Issuu on Google+

Keskkonnasõbralikud traktorid / Ähvardav bakterpõletik / Mahelaudas robotiga

17. jaanuar

NR 1 (7)

2013

Lehmal on vähe aega Foto kaul nurm


2 uudis

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Saarlased, “V

MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

ana Euroopa” riigid on kasutanud targalt võimalust saada oma rahvuslikele või eripärastele toodetele Euroopa Liidu eritunnustus ja -toetus ning seega ka võimalus neid kallimalt müüa. Seda on tehtud Euroopa kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete registrisse saamise abil. Eriti edukalt on sellega toime tulnud Itaalia ja Prantsusmaa. Nad on osanud väga paljudele oma toidutoodetele välja ajada Euroopa Liidu eritoetuse selliste toitude eest, mida mujal maailmas ei toodeta või mida on valmistatud paikkonnas üle 100 aasta. See on mõeldud traditsiooniliste tootmismeetodite ja retseptide säilitamiseks. Ring on siiani olnud üsna suletud – teised riigid on sellist toetust saanud vaid paarile oma tootele, näiteks Šveits mägipiirkondade juustule ning šokolaadile ja Soome Karjala pirukatele. Eesti poodides teame sellist märgistust otsida praegu peamiselt veinipudelitelt. Tulevikus on aga lootust, et neid tooteid tekib juurde: eelmise aasta lõpul kehtima hakanud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu toidukvaliteedi määrusega seda valdkonda uuendati ja laiendati. Selle tulemusena saab hakata taotlema erimärgistust muu hulgas ka saarepiirkondades toodetud toidule. Hiljemalt 2014. aasta alguseks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja Nõukogule aruande uue mõiste “saare-

Uus julgeolek

P

ea kümme aastat tagasi märkasin soomlaste maalehest Maaseudun Tulevaisuus, et meie põhjanaabrite vaatenurk toidule ja selle tootmisele on Eesti avalikkuse üldisest nägemusest mõnevõrra erinev – oma maa põllumeeste-talupidajate ja kodumaise toodangu hoidmist ning kaitsmist seostati riigi julgeolekuga. Ühelt poolt tundus see igati mõistlik ja traditsiooniline, teisalt aga ajakohatu lähenemine. Eelmisel nädalal sõlmisid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Kaitsetööstuse Liit koostöölepingu, mis näeb ette edendada Eesti toidujulgeolekut. “Toidujulgeolek on osa riigikaitsest,” rõhutas kaitsetööstuse liidu juht Andres Parve. Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul peab Eesti sõdur sööma Eesti toitu. Põllumajandus-kaubanduskoja juht tegi ettepaneku liita toidujulgeolekut käsitlev osa riigi kaitsestrateegiatesse ja -arengukavadesse. Moodsal ajal oleme harjunud, et toitu veetakse ühest maailma otsast teise. Räägitakse vabakaubandusest, turgude avamisest ja tollitariifide kaotamisest. Kurja ei tohi kuulutada, aga seda ei saa ka eirata. Loodusõnnetused ja muud katastroofid ning sõjad võivad kaupade sisse- ja väljaveo lühikese ajaga peatada või siis hinnad üüratule tasemele tõsta. Aga rahvast on vaja toita ka kriisi ajal. Seetõttu räägitakse ka Eestis üha enam isevarustatuse tasemest ehk sellest, kui suures osas suudab riik oma rahvast ühe või teise toiduainega varustada ja kui palju tuleb tarbimise rahuldamiseks importida. Tõsi on aga see, et mida kindlamatel jalgadel seisab meil tootmine kohapeal, seda julgemad võime olla. See sõnum on jõudnud kindlalt ka eestlasteni.

3

Foto INGMAR MUUSIKUS

Eesti rahvuskala räim on traditsiooniline saarerahva toidupoolis.

piirkonna põllumajandustoode” kasutuselevõtu kohta. Mõistet võib kasutada üksnes selliste toitude kohta, mille tooraine pärineb saarelt. Töödeldud toodete puhul peab ka töötlemine toimuma saarel, vähemalt juhul, kui see mõjutab lõpptoote eriomadusi. “Euroopa Liidu põllumajandustootmise üks olulisi tugevusi peitub põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelus-

toodete kvaliteedis ja mitmekesisuses, mis annab liidu tootjatele konkurentsieelise ning olulise panuse liidu elavasse kultuuri- ja kulinaariapärandisse. Liidu põllumajandusettevõtjad ja -tootjad on oma oskuste ja meelekindlusega hoidnud elus traditsioone,” kirjutatakse määruses.

LII SAMMLER

4 Lehmadel ei ole aega 4 Mullu ehitati hulk uusi lautu 6 Rohkem võimsust, vähem heitgaase 9 Traktoripark mitmekesistub jõudsalt 10 Viljapuu-bakterpõletik

10 15

12 Ka saarel saab põllumees hakkama 13 Robotiga Soome mahekarjas 14 Kuu mõjutab ilma ja inimesi 15 Sügis ei kasvatanud ega karastanud

4

15 Toetuste kasutamine nõuab tähelepanu

Toimetus Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380 Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356 Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311 Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Merike Arbet merike.arbet@maaleht.ee, 661 3326

sisukord

heiki raudla

eripäraseid toite otsima!

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Eesti Ajalehed Trükk AS Kroonpress

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel. Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee. www.maaleht.ee


fookuses 3

Maamajandus Nr 1 (7) 17. jaanuar 2013

Traktor heiki raudla MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

E

peab ajaga sammu

Traktor on muutunud lihtsast veomasinast mobiilseks energeetiliseks töövahendiks. Turvalisuse ja kasutusmugavuse kõrval on hakatud traktorite puhul pöörama järjest suuremat tähelepanu keskkonnasõbralikkusele.

esti traktoripark uueneb iga aastaga ning meie põldudel ja farmides kasutatakse üha rohkem selliseid maailmakuulsaid traktorimarke nagu Case, Deutz-Fahr, Fendt, John Deere, Massey Ferguson, McCormick, New Holland, Valtra, Zetor jt.

Eesti traktoripark nooreneb küll aeglaselt, aga järjekindlalt. Samas väheneb traktorite arv – kui näiteks 2001. aastal oli Eestis 52 441 traktorit, siis 2010. aastal oli neid järel 19 907. Samal ajal suureneb traktorite keskmine võimsus. Eesti Maaülikooli põllundus- ja tootmistehnika töörühma professori Jüri Olti sõnade kohaselt on nüü-

disaegne traktor muutunud lihtsast veomasinast mobiilseks energeetiliseks töövahendiks. “Elektroonika ja infotehnoloogia arenguga lisandunud elektroonilised juhtimissüsteemid on muutnud traktori järjest enam isetoimivaks masinaks, mis võtab üle üha enam masinajuhi funktsioone.” Olti sõnade kohaselt on traktorite oluline arengusuund läbi kogu

nende arenguaja olnud tootlikkuse suurendamine. 1970. aastate energiakriisi järel kujunes muude energeetiliste masinate hulgas ka traktorite üheks arengut mõjutavaks teguriks nende kütuse kasutamise ökonoomsus. Tulenevalt loodushoiu vajadustest on olnud suure tähelepanu all ka traktorite keskkonnasõbralikkuse tõstmine, ennekõike puhtamad heitgaasid ja pinnase tallamine. Ühiskonna ja majanduse kõige väärtuslikuma vara – inimese − säästmiseks on hakatud järjest suuremat tähelepanu pöörama traktorite ergonoomilisusele, turvalisusele ja kasutusmugavusele. Eri traktorimarkide arengusuundumused ja neid mõjutavad tegurid on omavahel sageli tihedalt põimunud.

Loe ka lk 6–9

Linery OÜ

KUTSUB KÕIKI PRAEGUSI JA TULEVASI KLIENTE 15. veebruaril algusega kell 11.00 Olustvere lossis toimuvale infopäevale. Teemad: Lely heinatehnika hooajal 2013 Robotlautade karjahaldus Info ja registreerimine: Sven Kulvere tel 5556 3868 sven@linery.ee Heinatehnika: Farmiseadmed:

Sven Kulvere Ain Rändoja Kristo Klein Margus Kesa Toomas Rüütel

tel: +372 5556 3868 tel: +372 5564 3228 tel: +372 509 0482 tel: +372 5556 8936 tel: +372 521 6455

Linery OÜ, Mäo keskus, Paide vald, Järvamaa

innovators in agriculture

www.linery.ee


4 loomakasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

ei ole aega

Lehmadel

ARTUR GAVRONSKI Agribalt ASi tegevjuht

T

Tänapäeva lüpsilehmad on tõelised tippsportlased, seepärast tuleb tõsiselt üle vaadata lauda töökorraldus ja viia see kõrgjõudlusega loomade ajakavaga kooskõlla.

änapäeva veised on nagu kõrgjõudlusega sportlased. Et selgeks teha, milliseks soorituseks nad suutelised on, võib neid võrrelda maratonijooksjatega. Maratoonar kasutab kõrgjõudlusega lehmaga (38 kg piima päevas) võrreldes kehakaalu ühiku kohta poole vähem energiat, niisiis on maratonijooksja sooritus kõrgjõudlusega lehma omast väiksem. See tähendab, et lehmalautades töötab tõeline kõrgjõudlusega geenidega masin. Seda tuleb lehmapidamise korralduses ja laudaehituses tingimata arvestada. Et näidata korralduse ja keskkonna mõju lehmale, uuriti USAs 47 sarnase geneetika ja ühesugusel täisratsioonilisel segasöödal karja. Lehmad andsid keskmiselt 29,4 kg piima päevas. Piimakogused kõikusid farmides 20–33 kilogrammini. Piimatoodangu nii suure erinevuse eest olid 56% ulatuses vastutavad muud põhjused kui sööt või lehma geneetika.

Kui lähtuda sellest, et geenid on head ja sööt õige, siis on terve hulk n-ö kruvisid, mida on võimalik keerata, et jõudlust veelgi mõjutada. Ettevõtetes, kus koostati ratsioonid nii, et sööta jäi järele, andis lehm 29 kg piima päevas. Ettevõtted, kes võtsid söötmiskorralduse aluseks tühjaks söödud küna, said tulemuseks 27,5 kg. Sööda sage ettelükkamine andis lehma kohta päevas 4 kg rohkem piima. 24,9 kg asemel saavutati 28,9 kg. See näitab, milline väärtus on sööda ettelükkamiseks kuluval tööajal. Rolli mängib ka lehmadel kasutada olevate lamamislatrite arv. Seda kinnitab ka üks Ameerika Ühendriikides karjadega tehtud uuring. Vabapidamislaudas elavatel suure jõudlusega lehmadel on tüüpiline päevakava selline: 4,5 tundi süüakse ja 14 tundi lamatakse latris. 1,7 tundi veedab lehm ringi liikudes ja sotsiaalsetes kontaktides ning 0,5 tundi juues. See tähendab, et peaaegu 21 tundi päevast on juba kindlalt paigas, lüpsmine ja ajamine

võivad seejärel moodustada ainult 2,5–3 tundi päevas. Kolm korda päevas lüpsmise korral tähendab see, et grupist lahkumine, lüpsiplatsile minek, ootealal seismine, lüps ise ja gruppi tagasi pöördumine peavad jääma alla 60 minuti. Lauda ehituslahendused ja igapäevane tegevus on alati vahetult üksteisega seotud. Seda näitab allolev loetelu võimalikest riskidest, mis võivad lehma ajakava segamini ajada, ja mida selle vastu teha saab.

