Page 1

Männil uus haigus! Ka Lätis olemas olev seen levib Eestis lõunast põhja poole Lk 6–7 29. mai 2014 Nr 5 (173)

OÜ Vostok Wood ostab kase-, kuuseja männi-paberipuud üle Eesti.

tel 5345 4927

M AAL E H E LISA

OSTAME

Ostame OSTAME

• kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid ••kasvava metsamaterjali metsa raieõigust ••metsakinnistuid võsastunud põllumaad

•metsamaterjali ••võsastunud kasvava metsa raieõigust põllumaid Raieõiguste ostmisel raha kätte enne • (Lõuna-Eestis) metsakinnistuid ülestöötamisega alustamist. võsa ja ••virnastatud metsamaterjali Pakume metsa ülestöötamist raiejäätmeid kompleksteenusena. • võsastunud põllumaad

Pakume Teeme võsaraiet ning kraavide puhastamist giljotiini abil.

ostmisel raha kätte enne •Raieõiguste puidu hakkimise teenust ülestöötamisega alustamist. Renlog Eesti OÜ ostujuht Argo Teral •metsa ülestöötamist Tel. 517 4303 Pakume metsa ülestöötamist kompleksteenusena E-post: argo@renlog.ee kompleksteenusena. •võsaraiet ja kraavide Teeme võsaraietgiljotiini ning kraavide puhastamist abil puhastamist giljotiini abil.

Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

www.renlog.ee

Renlog Eesti OÜ ostujuht Argo Teral Tel. 517 4303 E-post: argo@renlog.ee


 2  P Ä E V A K A J A  

 METSALEHT Nr 5 (173) 29. mai 2014 

VIIO AITSAM

Hiidkoorik kasvatab tehases “okkalisiâ€? seeneniidipalle Juurepessu ainulaadne bioloogiline tĂľrjevahend Rotstop valmib tegelikult Eestis, Kohila vallas Salutagusel. Juba 2012. aasta alguses avati Salutagusel, pärmivabrikuga Ăźhel territooriumil uus tootmishoone, kus toodetakse taimehooldusvahendeid. Sellega seoses toodi Soomest Eestisse Ăźle ka juurepessu tĂľrjevahendi Rotstopi tootmine. Salutaguse uue hoone seinal on silt kaubamärgiga Verdera. Selle kaubamärgi all valmistatud toodete klienditeenindus ja tootearendus asuvad Soomes.

Loksutades kasvab Juurepessu tĂľrjevahendi sisuks on teatavasti Ăźks teine seen, hiidkoorik, keda leidub ka Eesti looduses. Salutagusel on suur kogus selle seene eoseid säilitamisel −80° sĂźgavkĂźlmikus. Vahendi tootmiseks lĂľigatakse tĂźkike ettekasvatatud seeneniidistikust, millest toitelahuses kasvatatakse tootmisele vajalik niidistikukogus. Kasvuprotsessi kiirendatakse eriti soodsate kasvutingimuste loomisega. Toot-

mine kujutab endast eri protsesse, mille sisuks peale seeneniidistiku kasvatamise on tĂźkeldamine, kasvupinnasele kĂźlvamine, suspenseerimine, kuivatamine jne. LĂľpuks purustatakse kandjal olev seeneniidistik kas peeneks pulbriks vĂľi valmistatakse lahus – Rotstopi turustatakse kas pulbrina vĂľi lahusena. Osakonna tootmisjuht Ranar Valk näitas suuri anumaid, kus juba näha väiksemaid vĂľi suuremaid seeneniidipalle – need on valged ja uskumatult korrapärased “okkalisedâ€? kerakesed. Nende kasvu kiirendamise Ăźks abinĂľu on pidev loksutamine – lahuseanumaid hoitakse pidevalt liikuval alusel. “Siin nelja-viie päevaga kasvavad nad täis. Liiga suureks ei vĂľi lasta neid palle kasvada, kuna siis ei mahuks nad edaspidistes protsessides voolikutest läbi,â€? rääkis Ranar Valk.

Eri riikides eri tßved Tootmise tooraineks on hiidkoorik ehk Phlebiopsis gigantea, kuid turgudele toodetakse Rotstopi eri tßvedest. Näiteks Eesti turule sobib sama tßvi, mis kasutusel Soomes ja Lätis, kuid Rootsi Rotstopi aluseks on teine seenetßvi.

“Ega nad teineteisest visuaalselt rohkem ei erine kui kasvuprotsessis, kus Soome tĂźvi kasvatab suuremaid palle kui Rootsi tĂźvi,â€? märkis Ranar Valk. “Nßßd hiljuti lisandus veel Ăźks uus tĂźvi, kuna hakkame Rotstopi tootma ka Kanada turule.â€? Nii nagu tĂźved, erineb veidi ka valmistoodang. Näiteks Soomes ja Rootsis on Rotstop mßßgil pigem lahusena, kuid Eesti turul pulbrina. Vastavalt tellimusele ja riigile, kuhu toodet saadetakse, lisatakse vĂľi ei lisata värvitablettide purke vĂľi kohapeal valmistatud värvilahust. Rotstopi kasutajad lisavad tĂľrjevahendile värvi, kuna siis on hea Ăźlevaade, mis kännud juba tÜÜdeldud on.

Ainulaadne maailmas Salutaguse taimehooldusvahendite tootmise hoone on spetsiaalne ehitis, mis tähendab seda, et kþikide tootmisruumide ventilatsioon juhib þhku vaid välja ja ei lase midagi þhu kaudu sisse tulla. See on vajalik, et tooted ei saastuks bakteritega, mida taimehooldusvahendite tootmiseks samuti kasutatakse ja mis on þhus liikuvad. Rotstopi suudetaks Ranar Valgu sþnul toota umbes 500 kilo nä-

ROhULĂľIKUR

hUSQVARNA 525RX + SELJAKOTT

439 â‚Ź Kampaania hind

dalas, kuid tegelik tootmine käib vastavalt tellimusele. TĂľrjevahendit turustatakse Soomes asuva klienditeeninduse kaudu. Eestis on edasimßßja Baltic Agro. Vahendi toime tugineb seeneeoste kontsentratsioonil. “Looduses ei kasva hiidkoorik kunagi sellises kontsentratsioonis,â€? selgitas Ranar Valk. Kui seent aga kontsentreeritult Rotstopina känn u le pritsitakse, kasvab ta nii aktiivselt, et pärsib juurepessu kasvu. Sisuliselt on hiidkoorik samuti mädaniku tekitaja, kuid ta ei lagunda elusat puud.

VIIO AITSAM

Ranar Valk näitab hiidkooriku tehases kasvatatud niidipalle, millest saab alguse Rotstopi tootmine.

OSTAME

metsakinnistuid, raieĂľigust ja metsamaterjali.

Pakume metsaraieteenust. tel 5665 4087 info@pohjapuit.ee

Harjumaa 514 8238

MURUNIIDUK

hUSQVARNA LB 348V

Ida-Virumaa 557 9936

475 â‚Ź

JĂľgevamaa 505 8369

Soovituslik jaehind

Järvamaa 503 8777 514 8238

RAIDER 213C + VOOLIKUPOOL

3999 â‚Ź Kampaania hind

0TUBNFLBTWBWBUNFUTB NFUTBLJOOJTUVJEKB NFUTBNBUFSKBMJ .FUTBÛMFTUÕÕUBNJOFKB USBOTQPSU .FUTBJTUVUBNJOF

*OGPUFMFGPOJM XXXIBOTBNFUTFF

Emeksen OĂœ

www.husqvarna.ee

• ostab raieþigusi ja metsakinnistuid • teostab raiet, kokkuvedu ja puidutransporti tel 528 9307 emeksen.mets@mail.ee

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, kßttepuitu ja vþsa-raiejäätmeid raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Pþlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

www.metsaforest.ee

VĂľrumaa 5342 4232


P Ä E V A K A J A  3 

 METSALEHT Nr 5 (173) 29. mai 2014 

Timber Diameter

Erametsapäeva tunnustused Aprilli lõpul traditsioonilisel erametsapäeval tunnustasid Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus tavakohaselt erametsanduse edendajaid. Erametsa sõbra tiitli pälvis Metsä Forest Eesti AS, kes aitab edendada keskkonnasäästlikku ja mõistlikku metsa majandamist, andes puitu ostes eelise serditud puidule. Tubli metsaühistu juht on Läänemaa Metsaühistu juhatuse liige ja tegevjuht Mikk Link, keda tunnustati ka majanduskoostöö edendajana ja ühistulise metsamajanduse võimaluste arendajana. Tubli konsulent on metsakonsulent ja Vooremaa Metsaühistu juht Harry Pütsepp. Tubli EMK töötaja on Erametsakeskuse kontrolliüksuse spetsialist Veljo Kütt. Tubli meediatöötaja on ERRi toimetaja Kaileen Mägi ja saate “Kapital” meeskond. Tubli riigiametnik on maksu- ja tolliameti maksude talituse peaspetsialist Eha Kütt. Erametsanduse toetaja tiitli sai Eesti Puidumüügikeskus. Tubli erametsaliidu töötaja on projektijuht Kristel Arukask, kes tubli koostööpartnerina pälvis ka Metsa Hoiuja Laenuühistu tunnustuse.

ML

Üks rakenduse vaateist lehel, kuhu Timber Diameter on potentsiaalsetele klientidele toote üles riputanud.

Nüüd saab puiduvirna mõõta nutiseadmega Idufirma Timber Diameter, kes võitis ETV “Ajujahi” saate, on oma toote – metsamaterjali mõõtmise nutiseadmerakenduse − nüüd ka turule toonud. Esialgu võimaldab rakendus mõõta kiiresti ja täpselt puiduvirna. Sisuliselt suunatakse nutiseade virna suunas, rakenduse abil mõõdab see virna küljepindala ära ja mõne kiire nupuvajutusega on virna maht teada. Tegu on uskumatuna näiva, ent samas kauaoodatud lahendusega, mis on “Ajujahi” saa-

te võitjale Timber Diameterile toonud populaarsust. Meeskonna liikme Triin Üksvärava sõnul tähendab see ka seda, et järjest võetakse kontakti, uuritakse ja arutatakse ning selguvad uued vajadused. Triin Üksvärav tõi näiteks, et nutiseadmerakenduse suhtes on suur huvi Kohila Vineeri töötajail, kellega koos on mõõtmist ka testitud ning kes ootab nüüd nii-öelda järgmist sammu, panoraammõõtmist inventuuride tegemiseks. Vastav lahendus valmib lõplikult juunis. Edasi on mõte liikunud võimalusele mõõta ka veokil olevat metsamaterjali jne.

