest kehast. Arusaam, et midagi siin maailmas pole täielikult oma, et meie vara, käte- ja ajutöö pärivad ükskord niikuinii teised ning et see kuulubki järgmistele põlvedele, teeb vabaks – vabaks eeskätt muretsemisest ja hirmudest ning annab hingerahu.

Airi Värnik arst

Airi Värnik on Tallinna Ülikooli vaimse tervise professor.

Toimetaja Eve Kaljusaar

Lisade juht Piret Tamm

Keeletoimetaja Marilin Look

Väljaandja AS Eesti Ajalehed

eve.kaljusaar@lehed.ee

piret.tamm@lehed.ee

Korrektor Merike Järvlepp

Tallinn, Narva mnt 11e

www.gadox.ee

Pärna kliinik KUTSUB NAISI ALATES 50. ELUAASTAST LUUTIHEDUSE MÕÕTMISELE

Uuringud on tasuta. Asume Tallinna südalinnas J. Pärna 4. Registreerimine ja info tööpäevadel kl 8–17 telefonil 680 2000.


S E E N I O R  3 

 Nr 2  27. september 2012  

REET LINNA

Peeter Langovits, Postimees/Scanpix

näeb väärikat iga hoogsa ja helgena “Vananemine ei ole haigus. See on tee, mida peab käima viimane kui üks meist – ja tagasiteed ei ole,” naeratab teletäht Reet Linna (68). Reet, kui vanalt te sellest teest mõtlema hakkasite? Polegi kuigivõrd seda teinud... Kui olin väga-väga noor, nii umbes kakskümmend aastat vana, mõtlesin küll, et õudne, ükskord saan ma vanaks. Aga pärast seda pole mul olnud eriti aega selle üle mõtiskleda, kogu aeg on olnud väga palju tegemist. Kas te praegu tunnete ennast vanana? Tegelikult mitte, mina olen ikka mina. Mõnikord, kui olen millegi kohta öelnud, et ah, mis nüüd mina, vana inimene, sõnab kohe keegi sõpradest-kolleegidest – Reet, seda ütlesid sa ise, mitte teised. Olen vanaema, aga see ei tähenda, et end vanana tunnen. Arvan, et vanaema kuvand on tänapäeval kõvasti muutunud: moodne memm pole enam krunni ja vildist sussidega pannkooke praadiv daam. Emaks ja vanaemaks saadakse üsna noorelt, seega on vanaemadel veel arvestatav tööelu. Muide, väga hõivatud on tihti ka need pensionärid, kes enam tööl ei käi. Millega nad siis hõivatud on? Eestis on uskumatult palju võimalusi, et vanemas eas inimesed kodust välja saaksid ja millegi huvitavaga tegeleksid. Sõidan palju Eestis ringi, suhtlen igas eas inimestega – tean, kui palju huvitavat pensionäride elus toimub. Paljud neist võimalustest on kas tasuta või väga väikese raha eest. Kas teie jaoks muutis pensionile jäämine midagi? (Naerab.) Unustasin ära, et peaksin pensioniraamatu võtma, lihtsalt ei tulnud selle peale, et nüüd on aeg. Tänu sellele, et olen kasvatanud kolm last, sain pensionile varem. Kaotasin kolme kuu pensioniraha, aga kui mulle sõbranna meelde tuletas, sain asjad kähku korda. Suuri muutusi pensionile jäämine minu jaoks kaasa ei toonud. Töötasin ikka edasi. Vahel olen tabanud end mõtlemast, et kui mul tööd ei oleks ja peaksin koju jääma, oleks see küll hirmutav väljavaade. Aga seegi pole vanusega seotud, nooremana oleks olnud täpselt samamoodi. Kas enesetunne on hea? Kolmekümne kaheksaselt ja neljakümne kaheksaselt võib-ol-

la oli mingi vahe enesetundes, pärast seda enam eriti mitte. Te olete väga sportlik. Mis on teie lemmikalad? Armastan käimist ja teen rõõmuga kepikõndi. Vahel on tunne, et tahaks natuke laiselda, eriti kui ilm on halb. Aga ega ma endal palju laiselda ei lase. Varem olin ärgates kraps! püsti nagu jänes, nüüd on hommikud veidi aeglasemad. Veel üks minu väga suur armastus on mäed ja mäesuusatamine. Olen arutlenud, ega ma Alpidesse sõiduks liiga vana pole, ja otsustanud – ei ole. Ehkki olen veidi ettevaatlikumaks muutunud küll ja valin turvalisemad rajad. Murdmaasuusatamist ma väga palju harrastanud ei ole, ent eelmisel aastal kingiti mulle täiskomplekt suusavarustust – nüüd tuleb asja kallale asuda. Veel meeldib mulle sõita rattaga, aga mu armas kaherattaline sõber varastati ära ning lähiajal peangi endale uue soetama. Võimlemistreeningus ma praegu ei käi, sest see ring, kus osalesin, lõpetas tegevuse. Aga võimelda meeldib mulle ka, nii et ilmselt leian endale uue koha. Jõud ei kahane? Kusjuures jõudu on vähemaks jäänud küll. Oleme sellest sõpradega palju rääkinud. Samas on mõtteid rohkem kui kunagi varem. Üldse, organism tundub veidi teistmoodi. Üks tuntud võimlemisõpetaja on öelnud, et keskiga jõuab kätte siis, kui keskkoht enam välja ei paista. Selle loogika järgi hakkan vist keskikka jõudma – kui vööle midagi liigset koguneb, on sellest raskem

lahti saada kui varem. Nooremana, veel kümme aastat tagasi oli see ülimalt lihtne, nüüd aga tuleb natuke vaeva näha. Klubides ei viitsi ma enam ka käia ja alkohol ei maitse. Ilmselt pole seda mulle nüüd vaja. Kui üldse, võtan pisikese pitsi jääkülma viina, vein ja muud lahjad joogid panevad pea valutama. Naistearst Kadri Matt ütles ühes intervjuus, et kui naine on lapsed saanud ja suureks kas­ vatanud, saabub tema ellu fi­ losoofiline ajajärk. Mis teie sel­ lest arvate? Olen nõus. Ajaga on tekkinud elukogemus, ideid ja mõttearendusi on palju ning ometi on aega need läbi mõelda. Kas elate üksinda? Praegu jah. Lapsed on suured ning memm elab pansionaadis. Nii olen jäänud üksinda, aga mitte üksildaseks. Need on täiesti erinevad olukorrad. Üksi elada on vahelduseks suurepärane, aga üksildust ma küll tunda ei tahaks. Tundub, et vanuse lisandumine on üks tore protsess... Tegelikult ongi. Olen sõnakam ja enesekindlam kui kunagi varem, suudan enese eest seista. Hiljuti tegin saadet kunstnik Ilon Wiklandiga, kes on nüüd 82aastane. Mulle nii meeldis tema lause “Olen 82 aastat vana ja määran ise, missugune ma olen”. Mõtlesin kohe: mina olen 68 aastat vana ja näen ka selline välja, nagu tahan! Kui tahan roosad saapad jalga panna, siis panengi. (Sirutab rõõmsalt jalad välja ning näitab oma ilusaid roosasid saapaid. Roosad kõrvarõngad elavad hoogsale jutule hüpeldes kaasa.) DELFI