Pikad lüpsivahed Neid põhjustavad väikese läbilaskevõimega lüpsiplatsid, suured ootealad ja järgmiste lehmagruppide ettekuhjamine, lehmade aeglane ajamine läbi kitsaste käikude, liiga pikad vahemaad laudagrupist lüpsiplatsile või sellised takistused nagu trepid, astmed või siledad põrandad. Mida teha? Lüpsiplatsi suurus ja lüpsjate arv, s.t igatunnine läbilaskevõime peab lähtuma grupi suurusest. Kui ei ole võimalik investeerida tänapäevasesse lüpsiplatsi, on vaja lehmagruppide suurust vähendada. Uusehitistes tuleb need tegurid üksteisega hoolikalt kooskõlla viia ja kavandada ajamisteed nii, et lehmad saavad kiiresti suurtes gruppides turvaliselt lüpsile ja tagasi liikuda. Noorlehmade ja vanemate loomade käitumises on suuri erinevusi. Taanis on tehtud uurimus, mis selgitab, et esimest korda poegivad

lehmad veedavad rohkem aega söötmislava juures, kuna söövad aeglasemalt ja väiksemate suutäitega. Domineeriva seisundi puudumise tõttu lasevad nad end kiiremini söötmislaua juurest, lamamislatrist või joogikoha juurest ära ajada. Peale selle on nad lamamislatri valikul palju ebakindlamad ja võtavad halvemini omaks latrid, mida varem kasutasid domineerivad lehmad, ning nende mäletsemise määr on seal 40% väiksem. Käitumiserinevused põhjustavad 10% väiksema kuivmassi söömise ja 20% lühema lamamisaja. Selle tagajärg on 9% väiksem piimatoodang. Poegimisele järgnev kaalulangus on mullikatel suurem ja piimarasva protsent väiksem. Lauda parimad kohad peaksid kuuluma esmapoegijatele. Uue lauda projekteerimisel tuleks teha eraldi mullikate grupp. Lamamislatrid kavandatakse kolmes või isegi ainult kahes reas. Esmapoeginute gruppides ei tohi mingil juhul tekkida ülemajutust.

Lehm ei taha olla lõas Eriti riskantne on lõasolek äsja poeginud lehmadele. Seemendamine, tiinuse uuringud ja muud toimingud, mis söötmislatris tehakse, häirivad lehma päevakava. Tuleks jälgida, et need ajad oleksid võimalikult lühikesed. Seetõttu tuleks ette näha selekteerimisvõimalustega eraldi sorteerimisalade ja nendele järgnevate palpeerimisrööbaste või püüdeseadmete ehi-

Mullu ehitati hulk uusi lautu Piimatootjad tahavad valmis olla 2015. aastaks, kui piimakvoot eeldatavasti kaob. Seetõttu ehitati ka mullu hulk uusi kaasaegse tehnoloogiaga lüpsifarme.

D

eLavali firma tootejuhi Meelis Müili sõnul valmis ettevõttel mullu kolm suuremat farmi lüpsiplatsidega – Tammikus OÜ (paralleel-lüpsiplats 2x10), Triigi Farmer OÜ (paralleelplats 2x8) ning Pajusi ABF AS (küljele väljumisega kalasaba-lüpsiplats 2x16).

Lüpsirobotitega uutest 2012. aastal lisandunud farmidest on Müili sõnul hetkel töös OÜ AH Seenior (praegu neli VMSi, kevadel lisaks veel neli), Mändaluse Farmid OÜ (üks VMS) ja Võhandu POÜ (neli robotit). Ehitus käib ja aasta algul on loota OÜ Jerwer (kolm VMSi) ja Lemusoo

talu (kaks VMSi) valmimist. Palju lisandus lüpsiroboteid ka juba töötavatesse farmidesse. 2012. aastal tuli juurde kokku 26 lüpsirobotit nii uutesse kui juba olmasolevatesse farmidesse. Kokku töötab Eestis praegu 71 DeLavali lüpsirobotit, lähiajal on lisandumas veel 12. Seega 83 VMSi kokku. “Võhandus läheb varsti käima ka Eestis täiesti uus lahendus karjahalduse poole pealt – Herd Navigator,” lisab Müil. “Sama süsteem on hiljuti käivitatud ka Männiku Pii-

mas. Praegu õpib süsteem karja ja iga lehma näitajaid tundma. Kui see osa valmis, siis veebruaris-märtsis on esimesed tulemused käes.”

Lelyl uus söötmissüsteem OÜ Linery tegevjuht Toomas Rüütel ütles, et Lely lüpsirobotitega tuli lõppenud aastal sisustada suuri, kaheksaüheksa robotiga farme ning osa töid jääb veel ka sellesse aastasse. Praeguseks on valmis ja käivitatakse neist kaht – Risti Agro ja Tammsaare OÜ lautu.


loomakasvatus 5

Foto SVEN ARBET

Maamajandus Nr 1 (7) 17. jaanuar 2013

tamine. Seal saab üksikute loomadega ülejäänud karjast eraldi tegelda karja rutiini häirimata.

Lehmad ei lama piisavalt Lehmad peavad kaua lamama. See niinimetatud vitamiin L on tähtsam kui kõik teised. Veised eelistavad alati lamamist söömisele. Piisav lamamisaeg vähendab sõrgade koormust ja ennetab seega lonkamist. Lehmadel, kes lamavad korralikult ja piisavalt kaua, on kuni 20% pikem söömisaeg, 15% suurem mäletsemisaktiivsus, vere kortisooninäitajad paremad ja immuunseisund tunduvalt parem. Lamamine soodustab udara ja tiine emaka verevarustust. Selle tulemus on kokkuvõttes parem sööda omastamine ja piimatoodangu suurenemine. Et neid vigu vältida, peavad latrite mõõtmed probleemideta mahaheitmiseks ja püstitõusmiseks vastama nüüdisaegsele standardile ning neid tuleb vajaduse korral kohandada. Latrid peaksid olema pehmed ja kuivad. Sagedasem allapanu viib pike-

mate lamamisaegadeni. Uuringute kohaselt toob iga lisakilogramm allapanu kaasa päevas 12 minuti võrra pikema lamamisaja. Lehma loomulik söömiskäitumine viib selleni, et kõik loomad söövad kõige parema meelega koos, eelkõige hämaras, s.t varajastel hommikutundidel ja õhtul. Teatav konkurentsiolukord tekib ka 60 minutit pärast seda, kui värske sööt on ette pandud. Söömise parandamiseks peab söömispind olema sile ja söötmislava 15 cm lehma seismispinnast kõrgemal. Mõlemad soodustavad veisel suuremat sülje eritumist. Sööda sage ettelükkamine eelkõige päevasel ajal ja sööda kättesaadavus vähemalt 21 tundi päevas on väga tähtis.

Suure ülemajutus Asustustiheduse suurenemine laudas põhjustab agressiivsemat käitumist ja sagedasemaid vigastusi. Söömisajad muutuvad, kuna loomad söövad vähem kordi ja kiiremini. Mida madalamal hierarhias on loomad, seda tugevamad on mõjud.

Fotod SVEN ARBET

lüpsirobotid DeLaval

Kuumus tekitab stressi Suvekuudel toob kõrgem temperatuur laudas kaasa mäletsemise vähenemise, sööda suurema sorteerimise söömise ajal ja lehmade pikema käikudes seismise.

Uusehitiste puhul paigutatakse piimakarja laudad võimaluse korral tuultele avatud kohta, et tagada korralik looduslik ventilatsioon. Lauda räästakõrgused on kavandatud nii, et võimalik on suur õhu sissevool. Peale selle tuleb suvekuudel mõnes laudas mõelda mehaanilise toetava ventilatsiooni paigaldamisele koos lisajahutusega. Kõik kirjeldatud punktid näitavad, kui tundlik on piimalehma päevakava ja kui vähe tohib teda häirida.

Laadimisaeg 22 minutit!!! Combokit DK1445 Komplektis akutrell BDF440 ja akulöökkruvikeeraja BTD133 Akulöökkruvikeerajal maksimaalne pöördemoment 160 Nm. Akutrelli maksimaalne pöördemoment Kõva/pehme: 41/25 Nm. Komplektis on lisaks tööriistadele kiirlaadija ja 2 tk 3.0Ah akut.

83

Lely

77

Galaxy

20

BouMatic

4

OÜ Suurekivi avas läinud aastal Kuusalu vallas uue robotlauda.

Eelmise aasta lõpul valmis nelja robotiga laut Suurekivi OÜs. Valmimas on kahe robotiga Alliku OS ASi laut Sauel ja ühe robotiga laut Lagendi OÜs Läänemaal. Lisandub ka üks kuue robotiga laut Aravete Agros, kus teine suur juba ees. Olemasolevasse lauta pannakse kaks robotit juurde Aivar Alviste talus Põlvamaal ning üks laut ühe robotiga Venevere OÜs Lääne-Virumaal. Rüütli sõnul paigaldatakse sel hooajal kokku 33 robotit ning

Isegi paljunemise valdkonnas on seda võimalik tõendada väiksema viljastumise ja tiinuse määra alusel. Piima rakuarvud on suuremad. Tüüpilises kuuerealises lamamislatritega vabapidamislaudas peaks igal lehmal olema oma lamamiskoht.

kevadeks on Eestis juba 77 Lely lüpsirobotit. Eelmisel aastal esitles Lely firma Hollandi keskus uut söötmisseadet Lely Vector. Juba jaanuarikuu jooksul jõuavad esimesed neist ka Eestisse ja seatakse üles valmivatesse lautadesse. Galaxy robotid paigaldati mullu Roela Suurtallu ning Vaeküla Suurtallu. Need on täiesti uut tüüpi robotid nimega Astrea, kokku on neis kaheksa robotit ehk kummaski neli.

LII SAMMLER

2

493€

x

339€

Kiirlaadija

22

min

Kergem Väiksem 48% pikem tööaeg

Harjadeta hooldusvaba mootor Võimsam Kiirem

Toode saadaval kõikides BAUHOFi kauplustes. Hind sisaldab käibemaksu. Lisainfo: www.bauhof.ee


6 fookuses

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

võimsust, heitgaase Rohkem

vähem

Traktorimootorite puhul on suuri muutusi toonud mootoritele rakendatud heitgaasinormid, mis muutuvad järjest rangemaks.