Mai algusest on nutiseadmerakendus ka turul. Selle saab alla laadida aadressilt https:// play.google.com/store/apps/ details?id=ee.timberdiameter. Allalaadimine on tasuta, samuti esimese 100 tihumeetri mõõtmine, et kasutaja saaks veenduda rakenduse kasulikkuses. Edasi on hinnaks 5 eurosenti tihumeetrilt. Timber Diameter on andnud teada, et hetkel on saadaval virnamõõtmise lahendus, kuid varsti lisatakse niisiis ka eriti suurte virnade panoraammõõtmine, samuti diameetrituvastus palkide ükshaaval mõõtmiseks. Allalaadimisleheküljelt leiab ka juhised, kuidas rakendust ka-

sutada. “Teatud valgustingimustes oleneb tulemus, mis nurga alt täpselt nutiseadet suunatakse.” Metsasektoris plahvatuslikuna mõjuv uus rakendus sai alguse elulisest vajadusest. Üks Timber Diameteri meeskonnaliige, Vallo Visnapuu on ise puiduettevõtja ja kursis alatiste vaidlustega, mida puiduvirnade tavapärane mõõtmine tekitab. Nüüdsete meeskonnakaaslastega sai Vallo Visnapuu kokku Pärnus toimunud IT-arendusüritusel Garage48, mis ka võideti. Järgmine samm oli osalemine “Ajujahi” saates. Sealsamas saates rääkisid Timber Diameteri meeskonna

liikmed, et nad on otsinud internetist oma idee analooge, kuid pole neid leidnud. On teada, et ühes Saksa ülikoolis arendab sarnast rakendust kolmeliikmeline meeskond ning nende tiimijuht kirjutab doktoritööd. Triin Üksvärav hindas, et võrreldes sellega on Timber Diameteril plaanis terviklikum lahendus – lisaks metsamaterjali mõõtmisele ka andmete talletamise, analüüsimise ja integratsioonide osa. Samuti on nad turul varem – sakslane kavatseb oma lahendust esitleda Müncheni metsamessil, mis toimub juunis.

Vali oma unistused Lõikad hekki. Lõikad kasu kiirelt tehtud tööst. Niidad muru. Niidad imetlusega jalust su vaikset mootorit nautivad naabrid. Rajad õitsvat aeda. Rajad tuleviku, kus kõigil su ümber on hea elada. Valid kiirtee unistuste täitumiseni. Valid Honda.

Honda mootorid on legendaarse töökindlusega. Honda mootorid kestavad aastakümneid ning on kasutusel rohkem kui 100 miljonis seadmes üle maailma. Honda saab innustust sinu unistustest.

Vaata kõiki Honda tooteid: www.honda.ee

ML


4  i n te r vj u u   EESTI

ME T SA K A JA

n Esimese metsaomanikke ühendava suurorganisatsioonina allkirjastas MTÜ Ühinenud Metsaomanikud Pärnumaa jahimeeste liiduga maa jahindusliku kasutamise lepingu. Ühinenud Metsaomanikud ühendab üle 300 metsaomaniku, peamiselt Pärnu-, Viljandija Valgamaal, kellel on kokku ligemale 87 000 hektarit metsamaad. Pärnumaa jahimeeste liit esindab 22 Pärnumaa jahimeeste seltsi. Leping kujutab endast raamlepingut, mille lisas on kõik metsaomanikud, kes on soovinud, et metsaomanike ühendus neid esindaks, saanud kirja panna oma erisoovid. Erisoovideks võivad olla jahipidamise ajalised piirangud, nagu näiteks pühapäev, või suur- või väikeuluki laskmine, elamute lähedus vms. Kokkuleppel jahimeestega hakatakse lisa täiendama igas kuus.

 METSALEHT Nr 5 (173) 29. mai 2014 

Priit Kask: Järvselja metsad VIIO AITSAM

Kas olen õigesti aru saanud, et Järvselja metskond on unikaalne just oma järjepidevusega? Jah, ajalugu on siin väga pikk. Õppe-katsemetskond loodi juba 1921. aastal, kui Tartu Ülikoolis hakati metsandust õpetama. Professor Andres Mathiesen otsis baasi, kus tudengeid õpetada ja teadustööga tegelda, ning Järvselja sobis, kuna siin olid selleks eeldused olemas juba mõisaajast. Siin on olnud läbi ajaloo metsanduslik õppe- ja teadusbaas, kus muide alles veel ka professor Mathieseni aegseid katsealasid. Ainulaadne on seegi, et hoones, kus praegu metskonna kontor, oli metskond juba tsaariajal.

n Valitsus kiitis heaks enam kui ühe miljardi euro suuruse eelarvega maaelu arengukava aastateks 2014–2020, mis seab sihiks Eesti põllumajanduse ja toidutootmise konkurentsivõime tõstmise ning maapiirkondade ettevõtluse arendamise. Uues maaelu arengukavas on 24 meedet, mis keskenduvad neljale põhiteemale. Nüüd läheb kava kooskõlastamisele Euroopa Komisjoni. Kui uuest kavast otsida metsaomanikke puudutavat, leiab sealt Natura erametsatoetuse. Praegu makstakse erametsaomanikele Natura toetust 55 000 ha ulatuses, kuid uue kava järgi on pind kuni 58 000 ha. Toetatakse ka metsade puuliigilist koosseisu ja kasvutingimusi parandavaid raieid 35 000 hektaril. Maaelu arengukava soosib ühistegevust metsandussektoris, mis parandab erametsaomanikele suunatud teenuseid. Toetusi erametsamaale on ette nähtud 28 mln eurot ning metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamisele 10 mln eurot. n Eesti edumeelseid puitmajatootjaid ühendav Eesti Puitmajaliit andis tänavu neljandat korda välja aunimetuse Eesti puitmaja sõber. Seekordne tiitel omistati Eesti Vabaõhumuuseumile järjepideva tegevuse eest puitarhitektuuri ja -ehituse traditsioonide säilitamisel ning väärtustamisel. Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Sven Mats rõhutas Eesti Vabaõhumuuseumi tähtsat rolli: “Liidu otsus oli üksmeelne. Ligi 130 000 turisti ja külastajat aastas võõrustav muuseum tutvustab meie puitehituse traditsioone ning järjepidevust edukalt nii Eesti elanikele kui väliskülalistele.” Allikas: Pärnu Postimees, Eesti Erametsaliit, keskkonnaministeerium, Eesti Puitmajaliit

Järvselja õppe- ja katsemetskonna ainulaadne staatus on metsaülem Priit Kase sõnul eriti probleemiks, kui vajatakse investeeringutoetusi.

Mismoodi metsa majandate, kas metsamajanduskava on katsealadest lapiline? Metsa pindala on 10 600 hektarit, sellest 4000 hektarit sooala, kus majandamist ei toimu. Ülejäänud 6500 hektarist metsamaast 2500 on kaitse all. Nii et majandusmetsa on meil 4000 hektarit ja sellega peame suutma ülal pidada baasi, sest oleme täielikult isemajandavad. Tegutseme maaülikooli loodud sihtasutusena, kusjuures eelarvelist suhet meil pole, maa rendime ülikoolilt sümboolse tasu eest. Katsealad on andmebaasis tähistatud ja tõepoolest on kaardil üle metskonna “täpikesi”, kus peame majandamisest hoiduma. Välja arvatud juhud, mil teeme näiteks hooldusraieid vms, mis vastava uurimiskavaga kooskõlas. Igal katsealal on vastutaja, keegi teadlastest, kellega suhtleme.

Priit Kask Järvselja metsas kasvava Kuningmänniga, kes on 370-aastane, 3,3meetrise ümbermõõduga ja, kui ikka on viisakas nii ütelda, siis tüvemahuga ligi 14 tihumeetrit.

Metsaharvenduse OÜ Ostame: • kasvavat metsa • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust! Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

aavopluss@gmail.com 516 0843

Ostame

• kasvavat võsa • raiume võsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred!

• KASVAVA METSA RAIEÕIGUST • METSAMATERJALI • METSAKINNISTUID

metsaharvenduse@gmail.com

tel 513 8029

Metsa ülestöötamine ja transport Ettemaksuvõimalus

Info:

kalle@dammix.ee tel 5629 4011 meelis@dammix.ee tel 5657 9883 www.dammix.ee

OÜ Pajaka Puit Varbola küla, Märjamaa vald, Raplamaa tel.: 502 4895 www.pajakapuit.ee

Kas tudeng, kellel hea uurimisteema, tuleb teie juurde ja lepib katsepaiga kokku? Ei, ta pöördub õppejõu poole, kes tema teemat võiks juhenda-


i n te r vj u u  5 

 METSALEHT Nr 5 (173) 29. mai 2014 

on seaduse “hallis tsoonis” da. Need on siis tavaliselt bakalaureuse- või magistriastme lõputööd, mida teiste teadustööde seas on meil aastas neli-viis. Aga peale selle pakume ka ise teemasid välja. Igal aastal on projektikonkurss ja sellest aastast anname välja uurimistööks ka Andres Mathieseni stipendiumi. Need tööd on kõik seotud just Järvselja metsakooslustega, siinse looduskaitsega ja muu sellisega. Kas teadustööd toovad metskonnale midagi sisse? Hoopis vastupidi on. Järvselja metsadega otseselt seotud teadustöid ka finantseerime ise. Tänavuseks taotlusvooruks oli raha 20 000 eurot, millest rahastame nelja uurimisprojekti. Mis teemad need on? Harvendusraiete eesmärgi selgitamine, haavasiku uuring, Järvselja lehisepuistute uuring ja siinse dendrofloora uuring. Taotluste esitajad on olnud metsateadlased, kelle uuringurühmas muidugi on ka tudengid. Kestavad ka mõned jätkuprojektid. Üks mitme aasta projekt on näiteks turberaietest, milleks on rajatud näidiskatseala. Kui palju metskonnas töötajaid on? Praegu 18 inimest, aga mõned lisanduvad töövõtulepingutega, et veevärk oleks hooldatud jne. Metskonnal on ka oma taimla ja tegeleme veel puhkemajandusega. Taimla on metsataimede kasvatamiseks, kuid väga suur on ka aiandiosa. Kasumit see metskonnale siiski ei too. Meie sissetulek tuleb 90% metsamajandusest ning muu hoonete rendist ja puhkemajanduslikust tegevusest. Kui suur on metskonna masinapark?