Reet Linna koos tantsu­ õpetaja Eduard Korotiniga “Tantsud tähtedega” finaalsaa­ tes külalis­ esinejatena kaasakiskuvat džaivi tantsimas.

Reet Linna: “Mina olen 68 aastat vana ja näen ka selline välja, nagu tahan! Kui tahan roosad saapad jalga panna, siis panengi.“

Aga kui olla veel vanem? Kuidas memmel pansionaadis läheb? Ühel hetkel muutub vana inimene taas nagu lapseks ja minu memmega on see juhtunud. Tema elab juba oma maailmas. Kui teda külastan, viin magusat, nagu lapsele – see teeb talle rõõmu. Samas pansionaadis näen ka väga erksaid ja elurõõmsaid inimesi, kes tunnevad veel huvi maailma, raamatute ja ristsõnade vastu. Vähe sellest, et olete ise ilus ja värviline, teie juhitav “Prilli­ toos” on samuti hoogsamaks ja värvilisemaks muutunud. Kui “Prillitoosi” juhtima hakkasin, mõtlesin tükk aega, kas peaksin oma välimust saatega kohandama, kuidagi konservatiivsem välja nägema. Siis otsustasin – mind kutsuti seda saadet juhtima sellepärast, et olen selline, nagu olen. Järelikult ei pea ma saate juhtimiseks muutuma. Olen püüdnud teha “Prillitoosist” pigem koguperesaate kui ainult kitsalt eakatele mõeldu. Elu ei pea ka vanemas eas igav olema! Nii oleme püüdnud julgustada inimesi vaatama elu avatud silmadega ning teostama neid unistusi, milleks seni pole leitud aega. Ükskõik kas rulluisutamine või langevarjuhüpe – millal siis veel? Mida arvate eakate inimeste tööhõivest Eestis? Oma töövaldkonna kohta võin öelda, et mina ja Mati Talvik oleme ETV kõige vanemad saatejuhid ning minu arvates mõlemad tugevad tegijad. Usun, et ka teistel aladel on tugevaid seenioridest töötajaid. See oli vabariigi taastamise algusajal, kakskümmend aastat tagasi, kui kõiki-

des valdkondades tulid noored hooga peale ning vahepeal tundus, et vanematel inimestel pole enam tööd ega rakendust. Aga meid võiks rohkem märgata! Väga palju sõltub inimesest endast, kuid see kehtib iga vanuse kohta. Oma eriala ja arenguga peab kursis olema, enda tugevusi tuleb osata rõhutada – siis on tõenäoliselt ka tööd. Milline vanaema te olete? Klassikuid tsiteerides: “Vanaemad annavad lapselastele selle armastuse, mis oma lastele andmata jäi.” Loodan, et olin oma lastele hea ema, ning loodan, et olen lapselastele veel parem vanaema. Tagasisidet jälgides tundub, et nii see ongi. Mul on kolm lapselast, vanim 19aastane. Tema usaldab mulle oma südamesaladusi ning leiab vahel minu riidekapist midagi, mis tallegi meeldib. 12aastase noormehega käime koos rokkkontsertidel ning talle seal minuga meeldib – saab hüpata, huilata ja vilistada. Teised temaga minna ei viitsi. Neljane lapselaps aga tahab minuga vahel mängida ja telefonis juttu ajada. Olen nende kõigi üle väga õnnelik. Oma lapsed sain suurte vahedega, ehk on see ka üks põhjus, mis aitab noorena püsida. Mul on nendega tugev side, nad tulevad mulle alati appi, kui vaja. Püüan neid ka ise aidata, ehkki vahel juhtub, et ma ei saa õhtul lasteaeda järele minna. Vanaema teeb tööd, pole midagi parata. Mida soovitate teistele vääri­ kasse ikka jõudnutele, et elu kaunis püsiks? Kindlasti tegutsemist. Üksinda tegevusetusse jäämine ei mõju kellelegi hästi. Pensioniiga

on hea aeg, et tegeleda sellega, mis pakub huvi ja milleks varem pole aega olnud. Lisaks kehale võiks liikumises olla vaim. Kuni kestab huvi ümbritseva vastu, säravad ka silmad. Telekavaatamine võib muutuda koormavaks, kuid raadio võiks ikka lahti olla – uudistest saab teada, mis mujal maailmas sünnib, ning siis on ka teistega millestki rääkida. Imetlesin väga hõimlaste hulka kuuluvat vanatädi Orissaare lähistel talus – kaheksakümnendates daam polnud kodukandist paarkümmend aastat kaugemal käinud, kuid tänu raadiole oli ta maailmas toimuvast täiesti teadlik. Üks väga tore tegevus on ristsõnade lahendamine, mis hoiab mälu erksa ning sunnib üht-teist juurde otsima ja teada saama. Ka välimus ja mood ei muutu vanemas eas põrmugi vähem tähtsaks. Mul on lõpmata hea meel, et näen igal pool Eestis väärikas eas daame, kes kannavad värve – kollast, punast, rohelist, roosat. Püüan ka ise “Prillitoosi” tehes alati kaunis ja värviline olla, et vaatajatele rõõmu valmistada. Värvidel on kaks mõtet: nad annavad kandjale jõudu ja muudavad rõõmsamaks ka need inimesed, kellega suheldakse. Samuti ehted – vanus pole kindlasti põhjus ilusatest ehetest loobumiseks! Ka Eesti eakad härrasmehed näevad aina sagedamini suurepärased välja: kannavad ülikonda, on hoolitsetud ning tegelevad paljude huvitavate asjadega. Et see nii jääks ja kestaks, seda soovingi. Visake muremõtted peast ja proovige mõelda vaid toredatele hetkedele elus.

