Maamajandus NR 5 (Mai 2019)

Eesti teeb katseid,

KUIDAS NISUST ROHKEM TULU SAADA

ARGO INGVER

MARGUS AMEERIKAS

LII SAMMLER

KÜNDMISE MM UUDNE TEHNOLOOGIA:

kogurkäru on silotegemisel abiks

võib jõuda kolme aasta pärast Eestisse

16. mai 2019 Nr 5 (79)

2 M A A M A J A N D U S l I N T E R V J U U JUHTKIRI

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Kes ütleb hinna?

Ü

ks praeguse valitsuse soovunelm on, et Eesti külas kihaks taluelu nagu eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel. Praegu on see siiski võimalik vaid juhul, kui maaharimine on elustiil, mitte elatusvahend.

Tänapäeva põllumees peab vaatama kaugemale kui oma küla teise otsa. See, millist hinda saab piima-, liha- või viljatootja, otsustatakse tuhandeid kilomeetreid eemal.

Nii tuleb Eesti vilja hind Pariisi, Londoni või Chicago börsilt. Nii börs kui põllumees saab seda prognoosida maakera ilmanähtuste, rahakursside, poliitilise olukorra jms põhjal.

Nii olid Lõuna-Euroopa, Lõuna-Venemaa ja Ukraina tänavu alates veebruarist kuivad. Kuna need on suurimad viljapiirkonnad ja tundus, et sealne viljasaak võib jääda alla keskmise, tekkis lootus viljahinna tõusule. Nüüd jõudsid sinna vihmad ja juba on ka börsid oma futuure langetanud.

Eesti sealiha hinda ei ütle samuti oma küla seakasvataja, vaid sigade katk. Nii nagu see laastas aastatel 2015– 2017 Eesti seakasvatust ja hoidis meie hinna all, võib tõve levik Hiinas nüüd meie sealiha hinda tõsta. See, et Hiinas on katku tõttu tapetud miljon siga, on juba kaasa toonud sealiha hinna tõusu Euroopas.

Aga miks mitte Eestis? Sellepärast, et Eesti sigade hinna ütleb Soome – kuulub ju üle poole Eesti seakasvatusest Soome kontsernidele.

Seda, kui head hinda saab Eesti veisekasvataja oma loomade eest, ütleb hoopis Türgi.

Nimelt on just Türgi üks suurimaid Eesti veiste ostjaid. See kehtib nii piima- kui lihaveiste kohta. Türgis käib elu usupühade ja riigihangete järgi.

Perioodil, mil usk ei luba liha süüa, ostetakse vähem. Kui paast läbi, suurenevad lihakogused järsult.

Piima hinna määrab UusMeremaa, kus on suur ja odav piimatootmine. Uus-Meremaa piim toodetakse karjamaapõhiselt, karjamaarohu hulk ja kvaliteet talve lähenedes langevad, piimatoodang samuti.

Meil siinpool maakera aga piima ja pulbri hind tõuseb.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 5 (79) 16. mai 2019

ANDRE VESKIOJA: hindan väga

teadlaste ja põllumeeste koostööd SVEN ARBET

Alates maikuust juhib Eesti Taime­ kasvatuse Instituuti Andre Veskioja, kes loodab selle väärika teadusasutuse veelgi kõrgemale tasemele viia.

SILJA LÄTTEMÄE silja.lattemae@maaleht.ee

Olete nüüd paar nädalat ETKI direktorina uues ametis olnud.

Millised on esmamuljed?

Esmamuljed on väga positiivsed. Taimekasvatuse instituudis töötavad oma erialal väga professionaalsed inimesed, kes tunnevad enda valdkonda hästi ja on osanud suhteliselt nappides tingimustes teadust edasi arendada ning tulemused põllumeesteni viia. Nii et ETKI rolli põllumajanduses ei ole võimalik alahinnata. Loodetavasti suudame selle teadusasutuse veelgi kõrgemale tasemele viia.

Varem töötasite BioCC OÜs, teie senine teadustöö on seotud toidutehnoloogia, innovatsiooni ja tootearendusega. Palun rääkige veidi lähemalt oma senistest tegevustest, näiteks koostööst Sangaste Linnasega ja toiduliidult tunnustuse saanud võidutootest.

Eelmises töökohas oli minu põhiülesandeks tootearendusele suunatud teadus- ja tööstuspartnerite koostöö koordineerimine ning rahvusvahelise teaduskoostöö sujuvuse tagamine (EIT Food HUB, RITA programm). Üks edukamaid koostöö näiteid on tõesti Sangaste Linnasega välja arendatud Helen Helde putrude sari. Koostöö BioCC ja Sangaste Linnase vahel sai alguse sellest, et Sangaste Linnas soovis anda lisandväärtuse oma tootmise käigus tekkivatele kaerakliidele.

Euroopa toiduohutusameti EFSA (European Food Safety Authority) hinnangul on leidnud teaduslikku tõestust kaeras rikkalikult leiduva, vees lahustuva kiudaine kaera-beetaglükaani kolesteroolitaset langetav toime.

BioCC teadustöö seisnes helveste ja lisandite õiges ja täpses kombineerimises, et saada erineva vitamiinide ja mineraalide koostisega pudrud, millel oleks teaduslikult tõestatud kasulikkus inimese organismile. Ehkki turule jõudis esialgu neli toodet, siis testimise etapis prooviti kokku üle 80 retsepti.

Teie varasem töö on seotud teravilja väärindmisega, et luua lisandväärtusega toiduaineid.

Kas senistest tegmistest võib tõusta tulu ka uues ametis?

Tootjal on väga raske eksportida ainult kaerahelbeid. Needsamad tehnoloogiad ja seadmed

on olemas ka soomlastel, rootslastel ning teistel maadel ja me ei suuda saavutada mastaabiefekti ega konkureerida ka hinnaga.

Meil on Sangaste Helde sari ja seal ei ole ainult puhas helves, vaid on lisatud ka mikrotoitaineid ning sellega on saavutatud konkurentsieelis, et funktsionaalset toitu eksportida.

Miks me peame saatma tankeritega tavalist kaera kuhugi Saudi Araabiasse, miks me ei võiks anda sellele kaerale mingit lisandväärtust ja müüa seda kõrgema hinnaga? Näiteks puidusektoris on juba edu saavutatud: ehkki endiselt veetakse välja palki, on ka puitmajade tootmine ekspordiks juba täiesti arvestatav tootmisharu.

Kui anname toormele lisandväärtuse, siis see on meie konkurentsieelis ja saame müüa sellist toodet kõrgema hinnaga. Võiksime vähemalt selle eesmärgiks võtta, et väärindame oma tooret. See tuleb läbi arutada teraviljatootjate ja -töötlejatega, seda ei saa ainult ETKI eesmärgiks võtta, aga see võiks olla meie kaugem tulevik.

Sordiaretus on väga pikk protsess, aga me võiksime arutleda, millised on tulevikutrendid kümne aasta pärast. Näiteks valkudega rikastatud toidutooted.

Juba tegelevad töörühmad sellega, et kaerast aretada kunstliha. Aga kui saaksime juba kaera aretuses arvestada neid parameetreid, mida tulevikus kunstliha tootmiseks on vaja, siis see võiks anda meile samuti kokurentsieelise teiste ees.

kurentsivõimelisena püsida ning siin peab tootjate käest küsima, milliseid teadmisi ja oskusi neil kümne-kahekümne aasta perspektiivis vaja läheb.

Minu soov on, et ETKI teadurid saaksid maksimaalselt tegelda teadusega ja aidata neile luua seda soosiv keskkond – vajadusel leida inimesed, kes aitavad nii keerukamate statistiliste analüüsidega kui ka projektide aruandlusega.

Mis teha, et andekad noored leiaksid tee põllumajandusteadusesse?

See on küsimus, mis vaevab hetkel kõiki Euroopa riike.

Minu arvamus on, et tuleb põllumajandust rohkem tutvustada ja alustada võimalikult varakult.

Kui meil ühe välisprojekti raames poolakad külas käisid, siis nad olid avatud talude päevast vaimustuses. Juba lasteaialapsed saavad aimu, kust toit tuleb ja mõni võib heas mõttes selle pisikuga nakatuda.

Teine variant on tutvustada ka gümnaasiumiõpilastele, mida põllumajandusteadused endast kujutavad.

“ETKIs töötavad oma valdkonna parimad ja minu ülesanne on tagada, et nad oleksid motiveeritud,” teatab Taimekasvatuse Instituudi direktor Andre Veskioja.

Milliseks hindate taimekasvatuse instituudi hetkeolukorda ja positsiooni meie teaduses ja põllumajanduses?

Taimekasvatuse instituudil on unikaalne positsioon meie põl-

UUS JUHT

Kes on Andre Veskioja Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Andre Veskioja on lõpetanud toidutehnoloogia eriala Eesti Maaülikoolis. Tal on põllumajandusteaduse magistrikraad Eesti Maaülikoolist ning omandamisel veterinaaria ja toiduteaduse doktorikraad.

Tema senine teadustöö on seotud toidutehnoloogia, innovatsiooni ja tootearendusega, ta on juhtinud mitmeid rahvusvahelisi rakenduslikke teadusprojekte.

Ta on kolmteist aastat töötanud BioCC OÜs nii vanemteaduri kui tootearendusjuhina. BioCC (endise nimega Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus) teeb teadus- ja arendustööd ning osutab ka teenuseid, alates looma aretusest, söötmisest ja pidamisest kuni tervislike toodete loomiseni.

Tänavusel toidukonkursil pälvis parima lisandväärtusega toiduaine tiitli Sangaste Linnase Helde mitmeviljahelbepuder seemnete ja porgandiga. Selle toote tervislikke lisandeid uuriti ja katsetati koostöös Tartu Ülikooli teadlaste ning BioCC OÜga.

Võiduprojekti tootearendust koordineeris Andre Veskioja.

Allikas: Maaleht

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Jarmo Süvaoja, jarmo.suvaoja@ekspressmeedia.ee, 5699 0792

lumajanduses ja teaduses. Teised teadus- ja arendusasutused ei paku sellises mahus põllukatseid, ei tegele rakenduslikult paljude teemadega, nagu näiteks agrotehnoloogilised võtted, taimekaitse, teraviljade, aedviljade ja heintaimede sordiaretus.

Tänavu valmib uus ETKI teraviljade aretuskeskus, mis loob kaasaegsed tingimused teraviljade sordiaretusega tegelemiseks, kuid mitmed kultuurid jäävad siiski vaeslapse ossa. Lisaks remonditakse veel üks laborihoone.

Probleemsem on aga see, kuidas tagada kõigile töörühmadele kaasaegsed töötingimused ja meelitada noori põllumajandusteadust tegema.

Milline on teie visioon organisatsiooni arendamisest?

Põllumehed mõistavad järjest rohkem ETKI olulisust, niisiis tuleb tugevdada väljakujunenud koostööd ning tagada, et teadurid saaksid keskenduda ennekõike teaduse tegemisele.

Tahame aidata eelkõige Eesti põllumehel maailmaturul kon-

Mis on need kolm märksõna, mis peaksid iseloomustama Eesti Taimekasvatuse Instituuti, et selle teadusasutuse tegevus kulgeks tõusvas joones?

Inimesed – kui ei ole inimesi, siis ei ole teadust ega teadmisi. ETKIs töötavad oma valdkonna parimad ja minu ülesanne on tagada, et nad oleksid motiveeritud. Inimesed on ETKI kõige suurem vara.

Koostöö – teadus sünnib koostöös. See hõlmab koostööd ETKI enda töörühmade vahel, koostööd sise- ja välisriiklike teadusning arendusasutustega, põllumeeste, ministeeriumi ja teiste põllumajanduse valdkonnas olevate institutsioonidega, nagu näiteks põllumajandusamet.

Tingimused – inimestel võivad olla suurepärased teadmised ja ideed, aga kui ei ole laboreid, kus hüpoteese katsetada, tehnikat, millega saaki koristada või raha teadmiste täiendamiseks, siis tõusvast joonest rääkida ei saa. Õnneks ei ole ETKI seis selline, kuid paranemisruumi on palju.

Rääkige veidi ka oma pereelust.

Mitu last peres kasvab?

Olen abielus, mu abikaasa Heisi Kurig on doktorikraadiga elektrokeemik ja töötab Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudis. Meie peres kasvab kolmeaastane poeg ja elukoht on meil Tartus. Muide, minu laps sööb hea meelega Sangaste Helde putrusid, eriti õuna-jõhvikaputru.