Uuendusraiest 100% tellime riigihanke korras töö sisse. Hooldusraiete, noorendike hoolduse, metsahoolduse poolel teeme kolmandiku kuni poole oma tööjõuga. On neli raiemeest, üks väljaveotraktor, käru. Tehnikat oleks vaja kaasajastada, aga meie võimalused on paraku sellised, et saame investeerida aastas vaid üheks asjaks. Praegu on tähelepanu all teed ja taimlatehnika. Metsatehnika uuendamise võimalused on üsna kasinad. Kas teil pole võimalusi saada tuge ELi fondidest? Oleme palju püüdnud seda teha. Aga PRIA saadab Erametsakeskusesse ja keskus ütleb, et toetab ikkagi erametsaomanikke, kelle hulka meie ei klassifitseeru. Veidi oleme saanud toetusi Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu looduskaitse ja loodusõppe tarvis, näiteks õpperaja jaoks. Oleme küsinud raha ka arboreetumi kordategemiseks, aga see pole seni õnnestunud. Kuhu Järvselja mets õieti kuulub, kas statistika järgi olete riigimetsade hulgas? Tegelikult jääme n-ö hallile alale. Siin kasvab ülikooli mets, aga ülikool riigiasutus ei ole. Samas pole tegu ka erametsaga, kuna ülikool ei ole eraasutus, vaid avalik-õiguslik. Näiteks metsaregistri andmebaasis pannakse meid lahtrisse “muu riigimets”. Kui valitsus kinnitab riigimetsale aasta arvestuslanki, siis kinnitatakse see ka Järvselja metskonna jaoks. Kuigi otseselt on erinevusi, järgime ise oma elu korraldades riigimetsas kehtivaid aluseid. Kas analoog on Tihemetsa metskond? Ei, Tihemetsa ja Luua kooli mets on haridusministeeriumi

Elu kaldub sinnapoole, nagu on uue kliimavaatlustorniga, et torn on metsas, kuid andmed liiguvad linna, kus inimesed.

siis, kui tegu põllumajandusvõi muu tootmishoonega. Meie soovid sinna alla ei mahu.

A J ALUGU

Järvselja aeg n Praeguse metskonna eelkäija oli Tartu Ülikooli 1921. a loodud õppemetskond. Eesrindlikud metsanduslikud tööd algasid siin juba XIX sajandi teisel poolel Kastre mõisniku Nikolai von Esseni ajal. n Metsade plaanistamine toimus aastail 1860–1865. Metsaülem Martin Maurachi ametisoleku ajal (1883–1897) tehti ulatuslikult kuivendustööd. Alustati ka metsauuendusega. Peale kodumaiste puuliikide istutati lehise- ja nululiike. n 1887. aastal rajati esimene metsataimla. Hiljem Andres Mathieseni eestvõttel rajatud nn Lossiaias hakati ka dekoratiivliike kasvatama. n 1969. aastal alustati Agali külas arboreetumi rajamist (praegu üle 60 puu- ja põõsaliigi). n Sihtasutuse Järvselja Õppe- ja Katsemetskond asutas 25. septembril 1997 Eesti Põllumajandusülikool. Allikas ja lisateave: www.jarvselja.ee

haldusalas, need on puhtalt riigimetsad. Järvselja sihtasutuse ja õppebaasina on pigem omaette nähtus, mis kahjuks positsioonil, kus ei saa ei erametsanduse ega riigieelarvelisi toetusi. Natuke on maaülikool saanud kasutada riigieelarvelisi infrastruktuuri toetusi. Just praegu on tulemas riiklik ülikooli investeering uue kasvuhoone ehituseks – õieti on see metsataimede kasvatamise labor, ja teine selline on kaasaegse ilmajaama ehitus. Teised suuremad projektid, näiteks kliimauuringutega seotud SMEARi torn, on juba suurte konsortsiumide investeeringud (liitunud on kuus Eesti teadusasutust), mis lähevad sihtasutusest mööda, kuigi on siinse maa peal. Teine selline suurem ettevõtmine on Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli eestvedamisel üks metsa niisutuse ja kliimauuringute katse. Kas nende puhul rajatiste talumise tasu ei kohaldu? Territooriumi poolest on need alad väikesed. Tasu me ei küsi, nende objektide olemasolu metsa majandamist ju suurt ei mõjuta. Hoopis rohkem mõjutab meid looduskaitse. Emajõe-Suursoo maastikukaitseala muutus Peipsiveere looduskaitsealaks ja sellega seoses meie maad, kus varem oli piiranguvöönd, muutusid nüüd sihtkaitsevööndi metsadeks, kus majan-

dustegevus on keelatud – mingit kompensatsiooni me selle eest ei saa. Ka Järvselja looduskaitseala suureneb kogu aeg. 90 aastat tagasi oli see ala 12 hektarit, nüüd 187 ja uuenemiskava järgi tuleb kaitsealust pinda veel juurde, kusagil 300 hektarini. Me oleme nõus, et Järvseljal on väga isepärane loodus, mida on vaja kaitsta, aga tahaksime, et meiega arvestataks rohkem – kuna oleme isemajandavad, muudab kaitsealuse pinna suurendamine meie majandamisvõimalusi aina väiksemaks. Kuidas peaks asjad käima? Leian, et meil peaks olema võimalus küsida toetusi näiteks PRIA maaelu arengukava metsameetmetest, olgu tehnika soetamiseks või metsateede korrashoiuks. Meil on üsna palju kehvas seisus teid, mis on avalikult kasutatavad ja sellist avalikku teenust võiks oma riik toetada. Tahaks, et vähemalt oleks olemas võimalus kuhugi pöörduda. On olemas variandid, kuid praegu meie ei pääse neile ligi. Näiteks ka hoonete lammutamine. Siin tegutses ju nõukogude ajal suur metsamajand sadakonna töötajaga, nüüdseks on paljud hooned tühjalt seisma jäänud ja neid kõiki ei ole mõtet säilitada. Aga keskkonnaministeerium on otsustatud, et lammutamist toetatakse vaid

Hea metsaomanik! O s ta m e : • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali Pa k u m e : head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee

O s ta m e : • metsakinnistuid

Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee

AS Graanul Invest ostab Imaveres, OÜ Helme Graanul Helme vallas Patkülas, OÜ Ebavere Graanul Väike-Maarja vallas Ebaveres

küttepuid. Nõuded: laadimisel ei tohi puruneda, pikkus kuni 6 m, läbimõõt piiramata. Jätkuvalt ostame: saepuru, haket, servamisjärkamisjääke ja klotse. Pakkumised saata: Küttepuud: tel 506 1910, kaido.saar@graanulinvest.com Muu materjal: tel 502 7082, kert.kruusimagi@graanulinvest.com

AS Lemeks Tartu tel 730 7907 AS Lemeks Põlva tel 799 1474 AS Lemeks Võru tel 5865 0856 AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611 AS Lemeks Viljandi tel 5343 8211 AS Lemeks Valga tel 5309 4973

Kas Järvselja küla on metskonnaga seotud? Jah. Kipub olema aga nii, et juhid kohapeal enam ei ela. Külas on registreeritud elanikke 50. Kümmekond aastat pole enam kauplust, söökla on vaid tudengitele, kool suleti 2011, kui oli alles veel kaks õpilast. Järvselja on muutunud üsna kõrvaliseks nurgaks. Elu kaldub sinnapoole, nagu on uue kliimavaatlustorniga, et torn on metsas, kuid andmed liiguvad linna, kus inimesed. Teadlased-tudengid ei ole ka enam pikalt kohapeal nagu varem. Tudengitel on autod, millega tullakse hommikul, et õhtuks linna tagasi sõita. Mida selle kohta ütelda – kas olla rõõmus, et elu areneb, või kurvastada? No tahaks ju ikka, et maaelu kestaks, et elu oleks igal pool. Olen päris kindel, et metsateadust ainult arvuti taga istudes teha ei saa. Aga tänapäeval on liikumised seotud ka kuludega, ja mitmed praktikumid, mis varem tehti Järvseljal, tehakse nüüd linnas või linna lähedal. Minu meelest on olukord ikkagi kurb, ehkki veel mitte lootusetu. Taimlat virtuaalselt pidada ei saa, aga metskonda ehk saab? Teatud kirjatöid saab muidugi kodus teha. Aga üldjuhul toimib meie metskond veel vanas klassikalises stiilis. Meil on alles kõik ametimehed, kes olemas klassikalises metskonnas (metsaülem, abimetsaülem, metsnik jt), ning ka töökorraldus käib pigem nii, et töömees toob arve metskonda laua peale, mitte ei saada seda arvutiga meie andmebaasidesse. Veel üks põhjus Järvselja metskonda toetada. Kuidagi tundub, et selline klassikaline struktuur võiks säilida kui omaette väärtus... Ma sellele vastu ei vaidle.

