Page 1

LII SAMMLER

PÕHUST VÕIB TEHA KÕIKE –

kolme peaga lohest nunnu pingviinipereni

SHUTTERSTOCK

Kuidas internetist traktorit ostes

MITTE PETTA SAADA SHUTTERSTOCK

Musta mere piirkond kõigutab

VILJATURGU

16. veebruar 2017 Nr 2 (54)


2 M A A M A J A N D U S l  P Ä E V A K O R R A L

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 2 (54) 16. veebruar 2017

SHUTTERSTOCK

JUHTKIRI

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Puhas vesi on meie laiuskraadi rikkus

Eestlane ja koostöö

E

esti riigis on tavaline, et koostööga ei tulda toime. Ühistute kesist tekkimist ja toimimist põhjendatakse kõige sagedamini sellega, et kolhoosiajal tuli sundkorras n-ö koostööd teha ning see ju ei toiminud. Kõlab usutavalt ja oleme harjunud seda selgitust aktsepteerima. Samas näitab praktika midagi muud: et tegelikult jäävad mõistlikud koostööotsused sageli sündimata lihtsalt isikute tasandil. Isikutevahelised vastuolud, usaldamatus ning eelarvamused takistavad asjade normaalset ja kõigile kasulikku kulgu. Alles mõni aasta tagasi oli neil põhjustel tõsiselt häiritud põllumeeste esindusorganisatsioonide koostöö maa­ inimeste elujärje parandamiseks. Nüüd on võtmepersoonid muutunud ja ka koostöö näitab muutumise märke. Idealistina olen viimastel nädalatel oodanud üht samalaadset uudist, mis näitaks, et olulise eesmärgi nimel suudetakse oma laudauksest kaugemale vaadata, kokku leppida ja koostööd teha. Jutt on piimatootjate ühistute enamusosalusel põhineva uue kaasaegse ja efektiivse piimatööstuse rajamisest, mille jaoks lubatud 15 miljoni euro suuruse toetuse taotlemine käib just käesoleval nädal. Vähemalt Maamajanduse trükkimineku ajaks, esmaspäeva õhtuks, eksisteeris veel kaks täiesti tugevat ja arvestatavat projekti sellesama raha taotlemiseks. Ühe tugevuseks lai ühistuline kandepind – eesmärgi nimel koondusid kokku neli piimaühistut; teise tugevuseks väga lootustandev koostööpartner nii tehase rajamiseks kui hilisemaks toodangu müügiks. Kui mõlemad projektid kokku panna, saaks superprojekti, mille elluviimine annaks kõigile Eesti piimatootjatele julgust ja kindlust tulevikku vaadata, investeerida, tootmistaset tõsta. Mis tulemuse annab aga praegune kahe taotlejate grupi vastasseis ja kas Eesti piimandust ootab helgem tulevik või mitte, ei oska keegi hetkel prognoosida.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Berliinis peetud põllumajandusja toidumessil Grüne Woche kiitsid maailma põllumajandusministrid heaks ühisdeklaratsiooni vee kohta. Selle eesmärk on tagada maailma veevarude kaitse, säilimine ja kestlik majandamine.

P

õllumajandusministrite foorumi teemaks oli “Põllumajandus ja vesi – võtmeküsimus maailma toiduga kindlustamisel” (Agriculture and Water – Key to Feeding the World). “70 protsenti maailma mageveevarudest kasutatakse toidu tootmiseks. See tähendab, et vesi on põllumajanduse jaoks möödapääsmatult vajalik ning vee kaitsel on põllumajandusel oluline roll ja vastutus,” ütles Eesti maa­ eluminister Tarmo Tamm.

Taimed vajavad palju vett Maakeral on vett palju, kuid 97,5 protsenti sellest on soolane ookeanivesi. Mageda vee osatähtsuseks jääb vaid 2,5%. Sellest puhtast magedast veest, mida inimkond kasutab, kulub ligikaudu 70 protsenti ära põllumajanduses, ülejäänud 20 tööstuses ja kümme protsenti kodumajapidamistes. Igapäevaelus me ei mõtle sellele, palju vett kulub, kuid meie toidu tootmiseks on kasutusel üllatavalt suured veekogused – ühe inimese päevase toiduhulga kasvatamiseks on kulutatud keskmiselt 3000 liitrit vett! Kogu taimekasvatuse aluseks on fotosüntees, kus päikeseenergia fikseeritakse vee ja süsihappegaasi abil taimedesse orgaa-

niliseks aineks. Selleks et saada hektarilt keskmine saak ehk 9,4 tonni biomassi, kulub 15 tonni süsihappegaasi ning sellega fikseeritakse 71 gigadžauli (GJ) energiat. Vee hulk, mida taimed fotosünteesiks vajavad, on suur: ühe kilo teravilja tootmiseks kulub 1000–3000 tonni puhast magedat vett. Kasvatatavad kultuurid on omakorda väga erineva vee-efektiivsusega. Üks väiksema veetarbega kultuur on kartul: 1 kilo tootmiseks vajalik vee kogus on vaid 250 liitrit. Võrdluseks nisul 1400, sojaoal 2000 ja riisil 3400 liitrit.

Muudame veetonnid rahaks Eesti on viimase kümne aastaga muutunud vilja eksportivaks maaks. See on väga õige ja hea, et oleme õppinud ära kasutama seda loodusressurssi, puhast magedat vett, mida on meil käes rohkem kui vaja. Kui vaadata statistikat, kuhu meie vili jõuab, siis just sinna, kus on veepuudus – Iraan ja Sau-

di Araabia, Keenia, Põhja-Aafrika ja Lõuna-Euroopa maad, Türgi, India jne. Kui Eestist eksportisime esimese suure laeva üle 60 000tonnise viljalastiga, tundus, et see on ikka väga suur kogus. Kui aga kuulsime, et Saudi Araabia impordib aastas 40 taolist laeva ehk ligikaudu igal nädalal ühe, sai selgeks, et meie kogused on vaid väike piisk veepuuduses kannatavatele piirkondadele. Kaudselt võime öelda, et vilja eksport võrdub vee ekspordiga. Kogu maakerast on suurem osa selline, kus aurustumine on suurem kui sademetega tulev vee hulk. Seetõttu sõltuvad väga laiad piirkonnad kunstlikust niisutamisest. Niisutuspõldudest asuvad 40 protsenti kahes riigis – Hiinas ja Indias. Järgnevad USA ja Pakistan. Teistes maades on niisutatavaid alasid vähem. Ilma põhjustatud saagikadudest moodustab põud 84, tormid 18, üleujutused 15 ja tsunamid 14 protsenti. Eesti asub õnneks piirkonnas, kus ükski neist faktoritest oluliselt saaki ei mõjuta. Aasta 2016 oli FAO poolt nimetatud liblikõieliste kaunviljade ehk pulsede aastaks. Asja mõte oli selles, et propageerida inimtoiduna liblikõieliste seemneid, mida on võimalik toota kõige väiksema vee- ja energiakuluga. Näiteks ühe kilogrammi herne, oa või läätse proteiini tootmiseks kulub ligikaudu 1250 liitrit vett. Toiduks kasutatava liha

Ka raisatud toidu kasvatamiseks kulutati puhast magedat vett, mis ei jõudnud eesmärgini ning piltlikult väljendades oleks selle maht 12 Genfi järve täit vett.

MARGUS AMEERIKAS Baltic Agro ASi arendusjuht

tootmiseks kulub seda mitu korda rohkem – linnuliha puhul 4325, lambalihal 5520 ja veiselihal 13 000 liitrit. See tähendab, et inimestele tarviliku proteiini tootmine taimede abil on umbes kümme korda väiksema veekuluga kui veisekasvatus.

Iisraeli agronoomi loogika Mageda vee ressursi paremaks kasutamiseks on veel suuri reserve. Üks taolisi on väga suur toidukadu ehk see, mis on toodetud, kuid rikneb või visatakse ära kas kasvatamisel, tööstuses, kaubanduses või tarbija juures. Ligi kolmandik kogu põldudel ja lautades toodetust loetakse kaoks ja seda enam, mida arenenum on riik. Arengumaades on kaod kodus vaid mõne protsendi piires. Kuid ka raisatud toidu kasvatamiseks kulutati puhast magedat vett, mis ei jõudnud eesmärgini ning piltlikult väljendades oleks selle maht 12 Genfi järve täit vett. Vee olulisust saab kõige paremini mõista seal, kus sellest on tõeline puudus. Näiteks Iisraelis oli täielik üllatus kuulda agronoomi loogikat taimekasvatusplaani tegemisel. Meil saab tegevusplaan alguse sellest, kui palju on maad ja millist kultuuri on võimalik järgmisel hooaajal tulukalt müüa. Sel-

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee, 661 3356 Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Kirk-Marius Kukumägi, kirkmarius.kukumagi@ekspressmeedia.ee, 661 3337, 511 7629

le järgi hakatakse arvestama optimaalset külvikorda, seemnete, väetiste, taimekaitsevahendite, tehnika jne vajadust. Iisraelis algab plaanide tegemine sellest, palju saadakse riigilt niisutuseks veekvooti. Selle järgi tehakse plaanid, kui palju ja kui suurel pinnal saab selle veega midagi kasvatada. Agronoom valib veetarbe järgi ka kultuurid. Näiteks ilus täies kasvujõus apelsinipuude istandus ei meeldinud omanikule sugugi ja ta lubas lasta selle maha raiuda. Põhjuseks see, et apelsinide kasvatamiseks kulub liialt vett. Kaasaegsete biotehnoloogiliste võtete üks peamisi suundi on sordiaretuses aretada liike ja sorte, mis oleksid vee-efektiivsemad, kannataksid paremini põuda ja annaksid saake ka nendes piirkondades, kus vett vähe. Selles on saavutatud päris häid tulemusi ja mitmed maisisordid on saanud oluliseks toidupuuduse leevendajaks põuapiirkondades. Mulla veevaru sõltub suurel määral selle huumuse- ehk orgaanilise aine sisaldusest. On välja arvutatud, et kui kõigil USA põldudel õnnestuks tõsta muldade orgaanilise aine sisaldust ainult ühe protsendi võrra, võrduks seal täiendavalt seotud vee hulk 150 päeva jooksul Niagara kosest alla voolava vee hulgaga. Kliimamuutused ning sellega kaasnev sademete ümberjaotumine on mõnele piirkonnale õnnetuseks, kuid teisele õnneks. Näiteks Lõuna-Euroopat loetakse piirkonnaks, kus sademete hulk järjest väheneb ning võib tekkida kõrbestumise oht. Põhja-Euroopa võib aga muutuda senisest veelgi soodsamaks taimekasvatuspiirkonnaks.

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee


UUDIS

Nr 2 (54) 16. veebruar 2017

l

 M A A M A J A N D U S  3

Maaeluminister moodustas põllumeestest nõuandva koja

LII SAMMLER

Kui Martin Repinski võttis ministriks saades nõunikena tööle kolm tegevpõllumeest, siis Tarmo Tamm moodustas põllumeestest seitsmeliikmelise nõuandva koja.

M

inistril on lubatud tööle võtta kolm nõunikku,” selgitas tagamaid maaeluminister Tamm. “Püüdsin vältida seda, et keegi oleks seotud teatud valdkonnaga ehk mingi huvigrupp oleks ministri tagatoas. Nüüd on seitse tublit põllumajanduse esindajat.” Nõuandva koja seitsme liikme sõidu- ja muude kulude hüvitamiseks kulub ühe nõuniku palk. “Palk ei oleks kindlasti argument, et nad seda tööd teeksid,” hindas Tamm. Eesmärk oli kaasata põhiliste põllumajandusvaldkondade nagu piima-, liha-, teravilja- ja aiandustootmise esindajad, kes näevad ka suurt pilti. “Kaasatud on rohkem tegevpõllumehi, kes saaksid nõu anda,” selgitas nõuandva koja esimees, seakasvataja Urmas Laht, kellele minister tegi ettepaneku koda kokku panna. Lisaks Urmas Lahele on liikmeteks Kalle Hamburg talunike

HELI RAAMETS heli.raamets@maaleht.ee

ja aiandustootjate esindajana; Juhan Särgava põllumajandustootjate, piima- ja mahesektori esindajana; Indrek Klammer (teravili, piim, liha, mahe ja tööstus); Raul Soodla (piimaühistu ja teravili). Liikmeteks on ka mulluse “Aasta põllumehe” konkursi rahvalemmik Ave Haamer (teraviljaja seakasvatus) ja finantspoolelt MESi juht Raul Rosenberg. “Esimene teema, mille kohta koja arvamust palusin, oli katusorganisatsioonid ja nende rahastamine,” avalikustas Tamm. Samas lükkas ta ümber arvamuse, et loodud nõuandev koda hakkabki maaeluministeeriumi juhtima.

Kui minister tegevpõllu­ meestelt nõu küsib, siis pole meeleavaldusi ehk enam nii palju vaja korraldada.

“Keegi ei ole kõrvale lükatud, kuulan ka kõiki teisi esindusorganisatsioone,” kinnitas Tamm. “Nõuandev koda annab mulle täiendavat kindlust ja otsustusjulgust, kui nende tarkade inimeste nõu kuulan. See peaks kõigile kasuks tulema,” märkis minister.

“Praegu on tegevpõllumeestel ministeeriumiga parem koostöö kui enne ja avardab ka põllumeeste võimalusi ministri juures teemasid tõstatada,” hindas Laht esimest korda maaelu valdkonna ministri loodud ühendust. “See on sammuke koostööks ja võõran­dumise vähendamise suunas.”

Nõukoda on juba kahel korral koos käinud. Kui esimene kord oli rohkem tutvumiseks ja sihtide seadmiseks, siis teisel korral olid arutluse all sigade Aafrika katk ja muud loomahaigused. “Ega sigade katk ei ole kuhugi kadunud, mida tõestab ka

eelmisel nädalal Lätis juhtunu,” märkis Laht. “Arutasime, mis meetmeid peaksime rakendama ja kohal oli ka VTA peadirektor.” Nõukoja tööplaan on pooleks aastaks paika pandud ja järgmine kohtumine toimub 21. veebruaril MESis, et arutada sihtasutuse võimalikke arenguid.