Anne-Mari Alver


4  S E E N I O R  

  Nr 2  27. september 2012 

Ära põe, mine

Lihtne öelda, raske raha (üle)lugemata teoks teha. Mis ma selle eest saan? See küsimus on vägagi asjakohane ja tulekski esmalt läbi mõelda.

Nõukogude ajal oli tööka maainimese elurütm selline, et kui sügisesed aiatööd tehtud, võeti aeg maha ja mindi nädalakspaariks sanatooriumisse. Sugugi mitte lõbu pärast – seda nõudsid viimse piirini ülepingutatud lihased, närvid ja liigesed.

SÜGAÜISLLEATSUESEDD HINN

KULDNE SÜGIS (3 päeva, 2 ööd) 31.08.–31.10

hind al 95 €/in

Paketti kuulub: majutus kaheses toas (2 ööd) 2 hommikusööki 2 õhtusööki hommikumantlid toas saunakeskuse ja jõusaali kasutamine lahtiolekuaegadel hoolitsustest valikuliselt kolm protseduuri: • üliniisutav näohooldus 30 min või kerge massaažiga jalamähis „Viinamarja värskus” 40 min (saab valida üks kord) • šampanja- ja roosiõiehoolitsus kätele (ei sisalda maniküüri) • šampanja- ja roosiõiehoolitsus jalgadele (ei sisalda pediküüri) • maasikane kätehoolitsus (ei sisalda maniküüri) • vannihooldus „Lavendli lõõgastus” vannitrühvliga • vannihooldus „Apelsini kirkus” vannitrühvliga • massaažitool • massaažisaapad • soolakamber • infrapunasaun Sisseregistreerimine kl 14, väljaregistreerimine kl 12.

KLASSIKALINE TAASTUSRAVIPAKETT (al 5 päevast)*

septembris ja oktoobris hinnaga al 41 €/in ööpäev (tavahind 51 €/in ööpäev) Ravipaketti kuulub majutus, kolm söögikorda ja raviprotseduurid. *kehtib vabade kohtade olemasolul

Mõtle tervise peale enne haigestumist Kuna kolhoosi või sovhoosi juhtkond oli vägagi huvitatud sellest, et töötaja naaseks terve ja reipana, valmis uuteks töövõitudeks, maksti see tuusik harilikult talle ka kinni. Nüüd on uued ajad. Meie spaade külastajate enamik tuleb Soomest ja nendest lõviosa moodustavad omakorda juba püsikliendid, kes oskavad hinnata nii oma tervise hoidmiseparandamise vajadust kui ka meie spaade kõrget taset. “Eestlastest külastajad on meil tõesti kahjuks vähemuses,” teab Estonia Medical Spa peaarst Hele Torop. “Vanemad inimesed tulevad eelkõige ravile ehk siis mingi konkreetse hädaga, nooremad pigem lõõgastuma – ka see on oma tervisega tegelemine. Spaa­h oolitsused teenivadki eeskätt seda eesmärki, et inimene oleks kauem elujõuline ja terve. Paraku on veel liigagi levinud käitumismall, kus inimene hakkab tervise peale mõtlema alles siis, kui midagi juhtub. Aga haigus ei järgne vaid lihtsale külmetusele – tänapäeval on pea kõigi hädade algpõhjuseks või kaasa aitavaks teguriks stress. Seega mitte füüsiline, vaid pigem vaimne pinge.” Peaarst unistab ajast, mil kõik inimesed suhtuvad iseenda tervisesse vähemalt samasuguse tähelepanuga kui auto eest hoolitsemisse. “Auto puhul teab omanik täpselt: 7000 kilomeetrit läbisõitu ja hooldus, 15 000 kilomeetrit ja hooldus... Kui see sõiduki puhul on loomulik, siis

Lähis-Idas paiknev Surnumeri on unikaalne loodusnähtus, mis asub enam kui 400 m allpool Vaikse ookeani pinda. Surnumere soolade positiivset toimet teatakse juba aegadest, kui kuningas Saalomon ravitses mere ääres oma hinge ja ihu. Kleopatra ja Seeba kuningannad kasutasid soola oma juuste lopsakamaks ning keha nooremaks muutmiseks.

miks me iseendasse nii hoolimatult suhtume? Meie tervis sõltub 50 protsenti geneetikast ja 50 protsenti eluviisist. Geneetikat me muuta ei saa, küll aga eluviisi. Väga tähtis on see, kui palju ja mida sööme, kui tihti liigume, kas suitsetame, kuidas puhkame.”

Arst pole enam peamine tervisetooja Paraku on ka tasuta sanatooriumituusikute jagamise aeg läbi. Kui inimene pole osanud oma tervist hoida, tuleb tal ravikulud endal kinni maksta. Kusjuures päris kindlasti on odavam kulutada raha tervise hoidmisele kui ravile. Spaa arsti soovitusel pannakse kokku raviplaan, kui selleks on tarvidus. Korduvalt käivad kliendid teavad juba ise, milliseid protseduure – moodsama sõnaga “hoolitsusi” – võtta. Näiteks psoriaasi või mõne muu nahaprobleemi korral otsustatakse juba varasemast konsultatsioonist paika pandud naharavipaketi kasuks ja lisatakse sinna soovi järgi lõõgastavaid hoolitsusi. Ent kas spaakülastaja ikka ise on piisavalt tark hoolitsusi planeerima – kuhjab mitu üksteise otsa ja lõpuks pole kasu ühestki? Hele Toropi sõnul on ühe hoolitsuse mõjuaeg harilikult pool kuni kaks tundi – siis võiks puhata. Kui nüüd võtta peale teine hoolitsus, siis nende mõju lihtsalt summeerub – sel-

leks et ei saaks “liigselt head”, tuleks kuulata enesetunnet või spetsialiste. Estonia Medical Spa pakub ka tasulisi tervisekontrollivõimalusi, mille järele võivad polikliinikus olla pikad järjekorrad. “Võtame vereproove, mõõdame kolesterooli- ja veresuhkrusisaldust, teeme ultraheliuuringuid ja nii edasi,” räägib Hele Torop. “Meil on hea koostöö Pärnu haiglaga, sealsest laborist tulevad vastused väga kiirelt.” Selleks et mõnda diagnostilist protseduuri saada, ei peagi olema spaakülaline, tulla võib ka majaväliselt.