T

raktorite tootlikkuse tõstmise peamine tee on nende võimsuse järjekindel suurenda­ mine. Tänapäeva trak­ torite mootorite võim­ sus küünib 500 kWni ja enam. Võimsuse tõstmine üle 450 kW (üle 600 hj) ei suurenda oluli­ selt traktori kui veomasina efek­ tiivsust. Ökonoomsusest lähtudes on otstarbekas suurendada mooto­ rite erivõimsust ehk võimsust mas­ siühiku kohta. Mootorite võimsuse ja efektiivsuse suurendamise peamine vahend on nelja klapiga (silindri kohta) gaasi­ jaotusmehhanismi, ülelaadimise ja kütuse täppisdoseerimise rakenda­ mine. Turboülelaadimist kasutatakse mitte ainult suure võimsusklassi trak­ toritel, vaid järjest enam ka keskmise ja väiksema võimsusklassi traktori­ tel. Peale suurema võimsuse mõjub ülelaadimine soodsalt ka heitgaa­ side puhtusele. Kõigil uutel traktoritel kasutatakse elektrooniliselt juhitavat ühisanu­ maga (common rail) toitesüsteemi. See võimaldab kütuse täppisdosee­ rimisega suunata kütusesegu põle­ misprotsessi silindris ning suuren­ dada mootori võimsust, vähendada kütusekulu ja saada puhtamad heit­ gaasid. Elektrooniliselt juhitav ühis­ anumaga toitesüsteem võimaldab ka sujuvalt juhtida mootori ja jõu­ ülekande koostööd. Traktorimootorite suuri muu­ tusi on põhjustanud ka traktorite ja töömasinate mootoritele raken­ datud heitgaasinormid, mis muu­ tuvad järjest rangemaks. Trakto­ rite diiselmootoritel on fookuses tahmaosakesed ja lämmastikok­

siidid (NOx). Praegu kehtib Euroo­ pas traktoritele ja töömasinatele (off-road vehicle) heitgaasinorm EU Stage IIIB, USAs kehtib ajutine norm Tier 4 Interim. 2014. aastast asendatakse need vastavalt normi­ dega EU Stage IV ja Tier 4 Final. Mõlemad normid näevad ette NOx koguse järsku vähendamist heit­ gaasides. Varem kasutatud meetmed heit­ gaasinormidega toimetulekuks vii­ vad edaspidi võimsuse vähenemi­ sele ja kütusekulu suurenemisele. 2014. aastal kehtima hakkavad nor­ mid nõuavad heitgaaside enamasti täiendavat järeltöötlemist. Heitgaa­ side järeltöötlemiseks standardla­ hendust ei ole. Traktorifirmad otsi­ vad selleks intensiivselt neile sobi­ vaid efektiivseid ja töökindlaid mee­ todeid ning vahendeid.

Eri lahendused Diisli oksüdatsiooni katalüüsmuundur (DOC – diesel oxidation catalytic converters). Selle tehnoloo­ gia käigus lisatakse kübemefiltri ette heitgaase oksüdeeriv katalüüsmuun­ dur, mille tööseadiseks on keraa­ milisest materjalist valmistatud ja väärismetallidega kaetud arvukate kanalitega südamik. Selles olevate kanalite arvu hinnatakse cpsi (cells per square inch) ühikutes, s.o kana­ lite arv ruuttolli kohta. DOCis muutuvad süsinikoksiid ja süsivesikud vastavalt CO2 ja H2O. Seega vähendab DOCis toimuv HCde oksüdatsioon heitgaasides olevate kahjulike osakeste massi. DOCis toimub vaba hapniku ole­ masolu korral ka lämmastikoksiidi (NO) oksüdatsioon lämmastikdiok­ siidiks (NO2). NOx-ide taseme vähen­

damiseks heitgaasides kasutatakse nende ladestamise katalüüsmuun­ durit, SRC katalüüsmuundurit ja kübemeosakeste filtrit. DOC-süs­ teemi kasutavad John Deere’i diisel­ mootorid PowerTech PWX ja PSX; SetraBlueTec®OM-seeria 470, 471 ja 936 diiselmootorid. NOx-i ladestamise katalüüsmuundur (NSC − NO x Storage Catalyst). NSC on võimeline ladus­ tama ainult NO2, aga mitte NOd. Vii­ mased oksüdeeruvad gaaside välja­ laskel, või nagu ülaltoodust selgus, integreeritakse DOCis lämmastik­ dioksiidiks (NO2). Nimetatud kata­ lüüsmuunduris toimuvad järgmised protsessid: a) NOx-i akumuleerimine, b) NOx-i muundamine ja eemalda­ mine, c) desulfureerimine. Lämmastikoksiidide koguse vähen­ damiseks heitgaasides on kasutatud peamiselt heitgaaside retsirkulat­ siooni. Heitgaaside järeltöötlemi­ seks on hakatud NOx-ide vähenda­ miseks järjest enam kasutama selektiivse katalüüsmuunduriga tehno­ loogiat (SCR − Selective Catalytic Reduction). Selle süsteemi eesmärk on eemaldada NOx-idest lisahapnik. Selleks lisatakse katalüüsmuundu­ risse lämmastikoksiide redutsee­ rivat ainet – karbamiidi (NH2)2CO vesilahust (kusiaine). Vee ja karba­ miidi segu nimetatakse ka AdBlue’ks. Praktikas toimub NH3 redutseeri­

mine 90%. Normaalse tööprotsessi juures kulub AdBlue’d ca 5% diis­ likütusest (100 liitrit diislikütust ja 5 liitrit AdBlue’d). SCR AdBlue-tehnoloogiat kasu­ tatakse AGCO Sisu Power S-see­ ria mootoritel; Case IH; Fendt 800 Vario ja 900 Vario seeria mootoritel; New Hollandi kombainide CX5000 ja CX600 diiselmootoritel CX5080, CX5090, CX6080 ja CX6090 ning traktorite T7 seeria mootoritel, taga­ des sellega Tier 4A emissiooninormi. Analoogset süsteemi kasutavad täien­ davana ka SetraBlueTec® OM-seeria 470, 471 ja 936 diiselmootorid, taga­ des sellega Euro IV normi täitmise. Eri firmad on kasutanud heit­ gaaside lämmastikoksiidide vähen­ damiseks üht või teist meetodit või on kombineerinud neid kaht teh­ noloogiat. John Deere on seni vältinud SCRtehnoloogiat ja kasutanud heitgaa­ side järeltöötlemiseks jahutatud heit­ gaaside retsirkulatsiooni, heitgaaside oksüdatsioonikatalüsaatorit ja tah­ kete osakest filtrit. Et rahuldada heit­ gaasinormi Tier 4 Final (EU Stage IV) nõudeid, on firma John Deere arendanud integreeritud heitgaa­ side järeltöötlemise süsteemi, mis koosneb oksüdatsiooni katalüsaa­ torist (DOC), tahmaosakeste filtrist (DPF) ja selektiivsest katalüüsmuun­ durist (SCR). Kavandatud integree­ ritud süsteemi rakenda­ mise ajastus sõltub trak­ torimudelist ja kasutus­ geograafiast, kuid üldi­ selt hakkavad integreeri­ tud süsteemi tarned kava kohaselt toimuma suu­ remate kui 130kW trak­ torite puhul aastal 2014 ning väiksema võim­ susklassi traktorite kor­ ral 2016. aastast. CASE IH kasutab vaid SCR-tehnoloogiat heitgaasinormi Tier 4 Final tarvis ega kasuta

Heitgaaside vähendamise arengutes on märgata huvitavat tendentsi – alates Tier 4 arenguastmest on piirnormid sõltumata mootori võimsusest peaaegu võrdsed.


fookuses 7

Maamajandus Nr 1 (7) 17. jaanuar 2013

Tänapäeva traktoreid ei toodeta lattu – masinal on ostja olemas, enne kui seda hakatakse kokku panema. Pilt on tehtud Valtra tehases Soomes.

Foto heiki raudla

heitgaaside retsirkulatsiooni (EGR). Firma põhjendab valikut süsteemi lihtsuse, parima emissiooni vähenemise, mootoriõli vahetamise vajaduse vähenemise (pikem hooldusvälp) ja kütusekulu vähenemisega (võrreldes varasema heitgaaside järeltöötlemise süsteemiga). Väidetavalt on kliendid väga rahul. Case IH mudelitest on SCR-süsteemiga mootorid Maxxumi, Puma, Magnumi ja Steigeri seeria traktoritel. Fendt kasutab SCR-tehnoloogiat 700 Vario traktoritel. Võrdluskatsetel traktoriga 820 Vario vähenes kütusekulu kuni 10%. Teiseks SCR-teh-

noloogia eeliseks peab firma Fendt seda, et SCR-tehnoloogia ei mõjuta põlemisprotsessi. Mootorit saab seetõttu optimaalselt häälestada ja saavutada mootori suure kasuteguri. Firma Bosch eksponeeris messil Agritechnica 2011 heitgaaside järeltöötlemise moodulsüsteemi, mis on kohandatud spetsiaalselt põllumajandusvaldkonna jaoks. Süsteem on fokuseeritud lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste koguse vähendamisele heitgaasides ja on eriti kompaktne. Bosch arendab suure efektiivsusega süsteemi, mis koosneb stan-

dardsetest komponentidest. Süsteemil on omad andurid ja täiturmehhanismid, süsteem on diagnoositav. Süsteem on paindlik ja kohaldatav 19−560kW mootoritele. AdBluevahendi täppisdoseerimine tagab alati AdBlue sobiva koguse mootori töörežiimile ja SCR-katalüsaatorile. Oluline uuendus on spiraalne segamisosa (sektsioon), mis tagab vahendi optimaalse segu heitgaasidega. See võimaldab vähendada lämmastikoksiidide hulka heitgaasides kuni 95%. Ühtlasi väheneb CO2 sisaldus ja kütusekulu kuni 5%. Heitgaaside

järeltöötlemise süsteem võimaldab optimeerida kütusesegu põlemisprotsessi kütuse säästliku kasutamise eesmärgil. Vahendi toite- ja doseerimisseadme nutikal kombineerimisel saab täpselt doseerida suuremaid AdBlue koguseid. Süsteemi tervikuna juhib heitgaaside järeltöötlemise juhtplokk.

Astmevabad jõuülekanded Näiteks Valtra traktorite jõuülekande valikus on nüüd neli võimalust: HiTech3, HiTech5, Versu ja Direct 2.0. Esimene neist on tuntud juba eelmistelt mudelitelt, sellel on lk 8

Maailma ökonoomseim traktor Fendilt DLG Powermix testis.

Parim

oMas kLassis!