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

UUDIS

Nr 5 (79) 16. mai 2019

l

M A A M A J A N D U S 3 RAIVO TASSO

Maailma künniorganisatsioon korral­dab igal aastal kündmise maailmameistrivõistlusi, mis peetakse eri riikides.

Eestisse võib see tulla juba 2022. aastal.

KÜNNIVÕISTLUSED

Senine kinnitatud MM-võistluste graafik

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

U

mbes kümme aastat tagasi pakkusid Eesti Künniseltsi eestvedajad WPO nõukogu koosolekul välja, et ka Eesti võiks maailma tiitlivõistlused korraldada. Tollal oli korraldajate järjekord nii pikk, et siia saanuks võistluse tuua aastal 2028.

Toonane põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder oli aga mõttest vaimustatud. Nii käis ta ise Olustveres peetud Eesti künnivõistlustel meie meeste taset kaemas ja ütles avakõnes, et kunagi võiks ka künni MM toimuda Olustveres.

Vahepeal langes mõni riik korraldajate hulgast välja ning siiani elasime teadmisega, et Eesti korraldada on 2026. aasta kündmise maailmameistrivõistlused.

Leedu loobumine võib anda meile võimaluse Nüüd aga selgus, et Leedu, kes oli lubanud korraldada 2022. aasta kündmise maailmameistrivõistlused, loobub sellest. Nad on seda võistlust juba ka korra teinud, see peeti 2007. aastal Kaunase põllumajandusülikooli

KÜNNI MM

võib jõuda Eestisse juba kolme aasta pärast põldudel ning meie kündjad tõid sealt toona ära üle aegade parimad tulemused.

Kuuldavasti olevat Kaunase ülikoolil probleeme maaomandiga, nii et nad otsisid juba varemgi võistluse korraldamiseks sobivaid põlde.

Ka pole lõunanaabritel praegu just võistluskünni tippaeg. Kui veel kümne aasta eest oli Leedul panna välja arvestatavaid võistlejaid nii pöörd- kui tavaadra klassis, siis vahepeal esindas seda riiki vaid üks mees ja temagi üksnes omaenese entusiasmist.

“Võistluse korraldajatest riikidest meist eespool seisvad olid

juba omad plaanid teinud ja nad ei soovinud neid ringi teha. Meil aga plaane veel ei ole ja hea tahtmise korral on just viimane aeg alustada ettevalmistustega, et kõik 2022. aasta tiitlivõistlusteks paika saaks,” ütleb Eesti Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas, kes tegi maailma künniorganisatsioonile WPO ettepaneku, et 2022. aasta tiitlivõistlused võiks Leedu asemel pidada Eestis.

“Rääkisin künnivõistlustest WPO peasekretäri Anna Marie McHugh’ga,” selgitab Ameerikas. “Ta ütles, et väga tõenäoline on pidada need võistlused 2022.

aastal Eestis, aga ta tahab saada kõikide liikmete jah-sõna.”

Sellest hoolimata on künniseltsi rahvas asunud maad kuulama. Praegu on võistluste mõtte suurim toetaja Eesti Maaülikool eesotsas rektor Mait Klaasseniga.

Eestile tähendaks maailmameistrivõistluste korraldamine eelkõige suurt promo, aga kindlasti ka organiseerimistööd – leida majutuskohad, treening- ja võistluspõllud, masinafond, korraldada toitlustamine, transport jne.

Rahaliselt kannab põhiraskuse WPO, kes finantseerib võistlu-

si liikmesriikide liikme- ja osavõtumaksudest. Kindlasti läheb aga vaja tuge, lisavahendeid ja sponsoreid sellise suure ürituse läbiviimiseks ka Eesti poolt.

Eesti kündjatel uus motivatsioon Maailma künniorganisatsioon loodi aastal 1952 eesmärgiga arendada künnikunsti, korraldada künnivõistlusi, parandada maaharimiskultuuri ning ühendada maailma põlluharijaid.

Organisatsioonil on kolmkümmend liikmesriiki. Lisaks enamikule Euroopa riikidest kuuluvad

2019 USA 2020 Venemaa 2021 Iiri Vabariik 2022 Leedu (loobub, ehk tekib siia Eesti) 2023 Makedoonia 2024 Norra 2025 Tšehhi Vabariik 2026 Eesti (võimalusel 2022) 2027 Sloveenia 2028 Uus-Meremaa 2029 Horvaatia 2030 Prantsusmaa 2031 Austria 2032 Holland 2033 Taani Allikas: WPO

sinna Venemaa, USA, Kanada, Uus-Meremaa, Austraalia ning Keenia.

Eesti kündjad on kündmise MMil osalenud alates 1988. aastast, esimest korda küll veel Nõukogude Liidu meeskonna liikmetena. Edukaimad võistlejad on olnud Mait Pajo ja Jüri Lai, kes mõnel korral pääsenud lausa esikümnesse.

Usutavasti motiveerib lähiaastatel kodumuldadel peetav tiitlivõistlus ka Eesti künnimehi rohkem treenima, et nad suudaksid võistelda parimate kohtade eest.

Tänavu peetakse 66. kündmise maailmameistrivõistlused augusti lõpus USAs. Eestis peetavad võistlused oleksid sel juhul järjekorranumbriga 69.

Projekteerime

Konstrueerime

Toodame terase ja paigaldame

Betoonitööd

Lõppviimistlus

Võtmed kätte ühest kohast

Külmad hallid

Tenthallid

Soojad hooned-hallid

Teraviljahoidlad

5556 6995

www.proland.ee

4 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 5 (79) 16. mai 2019

ANNI ÕNNELEID

Vili valib seltskonda Sellele, millist saaki põld annab, pannakse alus juba eelmisel aastal – seda sobiva eelviljaga.

MARGUS AMEERIKAS Baltic Agro arendusdirektor

V

ana tõde on see, et üks ja sama põllukultuur ei kasva pidevalt samas kohas väga hästi. Selle põhjuseks on liigipõhiste taimekahjustajate – taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude – suurenev levik, ühekülgne toiteelementide tarbimine ning muidugi ka juureeritised, mis samale liigile hästi ei mõju. Saakide erinevused sõltuvalt eelviljast võivad olla isegi kuni 30%.

Väga ülevaatlikult ja kompaktselt on eelviljade mõju pandud ühte tabelisse kokku Kanadas Ontario osariigis aastatel 2010 kuni 2016 tehtud katsete alusel.

Kõik need kultuurid ei ole meil küll väga laialt levinud, kuid tingimused on üpris sarnased ning ka tulemused on Eestis tehtud eelvilja ja külvikorra katsetega võrreldavad.

Sama kultuur teist aastat järjest on olnud saagitasemega

Kõige parem eelvili on liblikõieline, näiteks hernes ja uba.

79–93% (lisatud tabelis punased), võrreldes esimese aastaga.

Kõige vähem meeldis järgnevus kaerale (79%) ja nõrgem toime oli liblikõielistel (93%).

Sobivaimad eelviljad on kultuurid, mis järgneva külvatava taimiku saaki suurendavad – tabelis sinisega ehk saak üle 100%.

Kõige soodsamad eelviljad on liblikõielised, nagu põldhernes (meil ka põlduba) ja sojauba.

Need mõjuvad hästi tänu õhulämmastiku sidumise võimele ja sellega mullaviljakuse rikastamisele.

Ebasobivaimaks järjestuseks osutus kaera ja odra järgnevus (teise aasta saak vaid 78%).

Eelvilja toime tuuakse tavaliselt välja kõige tüüpilisema ja lihtsama agrotehnika juures. Tänapäeval on aga taimekasvatajal kasutada väga palju meetodeid, tooteid või võtteid, millega monokultuuri negatiivset mõju võimalikult vähendada. Näiteks vahekultuurid, biostimulaatorid, täiendavad kasulikud mulla

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA PL50 plasmalõikur

NOVA PL70 plasmalõikur

NOVA CJ-300 minitreipink

NB! 321,77 € (km 0%)!

NB! 644,35 € (km 0%)!

NOVA PL-50 on väga lihtne käsitseda. Vajab vaid 4,5-baarist väikest kompressorit. Lõikepaksus 15 mm. Kõik vajalik on kaasas. NOVA PL-50 kaalub ainult 8,6 kg. Toodetud uue V-MOSFET-tehnoloogia baasil.

PL-50-s on täpne lõikejälg, hea lõikekiirus ja kena lõikepind. Lihtne ja kindel süütesüsteem (kõrgepinge abil). Vool reguleeritav 20–50 A. Lõikab roostevaba terast, alumiiniumit, titaani, vaske, messingit ja üldse kõiki elektrit juhtivaid metalle.

NOVA PL70 plasmalõikuris kasutatakse IGBT-tehnoloogiat. Süütamine toimub lihtsalt pilootkaarega. Kvaliteetne ja võimas plasmalõikur. Uusim IGBT-tehnoloogia võimaldab tõhusamat lõikamist parema kasuteguriga ja vähendab seadme kaalu. Lõikab kõiki elektrit juhtivaid materjale nagu teras, alumiinium, vask jne.

Maksimaalne lõikesügavus on 20 mm.

300 mm tsentrite vahega minitreipink, millega sooritad täpseid treimistöid. 0,01 mm või veelgi parem täpsus. Mootor on vaikne 400 W / 230 V. Astmetult reguleeritav (100–2500 rpm). Vastupidav ja vibratsioonivaba korpus. Suurepärane treipink nt miniatuursete mudelite ehitajatele, peenmehaanikutele jne. Sobib ka suuremate treimistööde tegemiseks.

Kaasas on 80 mm padrun pööratavate pakkidega ja hammasrattakomplekt keermestamiseks.

Pinge: 230 V Kaitse: 16 A Väljundvoolu vahemik: 20–50 A Lõikevõimsus: 15 mm Koormatavus 60%: 50 A Õhu tootlikkus: 4,5/170 bar/l/min Kaal: 8,6 kg

Pinge: 380 V Kaitse: 16 A Väljundvoolu vahemik: 20–70 A Lõikevõimsus: 20 mm Koormatavus 60%: 70 A Õhu tootlikkus: 5/270 bar/l/min Kaal: 15 kg

NOVA TY12001 hüdrauliline press 12 t

NOVA SBC 350 liivapritsikapp

Mugav väike press mitmesuguseks kasutamiseks. Väike ja ruumisäästlik mudel, mis sobib ka töölauale. Käsipumbaga juhitav hüdraulikarõhk. Manomeeter ja kaks V-kujulist vastakdetaili sisalduvad hinnas.

See mudel on varustatud kahepoolsete ustega. Suur puhumisvõimsus: 4,1–8,2 bar. See mudel on varustatud standardina kahe püstoliga. Üks on fikseeritud ja teine käsitsi juhitav.

Mõõtmed: 1000 x 610 x 1630 mm. Töötab jalglülitiga. Käsitsemine lihtne ja ohutu. Keskkonnahoidlik. Kaasas kvaliteetsed kaitsekindad. Sees mahukas tööruum. Kahepoolsed uksed hõlbustavad puhastatavate seadmete paigutamist masinasse.

Normaalhind: 399,19 € (km 0%)

MAI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND:

Surve: 12 t Kolvi läbimõõt: 53 mm Käigu pikkus: 160 mm Tööala laius: 508 mm Töötlemise kõrgus / ala: 325 mm Laius: 500 mm Pikkus: 675 mm Kõrgus: 1060 mm Kaal: 63 kg

HIND:

262,10 € (km 0%)

Normaalhind: 802,42 € (km 0%)

MAI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND:

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 400 W Pöörlemiskiirus: 100–2500 rpm Tsentrite vahe: 300 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 180 mm Spindli läbiviik: 20 mm Kaal: 38 kg

NOVA IL1000 induktsioonkuumuti 1 kW NOVA IL1000 on induktsioonkuumuti, millega näiteks autode ja tööstusseadmete hooldustööd oluliselt lihtsustuvad. Induktsioonkuumuti on mugav vahend näiteks roostetanud või poldi külge lukustunud mutrite lahti tegemisel. Induktsioonkuumutit on ohutu kasutada, sest kuumutamiseks ei pea enam kasutama gaasiballooni või lahtist tuld, vaid saab kasutada kohtinduktsiooni.

Induktsioonirulli kinnitamine ja vahetamine toimub kiirelt. Sisaldab erineva suurusega kontuure ja painutavaid rulle. Integreeritud töötuli hõlbustab töötamist pimedas kohas.

Kaasas hoiukott, samuti induktsioonikontuurid erinevate suurustega.