Spaa hakkab täituma sügisel Turundus- ja müügijuhi Marje Braunbrücki sõnul on spaas eri aastaaegadel erinev külastajaskond. Suvel tullakse Pärnusse pigem ranna pärast. Kui ilm on kehv või ei jaksa pikalt päikese käes lebada, leiab spaas tegevust hommikust hilisõhtuni. Suvel ja nädalalõppudel ongi eesmärk pigem puhkus kui konkreetne ravi. “Oktoobris hakkavad saabuma soomlaste rühmad – just ravi eesmärgil,” teab turundusjuht. “Ja vene turistid.” Hele Torop soovitab kehva suve järel immuunsüsteemi tugevdamiseks soolakambrit. “Soolakambrit ja -sauna ei maksa segi ajada – need on ise asjad.

Soolasaunas hõõrutakse ennast soolaga üle ning see mõjub nahale kooriva ja niisutava hooldusena. Soolase õhu sissehingamine kambris mõ-

KO G E MU S

Elavana Surnumeres Nende ja paljude teiste pakkumistega tutvu meie kodulehel WWW.VIIKING.EE. Lisainfo aadressil info@viiking.ee või telefonil 449 0500 (hotelli vastuvõtt), 449 0505 (müük). Sinu südame spaa. Spa-Hotel Viiking Sadama 15, 80012 Pärnu

n Enne Surnumere keskusesse sisenemist soovitan kindlasti läbi lugeda seda kirjeldava ja käitumiskorraldusliku bukleti. Ja siis veel ühe korra. Seda kahel põhjusel. Tähtsam on see, et iga tegevusega käib kaasas usk. Üks asi on lõõgastus, mille saate vees hõljudes, aga hea on ka teada, millised mineraalid nahale mõju avaldavad. Sest mõtlemises on suur jõud. Hoolitsuse olemusega

tutvuda soovitan kindlasti iga hoolitsuse puhul. Aga mõni tähtis asi võib ka lihtsalt ununeda. Sattusin vee ülikandvast omadusest nii suurde vaimustusse, et liuglesin mõnuga. See aga on keelatud – mulle ulatati kaelapadi ja soovitati ainult hõljuda ehk lebada selili asendis. Basseinivett jooma ma ei kippunud, aga huultele sattus mõni tilk ikkagi. See oligi jube soolane! Nii

soolane, et käisin vahepeal seda huultelt maha loputamas. Nii. Ma tõesti hõljusin, see oli sõna otseses mõttes taevalik. Minu ümber hõljusid mõned soomlased ja äkki tabasin end mõttelt, et olen seda pilti kusagil näinud. Appi, õnnetusjärgne hommik Titanicu filmis! Kõigil inimestel äraseletatud, üldsegi mitte vaevatud näod peas. Nirvaana? Nüüd tean, millisesse õndsusesse me teispoolsuses jõuame.

Riietusruumis ei suutnud ma ära imestada, miks föön juukseid lõpuni kuivaks ei puhu. Siis taipasin – see on ju sool! Just seesama sool hakkabki nüüd mu juukseid tervemaks ja kaunimaks muutma – kuni hommikuse pesuni. Basseiniperenaine küsis mult lahkudes, kuidas meeldis. Vastasin puhtast südamest: “Ma pole üldse veeinimene ja olen väga halb lõõgastuja, aga – mulle meeldis!”


S E E N I O R  5 

 Nr 2  27. september 2012  

spaasse! Estonia Medical Spa

Kindlasti soovitab peaarst külastada tänavu märtsikuus avatud Surnumere keskust. See on tõepoolest killuke Surnumerest, sest Iisraelist tarnitakse ehtsat Surnumere soola, millel on ülimalt tervistavad omadused. Soola- ja mineraalidesisaldus on nii suur, et inimene püsib veepinnal ilma igasuguse jõupingutuseta. Surnumere vees on kokku 26 mineraali, muu hulgas kogu organismi ja naharakke taastav naatrium, kaalium, magnee­ sium, kroom, seleen, broom ja kloor. Väävel ja broom on lausa looduslikud antibiootikumid, mis peaksid tõstma immuunsust ja tagama (igavese?) nooruse. Juba üksnes 20 minutit Surnumere basseinis hõljumist rahustab närve, kiirendab ainevahetust ning mõjub hästi veresoonkonnale, liigestele, nahale, juustele ja küüntele.

Kingi endale ja lähedastele tervist

jub aga hästi hingamisteedele – toob välja lima, leevendab põletikke. Kui töötate arvutiga või konditsioneeritud õhuga ruumis,

levivad seal positiivsed ioonid, mis tekitavad väsimust. Soolakambris on aga negatiivsed ioonid, mis värskendavad ihu ja vaimu.”

Hele Toropi sõnul on Surnumere keskus siinkandis tõepoolest unikaalne. “Kõige lähem taoline asub Inglismaal.” Tänavune suvi oli päikesevaene. Kinkigem siis sügisel endale ja lähedastele tervist ja head tuju. “Vanematele inimestele nn päikesereisid ei sobigi – kaugete maade päike mõjub vananevale nahale kahjustavalt,” teab Hele Torop. “See võiks olla kaalukeeleks, kui valida emale-isale mõeldud reisi ja spaa kinkekaardi vahel.” “Meie spaades on nii palju pakette ja hoolitsusi, et isegi nende loetlemine võtaks liiga palju aega,” tõdeb Marje Braunbrück. “Külastada tasub muidugi spaade kodulehti ja vaagida parimaid pakkumisi. Head nõu saab müügiosakonda helistades. Paneme paketid kokku ka täpselt kliendi vajaduste järgi. Näiteks kui meile tullakse konverentsi käigus lihtsalt ööbima, leiame ka sellele seltskonnale toredat tegevust ja hoolitsusi. Konverentsipaketile sobib minu meelest ideaalselt lisada nn külma laks külmravikambris – paneb vere keema ja mõtted liikuma. Soovitan soojalt!”

KAJA PRÜGI

internetist teavet kogunud. Et teada, miks ja milleks. Argaaniaõli on nimetatud õlide kuningaks, sest see on üks rikkalikumaid õlisid, mis sisaldab antioksüdante, oomega-6-, oomega-9- ja mitmeid teisi haruldasi rasvhappeid, lisaks karotinoide ja E-vitamiini. Argaaniaõli on sajandeid kasutatud naha-, juukse- ja küünehoolduses – ka nahaprobleemide, armide ja põletuste leevendajana. Õli

Pakett„50+”

puhastab nahka ja nahaaluseid kudesid, teeb nooremaks, tugevdab naha elastsust ning kaitseb, toidab ja parandab selle tervist. Kas minuga nii ka tegelikult juhtus? Absoluutselt – ma ei kahtle selles hetkeksi! Aga peamine muutus toimus minu peas. Need paar poolikut päeva kodust eemal andsid mõtetele täiesti uue suuna. Ja nii nagu reklaamides öeldakse: arvan, et lähen sinna tagasi...