VIIO AITSAM

VÄLIS M AA

ME T SA K A JA

n Puidugraanulite tootmine Soomes on hakanud suurenema. Mullu toodeti neid 270 000 tonni, 7% rohkem kui 2012. aastal. Välismaale viidi graanuleist 78 000 tonni. Väljavedu kasvas võrreldes 2012. aastaga 28%. n Metsä Groupi uus tselluloosi hiidtehas, mis ehitatakse Äänekoskele, suurendaks paberipuidu kasutamist nelja miljoni tihumeetri võrra aastas. Firma avalikustas tehase ehitamise kava, kuid lõplik investeerimisotsus üritatakse teha järgmise aasta alguses. Metsä Groupi kuuluva Metsä Fibren uus tehas plaanitakse ehitada vana tehase maadele ja vana tehas suletakse. Uus tehas keedaks 1,3 mln tonni tselluloosi aastas. Puiduvajadus oleks 6,5 mln m3, millest okaspuupuitu 4,5 mln m3 ja kaske paar miljonit m3. Lisaks sellele valmistataks puidust veel biomaterjale. Uue tehase mõjud oleksid suuresti nähtavad puidukaubanduses, puiduvarumises ja transpordis. Äänekoske tehas maksaks 1,1 miljardit eurot. See oleks metsatööstuse ajaloos suurim investeering Soomes, samas suurusjärgus kui Lõuna-Ameerikasse eelmisel aastal ehitatud eukalüptitselluloosi hiid. n Stora Enso investeeris 110 mln eurot Varkause tehase kvaliteetpaberimasina muutmiseks kartongimasinaks. Muutmistööd on kavas valmis saada järgmise aasta lõpuks. Kartongimasina käivitamine suurendab okaspuu paberipuidu kasutamist 1,1 mln m3 võrra aastas ning edaspidi on aastane puiduvajadus 1,4 mln m3 okaspuupuitu. Uue kartongimasinaga hakatakse tootma pakkekastide valmistamise kartongi pealmist kihti. Uue masina valmimisel kasvab Varkaudeni tehase kartongitootmise võimsus 390 000 tonnini aastas. n Soome riigimetsade majandaja Metsähallitus peab oma eelmise aasta tulust maksma riigile rohkem, kui varem oli kavandatud. Valitsus on otsustanud tõsta Metsähallituse kohustust kümne miljoni euro võrra, 130 miljoni euroni. Käesoleva aasta tulust on Metsähallitusel kohustus maksta järgmisel aastal riigile 135 mln eurot. n Interneti-koduleht Puumarkkinat.fi alustas eelmise aasta aprillist puidu internetimüüki. Aasta jooksul on interneti kaudu müüki pandud 15 000 raiekohta. Nende pindala on olnud 95 000 ha ja puidu kogus üle 10 mln m3. Interneti-kodulehe Puumarkkinat.fi taga on metsaühistud ja MTK. 6. mail olid Puumarkkinat.fi kodulehel üleval 536 raiekoha pakkumised, puidukoguseks kokku üle 430 000 m3.

TOOMAS LEMMING

Allikas: Maaseudun Tulevaisuus


6  N Õ UANN E  

 METSALEHT Nr 5 (173) 29. mai 2014  

Uus invasiivne haigus meie harilikul m Veel eestikeelse nimetuseta haigusetekitaja Diplodia sapinea ohustab nii noori kui täiskasvanud puid. Käesoleva sajandi algul on meie metsa-, pargi- ja linnapuid asustanud uued haigused, näiteks saaresurm (tekitajaks pisiseen Hymenoscyphus pseudoalbidus), punavöötaud (Mycosphaerella pini), pruunvöötaud (Mycosphaerella dearnessii) ja veel eestikeelse nimeta haigusetekitaja Diplodia pinea, mida nüüd tuntakse teaduskeeles uue nimega Diplodia sapinea. Viimasest ja tema tekitatud haigusest tulebki siinkohal pikemalt juttu. D. sapinea on ohtlik haigusetekitaja männi-, seedri-, nulu-, lehise-, elupuu-, kadaka-, kuuse- ja ebatsuuga perekondadesse kuuluvatel okaspuudel, teadaolevalt enam kui 30 okaspuuliigil. Kõige vastuvõtlikumad sellele haigusetekitajale on siiski männiliigid, sh meie kodumaine harilik mänd. Tegelikult võiks seda seent nimetada isegi “universaalseks” patogeeniks, sest ta kahjustab käbisid ja seemneid, okkaid, võrseid, isegi juuri ning kõigele lisaks tekitab ka puidusinetust. Metsakasvatajate muredele on seega lisandunud veel üks

Rein Drenkhan

puidusinetust tekitav seen, mis kahtlemata ei rõõmusta ka puidu töötlejaid ja kasutajaid.

da okastele ja võrsele tekkinud iseloomulikke, ümara kujuga tumedaid, keskmiselt 0,25mm läbimõõduga viljakehi. Esmanakkus puul toimub sageli käbidel, ja viljakehad neil (käbi seemnesoomustel) on nähtavad omapäraste mustade poolümarate mügaratena (vt foto). Need on eri männiliikide käbidel suhteliselt sarnased.

Levib lõunast põhja suunas Diplodia sapinea on selgelt lõunapoolse päritoluga seeneliik ja seda pole mükoloogid Eestist kunagi varem leidnud, rääkimata tema tekitatud kahjustustest puudel. D. sapinea avastati Eestis esimest korda musta männi käbidelt Järvseljal 2007. aasta septembris. Järgmise aasta sügisel leiti seda seent eksootmändidelt juba nii Pärnust kui Muhumaalt, 2012. aasta sügisel aga dokumenteeriti see patogeen ka looduslikul harilikul männil Vormsi saarel, kus nakatunud olid vaid üksikud puud. Meie plaanilistel uuringutel, ka hoopis teisi metsapatogeene seirates, koguti proove üle Eesti. Ja avastati möödunud aasta sügisel, et D. sapinea front, laienedes lõunast põhja suunas, on jõudnud juba Saaremaad ja Lõuna-Eestit ühendavale kujuteldavale joonele, mida võiks seeneleidude järgi pidada praegusel hetkel tema levikupiiriks Eestis. Lihtsustatult öeldes patogeen ilmselt levib lõunast põhja suunas. Seda kinnitab asjaolu, et D. sapinea on levinud Lätis, kuid teda pole veel leitud Soomest. Meie välitöödel on avastatud

Milles seisneb ohtlikkus?

Diplodia sapinea nakkusega harilik mänd Tartumaal.

seenpatogeenile viitavaid tunnuseid nii hariliku männi käbidelt, okastelt kui võrsetelt.

Kuidas haigust ära tunda? Tegu on eelkõige okkaid ja võrseid kahjustava seenega, seega on kõige iseloomulikumad tunnused noortel puudel kuivanud oksad (vt foto). Eriti iseloomulikuks tunnuseks haigusele on kahjustatud võrsetel esinevad hallika tooniga okkad ja vanematel puudel võib võrsetel näha

poole lühemaid okkaid kui on tervetel võrsetel. Visuaalsel vaatlusel võib sümptomeid puul segi ajada juba ammu tuntud okaspuu-võrsevähi (tekitaja Gremmeniella abietina) omadega. Kõige kindlamalt

saab D. sapinea’d määrata siiski mikroskoobi all suguta arengujärgu eoste ehk koniidide järgi, need on suhteliselt suured, piklikovaalsed, pruunikat tooni ja küpselt ühe või kahe ristvaheseinaga. Luubiga uurides saab erista-

D. sapinea front, laienedes lõunast põhja suunas, on jõudnud juba Saaremaad ja Lõuna-Eestit ühendavale kujuteldavale joonele.

D. sapinea ohustab nii noori kui täiskasvanud puid, ei jäta puutumata ka taimlataimi. Nakkus toob kaasa võrsete jooksva aasta juurdekasvu suremise. Võrsete suremine aasta aasta järel põhjustab puude kängujäämist ja lõpuks hukkumist. Kirjanduse andmetel võib puude nakatumine vähendada puidu juurdekasvu kuni 40%. Võrsete suremine, mis lõpeb puude hukuga, võib lisaks metsamajanduslikule kahjule olla probleemiks ka haljastuses ja parkides, kus seen võib kahjustada puude väljanägemist ja tekitada puude surma. Tõsisemat kahju tekitab see patogeen eksootmändidele, analoogselt punavöötaudi kahjustusega mägimännil. D. sapinea kui puidusinetuse tekitaja toob puitu rikkudes kahju metsa- ja puidutööstusele. Ohtlikuks muudab seene veel see, et ta levib kergesti käbide ja

Parimate metsamajandajate konkurss Eesti Erametsaliit on alates 1994. aastast korraldanud parimate talumetsamajandajate konkurssi, mis nüüdsest kannab parimate metsamajandajate konkursi nime. Konkursil hinnatakse selliseid metsamajanduslikke töid nagu uuendusraie, istutamine ja noorendike hooldus, aga ka muid metsaga seotud tegevusi, näiteks pärandkultuuri objektide hooldamist ja loodusväärtuste hoidmist. Lisaks parimale metsa­ majandajale selgitatakse välja võitjad teistes kategooriates. Konkursile on oodatud kõik metsaomanikud! Osalemiseks tuleb täita ankeet oma metsa andmetega ning saata see 20. juuniks 2014 aadressile MTÜ Eesti Era­ metsaliit, Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn või e­postile kristel.arukask@erametsaliit.ee. Konkursi ankeedi leiate Eesti Erametsaliidu kodulehelt www.erametsaliit.ee.


n õ u a n n e  7 

 METSALEHT Nr 5 (173) 29. mai 2014 

männil seemnetega, kusjuures seemnetel ei pruugi paista väliselt midagi häda olevat. Kuna D. sapinea on Eestist leitud harilikult männilt alles suhteliselt äsja, pole selge, millist üldkahju see patogeen võib põhjustada. Seega tuleb teda jälgida ja uurida, et töötada välja asjakohane tõrjestrateegia. Invasiivsete patogeenide kiire avastamise, tuvastamise ja tundmaõppimise seisukohalt on äärmiselt tähtis haigusetekitajate sihikindel monitooring ning nende metsapatoloogiline uurimistöö. Lugejaile pakume tutvumiseks ja kasutamiseks meie välja töötatud lihtsat männiokastel esinevate haiguste määrajat, mis käsitleb nii tuntud kui ka uusi patogeene mändidel, sh Diplodia sapinea. Loodetavasti aitab määraja haigusi lihtsamalt tuvastada. Määraja leiab interneti-aadressilt http://ph.emu. ee/~drenkhan/okas/manni_okkahaiguste_lyhimaaraja.pdf. Lõpuks ka üleskutse lugejaile: kui panete tähele võimalikke Diplodia sapinea kahjustusi, on teave neist oodatud ka e-aadressil rein.drenkhan@emu.ee.