Fendt 724 Vario

Fendt 936 Vario

Fendt 828 Vario

KüsIge juLgesTI LIsaInfoT! Tartu: Mihkel Timmermann, tel 552 8670, mihkel@agriland.ee Indrek Lindsaar, tel 552 8151, indrek@agriland.ee

Märjamaa: Priit Valts, tel 5910 8444, priit@agriland.ee

www.agriland.ee


8 fookuses kolm powershift-vahekäiku ja kaks käigukangi, millest saab vahetada nelja põhikäiku ja kolme gruppi. HiTech5 on täiesti uus käigukast, millel on viis powershift-käiku ja neli kiiruste vahemikku, mida vahetatakse elektrohüdrauliliselt, käigukangi ei ole. Versu ja Direct on samuti juba eelmiste mudelite pealt tuntud. HiTech5 erinevus Versu jõuülekandest seisneb põhiliselt hüdraulikasüsteemis. Versu jõuülekandes on käigukasti ja hüdraulika õli eraldatud, HiTech5-l mitte. Versul on hüdrosüsteemis muutuva tootlikkusega kolbpump, HiTech5 kasutab hammasrataspumpa. HiTech5 käigukasti arendamise eesmärk oli lihtsama ja väiksema tootlikkusega hüdrosüsteemi abil hõlbustada Versu käigukasti kasutamist. Directi jõuülekannet on uuendatud. Uus põlvkond kannab nimetust Direct 2.0. Jõuülekande sees on põhilist rõhku pandud vastupidavuse suurendamisele. Tarkvaralise osa arendustöö eesmärk oli mootori ja jõuülekande omavahelise töö parandamine. Fendt arendas astmevaba kahe võimsusvooga hüdrostaatilis-mehaanilise jõuülekande Vario välja juba 1970. aastatel. Praktikasse jõudis see Fendt 926 Vario traktoril 1996. aastal, olles esimene kahe võimsusvooga astmevaba jõuülekanne traktoril. Lisaks kasutamise lihtsusele ja mugavusele on Vario jõuülekanne suure efektiivsusega. Liikumiskiiruse suurenemisel kasvab mehaanilise planetaarülekannet ja kaheastmelist reduktorit sisaldava haru kaudu ülekantav võimsusvoog, mis tagab jõuülekande tavatu kasuteguri. Geniaal­ sus peitub jõuülekande lihtsuses. Fendt kasutab Vario jõuülekannet kõikidel oma mudelitel (100−260 hj ning edaspidi kuni 440 hj). Kahe võimsusvooga hüdrostaatilis-mehaaniliste astmevabade jõuülekannete ilmne eelis mehaaniliste ja hüdrostaatiliste jõuülekannete ees on tinginud nende üha laialdasema kasutuselevõtu traktoritel. Tänapäeval kasutavad eri konstruktsiooniga hüdrostaatilis-mehaanilisi astmevabu jõuülekandeid kõik suuremad traktoritootjad.

Vähem tahmaosakesi Tahmaosakeste eemaldamiseks diiselmootori heitgaasidest kasutatakse põhiliselt suletud kübeme­ filtrit (DPF – diesel particulate filter). Keraamiline osakeste filter on olulises osas tehtud meekärjekujulise võrestikuna silikoonkarbiidist või kordieriidist, milles on suur kogus paralleelkanaleid. Tüüpiline kanalite tihedus on 100−300 cpsi. Selle keraamilise südamiku kanalid on vaheldumisi avatud ja suletud, mistõttu heitgaasid peavad läbima kanalite poorseid seinu. Külgnevad kanalid on mõlemast otsast suletud korkidega, et võimendatult sundida heitgaase läbima keraamilist poorset seina. Kuna tahmaosakesed läbivad kanalite keraamilise seina, siis nad kleepuvad sellele ja toimub nende difusioon. Seega küllastuvad filtri kanalid töö käigus tahmaosakestega.

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Suurem kanalite sisend võimaldab efektiivsemalt salvestada tuhka, mittepõlenud õlijääke ja muid lisandeid. Sellised keraamilised kübemefiltrid on võimelised kinni pidama üle 95% osakesi, mille läbimõõt on 10 nm−1 μm. Kasvav tahma ladustamine filtris suurendab järkjärguliselt mootori heitgaaside vasturõhku. Seetõttu tuleb osakeste filtrit regulaar­ selt puhastada. Filtri regenereerimist teostatakse sinna kogunenud tahma põletamisega. Süsinikukomponendi osakesi põletatakse pideval hapniku olemasolul heitgaasides temperatuuril 600° ja enam. Sellisel juhul muutub see mittetoksiliseks CO2-ks. Nii kõrge heitgaaside temperatuur tekib ainult juhtumitel, mil mootor töötab täiskoormusel. Seda juhtub normaalsel töötamisel harva. Seepärast peab puhastamine toimuma kas spetsiaalselt mootori töörežiimi juhtimisega tõstetud heitgaaside temperatuuril või manuste lisamise abil madalamal tahma põlemistemperatuuril. DPF-süsteemi kasutatakse John Deere PowerTech PWXi ja SetraBlueTec® OM-seeria 470, 471 ja 936 diiselmootorites. Diiselmootori katalüütiline kübemefilter (CDPF – Catalysed diesel particular filter). Tahmaosakeste põlemist saab parendada kübemefiltri tööpindade katmisega väärismetallidega (põhiliselt plaatinaga). Sellele vaatamata on efekt väiksem, kui kasutada spetsiaalseid lisandeid. CDPF nõuab edasise regeneratsiooniprotsessi kontrollimiseks samasugust heitgaaside temperatuuri kui lisandisüsteemi korral. Võrreldes lisandisüsteemiga on siin eeliseks katalüütiline pinnakate ja lisanditahma filtris ei teki. Katalüütiline pinnakatmine täidab eri ülesandeid: a) CO oksüdatsiooni; b) NO oksüdatsiooni NOx muutumiseks; c) CO oksüdatsiooni CO2 muutumiseks. Pidevregenereerimise sifoon­ efekt (CRT – Continously Regeneating Trap). Veoauto ja traktori mootor töötab maksimaalsel pöördemomendil sagedamini kui sõiduauto mootor. Seega on veoautol ja traktoril ka võrdlemisi kõrge NOx-i emissioonitase. Seetõttu saab veoautodel kasutada kübemefiltri pidevregeneratsiooni, mis põhineb CRT-printsiibil. Vastavalt sellele printsiibile põleb tahm koos NO2-ga temperatuuril 300−450°. Protsess on teostatav sellistel temperatuuridel, kui NO2 ja tahma massiaste on 8:1. Sellise protsessi kasutamiseks peab oksüdatsiooni katalüüsmuundur, mis oksüdeerib lämmastikoksiidi (NO) NOx-iks, asuma eespool kübemefiltrit. Selline katalüüsmuundurite asetus tagab mootorsõiduki normaalsel t��ötamisel regeneratsiooniks head tingimused. Meetodit nimetatakse ka passiivseks regeneratsiooniks, sest tahm põleb pidevalt ilma protsessi juhtimise vajaduseta. Traktorimootoritesse pole see tehnoloogia veel jõudnud. Süsivesinike pihustamise süs­

Foto agriland

kütusedirektiivid Diiselmootoriga sõidukite heitgaaside piirmäärad, g/(kWh) Direktiiv Euro I Euro II Euro III EuroIV Euro V Euro VI

Kehtiv alates 01/1992 01/1996 01/2000 01/2005 09/2009 09/2014

CO 3,16 1,00 0,64 0,5 0,5 0,5

teem (HCI – Hydro Carbon Injection system). Aktiivselt tegutsevat kübemefiltrit on vaja hoida vähemalt 600º juures. Seda on võimalik saavutada SPM-häälestusega. Ebasobivate rakenduste korral, juhul kui distants kübemefiltri ja mootori vahel on liiga suur, on häälestamine raskendatud. Siis kasutatakse diislikütuse pihustamist heitgaasidesse enne oksüdatsiooni katalüüsmuundurit, mis hiljem katalüütiliselt põleb.

Küllastumise määratlemine Kübemefiltri küllastumise tuvastamisel kasutatakse paralleelselt kaht protsessi. Heitgaaside voolu takistust arvutatakse rõhulangusega ja mahukuluga filtri väljavoolu suunal. Sellega mõõdetakse filtri läbilaskvust ja tahma massi. Lisaks on kasutusel mudel, millega saab arvutada tahma massi kübemefiltris. Mudel arvestab juba algselt mootorist väljuva tahma massi hulka. Süsteemi dünaamika korrigeerimisel arvestatakse jääkhapniku osa heitgaasides ja NO2 osakeste oksüdeerumist. Tahma mass arvutatakse koordineeritult, kasutades tahma massi määramise mõlemat meetodit. Eeltoodust saab võtmefaktor kogu regeneratsiooni strateegia juhtimisel. Heitgaaside emissiooni vähendamise arengutes on märgata huvita-

HC – 0,15 0,06 0,05 0,05 0,09

NOx – 0,55 0,5 0,25 0,18 0,08

HC+NOx 1,13 0,70 0,56 0,3 0,23 0,17

PM 0,14 0,08 0,05 0,025 0,005 0,005

vat tendentsi. Kuni Tier 3A normatiivini olid heitgaaside piirnormid saavutatavad sõltuvalt võimsuseklassist, kuid alates Tier 4 arenguastmest on heitgaaside piirnormid peaaegu võrdsed, sõltumata diiselmootori võimsusklassist. Tier 3 emissiooni normidele vastavad näiteks John Deere PowerTechi diiselmootorid PVX, M ja E; PSX. Euro VI normide täitmise näitena on artiklisse lisatud autobusse tootva firma Setra tulemused. Seda võib pidada läbimurdetehnoloogiaks. Firma Setra on suutnud oma BlueTec® OM-seeria 470, 471 ja 936 diiselmootoritel ühildada mõlemad ülalnimetatud heitgaaside vähendamise arenguteed: kasutades mootorite downsizing-protsessi koos EGRsüsteemiga ja lisades heitgaaside järeltöötluse ülalkirjeldatud tehnoloogiates. Kuid iga n-ö mood nõuab ohvreid. On jõutud olukorrani, kus seistakse valikute ees: a) vähendades Nox-e, hakkab kasvama kübemeosakeste hulk ja kütusekulu; b) vähendades kübemeosakeste hulka, väheneb kütuse hulk, aga kasvab NOx-ide hulk.

JÜRI OLT VILLU MIKITA TÕNU SÕÕRO

Eesti Maaülikooli tehnikainstituut

Fendt kasutab 700 Vario traktoritel SCR-tehnoloogiat ja astmevaba käigukasti. Mootorit saab seetõttu optimaalselt häälestada ja saavutada mootori suure kasuteguri koos kütusesäästuga.


fookuses 9

Maamajandus Nr 1 (7) 17. jaanuar 2013

Traktoripark heiki raudla MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

mitmekesistub jõudsalt

Üha karmistuvate saastenormide ja kallinevate kütusehindade taustal hindavad kasutajad võimsa, aga samal ajal ökonoomse mootoriga traktoreid.

traktoriturg 2012. aastal enimmüüdud uued traktorid New Holland John Deere Valtra Case IH Claas Fendt Massey Ferguson Zetor

126 124 90 48 42 29 23 17 Allikas: maanteeameti liiklusregister

Liiklusregistri järgi uute traktorite müügitabelit trooniva New Hollandi kaubamärgi Eesti esindaja ASi Tatoli projektijuhi Urmas Oja sõnul läksid 2012. aastal kaubaks erineva jõuklassiga masinad. Enim müüdi New Hollandi T5000 seeria 100hobujõulisi traktoreid – 45. Arvult teisena müüs Tatoli T7 (T7000) seeria 200hobujõulisi traktoreid (35).