Pinge: 230 V Pikkus: 375 mm Kaal: 1,2 kg Võimsus: 1000 W

HIND:

HIND:

(km 0%)

(km 0%)

399,19 €

781,45 € NOVA 500 giljotiin

NOVA J19 magnetpuurpink

500 mm mudel: 1,5 mm paksusele. Alus standardvarustuses. Eriti kvaliteetne mudel. Terade vahetamine ja teritamine on hõlpsasti teostatav.

Tugev magnet kinnitub kindlalt ja teeb puurimise lihtsaks. Ava puurimisvõimsus kuni 35 mm!

Max töölaius: 500 mm Max paksus: 1,5 mm Kaal: 37 kg

Standardvarustuses jahutussüsteem, samuti 19 mm Weldoni padrun.

Kerge kaal – ainult 10,5 kg.

Kaasas mugav tööriistakast.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1100 W Mootor: 700 p/min Puurimisvõimsus: 19 mm Avafrees: 35 mm Spindel: Weldon 19 mm Magneti võimsus: 1000 kg Kaal: 10,5 kg

Rõhk: 4,14–8,2 bar Laius: 610 mm Pikkus: 1000 mm Kõrgus: 1630 mm Kaal: 90 kg Tööruumi mõõtmed: 945 x 605 x 605 mm Liiva mahuti: 18 kg

HIND:

HIND:

HIND:

(km 0%)

(km 0%)

(km 0%)

641,13 € KoneitaCom Estonia OÜ: Kontori ja esitlusruumi aadress Helgi tee 2, 75312 Peetri alevik Rae vald, Harjumaa

560,48 €

237,90 € Ladu asub meil Soomes Rullatie 6 60510 Seinäjoki Soome

KONTAKT: Ivo Ilustrumm Tel 53 066 059 Ivo.Ilustrumm@koneita.com

TAIME K A S VAT US

Nr 5 (79) 16. mai 2019

VÕRDLUS

Külvatava kultuuri saak, % Eelvili Suvinisu Kaer Oder Raps Lina Põldhernes Sojauba Päevalill Teramais Saak, t/ha

Suvinisu 85 91 88 100 96 102 107 102 98 3,36

Kaer 94 79 90 101 90 110 108 102 110 6,79

mikroorganismid orgaanilise aine lagundamiseks, lupjamine, orgaanilised väetised, taimekaitsevahendid jne. Muidugi eeldavad need kõik lisakulutusi, kuid oskuslikul kombineerimisel saadakse stabiilne ja tulus saak.

Kakskümmend aastat nisu ühtejärge Eesti Taimekasvatuse Instituudi põldudele rajatud Baltic Agro pikaajalises väetuskatses on üle kahekümne aasta kasvatatud suviteravilju provokatiivselt monokultuuris. Seal on igal aastal kasutatud Yara Mila kompleksväetist. Pool katsest on kasvatatud ekstensiivselt – külvi järgselt vaid

Oder 95 78 82 103 107 106 107 106 94 4,37

Raps 102 95 100 87 103 104 103 90 110 2,42

Lina 104 92 102 86 83 148 107 99 – 1,41

Põldhernes Sojauba Päevalill 103 102 103 93 100 102 91 100 96 98 100 92 91 98 88 – 95 – 90 93 103 85 93 82 90 101 115 2,56 2,35 –

umbrohutõrje ning teine pool intensiivselt –, lisaks pritsimised nagu kasvuregulaator, fungitsiid, leheväetis jne.

Sõltuvalt aastast oli lämmastiku N140 taseme juures suvinisu, odra ja kaera monokultuuride saagitase 5,5 kuni 8 tonni hektarilt. Tulemus on üllatavalt kõrge ja stabiilne üle kahekümne aasta monokultuuri tingimustes.

Samas aga, kui oleks viljavaheldus paigas, siis oleks ka kümmekond protsenti kõrgem tulemus parema tulukuse andnud.

Intensiivsemas variandis andis mitmekülgne taimekaitse ja täiendav lehtede kaudu lisaväetamine ligikaudu tonni terasaaki hektarilt enam. Ehk teisiti väljendades saab ka öelda, et lisa-

Kõige soodsamad eelviljad on liblikõielised, nagu põldhernes, sojauba, meil ka põlduba. Need mõjuvad hästi tänu õhulämmastiku sidumise võimele ja sellega mullaviljakuse rikastamisele.

Teramais 96 99 92 99 85 98 103 97 88 8,14

kulutustega vähendati selle võrra eelviljana kasvanud monokultuuri ebasoodsat mõju.

Põlluharimine nagu ristsõnamõistatus Eduka taimekasvataja ülesandeks on pikaajaliselt stabiilne ja tulukas tulemus. Selle saamiseks peab põllumees pidevalt hindama prognoositavat saagi hinda.

Kui see peaks tõusma, siis kas tasub kasvupindasid laiendada ja riskida veidi ebasoodsama eelvilja mõjuga? Või kui palju makstakse keskkonnasõbraliku majandamise eest lisatasusid – kas see õigustaks nende kultuuride kasvatamist, mille eest ei maksta kõige paremini? Või siis kasutada mõnda eriti soodsat vahekultuuri (näiteks mesikas) haljasväetiseks, mis võib anda järgmistele saakidele niivõrd palju parema tulemuse, et üks saagiaasta vahet pidada.

Kokkuvõttes ei ole peamine mitte ühe aasta supertulemus, vaid kogu külvikorra kestel saadav kõrge tulukus.

l

M A A M A J A N D U S 5

Julgeid ootab külvikorra viljelusvõistlus Viljelusvõistluse korraldajad õhutavad osalejaid raamidest välja tulema ja rajama viie aasta võistluspõlde.

MARGUS AMEERIKAS Baltic Agro arendusdirektor

S

enine viljelusvõistlus on keskendunud parimale ühe aasta tulemusele, ent tänavu plaanitava külvikorravõistluse puhul püüame vaadata pikema perioodi tulemusi. Kui ühel aastal on kõige olulisemad agronoomilised oskused, et saagikus, kvaliteet ja tulukus eriti optimaalse agrotehnikaga ellu viia, siis külvikorra puhul on muutujaid palju.

Kuna eri aastate ja kultuuride puhul ei saa liita saake, jääb peamiseks näitajaks ühe põllu summeeritud tulukus viie aasta jooksul.

Isegi enam kui agrotehnika, mängib sellel võistlusel rolli oskuslik kultuuride valik ning hinnataseme prognoosimise võime ja paindlikkus, nagu ka tavaelus.

Kui seni on tulukusvõistluse alati võitnud talirapsi põllud, tekib küsimus, kui mitu korda on mõistlik selle aja jook-

sul rapsi kasvatada, et see negatiivselt ei mõjuks. Kas planeerida talirapsi ja toidunisu ülekaaluga külvikord? Kui palju lisakulutusi oleks vaja teha, et ebasoodsama eelvilja mõjusid kompenseerida? Suur küsimärk on ka liblikõielised hernes ja põlduba.

Viljelusvõistlus on koht, kus õppida kogu oma kasvupinna planeerimist. See kümmekond hektarit tootmiskatset ei mõjuta katastroofiliselt firma majandustulemusi isegi juhul, kui midagi peaks viltu minema. Loodetavasti aga teenitakse teadlikumalt planeerides enam ning tulevikuks on võimalik koguda väärtuslikke andmeid kül-

Huvitav oleks võistlusel näha ebatradit­ sioonilisi külvi­ kordasid, kus on vahekultuure, nutikaid järgne­ vusi, talivilju jne.

Viljelusvõistlus viplaanide tegemiseks ja kultuuride valikuks.

Soovitame sellel aastal tavavõistlusel osalevad põllud rajada juba mõttega, et kui asi hästi läheb, võib järgmisel aastal esitada selle põllu ka külvikorravõistlusele. Kindlasti tuleks teha juba ette ka külvikorra parim kultuuride valik. Kuid see peaks jääma paindlikuks, et vastavalt turu hinnaolukorrale operatiivselt reageerida.

Huvitav oleks võistlusel näha ebatraditsioonilisi külvikordasid, kus on vahekultuure, nutikaid järgnevusi, talivilju jne. Kas raamidest välja tulles või kõiki reegleid rikkudes. Nii on võimalik avastada midagi uut. nnViljakasvatajaid oodatakse 31. maini registreeruma võistlustest osavõtuks internetiaadressil http://www. viljelusvoistlus.ee/2019/03/ 05/registreeru-2019-aastaviljelusvoistlusele/

müük hooldus varuosad

Adavere, 48001 Jõgevamaa tel 510 1357, 5343 5221 faks 776 9109 e-post kiretec@kiretec.ee

UNIVERSAALHAAGISED

VILJAVEOHAAGISED

MULLAVEOHAAGISED

PILkEMAStER JA SUPERPILkE HALUMASINAD

6 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 5 (79) 16. mai 2019

Paned rohkem seemet maha – kas saad ka rohkem saaki?

LII SAMMLER

Talinisu kasvupind on Eestis pidevalt kasvanud. Viimasel viiel aastal on selle all olnud 75 000–102 000 hektarit. Talinisu on teraviljadest suurima saagivõimega.

REINE KOPPEL ETKI talinisu aretaja

T

alinisu sordist võimalikult suure ja kvaliteetse saagi kätte saamiseks peab kasutama sordile vastavat agrotehnoloogiat. Üks küsimusi selleks on olnud talinisule sobiv külvisenorm.

Kirjandusest ja praktikast leiab soovitusi kasutada talinisu külvisenormiks 400–550 idanevat tera ruutmeetrile. Kuid tänapäeval, mil tahetakse omaks võtta teistes riikides levinud positiivseid viljakasvatuspraktikaid, levib ka jutt, et nisu võiks külvata hoopis väiksema külvisenormiga, kui Eestis seni kasutatud on.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) talinisu aretusprogrammi raames olen mitmel aastal korraldanud katseid kahe erineva külvisenormiga. 400 idanevat tera ruutmeetrile (KN400) oli sel juhul tavanorm ning 250 idanevat tera ruutmeetrile (KN250) vähendatud külvisenorm. Võrreldud on Eestis enam kasvatatud sorte.

Aastad on erinevad 2015. aastal talvekahjustust ei olnud, kevad oli niiske ja jahe. Nii toimus aktiivne võrsumine, jahedad ilmad lasid taimedel aeglaselt areneda ning lõid eeldused suureks saagiks. Toona koristatigi Eestis nisu rekordsaagid.

2016. aastal esines talvekahjustusi ning kevadine võrsumisperiood oli põuane. Ilm kevadist võrsumist ei soosinud, kuid talvekahjudest välja tulevad taimed hakkasid võrsuma hiljem.

Moodustus rohkelt hilisvõrseid,

mis koristusperioodiks ei valminud. See väljendus suuremas peentera osakaalus.

2017. aastal talvekahjustusi polnud. Oli hea võrsumine nii sügisel kui kevadel. Jahe kevad soodustas taimede vegetatiivset kasvu ja lõi eeldused suure saagi moodustamiseks. Nii ka läks.

Sügisene külv oli väga hiline.

Vihmasel sügisel ei saanud taimed väga palju võrsuda. 2018. aasta aprillis olid talinisul suhteliselt head võrsumise võimalused, kuid maikuu oli kuiv ja kuum. Peaalgete loomise ja terade täitumise perioodid olid kuivad ning kuumad.

Katsete keskmised saagid KN400 puhul olid eri aastatel 5,6–10,6 t/ha ja KN250 puhul 3,4–10,2 t/ha.

Nisu saak tuleneb erinevatest struktuurielementidest – peade arv ruutmeetri kohta (produktiivvõrsed), terade arv peas ja tuhande tera kaal. Peade arv ruutmeetri kohta sõltub külvatud terade arvust ning võrsumisvõimest. Hõredamalt külvatud taimed peaksid paremini võrsuma.

Produktiivvõrseid oli kõigi katseaastate ja katseliikmete keskmisena hõredamas külvis 0,7 võrset taime kohta rohkem kui tihedamas külvis (vastavalt 3,0 ja 2,3 võrset taime kohta).

Kõige parem oli võrsumine 2017. aastal, mil hõredamas külvis moodustus ühe taime kohta KN250 variandis 3,9 ja KN400 variandis 2,8 võrset.

Kõige halvem oli see 2016. ja 2018. aastal. 2016 oli põhjuseks talvekahjustus ja kevadine võrsu-

Parima saagiga sordid Talinisu sortide saak (kg/ha) ja produktiivvõrsumine (taimi ruutmeetril) 2015.–2018. a.

Külvisenorm 400 idanevat tera ruutmeetrile.