REIN DRENKHAN KALEV ADAMSON MÄRT HANSO Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakonna metsapatoloogid

Looduskaitse alused tuleks ringi vaadata Riik peaks soosima maaomanikele tuginevat looduse kaitsmist, arvab erametsaliit. Looduskaitsekorraldus on taas rohkem päevakorral seoses Nabala kaitseala loomisega. Sellest ajendatult arutati teemat erametsaliidu üldkoosolekul, kus otsustati teha keskkonnaministrile ettepanek vaadata ministeeriumis kaitsealade loomise põhimõtted üle. “Eesti Erametsaliit on seisukohal, et riik peaks soosima omanikupõhist kaitset – kaitsealade laiendamisel ja uute loomisel tuleks teha sisulist koostööd kohalike elanike, sh maaomanikega,” deklareeris üldkoosolek. Seda, et seni on kohaliku eluga vähe arvestatud, seostasid metsaomanikud looduskaitse kehva mainega maaomanike seas – kui kaitsealade loomisel piirangute seadmise otstarbekust pole kohalikele kogukondadele põhjalikult põhjendatud ja maaomanike seisukohtadega ei arvestata üldse, ei saagi maine hea olla. Kui on piirangud, siis peavad need ka sisuliselt põhjendatud olema ja neid ei peaks kehtestama igaks juhuks. Hanso MK OÜ, 51014 Tartu, Ringtee 78, Eluline näide huvide ristumitel 525 2911, faks 746 0554, kaupo@hansomk.eesest on metsaomanikel tuua Nabala kaitseala loomisest. KohaDiplodia sapinea tekitatud iseloomulikud mustad viljakehad hariliku männi käbidel. likud inimesed on olnud kaitse-

ƒ Põllumaade taastamine ƒ Kändude freesimine ƒ Metsa ja võsa freesimine ƒ Metsateede ehitus ƒ Maaparandustööd ƒ Kaevetööd

www.hansomk.ee ww ww.hansomk.ee

ala loomise poolt, kuid nüüd tekitab palju arusaamatust kaitseeeskiri, millega just nagu soovitakse kohalikku elu võimalikult palju piirata. Maaomanikud on teinud palju ettepanekuid normaalsemaks kaitsekorraks, kuid seni pole tekkinud lootust, et ministeerium vastavaid muudatusi teeks. Liidu üldkoosolek sõnastas oma soovid kolme ettepanekuna ja soovib, et neid uute kaitsealade loomisel arvesse võetaks. Esiteks see, et kaitseala eesmärk ja kaitserežiim oleksid kooskõlas; et ei oleks põhjendamatult suuri sihtkaitsevööndeid, kus inimtegevus keelatud. Teiseks peetakse tähtsaks, et piirangud kohe ja õiglaselt maaomanikele hüvitataks. Kuni hüvitamissüsteemi pole rakendatud, ei tohi piiranguid tekitada ja laiendada. Kolmas soov on, et kaitse-eesmärkide saavutamiseks võetaks kasutusele nn ökoteenuste tarnimise kokkulepete süsteem. Üldisemate arutelude taustal on käimas Nabala looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalikud väljapanekud. Tutvumine kestab 5. maist 16. juunini keskkonnaameti Harju, Rapla ja Järva maakonna kontoris ning Kose, Kiili, Saku ja Kohila vallavalitsuses. Avalik arutelu on 30. juulil Oru külakeskuses.

ML


8  P ä ev a k a j a  

 METSALEHT Nr 5 (173) 29. mai 2014 

VIIO AITSAM

Ühistu istutas soomepoistele tammeallee

Ostame hakkimiseks

Hakkimine ja tasumine kiire. Tel 528 5800 www.reinpaul.ee

Vastne tammeallee kasvab piki maanteed Harjumaal Padise vallas Suurekivi talu piiril. Allee istutasid Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu liikmed ja ametimehed ning Suurekivi talu on Arved Viirlaiu sünnipaik. Lähedale jääb Paldiski sadam ja just seda maanteed pidi liikusid kord soomepoisid. Allee rajati nii Arved Viirlaiule kui soomepoistele mõeldes. “Kui ühistule kirjanik Viirlaiu nime võtsime, tema enda nõusolekul muidugi, hakkasime kohe mõtlema, et seda tuleks ka teistmoodi jäädvustada,” selgitas Põhja-Eesti Metsaühistu tegevjuht Kalle Põld Viirlaiuga seotud poolt. Ühistu küsis raha LEADERprojektiga, mis hõlmas allee istutamist, ühe lähedale jääva uudismaatee (on Viirlaiu nime saanud Padise vallalt) puhastamist võsast. Ka on ühistu Padise koolile hankinud raamaturiiuli, kus Arved Viirlaiu raamatuid saab eksponeerida. Aegamisi, nii nagu raamatuid leida õnnestub, on plaan hankida koolile Viirlaiu teoste kogu. Allee nimetatakse aga Soomepoiste alleeks. Seda otsust ajendas Kalle Põllu jutu järgi seik, et päev pärast tamme-

allee istutamist lahkus Dimitri Seisler, kes oli soomepoiss nagu ka Arved Viirlaid. “Meie otsus on nüüd, et iga tamm saab ajapikku ühe soomepoisi auks nimesildi, ning esimene, kelle auks seda teeme, ongi Dimitri Seisler,” ütles Põld. “Muide just 70 aastat tagasi augustis tulid soomepoisid Paldiski kaudu tagasi Eestimaale.” Kuidas tekkis mõte metsaühistule kirjaniku nimi panna? Kalle Põllu sõnul tuli see idee pärast väiksemate ühistute (ka Kloostri metsaselts Padiselt) ühinemist praeguseks suureks. Leiti, et kogu selle suure piirkonna peale on Arved Viirlaid rahvusvaheliselt tuntud, ent samas vähe tunnustust saanud inimene. “Soomepoisid, metsavendlus, eestlaste vabadusvõitlus väliseestlaste elu... Viirlaiu raamatutes on nii palju tähtsat eestlaste jaoks, et seda peab meeles pidama. Otsust mõjutas ka see, et mets on ta teostes erilisel kohal. Tema elulooraamatu tagakaanelt leiab isegi tervituse kodumaa metsadele,” rääkis Kalle Põld.

ML

Esimese puu istutajad (vasakult): Varmo Ehrbach, Margus Paesalu, Valdo Ojapõld ja Kalle Põld, kes parasjagu on eemalt puule tugesid toomas.

Kes metsa istutab, võidab tulevikus raha Ühest statistikat erametsade uuendajate kohta pole, kuid ühistutes uuendab metsa hinnanguliselt 10–15 protsenti liikmetest. Näiteks Viru-Lemmu metsaseltsi liikmed istutasid juhatuse esimehe Guido Ploompuu andmeil tänavu 500 000 paljasjuurset kuuseistikut umbes 250 hektarile. Taimi saadi ühistu kolmeaastase lepingu alusel RMK Kullenga taimlast (150 000). Ka oste-

ti neid Lääne-Virumaa taimekasvatajatelt (50 000) ning ülejäänu Leedu ja Läti taimekasvatajatelt. Näiteks Vardi erametsaseltsi liikmed istutasid oma metsa 127 000 taime, mis enamasti lepingu alusel hangitud RMK Purila puukoolist, kaseistikud Lätist. Metsauuenduspinnaks oli tänavu umbes 60 hektarit. Eestis kokku uuendatakse metsa (istutamine, külvamine, looduslikule uuenemisele kaasaaitamine) 11 000–12 000 hektarit aastas. Sellest tänavu on RMK arvel 7135 hektarit.

Oletuslik hinnang, et ühistutesse kuuluvatest metsaomanikest uuendab metsa 10–15%, tugineb suuremates ühistutes tehtud küsitlusele. Täpseid arve ei ole, kuna metsaomanikud sellest aru andma ei pea, ja kui näiteks taimi on ise kasvatatud, ei jää kogusest ka taimemüügistatistikasse jälge. Metsauuendus on üsna kallis – Erametsakeskuse kaudu saadava uuendustoetuse küsijate hulk kasvab pidevalt. Eesti Metsaseltsi president, maaülikooli professor Hardi Tullus on öel-

nud, et sõltuvalt kasutatavatest võtetest ja uuendusmaterjalist on hektari maksumus 700–900 eurot. “Loodusliku uuenemise teed minnes on uuendus esialgu küll odavam, kuid nii kaotab metsaomanik aega ja tulevikus ka raha,” märgib Tullus. Vardi erametsaseltsi juhatuse liige Taavi Ehrpais on hinnanud, et raieküpse istutatud ja looduslikult kasvanud metsa hektari väärtuse vahe on praegustes majandustingimustes ligi 5000 eurot.