Super pakkumised Väderstadi masinatele! Rapid 400S kampaaniahind

43 000.* lisandub km 20%

Rollex 620 kampaaniahind Rapid 400C kampaaniahind

14 900.* lisandub km 20%

49 000.* lisandub km 20%

Külvikute varustusse kuulub: külgmised reamarkeerid, libistirida CrossBoard Heavy, juhtpult, järeläke. Külvisepunker 4350 liitrit, seemendisurve kuni 230 kg, veojõutarve alates 130 hj, reavahe 125 mm, külvisepunkri tasemeandurid seeme + väetis (4tk), libistirida hüdrauliliselt reguleeritav, tagumine rataspress, hektarilugeja, tehnorajad seeme + väetis, garantii 2 aastat. Lisaks tasuta 1 päevane väljaõpe ja masina esmane seadistamine põllul! Põllurulli varustuses Crosskill kettad ning CrossBoard Heavy libisti.

Väderstad OÜ, Välja 3, Soinaste, Ülenurme vald, Tartumaa. Tel: +372 5343 2772, +372 5855 7473. Vaata lisainfot www.vaderstad.com


4 M A A M A J A N D U S l  T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 2 (54) 16. veebruar 2017

Seminariralli – kas põllumehed ka vastu peavad? Kuigi põllumehed õpivad igal talvel, tundub õppepäevi ja seminare tänavu olevat rohkem kui kunagi varem ja ka osavõtt on rohke. LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

T

aimekasvatusseminaridel on tavaliselt juttu eelmisest saagiaastast, väetistest, taimekaitsest ja seemnetest. Lisaks heidavad asjatundjad pilgu eesootavasse viljelusperioodi, selgitades turusituatsiooni ning käies välja sügisesi viljahindu ja kokkuostutingimusi. Seminariralliga alustas tänavu Scandagra, kes pidas selle 25. jaanuaril juba traditsioonilises kohas, Lennuakadeemias. Järgnesid Starfeldi ja BASFiYara omad. Loomatervise firma Dimedium võttis tänavu samuti ette taimekasvatuse, pidades koguni mitmest tsüklist koosneva taimekasvatuse talvekooli.

LII SAMMLER

S E M I N A R I D J A Õ P P E PÄ E VA D

Taimekasvatus nnBaltic Agro 21. veebruaril Põltsamaal ja 22. veebruaril Viljandis. nnScandagra taimekaitsepäevad 16. veebruaril Harjumaal ja 21. veebruaril Lääne-Virumaal. nnDeLavali siloseminar 28. veebruaril Väätsa Agros.

Tehnika nnDotnuva Baltic 16. veebruaril Lennuakadeemias. nnTatoli 21. veebruaril Rakveres ja 22. veebruaril Kehtnas. nnJatiina 28. veebruaril Märjamaal. nnBaltic Agro Machinery 28. veebruaril Tartus.

Loomakasvatus nnLihaveisekasvatajate õppepäev 17. veebruaril Saaremaal. nnKonverents “Terve loom ja tervislik toit” 1.–2. märtsil Tartus.

Veebruaris alustasid seminaridega Oilseeds Grupp, Agripartner ning Baltic Agro, Scand­ agra aga lisas hoogu taimekaitsepäevadega. Seminarirallit jätkub kuu lõpuni. Küsimus on vaid selles, kas ka põllumehed nii suure koolitusmahu vastu peavad. Esimesed seminarid läksid küll täissaalidele. “Varem oli kaks head vilja-aastat, aga mullune oli kehv,”

arutles Jatiina OÜ turundusjuht Annela Nairis Oilseeds Grupi Paides peetud õppepäeval. “Ilmselt on viljakasvatajail küsimus, mis nüüd juhtus ja mida teha, et see aasta parem tuleks.” “Usun, et paljud tulevad ka sellepärast, et viljahinda soodsamalt fikseerida,” arvas Scand­ agra õppepäeval selle firma taimekasvatusnõustaja, agronoom Tiiu Annuk.

Oilseedsi õppepäeval pakuti võimalust ise katsetada taimekaitsevahendite lahustuvust. Segusid tegi Martin Laansalu.

Nimelt on Scandagra igal aastal pakkunud põllumeestele võimalust fikseerida vilja seminaripäeval kõrgema hinnaga kui muidu ning osale taimekaitsevahenditest kehtib sel päeval kümne­protsendine hinna­

alandus. Need, kes mullu fikseerimisvõimalust kasutasid, olid igal juhul võidumehed, kuna sügisesed kokkuostuhinnad langesid väga madalale. Tänavu oli kohapeal fikseerijaid siiski vähem, kuna lähtuvalt praegusest vilja-

turust on ka pisut kõrgem hinnapakkumine suhteliselt madal. Põllumeeste hinnangul on seminarid ennekõike võimalus inimestega kohtuda ja juttu ajada, mida nad iga kord ka nautida oskavad.

SISUTURUNDUS

Põllumajandushoonete viperusteta ehitamine on võimalik, kui jälgida lihtsaid reegleid P

õllumajandusliku hoone renoveerimine või uue rajamine on samasugune ehitusprojekt nagu iga teine, mille edukuse aluseks hoolas planeerimine, mõistlik ajakava ja - vähemalt sama oluline - professionaalse maaehitaja leidmine. Mida teha, et mitte sattuda nende hulka, kelle isiklikel läbielamistel põhinevate õuduslugude peategelaste hulgas on venivad tähtajad, ehitusmaksumuse kasv või objektilt ummisjalu põgenevad töölised? Äriregistri andmeil tegutses eelmise aasta lõpul Eesti ehitusturul üle üheksateist tuhande ettevõtte. Nende hulgast en-

dale sobiva leidmine on lihtsam kui heinakuhjast nõela otsimine, võttes appi talupojamõistuse ja edumaa, mille annab varakult otsima hakkamine, sest asjamehi, kes ladusa läbirääkimise ja usina pealehakkamise kõrval ka alustatu lõpule viivad, on päevast päeva vähem. Aeg on selline!

Nimi meest ei riku

Ehitusfirmade nimeregister on kirju kui Tootsi peenar. Kuid olgu nimi nii aus ja eestimaine kui tahes, võib selle varjus tegutseda kelluga suli, ja seevastu verbaalselt vähem võimekas firmanime väljamõtleja olla just see, kel-

le kutsud appi ka pärast hoone ekspluatatsiooni võtmist. Seepärast tasub vaadata nimedele läbi sõrmede ja hinnata tegijat tegude järgi. Kui paljud tehtud töödest on seotud põllumajandusega, kas kogemusi on saadud ehitades ka välisriikides – neile ja paljudele teistele küsimustele võib vastuse anda firma koduleht.

Ettevõte või hobiehitaja

Kuigi hobiehitaja tunnitaks võib olla väiksem, kulub tal keerulisemate tööde tegemiseks rohkem aega ja nii võib kokkuhoiust saada kulu. Ettevõtete efektiivsus ja võimekus on suu-

rem. Lisaks katab töid ka garantii. Aga kui säästusoov nii kange, et magada ei lase, võib ehitajaga kokkuleppel teha osa töid ka ise. Koristada objekti, hankida materjale või lüüa kaasa abitöödes, mis aitavad professionaalidel kiiremini tegutseda.

Ära häbene nuhkida krediidiandmetes!

Selleks, et palgata ettevõte, kes juba homme turult ei kao, tasub sukelduda mõnesse krediidireitingute keskkonda ja uurida firma võlgade kõrval ka palgamakseid. Nii saab aimu ettevõtte suurusest. Ühemehefirmad tänapäevast nõudlikku

põllumajandusobjekti valmis ei tee. Kindlatel jalgadel seisev ja järeleproovitud ehitaja aga on abiks ka aastate pärast, kui näiteks lüpsirobotil võimsust üle ja soov laiendada lauta.

Kelle poole pöörduda?

Põllumajandusehituse ettevõtte Muhk Invest OÜ juhataja Marek Raguni sõnul on kõige kindlam pöörduda professionaalse ehitaja poole, kes omab MTR-i ehitustööde sertifikaati, on turul piisavalt kaua toimetanud ja kasvatab järjepidevalt käivet. “Tänapäeva ettevõtjal on kindlasti toimiv ja pidevalt täienev koduleht, kust leiab kõik värske-

mad referentsid ettevõtte kohta. Neid asju jälgides saab põllumajandushoone valmis suuremate viperusteta,” lisab ta.

M

arek Raguni öeldut kinnitab ka AS VMT Ehitus projektijuht Sander Sulg, kelle sõnul iseloomustab just Muhk Investi usaldusväärsus ja võime mõelda projektide täideviimisel kaasa, kohusetunne, kõrge kvaliteet ning panustamine objekti tähtaegseks valmimiseks.


L O OM AK A S VAT US

Nr 2 (54) 16. veebruar 2017

l

 M A A M A J A N D U S  5

Milline on piima õige omahind? RAIVO TASSO

Maaülikool alustab uuringut piimatootmise efektiivsusest. Uuritakse kulukohti ja tulukuse parandamise võimalusi. Tekkima peaks ka piima omahinna valem. LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

E

daspidi on kavas võtta kasutusele ühtne piima omahinna arvestamise metoodika, millega saame poliitika kujundajatele anda üheselt mõistetava info piimatootjate majanduslikust olukorrast,” ütles üks projekti eestvedajaid, endine põllumeeste keskliidu juht Kalev Kreegipuu. Ta rääkis, et pidi kriisiajal ametnikele korduvalt selgitama piimatootmise rasket seisu ning fakti, et piima toodetakse ja müüakse alla omahinna. Kui aga küsiti, mis see omahind siis on ja kui suur on tulu puudujääk, mis tuleks farmeritele kinni maksta, siis kindlaid algandmeid polnud.

Tarkvara on valmis Projektil on keeruline pealkiri – “Tulemusmõõdikute süsteemi rakendamine teadlikuma otsustusprotsessi juurutamiseks ning

tootmise efektiivsuse tõstmiseks piimatootmisettevõtetes”. Sisuliselt tähendab see, et koostöös piimafarmidega tahetakse täpselt kirja panna kõik kulud, mis piimatootmisega kaasas käivad, ning tuua välja neist olulisemad – võtmenäitajad. Andmete analüüsist peaks välja tulema, kuidas tootmist efektiivsemaks muuta, aga ka see, kuidas (millise metoodikaga) arvutada piima omahinda. Projekti käigus kogutakse kord kuus andmeid projektis osalevatelt ettevõtetelt, lisatakse ka jõudluskontrolli andmed ning arvutatakse nende abil ettevõtte tootmisprotsessi iseloomustavad näitajad ehk tulemusmõõdikud (KPI – key productions indicators), selgitas projekti juht, EMÜ professor Rando Värnik. Võtmenäitajatest on olulisimad sööda tootmise kulu, kulud loomade sigimisele, tervisele ja karjas püsimisele, tööjõukulu, noorkarjakasvatuse kulud, piima omadused, geneetika, üldkulud jms.

7

Ettevõtjal tekib võimalus oma ettevõtte tulemusi tulemusmõõdikute abil teistega võrrelda, andmete analüüsiks ja visualiseerimiseks kasutatakse kaasaegset tarkvara Qlik Sense. Partneriteks oodatakse piimafarmereid, jõudluskontrolli, maamajanduse infokeskust ja teisi, kes andmete kogumise, töötlemise ja analüüsiga tegelevad. Ettevõtte tasandil on näiteks plaanis koguda ja integreerida majandusnäitajaid jõudluskontrolli keskusest saadavate näitajatega. Liituma oodatakse vähemalt 30 piimafarmi. Projekti juhid (lisaks Värnikule ka praktikukogemusega doktorant Aadi Remmik) on suhelnud Eesti piimatootjate eliidi – Estonia OÜ, Väätsa Agro, Kehtna Mõisa, Hummuli Agro, Pajusi ABFi, Halinga POÜ jts esindajatega – ning leidnud juba kümmekond huvilist. “Praegu on projektiga ühinenud 13 ettevõtet,” täpsustas Värnik. Tema sõnul on siiani takistuseks olnud see, et andmete sisestamise tarkvara polnud veel päris korras ja töövalmis. Praeguseks on ning nüüd käiakse kõik liitunud ettevõtted läbi, et neile programmi kasutamise õpetust anda. “Kui tarkvara korralikult töötab, ei võtagi vajalike andmete sisestamine väga hullusti aega,” kinnitas projektijuht.

PROJEKT

Piimatootmise efektiivsus

Piimatootjatel on oluline teada, kuidas muuta oma tegevus efektiivsemaks.

Neil, kes sooviksid veel liituda, palutakse endast teada anda Rando Värnikule, Aadi Remmikule või Kalev Kreegipuule.

Mitte midagi uut Osa tulemusmõõdikuid kasutavad piimatootjad Värniku sõnul juba ammu. Enim levinud on piimatoodang lehma kohta, piima kaubalisus, piima omahind. “Piima omahinna arvutamine käib igal pool isemoodi. Ei võeta arvesse kõiki kulusid, andme-

te kogumine on erinev,” sõnas Värnik. “Oluline on välja arvutada piima täisomahind.” Erineva omahinna põhjustab eelkõige see, milline maksumus arvestatakse omatoodetud söötadele – millised on silo hinnad. “Olen kuulnud vahemikku 15–70 eurot tonn,” muigas projektijuht. Ka on suuresti erinev see, kuidas arvestatakse vasikate maksumust, milline on sõnniku hind, mida loetakse üldkuludeks jne. Projekti tulemusena peaks iga olulisema piimatootmi-

nnProjekt: “Tulemusmõõdikute süsteemi rakendamine teadlikuma otsustusprotsessi juurutamiseks ja tootmise efektiivsuse tõstmiseks piimatootmise ettevõtetes”. nnRahastus: MAK 2014– 2020 meetme 16.2 abil. nnAlgus 1.08.2016, lõpp 31.12.2021. nnProjekti ettevalmistamise käigus oli tehtud koostööd Kehtna Mõisaga, kelle peal testiti ka arvutiprogrammi, kuhu projekti osalistel tuleb oma andmed sisestada.

se protsessi lõigu iseloomustamiseks välja kujunema praktikas kasutatavad mõõdikud, mille abil ettevõtja, spetsialistid ja nõustajad saavad antud lõigul silma peal hoida. Lisaks peaks projekti käigus vastuse saama küsimused: mis on kasulikum, kas suur produktiivsus või pikk eluiga; kas soojem või külmem laut; kas lüpsiplats või robot; kas rohusilo või maisisilo; kas suguselekteeritud või selekteerimata sperma jms.