544

– 8000 – 7000 – 6000 – 5000 – 4000

Saak

8277

6946

500 –

555

558 5044

6050

550 –

8697

– 9000

610

7587

Produktiivvõrsed

600 –

625

497 – 3000 – 2000

450 –

– 1000 400 –

‘Ada’

‘Ruske’ ‘Kallas’ ‘Fredis’ ‘Edvins’ ‘Skagen’ n Saak

Räägime rahast

Mis moodustab saagi

VÕRDLUS

650 –

dis’ head võrsumisvõimet eri aastatel ja erinevates variantides, siis suurem saak ei pruugi sel sordil realiseeruda, sest ‘Fredis’ on teistest sortidest lühema peaga. See toobki kaasa väiksema terade arvu peas.

Niisiis ei pruugi sordi parem võrsumisvõime pindalaühiku kohta rohkem teri anda, kui pead on kas hõredad või keskmisest lühemad.

Siinkohal tuleb märkida, et kui nisukasvataja teeb kõik endast oleneva, et hea saak saada, võib ka väga varajane sort ‘Fredis’ anda väga hea saagi – 2014. aasta viljelusvõistluse ühe tippsordina andis ‘Fredis’ saagiks 9,4 t/ha.

Lisaks on sordil hea talvekindlus ning igal aastal väga hea proteiini ja kleepvalgu sisaldus.

–0

Produktiivvõrsed

Allikas: ETKI

Reine Koppel tutvustab igal aastal huvilistele talinisu katsetulemusi ETKI põllupäeval.

mise aegne põuaperiood. 2018. aastal oli kehva võrsumise põhjus pigem eelmise aasta hiline ja ebasoodne külviaeg.

Tera suurus, mida väljendatakse tuhande tera massi kaudu, ja peentera protsent saagis oli kolmel aastal neljast suurem KN250 puhul. Proteiinisisaldus oli hõredamas külvis kõigil aastatel suurem kui tavanormi korral.

Katseandmete analüüsist selgus, et KN250 puhul on keskmine pea pikkus taimedel suurem kui KN400 korral. Samuti suurenes terade arv võrsel, kogu taimel ning terade mass ühel võrsel ja taimel.

Kui taimel tekib mitu võrset, siis heades kasvutingimustes suudavad nii võrsed kui peades olevad terad korralikult välja areneda. Põuastes tingimustes kujunevad välja küll peavõrse terad, alates esimesest kõrvalvõrsest aga väljakujunenud terade arv langeb järsult.

2015.–2018. aastate seast saab välja tuua kaks ilmastikuja kasvuolude suhtes erinevat aastat.

Kui väga hea saagitasemega 2015. aastal oli madalama külvisenormi puhul saak väiksem vaid 4%, siis kuumal ja kuival 2018. aastal oli katseliikmete keskmine saak KN250 puhul 39% väiksem kui KN400 korral. Varajasel sordil ‘Fredis’ oli saak 2018. aastal KN250 puhul väiksem isegi 65%.

Lisaks 2018. aasta põuasele kasvuperioodile mõjutas väiksema külvisenormi väga kehva saaki ka 2017. aasta hiline külv. Kui

VÕRDLUS

Katsetulemused sortide, külvisenormide ja aastate lõikes, 2015–2018 Külvisenorm * Saak, t/ha 250 400 * Produktiiv­ 250 võrsed 400 * 1000 tera 250 mass, g 400 * Proteiini 250 sisaldus, % 400 * Peentera, % 250 400

2015

2016

2017

2018

10,2 10,6 3,4 2,3 48,1 47,3 12,3 11,1 6,6 4,5

3,8 6,1 2,2 1,7 43,9 44,9 15,4 14,8 14,5 9,9

9,1 8,7 3,9 2,8 43,3 41,6 12,5 11,8 3,0 1,0

3,4 5,6 2,6 2,6 47,8 46,2 13,2 12,4 8,1 8,3

Kesk­ mine 6,6 7,8 3,0 2,3 45,8 45,0 13,4 12,5 8,1 5,9

Allikas: ETKI

teistel katseaastatel külvati talinisu optimaalsel ajal (8.–12. september), siis vihmasel ja liigniiskel 2017. aastal sai seda teha alles 23. septembri paiku.

Optimaalsest külviajast hilisema külvi puhul tuleb külvisenormi suurendada, sest taimedel ei jää lühikese võrsumisperioodi jooksul võimalust kasvatada piisavalt võrseid. Eestis on sügisene võrsumisaeg lühem ja talivilja ei tohiks nii väikese külvisenormiga külvata kui lõunapoolsemates nisukasvatuse piirkondades.

Sortide omapärad Aastatel 2014–2018 loeti põllul kollektsioonkatses produktiivvõrsed kuuel sordil: ‘Ada’, ‘Kallas’, ‘Skagen’, ‘Edvins’, ‘Ruske’,

‘Fredis’ . Kui külvatud oli 400 idanevat tera ruutmeetrile, siis nelja aasta keskmisena oli kõige suurem produktiivvõrsete arv ‘Adal’ ning kõige väiksem ‘Skagenil’.

Samas polnud produktiivvõrsumine korrelatsioonis saagi suurusega – nelja aasta andmetel olid kõige saagikamad hoopis ‘Kallas’ ja ‘Skagen’. Need sordid koos ‘Edvinsiga’ olid ka suurema tuhande tera massiga.

Varajasema valmimisega olid ‘Fredis’, ‘Ada’ ja ‘Ruske’. ‘Adal’ ja ‘Ruskel’ oli hea võrsumisvõime, ‘Fredisel’ keskmine. Hilised sordid ‘Kallas’ ja ‘Skagen’ aga erinesid võrsumisvõime poolest – ‘Kallas’ võrsus veidi paremini.

Nimetasin veel ühe saagi­ struktuuri elemendina terade arvu peas. Kui vaadata sordi ‘Fre-

Kui palju võidaks-kaotaks nisukasvataja rahaliselt, kui ta oleks kasutanud üht või teist külvisenormi varianti (KN400 või KN250)?

Tegin arvutused ‘Ada’, ‘Ruske’ ja ‘Kallase’ 2015. ja 2018. aasta külvisenormi katse andmetega.

Kui saak oleks müüdud praeguste kokkuostuhindadega, oleks rahaline kaotus väiksema külvisenormi kasutamisel olnud 2015. aastal olenevalt sordist 47–136 eurot/ha ja 2018. aastal 348–560 eurot/ha.

Kui see vili oleks müüdud toiduviljaks, olnuks tulemus veidi teistsugune, sest kõikide sortide puhul aitas väiksema külvisenormi kasutamine tõsta proteiinisisaldust ja viis selle toidunisu nõuetele vastavaks.

Kokkuvõtted Väiksema külvisenormi puhul jäi saak väiksemaks. Kõrge saagi aastal oli see vahe väga väike.

Hilise külvi ja sellele järgnenud põuase suve korral oli saagi langus väikese külvisenormi puhul väga suur.

Väiksem külvisenorm võib anda veidi kõrgema proteiinisisalduse ja veidi suurema tera, kuid ka suurema peentera osakaalu.

Kuigi külvisenormi vähendamine parandab võrsumist, ei pruugi see suurendada saagikust.

Talinisu sort, mis kuskilt mujalt piirkonnast Eestisse kasvatamiseks tuuakse, vajaks meie oludesse sobiva külvisenormi ära märkimist. Selleks on vaja teha katsed piirkonnas, kus seda sorti kasvatama hakatakse. nnLisaks saate külvisenormi katse tulemustest lugeda teaduskonverentsi “Agronoomia 2019” ettekannete kogumikust (http://taim. etki.ee/teabematerjalid) ning vaadata “Agronoomia 2019” tehtud ettekannet aadressilt http://taim.etki.ee/eelteated (Reine Kopli ettekanne).

SISUTURUNDUS

Nr 5 (79) 16. mai 2019

l

M A A M A J A N D U S 7

Lössis rehviga saab parema saagi ja kahjustab vähem põldu “Mees, sul ju kummid puhta tühjad!” hüüaks võhik, nähes põllul toimetamas traktorit, millel all madalsurverehvid. Ometi on need rehvid üks viimase aja suuremaid läbimurdeid põllumajanduses ja lahendavad mitmeid probleeme.

V

ajadus tootlikkust suurendada toob Eestimaa põldudele üha võimsamad masinad. Sellega käsikäes suureneb masinate kaal ja üha teravamalt kerkib esile küsimus, kuidas avaldada maapinnale võimalikult vähe survet, mis lubaks saada paremat saaki. Lihtne vastus on, et suurendada tuleb rehvi kandepinda.

Pikka aega ongi seda tehtud, suurendades rehvimahtu ja kasutades topelt rattapaare, millega kaasneb hulk lisaprobleeme. Suuremate rehvide tõttu on traktorite üldlaius suurenenud, peale selle on suuremõõtmelisi rehve keerukas ja kallis paigaldada ning need ei sobi paljudele põllumasinatele.

Michelin on maapinnale avaldatava surve probleemile lähenenud märksa innovaatilisemalt ja loonud madalsurverehvid, mille puhul saavutatakse rehvi töörõhku vähendades suurem haardepind. Unikaalse Ultraflexi karkassitehnoloogiaga rehvid säästavad maapinda liigsest kokkusurumisest. Sama mõõtu tavarehvidega võrreldes on madalsurverehvid võimelised kandma sama koormust kuni 40% madalama rehvirõhuga, kaitstes pinnast ning luues paremad tingimused tööaja ja kütusekulu vähenemiseks. Põllutöödel ülimalt paindlikel Ultraflex-rehvidel on ka suurepärased maanteeomadused, mis võimaldavad liikuda ühest töökohast teise kiirusega

65 kilomeetrit tunnis. Seegi on oluline, sest maanteesõitudele kulub 20–40% kogu põllumajandustehnika kasutusajast.

Suurem saagikus Moodsa aja põllumajanduses aetakse taga iga senti, mis võimalik teenida, sest investeeringud tahavad tagasitegemist. Jälgitakse hoolega, et kulud oleksid väiksed ja saagikus võimalikult suur. Kuna madalsurverehvid võimaldavad põllupinda efektiivsemalt kasutada, suureneb neid kasutades ka tootlikkus, sest tänu väiksemale erisurvele saab taimestik kätte rohkem õhku ja toitaineid. Kaovad ka sügavad roopad. Michelini Ultraflexi tehnoloogiaga põllumajanduslike madalsurverehvide maaletooja Optitransi hulgimüügijuhi Silver Langi sõnul korraldas põllumajandusuuringutele keskendunud Inglise ülikool Harper Adams University 2014. aastal uuringu, milles selgus, et madalsurverehvide kasutamisel paranes katsepõldude nisusaak aastas 4%.

Väiksem kütusekulu Kui maanteesõidul väheneb kütusekulu just kõrgema rehvirõhuga, siis põllul on kõik vastupidi. Kuna madalsurverehvide puhul on maapinnaga kontaktis märksa rohkem turviseklotse, käivad rattad vähem tühja, läbilibisemine on väiksem ja töö saab kiiremini tehtud. “Seda tõestasime paar aastat

tagasi Vändras Rõusa küla põllul John Deere’i 8R-seeria 320hobujõulise traktoriga tehtud katsesõidul. Koristatud viljapõllu mõõdetud maal tehti sügavkobestiga tööd nii, et esimesel ringil oli rehvides rõhk 2,0 baari. Seejärel alandati rõhku esiratastes 1,2 baarile ja tagaratastes 1,0 baarile ning sama tööd tehes neelas traktor 150 meetri pikkusel katselõigul edasi-tagasi töökäigul tervelt 17% vähem kütust.

Hooaja peale annab see märgatava kokkuhoiu,” selgitas Silver Lang rehvirõhu olulisust põllutööl. “Tegelikult on rehvide puhul iga töö jaoks oma rõhk vastavalt reaalsele teljekoormusele. Ideaalis võiks tehnikal olla rehvide kesktäitesüsteem, mis võimaldab rehve põllul tühjemaks lasta ja maanteele minnes taas kiirelt täis pumbata.”

Siiski ei soovita Lang sama efekti saavutamiseks tavarehvide rõhku alandada, sest paljude rehvide puhul pole see lubatud – rehvile tekib ülekoormus, mis hakkab lõhkuma rehvikarkassi. “Jälgima peaks tootjate rehvirõhutabeleid ja toimima vastavalt neile. Ka Ultraflexide puhul on iga töö jaoks oma rõhk.”

Unustatud pole ka haagiseid M a d a l s u r ve g a h a a g i s e re hv i d mõjutavad pinnast vähem kui tavarehvid. Michelini haagiste ja pukseeritavate masinate Ultraflexi tehnoloogiaga rehvid CargoXBib High Flotation pakuvad optimeeritud koormusjaotust kogu veeremi ulatuses.