ML

ostab kasepakku • Ø alates 16 cm • pikkus 2,7 m + 0,03 m ja 3,2 m + 0,05 m

Lisainfo: tel 482 0283, 505 5993 andres@kohilavineer.ee www.kohilavineer.ee

Ostame põllu- ja metsamaad üle Eesti

ø alates 16 cm, pikkus 2,7m + 0,03m ja 3,2 + 0,05m Hind 35-70 €/tm

OÜ Priimo Mets ostab:

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk a koormatud kinnistuid) gig tee505 hüpomob Tel 482 0283, 5993, • kasvavat metsa 6 tel 489 0696, 506 996 • kasepakku faks 489 0697 • okaspuu palki priimo.mets@priimo.ee

PAKKUMISE! TEEME PARIMA


P ä ev a k a j a  9 

 METSALEHT Nr 5 (173) 29. mai 2014 

Naised, kes veidi metsa poole

Hegne Lump

Jahinaiste tegevus on saanud juriidilise vormi ja aluse – jaanuaris loodi mittetulundusühing Eesti Jahinaised. MTÜ Eesti Jahinaised eesmärk on jahinduse ja kõige sellega seonduva, sealhulgas loodust hoidva ja keskkonnasäästliku mõtteviisi propageerimine. Jahinaisi on Eestis hetkel umbes 310 (jahipidajaid kokku veidi üle 17 000) ja nende seas on juba tekkinud kindel seltskond, mis aasta-aastalt suureneb – naised, kes on pea igal jahil kohal ja alati pärast jahipäeva küsivad järgmise kohta. Nii ongi kujunenud, et lisaks tavapäraseks muutunud sügisesele suurulukijahile on paar korda toimunud ka hooaja lõpu seajaht. Tänavu aprillis oli esimene naistega koos koprajaht, suve lõpus on plaanis korraldada väike pardijaht. Lisaks jahtidele on laskepäevad, koolitused jms ettevõtmised. Tilluke mõte on liikunud isegi ühiselt kalale minna. Aktiivseid naisi on igast Eesti kandist, eri vanuse- ja n-ö kogemusegruppidest. Piirkonniti või jahiseltsiti aktiivsust välja tuua ei saa, kuna eelkõige sõltub kõik naise isiksuseomadustest. Et kodust välja teistega koos jahile minna, on vaja julgust, pealehakkamist ja seltskonnasoont.

Alatine küsimus: miks? Miks ikkagi on osa naisi niimoodi veidi metsa poole? Mis neil naistel viga on? Jahindusega mitte kokku puutunud inimesed sellest harilikult esimese hooga aru ei saagi. Naiste koht peaks teatud loogika järgi olema kodus – supikulpi liigutamas ja lapsi kantseldamas. Kuid need naised on võtnud kätte, käinud noorjahimeeste koolitusel, teinud katsed-eksami edukalt ära ja lähevad hoopis metsa! Küsitlesin jahinaisi, saamaks teada, kuidas nad on jahinduse juurde sattunud ja mis neid metsa kisub. Tulemused on loogilised ja loomulikud. Enamikul naistest on selge eeskuju kodus olemas olnud – kas isa, vanaisa, onu, vend, abikaasa või suisa nad kõik. Kui terve pere mees-

LANDEKER OÜ Rapla, Tallinna mnt 22/24 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962

Jahinaised poseerivad ühispildil koprajahi päeval.

pool kirglikult ja pühendunult jahindusega tegeleb, pikad päevad metsas veedab ning õhtul koju ilmub, ise läbi kui koerad, kuid rahulolevad, ajendab see ju uurima, mida metsas nähti, kuidas läks jne. Nii huvi tekibki. Ühine aja veetmise võimalus oma mehega, liikumine looduses, füüsiline koormus, stressi maandamine ja energia laadimine on vaid mõned näited, mis naist järjepidevalt metsa tõmbab. Kui lisada tänapäeva urbaniseerunud, istuv eluviis, peaks igal inimesel olema kõige loomulikum asi esimesel võimalusel loodusesse minna. Mets, põllud, heinamaad, loomade hääled, linnulaul ja kastepiiskades ämblikuvõrgud heinakõrte küljes – pole võimalik, et selle peale hing helgemaks ei lähe. Kvaliteetne liha, trofeed ja loodusfotod on vaid lisaboonuseks.

Miks just MTÜ? Jahinaiste ametliku ühenduse loomine on olnud eluline vajadus, millest signaal on tulnud jahinaiste endi seast. Aktiivsemad meist on mõlgutanud juba pikka aega mõtet, et peaks olema oma ühendus, kus saaks üksteist aidata, jagada kogemusi, ärgitada naisi kodust välja tulema, su-

helda muu maailmaga (paljudes riikides on ammu sellised ühendused), tunnetada looduse ja selle hoiu tähtsust. Ühingus on meil võimalus seda kõike teha, korraldada ka ühisüritusi, arutada, tuua linnastunud inimesele keskkonda

ja loodust lähemale. Üks meie kaudseid eesmärke on ka see, et lapsed kasvaksid teadmises: ei ole ainult kivid ümberringi, vaid on ka loodus ja elu väljaspool kivimüüre. Kes siis veel oleks paremad jätkusuutlikkuse, traditsioonide, pereväärtuste ja loo-

TAGASI VAA D E

Kuidas kõik algas? n Aprillis 2009 käisid Muhu jahimehed Rakveres Eesti Jahimeeste Seltsi volinike koosolekul. Õhtul arutati, et järjest rohkem on hakanud naisi noorjahimeeste koolitusele tulema – tore, neid peaks kuidagi ka tunnustama. Muhu Jahiseltsi esimees Heinart Laaneväli leidis, et korraldaks neile õige jahi. Seega sündis idee. n Esialgu jäi see vaid jutuks, kuid 2010. aasta kevadel tõstis teema taas üles Laimjala Jahiseltsi juhatuse liige Vilmar Rei, kes leidis, et nüüd on aeg küps – mehed, teeme selle jahi ära! Siis sai asi teoks. n Kõige esimene nn naistejaht oli 2010. aasta sügisel. Kütiliinis olid peamiselt naised, ajus (ehk metsas) mehed ja koerad. Jahti peeti nii Muhus kui Laimjalas ja jahijuhatajateks olid naised – kogu ürituse nais-eestvedajateks Muhu jahiseltsi poolt Hegne Lump ja Laimjala jahiseltsi poolt Merit Kindsigo. n Nüüdseks on “naistejaht” muutunud tavaks, tänavusügisene on viies. Seni on ettevõtmine olnud Saaremaal, Muhus, Hiiumaal ja Põlvamaal. n Nii Hegne Lump kui Merit Kindsigo on nüüd uue MTÜ juhatuse liikmed, kolmas liige on Triin Roostfeldt-Allas. n Täpsem info, ka liikmeks astumise kohta: www.facebook.com/ eestijahinaised, kontaktaadress info@jahinaised.ee. Allikas: MTÜ Eesti Jahinaised

dushoiu edasiviijad kui mitte naised – jahinaised! Samas meie ühingusse kuulumine ei tähenda, et naised ei kuulu enam oma kodujahiseltsidesse. Meie oleme lihtsalt huvigrupp ja klubi, mis pakub lisavõimalusi. Üldiselt on jahinaistele ürituste korraldamine lihtne – on ju kõigil ühine hobi, huvi ja armastus looduse vastu. Meie ühingu huvi on aga teadvustada looduse tähtsust ja keskkonnakaitse olulisust ka laiemalt. Sestap on meil sihiks näiteks ka koostöö skautide-gaidide-kodutütardega, et lastel tekiks ehe kontakt loodusega ja võimalus midagi ise ära teha (sööda viimine loomadele, koristuspäevad jne).

Ootame uusi liikmeid Ühingu liikmeks võivad saada nii füüsilised isikud (jahinaised) kui ka teatud tegevusalaga juriidilised isikud (jahindus, looduskaitse, keskkonnaharidus ja -hoid jms). Kuna meie organisatsioon on veel nii noor, on ka igasugune toetus teretulnud. Oodatud on kõik head mõtted, konkreetsed algatused, huvitavad pakkumised.

ME T SA K A JA

n Absoluutarvude alusel on Eesti suurim puitmajade eksportija Euroopas. Puitmajade ekspordi maht kasvas 7,9% ehk 187,5 mln eurolt 2012. aastal 202,4 mln euroni 2013. aastal. 2009 oli Eesti Euroopas neljas puitmajade eksportöör. Üldise müügitulu arvestuses on Eesti kaheksas. Esikohal olev Saksamaa toodab aastas puitmaju ligi 1,7 miljardi euro eest, mis on Eesti tootmismahtudest ligi 8 korda enam, kuid 90% sellest jääb Saksamaale. Eesti puitmajade ekspordi statistika näitab, et ligi 90% toodangust suudetakse müüa riigist välja. n Erametsakeskuse tellimusel valmis uuring “Peenpuidu väärindamise turumajanduslik analüüs”, selles analüüsitakse peenpuidu väärindamise seisu Eestis, hinnatakse siseja välisnõudlust peenpuidu järele ning väärindamise perspektiivseid tulevikusuundi ja turustamise potentsiaali. Mujal Euroopas tehtud uuringute põhjal antakse taustas ülevaade võimalikest globaalsetest suundumustest, mis võivad mõjutada ka nõudlust peenpuidu järele. Lisaks biokütustele nähakse potentsiaali inseneripuidu, eelkõige ristkihtpuidu kasutamise kasvuks ehitussektoris. Samuti nähakse puidukiu kasutamise potentsiaali komposiitmaterjalide tootmisel, näiteks puitplastik komposiitmaterjalid. Eestis oleks lähitulevikus kõige reaalsem keskenduda puiduenergeetika arendamisele, väärindada madalamakvaliteedilist puitu eelkõige puidugraanulitena. Graanulinõudluse kasvu Euroopas hinnatakse aastaks 2030, võrreldes aastaga 2010, kuni kahekordseks. Eesti koostootmisjaamades suureneb prognooside kohaselt aastaks 2020 biomassist toodetud elektrienergia pea 165% (1970 GWh) võrreldes 2010. aastaga. Eeldatakse ka graanulite tarbimise kasvu Eesti kaugküttekatlamajades ja lokaalküttes.

MERIT KINDSIGO

Allikas: Eesti Puitmajaliit, Erametsakeskus

OSTAME

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

EESTI

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru. Teostame võsaraiet ja väljavedu. OSTAME metsakinnistuid ja raieõigust. INFO: Põhja-Eesti, tel 5347 2170 Lõuna-Eesti, tel 516 6349 Saaremaa, tel 518 9007 e-post jaanus@latesto.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

Ostame Tel 434 2330 apmets@apmets.ee

• metsakinnistuid • kasvavat metsa • põllumaad


10  T URG  

 METSALEHT Nr 5 (173) 29. mai 2014 

Metsa istutamise “uus tehnoloogia”?