Foto raivo tasso

Läinud aastal tunnustati John Deere’i kahe maineka SIMA auhinnaga. Kuldmedaliga autasustati John Deere’i multifuel’i ehk eri kütuseid kasutavat traktorit. Katsemudelil on mootor, mis võimeline töötama mineraalsete ja biokütustega, nii puhtana kui omavahel segatuna ühes kütusepaagis. Spetsiaalsed andurid mõõdavad kütuse parameetreid ja sellest lähtuvalt optimeerib traktori juhtaju mootori seadeid, täitmaks uusi saastenorme.

Foto raivo tasso

Foto dotnuvos projektai

Massey Fergusoni 7600 seeria traktorid triumfeerisid auhinnagalal “Machine of the Year Award 2012” 180–260hj traktorite klassis, võites kuldse traktori disainiauhinna ja olles üks finaliste aasta traktori valimisel, mis toimus Agritechnica sõul Saksamaal. Konekesko Eesti ASi tootejuht Valdek Küppas tõstab esile Massey Fergusoni jõuülekannet, mis on tugev, usaldusväärne ja töökindel, tagades väikese võimsusekao, suurendades efektiivsust ja säästes kütust. Astmevaba käigukast Dyna-VT on tema kinnitusel jätkuvalt üks populaarsemaid käigukaste.

Foto konekesko eesti

Case IH traktorite müüginumbrid tegid 2012. aastal suure tõusu. Kui 2011. aastal läks kaubaks 27 masinat, siis läinud aastal müüs AS Dotnuvos Projektai juba peaaegu kaks korda rohkem ehk 48 uut Case IH traktorit, tõustes traktorimüügi edetabelis 4. kohale. Traktoreid müüdi möödunud aastal laias skaalas, alates väikesest JX 60 mudelist ning lõpetades võimsa Magnum 340ga. Kõige populaarsemad olid Maxxum (110–140 hj), Puma (131–215 hj) ja Puma CVX (131–228 hj) seeria.

Esilaadur, mootorisoojendus, konditsioneer, õhkiste, ARKi registreerimispakett.

POWERFARM 100 koos esilaaduriga

37 950 € + km

OÜ ALVORO

Hea pakkumine!

Rulliveohaagis PRONAR T023 hinnaga 8690 € + km

Head rootorniidukid hea hinnaga firmalt SAMASZ ja PRONAR! tel 5560 3066 Vaata laoseisu: www.traktor.ee / hetkel laos

TALLINN, Pärnu mnt 386, tel 504 6286 • ADAVERE, Tallinna mnt 1b, tel 5552 4066

WWW.TRAKTOR.EE


10 taimekasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Fotod Põllumajandusamet

Viljapuu-

Soodsates tingimustes võib haigestunud taimede pinnal näha eritunud piimvalgeid või kreemikaid (kollakaid) bakterilima tilku.

bakterpõletik RAINA MÕTTUS

MART KINKAR

põllumajandusameti peadirektori asetäitja

põllumajandusameti taimetervise osakonna peaspetsialist

L

äinud aasta oli soodne mitmete taimekahjustajate arenguks ja levikuks, ning seda ka viljapuude kahjustajate osas. Esimest korda tuvastati Eestis kasvanud taimedel ohtlik taimekahjustaja tamme-äkksurm, samuti viljapuu-bakterpõletik. Viljapuu-bakterpõletiku esmaleiud tulid ebameeldiva üllatusena kõigile asjaosalistele, mõjutades kõige otsesemalt kahtlemata neid, kelle valduses saastunud taimed asusid. Tegu on bioloogilisel teel intensiivselt leviva bakterhaigusega, mis teeb täpse saasteallika tuvastamise sageli võimatuks. Nii ei ole ka Eestis tuvastatud juhtudel ettevõtjad eiranud kehtestatud nõudeid.

Eestil tuleb võimalikult kiiresti vabaneda ohtlikust viljapuubakterpõletikust ning seeläbi säilitada kaitstava piirkonna staatus ja meie ettevõtjate konkurentsivõime.

Küll on see hoiatussignaal kõigile puukoolide ja tootmisaedade omanikele, taimede ja taimse materjali turustajatele, aga samuti aiapidajatele, kes viljapuude ja teiste viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimedega tegelevad.

Eesti eelis Ohtlikeks loetakse taimekahjustajaid, mis võivad põhjustada olulist majanduslikku või keskkonnakahju ning mida nende kiire leviku ja bioloogia tõttu on raske tõrjuda. Sageli võivad need saada eksporditurgude kaotamise põhjuseks. Euroopa Liidus on kehtestatud ohtlike taimekahjustajate ühtne nimekiri, mille osas on liikmesriikidel kohustus teostada kontrolli

ning rakendada tõrjemeetmeid kahjustajast vabanemiseks ja selle edasise leviku peatamiseks. Eestis täidab nimetatud ülesandeid põllumajandusamet. Välja arvatud juhul, kui ohtlikust kahjustajast saastumine on aset leidnud kehtestatud nõuete eiramise tagajärjel, kuuluvad viljapuubakterpõletiku tõrje meetmete kohaldamisega kaasnevad kulud ettevõtjatele kompenseerimisele. Seiret viljapuu-bakterpõletiku tuvastamiseks on Eesti territooriumil tehtud alates 2000. aastast. Seiretulemuste põhjal omistati Eestile Euroopa Liiduga liitumise järgselt ka viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstava piirkonna staatus, mis tähendab, et Eestis ei ole viljapuu-bakterpõletik kohastunud ega kodunenud,

kuid siinsed keskkonnatingimused on selle taimekahjustaja arenguks ja edasiseks levikuks soodsad. Kaitstava piirkonna staatus võimaldab seada piiranguid viljapuubakterpõletiku peremeestaimede Eestisse toimetamisele, andes samas ka võimaluse Eesti ettevõtjatele turustada neid taimi teistesse selle kahjustaja suhtes Euroopa Liidus kaitstavatesse piirkondadesse nagu näiteks Läti, Leedu ja Soome, aga ka Venemaale ja teistesse vastava piirangu seadnud riikidesse. Sellised võima-


taimekasvatus 11

Maamajandus Nr 1 (7) 17. jaanuar 2013

laboratoorne määramine Viljapuu-bakterpõletiku määramisel ning identifitseerimisel on Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) taimetervise ja mikrobioloogia laboratooriumis kasutusel Euroopa ja Vahemere maade Taimekaitse Organisatsiooni (EPPO) poolt välja töötatud ja standardis kirjeldatud meetodid: seroloogiline – immuunfluorestsents-meetod (IF-meetod), molekulaarbioloogiline meetod − PCR-analüüs, bioloogiline meetod – bakteri isoleerimine eri tüüpi agaritele ning patogeensustesti läbiviimine. Proovid, mis on andnud positiivse tulemuse nii IF- kui PCR-meetodil, suunatakse edasi puhta kultuuri isoleerimisele. Agaril välja kasvanud puhast kultuuri kasutatakse biotesti ehk patogeensustesti läbiviimiseks (nakatatakse tooreid õunu või pirne). Nakatatud vilju inkubeeritakse +25 kraadi juures. Inkubatsiooniperioodi jooksul ilmub selgelt positiivse proovi pinnale bakteri iseloomulik vedelik, millest omakorda teostatakse IF-analüüs ja PCR-analüüs. Kahjuks ei õnnestu eelkirjeldatud puhta kultuuri isoleerimine ja patogeensustesti läbiviimine iga kord kõikidel proovidel. Probleemile juhib korduvalt tähelepanu ka EPPO standard ning nõuab testi ebaõnnestumise korral selle kordamist. Nimetatud nõuet täidetakse ka PMK laboris. Kahjustaja tuvastamine sõltub väga palju ka proovi võtmisest – proovid peavad olema võetud õigel ajal ja õigesti. Kui taimel on viljapuu-bakterpõletiku sümptomid, ei piisa ainult sümptomaatilisest osast, vaid proov peab hõlmama ka taime tervemat osa, kuna selle surnud osas ei ole bakter enam aktiivses vormis, olles liikunud taime tervesse ossa. Selleks et läbi viia patogeensustesti, on vaja elusat ja aktiivset bakterit. Oluline on märkida, et IF- ja PCR-meetodeid kasutades on võimalik tuvastada ka surnud bakterit, kuna meetodid töötavad vastavalt kas valkude või DNA põhjal, samas isoleerimiseks on kindlasti vaja elusat bakterit. Laborite jaoks teeb selliste proovide analüüsimise keerukaks asjaolu, et eelnimetatud EPPO protokoll nõuab viljapuu-bakterpõletiku olemasolu kinnitamist patogeensustestiga, selle ebaõnnestumisel kordusanalüüse.

Tatjana Komõševa PMK taimetervise ja mikrobioloogia laboratooriumi peaspetsialist

Valentina Gusina PMK taimetervise ja mikrobioloogia laboratooriumi kvaliteedijuht molekulaarbioloogi ülesannetes

Viljapuu-bakterpõletiku kahjustus sarnaneb tulekahjustusega – õied, lehed ja viljad muutuvad esmalt hallikasroheliseks, siis pruuniks, kuid ei varise. Põletusega sarnanevast kahjustuspildist on tulnud haiguse nimetus mitmes keeles – soome k tulipolte, inglise k fire blight, saksa k Feuerbrand, vene k ozˇog plodovõh derevjev jt.

Iseloomulikuks tunnuseks on haigestunud võrsete tippude kõverdumine 180° allapoole ehk nn karjusekepi sümptom.

lused meie tootjatele on suur eelis nende piirkondade ettevõtjate ees, kus selline staatus puudub.

