Issuu on Google+

ETTEVAATUST: metsaäris liigub petiseid, kes loodavad metsaomanike kergeusklikkusele Lk 4–5 27. märts 2014 Nr 3 (171)

MAALEHE LISA

OSTAME

Ostame OSTAME • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

•kasvava metsa raieõigust •metsakinnistuid ••metsamaterjali kasvava metsa raieõigust • võsastunud põllumaid Raieõiguste ostmisel raha kätte enne • (Lõuna-Eestis) metsakinnistuid ülestöötamisega alustamist. • metsamaterjali Pakume metsa ülestöötamist • võsastunud põllumaad

Pakume

kompleksteenusena. • võsastunud põllumaad Teeme võsaraiet ning kraavide puhastamist giljotiini abil.

•puidu hakkimise teenust Raieõiguste ostmisel raha kätte enne •metsa ülestöötamist ülestöötamisega alustamist. Renlog Eesti OÜ ostujuht Argo Teral kompleksteenusena Tel. 517 4303 Pakume metsaE-post: ülestöötamist argo@renlog.ee •võsaraiet ja kraavide kompleksteenusena. puhastamist giljotiini abil

Teeme võsaraiet ning kraavide puhastamist giljotiini abil. Renlog Eesti OÜ

Argo Teral, ostujuht tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

www.renlog.ee

Renlog Eesti OÜ ostujuht Argo Teral Tel. 517 4303 E-post: argo@renlog.ee


2  P Ä E V A K A J A  

 METSALEHT Nr 3 (171) 27. märts 2014 

Istutamist ootab 26,5 miljonit metsataime VIIO AITSAM

Kodumaiseid taimekasvatajaid on rohkem ja istutusmaht suureneb.

VÕRDLUS n 2012 istutati Eestis 21,5 mln taime, millest RMK istutas 17,4 mln. n 2013 istutati Eestis 22,3 mln taime, millest RMK istutas 18,4 mln (sellest 1,2 mln karjääride metsastamiseks).

Mullu kevadel kõigile soovijatele sobivat kodumaist metsaistutusmaterjali ei jätkunud. Kes ilma jäid, olid varmad sügisel puukooli uksele koputama, et taimi tänavu kevadeks ette tellida. Nüüd on taimlates taimi rohkem, kuid arvestama peab, et osa Eestis kasvatatud metsataimedest müüakse kokkulepete alusel naaberriikidesse.

Allikas: keskkonnaamet

Mullune istutusmaht Keskkonnaametile kultiveerimismaterjali tarnijatelt ja turustajatelt tulnud info järgi kultiveeriti mullu Eestis 22,3 miljonit metsapuutaime, millest 1,7 mln oli toodud naaberriikidest (Leedu, Läti, Rootsi). Sisse toodi valdavalt kuuseistikuid, vähemal määral arukase- ja eurojaapani lehise taimi. Võrreldes 2012. aastaga, kultiveeriti 0,8 mln metsapuutaime rohkem. Istutatud taimedest 53% olid kuusetaimed, millest suletud juurekavaga ehk potitaimi oli 15%. Männitaimi oli 42%, üle poole (59%) neist potitaimed. Kui istutusmahust lahutada riigimetsa osa, selgub, et erametsa istutati 4,1 mln kuusetaime, 0,5 mln männitaime ja 0,4 mln kasetaime. Võrreldes mõne

Pildil on taimla Valgamaal, kuid tähistab see seda, et taimekasvatajail ja metsaomanikel võimalusi eelkokkulepeteks on jälle rohkem.

aasta taguse ajaga, on see küll kahekordne kogus, kuid raiemahtusid arvestades mitte väga optimistlik tulemus. Selle järgi, et ühele hektarile istutatakse 3000 männi- või 2000 kuuse- või kasetaime, on erametsa uute kultuuride pinnaks 2500 ha. Teatistega andsid erametsaomanikud keskkonnaametile teada kavatsusest istutada 2013. aastal 3900 ha metsa. 2012 lagedaks raiutud alasid oli keskkonnaagentuuri andmetel riigimetsas 8365 ja erametsas hinnanguliselt 20 000 ha. Mullu viidi Eestist välja (enamasti Soome, Rootsi) 3,4 miljonit metsapuutaime (nt 2012. aastal 5 mln), millest enamiku

(77%) moodustasid kuuse potitaimed. Vähemal määral viidi välja hariliku männi taimi ja ka hübriidhaavataimi, mis valdavalt lähevad Leetu põldude metsastamiseks. Tüüpiline tegutsemismall väljaveoks taimi kasvatava tootja puhul on, et talle tuuakse taimede kasvatuseks tellijale sobivat päritolu seeme. Vähemal määral tuuakse selleks sisse ettekasvatatud mikrotaimi.

Ilmastiku eripärad Hiline ja lühike kevad ei andnud eelmisel aastal pikka istutusaega metsaomanikule ega taimekasvatajale. Soe ja veevaene

suvi sobis hästi kasetaimede kasvatajatele, kuid paikkonniti olid metsa uuendanud inimesed mures pika põuaperioodi tõttu. Ka veevaene sügis ei toetanud metsa kultiveerijat. Taimlates andis pikk ja soe sügis taimedele võimaluse end talveks põhjalikult ette valmistada. Kuusetaimed said talveküpseks alles novembris ning siis sai need talveks külmlattu panna. Tavalisel aastal on seda tehtud ikka oktoobris ehk siis kuu varem. Lumerohkust talvel polnud, mistõttu männitaimede kasvatajatel on mureks taimehaiguste levimine. Uuemad uurimused ohtlike männihaiguste levikust on selgitanud, et seeneeosed levivad

veebruaris-märtsis. Varasematel aastatel on taimed sel ajal taimlas olnud lumega kaetud, kuid tänavu õiget lumekaitset ei ole olnud.