HINNA K A JA

Laod on enamasti palki täis n Vaatamata sellele, et talve õieti ei olnud, on saematerjalitootjatel laod enamasti palki täis, see on pannud piduri ka palgihinna kasvule. Ainult üks suurtest saeveskitest on eelmise kuuga võrreldes pisut kergitanud männipalkide hinda ja samas langetanud kuusepeenpalgi hinda. Teistel saematerjalitootjatel on jäänud kokkuostuhinnad aprilli tasemele. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on ainsana langustrendis kuusepeenpalk (–0,9%). Teiste sortide hinnakasv jääb 0,4–1,4% piiridesse. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on palkide hinnakasv märgatav. Kõige enam on kallinenud kuusepeenpalk (8,6%) ja kõige vähem kuusepalk (5,9%). Männipeenpalk on aastaga kallinenud 7,6% ja männipalk 6,7%. Lehtpuupalkide hinnad on jäänud aprilli tasemele. Kui võrrelda praegusi keskmisi hindasid kvartalitagustega, siis ainsana on väikesed muutused toimunud kase jämesortides – vineeripakk on 2% odavnenud ja saepalk 0,4% kallinenud. Sama trend on eelmise aastaga võrreldes – kasepakk on odavnenud 0,3% ja kasepalk on kallinenud 3,2%. Samuti on aastaga kallinenud lepapalk 0,9%. Seisuga maikuu 2014 olid EMK (Erametsakeskuse) hinnastatistika järgi keskmised tihumeetrihinnad: männipalk 74.32 €, männipeenpalk 68.58 €, kuusepalk 74.38 €, kuusepeenpalk 69.28 €, kasepakk 87.74 €,

kasepalk 63.18 €, haavapalk 41.50 €, lepapalk 39.33 €, lepapeenpalk 28 €. n Paberipuiduturul on okaspuupuidu hinnatrend jätkuvalt langev ja kasepuidul kergelt tõusev. Männipaberipuit on kuuga odavnenud 3,4%, kuusepaberipuit 4,5% ja haavapaberipuit 0,4%. Kasepaberipuit on mais kallinenud 0,3%. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on okaspuupuit odavnenud 5–6%. Kasepuit on kallinenud ligi 7% ja haavapuit enam kui 2%. Aastataguse ajaga võrreldes on männi-, kuuse- ja kasepuidu hind olnud kergelt kasvav (vastavalt 1,5%, 0,6% ja 1,8%). Haavapuit on aastaga 3% odavnenud. Seisuga mai 2014 olid keskmised tihumeetrihinnad: männipaberipuit 36.88 €, kuusepaberipuit 35.86 €, kasepaberipuit 35.36 €, haavapaberipuit 32.55 €. n Küttepuidu hind on jätkuvalt madal ja maikuuga on 3m küttepuidu hind EMK hinnastatistika järgi langenud veel 0,4%, makstes 24.60 €/tm. Kvartaliga on hind siiski kasvanud 1,4% ja aastaga 2,1%. TNS Emori hinnastatistikat saame kasutada ühekuuse nihkega. 3m küttepuidu hind oli aprillis Emori järgi 28.06 €/tm, mis tähendab märtsiga võrreldes 3,3% kasvu. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on kallinemine olnud koguni

12% ja 2013. aasta aprilliga võrreldes enam kui 10%. Kuivade lepahalgude hinnad on TNS Emori järgi kuuga 1,2% odavnenud ja maksid keskmiselt 34.58 €/rm. Seevastu märjad halud on kuuga 3,4% kallinenud ja maksid 28.67 €/rm. Ka kvartalitaguse ja aastataguse ajaga võrreldes on halgude hinnatrendid samad: kuivad halud on odavnenud (ligi 3%) ja märjad kallinenud (3–4%). Hakkpuidu hind on kuuga pisut kallinenud (1,4%) ja jõudnud tasemele 9.73 €/pm³. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on hinnatõus olnud 5,6%, kuid eelmise aasta aprilliga võrreldes on tänavune hind 15,5% odavam. Eelmisel kuul saime Emori arvude põhjal kirjutada uuest puidugraanulite hinna rekordist, kuid aprillikuu tase jääb hoopis pisut märtsile alla (1,5%) ning tonn graanuleid maksis 171.34 eurot. Kvartaliga on hind samuti odavnenud (1,3%), kuid aastaga on hind ligi 3% kasvanud. Ka puitbrikett oli aprillikuus märtsiga võrreldes pisut odavnenud ( 0,5%) ja maksis 141.88 €/t. Kvartaliga on brikett kallinenud 1,6% ja aastaga 6,4%.

Puude istutamine on püha ja tänuväärt tegevus, kuid kahjuks mitte alati. Mu reidil metsa jääb otse teeserva poolehektarine tukk, kus lageraie tehti viimasel sügisel. Hiljuti märkasin seal kirevates riietes paarikümnepealist labidatega seltskonda. Paar päeva hiljem võitis uudishimu ja peatusin, uurimaks, mida tehti. Üllatus oli suur, kui nägin priskeid paljasjuurseid kuusetaimi alla meetriste vahedega ja keskeltläbi 45kraadise kaldega maasse torgatuna. Sain aru, et tegu on “uudse tehnoloogiaga”, sest hoolimata ruutpesiti istutamisest (nagu kartuleid), oli osa taimi ka nullkraadise kalde all. Muidugi leiavad nad mõne aasta pärast taeva suuna üles, peaasi et juured mullas oleks. Paraku ei olnud, sest peale kändudele jäänute vedeles neid ka niisama maa ja taeva vahel.

Miinuspoolele võib kanda tõsiasja, et kogu langist oli suudetud katta alla veerandi, sest ruutpesiti istutades ja kuivatades lõppesid taimed lihtsalt enne otsa. Nähtust saadud esimene õppetund: taimi tuleb tellida hektarile mitte kaks tuhat, vaid kaheksa tuhat tükki! Teine õppetund: nüüd võib kuuse panna kuhu tahes, näiteks traktorirööpa põhja. Kolmas õppetund: pole vaja enam minimaalselt kaht aastat oodata, millal juurepess ja muud kurjamid oma töö vanade juurte kallal lõpetavad, vaid võib kohe uued puuhakatised maasse torgata! Istutamine on metsakasvatuse juures alles esimene etapp. Seepärast kavatsen sel tukaveerandil edaspidigi silma peal hoida, eesmärgiga ikka midagi “uut” õppida.

PEETER KRIMM

Teie kindel partner metsa majandamisel!

• Hooldus- ja uuendusraied • Metsamajandamise kompleksteenus • Metsakinnistute ost 5343 8858 info@metsakodu.ee www.metsakodu.ee

Ostame metsakinnistuid OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

OSTAME:

TEOSTAME:

-- kasvava metsa raieõigust -- metsakinnistuid -- metsa ülestöötamist ja kokkuvedu -- metsamaterjali transporti

tel 5624 0812, 521 1613 e-post novadirect@gmail.com

metsaomanik PEETER KRIMM

OSTAME VIRNASTATUD JA KASVAVAT VÕSA TARTUST 50 KM RAADIUSES. 5621 4750 info@energia-24.ee

Metsa-

HEIKI HEPNER

kinnistute

metsandusekspert

Märkused: EMK hinnastatistika aluseks on Keskühistule Eramets ettevõtete pakutud teatud sortimentide aritmeetilised keskmised lõpplaohinnad. Hinnad on käibemaksuta.

ja raide ost. Taimed kännul kuivamas nagu voblad reas...

OÜ TrigOn ExpErTs Tel 518 3927 ja e-post tamps222@gmail.com

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Tõnis Kiisa Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Risti Kaimas Viimsalu

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

Tõnis Kiisa

võsa ja lehtpuistu raieõigust virnastatud võsa ja raidmeid virnastamata võsa ja raidmeid saetööstuse jäätmeid (pinnud jms) küttepuid (pikkus alates 2 m) e-post arne@energywood.ee tel 5300 0304

e-post jan@energywood.ee tel 5648 9732


AR V A M US  11 

 METSALEHT Nr 5 (173) 29. mai 2014 

Kümme aastat sama jant VIIO AITSAM

Tehnorajatiste talumise tasu muutmine on jälle kusagil kalevi all. Metsaomanik Aado Tõevere Lääne-Virumaalt on majandusja kommunikatsiooniministeeriumile (uue nimega majandusja taristuministeeriumile) kirjutanud avaliku kirja, milles tuletab meelde tehnorajatiste talumise tasu määra ebaõiglust. “Läbi aegade on ajakirjanduses ilmunud artikleid, kus elektriliinialuste metsamaade omanikud nurisevad, et liinirajatiste talumise tasu metsamaal on nii väike, et asjaajamine ei ole vaeva väärt,” kirjutab Aado Tõevere. “Praktiliselt on see maa majandamisest väljas. Põllu- või karjamaad saab liini all pea 100% sihipäraselt kasutada, kuid metsamaad mitte. Maaomanik saab kahju ja maksta tuleb veel maamaksu, seda küll väiksema protsendiga.”