–20%

SEPTEMBRIS JA OKTOOBRIS

Paketi pikkus 4 või 7 ööd • • • •

34 €, soodushinnaga al 1 öö inimesele

majutus valitud maja kahekohalises standardtoas hommiku- ja õhtusöök buffet-restoranis arsti vastuvõtt koos individuaalse raviplaani koostamisega terviseuuringupakett „Tervisepaus” või veresuhkru ja kolesterooli mõõtmine (vastavalt arsti soovitustele) • juhendatud vesi- või ravivõimlemine saalis (4 ööga pakett sisaldab 3 võimlemist, 7 ööga pakett 6 võimlemist) • lisaks raviprotseduurid: 4 ööga pakett sisaldab 3 protseduuri, 7 ööga pakett 6 protseduuri

MEIEGA MÕNUSALT TERVEMAKS! Spa Estonia • Tammsaare 4a, Pärnu sales@spaestonia.ee • tel 447 6907 • www.spaestonia.ee

KAGUREIS teid elamusterohkele sügisreisile! Kagureisootab kutsub elamusterohkele sügisreisile!

UUS! UUS!

TALUTUUR 20.-22.09.2012. TALUTUUR 05.–07.10.2012

Kolmepäevase reisi jooksul külastame: Mooste Linakoda, Asuva õunaaeda, Krimmi talu, Kolmepäevase bussireisi jooksul külastatakse Mooste linakoda, Asuva aeda, Krimmi talu, Sepa talu, Süvahavva Sepa talu, Süvahavva Loodustalu, XV Suurt Paunvere Väljanäitust ja Laata Palamusel. loodustalu, Elistvere loomaparki ja äsja avatud Jääaja keskust Äksis.

KINGIIDEE vanavanematele!

HIND Hind130 130€eurot

Hind sisaldab: ööd Pesakahepäevasele hotellis, toitlustamine 3 kordataluellu”. päevas (sh pidulik õhtusöök Kutsume väiksemat2 seltskonda reisile „Linnamelust muusika ja lauluga), mugavat bussi, reisisaatjat, laadapiletit, giidi, sauna ja ujumist.

Hind 95 eurot

leiad internetist ReisidReisikavad algavad ja lõpevad Tallinnas. www.kagureis.ee Reisikavad leiad internetist www.kagureis.ee

SOOVIN TELLIDA AJAKIRJA

Tellimine jajamüük: Kagureis, 5, Põlvabüroo Rävala 8- 613 Tellimine müük:OÜ Kagureis OÜ,UusTallinna tel 5698 8569, e-post katrin@kagureis.ee Tel. 646 3116, 5347 4957, e-post maia@kagureis.ee





□   

Naha koorimine ja massaaž n Hommikul ootas mind naharavi­keskuses Surnumere muda. Mudaga tuli nahka koorida seepärast, et järgnev hoolitsus paremini mõjuks. Ikka et kasulikud mineraalid saaksid paremini imenduda. Mudasena kile sees lebasin 20 minutit ja pesin siis selle kõik koos surnud naharakkudega maha. Seejärel masseeriti mind argaaniaõliga. Ja vaat siinkohal olin küll kodutöö ära teinud ja

le te a m e n a v a m o i g in K ! TERVIST JA PUHKUST

Surnumere mudaga naha koorimise käigus eemaldatakse surnud naharakud, et paraneks vereringe ja kasulikel ainetel oleks kergem imenduda.

□   



 

 

   ‐

  


6  S E E N I O R  

  Nr 2  27. september 2012 

Tervisesport vanust ei küsi Meie ühiskonnas on levinud arvamus, et vanemad inimesed sporti ei tee – eriti veel spordiklubis. Minu jaoks sai see müüt nüüd küll lõplikult kummutatud. Kolmapäeva hommikul Tallinnas asuvasse Sparta spordiklubisse eakate treeningut piiluma minnes oli üllatus suur, kui leidsin eest suure saalitäie inimesi, kes rõõmsameelse treeneri Aliis Sarapiku ettenäidatud harjutused mõnusa muusika saatel hoogsalt kaasa tegid. Ja mis veelgi uskumatum – seal ei olnud ainult naised, vaid ka hulk mehi. Sparta spordiklubi turundusjuht Rando Soome tõdeb, et huvi eakate trennide vastu nende klubis on väga suur. Eakatele mõeldud ühe treeninguga nädalas alustati umbes poolteist aastat tagasi. Nüüdseks on suure nõudluse tõttu tunniplaanis neid treeninguid lausa kolm korda nädalas: esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. “Ruumiga on juba praegu kitsas käes,” ütleb turundusjuht. “Rühmatreeningute saali mahub 40 inimest, aga saal on alati täis. Oleme juba mõelnud viia trenn suuremasse saali üle.” Tänu Tallinna Kesklinna valitsuse toetusele on Spartal võimalik pakkuda eakatele trennis käimist sümboolse ühe euro

eest. Peale rühmatreeningu saab sama piletiga edasi treenida jõusaalis, hiljem mõnuleda saunas ja fuajees või kohvikus trennikaaslastega mõnusalt juttu ajada. “Spartale ei ole see äriprojekt, pigem kummardus eakatele, et ka nendel oleks võimalus klubis sportida,” ütleb Rando Soome.

Ekstreemne trenn ei sobi Kas vanemas eas peaks üldse spordiga tegelema? “Otse loomulikult!” vastab Sparta spordiklubi eakate treener Aliis Sarapik. “Hoolimata sellest, et tavaliselt arvatakse teisiti.” Eakatele toob ta alati oma ühe õppejõu näite rahvusvahelisest uuringust lihasjõu arendamise kohta

hilisemas eas – selgub, et lihasjõudu saab arendada elu lõpuni. “Kui lihasjõudu arendada, on ka liigesed ja luustik tugevamad,” on Aliis Sarapik veendunud. Kuigi sportimisvõimalusi on mitmeid, ütleb treener, et eakad on siiski eriline rühm, sest treenima peab ettevaatlikult. “Seda peab tegema õigesti ja selleks välja töötatud metoodikate järgi. Soojenduse osa peaks kindlasti olema pikem,” selgitab treener. “Sobivad hästi seljatugevdamis- ja süvalihastreeningud, nagu pilates. Eakate võimlemine ei tohikski olla ekstreemne.” Oma trennides teeb Sarapik pilatest ja praeguseks unustatud, aga jälle vaikselt taasavastatud Ernst Idla kehasõbralikku võim-