6 M A A M A J A N D U S l  L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 2 (54) 16. veebruar 2017

JANE LUMISTE

TOP 50

TOP 50

Holsteini tippkarjad 2016. aastal

Punased tippkarjad 2016. aastal

Nimi

Üks kolmest kandidaadist parima piimakarjakasvataja aunimetu­ sele on Kaiu LT OÜ, kes oma mulluse piimatoodanguga 12 233 kilo lehma kohta on holsteini tippkarjade tabelis teisel kohal.

Parim piimatootja tuleb tippkarjade tabelist 22. veebruaril kuulutab Maaelu Edendamise Siht­asutus (MES) välja parima looma­kasvataja. Eelmisel nädalal külastas valimis­ komisjon kandidaatide farme. LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

P

iimaveisekasvatajaist olid kandidaadid Kaiu LT OÜ, Metstaguse Agro OÜ ja JK Otsa talu OÜ. Arvestati piimatoodangut, piima kvaliteeti, rasvasust ja valgurikkust, samuti ettevõtte arengut, innovaatilisust, keskkon-

nasõbralikkust ning jätkusuutlikkust. Kaiu LT OÜ on piimatootjate edetabeli tipus püsinud juba mitu aastat. Seekord oli ta teisel kohal Tartu Agro (12 342 kg) järel. Kaiu piimatoodang oli mullu 12 233 kilogrammi piima keskmiselt lehma kohta. Metstaguse Agro OÜ avaldab muljet järjepideva tõusvas tem-

Maakond Lehmi

1. Tartu Agro AS 2. Kaiu LT OÜ 3. Kõljala POÜ 4. Tõntso Agro OÜ 5. Vändra OÜ 6. Kabala Agro OÜ 7. Männiku Piim OÜ 8. Vändra Vara OÜ 9. Voore Mõis OÜ 10. Võhmuta PM AS 11. Põlva Agro OÜ 12. Kärla PÜ 13. Ranna Farm OÜ 14. Kõpu PM OÜ 15. Torma POÜ 16. Metstaguse Agro OÜ 17. Peetri Põld Ja Piim AS 18. Väätsa Agro AS 19. Hurmi Piim OÜ 20. Mesiviss OÜ 21. Nigula Piim OÜ 22. Peri POÜ 23. Laekvere PM OÜ 24. Kesa-Agro OÜ 25. Niilo, Tiit 26. Kaisma OÜ 27. Selja OÜ 28. Kruusla, Avo 29. Kuutok, Aivi 30. Estonia OÜ 31. Ühinenud Farmid AS (Anneküla) 32. JK Otsa Talu OÜ 33. Vetiku S.T. OÜ 34. Aaspere Agro OÜ 35. Krootuse Agro AS 36. Metsaküla Piim AS 37. Kehtna Mõisa OÜ 38. Sadala Piim OÜ 39. Roela Suurtalu OÜ 40. Soone Farm OÜ 41. Muuga PM OÜ 42. Mangeni PM OÜ 43. Hurmi Agro OÜ 44. Lagendi OÜ 45. Paistevälja OÜ 46. Tammikus OÜ 47. Jerwer OÜ 48. Tartumaa Maamees AS 49. Trovador OÜ 50. Õitseng OÜ

Tartu Rapla Saare Valga Pärnu Järva Tartu Pärnu L-Viru L-Viru Põlva Saare Tartu Viljandi Jõgeva Järva Järva Järva Põlva Ida-Viru Lääne Põlva L-Viru Valga Võru Pärnu Pärnu Põlva Järva Järva Võru L-Viru L-Viru L-Viru Põlva Harju Rapla Jõgeva L-Viru Tartu L-Viru Viljandi Põlva Lääne Järva L-Viru Viljandi Tartu L-Viru L-Viru

788 661 263 80 1 319 536 377 81 633 271 1 105 445 226 93 577 575 760 2 193 89 104 489 405 382 319 144 413 589 382 96 1 734 389 418 367 334 417 538 592 316 130 135 374 1 353 37 57 261 389 52 371 606 257

Piima

RV %

VK %

Nimi

12 342 12 233 11 900 11 868 11 691 11 645 11 631 11 591 11 513 11 454 11 362 11 340 11 303 11 260 11 246 11 020 10 977 10 975 10 975 10 957 10 948 10 884 10 871 10 854 10 808 10 769 10 729 10 678 10 668 10 656 10 607 10 604 10 553 10 542 10 492 10 395 10 381 10 376 10 374 10 370 10 335 10 335 10 311 10 309 10 265 10 222 10 176 10 175 10 159 10 121

3,68 4,06 3,83 3,50 3,62 4,51 3,57 3,69 3,55 3,36 4,08 3,83 3,38 4,05 4,24 4,17 3,77 4,20 3,62 3,70 4,00 4,01 4,01 3,92 3,99 4,13 3,75 3,81 4,12 4,05 3,46 3,83 3,85 3,82 3,85 3,85 3,92 3,73 3,84 4,00 3,60 4,22 3,95 4,03 3,74 3,64 4,09 4,00 3,83 3,74

3,33 3,26 3,51 3,31 3,26 3,29 3,30 3,29 3,37 3,23 3,27 3,32 3,34 3,36 3,43 3,33 3,33 3,28 3,32 3,35 3,29 3,32 3,30 3,36 3,33 3,30 3,45 3,29 3,26 3,20 3,25 3,31 3,41 3,39 3,42 3,27 3,29 3,27 3,34 3,32 3,36 3,44 3,37 3,26 3,35 3,42 3,42 3,41 3,43 3,33

1. Kõljala POÜ 2. Tartu Agro AS 3. Väätsa Agro AS 4. Voore Mõis OÜ 5. Ranna Farm OÜ 6. Kärla PÜ 7. Kõpu PM OÜ 8. Niilo, Tiit 9. Tõntso Agro OÜ 10. Valjala POÜ 11. Kesa-Agro OÜ 12. Laekvere PM OÜ 13. Ühinenud Farmid AS (Anneküla) 14. Roela Suurtalu OÜ 15. Krootuse Agro AS 16. Saimre OÜ 17. Kruusla, Avo 18. Peri POÜ 19. Jerwer OÜ 20. Mangeni PM OÜ 21. Muuga PM OÜ 22. Terrax AS 23. Karpo OÜ 24. Teedla Mõis AS 25. Hurmi Agro OÜ 26. Sallasto OÜ 27. Sadala Piim OÜ 28. Koger, Jüri 29. AT & MK OÜ 30. Siilaku Agro OÜ 31. Eerika Farm OÜ 32. Härjanurme Mõis OÜ 33. Laatre Piim AS 34. Paunvere Agro OÜ 35. Puurmani PÜ 36. Abja Farmid OÜ 37. Sõmer, Einar 38. Kure Mõis OÜ 39. Parduse Talu 40. Ekso Farm OÜ 41. Ratla OÜ 42. Miks Mait 43. Paala OÜ 44. Pajusi ABF AS 45. Rauni POÜ 46. Pae Farmer OÜ 47. Kivi Talu 48. Kuustemäe OÜ 49. Vaimastvere Agro OÜ 50. Ilisson, Allan

Allikas: Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS

pos arenemisega. Tänavu jõudis ta piimatootjate top 50s 16. positsioonile keskmise toodanguga 11 020 kilo lehma kohta. Kolmas kandidaat, JK Otsa talu, on samuti tippkarjade tabelis igal aastal esindatud ning tema mullune toodang oli üle kümne tonni piima lehma kohta. Üle 12 tonni piima lüpsidki tänavu ainult kaks ettevõtet,

Tartu Agro AS ning Kaiu LT OÜ. Aasta tagasi oli 12tonnist toodangut rohkem. Samas on üldine tase tõusnud nii palju, et 50 holsteini tõugu tippkarja hulgas pole ühtki, kelle toodang oleks alla kümne tonni lehma kohta. Tulemustelt kolmas kari on Kõljala POÜ-l. EPK (eesti punane) arvestuses on tipud või vähemalt

Maakond Lehmi Saare Tartu Järva L-Viru Tartu Saare Viljandi Võru Valga Saare Valga L-Viru Võru L-Viru Põlva Viljandi Põlva Põlva Viljandi Viljandi L-Viru Tartu Viljandi Tartu Põlva Viljandi Jõgeva Jõgeva Põlva Võru Tartu Jõgeva Valga Jõgeva Jõgeva Viljandi Jõgeva Tartu Viljandi Põlva Saare Jõgeva Viljandi Jõgeva Saare Rapla Põlva Võru Jõgeva Valga

264 525 38 48 229 192 529 43 180 251 120 88 141 24 41 144 273 114 189 336 48 109 98 152 38 56 604 32 21 30 27 611 774 508 111 191 21 127 104 377 70 29 400 99 122 83 39 22 178 24

Piima

RV %

VK %

11 420 11 219 11 118 10 901 10 533 10 524 10 498 10 354 10 304 10 279 9 997 9 975 9 797 9 727 9 721 9 673 9 629 9 604 9 465 9 405 9 399 9 356 9 303 9 285 9 256 9 235 9 212 9 186 9 142 9 050 9 037 9 010 8 950 8 934 8 920 8 912 8 912 8 859 8 841 8 832 8 824 8 721 8 710 8 684 8 667 8 659 8 607 8 602 8 576 8 566

4,04 3,92 4,41 3,66 3,57 4,07 4,09 4,22 3,72 4,03 4,05 4,13 3,55 3,88 3,97 3,96 4,00 4,15 4,10 4,32 3,68 4,02 4,22 4,02 3,96 3,94 3,89 4,01 4,17 4,35 4,00 4,89 4,14 4,13 4,06 4,19 3,93 3,86 4,17 3,93 4,09 4,77 4,08 4,08 4,43 3,64 3,85 4,25 3,68 4,22

3,52 3,43 3,30 3,44 3,47 3,41 3,43 3,40 3,35 3,47 3,49 3,38 3,37 3,45 3,50 3,43 3,41 3,33 3,44 3,50 3,46 3,49 3,44 3,48 3,41 3,43 3,41 3,45 3,47 3,47 3,42 3,51 3,51 3,50 3,41 3,44 3,49 3,41 3,52 3,51 3,55 3,53 3,53 3,48 3,52 3,43 3,52 3,35 3,39 3,49

Allikas: Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS

omani­kud samad nagu holsteini arvestuses, kuid järjekord on pisut teine. Punastest karjadest on parim Kõljala POÜ-l (11 420 kg), järgnevad Tartu Agro punane kari (11 219) ja Väätsa Agro 38 punast tõugu lehma (11 118). Mis näitab veenvalt, et hoolimata tõust on loomakasvatajad, kes oskavad väga hästi piimalehmadega ümber käia, samad.

Parima lihaveisekasvataja kandidaate oli neli: Perekond Kapteini talu Hiiumaal, Küüniniidu OÜ Valgamaal, Meelis Erti Pilpa talu Raplamaal ning Holvandi Agro OÜ Põlvamaal. “Kõik kandidaadid olid väga tugevad,” hindas ETKÜ juhatuse esimees Tanel Bulitko. “Ühegi kohta ei tekkinud küsimust, miks ta kandidaadiks esitati.”


L O OM AK A S VAT US

Nr 2 (54) 16. veebruar 2017

l

 M A A M A J A N D U S  7

Seleenipuudus teeb looma haigeks

RAIVO TASSO

Üks tänavuse talve probleeme on nõrgad vasikad. Asjatundjad peavad põhjuseks seleenipuudust.

PILLERIIN PUSKAR Alltech Eesti juhataja

S

eetõttu toimusid üle Eesti seminarid seleeni olulisusest piimakarjakasvatuses. Põllumeestele räägiti sellest, mida põhjustab seleeni madal tase Eesti piimakarjades, seleeni tähtsusest lehmade tervisele ja piimatoodangule. Pikka aega aga peeti seleeni toksiliseks. Läbimurre seleeniga seotud teadusuuringutes toimus 1973. aastal, kui avastati, et ensüüm glutatioon peroksüdaas on selenoproteiin. Edasised uuringud on ainult kinnitanud selle elemendi olulisust organismi normaalses funktsioonis ja on leitud, et seleen on ka mitme teise ensüümsüsteemi komponendiks.

Mida seleenipuudus looma organismiga teeb? Seleen on üks olulisemaid antioksüdante. Organismis tekivad oksüdandid rakkude elutegevuse tulemusena, ja kui nende teket ei hoita kontrolli all, võivad nad põhjustada kudede kahjustusi. Organismis on just seleeni sisaldav ensüüm glutatioon peroksüdaas üks peamisi kaitsebarjääre oksüdantide vastu. On välja arvestatud, et loomalt, kes pole tiinestunud 90. poegimisjärgseks päevaks, jääb saamata iga päev 50 senti tulu. Eestis on tiinestumisvahemik mitte 90 päeva, vaid 127 päeva. Kui teha arvestus sajapealise karja kohta, saame tulemuseks kahjusumma 1850 eurot. Ameerikas tehtud uuringute tulemused väidavad, et ägeda poegimisjärgse emakapõletiku, mille tõttu loom ei tiinestu, ravikulud ja majanduslik kahju on kuni 300 USD lehma kohta. Isas-

loomadel mõjutab seleenipuudus spermide normaalset küpsemist. Immunsüsteemis põhjustab seleenipuudus vastupanuvõime nõrgenemist mikroobidele ja viirustele. Tekivad häired antikehade produktsioonis.

Seleenipuudus algab mullast Seleenipuudus pinnases on globaalne probleem. Settekivimitel lasuvad mullad sisaldavad seda rohkem kui vulkaanilisel pinnasel olevad. Happelised mullad sisaldavad samuti vähe seleeni ja lisaks sellele on happelistel muldadel kasvavatel taimedel pärsitud seleeni omastamine. Põllumajandustehnoloogiad – väetiste kasutamine, pinnase õhustamine, karjamaade parandamine – on negatiivses korrelatsioonis taimede seleenisisaldusega. Et seda mõju neutraliseerida, lisatakse seleenivaestes piirkondades seda väetistele. Kuna seleen on potentsiaalselt toksiline, on kasutatavad kontsentratsioonid madalad ja väetiste abil saavutatakse pikaajaline vajalik seleeni söömus ainult osaliselt. Kui on teada, et koresööt on seleenivaene, siis seleeni lisamine ratsioonidele ei paranda küll otseselt massi-iivet ja piimatoo-

Kuna mullu oli vihmane suvi, jäi rohusööt eriti vaeseks seleeni poolest. Seleenipuudus aga põhjustab lehmade ja vasikate tervisehäireid.

dangut, kuid loomatervis paraneb märkimisväärselt. Uurimused, mis on tehtud enne ja pärast seleeni ratsioonidesse lisamist, näitavad positiivseid muutusi. Nendeks on piima somaatiliste rakkude arvu langus; kliinilise mastiidi langus ja kergem kulg; vähem päramiste peetust; sigimisnäitajate paranemine. Seleenilisandid loomadele on traditsiooniliselt põhinenud anorgaanilisel seleenil – naat-

TA S U B T E A DA

Seleeni toimete võrdlus ANORGAANILINE SELEEN nnSöödetakse siis, kui on vaja vältida defitsiidiga seotud probleeme. nnEi ole looduslik naturaalne substants. nnEi moodusta kehareserve. nnLoomad ei omasta teda efektiivselt. nnIsegi maksimaalsed lubatavad kogused ei kata loomade vajadusi.