Hüvitise näidisarvestus Aado Tõevere teeb näidisarvestuse liinialuse metsamaa omanikule tekitatava kahju kohta. “Korralikult hooldatud raieküpsest okaspuumetsast on võimalik saada kuni 1000 tm tarbepuitu hektarilt. Kõik liinialused metsad muidugi nii head ei ole, aga 400 tm annavad välja küll. 2013. aasta lõpu seisuga olid kuuse- ja männipalgi hinnad: läbimõõduga 14,1–65 cm – 70 €/tm, peenpalk läbimõõduga 8–13,9 cm 38 €/tm. Seega lihtsustatult tuleb keskmiselt palgi hinnaks 54 €/tm. Küttepuud saab vähemalt 40 tm hektarilt, hinnaga 25 €/tm. Siit siis kokkuvõtteks lihtne arvestus: palgi hind kokku 400 x 54 = 21 600 €, küttepuu hind kokku 40 x 25 = 1000 € ja kõik kokku 22 600 €. Kui arvestada,

“Kas kaitsetsoonid ikka peavad olema nii laiad?” küsivad kõige sagedamini muidugi maaomanikud.

et okaspuumets saab raieküpseks 80 aastaga, siis ühe aasta kahjumiks kujuneb: 22 600 : 80 = 282 € ühe hektari kohta.” Seda peab Aado Tõevere ka normaalseks talumistasuks aasta kohta. “Kui on tegu lehtpuumetsaga, siis see saab raieküpseks 40–50 aastaga ja lõpptulemus hinnas kujuneb samas suurusjärgus.” Ta lisab, et ei taha sellega kuulutada absoluutset tõde (hinnad aastati kõiguvad, arvestada tuleb ka boniteeti jne), kuid öelda küll seda, et juba üle 20 aasta on elektriliini aluste metsamaade omanikud doteerinud ülejäänud tarbijate elektriarveid.

Kirjutaja kirjeldab ka üht varianti, kuidas rajatise omanik võiks targalt tegutsedes lisaraha saada, ja kutsub üles: “Kõigi elektriliinialuste metsamaade omanikud, ühinege!”

Suurem teemade ring Teatud mõttes on üks ühinemine toimunud – Eesti Erametsaliidu juures on moodustatud töögrupp, kes teemat arutab ning on sõnastamas seisukohti ja ettepanekuid, millega majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi minna. Erametsaliidu juhatuse liige Ants Erik selgitas Metsalehele, et tehnorajatiste talumise hüvi-

tis on üks teemadest, mis töögrupis päevakorral. “Oleme kaardistanud laiemalt, mis tehnorajatiste puhul maaomanikele muret tekitamas on. Laias laastus jaguneb temaatika kolmeks: talumise tasu, liinialuste hooldus, laiendamine ja/või olemasolevate liinide rekonstrueerimine ja uute ehitus,” ütles Ants Erik. Muu hulgas on töögrupp seisukohal, et ka liiniomanike käitumisreeglid liinialuste hooldamisel ja laiendusel on praegu koostatud maaomanike huvisid arvestamata ja vajaks kindlasti muutmist. Ants Erik tõi näiteks, et kui lõpuks tõesti jääb liini hooldusest või laiendusest liini alla paar tihumeetrit metsamaterjali, pole maaomanikul sellega midagi teha, kuna nii väikese koguse eraldi väljavedu ja müük on kulukas, ilmselt tuleks peale maksta. Erametsaliidu plaan on, et kui töögrupis on ettepanekud välja töötatud, pöördutakse ministeeriumi ettepanekuga arutada teemat laiemas ümarlauas, kus oleksid esindatud ka tehnorajatiste omanikud.

Tõeliselt kõva pähkel Tehnorajatiste talumise tasu on poliitikuile olnud kõva pähkel: esimene Riigikohtu otsus, mis hüvitise sisseseadmist nõudis, pärineb 2004. aastast. Kohe algas arutelu, et tasu on naeruväärselt väike ja on maaomanike suhtes ebaõiglane. Viimati pöördus Riigikohtusse õiguskantsler, kes hindas selle tasu arvestuse alused põhiseaduse vastaseks. Riigikohuski jõudis 2012. aasta otsusega seisukohale, et on rikutud põhiseadust. Senised arvestuse alused on põhimõtteliselt kehtetud, kuid uusi ei ole.

ML

Kes käib ajast ees? Alles hiljuti arutasime ühe metsaomanikuga, kuidas ikka veel on liiga vara tahta, et kõik raiesmikud näeks välja nagu peab. Kuigi suur osa metsaomanikest on palju metsanduslikke tarkusi juurde õppinud, tuleb metsadesse pidevalt juurde uusi tegutsejaid, kes alustavad nullist. Neilegi tuleks anda aega kohaneda, oma vigadest õppida jne – veel praegugi on Eesti ligi 100 000 metsaomanikust suur hulk selliseid, kes pole oma metsa jõudnudki. Aga samas on laiemalt muutusi, mis ilmselgelt edasiminek ning niimoodi taas ja taas kordamisele ei kuulu. Kuna homme on Läänemaal metsamees Toomas Krevaldi (1964–2006) mälestamise päev, oli põhjust lugeda tema 1990. aastate lõpul ja 2000. aastate alguses kirjutatud tekste. Kui neid tänase päevaga võrrelda, näeb, et erametsandus sellisena, nagu tema ja ta mõttekaaslased tookord seda kujutlesid, on nüüd suures osas olemas. Krevald oli Erametsakeskuse asutaja, juhataja, metsaomanike majandusliku koostöö õhutaja, metsaomanike riigitoetuste vajalikkuse rõhutaja jne. Tema tekstid on praeguse tegelikkusega nii seotud, et lugedes tekib küsimus: kas Krevald oli oma ajast ees? Teine küsimus tuleb kohe järele: kas äkki ei oleks praegune aeg selline, kui 1990. aastate lõpus poleks olnud erametsategelasi, kes järjekindlalt igal pool erametsanduse edendamise vajadust rõhutasid ja sellesse ise just nagu täielikult uskusid? Kui sellele mõtelda, tekib ju suur uudishimu ära tunda, kes on praegu metsanduses oma ajast ees. Kas RMK? Kas äkki Timber Diameter oma puidu mõõtmise nutiseadmega...? Paraku tundub, et pigem näiteks inimesed, kes sooviks, et looduskaitse alused muutuks. Sest kui 1990. aastate lõppu meenutada, peaks ajast ees käijad olema need, kes on valmis lõputult kordama ühte ja sama ning kas või jooksma peaga vastu seina, ise ikka edasi uskudes, et ükskord tuleb muutus nagunii.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Viio Aitsam, tel 489 4117 või 526 9787, e-post: viio.aitsam@maaleht.ee Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@lehed.ee

KVALITEETSED JA VASTUPIDAVAD METSAVEOHAAGISED JA PALGITÕSTUKID

· Kasvava metsa ja raieõiguse ost · Metsakinnistute ost · Metsamaterjali ost · Kasvava võsa ost · Metsamaterjali transport · Raieteenus · Teeäärte ja maaparandussüsteemide puhastamine võsast

REMONDI VÕI EHITA OMA METSAMASIN ISE! RS160

RS210

RS280

Ühe- ja kahetalalised metsaveohaagised 6,5–12 t kandevõimega

RS220

Palgitõstukid 4,1–7,05 m

Kasuta HYDAC-Nordhydraulic proffide jagajat ja varuosi! Kaup otse maaletoojalt.

Kontakt: E-mail:

51 55 575, 51 74 060 rtforestou@gmail.com www.rtforest.ee

hüdrovoolikud – võida ajas ja veendu kvaliteedis! Voolikute tegemine ootetööna

Hüdraulika ja pneumaatika. Komponentide jae- ja hulgimüük HYDROPOWER OÜ

Ringtee 12a, Tartu tel 734 4430

info@hydropower.ee www.hydropower.ee

Vaata lähemalt: www.bmf.ee Küsi pakkumist: info@bmf.ee, 322 4401


12  R E K LAA M  

 METSALEHT Nr 5 (173) 29. aprill 2014 

AS FORS MW uudiskiri

FARMA® GENERATION 2 FARMA esitleb uhkusega oma uut diasinikaitsega metsaveohaagiste seeriakontsepti - FARMA GENERATION 2. Haagised on ehitatud kasutajate kogemustele tuginedes ning tegu on täiesti uue toote ja uuendusliku disainiga, kus torkab silma 8-kant kesktala. Haagis on tugev tänu

oma kaldus külgpindadele, mistõttu ka vastupidavam raskel maastikul, näiteks üle kändude sõites. Hüdrovoolikud on peidetud kesktalasse, võimaldades neid metsas vigastuste eest kaitsta. Baasmudeliteks on kõrge standardvarustusega T10 G2 ja T12 G2.

Pildil: CT7,0-10 G2. Farma C7,0 on üks läbimõeldumaid ja taskukohasemaid metsalaadureid turul. Selle siruulatus on 7 m (1x teleskooppikendusega) ning tõstejõud (720 kg) ja liikumise geomeetria ületavad tavapärase. Atraktiivne disain ja hoolikas materjalivalik on andnud tulemuslikult kerge omakaalu. T10 G2 haagist saab kombineerida C7,0 või C6,3 laaduriga. Kui on soovi tavapärasest võimsama komplekti järele, siis soovitame haagist T12 G2 koos C8,5 laaduriga, mis on topelt-teleskooppikendusega.

TERASE KVALITEET, MIS MÕJUTAB!

VÄRVKATE, MIS KESTAB!

Kõik Generation 2 seeria tooted on läbinud ulatuslikud arvutused ja koormustestid rasketes katsetingimustes. Mõningal määral on tasakaalustatud metalli kvaliteedi ja paksuse suhet. Ülitähtsad ja suurt koormust taluvad detailid on toodetud kõrgtugevast terasest, soovimaks Teile pakkuda kindlustunnet haagise soetamisel.

AS FORS MW on viimastel aastatel investeerinud Põhja-Eurooa modernseimasse haavelpuhastuseja värviliini tehnoloogiasse. Kõik tehasest väljuvad tooted on täielikult haavelpuhastatud ja samuti on kõiki tooteid värvitud 2-komopnentse värviga, mis annab pikaaegse läike ja kauapüsiva värvi.

Külastage ka meie kodulehte: www.forsmw.com Tule 30 76505 Saue Harjumaa

Tel. 6790 000, Fax. 6790 001 info@forsmw.com www.forsmw.com

Masinad saadaval müügiesinduses “PEETRI TALUTEHNIKA” Põlvamaal Maaritsas. Info tel: 7970699, 5041986, 5266103 www.talutehnika.ee

Indrek Tätte +372 56 489 424 Peep Orlovski +372 55 34 033


METSALEHT (mai 2014)  

Maalehe kuukiri METSALEHT (29.05.2014)

Advertisement
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you