Kasutaja: See rehv on nagu elektronkell – hea asi, aga ei tea, kuidas tehtud Igal aastal 330 hektarit põllupinda hariv Rait Verrev Raplamaal tegutsevast Palsam AVR OÜst teeb Michelini madalsurverehvidega tööd juba kolmandat aastat ja on nendega rohkem kui rahul. “Mina ütlen, et pole paremaid näinudki. Rehvid on võimelised kandma traktori lubatud täiskoormusi väga madalal rõhul, mis annab kasutusmugavuse – traktor ei raputa mind läbi. Teine asi on pidamine: ei mingit läbilibisemist, turvisemustrist on kolm klotsi pidevalt vastu maad. Ütleksin isegi, et VF imiteerib kergelt roomikut. Lähen oma 180hobujõulisega, 710 laiusega rehv taga, ja võin olla kindel, et saan igalt poolt läbi. See on tohutu võit, kui sa ei pea kinnijäämise pärast kaht masinat appi kutsuma ja kulutama selle peale tervet tööpäeva, mis võib-olla ongi selle nädala ainus tööpäev või viimane koristuspäev, mistõttu jääb üles võtmata 30 hektarit vilja. Minu jaoks ongi selle rehvi eeliseks mitte niivõrd kütuse kokkuhoid, vaid omadused, mis tulevad välja kriitilistel hetkedel, kus üks asi päästab su päeva ja teine tapab. Jah, hind on küll valusam, aga kui tööd teed, saad aru – see on tegelikult hästi kulutatud raha,” on ilmselt üks suuremaid Ultraflexi patrioote oma investeeringuga rahul.

Nagu tootjagi, on Rait Verrev veendunud, et madalsurverehvid eeldavad, et kasutaja viitsib ja tahab rehvirõhku reguleerida. “Lubatakse küll, et 1 baar iga töö jaoks, aga tegelikult kõike selle rõhuga ei tee. Esimese mullaharimise künni peal on seda veel liiga palju, siis peaks olema nii 0,6–0,7 baari.” Õigest rõhust peab Verrev kinni nii palju kui võimalik. Lisaks traktorile on madalsurverehvid all ka pritsil. “Mul on odavama otsa prits, millel puudub sillavedrustus, ja VF kompenseerib seal pritsi puudujääke. Ka selles mõttes töötavad rehvid väga hästi. Mis veel olulisem, need ei sõida põldu roopasse. Mul oli kunagi probleem, et kündi libistades jäid rattajäljed alati sisse.

Siis aga sain kaks tonni raskema VF-rehvidega traktori ja masin vajus maasse vaid tikutoosi jagu. Midagi see Michelin nende rehvidega teinud on, aga mida...

Minu jaoks on VF nagu elektronkell – hea asi, aga ei tea, kuidas see tehtud on.”

Efektiivne ja homogeenne traktori ning haagise kooste.

Optitrans OÜ Pärnu esindus: Mauri tee 1, Papsaare küla • Tallinna esindus: Vana-Narva mnt 20

www.optitrans.ee

8 M A A M A J A N D U S l T E H N I K A CABE FINLANDIA HOOLDUSNIIDUK

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 5 (79) 16. mai 2019

Siloteo oluline Võrreldes kümne aasta taguse ajaga, on kogurkärude müügimaht Eestis kokku kuivanud, kuid oma klientuur on siiski olemas ning sellel masinal kindel koht meie söödatootmise ahelas.

ERGO VIIL tehnikaekspert

VÄLJA TÖÖTATUD PÕHJAMAADE RASKETESSE TINGIMUSTESSE Töölaiused 220 ja 250 cm • Tugev ehitus • Kahekordsest terasest korpus Tugevdatud veokaar • Hardox-400 voolujoonelised vasara kinnituskõrvad Tagarull 4-l suurel rull-laagril • Avatav esikaas • Rataste võimalus Saadaval ka esirippsüsteemi

CABE FINLANDIA KEVADKAMPAANIA LAO NIIDUKITELE CABE FINLANDIA-S 220 9000 € + km CABE FINLANDIA-S 250 9400 € + km saadaval ka teised mudelid WWW.AGRIPARTNER.EE AGRI PARTNER OÜ, Välja 3, Soinaste, 61 709 Ülenurme vald, Tartumaa AHTI SPRENK, tel 5564 6566, ahti@agripartner.ee ARGO KUKK, tel 505 3076, argo@agripartner.ee

TANKLER NÜÜD KA PÕHJA-EESTIS! KAS TEIE KÜTUSEMAHUTID VASTAVAD NÕUETELE?

KÜTUSE TRANSPORTMAHUTID METALLISTVÄIKETANKLAD PLASTIST VÄIKETANKLAD ERINEVAD TANKURID

KÜTTEÕLI MAHUTID ADBLUE VÄIKETANKLAD ADBLUE TRANSPORTMAHUTID ADBLUE TARVIKUD

Valik väiketanklaid ja transportmahuteid laost kohe saadaval

Lõuna-Eesti: Kristjan Kukk, tel 505 6214 Välja 3, Ülenurme vald, 61709 Tartumaa info@tankler.ee

Põhja-Eesti: Margus Pluum, tel 526 5371 Treiali tee 2, Peetri, Rae vald, Harjumaa tallinn@tankler.ee

K

ogurkärude – on see siis haagiskogur, kogur-peenesti või mõne muu ja peenema nimega masin – kasutamine söödavarumisel on Eestis laialt levinud ja nende kasutamise kogemused olemas pea kõigil loomapidajatel, kelle silotegemine käib suurtes hoidlates.

Laskumata väitlusse ühe või teise söödavarumistehnoloogia eelistest ja puudustest, andmata hinnangut müüdavatele masinatele ning austades igaühe otsuseid oma valikute tegemisel, on allpool toodud ülevaade tänapäevastest kogurkärudest.

Koorma suurus annab eelise Enne masinate tehniliste üksikasjade juurde asumist tasub vaadelda seda, mis teeb kogurkäru kasutamise efektiivseks.

Loomulikult on siin üheks teguriks aeg ehk kiirus. Kiire laadimisega põllul, kiire liikumisega teedel ja kiire mahalaadimisega hoidlas jõuame rutem põllule tagasi uut koormat koguma ning nii saab päeva lõpuks rohkem sööta hoidlasse veetud.

Teine tegur on koorma suurus. Siin kehtib kõigile arusaadav turukoti loogika – suurema kotiga toome turult rohkem kaupa. Muidugi on nii, et suure koti täitmiseks ja hiljem kodus tühjendamiseks kulub rohkem aega, kuid kodutee on sõltumata kotist ikka sama pikk ning sõidule kulub enamjaolt alati kõige rohkem aega.

Samade põhimõtete alusel on selge, et kogurkäru kasutamisel on kasu seda suurem, mida suurem on kogurkäru kast. Kasti suuruse eelis tuleb seda rohkem esile, mida kaugemal meil põllud hoidlast asuvad.

Kõike seda arvestades on tänapäevased suurtootjatele ja teenusepakkujatele toodetud kogurkärud hästi suure kastiga, mille maht võib ulatuda isegi enam kui 50 kuupmeetrini. Siinjuures räägime n-ö DIN-kuupmeetritest, mis on igal masinal mõõdetav ja konkreetselt võrreldav suurus (pikkus × laius × kõrgus).

Tihtilugu müügijuttudes ja reklaamidel kasutatavad hoopis suuremad arvud väljendavad mõne tootja puhul pelgalt hinnanguliselt mõõdetavat keskmiselt kokku surutud, mingite keskmiste omadustega kogutud rohumassi mahtu pärast koorma mahalaadimist ja seetõttu pole adekvaatne neid andmeid omavahel võrrelda.

Selliste tõsiselt suurte põllulaevade vedamiseks on loo-

mulikult vaja ka tugevaid traktoreid, millel jõudu just käru transpordil ja hoidlas manööverdamisel piisavalt peaks olema. Üldlevinud on seisukoht, et ühe tonni vedamiseks on vaja kümmet hobujõudu ehk siit siis selgub ka vajadus kasutada näiteks 300 hj traktorit 30tonnise täismassiga haagise ees. Iga lisahobune on teretulnud tõusudel, pehmetel põldudel või muude ajutiste takistuste ületamisel.

Kuna rohumassi kogumise ja peenestamise protsess iseenesest nii suurt võimsust ei tarbi, on võimalik kogurkäru ees töötada ka väiksemate traktoritega.

Teisalt on ka nii, et võimsat traktorit kasutades tuleks alati jälgida, millise tugevusvaruga on kogurkäru ülekanded valmistatud, et need suurtele koormustele vastu peaksid. Tavaliselt on see info ka masinate tehniliste andmete juures välja toodud.

Suurte koormate juures peab alati arvestama ka massiga, et see ühelt poolt seadustega piiratud nõuetesse jääks ja teisalt tootja poolt tehniliselt lubatavaga kooskõlas oleks. Kui seadusandja sätestab oma reeglid, et tagada ohutu liiklemine avalikel teedel, siis tootja annab omalt poolt tehnilises informatsioonis teada, kui suurte massidega on tema arvestanud konkreetse haagise valmistamisel.

Tootjatel on tehniliselt lubatud kandevõime tihtilugu oluliselt suurem kui registreerimistunnistusele kantud täismass, ent teedel liikudes tuleb juhinduda siiski vaid viimasest.

Peab arvestama ka, et tegu on sisuliselt autorongiga, mispuhul tuleb siis arvesse võtta ka kogurkäru vedava traktori massi. Selliselt kehtestatud reeglite juures annab kolmiksilla kasutamine mõningase eelise, kuna seatud massipiirid on kõrgemal kui tandemsillaga haagistel.

Suure liikumiskiiruse juures on tarvilik jälgida, et lubatud koormus ja liikumiskiirus rehvitootja nõetele vastaks. Järjest rohkem on meil traktoreid, mille maksimaalne liikumiskiirus võib olla 60 km/h ja rohkemgi ning see eeldab haagistel spetsiaalsete rehvide kasutamist.

Kogurkärule võib lisada ette ka niiduki

Vaadeldes kogurkäru töö­ tsüklit (laadimine–transport– tühjendamine–transport), ei saa tegelikult alati väita, et suur transpordikiirus tootlikkust oluliselt suurendab. Näiteks on uuritud 40 ja 50 km/h liikuvaid traktoreid ning võrreldud nende päevatootlusi. Tulemuseks on tihti olnud vaid üks enamkoorem päevas 50se traktori kasuks, kui sedagi.

Väga paljudele kaasaegsetele traktoritele on paigaldatud telemeetriaseadmed, mis võimaldavad masina kasutamist põhjalikumalt uurida. Igal omanikul tasub tutvuda just oma masinate konkreetsete andmetega.

Suurema transpordikiiruse eeliseks võib küll aga pidada mõnevõrra väiksemat liikluse takistamist maanteedel.

Suurte ampsudega saab kõhu ruttu täis Massi kogumisel määrab kogurkäru tootlikkuse vaalu suurus ja selle sissevõtu kiirus.

Nii mõnegi kärutootja on imestama pannud eestlaste püüd põllul kasvanud rohi võimalikult suurelt pinnalt ühte mahukasse vaalu kokku riisuda.

Selline meetod pole küll miskit erilist võimsate masinate jaoks, kuid muudab töötamise kindlasti pingelisemaks, mis omakorda võib põhjustada traktoristile suuremat väsimust ja stressi.

Seetõttu soovitatakse jääda mõistlikkuse piiridesse ja pigem AGRILAND

Heaks peetakse Pöttingeri haagiskogurit.

TEHNIKA

Nr 5 (79) 16. mai 2019

l

M A A M A J A N D U S 9

osa on kogurkäru ARGO INGVER

tihendavad koguri kasti. Mõnel juhul saab koguri osa üldsegi eemaldada, mis iseenesest on ju suurepärane võimalus tekitada kogurkärust päris silokäru.

Isekogumist silmas pidades on kastide juures mõningaid uuendusi. Peamiselt on muudetud kasti põhja ja just selle esiotsa asendit. Reeglina on nüüd põhja eesmine osa esiseina poole kallutatud. Sellise lahendusega on loodud olukord, kus ühelt poolt on peenestatud massil lihtsam kasti jõuda ja teisalt virn, mida altpoolt pidevalt kergitatakse, vajuks rohkem vastu esiseina eesmärgiga, et alt juurde antav mass virna tihedamalt kokku suruda suudaks.