ORGAANILINE SELEEN nnVõimaldab optimaalset pikaajalist kasutamist. nnOn esindatud sama vormina nagu looduses. nnKasutatakse ära keha antioksüdatiivses süsteemis, puudub toksilisus. nnMoodustab kehareserve, mida saab kasutada siis, kui vajadus on kõige suurem. nnLooma organism kasutab selle maksimaalselt ära. nnAitab säilitada vastupanuvõimet haigusetekitajatele.

riumselenaat, naatriumseleniit, baariumseleniit. Eelkõige on see seotud teadmisega, et mäletsejalistel on unikaalne võime kasutada anorgaanilist seleeni. Kuid tegelikkuses toimub vatsamikroobide poolt aktiivne seleeni lagundamine, jättes sellest vaid 25 protsenti imendumiseks. Anorgaanilist seleeni ei säilitata vajalikul määral, mis tähendab, et loomadel puuduvad reservid. See viib selleni, et mäletsejalistel on raskusi seleeni taseme säilitamisega veres ja kudedes. Kui on tekkinud seleenipuudus ja loomadele süstitakse anorgaanilist seleeni, ei võeta seda vajalikul määral juurde taimedest, kuna kunstlikult juurde antud seleen surub maha imendumise söödast. Piltlikult öeldes on organismis seleeni imendumise mehhanism soikeseisundis, kuna selle käivitamiseks puudub vajadus, kui seda kunstlikult juurde anda. Teine probleem anorgaanilise seleeni juures on see, et loomadel ei teki selenoaminohappeid, mida keha saab säilitada näiteks lihaskoes. Seetõttu kasutab loom ära ainult nii palju

juurde antud anorgaanilist seleeni, kui oli momendil vajalik keha normaalse funktsiooni säilitamiseks, ülejäänu väljutatakse organismist kasutamata. Sel põhjusel annavad süstelahustena saada olevad seleenipreparaadid lühiajalise efekti ja on mõttekad kasutada vaid ägeda seleenipuuduse puhul.

Uued võimalused seleeniga varustamiseks Uuringute tulemusel on järjest rohkem hakatud soovitama loomadele orgaanilise seleeni manustamist. Algust tehti sellega Ameerika Ühendriikides juba kümmekond aastat tagasi, kust pärinevad ka esimesed uurimistulemused. Euroopa riigid on siiamaani olnud orgaanilise seleeni kasutamise efektiivsuses kahtleval seisukohal. Siiski on ka Euroopas saadaval esimene orgaanilisel seleenil põhinev loomade täiendsööt Alltechilt, Sel-Plex®. Esimesena anti luba kasutada loomasöödas seleeniga rikastatud pärmi, s.t orgaanilist seleeni, Euroopa Liidus 2006. aasta detsembris.

Seleen on siin esindatud sama vormina, nagu see esineb taimedes, mis on mäletsejaliste põhitoit. See on paremini seeditav ning söödalisandi kasutamine annab parema imendumise kudedesse. See aga võimaldab loomal edukalt ehitada kehareserve selleks perioodiks, kui seleeni on rohkem vaja. Samuti pole need seleeniühendid toksilised. Kaasaegsed seleeni kasutamise ja lisamise meetodid võimaldavad tõsta loomade jõudlust ja parandada nende tervist. Väetiste, süstimiste ja teiste meetodite kasutamine on osutunud vähem efektiivseks. See on mäletsejate organismis hästi omastatav. Ta läbib ka platsentabarjääri, seega on seleenivajadus kaetud vastsündinulgi, mis vasika varajasel eluperioodil on ülioluline. Teiseks oluliseks teguriks peab lugema, et orgaanilise seleeni andmine tõstab ternespiima seleenisisaldust. Lihastesse kogunenud seleen vabaneb uuesti proteiini ainevahetusse ja saab loomale sel kujul kättesaadavaks, seda eriti stressiolukordades, kui seleenitarve tõuseb – poegimine, metriit, mastiit, kuumastress.


8 M A A M A J A N D U S l  M A J A N D U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 2 (54) 16. veebruar 2017

Kas miljardist eurost toetusrahast on m Maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) rakendamine õnnestus, MAKi meetmed olid asjakohased ning neist oli abi, selgub hindamise aruandest.

E

esti maaelu arengukava 2007–2013 järelhindamist tegi maaeluministeeriumi tellimusel Civitta Eesti AS koostöös Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudiga ajavahemikus 1. maist kuni 29. detsembrini 2016. Eesti maaelu arengukava 2007–2013 üldeesmärk oli toetada Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika maaelu arengu meetmete kaudu maapiirkonna tasakaalustatud arengut. Arengukaval oli oluline roll põllumajandus- ja metsandussektori ning toidutööstuse ettevõtete 2008.– 2010. aasta majanduskriisist taastumisel ning maapiirkondade elukvaliteedi parandamisel. MAKi lõplikuks eelarveks kujunes 934 486 950 eurot, mis on mahult võrreldav kümne protsendiga Eesti riigi eelarvest. 77,45 protsenti tuli Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja ülejäänu Eesti riigieelarvest. 2015. aasta lõpuks oli väljamakseid tehtud 99,88% ulatuses eelarvest, mis on väga kõrge protsent. Toetusi maksti välja 13 645 isikule. MAKi rakendamine hinnati tervikuna õnnestunuks, meet-

VIVIA AUNAPUU-LENTS maaeluministeeriumi kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroo peaspetsialist

med asjakohaseks ning lisati, et kava on panustanud eesmärkide saavutamisse. Järelhindaja hinnangul jaotuvad MAKi väljamaksed teemade lõikes ühtlaselt (38% oli suunatud restruktureerimisele ja moderniseerimisele, 37% keskkonda, 37% külaelu uuendamisele ning 21% suutlikkusele ja nõuandele), mis kinnitab telgedevahelist eelarveliste vahendite tasakaalustatud jaotust. MAK jagunes neljaks valdkonnaks, mille raames toetati eri meetmeid: põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime tõstmine, keskkonna ja paikkonna parandamine, maapiirkondade elukvaliteedi tõstmine ja maamajanduse mitmekesistamine.

Põllumajanduses ja metsanduses paranes konkurentsivõime Maaelu arengu strateegias aastateks 2007–2013 oli esimese telje, põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamise tegevuste eesmärgiks valdava osa põllumajandusettevõtete ning põllumajandussaadusi töötleva tööstuse konkurentsivõime parandamine. Metsanduse valdkonnas oli eesmärk tõsta metsanduse pikaajaline konkurentsivõime tasemele, mis tagab metsapotentsiaali taastamise loodusõnnetustes ja tulekahjudes kahjustatud metsas ning asjakohase ennetustegevuse, erametsa säästliku majandamise ja tööhõive säilimise maapiirkonnas ning toetab metsasaaduste ja metsanduslike teenuste ulatuslikumat kasutamist. Järelhindamise aruandes anti ka soovitusi. Nii soovitati suunata rohkem toetusi koolituste korraldamisele valdkondades, mis panustavad toetuse saajate konkurentsivõime parandamisse. Näiteks turunduse, tootearenduse, tootmise efektiivistamise ja teiste kõr-

gemat lisandväärtust loovate tegevuste valdkondades. Oluliseks peeti ka soodustada nõuandeteenuse edasiarendamist, et suurendada konsulentide kompetentsust ja nõuandeteenuste kättesaadavust konkreetsete sihtrühmade konkurentsivõimet tõstvates valdkondades. Lisaks vaatamata sellele, et erametsavaldajate aktiivsus nõuandetoetuse kasutamisel jäi madalaks, soovitati sellega jätkata, sest 2014.– 2020. aasta programmiperioodi jooksul on ette näha Erametsakeskuse metsandusalase nõustamisteenuse vähenemist. Tulundusühistutel soovitati tegelda oma kaubamärgi arendamisega ja tarbijate teadlikkuse suurendamisega, et seeläbi tõsta kohaliku, kõrgema hinnaga toodete tarbimist. Soovitati, et jätkataks maaparanduse toetamist, kuid pöörataks enam tähelepanu tasakaalule põllumajandusmaa ja erametsamaa vahel ning maakondade lõikes, sest kuigi mõnes maakonnas on kuivendatud maad vähem, siis süsteemide korrashoidmine on hädavajalik. SVEN ARBET

TOETUSED

Maaelu arengukava toetuste jaotus valdkondade vahel Põllumajanduse- ja metsandussektori 38% konkurentsivõime parandamine (1. telg) Keskkonna ja paikkonna parandamine (2. telg) 37% Maapiirkondade elukvaliteedi parandamine, maamajanduse mitmekesistamine (3. telg) 12%

352 766 159 € 342 060 344 € 116 432 808 €

LEADER-lähenemine (4. telg) 9%

85 112 500 €

Tehniline abi 4%

38 115 139 €

€ 119 900

€ 129 900

3 Konkurentsimeetme toel rajati vähemalt kümmekond uut kuivatit.

€ 38 000

€ 38 500

Claas Tucano 450

Case IH 7120

Merlo P40.9 Plus

McCormick ZTX 280

2012 Konekesko Eesti AS Mascus id: E185E3F8

2012 Konekesko Eesti AS Mascus id: 19EF2349

2013 A.Tammel AS Mascus id: A3AA942F

2007 A.Tammel AS Mascus id: DC26FD28

€ 84 900

New Holland CX8080 2008 Konekesko Eesti AS Mascus id: 67BCE7FD

TULEMUSED nnEelarve 352 766 159 eurot. nnEsitati 21 613 taotlust, rahastati neist 90%. nnToetati üle 2000 koolitusja teabepäeva, kus oli kokku üle 43 000 osaleja. nnToetati 846 noort (s.o kuni 40 a) alustavat põllumajandusettevõtjat. nn2699 põllumajandustootjale ning erametsa valdajale osutati nõuandeteenust kokku 122 377 tunni ulatuses, kõige populaarsem oli finantsmajanduse alane nõuanne. nnToetati 16 nõuandekeskuse ümberkorraldamist. nnToetati 1085 (põllumajandus/metsandus) ettevõtjat, kes hakkavad kasutama uusi tehnoloogiaid või tootma uusi tooteid. nnToetati 22 põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori ning teadus- ja arendusasutuste koostööprojekti. nnKorrastati 56 634 hektarit maaparandussüsteeme ning ehitati, rekonstrueeriti ja uuendati 751 km teid. nnTaastati 1384 ha loodusõnnetustes ja tulekahjudes kahjustatud metsa ning 7696 ha metsa oli hõlmatud metsatulekahju ennetamise tegevusega. nnToetati 21 tootjarühma tegevust, kuhu oli liitunud üle 600 tootja. nnInvesteeringuid tehti 1. telje vahendite abiga 661 miljoni euro väärtuses.

€ 94 900

€ 26 500

Keskkonnatoe nõuded paindl Keskkonna ja paikkonna parandamisele suunatud (2. telje) tegevuste eesmärgiks oli, et rakendatavad põllumajanduse tootmisviisid peaksid tagama hea keskkonnaseisundi ning põllumajanduslik maakasutus peab säilima piirkondades, kus see on oluline traditsiooniliste maastike kujunduses ning kõrge loodusväärtusega alade säilimisel. Metsade majandamisel ja kaitsel tuli lähtuda säästva metsanduse põhimõtetest ning tagatud pidi olema hea keskkonnaseisund. Looduskaitseliste piirangutega maast ja metsast saamata jääva tulu kompensatsioonitoetuste rakendamisel soovitati kaaluda toetusmäärade suurendamist, et enam hüvitada ebasoodsamates piirkondades ja Natura 2000 aladel tegutsevate tootjate tekkivaid kulusid ning saamata jäänud tulusid. Keskkonnasõbralike majandamisviiside, mahepõllumajandusliku tootmise ja pool-

€ 55 000

Kotte Garant VT 20.000 2014 Agroproff OÜ Mascus id: C7145A2B

€ 16 000

€ 6 500

Kuhn FC 313 FF 2010 Agroproff OÜ Mascus id: D872E20B

€ 6 000

€ 9 900

New Holland CX8080

Orkel GP 1260 Agronic

Kverneland UN2400

Delaval 12 SI

Case 420

2009 Konekesko Eesti AS Mascus id: 7FB9EECC

2010 A.Tammel AS Mascus id: 281A5161

2005 A.Tammel AS Mascus id: 3D8FD299

Agroproff OÜ Mascus id: 50774AE6

Agroproff OÜ Mascus id: 60F6FC7F

Vaata ka teisi pakkumisi!

www.mascus.ee


MAJANDUS

Nr 2 (54) 16. veebruar 2017

l

 M A A M A J A N D U S  9

aaelule ka kasu tõusnud? BIANCA MIKOVITŠ

Uued töö- ning kooskäimiskohad parandasid elukvaliteeti 3 Kesk­ konna­ meetmest toetati ka kivi­ aedade rajamist või taas­ tamist.

tused suuremaks, ikumaks looduslike koosluste hooldamise toetuste puhul soovitati nõuete täpsustamist ning paindlikumaks muutmist, võttes arvesse ilmastikku ja põldude suurust (keskkonnasõbralike majandamisviiside toetuse puhul) ning loomade asendamise nõuet ja karjatamise aega (poollooduslike koosluste hooldamise toetuse puhul). TULEMUSED nnEelarve 342 060 344 eurot. nnIgal aastal esitati 30 000–40 000 taotlust. nnToetatud ebasoodsama põllumajandusmaa maksimaalne pindala oli ca 380 000 hektarit (2013. aastal). nnToetatud põllumajandusmaa pindala Natura 2000 alal jäi aastate jooksul vahemikku 20 000–24 000 hektarit (Eestis on Natura 2000 võrgustiku alal ligikaudu 55 000 ha põllumajandusmaad). nnKeskkonnasõbraliku majandamise toetuse pindala jäi

TIIT BLAAT

aastate lõikes vahemikku 355 000–451 000 hektarit. nnMahepõllumajanduslikku toetust saavate alade kogupindala saavutas oma maksimumi 2015. aastal, jõudes 143 000 hektarini. nnToetati nelja ohustatud tõugu loomi: eesti tõugu hobuseid, eesti maakarja tõugu veiseid, eesti raskeveo tõugu hobuseid ning tori tõugu hobuseid. nnKohaliku rukkisordi ‘Sangaste’ kasvatamise toetusalune pind oli kõige suurem 2012. aastal, ületades 1000 hektarit. nnPoollooduslike koosluste hooldamise toetusalune pindala küündis 25 000 hektarini. nnVäljas karjatatavate loomade arv jõudis 2015. aastal pea 110 000ni. nnKiviaedu taastati 128 742 meetri ulatuses. nnToetatud Natura 2000 erametsamaade pindala laeks oli 56 000 hektarit.