204 kahtlust Viljapuu-bakterpõletiku seire viiakse igal aastal läbi kolmes etapis, mai algusest oktoobri lõpuni. Vaatlusi teevad ja proove võtavad põllumajandusameti taimetervise inspektorid, aga ka Keskkonnateabe Keskuse metsapatoloogid. Kevadel ja sügisel kontrollitakse visuaalselt kahjustaja peremeestaimi müügiplatsidel, puu-

koolides ning kohtades, kuhu viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimi on sisse toodud, või nende kasvukohtade lähiümbrust. Kahtluse korral võetakse haigustunnustega taimeosadest proovid saastatuse tuvastamiseks laboris, kuna viljapuu-bakterpõletiku haigustunnused võivad sarnaneda teiste mitteohtlike kahjustajate tekitatud kahjustustega. Haiguse eripäraks on ka selle esinemine taimes varjatud kujul ilma nähtavate sümptomiteta, mis oluliselt raskendab hai-

guse tuvastamist. Sellest tingituna võetakse suvel, kui tingimused bakteri arenguks ja levikuks on kõige soodsamad, tuginevalt riskihinnangule proove ka väliste haigustunnusteta peremeestaimedelt kahjustaja varjatud oleku tuvastamiseks, kuna haigustunnused ei pruugi kontrolli hetkel veel avaldunud olla. Suurima riski allikateks loetakse puukoole ja vanu viljapuuaedu. Kokku kontrollis põllumajandusamet 2012. aastal ligikaudu 822 000 viljapuu-bakterpõletiku peremeestaime. Eraisikute pöördumisi seoses viljapuu-bakterpõletiku kahtlusega oli 204. Inspekteerimiste ja proovivõtmiste arv suurenes seoses kahjustaja esmaleidudega ligikaudu 40%. Tartumaa puukoolis, Jõgevamaa vanas õunaaias ning eraaedades, kus haigus tuvastati, on rakendatud tõrjemeetmed.

Vaja on koostööd Tulenevalt viljapuu-bakterpõletiku bioloogiast on ainus kindel viis haigusest vabaneda saastunud taimse materjali hävitamine põletamise teel. Paratamatult kuuluvad hävitamisele ka kõik saastunud taimede lähiümbruses kasvanud peremeestaimed, kuna haigus on äärmiselt nakkav. Esmapilgul ehk põhjendamatult karmidena näivad tõrjeabinõud on selle ohtliku kahjustaja puhul hädavajalikud, et säästa teisi tootjaid ja vältida uute haiguskollete teket ning kahjustaja edasist levikut. Viimast kinnitavad ka naaberriikide kogemused, kus sama kahjustaja tuvastati − Leedus 2005. ja Lätis 2007. aastal. Siiani

on mõlemad riigid suutnud kaitstava piirkonna staatust hoida ning uued haiguskolded kahe aasta jooksul likvideerinud, kuid seda vaid ulatuslikult ning operatiivselt tõrjemeetmeid rakendades. Mis tahes ohtlikust taimekahjustajast vabanemine ei ole võimalik ilma kõigi kaasatud osapoolte, aga ka laiema avalikkuse koostööta. Põllumajandusamet on tänulik kõigile, kes viljapuu-bakterpõletiku kahtlusest teavitasid. Ka haigestunud taimed eraaedades avastati ainuüksi tänu isikute pöördumistele. Kõige valusamalt mõjutasid tõrjemeetmed kahtlemata ettevõtteid, kus kahjustaja tuvastati. Paraku − nagu igas tegevusvaldkonnas − eeldab ka taimede ja taimsete saaduste tootmisega tegelemine professionaalsust, sealhulgas oskust tunda ära ohtlike taimekahjustajate sümptomeid. Oluline roll on viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede tootjatel ja turustajatel, valides kaubanduspartnereid ning jälgides nende valduses olevate taimede tervislikku seisundit. Kutsume endiselt kõiki üles tutvuma haiguse kirjelduste ja lisamaterjalidega PMA kodulehel ning võtma kohe, kui tekib kahtlus, ühendust oma maakonna taimetervise inspektoriga. Tahes-tahtmata oleme sarnaselt lõunanaabritega silmitsi selle äärmiselt ohtliku viljapuude haigusega. Minnes vastu järgmisele hooajale, oleme ka mitme väärtusliku kogemuse võrra rikkamad. Tähtis on aga meeles pidada, et võitlus ohtliku viljapuu-bakterpõletikuga saab olla tulemuslik vaid meie kõigi koostöös.


12 reis

Ka saarel TRIIN LUKSEPP Baltic Deali assistent, MES

T

Bornholmi saare põllumehed hoiavad oma nõuandesüsteemi ülal ja kasutavad seda aktiivselt. Keskuse juhatus on samuti tootjate valitud.

aanile kuuluvat Bornholmi saart külastanud Lääne-Eesti konsulentidele ja projekti Baltic Deal näidistalunikele avaldas sügavat muljet sealsete põllumajandustootjate ja kohaliku nõuandekeskuse Bornholm Landburgi nõustajate omavaheline tugev koostöö, samuti tootjate väga hea ülevaade oma talu tootmiskuludest ja finantsnäitajatest. Taanis kuulub nõuandesüsteem tootjatele ja seda juhivad tootjad ise. Bornholmi nõuandekeskuse kuus juhatuse liiget on tootjate valitud. Koostööd tehakse ka teiste organisatsioonidega tööstus- ja tootmisküsimustes ning poliitilises asjaajamises. Lisaks tehakse koostööd Taani suurima nõuandekeskusega, mis asub Århusis ja on üks osa organisatsioonist Taani Põllumajandus- ja Kaubanduskoda. Bornholms Landburgis töötab palgaliselt 37 konsulenti. Tootjaid nõustatakse ökonoomika, seakasvatuse, piimakasvatuse, lihaveisekasvatuse, taimekasvatuse ja keskkonna alal. Koostatakse avaldusi ELi toetuste taotlemiseks, võetakse mullaproove ning tehakse testanalüüse õigeaegseks saagikoristuseks. Nõuandekeskus korraldab koostöös tootjatega mitmesuguseid üritusi, sh loomanäitusi ja messe. Peamise sissetuleku annab nõuandekeskusele finants- ja majan-

dusalane nõuanne. Nõuannet arvestatakse tunni alusel. Üks tund nõustamist maksab 100–120 eurot. Nõustatakse telefoni teel, nõuandekeskuses kohapeal, aga ka tootja juures. Tootjad maksavad nõuandekeskuse toimimiseks aastast liikmemaksu, mis põhineb tootja müügitulul. Individuaalse nõustamise eest tuleb tasuda kulunud tundide alusel. Keskmine nõustamiskulu aastas ühe tootja kohta on 5000 eurot.

Range kontrolli all Keskmine toetusmäär haritava maa hektari kohta on Taanis 290 eurot. Seoses keskkonnaalaste piirangutega on kohalikud tootjad investeerinud keskkonnatehnikasse ja -tehnoloogiasse. Kuna suur osa Bornholmi saarest on määratletud nitraaditundliku alana, panustavad tootjad tehnoloogiatesse, mis vähendavad ammoniaagi emissiooni ja võimaldavad taaskasutada jääksoojust. 42 000 elanikuga ja pehme kliimaga Bornholmi saart ilmestavad orud, kivised karjamaad, nõmmed, metsad, järved, sood ja niidud. Rohkem kui kaht kolmandikku saarest katab haritud põllumaa. 33 000 ha põllumajandusmaal tegutseb pool tuhat põllumajandustootjat. Peamiselt kasvatatakse teravilja, rapsi ja heinaseemet. Põllumajanduses on hõivatud 12% tööealistest elanikest. Peami-

saab põllumees hakkama

sed tootmisvaldkonnad on seakasvatus ja piimatootmine. Suur hulk toodangust eksporditakse, kümnendik jääb kohalikuks tarbimiseks.

Väga kallis maa Saarel kasvatatakse otra, nisu, heinaseemet, rapsi, hernest, maisi ja heina. Väiksemal määral kartulit, köögi- ja puuvilja. Saarel on 29 mahetootjat. Kohalike sõnul on mahetootmine tavatootmisega võrreldes kulukas ja vähetasuv. Mahetootmisega tegelevad peamiselt piimatootjad, mõned kasvatavad mahedalt juur- ja puuvilju. Seakasvatajad mahetootmisega ei tegele. Seevastu kasutatakse tavatootmises mitmeid keskkonnasõbralikke agrotehnilisi võtteid ja tootmistehnoloogiaid. Saarel on 121 seakasvatajat. Aastas tapetakse tapamajades u 465 000 siga. Sead töödeldakse saarel ja seejärel eksporditakse Itaaliasse, Poolasse, Saksamaale, Rootsi, Jaapanisse ja Hiinasse. Sigu söödetakse 75% ulatuses kohapeal toodetud söödaga. 2003. aastast on seakasvatajate hulk vähenenud 300-lt praeguse 121 tootjani. Karsten Westhil, kes osaleb ka projektis Baltic Deal näidistalunikuna, on 22 000 siga kolmes eraldi paiknevas farmis, 700 hektaril tegeleb ta taimekasvatusega. Peamiseks eeliseks nimetas ta omatoodetud söötasid, sest paljudele kohalikele tootjatele valmistab muret söötade kallinemine maailmaturul, see tõstab tootmiskulusid. Järjest tõusvate tootmiskulude kõrval on probleem ka see, et puudub võimalus laienemiseks, kuna maad on vähe ja haritavat maad on raske nii rentida kui osta. Hektar maad maksab keskmiselt 26 000 eurot. Sõnnikumajandus on tootmises hoolikalt läbi mõeldud. Põlde väetatakse peamiselt separeerimisel tekkiva vedelsõnnikuga.

Foto KRISTEL KIRSS

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Muret teeb ka ettevõtte jätkamine, sest Westhil on kolm tütart, kellel pole farmi pidamise vastu huvi. Lahenduseks on noor töötaja, kes ostab iga aastaga ettevõtet välja, kuni saab 100% omanikuks. Saarel on 44 piimakarjakasvatajat kokku 5500 lüpsilehmaga. Kõige levinum tõug on taani holstein, viies farmis peetakse džörsi lehmi. Taani punast tõugu, mis oli varem laialt levinud, peetakse nüüd ainult mõnes üksikus talus.