Kui kasti esiosa on täitunud, liigutab põhjatransportöör rohumassi veidi haagise tagaosa poole ja kasti esiossa tekkinud vaba ruumi täitumine jätkub. Seda siis seni, kuni tagaseinas olev täitumisandur reageerib ja koorma täissaamisest märku annab.

MÜÜ OSTA oma vana ning

uuem ja parem!

ja taha söödajaoturi, nagu oli uudisena näha Maamessil.

LII SAMMLER

noa asendamiseks ja koheseks teritamiseks.

Pakutakse ka selliseid lahendusi, kus teritusseadmedki kohe komplektis on, et seeläbi vajalikule hooldusele kuluvat aega vähendada. Eelpool mainitud rootori läbimõõt peab olema suur ka seetõttu, et peenestatud massist kogurkäru kastis piisavalt kõrge ja tihe virn saaks.

Üks käru, kaks otstarvet Claasi kogurkäru on üks levinumaid Eestis.

LII SAMMLER

Claasi kogurkäru kogumisheeder.

panustada kvaliteetse vaalu loomisele. Ühtlaselt laia, tasast ja vaalus ühtlaselt jaotunud massi on lihtne koguda ning alus suure tootlikkuse saavutamiseks on loodud.

Teades, et enamik kogutavast massist on tavaliselt siiski vaalu keskel, saavad masina keskmised peenestusnoad suurema koormuse ja nüristuvad kiiremini. Nürisid nugasid on peale tuleva massiga lihtsam eest ära suruda ja lõpptulemusena ei toimugi mingit hekseldamist.

Seda silmas pidades on kaasaegsel masinal vaalukogur piisavalt lai ning kasutatakse erinevaid mooduseid, abivahendeid ja tehnilisi lahendusi, et põllult üles tõstetud rohumass kii-

relt ja ühtlaselt suure rootorini viia. Olgu siin nimetatud koguri hüdrauliline ajam, kruvijooneliselt paigutatud koguri piid, mis enam mööda juhtradasid ei liigu ja rohumassi sügavamale masina “kurku” paiskavad, või siis massi jaotava vahevaltsi kasutamine.

Eesmärk on ikka üks: hoida masinal “suu” pidevalt ja ühtlaselt täis, et sealt siis suur rootor oma ampsud võtaks ning rohu läbi peenestusnugade suruks.

Erilist tähelepanu on pööratud ka nugadele ja nende paigutusele. Paljudel tootjatel on noad reverseeritavad ja aktiivsete nugade arvu on võimalik muuta. Kui lõiketera nüristub, saab kasutada noa teist lõikeserva. Seetõttu puudub vajadus

Kaasaegsel kogurkärul on kaks kasutusotstarvet. Esimene on loomulikult selle kasutamine materjali kogumisel, peenestamisel ja transpordil.

Teine otstarve tuleneb üha laienevast maisikasvatusest ja seega vajadusest kasutada suuremahulisi haagiseid vaid transpordiks. Seepärast on uued kärud tugevamate portedega ja pealt avatud. Kuna kastil puuduvad igasugused ülakaared, piirded ja trossid, on neid lihtne hekseldiga laadida.

Ka kasti esisein on valmistatud selliselt, et seda saaks vajadusel madalamaks teha. Taoline lahendus on vajalik maisipõllu avamisel, kus traktoriga liigutakse vahetult hekseldi taga ja peenestatud mass paisatakse üle traktori haagisesse. Madalamaks tehtud esisein lihtsustab laadimist.

Kogurkäru kohandamine vaid hekslite veoks erilist aega ning vaeva ei nõua. Kasutatakse vaid mõningaid katteplaate, mis KOGURK ÄRU

Müüjad Eestis nnAgriland – Pöttinger nnAgroproff – Strautmann nnBaltic Agro Machinery – Bergmann nnKonekesko – Claas nnOilseeds Tehnika – Krone nnStokker – Schuitemaker

Sööt hunnikusse või laiali Ka kaasaegse kogurkäru tühjendamisel on esmane soovitus laotusbiitrite kasutamine, mis omakorda eeldab ülesõitu võimaldava silotranšee täitmist.

Biitrite kasutamisega saab iga ülesõiduga hoidlasse lisada uue sobiva paksusega kihi, mida on suhteliselt lihtne kinni pressida. Kui laotusbiitrid puuduvad, tuleb rohkem panustada tranšeemasinatesse, mis maha laaditud “pätsi” laiali puistata suudaksid.

Enamikul kogurkärude tootjatest on ka tänapäeval nii, et tootmises on sisuliselt kaks sarnast mudelit – laotusbiitritega ja ilma ning omanik peab endale enne selgeks saama, kumba ta vajab. Erandina on siin olemas ka lahendus kombimasina kujul, mille laotusbiitrid saab soovi korral suhteliselt lihtsalt eemaldada ja ühtlasi vedada vähenenud tühimassi arvel suuremat koormat.

Reeglina on uutel kogurkärudel põhjatransportöör kahe kiirusega – aeglane, kuid jõulisem, ning kiire, mida kergema koormaga või mahalaadimise lõppfaasis kasutada saab.

Kui enamjaolt on meil teadmine, et koorem suudetakse maha laadida neljaketilise transportööri abil, siis turul on saadaval ka kuue transportööriketiga mudelid.

Tootjaspetsiifiliselt või üldlevinud nõudluste kohaselt on kogurkärudele saadaval ka erivarustust, mis kasutamist lihtsustavad või tegevusala laiendavad.

Konservandi dosaatoreid pole vist vaja mainida, aga et kogurkärule on võimalik paigaldada ka NIR-sensor, mis tavaliselt hekseldite varustusse kuulub ja millega rohumassi niiskust ja toiteväärtust monitooritakse, on paljudele uudiseks. Loomulikult on saadaval ka ISOBUS, kaalu­ süsteemid, rehvirõhu muutmise varustus, kiirpaigaldusega koormakatted jms.

mascus.ee

Suurim valik kasutatud rasketehnikat!

KA RENDIMASINAD! Lae omale uus Mascuse mobiilirakendus!

10 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

rajame uue metsa n noore ja keskealise metsa hooldus n uuendusraied n kasvava metsa raieõiguse ost n metsamaterjali ost n metsakinnistute haldus n metsandusalane konsultatsioon

Nr 5 (79) 16. mai 2019

n

Metsaru OÜ n Tel 5809 7401 n www.metsaru.ee

PÄE VAKO R R AL

Nr 5 (79) 16. mai 2019 l Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee

l

M A A M A J A N D U S 11

Hobuste gripp ohustab eelkõige reisivaid loomi Mõne nädala eest diagnoositi kahes Eesti tallis hobuste gripp. Kuigi uusi leide pole siiani olnud, võiksid teadmised sellest haigusest ja levikuteedest olla põhjalikumad.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

M

aamajanduse küsimustele vastab VTA loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kaup. nnn

Kui raske haigus on hobuste gripp, kas hobused surevad selle kätte?

Hobused pole seaduse järgi seotud konkreetse talliga, mistõttu me ei tea, kui palju millises tallis hobuseid on. PRIAs registreeritakse uued tallid bokside arvu järgi, aga see on ka kõik.

Tõsi, uus loomatervise määrus, mis hakkab kehtima aastal 2021, nõuab juba hobuste registreerimist loomapidamiskohta ja sellega läheb asi paremaks.

Hobuste proove uurivad hobusearstid peamiselt Saksamaal, antud eelistus on kujunenud aastate jooksul. Niisiis jõuab vastus proovi kohta talli teenindava veterinaarini ning VTAni see info alati ei jõuagi.

Positiivse tulemuse korral lasub aga veterinaaril kohustus ametit teavitada.

Tegelikult on ka veterinaarja toidulaboril Tartus olemas võimekus määrata nii antikeha kui viirust.

Kas hobuste gripp esineb igal aastal või on pigem haruldane tõbi?

Eestis esines see haigus aastatel 2011, 2013 ja 2014. Nüüd on meil viis aastat vahet olnud. Euroopas on see sagedasem mure neis riikides, kus peetakse palju hobuseid – Inglismaa, Iirimaa, Prantsusmaa, Rootsi jne.

Kuidas seekordne viirus Eestisse jõudis?

Hobuste pidamine võib olla kord Saksamaa, kord Eesti või mõne muu maa tallis, olenevalt

võistlusgraafikust, kuna hobused liiguvad Euroopas võistluste ja tallide vahet.

Kõik seekordsed haigestumised on tegelikult seotud ühe loomade veoga. See sõit, kust haiged loomad tulid, käis risti läbi Euroopa – algas Prantsusmaalt, seejärel läbis Belgia, Saksamaa, Poola, Leedu ja Eesti ning lõpuks jõudis osa hobuseid Soome. Mõni hobune pandi peale, mõni läks teises kohas maha jne. Nii on väga raske jälile jõuda, millise omaniku loomadest viirus lahti läks.

Eestis oli kolm kohta, kus sellest veokist hobused maha pandi. Kahes tallis lõi gripiviirus välja, ühes ei löönud.

Kuidas nakatumine käib?

See on hingamisteede haigus, mis on väga nakkav ja levib piisknakkusena hobuselt hobu-

HAIGUS

Hobuste gripp nnHobuste gripp on väga nakkuslik ning ägedalt kulgev viirushaigus, mida iseloomustavad palavik, hingamisteede põletik, kuiv köha, üldine kurnatus ja raskematel juhtudel kopsupõletik. nnSagedamini haigestuvad kuni kahe aastased noorloomad. nnHaiged loomad eritavad viirust hingamisteedega ning viirus levib piisknakkusena kiiresti hobuselt hobusele. nnPeiteaeg on 1–3 päeva, hobused võivad olla viiruse kandjad veel 21 päeva pärast nakatumist. nnHaiguse ennetamiseks on väga oluline järgida kõiki bioohutusmeetmeid. nnHaiguskahtlased või juba haigestunud loomad peab eraldama tervetest, registreerida tuleb hobuste farmi ja farmist välja liikumine, kontrollida inimeste ja transpordivahendite liikumist farmi territooriumil.

Allikas: VTA

sele, muud ülekandumisteed on marginaalsed.

Haiged hobused köhivad tugevalt, aevastavad, ninast tuleb nõret, loomad ei jõua seista, neil on palavik 40 kraadi ümber. Hobuse normaalne kehatemperatuur on kuni 37 kraadi, 38,5 on juba palavik. Seetõttu on väga oluline kraadimine. Kui hobune aevastab, levivad piisad 35 meetri raadiuses, nii et kogu tall on ohus.

Nagu inimeste gripigi puhul, pole haigus iseenesest tappev, aga kui tekivad tüsistused – kopsupõletik, bakteriaalne nakkus, südamepuudulikkus –, võib nakatumine ka surmaga lõppeda.

Kuidas inimene haiget looma aidata saab?

Viirushaigusi ei saa ravida, vaid ainult sümptomeid leevendada – anda rögalahtistit, et kergem köhida oleks, selleks on preparaadid olemas. Tehakse ka aurusid, näiteks piparmündi­ auru.

Kui haigust kahtlustatakse, tuleb kutsuda arst, kes vastavad preparaadid määrab.

Selleks, et tüsistusi ei tekiks, annavad praktikud ka preventiivselt antibiootikume, kuigi VTA seda ei soovita.

Mis juhtub viirusest tabatud talliga?

Tallidele, kus haigus leiti, on pandud kitsendused, millele on tallipidajad alla kirjutanud. Kuna ühes tallis võivad olla mitmekümne omaniku loomad, saab haiguse ennetamiseks ja ärahoidmiseks abinõud tarvitusele võtta ikkagi tallipidaja. Nii

LII SAMMLER

Harles Kaup räägib, et hobuste gripp looma ei tapa, küll aga võivad seda teha tüsistused.

paneme meie kitsendused tallipidajale, kuna ohus on kõik hetkel tallis olevad loomad.

Kitsenduste ajal ei tohi ühtki looma sisse tuua ega välja viia. Ükski loom sellest tallist ei saa kitsenduste lõppemiseni võistlustel osaleda. Kindlasti tuleb piirata inimeste ja transpordivahendite liikumist. Tallis peab kasutama kaitseriideid, pöörama tähelepanu desinfitseerimisele, panema desomatid jne.

VTA määrab ametniku, kes korraldab hobuste kraadimist, jäl-

Kui hobune aevastab, levivad piisad 35 meetri raadiuses, nii et kogu tall on ohus.

Harles Kaup

gimist ja bioohutusnõuete täitmist. Kitsendused kestavad veel 21 päeva pärast viimase looma terveks saamist.