A L II S SA R A P I K U N Õ UA N D E D GERDA KESKÜLA

Sisetrenni kaasa n Veepudel, sest keha vajab ikka aeg-ajalt vett. Las vesi olla treenijal alati käepärast. n Oma treeningurätikuke, mille võib asetada matile pea alla, kui harjutust tuleb teha kõhuli, või kaela alla toeks, kui harjutust tuleb teha selili. n Mugavad riided – võimeldakse kas sokkides, sussides või (sise)spordijalatsites. Aliis Sarapik. Välistrenni kaasa n Võimalusel kõnnikepid. Kui neid ei juhtu olema, tehakse lihtsalt tervisekõndi. Mõlemas treeningus tasub kuulata oma kõige targemat nõu­ andjat – keha. Tema “räägib” meiega pidevalt. Näiteks kui sisetrennis on mingi asend ebamugav, tuleb asendit vahetada või teha väike paus.

Erkki Kesa, Sparta

lemist, kus kasutatakse palle ja arendatakse koordinatsiooni. Aliis Sarapik peab väga tähtsaks treenijate harimist. Ta on koostanud mitmeid infomaterjale, mida trennis osalejatele jagab. “Olen kirja pannud osad sisetrennide harjutustest, juurde pilatese põhimõtteid ja muid nippe. Välistrennide jaoks sai koostatud “Nipid optimaalse treeningpulsi arvutamiseks”.” Kõikidele materjalide juurde on lisatud nimekiri soovituslikust kirjandusest.

Klubis on oma boonused

Sparta spordiklubi treener Aliis Sarapik eakate trenni juhendamas.

Tervisespordiga tegelemiseks ei pea ilmtingimata klubisse minema, trenni saab teha ka looduses või kodus. “Aga sel juhul on hea, kui harjutused sooritatakse enne läbi koos treeneriga, kes aitab saavutada õiget tehnikat ja räägib põhinippidest, mida kasutada,” soovitab Aliis Sarapik. “Oma trennides näitan alati nippe ja harjutusi, mida on võimalik looduses puu najal või kodus sooritada, näiteks n-ö vaibaharjutust saab teha teleri ees reklaamipausi ajal.” Spordisaalis treenimisel on omad plussid. Üks peamine on kindlasti see, et ees on juhendaja, kes õpetab õigesti liigutama, jälgib tehnikat ning vajadusel korrigeerib. “Mina selgitan alati, kuidas tuleks harjutust sooritada ning miks ja milleks see hea on.

See omakorda motiveerib edasi treenima,” selgitab Aliis Sarapik. Tähtis osa on kindlasti sot­ siaal­sel suhtlusel. “Võimlemine ei ole ainult võimlemine. Kambas käimine ja koos tegemine on ikka toredam,” toob Aliis Sarapik veel ühe plussi esile. Halva ilma puhul on katus pea kohal ja ka tervisehäda korral saab treenerilt nõu küsida. Aliis Sarapik soovitab mõne mure puhul sellest vaikselt enne treenerile sosistada, sest alati saab läheneda teistmoodi. “Treener annab soovitusi või näitab ette mõne sobivama harjutuse.”

Välistreeningud jõuludeni Rühmatreeninguteks treeneri juhendamisel on võimalusi ka värskes õhus. Heaks näiteks on Tallinnas Löwenruh’ pargis toimuv

projekt, mille raames saab osaleda kaks korda nädalas tasuta välistreeningutel, mida juhendavad Sparta spordiseltsi treenerid. Projekt viidi ellu Kristiine linnaosavalitsuse ja Sparta spordiklubi koostöö tulemusena. Esialgu toimusid välistreeninguid maist augustini, aga kuna huvi jätkamiseks oli suur, otsustati aega pikendada jõuludeni. “Maist augustini osales treeningutel kokku 167 inimest, vahel oli korraga lausa 40 inimest,” ütleb välistreeningute juhendaja Aliis Sarapik. “Saame Löwenruh’ pargis kokku. Alguses on soojendus, võimlemine vabas õhus, siis teeme tervise- või kepikõndi,” kirjeldab Aliis Sarapik treeningut, mis toimub igal esmaspäeval ja kolmapäeval kell 14.

Eve Kaljusaar

EESTI PÕLLUMAJANDUSMUUSEUMIS 13. oktoobril kell 12–17

Meriton Meriton Meriton ootab ootab ootab sportima, sportima, sportima, veemõnusid veemõnusid veemõnusid nautima nautima nautima ning ning ning sauna sauna sauna lõõgastuma! lõõgastuma! lõõgastuma! Tere Tere Tere tulemast! tulemast! tulemast!

Meriton Meriton Meriton Spordiklubi/ Spordiklubi/ Spordiklubi/ vee-veeja veesaunakeskus ja ja saunakeskus saunakeskus Paldiski Paldiski Paldiski mnt. mnt. 4, mnt. Tallinn 4, 4, Tallinn Tallinn Avatud Avatud Avatud E-P E-P 7.00-22.00 E-P 7.00-22.00 7.00-22.00 Tel:Tel: (+372) Tel: (+372) (+372) 6 288 6 288 6120 288 120 120 E-mail: E-mail: E-mail: info@meritonsport.ee info@meritonsport.ee info@meritonsport.ee

Lõikuspüha

Meenutame ETV maaelu tutvustavat saatesarja „Viljaveski”. Kohtumine Mati Naruski, Rein Hansoni ja Märt Müüriga

Mati Naruski kultuurhariduslik filmitriloogia „Kivi sahka”

SPORDIKLUBI SPORDIKLUBI SPORDIKLUBI KUUPAKETT KUUPAKETT KUUPAKETT SEENIORIDELE SEENIORIDELE SEENIORIDELE 4242 EUR! 42EUR! EUR! Sisaldab Sisaldab Sisaldab rühmatreeningutes rühmatreeningutes rühmatreeningutes käimist, käimist, käimist, jõusaali jõusaali jõusaali ning ning ning veeveeveeja ja saunakeskuse jasaunakeskuse saunakeskuse kasutamist kasutamist kasutamist E-RE-R E-R 7:00-16:00; 7:00-16:00; 7:00-16:00; L-PL-P L-P 7:00-22:00; 7:00-22:00; 7:00-22:00; riigipühad riigipühad riigipühad • 4 •erinevat 4• 4erinevat erinevat sauna sauna sauna • basseinid • basseinid • basseinid ja mullivannid jajamullivannid mullivannid • massaažiduššid • massaažiduššid • massaažiduššid