Maapiirkondade elukvaliteedi parandamisse ja maamajanduse mitmekesistamisse suunatud (3. telje) tegevuste põhieesmärk oli maapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamine eelkõige vähemsoodsatel aladel ning maapiirkondade elukvaliteedi parandamine. Hindamisel leiti, et töökohtade säilitamisele ja loomisele tuleks ka edaspidi tähelepanu pöörata, kuna meetme hindamise tulemused näitavad positiivset trendi töökohtade loomisel. Töökohad on väga olulised maapiirkonna rahvaarvu stabiilsuse tagamise tõttu. Soovitati toetada ka uute mittepõllumajanduslike ettevõtete tegevuse alustamist maapiirkonnas, mis oleks seotud piirkondlikult oluliste teenuste arendamisega. Jätkuvalt tuleks investeeringuprojektides eelistada olemasoleva ressursi paremat ärakasutamist, sealhulgas projekte, mille käigus säilitatakse kultuurimälestisi.

Külade uuendamise ja arendamise meetmete raames soovitati soodustada mittetulunduslikku majandustegevust ehk vabatahtliku tööga investeeringuprojekti objektide valmimisse panustamist.

LEADERi meetme raames muretseti kümneid rahvarõivakomplekte.

LEADER-projektid aitasid kohalikku algatust LEADERi meetme üldeesmärk (4. telg) oli kohaliku algatuse edendamine, aidates maapiirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamisega kaasa põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime, keskkonna ja paikkonna ning eriti maapiirkonna elukvaliteedi parandamisele. Järelhindaja andis soovitusi ka LEADERi paremaks toimimiseks. Näiteks võiks LEADERi projektitoetusest korduvalt toetust taotlenud isikuid kasutada ka piirkonna üldisemaks hüvanguks. Nad on projektide kirjutamisel vilunud, neil on kogemusi ja teadmisi. Täiendamist vajaksid LEADERi kohaliku tegevusgrupi toimimise mõõdikud, sest praegu kasutusel olev liikmete arv ei kirjelda tegelikku tegevusgrupi tegevuse ulatust. Kohalike tegevusgruppide tegevuse mõõdik võiks sisaldada

TULEMUSED nnEelarve 116 432 808 eurot. nnEsitati 4014 taotlust, rahastati neist 55%. nnTehti 16 123 täiendavat turistide ööbimisega külastust ning 85 629 täiendavat päevakülastust. nnLoodi 859 töökohta. nnLigi 348 000 inimest saab maapiirkonnas kasu paranenud teenustest. nnToetatud külade arv on 3734. nn16 035 leibkonnale maapiirkonnas on lähemale toodud interneti püsiühenduse võimalus. nnInvesteeringuid tehti MAKi 3. telje vahendite abiga 194 miljoni euro väärtuses. ERAKOGU

3 Elukeskkonna paranda­ mise toe­ tuse abil valmisid küla­majad.

nii tegevusgrupi liikmeid, toetuse taotlejaid, kohalike tegevusgruppide osalejaid kui teisi isikuid, kes on olnud tegevusse kaasatud. TULEMUSED nnEelarve oli 85 112 500 eurot. nnValiti välja 26 eri sektorite partnerlusel tegutsevat kohalikku tegevusgruppi (sh 2 uut). nnKoostati ja rakendati 26 piirkondlikku strateegiat. nnRahastati 6997 projektitoetuse taotlust. nn99,9% Eesti maapiirkonnast oli haaratud alt üles LEADERi meetme rakendamisse. nnTehti 110 miljoni euro väärtuses investeeringuid. nnKohalikud tegevusgrupid koos oma partneritega osalesid 74 rahvusvahelises või siseriiklikus koostööprojektis. nnLoodi 466 töökohta.

Pikemalt saab kõikidest tulemustest ja meetmetest lugeda seirearuannetest, mis on leitavad https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/ eesti-maaelu-arengukava-mak-2007-2013/seire-ja-hindamine ning sõltumatu hindaja koostatud järelhindamise lõpparuandest, mille leiab https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eesti-maaelu-arengukava-mak-2007-2013/seire-ja-hindamine/vahe-ja-jarelhindamine.

Vahetage laagreid nüüd ,

Giga-Vitesse CFS 4001 Maht 72 m3

Suure jõudluse ja ennustatava kasutuseaga laagrid. Leidke sobivad ja arvutage nende tööiga välja igus.ee/iglidur-expert

ja säästate kuni 40%

71 690 € + km Super-Vitesse CFS 3502 Maht 58 m3

plastics for longer life

®

Pronksist laagrid, paagutatud laagrid, metallkattega laagrid või nõellaagrid: Vähendage kulusid ja parandage masinate jõudlust iglidur polümeerlaagritega. Määrdevabad, kerged ja kulumiskindlad laagrid sobivad kasutamiseks ka suure liikuvusega rakendustes. Väljavahetamist puudutava teabe leiab igus.ee/change-bearing

60 690 € + km

®

Tasuta näidis: Tel +372 667 5600

509 2247, 521 1988

Info:


10 M A A M A J A N D U S l  M A J A N D U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 2 (54) 16. veebruar 2017

Viljaturg võib olla väga muutlik

RAIVO TASSO

Kuigi 2016. aasta viljatoodang Eestis oli üle mitme aasta väiksem, kokku 1,145 miljonit tonni, siis maailmas oli pilt vastupidine: 2016 oli järjekordne rekordaasta. Toodangu kasv oli viis protsenti võrreldes 2015. aastaga.

V

ilja tarbimine on viimastel aastatel kasvanud kiires tempos. Aastast 2012 on see tõusnud 243 miljonit tonni. Samas olenemata toidu vajalikkusest, on viljade laovarud neli viimast aastat jõudsalt kasvanud. 2016. aasta saagi laojäägiks prognoositakse koguni 500 miljonit tonni, mis on kõigi aegade kõrgem laoseis, ja sellega peame alustama uut, 2017. saagiaastat. Kuna laovarud on suured, on viljahinnad madalad. Viljahinda mõjutavad eelkõige nisu tootmisega seotud uudised. Jälgitakse viit piirkonda: Euroopa Liit, Must meri, USA, Kanada, Austraalia. Euroopa Liidu 28 liikmesriigis moodustab nisu kogu viljatoodangust viiendiku. Viimasel ajal on suurim kasv olnud just Musta mere piirkonnas – viimasel neljal aastal 70 protsenti. Ja muidugi on potentsiaal mainitud piirkonnas üks suuremaid. Lisaks on Musta mere piirkonna nisu kvaliteetne ja maailmaturu ostjate jaoks hea hinnaga.

Mida siis kasvatada 2017? Maailma enim kaubeldav nisu on madalama proteiiniga toidunisu, milles 12–12,5% proteiini. Preemiad kõrge kvaliteedi

Selleks et teada, millal ja kuidas vilja müüa, tuleb tähelepanelikult turgu jälgida.

MARGE PÄHKEL Scandagra vilja tootejuht

eest on väga väikesed, sest ostjaid on paremale kvaliteedile vähem, kuna seda tarbivad riigid toodavad endale vajaliku koguse ise. Seepärast tasub põllumehel mõelda ja kalkuleerida, kas kasvatada mahtu või kvaliteeti. Kaunviljade kvaliteedile peab üha rohkem tähelepanu pöörama. Kollase ehk toiduherne tootmise juhtriik on Kanada ja meile lähedal on olulisel kohal Prantsusmaa. Kui seal kõik õnnestub, on mujal riikides kollase herne hinnad all, kuna eelistatakse Kanada päritolu ja kvaliteeti. Kõrged hinnad alates 2015. aasta sügisest on olnud erandlikud ja põhjustatud Kanada kehvast saagist. Et olla konkurentsis, peame tootma ilusat tervet toiduhernest ilma laikude ja plekkideta.

Kindlasti tasub jätkuvalt panustada kaerale.

Sama on oaga. Kui toidu­uba peab otse loomulikult olema ilus, ühtlase värviga, ilma laikudeta ja terve, siis viimasel ajal on pööratud tähelepanu ka söödaoa kvaliteedile. Mureks on ka oa homogeensus: terad on eri suurusega ja selliselt toiduks ei sobi. Vajatakse ühtlast ja suuremateralist uba. Siinkohal eelistatakse Leedu uba Eesti oale, rääkimata Inglismaa kõrgelt hinnatud toiduoast. Oa hinnad sõltuvad Egiptuse ostuhuvist. Alates 2016. aasta lõpust on maailmaturul huvi oa vastu väiksem, kuid usutavasti on see ajutine, sest oaturg on väga kõikuv. Kindlasti tasub jätkuvalt panustada kaerale. Toidukaera tarbimise kasv on kiire ja nõudlus selle järele maailmas suur. Ka hinnad on võrreldes teiste viljadega head. Kui soomlased saavad toidukaera kasvatamisega hakkama, siis peab hea tulemuse saavutamine olema võimalik ka Eestis. Kaera puhul tuleb äärmiselt suurt tähelepanu pöörata koristusele – kaer ei tohi sügisvihmade kätte jääda. Sama olulised on mahukaal ja hele värvus. Kõige aluseks on õige toi-

dukaera sort, mis annab kaerale kooritavuse. Odral on maailmaturul oma kindel koht, maailma toodang on ca 160 mln tonni. Suuremad eksportijad on Musta mere piirkond ja Saksamaa. Odra kvaliteet peab vastama suurostjate, nt Saudi Araabia nõudlusele. 2016. aastal oli otra Eestist väga raske eksportida, sest mahukaal jäi madalaks. Tava-aastal on oder kindel ekspordiartikkel ja kvaliteet hea.

Mis mõjutab tänavust turgu? Turg on järjest rohkem ettearvamatu. Meil on fundamentaalsed näitajad nagu maailmavarud, saagiprognoosid või tarbimine,

mille järgi saab loogilisi järeldusi teha. Ennustamise teevad keeruliseks ootamatud faktorid. Poliitika ja selle suurkujud mängivad ka viljahinnas üha suuremat rolli – kes oleks osanud arvata, et viljauudistes on alati üks rida USA presidendi tegevuse kohta! Ka Venemaa, Türgi ja Hiina poliitikauudistega tasub kursis olla. Samuti ootavad 2017 ees valimised Prantsusmaal ja Saksamaal. Tähtis on jälgida euro ja dollari kurssi. Kui euro on languses, siis see toetab meie jaoks viljahinda, ja vastupidi. Ka fondide tegutsemised turgudel ja spekuleerimised tekitavad ootamatuid muutusi.

VÕRDLUS

Maailma viljavarud (tonnides) Vilja kogutoodang sealhulgas nisu sealhulgas mais Laojääk hooaja lõpuks

2015 1 985 000 735 000 961 000 485 000

2016 muutus 2 081 000 751 000 1 039 000 507 000

+5% +2% +8% +5%

Allikas: USDA 9. december 2016

Ilmastik üle maailma on uudistes alati esikolmikus. Ilm muutub kiiresti ja sellest tekkivad hirmud võivad turu kiiresti üles viia. Positiivsed uudised toovad need veel kiiremini tagasi alla. Olulised on ka uute piirkondade (nt Kagu-Aasia) tarbimisharjumuste muutused. Võtmeküsimuseks saab oma riskide haldamine. Kuigi viljahinnad on viimastel aastatel surve all, on väetiste hinnad langenud kiiremini kui viljahinnad. Arvestades sisendite hindu, on 2017. aasta viljahinnad praegu 130–135 eurot/t juures arvestatav tase. Viljahinna näitajaks on Euronext MATIF, mis püsib praegu kõrgel tasemel, 174 eurot/t juures, olles küll eelmise aasta sama aja tasemest 10 eurot madalam. Analüütikud on prognoosinud, et 2017. aasta esimesel poolaastal on turg väga volatiivne. Viljabörsi Matif võib kõikuda 185–145 vahel, mis tähendab, et mingite ootamatute uudiste valguses on viljahinna ülesminemiseks potentsiaali 10 eurot/t, kukkumismaad aga 30 eurot/t.


TEHNIKA

Nr 2 (54) 16. veebruar 2017

l

 M A A M A J A N D U S  11

Petturid tegutsevad ka masinaäris Üha rohkem põllumehi kasutab tehnika ostuks ja müügiks interneti abi. Järjest populaarsem on sel viisil osta kasutatud tehnikat välismaalt ja müüa välismaale.

E

uroopas on palju portaale, mida vahendajad kasutavad. Näiteks transpordis on Kesk- ja Lääne-Euroopas väga tugev Eestiski populaarne Saksa portaal Mobile.de, samuti Trucks.nl, mis on tuntud Hollandis ja lähiriikides, ning põllumajanduses Inglismaa portaal Agriaffaires. Eestis tegutseb aktiivselt Mascus, mis on maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal. Selle kaudu liigub ehitus- ja metsatehnika, põllumajandusmasinad ja kommunaal- ning transporditehnika.