Pool piima robotitest Lehmade aastane kogutoodang on 47 000 tonni, mis moodustab 1% Taani piimatoodangust. Piima kasutatakse peamiselt juustu tootmiseks. 2000. aastast on piimatootjate arv vähenenud 97 tootjalt 44ni, samas ei ole piimatoodang kahanenud. 12 piimatootjat kasutavad lüpsiroboteid, umbes pool Bornholmi piimatoodangust tuleb robotiga lüpstavatelt karjadelt. Saarel on nii puhtatõulisi lihaveisekarju kui ka lihaveiste ja piimalehmade ristandeid. Saarel on mitmeid lambakasvatajaid, peamiselt hobitalunikud – vähe on talusid, kus rohkem kui 30 lammast. Suurimal lambakasvatajal Jan Seerupil on 600 lammast ja ta on spetsialiseerunud looduslike rohumaade hooldamisele. Aakirkebys asuv tootmisjaam Biokraft kogub igal aastal umbes 100 000 tonni veise- ja sealäga, samuti linnusõnnikut ja maisisilo. Läga ja sõnnikut kogutakse kohalikelt põllumajandustootjatelt, järele jääva komposti saavad talunikud tagasi põldude väetamiseks. Jaam kuulub kohalikule elektrienergiaettevõttele ja toodab energiat lähipiirkondade soojusenergiaga varustamiseks. Projekti Baltic Deal töös osalevate konsulentide ja näidistalunike õppereis Bornholmi toimus läinud aasta lõpul.


reis 13

Maamajandus Nr 1 (7) 17. jaanuar 2013

mahekarjas

Robotiga Soome

NELLY OINUS loomakasvatuskonsulent

E

Nõustajad käisid eelmise aasta lõpul Soome robotlautu vaatamas. Lehmade tervisele ja psüühikale on robotlüps kindlasti hea ning seda saab kohaldada ka mahetootmisele.

siteks vaadati Kati Saarineni ja Marko Räsäneni robotlauta Hyvinkääs. Karjas on 120 lehma ja noorkari. Uus robotlüpsiga laut valmis 2010. aastal. Enne oli talu 30 lüpsilehmaga. Karja juurdekasv saadi sisse ostetud ja ise üles kasvatatud lehmvasikatega. Toodetakse 1,35 mln l piima ja müüakse 1,3 mln liitrit. Praegu on kolm lüpsirobotit. Eesmärk on veelgi suurendada lüpsikarja. Viljadest kasvatatakse kaera, nisu ja otra ning rüpsi. Vilja säilitatakse muljutud konservviljana. Proteiiniallikana kasvatatakse lehmadele söötmiseks põlduba. Robotist saavad nad granuleeritud segasööta, mis ostetakse sisse. Söödalisandina saavad lehmad 300 ml propüleen­ glükooli kuni tiinestumiseni. Toetusi saab talu teraviljadele 580 €/ha, põldoa ja rüpsi puhul üle 600 €/ha. Maa hind ostmisel on 9000 €/ha (mõni aasta tagasi 12 000–13 000 €/ha). Maa rent maksab 100–800 €/ha. Talu on Riihimäki meierei ühistu liige, mis omakorda on Valio liige. Sarnane on ka Pauli ja Anne Sipilä talu Kuivantos. Neil on tavatootmise robotlüpsiga farm, kus lehmi karjatatakse. 13. põlvkond peab talu ja Pauli on peremees olnud kolm aastat. Uus laut valmis 2007. aastal ja maksis 750 000 – 40% saadi investeeringuks toetust. Enne oli 20 lehma ja 30 ha põldu, nüüd 60 lehma ja 130 ha põldu. Sööda valmistavad nad ise ja pakuvad teenust ka väljas­ poole talu. Pauli on õppinud talupidamist: kolm aastat tehnika osa ja aasta talujuhtimist. Piima müüakse üle 500 000 l aastas. Piima eest saadakse 41 senti liitrilt ja toodang on 9,7 tonni lehma kohta. Pauli Sipilä kasvatab äärširi ja holsteini tõugu lehmi. SRA alla 250 (Soome JKK järgi), baktereid alla 50 ja rasva valgu pealt boonust. Kasum on aastas ca 20 000 €. Erinevalt eelmistest karjatab talu loomi põhimõtte pärast – lehmade heaolu tagamiseks. Kella 8–17 on leh-

Fotod kadri zirnask ja argo tamm

Marko Räsäneni farm. Söödalava on farmi väliskülgedel.

Karjaaiad Arja Peltomäki mahefarmis.

All paremal Marko Räsäneni farm. Vasikatel on starter vabalt ees

mad karjamaal, kust saavad vabalt karjamaa ja lüpsiroboti vahel käia. Seejärel jälgitakse, et lehmad, kes pole lüpsil käinud, suunata lüpsirobotisse esmajärjekorras. Ka talvel käivad lehmad väljas. Roboti külastatavus lehma kohta on 2,5 korda ööpäevas. Kui söödalaval antavas söödas on rohkesti tärklist, ei taha lehmad hästi robotis käia.

Robot pluss mahe Peltomäki robotlüpsiga talus toodetaksegi mahepiima. Suund mahepiima tootmisele võeti 2009. aastal ning tunnustus saadi 2011. Arja Peltomäki peab farmi üksi: abikaasa töötab Porvoos. 2009. aastal valmis uus laut. Lüpsirobotiga lüpsmine algas oktoobris. Söötmine käib söödalavalt statsionaarse söödamikser-jagajaga, lüpsirobot on Lely Astronaut A3, laudas on restpõrand ja sõnnikut eemaldab Lely Discovery. Üleminekul uude lauta oli 28 lüpsilehma, 49 mullikat (üle 6 k) ja 11

vasikat. Nüüd on 70 lüpsilehma, kokku 145 looma. Toimib nelja välja külvikord: kolm aastat rohumaa ja üks aasta oder allakülviga. Läga laotatakse kevadel ja pärast niitmist 20–30 t/ha. Mullaproovid tehakse igal aastal ja vastavalt sellele toimub väetamine. Lisaks väetatakse lihakondijahuga. Kõige raskem oli üleminek: kui mahetunnustust veel ei olnud, ent mahenõudmisi pidi täitma. Kui tavapiima eest saadakse 39–45 eurosenti liitrist, siis mahepiima eest 60 senti. Arja soovib oma ettevõtet laiendada ja tulevikus hakata ise piima töötlema mahepiimatoodeteks. Kõik põllud on lauda lähedal. Ka talvel saavad lehmad väljas käia.

Teadusuuringud Külastati ka Helsingi Ülikooli Viikki katsefarmi, mis on üks kolmest. See on endine talukoht, mis tegutsenud ürikute järgi aastast 1550. Helsingi Ülikooli alla on kuulunud 80 aastat. Laut on ehitatud aastal 1938 ja reno-

veeritud 2007. aastal robotlüpsile. Individuaalsöötmine toimub spetsiaalsetest kaaluga söödakünadest. Kogu sööt kaalutakse ja söömiseks kuluv aeg mõõdetakse. Samuti joogivesi: kogus ja aeg. Söödalavalt saadav söödaratsioon on tasakaalustatud toodangule 35 l/p – robotist saavad lehmad, kes käivad neli korda päevas lüpsil, kuni 8 kg jõusööta. Keskmine toodang on 11 000 liitrit lehmalt. Piima eest saab 45 s/l. Hästi on korraldatud vasikate söötmine. Neli-viis päeva saavad nad emapiima ja siis kuni kaks kuud jootmisautomaadist piimaasendajat. Samal ajal saavad ka starterit nii palju, kui soovivad. Kui starter on ees kogu aeg, ei ahmi vasikad rohkem, kui isu järgi söövad. Lisaks on ees hein. Edaspidi saavad nad starterit 2 kg päevas pluss silo. 14–15kuuselt lähevad seemendusele. Lehmadel on GPS-seadmed, mis aitavad üles tähendada lehmade liikumise. Praegu lastakse lehmad ka mõneks tunniks karjamaale.


14 ilm

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Kuu

mõjutab ilma ja inimesi repro

ILMAR RAIDNA biorütmide uurija, füüsikaõpetaja

P

äike kiirgab soojust ja valgust, ta on elu aluseks. Ka muutused eluta looduses sõltuvad suurel määral Päikesest, sest Maa liikumine on kõige otsesemalt seotud Päikese ja Maa vastastikuse külgetõmbejõuga. Sellest on tingitud aastaaegade vaheldumine ja pilt, mida me tähistaevas näeme. See mõju on ühesugune kõigile Maal asuvatele kehadele. Muutused eluta looduses sõltuvad aga suurel määral ka Kuust. Tavainimeste teadmised Kuu liikumisest piirduvad üldiselt kuu faaside vaheldumisega. Teame ja oleme näinud, et mõni aeg pärast seda, kui kalendris on ära toodud noorkuu faas, ei ole meie kosmilist kaaslast nähagi. Alles päev või paar hiljem leiame Päikesest mitte eriti kaugel kitsa kuusirbi. Need on esimese veerandi, täiskuu ja viimase veerandi ehk sünoodilise tsükli faasid. Inimene tahab teada kõike loodusest, iseendast ja maailmaruumist. Mõni teadmine selgub juhuslikult, mõni põhjalike uurimiste tulemusel. On ka selliseid teadmisi, milleni on jõutud aas-

Rahvatarkus ütleb, et aastad ei ole vennad. Olgugi et talv tuleb igal aastal ühel ja samal kuupäeval ja päike käib igal talvel sama madalalt, võib talve alguse ilm olla iga kord erinev. tatuhandete jooksul. Üks selliseid on küsimus Kuu mõjust maapealsele loodusele ja inimestele.

Kolme tsükli koosmõju Ääretud ookeaniavarused võimaldavad Kuu ja Päikese gravitatsioonijõududel panna liikuma tohutuid veemasse. Jõudes rannikule, tekitavad need efektseid loodelisi nähtusi. Loodelist jõudu võib defineerida kui kahe võrdse massiga keha vahel mõjuvat jõudu, mida tekitab kolmas, niinimetatud kosmiline keha. Kuu ja Päikese aastase tsükli koosmõju vaadates võime kokku lugeda, mitu sünoodilist (ajavahemik ühest Kuu loomisest järgmiseni) tsüklit on aastas ja mil määral see erineb kalendriaastast, teisisõnu, leiame hälbe suuruse. Näiteks kaksteist sünoodilist tsüklit on (troopilisest) aastast üksteist päeva lühem. Kui meile lähenevad tumehallid pilved, peame vaatama, kuidas saabuva vihma või muude sademete eest varjuda. Rahvatarkus ütleb, et mustad pilved muidu käivad, hallid pilved sajavad. Kui aga tahame mingit rahvarohket üritust korraldada, peame aeg-

sasti abi otsima meteoroloogidelt. Nemad aga räägivad ilmaoludest lähema kolme päeva või veidi pikema aja jooksul, kuid järgmise poole aasta või pikema ajavahemiku kohta ei ole nendelgi kindlaid prognoose. Veidigi pikemaajalisem prognoosimine on tänapäevalgi suur probleem. Saksa professor, geograaf ja klimatoloog Eduard Brückner esitas hüpoteesi kliima umbes 35aastase lühiperioodilise muutumise kohta ja esitas kliima lühiperioodilise muutumise teooria. Nii elusale kui ka eluta loodusele avaldab olulist mõju 411,78465päevane lunaar-so­ laarne tsükkel. Kaheksa sellise tsükli pikkus on üheksa aastat. Tihe on seos ka 18, 27, 35 ja 44 aasta puhul. Veelgi tihedam on

seos igal 53. ja 62. aastal. Pange tähele, nende seas on ka 35aastane tsükkel. Kas 35aastane tsükkel on juhuslik kokkulangevus? Vaevalt. Millised kosmilised faktorid on olulised, et just 35aastast perioodilisust mõjutada, vaatame, mis selgus, lähtudes anomaalse ja sünoodilise Kuu ning aastase (solaarse) tsükli pikkusest (vastavalt 27,55, 29,53 ja 365,24 päeva). Teadlased Beno Gutenberg ja Charles F. Richter kogusid andmeid 675 maavärina kohta ning astronoom Nikolai Kozõrev seostas neid maavärinaid loodeliste jõududega. Selgus, et Kuu ja Päikese tekitatud gravitatsioonijõud ning nendest järelduvad loodelised jõud on seotud maavärinate toimumisega.