Mida teha, et haigestumist ei juhtuks?

Ainus abinõu on tegelikult haiguse ennetamine, see tähendab vaktsineerimine. Enamikul võistlustel ongi nõue, et loomad oleksid vaktsineeritud. Sporthobuseid, kes palju liiguvad, tuleb vaktsineerida kaks korda aastas, teistele aitab ühest.

Kindlasti tuleb täita bioohutusnõudeid. Igal loomapidajal peab olema võimalus eraldada haiged tervetest, kui tekib mingi kahtlus.

Kui haigus on juba avastatud, tuleb loomulikult teavitada loomaarsti ja VTAd. Kuna tegu on teavitamiskohusega haigusega, peame meie selle info edastama ka Euroopa veterinaaridele.

• teleskoop-poomid ulatusega kuni 3 m • kabiiniga ja kabiinita mudelid

Rabe Field Bird SP-2

• Kubota mootorid 20–38 hj

töölaius 5,0 m • lai valik lisavarustust ketas 560 mm topelt U-valts transport-sillavedrustus 38 700 € + km

Rabe Combi Digger töölaius 3,5 m Laos CAST 23T ja€ CAST poltkivikaitsega mudel 7990 + km 30T CARBON hüdropneumaatilise kivikaitsega mudel 14 900 € + km Tehnika müük: Kalev Kuusik / tel 521 1988

Vaido Soosaar / tel 509 2247 Karmo Karrik / tel 506 0545

Varuosad / tel 527 3109 Hooldus / tel 529 9007

12 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 5 (79) 16. mai 2019

Kas kasutame tõuaretusest saadavat

Lehmade eluiga Holsteini tõugu lehmad poegisid esimest korda keskmiselt 11,2 päeva varem kui EPK tõu lehmad, samas olid nad väljaminekul 172,5 päeva ehk siis umbes pool aastat keskmisest nooremad.

Eluaja toodanguna andsid eesti punast tõugu lehmad pike-

Rasvaprotsent piimas teeb juba aastaid vähi­ käiku. Nii madal kui möödunud aastal pole see kunagi olnud.

ma eluea tõttu keskmisena 1049 kg piima rohkem. Rasva- ja valguprotsendid olid punaste lehmade piimas holsteini tõugu (mustakirjudest) lehmadest vastavalt 0,06 ja 0,03 protsenti kõrgemad.

Tootliku ea jooksul andsid HFi lehmad aga 1,71 kg keskmisest enam piima, olles 161 päeva vähem karjas kui EPK omad.

Vaadeldes aga punasekirju holsteini ehk RH mõju punasele karjale, selgus, et punasekirju holsteini veresuse suurenedes lähevad lehmad kiiremini karjast välja.

Kui võrdlesin lehmi, kelle RH veresus on null protsenti, nendega, kelle RH veresus on 12,5 protsenti, selgus, et väljamineku vanused on vastavalt 7,9 aastat ja

6,7 aastat. Kui aga RH veresus oli juba 93,8 protsenti, püsisid need lehmad karjas ainult 4,5 aastat.

Vahe on peaaegu kolm aastat!

Mida suurem oli punasekirju holsteini veresus, seda vähem püsisid lehmad karjas ning seetõttu jäi väiksemaks ka nende eluaja toodang, samuti kuivaine sisaldus piimas.

Siin on selged vastused ka küsimusele, miks meie lehmade eluiga on lühike ning kuivaine sisaldus piimas madal.

Holsteini tõu siseselt olid samuti muutused märgatavad, kuid siin avaldas RH lisamine osadele näitajatele positiivset mõju. Samas, punasekirju lisamine mustakirju verre ei too minu arvates positiivset tulemust, kuigi tegu on holsteiniga.

3,46 3,37

2018

3,45 3,37

2017

3,43 3,34

2016

3,44 3,37

4,06 3,88

2014

3,38 3,35

4,07 3,91

2010

3,42 3,31

4,13 3,97

2005

3,36 3,25

4,12 3,97

2000

n Eesti punast tõugu lehmad n Holsteini tõugu lehmad 3,30 3,15

4,24 4,04

1990

Piima valguprotsent

4,32 4,17

A

retusseaduse ning Euroopa Liidu (EL) määruste muudatused on loonud ühtse reeglistiku kõikidele aretusloomadele, mistõttu peame muutma oma aretusprogramme, kohandades need ELi reeglitele vastavaks.

Et aretusprogrammi tegemiseks konkreetsed alused leida, uurisin karjast välja läinud nii eesti punast tõugu (EPK) kui ka holsteini (HF) tõugu lehmi ning eraldi veel punasekirju holsteini (RH) veresusega lehmi.

Oluline oli teada saada, millist mõju aretuskomponendid tõule avaldanud on ning mida tulevikus programmi kokkukirjutamisel arvestada.

Analüüsida on aretuse osas palju, püüan siinjuures võtta kokku olulisima. Loodan väga, et nii mõnigi loomakasvataja hakkab minuga kaasa mõtlema. Kindlasti on siin kõvasti mõtteainet, tähtsustamaks tõuaretuse kaudu saadavaid tulemusi.

Minu jaoks on sõna “aretus” ajas kõvasti devalveerunud ning muutunud kommertslikuks nagu

kõik meie ümber. Loomulikult otsustab farmer, mis tema arvates kasulik on, kuid sooviksin väga, et tuntaks ära õiged soovitused.

Kaasasin analüüsi 2017.– 2018. aastal väljaläinud lehmade andmed, seda nii EPK kui ka HFi tõu omad ja eraldi RH veresus.

Märkuseks veel, et eesmärk ei ole kellelegi ega millelegi näpuga näidata, vaid panna mõtlema: kas vajame tõuaretust suurema tulu saamiseks ja kas kasutame kogu saadaolevat infot?

Piima rasvaprotsent 4,39 4,20

TÕNU PÕLLUÄÄR ETKÜ tõuraamatuja aretusosakonna juhataja

TÕUD

4,17 4,01

Vaadeldes loomaomanike aretus­otsu­ seid, tundub, et meie farmer aretuse kaudu saadavasse tulusse väga ei usu.

1990

2000

2005

2010

2014

2016

2017

2018

Uurisin ka gruppide mõju eri karjades ning seal joonistusid välja samad tulemused. RH lisamisega suureneb enamasti piimatoodang (samas mitte oluliselt), kuid lehmad püsivad vähem karjas ja kuivaine sisaldus langeb ning on madal.

Piima kuivaine Viimasel ajal räägitakse palju kuiv­aine sisaldusest piimas. Ja seda õigusega, sest mida meie piimatööstus toodab? Need on või, juust, kohupiim jne. Enamasti vajavad kõik need tooted piimarasva ja -valku. Samas aretustööga kuivaine tõusu kiirelt ei saavuta.

Põhjuseid leiab graafikust.

Valgusisaldus piimas on viimasel kümnendil pisut tõusnud.

EPK tõul oli see 2018. aasta andmete põhjal ajaloo kõrgeim, 3,46 protsenti, kuid siiski on sama jada olnud juba mitu aastat ehk olulist tõusu olnud ei ole.

Ka holsteini tõu piima valgusisaldus on tõusnud, aga on sama kõveraga nagu EPK-l. Rasvaprotsent piimas teeb juba aastaid vähikäiku. Nii madal kui möödunud aastal pole see kunagi olnud.

Pullide mõju Vaatlesin ka pullide infot, keda aretajad enim ostnud on, ning suvaliselt ka üht vähem kasutatud spermat mõlemas tõus. Selgus, et enim läheb kaubaks ikkagi suurema piimaplussiga pullide sperma. Juba väikest miinust pärandava pulli aretajad välis-

M A A M A J A N D U S 13

Nr 5 (79) 16. mai 2019

infot maksimaalselt?

In memoriam Endel Mets INGMAR MUUSIKUS

RAIVO TASSO

Kaja Prügi. Ta lisab, et tegelikult on ajakiri Sotsialistlik Põllumajandus kaasaegsete koduajakirjade alus. Seda tellisid ka padutallinlased, kuna seal tagaosas oli Endel Mets 21. XI 1930 – 30. IV 2019 maakodu rubriik.

Selles kirjutati sindel Mets pani aluse Maa­ sustusest, ehitusest jne ning anti majanduse ajakirjale, mis praktilisi nõuandeid. nüüdseks on muutunud Endel Mets vaatas kogu aeg, mis tema ümber toimub, ja tegi vaid erileheks Maalehe vahel.

Sellesama väikese erilehe sellele vastavalt ajakirjas uueneelkäija on aga üks Nõukogu- dusi. Abiks ja kaasautoriks oli de Eesti populaarsemaid ajakir- ta ka siis, kui peatoimetajad olid ju Sotsialistlik Põllumajandus, juba teised. Kuid ta ei uuendamille trükiarv ületas tippaega- nud mitte ainult ajakirja, vaid hoidis ka iseend pidevalt kursis del saja tuhande piiri.

1989. aastal kadus ajakirja kõige uuega, mis toimus. nimest ära “Sotsialistlik” ja jäi 2005. aastal oli ta üks viljelusainult “Põllumajandus”. Teisiti võistluse algatajaist ja propageeei saanukski see olla, kuna kü- rijaist ning ärge arvake, et ta jäi lanõukogude asemele olid tul- ainult Niva kombainide ja kaanud vallad ning kolhooside kõr- lisoola teemade juurde. Otse vasvale astunud talud. tupidi – just tema sulest ilmusid Endel Mets aga jätkas väljaan- kõige asjatundlikumad kirjutide juhtimist sama kindlakäeliselt sed kaasaegsetest põllumasinaja oma põhimõtetele truuks jää- test, väetamisest, taimekaitsest des nagu varemgi. Seda seepä- ja isegi biogaasist.

Kahju, et tervis ei lubanud tal rast, et need põhimõtted sobisid väga hästi ka uude ühiskonda. viimastel aastatel enam nii palju “Endel ütles, et sellest aja- suhelda ja kirjutada kui oma elu kirjast peab igaüks midagi saa- tippajal. Temast oleks väga paljuma – agronoom, loomakasvata- del praegustel ajakirjanikel õpeja, maaparandaja, koduperenai- tust võtta. ne, ja isegi neile, keda põllumaEndel Metsa tuhk sängitatakjandus üldse ei huvita, peab seal se tema kodusaarele Hiiumaale. midagi lugeda olema,” meenutab Endli omaaegne kaasteeline LII SAMMLER

Meie seas pole enam Eesti põllu­ majandus­aja­ kirjanduse grand old man’i Endel Metsa. Visa vana andis alla ainult aasta enne oma 90. sünnipäeva.

E

Oma plussid ja miinused on nii punastel kui ka mustakirjudel lehmadel.

tavad. Sellega jäetakse kasutamata väga vajalik geneetiline potentsiaal.

Olen seisukohal, et meie lehmade tulemustelt saadavad majanduslikud näitajad oleksid paremad, kui farmerid mõtleksid aretusmaterjali kasutamisele ehk milliste väärtustega aretus-

materjal on. Tänapäeval on selleks väga palju võimalusi.

Tihtipeale otsitakse sada protsenti positiivsete aretusväärtustega pulli. Ega selles midagi halba ole, aga kahjuks niisuguseid pulle, kes kõike parandaks, ei ole või on neid väga vähe.

Otsuste tegemiseks soovitan kasutada Vissukese programmi juures olevat paaridevaliku programmi või pidada nõu aretusspetsialistidega. Ennekõike aga otsustada, mida üldse parandada soovitakse.

Viimasel ajal on hoogustunud importsperma kasutamine

Mobiilsed teraviljakuivatid Agrex Agrexi kuivatid suuruses 10–55 m3 Käitamine nii elektrimootorilt kui ka traktori jõuvõtuvõllilt Kahesüsteemne eelpuhasti Soojusvaheti

ning Eestis toodetu on jäänud tagaplaanile, kuigi ka paljud neist on importpõlvnemisega. Paraku ei pruugi ka kõik import parim olla. Spermaturg on väga lai ja sealne konkurents tihe. Alati ei näita värvilised graafikud ja pildid õiget suunda, ise peab teadma, mida ja kuidas muuta.

MAAMASINAPÄEV

EESTI PÕLLUMAJANDUSMUUSEUMIS laupäeval 8. juuni 2019 algusega kell 11

Mehed ja masinad – hetk Jüriga Peatame hetkeks aja – meenutame suurt vanatehnika austajat ja tutvustajat, sõpra ja kolleegi Jüri Kusmini Sillaotsa talumuuseumist.