Internetikaubandus suureneb Internetimüük käib enamasti lähiriikide vahel, meie puhul Soome, Läti, Leedu, Venemaa. Eestlaste seas on populaarsed riigid ostmiseks Taani ja Holland. Palju müüakse aga Poola ja Tšehhi. Üle piiride ostetakse kõige rohkem tehnikat ja lisaseadmeid, mille transpordikulud väga suureks ei lähe. Eriti suured masinad liiguvad rohkem siseriiklikult. Reegel on, et masinad müüakse põhjast lõunasse. Eestisse tuuak-

ANNIKA AMBERG Mascus Eesti juhataja

se masinaid põhja ja lääne poolt, edasi liiguvad need lõunasse ja itta. Vanem tehnika viiakse välja: Hollandisse ning sealt läbi kokkuostjate Aafrikasse, Boliiviasse ja Venemaale. Päris palju on läinud ka Eestist otse Aafrikasse ning Lähis-Idasse.

Paranevad ka petuskeemid Seda, kui palju toimetab interneti masinaäris petiseid, on raske öelda. Aastate jooksul ei ole täheldanud petuskeemide kasvu, küll aga muutub nende kvaliteet paremaks. Nähakse tõsist vaeva, et muukida sisse teiste müüjate kontodele, varastada teiste firmade või müüjate identiteete ja pannakse üles väga hea kvaliteediga ning läbimõeldud libakuu-

LII SAMMLER

lutusi. Üsna tõetruud on nii firmad kui veebi- ja meiliaadressid. Libakuulutused on kõige tavalisem petuskeem. Nende kvaliteet läheb aina paremaks ja kahjuks langeb Eesti ostja tihti ülisoodsa hinna ohvriks. Ei viitsita isegi kontrollida müüja tausta, vaid ollakse pimestatud odavast hinnast. Meenub üks paari aasta tagune mures Mascuse-portaali kasutaja, kes helistas ja kurtis, et soovitud mootori müüjaga enam kontakti ei saa. Ta ütles kohe, et hind selle mootori eest tundus liiga hea, et olla tõsi, ning tal oli kahtlus, kuid seda mootorit oli kiiresti vaja ja tegigi kohe ülekande täissummas ära. See oli paari tuhande eurone õppetund. Väga levinud petuskeem on see, et pahalased murravad sisse kellegi teise müügikuulutusele (ettevõtte või eraisiku Mascuse kontole) ja muudavad ära kontaktandmed. Tihti muudavad nad ka toote hinna odavamaks. Pahaaimamatule ostjale tundub kõik korras olevat ja hind

Aastate jooksul ei ole täheldanud petuskeemide kasvu, küll aga muutub nende kvaliteet paremaks.

Kui osta kasutatud tehnikat interneti teel, varitseb oht petta saada.

väga ahvatlev, aga meilisuhtluses tuleb välja, et firma, kes arve esitab, ei ole päris see mis kuulutusel, ja ka meiliaadress, millelt kirjutatakse, pole firmaga seotud. Samuti rõhub petturist müüja kiirustamisele, öeldes, et soovijaid on palju ja saab see, kes esimesena maksab. Üks võimalus, kuidas petturid Mascuse kasutajate kontodele sisse murravad, on see, et saadetakse e-kiri, mis näeb välja, nagu selle oleks saatnus Mascus ja palutakse sisse logida oma kontole. Sellised kirjad on tihti halvasti tõlgitud ja meiliaadress ei ole tegelikult Mascuse oma. On olnud ka juhtumeid, kus Eesti ostja on kontakteerunud täiesti vana ja tuntud müüjaga, aga hiljem selgub, et müüja kasutajakontole on sisse häkitud ja vahetatud ära kontaktandmed.

See tuli välja hiljem meilivahetuses, kus väidetav müügiesindaja ei kasutanud selle firma meiliaadressi ja hakkas nõudma sissemakset natuke teise nimega firma kontole.

Kuidas mitte petta saada Siin kehtivad kolm reeglit: usalda, aga kontrolli; kui miski on liiga hea, et tõsi olla, siis see suure tõenäosusega ei olegi tõsi; kontakteeru Mascus Eesti kontoriga, sest müüa võib olla petis. Meie saame läbi Mascuse esinduste üle kogu maailma uurida müüjate tausta. Samuti on väga abivalmis ja toetav meie kohalik transpordipartner EKSO AS, kelle kogemused on pikad. Samuti aitavad nad suhtlemisel välisriigi müüjatega.

Alati tasub jälgida kuulutuse pilte ning uurida, kas need ikka klapivad müüja firma ja asukohaga. Samuti seda, et telefoninumber ja meiliaadress oleks müüja ettevõttega seotud ning ikka sama riigi telefoni number, kus asub müüja. Mida rohkem on infot müügikuulutusel – firma, kontaktisik, põhjalik info masina kohta jne –, seda parem. Ükskõik kui turvaliseks me portaali ei tee, alati leidub pettureid, kes turvaauke leiavad, kasutajatelt nende kontode paroole välja petavad või libakuulutusi üles panevad. Pettureid jälitada ja tabada on pea võimatu. See eeldab eri riikide politsei koostööd ja paraku politseil ressurssi nõnda palju ei ole, et selliste petuskeemidega tegelda. Nii et lootus oma raha tagasi saada on pea olematu.

Külastage meie kodulehte www.agripartner.ee

Usaldusväärne koostööpartner kõikidele Eesti põllumajandustootjatele • Põllumajandustehnika • Tarvikud ja lisaseadmed • Teraviljakäitlusseadmed • Väiketanklad ja väiketanklate tarvikud • Kulu- ja varuosad • Kasutatud tehnika Euroopast • Tenthallid • Mineraalid ja aktivaatorid mahetootmisse Toetusmeetme „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“ taotlusi võetakse vastu 6.–13.3.2017. Agri Partner OÜ mobiilsed seadmed on lisatud PRIA hinnakataloogi. Statsionaarsete seadmete puhul võtke meiega ühendust.

RISTO MASSUR, tehnika müük tel 505 3046; risto@agripartner.ee

KRISTJAN KUKK, väiketanklad tel 505 6214; info@tankler.ee

AIVE JÄNES, mineraalid ja aktivaatorid tel 507 7145; aive@agripartner.ee

AGRI PARTNER OÜ, Välja 3, Soinaste, 61709 Ülenurme vald, Tartumaa


12 M A A M A J A N D U S l  E T T E V Õ T L U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 2 (54) 16. veebruar 2017

Kitsepiimajäätise headuses tuleb Kui kolm noort inimest pea kaks aastat tagasi kitsepiimast jäätist tootma hakata otsustasid, ei osanud nad ette näha, et selle turustamiseks nii palju vaeva tuleb näha.

A

lustamise eel ütlesid meile paljud, et õpilasfirmas jäätist toota pole võimalik. Et te ei suuda teha kvaliteetset toodet,” räägib Jätsu OÜ algusajast üks selle omanikke ja asutajaid Benedikte Petrutis. Koos kaksikvend Henri Petrutise ja sõbranna Katarina Kaleininkasega lükkasid nad ettevõtte 2015. aastal esialgu õpilasfirmana siiski käima. Sest tahtsid teha midagi huvitavat ja erilist, midagi, mis nõuaks piisavalt pingutamist ning mille tegemise käigus omandatud kogemustest ka tulevikus kasu oleks. Õpilasfirmana tegutseti ühe õppeaasta vältel. Jäätis valmis

AIVE MÕTTUS aive.mottus@maaleht.ee

ja selle müük sujus. Kuigi õpilasfirma andis noortele jäätisemeistritele hindamatu ärikogemuse, otsustati see 2016. aasta juunis pärisfirmaks ehk osaühinguks ümber vormistada ning selle omanikeringi kuuluvad nüüd vaid Benedikte ja Henri ning nende ema Karme Petrutis.

Jäätise valmistamiseks kasutatakse oma talu kitsede piima. Kuidas kitsed Saku vallas Kajamaal asuvasse Soopealse tallu sattusid? “Meie isa on pärit Leedust ja seal on kitsede pidamine tavaline. Ühel päeval umbes seitse aastat tagasi tõi ta meilegi ühe koju. Tasapisi hakkas kari kasvama ning nüüd, enne kohe-kohe algavat uut poegimishooaega, on meil laudas 20 looma,” selgitab peretütar. Tegu on tavaliste kodukitsedega, mingit erilist piimakitsetõugu loomi Soopealsel ei peeta. Ka jäätise nimi tuli oma talu kitsedelt. Ühe eriti matsaka ja toreda kitse hüüdnimi on Jätsu ning tema järgi toode oma nime saigi.

Mitmekesine sortiment Jäätist valmistatakse kolmes eri vormis – 80- ja 200grammises pakendis ning laatadel kohapeal ka vahvlitopsi. Maitsed on

Lisaks vanilli-, aroonia-õuna- ja õunamaitselistele jäätistele on Jätsul tooteportfellis veel viis maitset.

VEENMISE KOHT

Miks kitsepiim kasulik on? nnValku on kitsepiimas keskmiselt 4,49%, rasva 4,8%. nnPiim on lehmapiimaga võrreldes peenema struktuuriga ja viis korda paremini omastatav. nnKitsepiima aminohappeline koostis on lähedane inimese piimale ja kolesteroolisisaldus 11%, (lehmapiimal 14%). nnKitsepiim sisaldab rauda, vaske, magneesiumi, mangaani, koobaltit, tsinki, fosforit, samuti bioloogiliselt aktiivset kaseiini. nnA-vitamiini on kitsepiimas lehmapiimaga võrreldes kaks korda, B1-vitamiini 50% ja B2-vitamiini 80% rohkem, ka sisaldab kitsepiim C- ja D-vitamiini. Allikas: Maaleht.ee

mitmekesised: vanill, õun, aroonia-õun, astelpaju, must sõstar, jõhvikas ning kõige uuemana maasikas. Aasta viimasel kuul valmistatakse ka glögimaitselist jõulujäätist. Suuri muutusi ja arenguid on algusaegadega võrreldes mitu. Tootmist alustati Eesti Maaülikooli ruumides, kus noortel aitas retsepte välja töötada ja täiustada mentor Hannes Mootse. Suureks abiks oli ka Epp Vodja ühendusest Junior Achievement Eesti. Nüüdseks on tulnud tootmine olude sunnil maaülikooli ruumidest välja kolida, kuid pole halba ilma heata. “Pöördusime abi saamiseks Premiasse. Nad olid väga lahked ning pak-

kusid meile jäätise valmistamiseks kasutada oma katsetusmasinat. Kuna tehnoloogia muutus oluliselt, läks ka jäätise kvaliteet palju paremaks,” viitab Benedikte. Petrutised vormistasid oma koduse köögi veterinaar- ja toiduametis teavitatuks ning said seal Premiast kohale toodud masinaga seni kenasti jäätist toota,

kuni seda ise otse lõpptarbijale müüsid – peamiselt laatadel. Möödunud sügisel, kui taheti sooritada uus arenguhüpe ning Tallinna Kaubamaja soovis Jätsu jäätist oma lettidel müüma hakata, selgus, et selleks peab köök, kus maiust valmistatakse, teavitamise asemel tunnustatud olema. Kodukööki aga tunnustada ei saa ning on vaja leida teised tootmisruumid.

Tooraine ja tootmine Kuidas kitsepiimajäätise tootmine välja näeb? Kõigepealt tuleb loomulikult kitsed lüpsta ja piim jahutada. Suvehooajal on paarikümne kitse päevatoodang 3–4 liitrit. Tundub väga vähe, kuid siiani on sellest piisanud. Jäätisesegu, mis masinasse läheb, segatakse valmis kitsepiimast ja Taarapõllu talu toormahladest. Pool jäätist magustavast ainest ehk suhkrust on asendatud meega. “Proovisime ka kogu vajaliku suhkru meega asendada, aga siis olid kõik jää-

Eestlane lihtsalt pole kitsepiimausku, pigem eelarvamuslik. Peame laatadel kõvasti suud kulutama ja selgitama, et kitsepiimajäätis on eriline – puhta, värske ja eestimaise maitsega. Benedikte Petrutis

FARM POWER www.einboeck.at

25 põllumeeste partner

s i e r a d i õ v a j u d o Telli Maak i! l a g u t r o P e s s i l e s e k kahele päi

Rohkem infot: maakodu.ee/portugal

Lisainfo: 680 4444.

D 7 KUU,20 € 16 VAID el 25,40 €) ettid

(poel


ETTEVÕTLUS

Nr 2 (54) 16. veebruar 2017

l

 M A A M A J A N D U S  13

inimesi ikka üksjagu veenda tisesordid meemaitselised. Mesilindude toodangul on lihtsalt niivõrd intensiivne maitse,” selgitab jäätisetootmise saladustega hästi kursis olev neiu. Segu peab enne masinasse minemist 12 tundi seisma. Ühe masinatäiega valmib 15–20 minuti jooksul 1,5 kg jäätist. Ühel tootmispäeval teevad Petrutised umbes kümme kilo jäätist. Soopealse väikese kitsekarja suvehooaja nädalatoodangust annab masin välja sada kilo jäätist. Talvel, kui kitsede piimatoodang on väga väike, jäätist ei toodeta. Ning pole mõtetki – külma ilmaga ostetakse seda väga vähe. Praeguseks on Jätsu OÜ järgmisele teelahkmele jõudnud. Otsida või ehitada tuleb uued, tunnustamist võimaldavad tootmisruumid ning mahtude kasvades peab ka piima, mida jäätisemasinatesse panna, rohkem tulema. Benedikte sõnul vaatavad nad juba kitsekasvatajate hulgas ringi, et leida väiksemaid tegijaid, kes sooviksid oma kitsede toodangu neile jäätise valmistamiseks müüa.

Kuid hoolimata sellest, et külm maius on väga maitsev, tuleb Petrutistel seda ikka ja jälle ostjatele tõestada ning neid ostma veenda. “Eestlane lihtsalt pole kitsepiimausku, pigem ikka eelarvamuslik,” on nad kogenud. “Peame laatadel kõvasti suud kulutama ja selgitama, et kitsepiimajäätis on eriline – puhta, värske ja eestimaise maitsega, kergesti omastatav, tervislik ning sisaldab palju vähem laktoosi kui lehmapiimajäätis.”

Jätsu OÜ direktor Benedikte õpib Tallinna 21. kooli ja Henri Saku gümnaasiumi lõpuklassis. Mõlemal seisab peatselt ees elukutsevalik. Koduses pereringis räägitakse küll jäätisetootmisest ja firma arendamisest palju, kuid toiduainete tehnoloogiat või mõnda muud sarnast eriala noored Petrutised siiski õppima siirdu-

da ei plaani. “Mina tahan minna infotehnoloogia valdkonda ja vend filmindusse,” viitab Benedikte tulevikule. Jäätisetootmist kavatsevad nad ema kaasabil sellegipoolest jätkata ja arendada, sest peamine tootmisperiood on nagunii suvi. Teadmised infotehnoloogiast ja filmindusest kuluvad aga ka jäätisefirmas ära.