Kliimamuutuste tsüklitest Aga kas need jõud avalduvad ka kuidagi teisiti? Nii põllumehed kui astroloogid ja paljud teised inimesed on nendele küsimustele püüdnud vastust leida. Näiteks on Maria ja Matthias Thun uurinud aastakümneid Kuu mõju taimekasvatuses. Tuhanded katsed on näidanud, et siin on iva sees. Käesoleva artikli autor on püüdnud samalaadseid katseid korrata ja jõudnud veendumusele, et iva väärib otsimist, kuigi see otsimine on väga raske. Millised faktorid võivad klimaatilisi kõikumisi esile kutsuda? Maavärinate uurimine on näidanud, et maasisese tõuke esilekutsumiseks on väga oluline

Nii elusale kui ka eluta loodusele avaldab olulist mõju 411,78465päevane lunaar-solaarne tsükkel.

päästikprotsessi mõju. Seejuures on matemaatilise modelleerimise korral vaja analüüsida kahe lunaarse tsükli – anomaalse ja sünoodilise tsükli koosmõju. Kummagi tsükli ekstreemsetes faasides, perigees ja noorkuu/täiskuu ajal on Kuu tekitatud loodeline jõud maksimaalse suurusega. Seetõttu on ka Maa plokkidele – laamadele − mõjuv jõud maksimaalne. See kutsub esile laamade liikumisi üksteise suhtes ja vallandab maavärinaid. Kahe lunaarse (anomaalse ja sünoodilise) tsükli koosmõju on oluline iga 9, 18 ja 53 aasta järel. Vaatame, kas leiame eeloleva, 2013. aasta alguse kohta temperatuuride osas ühiseid jooni varasematel aastatel, 2004., 1995. ja 1960. aastal kogutud andmetega. Kõigil kolmel juhul oli jaanuari alguses temperatuur kõikuv. Mõnepäevase ajavahemiku jooksul toimus mitmekraadine temperatuuri tõus ja langus. Jaanuari lõpust ja veebruari keskelt hakkas temperatuuri muutumine toimuma ühtlasemalt. Aprilli lõpupäevil toimus temperatuuri tõus vaheldumisi järgneva langusega. Nendel aastatel on ilmamuutustel nii ühiseid jooni kui ka erinevusi. Millisel määral ja kuidas hakkab muutuma ilm 2013. aasta alguses, võime näha õige varsti. Viimase 75 aasta jooksul on tehtud uurimusi ilmastikunähtuste sõltuvuse kohta lunaarsetest tsüklitest, tavaliselt on seejuures piirdutud sünoodilise tsükliga, kõrvale on jäetud nt anomaalne tsükkel, nende kahe tsükli ning teiste tsüklite koosmõju. Hoopis paremaid tulemusi võime saada mitme tsükli koosmõju analüüsimisel.


ilm / sündmused 15

Maamajandus Nr 1 (7) 17. jaanuar 2013

Sügis LAINE KEPPART Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert

A

lates läinud aasta 1. septembrist püsis õhutemperatuur tavapärasest valdavalt kõrgemana kuni 25. oktoobrini. Lühikesed, aastate 1964−2011 keskmisest madalama temperatuuriga perioodid esinesid septembri esimesel dekaadil ning oktoobri esimese ja teise dekaadi vahetusel. Aktiivne taimekasvuperiood (ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 10°) lõppes mandri siseosas alles oktoobri esimesel nädalal, mis on keskmisest ajast ligikaudu kaks nädalat hiljem. Väga soe oli ilm võrreldes keskmisega 16.−21. oktoobrini. Esimene öökülm maapinna lähedal registreeriti mandriosas juba 21. augustil. Jõgeval mõõdeti siis taimedeta mulla kohal −0,3 ja rohul ligi −3 kraadi. See külm kestis lühikest aega ega põhjustanud kahju taimekasvatuses. Teist korda esines madalamates kohtades maapinna lähedal öökülma 10. septembril, kui rohi oli kohati hallast valge. Ka

Foto RAIVO TASSO

ei kasvatanud ega karastanud

Vaatamata keskmisest kõrgemale temperatuurirežiimile, arenesid orased läinud sügisel halvasti ja ilm ei soodustanud ka taimede karastumist. Põldudel oli näha kahjustusi. see külm aedadesse eriti ei jõudnud ja peenardel jätkasid isegi kurgid kasvamist. Tugevamad öökülmad saabusid alles 14. oktoobril, kui mitmel pool mandriosas registreeriti külmakraade ka juba õhus. Vihma sadas sügisperioodil sageli. Suuremad sajud jäid Põhja-, Loodeja Lääne-Eestisse, kus 1. septembrist 31. oktoobrini tuli vihma kohati 200−260 millimeetrini, s.o normist 150−190%.

Ootamatud talvepäevad Alates 25. oktoobrist läks ilm järsult külmaks ja lumi sadas maha peaaegu kõikjal Eestis. Põhja- ja Loode-Eestis ulatus lume paksus kohati üle 20 cm. Katkes taimede vegetatsioon, muld külmus mõne sentimeetri sügavuseni. Loodus ja põllud ei olnud veel talveks valmis. Paljudel puudel olid alles lehed küljes ning okstele ladestunud lumi murdis puid ja põõsaid. Sajusemates piirkondades oli osa kartulit selleks ajaks veel koristamata. Samuti võis üle

Eesti näha koristamata suvirapsipõlde. Lumisel ajal künti põlde ja värskelt ümber pööratud mullaga põllud mustasid valge maastiku taustal. Hingedekuul oli taas ilm soe ja paljudel päevadel tõusis maksimaalne õhutemperatuur üle 5 kraadi ning ööselgi jäi enamasti plusspoolele. Mõnepäevane külm periood esines novembris ainult esimese dekaadi lõpus, kui minimaalne õhutemperatuur langes sisemaal −4 …−7 kraadini ja muld külmus palja maaga sügavamalt kui oktoobri lõpu tugevamate külmadega lumisel ajal. Päikesepaistet oli sügisel vähe. Septembris paistis Jõgeva ilmajaama andmetel päike 108 ja oktoobris 49 tundi, mis moodustab keskmisest päikesepaistekestusest vastavalt ainult 76 ja 63%. Taliteraviljade külv jäi sadude tõttu sügisel paljudel põldudel hiljaks. Soodsamad ilmad põllutöödeks olid mihklikuu teisel dekaadil. Septembri ja oktoobriga kogunes efektiivset (üle 5°)

Toetuste kasutamine nõuab tähelepanu

P

õllumajanduse Registrite ja informatsiooni Ameti pressiesindaja Maris Sarv-Kaasiku sõnul jääb 2013. aastal otsetoetuste osas kõik samasuguseks nagu tänavu – samad taotlemise perioodid, sama liiki toetused, vähendamise arvestamine. Investeeringumeetmete osas on taotlejatel tarvis teada, et kõikide meetmete taotlusvoore ei tule, põhjuseks eelarve ammendumine. Need, mis tulevad, on avalikustatud prognoositavas toetuste ajakavas PRIA kodulehel. “Kõige olulisem on investeeringumeetmete puhul määrustest jälgida, millal on investeeringu lõpetamise tähtaeg. Samuti sätestavad mitme meetme määrused nõude teatud protsent investeeringust teatud perioodi jooksul ära teha ja selle kohta PRIAle kuludeklaratsioonid esitada,” selgitas Sarv-Kaasik.

Sügiskünd ootamatus lumesajus.

soojust Jõgeval ligi 290°, mis ületab keskmiselt kogu sügise jooksul kogunevat summat ligikaudu 40 kraadi võrra.

Taimedele ebasoodne Septembri alguses külvatud taliviljaorased võrsusid oktoobri lõpuks — rukkitaimedel oli tekkinud valdavalt 3−5 võrset, talinisul veidi vähem. Sellises arenguastmes on taimed võimelised kõige paremini talve üle elama, endale talveks piisavalt varuaineid koguma. Hiljemaks jäänud külvidega põldudel oli oras vähem arenenud, võrseid taimedel vähem. Mihklikuu teise poolde jäänud talinisukülvid polnud novembri alguseks veel Kesk-Eestis valdavalt võrsuda jõudnud. Jõgeva andmete järgi jäid pärast 15. septembrit tehtud külvid enam kui 120 kraadi suurusest efektiivse soo-

juse summast ilma, võrreldes kuu alguses tehtud külvidega. Samuti oli sügisel päikest vähe ja muld märg, mis omakorda aeglustas arengut, oli ebasoodne tingimus taimede talveks ettevalmistumiseks. Novembri algul Eestimaal ringi sõites võis põldudel näha liigniiskusest tekkinud kahjustusi − madalamatel põldudel oli oras laiguti hävinud või kahjustunud. Samuti oli hävinud laike talirapsi põldudel. Soojade ilmadega hingedekuul jätkus vähene taliviljaoraste kasv ja areng − vaatluspõldudel võis märgata vähest võrsumist, võrsete suuremaks kasvamist. Samas olid soojad, väikese ööpäevase õhutemperatuuri kõikumisega sombused ilmad ebasoodsad taimede karastumiseks, külmale vastupanu võime suurendamiseks.

Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus korraldab tasuta infopäeva

„Nõuetele vastavus põllumajanduses 2013”

Täienduste mõte on selles, et esiteks programmperiood lõpeb, toetuste eelarvete ärakasutamiseks on kindlad lõpptähtajad ning viimastes taotlusvoorudes toetuste soovijatel ei pruugi enam olla tavapärast kaht aastat projekti elluviimiseks, vaid lõpetada tuleb kindlaks kuupäevaks. Teiseks, nõue teatud protsent teatud aja (kuus kuud näiteks) jooksul ära teha tuleb sellest, et PRIA aegsasti näeks, kas kliendid üldse kavatsevad neile määratud toetuse ära kasutada. “Kui klient kaks aastat midagi ei tee ja see selgubki alles kahe aasta möödudes, siis on väga raske korraldada vabaneva raha arvel veel uusi taotlusvoore ja leida kliente, kes suudaksid määratava toetuse otsekohe ära kasutada,” ütles pressiesindaja.

MM

Infopäev on kõigile otsetoetuste ja MAK 2007–2013 toetuste taotlejatele. Teemad: nõuetele vastavuse süsteem, head põllumajandus- ja keskkonnatingimused kohustuslikud majandamisnõuded: keskkond, rahva-, looma- ja taime tervis, loomade heaolu 22.01 Nurga külalistemaja (Niine 4, RakveRe) 30.01 Rapla keskraamatukogu (Lasteaia 5, Rapla) 31.01 Ülikoolide keskus (Pargi 5a, kuRessaaRe) 06.02 Hotell Kantri (Riia 215, TaRTu) 07.02 Hotell Tamula (Vee 4, võRu) 12.02 Hotell Centrum (Tallinna 24, viljandi) Algus Kell 11. Nõutav eelregistreerimine vähemalt 3 päeva enne ürituse toimumist. Kohtade arv on piiratud. Info ja registreerimine: argopeepson@gmail.com (eelistatult) või 520 8438



MAAMAJANDUS (17.01.2013)