Konkurss „Parim koduleib“ Leivaküpsetajad Lätimaalt Āraišist Koolitund „Maaõunte saladused“ Väljapanek „Eestimaa õunad“

MTÜ Tartu Maarja Tugikeskuse ja Tartu Maarja Kooli käsitöönäitus „Sügis“ Pakendinäitus „Aiandussaadused Eesti toiduainetetööstuses”

Rahvuslikud õpitoad ja hapukapsa valmistamise õpituba Rehepeks käsitsi ja masinaga • Käsikiviga jahu jahvatamine Sepatöö • Lambapügamine

2-tunni 2-tunni 2-tunni veeveeveeja saunakeskuse jajasaunakeskuse saunakeskuse pilet pilet pilet seeniorile seeniorile seeniorile alates alates alates 7 EUR 7 7EUR EUR

MAARAHVA SÜGISLAAT Avatud muuseumi näitused ja kohvik

Simman Mait Maltisega Folkloorirühm Haavikuemandad Hobusõit vankriga

OOTAME OSALEMA KODULEIVA KÜPSETAJAID OMA LEIVAGA!

Sissepääs muuseumipiletiga NB! Soodustushinnad NB!NB! Soodustushinnad Soodustushinnad kehtivad kehtivad kehtivad vanaduspensionäridele vanaduspensionäridele vanaduspensionäridele pensionitõendi pensionitõendi pensionitõendi esitamisel. esitamisel. esitamisel.

Käsitöömeistrite, kaupmeeste eelregistreerimine www.meritonsport.ee www.meritonsport.ee www.meritonsport.ee

Tel: 738 3822, 5373 7124

www.epm.ee

Pargi 4, Ülenurme 61714 Tartumaa


S E E N I O R  7 

 Nr 2  27. september 2012  

INKOTUBA

Väärikate ülikool alustas taas Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares korralda­ takse ka sel õppeaastal Tartu Ülikooli väärikate ülikooli, kus on võimalik kuulata põnevaid loenguid mitmesugustel teemadel. Tartu Ülikooli väärikate ülikool on mõeldud kõigile avatud mõttemaailmaga õpihimulistele vanuses 50+ Tartus, Pärnus ja Kuressaares ning 60+ Tallinnas. Aktiivsed loengutest osavõtjad saavad õppeaasta lõpus ka tunnistuse. Tartu Ülikooli väärikate ülikooli projektijuht Karmel Tall ütleb, et loengute põhirõhk on jäänud läbi aastate samaks. “Eesmärk on suurendada osalejate toimetulekuoskuseid ja rahulolu teadmiste ja teadlikkuse, isiksusliku arengu ning loovuse arendamise kaudu. Oluline on pakkuda ka täienduskoolitusi võimalikult paljudele sihtrühmadele.” Miks siis tasuks väärikate ülikooli loengutes osaleda? “Õppejõud on tugevad spetsialistid ning loodame, et nende pakutav on huvitav ja laiendab kuulajate silmaringi.

Samuti suureneb tõenäoliselt osalemise ning uute oskuste ja teadmiste omandamisega osalejate võime kiirelt muutuvas ühiskonnas kohaneda. Lisaks paranevad oskused sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks,” nimetab Karmel Tall peamised plussid. Tallinna ja Tartu programmil on veel vabu kohti ning huvilistel on soovi korral võimalik registreeruda. “Huvi loengute vastu suureneb aasta-aastalt,” tõdeb Karmel Tall. “Võrreldes esimese aastaga on Tartus ligi kolmsada registreerujat rohkem, võrreldes eelmise aastaga üle saja. Tallinnas on võrreldes algusaastaga rohkem ligi sada registreerujat.” Väärikate ülikooli projektijuht rõõmustab, et paljud registreerujad on juba tuttavad näod. “Kindlalt pooled on püsi­ kliendid, võimalik et isegi rohkem. Mõned kaovad vahepeal ära, kas tervisega seotud probleemide või muude põhjuste tõttu, aga võimaluse avanedes tulevad jälle tagasi.” Sel õppeaastal on põnevaid loenguid võimalik kuulata ka Saaremaal. Kuressaares alustati TÜ väärikate ülikooli programmiga esimest korda 2011. aasta

sügisel SA Ülikoolide Keskus Saaremaal ettevõtmisena. Tegevjuht Maie Meius kinnitas, et huvi Kuressaares toimuvate loengute vastu on oodatust suurem, kuid registreerumine osavõtuks on selleks õppeaastaks kahjuks lõppenud. “Kokku registreerus 160 inimest – seda on rohkem kui praegune saal Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumis võimaldab. Kindel on see, et avaloeng 11. oktoobril toimub.” Ka Pärnu väärikate ülikooli kohad on selleks õppeaastaks täis. “Registreerinuid on kokku 496 inimest. Juba praegu oleme pidanud umbes 50 huvilisele ära ütlema,” teatab Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli. “Programm on ju väga põnev, lisaks saab juurde võtta vastavalt huvile õpitubasid ja õppekäike.” Peamine probleem on aga ruumipuudus. “Pärnu kolledžis ei ole meil nii suuri ruume, kuhu sedavõrd palju inimesi mahuks. Loengud toimuvad Tervise SPAs, kus kasutatakse ära nii suurt konverentsisaali kui ka fuajeed – viimases näeb videoülekannet põhisaalist,” selgitab Mari Suurväli.

Eve Kaljusaar

L O E N GUK AVA D SÜ G I S S E ME S T R I L Tartus n 14. september – “Tartu Ülikooli teadusja arendusalane koostöö ettevõtetega” n 28. september – “Eesti keele käekäik 21. sajandi alguses” n 12. oktoober – “Elustiili haigused rahvastikus” n 26. oktoober – “Euroopa Liit täna” n 9. november – “Semiootika saladused” n 23. november – “Normaalne söömine” n 7. detsember – “Eesti ravimtaimed” n Loengud toimuvad reedeti kella 14–16 Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppehoones (Vanemuise 46–225) n Info ja registreerimine: Karmel Tall, 737 6614, karmel.tall@ut.ee

Tallinnas n 27. september kl 16–17 – “Eesti inimarengu probleemid rahvusvahelises võrdluses” n 23. oktoober kl 14–16 – “Kas Eesti vajab tuumaenergiat?” n 20. november kl 14–16 – “Tartu Ülikooli teadus- ja arendusalane koostöö ettevõtetega” n 18. detsember kl 14–16 – “Mida teame kasvajatest?” n Loengud toimuvad Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis (Tõnismägi 2) n Info ja registreerimine: Mai Olde, 737 6604, mai.olde@ut.ee

E A K AT E F E S T I VA L

Vahva taidlus­ kollek­tiiv 2011. aasta festivalil oma ette­astet tegemas.