J ÄT S U R A H A A S J A D

Õpilasfirmast pärisfirmaks ÕPILASFIRMA nnÜheksa kuud nnAlgkapital 90 eurot nnKäive 5000 eurot nnKasum 1500 eurot OSAÜHING nnKuus kuud nnAlgkapital 100 eurot nnKäive 4000 eurot nnKasum 500 eurot Allikas: OÜ Jätsu

OÜ Jätsu meeskond Benedikte ja Henri Petrutis 2016. aastal toidumessil FoodFest. Nimi Jätsu on firmale ja jäätistele pandud kahe nende koduse kitsekarja piimaandja järgi.

Eestlaslik eelarvamus Konkurente kitsepiimajäätise turul noortel meistritel eriti pole. Seda on aeg-ajalt müünud Konju mõis ning kaupluselettidelt võib leida ühe Hollandi firma toote.

HENRI PETRUTIS

REKLAAMTEKST

2016. aasta viljelusvõistluse kasumlikkuse auhind Martin Salule! Eesti viljelusvõistlus on meie põllumeeste üks aasta tippsündmuseid, kus on võimalik proovile panna oma oskused ja kogemused ning omandada teiste parimaid taimekasvatusvõtteid. Üks tähtsamaid kategooriaid on kultuuride kasumlikkus. Viimased neli aastat on Eesti põllumeestel olnud võimalus kasutada bakterpreparaati Albit. Paljusid huvitab – mis sellest kasu on; kuidas seda kasutada; kuidas see mõjutab taime kasvu; kes need kasutajad on? Esimesel, 2013. kasutusaastal võitsid suvirapsi kasvatusel kaks esikohta Albiti kasutajad Kaido Kirst ja Kalle Kits. Sellest ajast alates on iga aasta nii rapsikui ka teraviljakasvatajate paremikus olnud alati ka Albiti kasutajad. Kõige värvikam saavutus on muidugi talirapsikasvatuse maailmarekord: Margus Lepp kasutas preparaati 2016. aastal 6,9tonnise hektarisaagi kasvatamisel. Selle, et Albit mõjutab positiivselt saagikust ka Eesti oludes, on paljud praktikud tootmistingimustes nüüd ise järele proovinud. Ka 2016. aasta viljelusvõistluse taimekasvatusvõtteid analüüsides leidsime Albiti nime nii rapsi-, teravilja- kui ka hernekasvatajate paremiku retseptide seast. Martin Salu sai paremuselt teise koha talirapsiga, mille saagikus oli 4,3 t/ha, aga veel tähtsam on tema esikoht kasumlikkuse edetabelis. Tehes tööd, eeldame ju, et meie kasum tuleb võimalikult suur. Martini rapsisaak oli hea, õlisisaldus oli 1,5% parem kui konkurentidel – selle tulemuse saavutamisel mängis suurt rolli Albit. Preparaaditootja lubabki rapsikasvatusel kuni 2% õlisisalduse ja 400 kg/ha saagikuse tõusu – raps on kultuur, millele on Albitil suur mõju.

Loomulikult ei ole hea tulemuse saavutamisel tähtis ainult üks komponent, kuid Albiti kasutamine annab häid tulemusi aastast aastasse. Parima tulemuse saamisel on tähtis jälgida kasutusjuhendit. Kuidas Albitit kasutatakse? Martin kasutas preparaati oma talirapsi peal taimekaitset tehes, lisades seda taimekaitsesegusse 8. mail 60 ml/ha kohta – rahaline kulu oli 6 eurot/ha. See on täpselt nii, nagu kasutusjuhendis ette nähtud. Talirapsi puhul tuleb Albitit kasutada kohe kevadel vegetatsiooni algul, lisades vahendit pestitsiididele. Suvirapsi puhul tuleks Albitit kasutada juuni algul pritsimissegus siis, kui taimel on 3–5 lehte – see aeg langeb kokku umbrohutõrjega. Seega peaks Albitit lisama alati pritsimissegule ja kohe vegetatsiooni algul, sest hilisem kasutamine ei kindlusta soovitud tulemust. Piisab ka ühest kasutuskorrast, mida loetakse majanduslikult optimaalseks. Kaido Kirst kasutab Albitit enamiku pritsimiste puhul taimestressi leevendamise eesmärgil. Kuidas mõjutab Albit rapsi saagikust? Albitil on stressivastane toime ning ta on uue põlvkonna fungitsiid ja kasvustimulaator. Nende kolme omaduse koosmõjul kasvavad saagikus ja kvaliteedinäitajad. Hästi põhjalikult saab Albiti toimemehhanismist lugeda meie uuelt kodulehelt www.albit.ee/index. php/kuidas-albit-toeoetab. Sealt leiab detailsema vastuse selle kohta, kuidas Albiti toimeaine töötab. Rapsi puhul on Albiti kõige olulisem omadus stressivastane mõju, mis aitab taimel toime tulla nii keemiliste kui ka ökoloogiliste stressidega. Aga just need tegurid mõjutavad taime kasvu kõige rohkem. Seepärast lisataksegi Albitit pestitsiididesse, sest siis on selle vahendi kasutegur kõige suurem. Albiti valmistamisel kasutatakse baktereid, kes moodustavad biopolümeeri, mida kemikaalid ei suuda mõjutada – selle poolest erinebki Albit oma teistest analoogidest. Preparaadil on võime kaitsta taime ökostresside eest: kevadised järsud temperatuurikõi-

kumised, rahekahjustusest taastumine, põuamõjud, veevajaduse optimeerimine. Sellel võimel rajaneb ka Albiti uue põlvkonna fungitsiidsete omaduste olemasolu – toimub taimeimmuunsuse tõus haiguste vastu, väheneb haigestumise oht ja hilisem vajadus ravi järele. Polübeeta-hüdroksüülõlihape on toimeaine, mis töötab ka kasvustimulaatorina. Taime juurestik peab arenema kohe vegetatsiooni algul suureks ja tugevaks, tänu millele kasvab taime võime omandada pinnasest paremini toitaineid ja niiskust. Risosfääris olevad toitained viiakse taimele paremini omastatavasse olekusse ning aktiveeruvad bakterid, kes seovad õhust lämmastikku. Kogu see protsess toimubki tänu Albiti toimele. Kõigi eelmainitud omaduste koosmõjul kasvab rapsisaagikus umbes 400 kg/ha ning õlisisaldus 1,5–2,0%. Kodulehelt leiab ka andmeid teiste kultuuride saagikuse tõusu kohta. Need näitajad on teaduskatsetega kinnitatud. 2016. aasta viljelusvõistluse paremate seas on veel Kaido Kirsti, kelle nisu- ja odrasaagid olid teise koha väärilised, ja HTM Grupp, kes oli üks parimaid hernekasvatajaid. Eha Piip, kes on HTM Grupis Albitit kasutanud juba kolm aastat, nentis ühes intervjuus, et tänu Albitile on nende saagid viimastel aastatel kasvanud. Siinjuures peab märkima, et Albitil ei ole ainult hetkemõju – toode mõjutab põlluviljakust veel pikaajaliselt. Kasutades Albitit rapsi, teravilja, herne ja teiste kultuuride kasvatamisel, peab meelde jätma järgmised rusikareeglid: 1. Võimaluse korral kasuta preparaati puhtimissegu lisana – sellega tõuseb taime haiguskindlus, tärkamiskiirus, kasvujõud ning vastupanuvõime põuale ja keemilistele stressidele. Lisades Albitit puhtimissegule, võib puhtimist teha suvalisel ajal. Puhta Albitiga puhtimist tuleb teha vahetult enne külvi. Tavaline doosi suurus on umbes 50 ml/t

seemne kohta, s.o 5 eurot tonni kohta. 2. Kasuta preparaati suviviljade puhul ikka pritsimissegu lisana, kui taimel on juba 3–5 lehte, st kohe vegetatsiooni algul, teraviljal kaks korda 2–3nädalase vahega. Doosi suuruseks on teraviljal 40 ml/ha, rapsil üks kord doosiga 60 ml/ha. 3. Taliviljade puhul kasuta Albitit kohe kevadel vegetatsiooni algul, kui teed taimekaitset. Albitit saab kasutada ka viljal kasvustimulaatorina esimene kord ja teine kord esimese pritsimise segus lisana. Doosi suurus on teraviljal 40 ml/ha ja rapsil 60 ml/ha. Kõige tähtsam Albiti omadus on stressivastane toime, seega aitab Albit vältida stressist tingitud kasvuseisakuid, hoiab ära klorofüllilanguse pestitsiidide kasutamise järel, lisab taimele juurde mitu kasvupäeva (vt graafikut: www.albit.ee/index.php/about), aitab taime ette valmistada võimalikeks põudadeks ning soodustab vilja kiiremat valmimist. Seega on ülioluline kasutada Albitit õigel ajal, sest hilisem kasutus ei anna soovitud tulemust. Tutvu ka meie kodulehega, kust leiab rohkem infot. Artikkel põllumajandus.ee-s: www.pollumajandus. ee/sisuturundus/2016/12/06/pikaajalised-pouadnuud-ka-eestis--kuidas-nendega-toime-tulla Arvi Villemson tel 516 4640 info@albit.ee www.albit.ee


14 M A A M A J A N D U S l  K Ü L A S K Ä I K

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 2 (54) 16. veebruar 2017

Põhust saab teha kõike – ka • Põllumajandusrehvid ja -veljed

Kui vahakujude muuseume ja -kujusid on üle maailma palju, siis Lätis Tukumsis asub üks hoopis haruldane muuseum – nimelt põhukujude oma.

Aga ka suvel on hästi tihedaid päevi, nii et uute kujude meisterdamiseks on aega vaid talvel.

Killuke Läti ajalugu

V

tel 434 2330, 5345 6499 e-post apmets@apmets.ee

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

ärava taga koputamise peale ei vasta keegi. Kui igaks juhuks üle värava kiigata, näeb aias liikumas umbes kolme meetri kõrgust oranži saabastega kassi, rott jahikullina kindal istumas. Alles täpsemal vaatamisel paistab kassi tagant väike naine – Kristine Zihmane-Ritina, kes kassi õigele kohale sõidutab. Tegu on Tukumsi põhukujude muuseumiga, mille on rajanud Kristine ja tema mees Juris Ritinš. Seitse aastat tagasi sai noorpaaril Riia elust villand ja nii osteti provintsi väike maja. “Algul mõtlesin, et ehitan kasvuhoone ja hakkan tomateid ning paprikaid kasvatama,” meenutab enne teleoperaatori tööd teinud Juris. Õnneks selleni kohe esimesel aastal ei jõutud ning nii jäi aed vabaks hoopis teistlaadi asjade jaoks. Lapsed olid tol ajal väikesed, ning selleks, et neil huvitav oleks, tegi Kristine põhust jänese. Nüüd on see jänes muuseumi veteran, aga veel täiesti hea tervise juures. “Siis hakkas huvitavaks minema,” ütleb Kristine,

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

silmad säramas. “Tahtsin järjest keerukamaid ja põnevamaid asju teha.” Nii valmisid seest tühi puravik, kolmepäine draakon, linnud, saabastega kass ja nii ikka edasi. Praegu on muuseumis üle 500 eksponaadi. Algul käisid inimesed niisama kujusid vaatamas, siis pani Juris annetuskarbi välja. “See ei toitnud – inimesed käisid, annetasid kümme senti, võtsid veel mõne suveniirigi kaasa,” rääkis Juris. Nii otsustati, et hakatakse pileteid müüma. Rajati ka väike suveniiride müügi ruum. Mõne aasta eest tehti oma koduleht www.salmulietas.lv ja sealtpeale käib ekskursioone veel rohkem. Aja saabki kinni panna kodulehe kaudu. Praegu on muuseum väga populaarne, eriti kevadel ja sügisel, kui käivad koolilapsed.

• • • • •

Kõige suuremad kujud – seen, saabastega kass, lehm, hobune ja draakon – elavad aias. Kuna aga põhk vihmale vastu ei pea, on nad varustatud ratastega platvormiga, mille abil saab kujud kiiresti kuuri alla vihmavarju lükata. Näitusemaja kahel korrusel on väljas kogu Kristine ja Jurise looming. Alumises saalis suuremad kujud – loomad, nagu kaelkirjak või lõvi, veel üks draakon, kondor, kurg ja paljud teised. Lisaks uhkelt luua seljas ratsutav Baba-Jagaa ning vormikas blond näkineid. Ülakorrus on väiksemate eksponaatide päralt. Kesksel kohal on põhust ehi-

tatud laev, mille juurde käib jutt ühest värvikaimast leheküljest Läti ajaloos – Kuramaa hertsogist Jakobist ning tema kahest asumaast. “Siin peab kardin ees olema,” ütleb Juris, tõmmates selle meie rõõmuks siiski kõr-

Põhumuuseumi õues tervitab tulijat draakon.

trummelsorterid (herne-, oa-, teravilja-, rapsi- ja pelletisõelad) nelikantpunkrid ümarpunkrid tigukonveierid elevaatorid

www.nordgrain.ee Tähe 127, Tartu • helistage ette tel 510 4064

METSAVEOHAAGISED 1,5–16 t PALGITÕSTUKID 3,25–9,05 m HAARATSID 0,08–0,24 m2

Komplekt BMF 92/675 • • • •

Kandevõime kuni 9 t 3 postipaari Rattad 400/60-15,5 Kraana pikkus 6,75 m

Edasimüüja:

• • • •

A-jalg Jagaja 2/8 on/off Rotatoor 3 t Haarats 0,2 m2


KÜLASKÄIK

Nr 2 (54) 16. veebruar 2017

elkirjakust kaamasuutrani

Maaelumessid märtsis nn GARDENIA: aianduse müügimess 2.–4. märtsini. Poznań, Poola. nn AGRO-PARK: põllumajandusmess 4.–5. märtsini. Lublin, Poola. nn FLORA GARDEN & FLOWER SHOW: aianduse, floristika ja maastikuarhitektuuri erialanäitus 10.–12. märtsini. Celje, Sloveenia. nn AQUA-FISCH: vesiviljeluse ja professionaalse kalanduse erialamess 10.–12. märtsini. Friedrichshafen, Saksamaa.