Teil, head vanatehnika huvilised, on võimalus tutvustada kõike, mida olete valmistanud, kogunud, restaureerinud – võtke kõik kaasa mida armastate, et tutvustada ka teistele isetehtud masinaid, vanatehnikat, omavalmistatud töö- ja tarbeesemeid – kõike, mida peate vajalikuks.

Nostalgiahetk GAZ 51-ga Mootorita sõidukite võidusõit

Osale ja paku kaupa VANAVARALAADAL! Puidust masinate ja õnnetoova eseme meisterdamine, sepistamine, viikingiköögi saladused, vanatehnika joonistusvõistlus.

Lastele vanatehnika avastamismängud ja võistlused Avatud muuseumi kohvik ja muuseumi köök Poni- ja hobusõit jpm huvitavat Kontakt Indrek 504 1986, Keit 5366 9656, info@talutehnika.ee, www.talutehnika.ee Peetri Talutehnika OÜ Tammemäe, Prangli küla, Kanepi vald, 63508 Põlvamaa

Osavõtjate registreerimine koos kaasavõetava „imega” 53408194 Kauplemiskohtade jagamine 5855 6644 info@maaelumuuseumid.ee

14 M A A M A J A N D U S l K Ü L A S K Ä I K

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 5 (79) 16. mai 2019

Eesti sepp Ungaris ootab turiste täna Reisimine annab alati nii teadmisi kui emotsioone. Eriti äge on aga siis, kui võõrsil mõnd seal kodunenud eestlast kohtad. Eesti sepp Anti on Ungaris toimetanud juba paarkümmend aastat.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

K

ilingi-Nõmmest pärit ja 1997. aastal Ungarisse elama läinud sepp Anti Antik on eestlastele tuttav tegelane. Teel kangelaslinna Egerisse on paljud tema juures Noszvajs külas käinud, lisaks turistide võõrustamisele on ta aidanud ka tõlkimisega.

Eeloleval suvel tuleb sepp Antit otsida aga Noszvaj naaberkülast Szomolyast. Uue aadressi annab ka tema koduleht.

“Praegu käib ehitamine, aga suveks tahan juba kohapeal olla,” räägib sepp Anti. “Seal tuleb kõik

ühe katuse alla, igale poole saab puhta jalaga – tuppa, terrassile, tütar Alice’i ateljeesse, degusteerimisruumi, veinikeldrisse ja sepikotta,” seletab mees renditud veinikeldri uksel, kus ta hetkel hoiab oma eelmise aasta toodangut.

Nullist alustamises pole midagi hullu “See on mul neljas kord nullist alustada, nii et tean, et saan hakkama,” ütleb 47aastane mees.

Esimene algus jäi varasesse noorusesse, kui ta Kilingi-Nõmmes 19aastaselt sepikoja avas. “Äri sai hoogsalt käsile võetud ja see kasvas kiiresti. Lõpuks

METSAKINNISTUID KASVAVA METSA RAIEÕIGUST PÕLLUMAAD KOOS METSAGA

LII SAMMLER

töötas seal peale minu veel kuus seppa ja abitöölised,” on ta rääkinud.

1997 müüs ta sepikoja maha ja hakkas uut elukohta otsima.

“Tahtsime muutusi ja lihtsam on muutuda täiesti uues keskkonnas. Et kliima oleks soojem, suvi pikem ja talv mitte nii karm.

Sest kus on pikk ja karm talv, seal tuleb kergesti masendus peale. Noszvaj külas olid ühed austerlased endale ühe maja välja vaadanud. Aga nad veel mõtlesid, kas seda osta. Meile meeldis maja kohe. See ei avanenud otse tänavale, oli suure eesõuega ning krundil jätkus piisavalt ruumi sepikoja jaoks, mille tahtsin ehitada. Laupäeval jõudsime külla, pühapäeval vaatasime maja ja esmaspäeval kirjutasin paberitele juba alla!” Nii kirjeldab ta uue kodu leidmist 2011. aasta Eesti Ekspressis.

Vanad viinapuud annavad paremat veini Kuigi Anti müüs sepikoja maha, jättis ta osa kliente alles. Sepatöö aitas ta uues elus n-ö otsa peale.

Seda teeb ta ka praegu: parandab külameeste kõplaid ja sahku, valmistab iluesemeid ning tutvustab sepakunsti nii kohalikele kui turistidele. 12aastase tütre koolis oli just elukutsete päev ja nii käis ta sealgi sepatööd näitamas.

Eesti sepast Anti Antikust on saanud Ungaris ka hinnatud veinimeister.

“No korgitõmbaja on üks põhilisi, mida teen,” räägib ta. “Eks Eestiski teevad sepad neid, aga enamik ei tea, kuidas see riistapuu tegelikult töötama peaks.

Minu omadega saab ikka veinipudeli ka lahti!”

“Ma olen alati veinihuviline olnud, ka Kilingi-Nõmmes tegin oma aia marjadest veini,” räägib Anti. “Ungaris elades on kuidagi imelik, kui veini ei tee – siin peab igal endast lugu pidaval mehel veinikelder olema!”

Nõnda rentis ta endalegi veinikeldri ja viinamarjaistanduse.

Esimene oma vein valmis aastal 2003.

“Ei saa öelda, et ungarlased algul just väga toetavad oleksid olnud,” muigab Anti. Esialgu pidi pressi jm seadmeid laenama, need aga korralikku tööd ei teinud. Õige pea tuli rahakott selga võtta ja Egerist oma press ning villimismasin osta.

“Enamiku tarkustest sain internetist, uurisin kogemusi Californias, Lõuna-Aafrikas või Prantsusmaal,” räägib mees oma eluülikoolist. “Kohe kutsuti ka veinivõistlusele – neid peetakse siin palju – ja mul õnnestus see ära võita!”

Anti ostis vana viinamarjaistanduse külast väljas Egeri tee ääres. Seda on 0,3 hektarit ja seal kasvavad peamiselt punased viinamarjad – ‘Cabernt Savignon’, ‘Pinot Noir’ ja Ungari sordid.

“Vanad viinapuud on paremad,” selgitab Anti. “Neil on juured väga sügaval ning nii saavad nad maa seest rohkem mineraale, seetõttu tulevad neist paremad veinid.”

Ta möönab, et uue istanduse hooldamine oleks kindlasti kergem. Ka selle rajamine oleks Ungari tingimustes odavam. Hektar maksab tema sõnul ca viis miljonit forintit. Euroopa Liidu reeglite kohaselt saab sellest aga 75 protsenti tagasi.

Silo otsas, telli kohe Bonsilage Speed G Eelmisest aastast tingitud põhisöötade nappus sunnib paljusid alustama varakult uute silode söötmisega.

Bonsilage Speed G on selleks õige silokindlustuslisand.

Pärast 14-päevast sileerumist on moodustunud stabiilne käärimismuster ja silo söötmist võib alustada.

pärast avamist endiselt stabiilne. Kui võrrelda silode järelkuumenemist, siis on energiakadu läbi kuumenemise Bonsilage Speed G puhul faktor 3 võrra madalam. Pikemal sileerumisel tekib ka suurem kogus propioonhapet, millel on konserveeriv toime ja seeläbi toetatakse avatud silo stabiilsust.

Kõrgem söömus Madala söömuse peamine põhjus tuleneb pärmidest tekkinud järelkuumenemisest. Seetõttu tekkinud energiakadu põhjustab ainevahetushäireid ja avaldab negatiivset mõju viljakusnäitajatele.

Bonsilage Speed G kaitseb silosid järelkuumenemise eest ja toetab kõrge energiasisaldusega ja väga hea stabiilsusega rohusilo kõrget söömust. www.bonsilage.de alt leiate praktikute positiivseid sileerimiskogemusi Bonsilage Speed G-ga.

Lühendab silo sileerumisaega 14 päevale

Bonsilage Speed‘is sisalduv piimhappebakterite tüvi Lactobacillus diolivorans suudab kõrge suhkrusisaldusega silodes juba pärast lühikest käärimisaega suure koguse pärme ja hallitusi pärssivat äädikhapet toota. Schaumann silomonitooringu tulemused tõestasid seda korduvalt. Pärast kahe nädala pikkust sileerumist tekkis üle 24 g äädikhapet kg kuivaine kohta. Tänu Bonsilage Speed G kasutamisele saavutasid rohusilod väga kiiresti stabiilsuse, mis tavapäraste silokindlustuslisandite puhul saavutatakse alles pärast kuut kuni kaheksat nädalat.

Pikem stabiilsus Schleswig-Holsteini põllumajanduskoja täpne katse tõestas Bonsilage Speed G-ga sileeritud silodel kõrget aeroobset stabiilsust. Üks Bonsilage Speed G-ga sileeritud ning teine ilma lisandita kontrollsilo avati 14 ja 28 päeva pärast sulgemist. Ilma lisandita kontrollsilo näitas juba neljandal päeval selget järelkuumenemist. Bonsilage Speed G-ga sileeritud rohusilo oli kaheksandal kuni kümnendal päeval

Kiiremini stabiilsed silod

Kiire ja kindel toime: - pärsib pärmide kasvu - kaitseb järelkuumenemise eest

Kiire lahendus silonappusele

Kindlustab kõrge söömuse

KÜLASKÄIK

Nr 5 (79) 16. mai 2019

navu uues kohas

Selline näeb välja üks Ungari veiniküla veinikelder.

Anti korrastab oma 0,3 hektarit ise, suuremad istandused kasutavad selleks töölisi. Küll on tal kolm abilist võetud koristuse ajaks. Praegu on mehe tase sealmaal, et ta suudaks hallata

Sellist inimest nagu tavamaksumaksja Ungaris ei eksisteerigi, siin on üle viiesaja maksuerisuse.

Anti Antik

ka suuremat istandust ning suuremaid veinikoguseid. Aga võta näpust – Ungari koloriitne peaminister Viktor Orban on muu hulgas kehtestanud seaduse, et välimaalastele ei tohi maad rohkem müüagi kui 0,3 hektarit.

Ungaris on üle viiesaja maksuerisuse Ungari on väikeettevõtjatele sõbralik keskkond, kui tunda süsteemi ja sellest lähtuvalt kasutada enda võimalusi.

Oma 0,3 hektarilt toodab Anti Antik olenevalt aastast umbes 5000 pudelit veini.

“Mul ostetakse see kõik keldrist ära,” ütleb ta, lisades, et tegelikult on veini realiseerimine muidugi keeruline. “Kõikidel Euroopa väiketootjatel on probleem sellega, et konkurents on kõva ja veini pole kuhugi panna.”

Väikesed külakeldrid toimetavadki n-ö mustalt. See polegi väga keeruline, kuna oma tarbeks võib seal toota tuhat liitrit veini aastas ning mingeid makse ega litsentse ei nõuta.

Ka väiketootja elu pole liialt keeruliseks aetud. Need, kes toodavad alla saja tonni veini aastas, on n-ö Ungari põlispõllumehed – neil on selle tõestuseks isegi vastav kaart – ja nemad peavad maksma oma toodangult tulumaksu alla ühe protsendi.

Alkoholiaktsiisi tuleb maksta siis, kui toodad aastas veini üle saja tonni, ning kui müüd seda jaevõrgus, tuleb muidugi ka käibemaks juurde.

“Sellist inimest nagu tavamaksumaksja Ungaris ei eksisteerigi, siin on üle viiesaja maksuerisuse,” kinnitab Anti ja lisab naerdes juurde: “See, kes neid maksuerisusi hakkab puutuma, see valimistel ei võida!”

Ning veel üks nüanss: kui meil tuleb laatadel müüma minekuks osavõtutasu maksta, siis Ungaris maksab korraldaja ettevõtjale peale.

l

M A A M A J A N D U S 15

16 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 5 (79) 16. mai 2019

“DairyComp ühildub multifunktsionaalse jälgimissüsteemiga ALTA CowWatch. Elektrooniline kaelaandur ALTA CowWatch annab lisaks täpsele inna avastamisele hoiatusi, kui loom kulutab vähem aega söömisele või mäletsemisele. Poegimine, ind, seemendus ja mitmed teised näitajad kajastuvad üheaegselt mõlemas programmis. Andmete sisestamine ja jälgimine on seega väga mugav ja lihtne.”

Sven Saal, Dimedium AS

VÄETISED AEDA JA PÕLLULE VÄETISED MAHETOOTJATELE TAIMEKAITSEVAHENDID SOOL LOOMADELE ASUME: VILITA KÜLA, TÜRI VALD, SÄREVEREST 1 KM PÄRNU POOLE

Saare Talutehnika OÜ Tel. 5057936 www.stt.ee