Eakad kohtuvad oktoobri algul Salme kultuurikeskuses Juba kolmandat aastat järjest korraldab MTÜ Inkotuba Eakate festi­ vali. Sel aastal toimub festival 5.–6. oktoobrini Tallinnas Salme kultuu­ rikeskuses. Eakate festivaliga tähistatakse Eestis rahvusvahelist eakate päeva. Festivali peakorraldaja Eha Topolev ütleb, et Eakate festivali eesmärk on väärtustada eakate rolli ühiskonnas, näidata aktiivse ja tervisliku eluviisi võimalusi ning pakkuda kohtumisja suhtlemisvõimalust. 2012. aastal kuulub Eakate festival ka Euroopa aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta ametlikku programmi.

Tore ja positiivne päev Kui uurida festivali korraldamise tagamaade kohta, ütleb Inkotuba tegevdirektorina töötav Eha Topolev põhjuseks soovi kinkida oma klientidele üks tore ja positiivne päev. “Igapäevaselt tegeleb Inkotuba põetust ja pidamatust puudutavate küsimustega, meie peamisteks klientideks on inimesed vanuses 50+. Tihti on aga meie

kliendid rusutud nii lähedase hoolduskoormuse kui ka terviseprobleemidega. Pensioniealistel lisanduvad veel suhtlemisprobleemid – pole aega ega tahtmist kuhugi välja tuttavate juurde minna ja juttu ajada. Iga päev selliseid kliente nähes tekkiski 2009. aastal festivali idee.” Esimesel aastal eakate päeva organiseerimise käigus kasvas sellest välja lausa kahepäevaline festival. “Ja nii ongi see jäänud tänaseni,” on Eha Topolev rõõmus. Festivali korraldamisel peetakse tähtsaks, et üritusel oleks nii meelelahutust, kohtumisrõõmu kui ka kasulikke teadmisi. “Sellest tekkiski festivali kolm põhilist osa: loengud ja ettekanded huvitavatel teemadel, eakate endi taidluskollektiivide esinemine ning firmade tooteid ja teenuseid tutvustav mess,” võtab Eha Topolev ürituse põhiolemuse kokku. Kui rääkida selle aasta festivalist, ütleb peakorraldaja, et lisaks muule huvitavale on plaanis loengud väga erinevatel ja kasulikel teemadel. “Loengud on nii tervisest, elektrituru avanemisest, pangandusest kui ka Aleksander Turovski väga nauditav ettekanne loomadest.” Huvi festivali vastu on suur – seda nii eakate taidluskollektii-

Eripakkumine seenioridele!

5 LÕÕGASTAVAT SÜGISPÄEVA LAULASMAA

7.-11. oktoober 2012 ja 11.-15. november 2012 Soodushind kehtib, kui tellimus ja ettemaks 50 € on tehtud enne 1. oktoobrit (7.-11.10) ja 5. novembrit (11.-15.11)

SPA-S!

189 € (normaalhind 312 €) PAKETTI KUULUB:

• üks koht 2-inimese toas (4 ööd) • hommiku- ja õhtusöök • saunade ja veekeskuse kasutus 7.00 – 22.00 • vesivõimlemine grupis (3 x hommikuti) • hommikumantlite kasutus • kõnnikeppide laenutus kahel päeval • kepikõnni-matk koos juhendajaga • UUDIS! Lühikoolitus tervislikust hingamisest ja lõdvestumisest ”Oska end aidata ja ole terve!” Koolitajad on psühholoog ja hingamisterapeut. • 8 hoolitsust perioodi kohta (valikus on 16 erinevat protseduuri)

Täpsem info telefonil 6870 888 või internetist www.laulasmaa.ee

Laulasmaa Spa on veelgi ilusam kui enne.

n 5.–6. oktoobrini 2012 Salme kultuurikeskuses (Salme 12, Tallinn). n Programmiga saab tutvuda kodulehel www.inkotuba.ee. n Tasuta piletid saadaval Apotheka apteegiketi apteekides üle Eesti. Kohapeal on piletihind 2 eurot.

vide, kes end esinema registreerivad, kui ka kohalike omavalitsuste poolt, kes lausa oma eakatele bussid tellivad, et võimaldada neil festivalist osa võtta. “Üle 30 taidluskollektiivi kahe päeva jooksul esinema eriti ei mahu, kuigi huvi oleks suurem,” on Eha Topolevil kahju.

Tagasiside on positiivne Ka tagasiside ürituse kohta on olnud üldiselt positiivne. “On tuldud tänama, et me sellise festivali oleme korraldanud, kus on palju toredaid ja kasulikke loenguid ja kus taidluskollektiivide etteasted on nauditavad ja annavad energiat,” rõõmustab peakorraldaja. Tagasisidet on saadud ka selle kohta, et Salme kultuurikeskus on seesuguse suurürituse jaoks liiga väike. “Tõsi ta on, et rahvast on kohal palju,” nendib Eha Topolev. “Oleme mõelnud ka suuremate ruumide otsimise ja tasulise sissepääsu peale, kuid ei kujuta hästi ette, et eakad festivalikülastajad näiteks Saku suurhalli treppidel ronima peaks. Samuti ei pruugi piletihinna tõttu paljud enam üritusel osaleda.”

Eve Kaljusaar


8  S E E N I O R  

  Nr 2  27. september 2012 

ITIC kaardi omanikele oktoobris Koolibri laos ja esindustes soodushind kõigile raamatutele

-50% R E B O OKTO E T A J A T E P ON Õ ! U U K

Pakkumine ei kehti õppekirjandusele.

www.koolibri.ee

Ladu: Linamäe 8 / Põikmäe 5, Tänassilma, Harjumaa . tel 608 1254, 608 1855 Tartu esindus: Aleksandri 8 . tel 734 3904 Pärnu esindus: Rüütli 33 . tel 443 1161 Saaremaa esindus: Vabaduse 4a, Kärdla . tel 463 2068 Jõhvi esindus: Kooli 7 . tel 354 0373


SEENIOR (27.09.2012)