Põhk ütleb, mis temast saab Kuigi nii Juris kui Kristine võivad oma tegevusest rääkida tunde, kuulub algataja au siiski naisele. Praegu on nii, et Juris teeb figuurid, Kristine aga näod, ilmed, emotsioonid. “Kõige raskem ongi õiget ilmet leida,” räägib Kristine, olles jõudnud töökotta. Oluline on, et tegelane oleks äratuntav ja nägu õige, aga mitte ainult. “Minu jaoks on tähtis, et ta oleks positiivne,” rõhutab naine. Võtab siis peotäie põhku, mul­jub seda õrnalt ja jääb mõttesse, milleks see sobib. Põhul on oma tihedus, kõrred on eri jämedused ning painduvad eri suunas – kõik see annab kunstni­ku­ mõttele suuna kätte. Muuseumil on oma talu, kust põhku saadakse. See peab olema piisavalt tugev ja painduv, kvaliteetne ja õiget värvi. “Me ei kasuta ainult põhku, vaid ka heina. Mõlemal materjalil on oma eelised. Heina saab paremini kujundada, kuid selle värv pole nii hea,” selgitab Kristine. Tehnoloogia tundub küllaltki lihtne, nõuab aga palju jär-

 M A A M A J A N D U S  15

K ALENDER

LII SAMMLER

vale. Algul seda kardinat polnudki, siis aga hakkas üks klassiga ekskursioonil käinud vene õpetajanna kiljuma “Oi, seks!” ja nõudis, et sellega tegelevad põhukujud noorte inimeste silme eest ära peidetaks.

l

nn DAIRY & MEAT INDUSTRY: rahvusvaheline piima- ja liha­ tööstuse näitus 14.–17. märtsini. Moskva, Venemaa. nn MOLDAGROTECH – SPRING: rahvusvaheline põllumajanduse ja toidutööstuse kevadmess 15.–18. märtsini. Chișinău, Moldova. nn AGROTECH: rahvusvaheline põllumajandustehnoloogia mess 17.–19. märtsini. Kielce, Poola. nn FH NORD: Põhja-Euroopa lihunike kokkutulek 18.–20. märtsini. Hamburg, Saksamaa. nn FOOD EXPO: rahvusvaheline toidumess 18.–20. märtsini. Ateena, Kreeka. nn NORDIC FLOWER EXPO: Skandinaavia juhtiv aianduse ja taimede erialamess 21.–23. märtsini. Malmö, Rootsi. nn AGRO: rahvusvaheline põllumajandus- ja toidumess 23.–26. märtsini. Braga, Portugal.

“Põhk ütleb ise, mis tast saab,” kinnitab Kristine Zihmane-Ritina.

jekindlust ning kannatlikkust. Põhust või heinast painutatakse või muljutakse sobiv kuju, see fikseeritakse väga tihedalt peene niidiga ning kaetakse kas laki, värvi või spreiga, nii nagu parajasti vaja. Silmad, ninad, suud ja aksessuaarid tehakse samuti eri materjalidest, kõige sagedamini puust või savist.

Ekskursioonidele pakutakse ka n-ö töötubasid, et inimesed põhuskulptuuride valmistamist ka ise proovida saaksid. Selleks on töökojas vajalikud lauad ja vahendid olemas ning parimad tööd säilitatakse omaniku loal muuseumis. Meeskülastajate rõõmuks istub kännul vormikas blond näkineid.

nn AGROSALÓN: rahvusvaheline põllumajandusmasinate ja -seadmete müügimess 28. märtsist 1. aprillini. Nitra, Slovakkia. nn FLOWER EXPO UKRAINA: rahvusvaheline lillekasvatuse ning -kaubanduse, aianduse, floristika ja maastikukujunduse näitus 28.–30. märtsini. Kiiev, Ukraina. nn SINAVAL-EUROFISHING: rahvusvaheline kalanduse ja kalapüügivahendite erialamess 28.–30. märtsini. Bilbao, Hispaania. nn FIGAN – FIMA GANADERA: rahvusvaheline loomakasvatusmess 28.–31. märtsini. Zaragoza, Hispaania. nn KA PASĖSI: põllumajandustehnika ja -tehnoloogia näitus 30. märtsist 1. aprillini. Kaunas, Leedu.

Projekteerime

Konstrueerime

Toodame terase ja paigaldame

Betoonitööd

Lõppviimistlus

Võtmed kätte ühest kohast

Külmad hallid

Tenthallid

Soojad hooned-hallid

Teraviljahoidlad

Pro Keevitustööd OÜ 5556 6995 www.metsatrac.eu

www.proland.ee


16 M A A M A J A N D U S l  R E K L A A M

Nr 2 (54) 16. veebruar 2017

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal. Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost! NOVA PT-260 rihthöövel-paksusmasin Hind:

1202 € (km 0%)

NOVA BS-700 puidulintsaag

NOVA 5000 puidufreespink

Hind:

Hind:

3379 €

843 €

(km 0%)

Nova PT-260 on kõrge kvaliteediga rihthöövelpaksusmasin väiksematesse ruumidesse. Vibratsioonivaba ja vaikne masin. Kvaliteetne valatud töölaud. Lihtne ja kiire vahetus rihthööveldamisest paksushööveldamiseks. Võimalik lisada pika ava puurimiseks mõeldud lisamoodul (pildil lisavarustusena). Kvaliteetne tagatugi, vastupidav korpus ja alus. Õige töökõrgus. Pinge: 380 V Mootori võimsus: 3000 W Mootor: 4000 p/min Terade arv: 3 Max höövelduse laius: 260/258 mm Etteandekiirus: 5 m/min Max kõrgus: 190 mm Kaal: 162 kg

Uued suured lintsaepingid BS-700 ja BS-800 pakuvad sama head kvaliteeti nagu väiksemad BS-seeria mudelid. CE-nõuetele vastavad elektrija ohutusseadmed. Mootorpidur. Terakaitse. Tõus ja langetamine käsirattaga. Terahari. Kummidega malmrattad. Professionaalseks kasutamiseks konstrueeritud täpsed juhikud. Pinge: 380 V Mootori võimsus: 4000 W Tera kiirus: 1560 m/min Tera suurus: 5020 x 19–38 mm Max saagimisvõimsus: 430 mm Lõikevõimsus/-sügavus: 700 mm Tolmukoguri liides: 2 x 100 mm Kaal: 370 kg

NOVA MFM300 metallipuruimur

NOVA 100 metallilihv-lintpink

NOVA 128S metallilintsaag Hind:

561 € (km 0%)

(km 0%)

Nõudlikule harrastajale mõeldud mitmekülgne freespink. Meil on standardina lükandlaud. Lihtne ja kiire spindlikõrguse reguleerimine. Lõikepea 4000/6000/8000 rpm pöörlemiskiirused. Kvaliteetne ja vastupidav ehitus, usaldusväärne puidutöötlemise abimees. Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1500 W Spindli suurus: 30 mm Spindli kõrgus: 0–110 mm Laua suurus: 600 x 400 mm Lükandlaua suurus: 400 x 250 mm Kaal: 98 kg

NOVA SB-80A lihvpink

Hind:

561 €

402 €

(km 0%)

(km 0%)

Uudismudel NOVA MFM300 on puruimur, mis on mõeldud kasutamiseks sädemeid tekitavate metallitöötluspinkidega. Disainitud pidama vastu töötlemisel tekkivale sädemejoale, näiteks lihvpingis. Eeleraldus toimub tsükloniga ja õhu filtreerimine filterelementidega (vahetatavad, filtreerimisvõimsus 5 mikronit). Lihtsalt tühjendatav kast kogunenud purule. Varustatud ratastega teisaldamise lihtsustamiseks. Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1500 W Õhu imemisvõimsus: 25 m3/min Sisseimemine: 1 x 100 mm Kaal: 73 kg

Tippklassi metallilihv-lintpingid nüüd müügil. Lindivahetus on tehtud eriti kiireks ja käepäraseks. Lindi paikaseadmine on väga lihtne ja õnnestub alati. Tugev konstruktsioon, kvaliteetne mootor. Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1500 W Lihvlindi suurus: 100 x 1220 mm Lihvlindi kiirus: 19 m/s Kaal: 44 kg

718 € Kvaliteetne ja töökindel lintlihvpink. Lihvlindi kiirvabastus. Malmist valatud lauad. Tagalaud reguleeritav. Võnkuv lint. Linti saab mistahes nurga alla horisontaal- ja vertikaalasendi vahel paigale fikseerida. Nurkade lihvimine on sel juhul täpne ja vaevatu. Lihvimisnurga lihtne ja kiire seadmine. Nurgasuunaja kaasas. Uus kapiga varustatud alus. Stiilne ja vastupidav. Pinge: 230 V Mootori võimsus: 2200 W Lihvlindi suurus: 150 x 2260 mm Lihvlindi kiirus: 1020 m/s Tolmukoguri liides: 100 mm Teise laua suurus: 250 x 300 mm Laua suurus: 750 x 250 mm Kaal: 119 kg

(km 0%)

(km 0%)

NOVA 290GV + BF25 metallitrei-freespink

NOVA KHS-1250 giljotiin

(km 0%)

(km 0%)

Hind:

464 €

Tippklassi profimudel. Mõlema alumise rulli reguleerimine toimub käsirattaga täpselt. Korraga saab reguleerida rullide mõlemat otsa. Vastupidav alus standardvarustuses. Rullimiseks on kaks ülekandemehhanismi. Paksema materjali ja rohkem jõudu vajava valtsimise jaoks aeglasem ülekanne. Ilma ülekandemehhanismita nõuab rullimine jõudu. Nüüd võimaldab 1/4 kiirus mugavalt rullida ka kõva materjali. Ülemise rulli kiirvabastus. Ülemises rullis soon. Kui plekk on eelpainutatud, saab valtsimisel kasutada abiks ülemise rulli soont. Max töölaius: 1250 mm Max paksus: 2 mm Rullide läbimõõt: 60 mm Kaal: 210 kg

3460 € Nüüd saadaval ka kvaliteetne frees-puurpingi seadmega varustatult. Kõrge kvaliteediga treipink on väga mitmekülgne universaalpink, millega treid, puurid, freesid ja lihvid. Ei võta palju ruumi, kuid saad tippklassi kuuluva pingi, mis sobib isegi garaaži. Profitasemega universaalpink on seetõttu remonditöökodade ja tootmisettevõtete soositud tööloom juba aastaid. Freespingil nn tugev kalasabasoontega korpus, mis tagab freesi jäikuse ja suure täpsuse. Ülitäpne, 0,01 mm, võid valida millimeetri- või tolliskaala. Pinge: 230 V Mootori võimsus: treipink 1100 W / freespink 600 W Pöörlemiskiirus: treipink 50–850 / 100–1800 astmetu; freespink 50–2250 astmetu rpm Freesipea kalle: 90° Spindel: MK2 Tsentrite vahe: 700 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 290 mm Spindli läbiviik: 38 (MK5) mm Kaal: 210 kg

NOVA MFM230 metallipuruimur

Hind:

1444 €

Uudismudel. Käepärane „väikesaag” alusega. Kiirvabastus saetava detaili kinnitusele. Tera hüdrauliline langetamine. Pöörduv tera. (Saetav detail on alati samas kohas. Säästab ruumi töökojas.) Saagimisnurk 45° (paremale) kuni –60° (vasakule). Automaatne seiskamine. Alus kuulub komplekti. Alusel on rattad, seega on sae liigutamine lihtne. Pinge: 230 V Mootori võimsus: 550 W Mootor: 1440 p/min Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 90° / 100 x 150 mm, 45° / 95 x 76 mm, –60° / 50 x 56 mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90° / 125 mm, 45° / 95 mm, –60° / 50 mm Kaal: 81 kg

Hind:

Hind: Hind:

NOVA valtspink W2 x 1250 mm

Uudistoode NOVA MFM230 on puruimur, mis on mõeldud kasutamiseks sädemeid tekitavate metallitöötluspinkidega. Disainitud pidama vastu töötlemisel tekkivale sädemejoale, näiteks lihvpingis. Eeleraldus toimub tsükloniga ja õhu filtreerimine kotiga (vahetatav). Lihtsalt tühjendatav kast kogunenud purule. Pinge: 230 V Mootori võimsus: 750 W Õhuimemisvõimsus: 18,3 m3/min Sisseimemine: 1 x 100 mm Kaal: 31 kg

NOVA TB-12 elektriline sikemasin

Hind:

Hind:

2169 €

1734 €

(km 0%)

(km 0%)

Profikasutuseks mõeldud kvaliteetne, laua ja alusega varustatud giljotiin. Ideaalne masin, kui lõikad erinevaid komplekte. Seadistamine kiire ja täpne. Selged mõõteskaalad, vastupidav konstruktsioon, hea lõikejälg. Kvaliteetsed piirikud, tänu millele toimub lõikamine täpselt ja kiiresti. Max töölaius: 1250 mm Max paksus: 1,5 mm Tagapiire: kuni 580 mm Laua suurus: 1530 x 600 mm Kaal: 470 kg

Masin on varustatud nelja paari rullidega (tavaliselt üks komplekt), mis võimaldab väga mitmekülgset kasutamist. Töötab jalgpedaaliga. Tugev konstruktsioon, usaldusväärne toimimine, uuem tehnoloogia. Masina käitamine ja seiskamine toimub jalgpedaaliga (24 V juhtpinge). Profitööriist tugevaks kasutamiseks. Pinge: 230 V Mootori võimsus: 750 W Töötlemissügavus: 200 W Max paksus: 1,2 mm Pöörlemiskiirus: 32 rpm Kaal: 120 kg

Koneita.com; aadress Eestis (kontor ja esitlusruum): Helgi tee 2, Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa ja Soomes (ladu): Alanurmontie 128, FI-62100 Lapua; tel +372 5306 6059, ivo.ilustrumm@koneita.com

Mõisaküla masinatehas pakub: Frontaallaadur Metal-Technik – Tytan MT-02 kampaaniahind al

2500 € + km

KIVIKOPAD: L-1500

540 € + km

Võsagiljotiin

4990 € + km

L-1900

690 € + km

Mõisaküla Masinatehas OÜ 5628 6151 info@mtm.ee

MAAMAJANDUS (veebruar 2017)  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you