Oleks kasvatajaid rohkem Taimepuudus on andnud ettevõtjatele märku vabast ruumist turul. Mullu lisandus seitse uut kultiveerimismaterjali kasvatajat, ja mitu ettevõtjat, kel kogemused varasemast ajast, alustasid selle tegevusega uuesti. Sügisene inventuur taimlates näitas, et kvaliteedinõuetele vastavat metsaistutusmaterjali oli olemas 26,5 miljonit taime (aasta varem 24,5 mln), millest männitaimi 11,6 mln, kuusetaimi 12,5

mln ja arukasetaimi 1,7 mln. Kas sellest kõigile jätkub, saab selgeks kevadel. Taimekasvatajad on huvitatud pikematest kokkulepetest kui üks aasta, sest siis on neil võimalik tööde mahtu puuliikide lõikes paremini planeerida. Jääks ära vajadus tuua kaugelt võõrast päritolu taimi, mis meie tingimustes ei pruugi haigustele vastu pidada ega ka hästi kasvada. Kaugelt veod on seotud riskiga, et siia jõudes on taimed veepuuduse tõttu kidurad või kuivanud. Importtaimede puhul tuleb ka uurida, mis päritolu seemnest need on ning kas see päritolu Eestisse sobib. Eriti tähelepanelikud peaksid sellega olema metsaomanikud, kes riigilt metsa uuendamiseks toetust küsivad.

EDA TETLOV keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist


P Ä E V A K A J A  3 

 METSALEHT Nr 3 (171) 27. märts 2014 

ILMAR SAABAS

Uus valitsus Narvas hakkpuidutoetust ei taasta

Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond kirjutasid 20. märtsil alla koalitsioonilepingule. Siin valik koalitsiooni tegevuskava punktidest, mis puudutavad ka metsasektorit. n Energiamajanduse uue arengukava üks põhimõtteid on arendada taastuvenergeetikat, elektri- ja soojatootmises seatakse pikaajaliseks eesmärgiks sellele täielik üleminek. n Taastuvenergia toetuste maksmist puidupõletamisele Eesti Energia põlevkivikateldes ei taastata. n Erametsaomanikke, kelle metsamaad asuvad Natura aladel, toetatakse ELi eelarvest. n Koostöös keskkonnaministri juures koos käiva jahindusnõukoguga algatatakse jahinduse uue arengukava koostamist.

VIIO AITSAM

Keskkonnaministeerium tõi välja ulukikahjude hüvitamise pea 10 kuud oodatud korra eelnõu.

Hakkematerjali hunnikud võivad nõudluse nappuse tõttu jätkuvalt pikalt seisma jääda...

Samas on seatud siht sinnapoole, et elektrija soojatootmises minnakse kord täielikult üle taastuvenergiale.

Riigi ulukikahjukulu vast 30 000 eurot

n Riigile kuuluvad jahimaad antakse edaspidi kasutusse jahiseaduses kehtestatud üldiste põhimõtete alusel. n Vaatame üle ja kaotame piirangud, mis praegu takistavad kohalike materjalide (just puidu) suuremat kasutust ehituses. n Seame sihiks lõpetada aastaks 2017 maa- ja omandireform. Jätkame riigi reservis olevate maade müüki enampakkumisel. n Tõstmaks Eestile olulise metsatööstuse konkurentsivõimet, vähendame suurtel trassidel metsaveokite täismassi piirangut. Liiklusohutuse tagamiseks taotleme puiduvedajate hea tahte kokkuleppe sõlmimist. n Säilitame põllumajanduses kasutatavale diislikütusele soodsama aktsiisimäära. (Sama taastamist metsamajanduses seega ei plaanita. – Toim.)

ML

Vt ka tervikteksti: www.reform. ee/kevadkoalitsioonitegevuskava

Ministeerium avalikustas mulluse jahiseaduse alusel välja antava määruse eelnõu eelnõude infosüsteemis (http://eelnoud.valitsus.ee) eelmisel reedel, kooskõlastustähtaeg on tänane päev. Määrus reguleerib, kuidas hinnata ja hüvitada uluksõraliste (põder, punahirv, metskits, metssiga) tekitatud kahju põllukultuuridele ja metsas okaspuudele. Kord on tähtis puhkudel, kui jahimehed ja maaomanikud pole omavahel sõlminud maa jahindusliku kasutamise lepingut. Lepingus lepitakse ise kokku, kuidas kahjustuste korral käituda ja pole vaja määrust järgida.

Riigi kulud Üldiselt on ulukikahju hüvitajad lepinguid mitte sõlminud jahiseltsid, kuid vähemal määral on kahjude hüvitajaks riik keskkonnaameti kaudu. Need on juhud, kui kahju tekib aladel, kus riik on jahipidamist piiranud, kui kahju tekib jahipiirkonnaga liitmata jahimaal vms. Määruse seletuskirjas on, et “keskkonnaametil on kavas viia nende alade pindala miinimumini”. Selleks liidetakse alasid jahipiirkondadega, leevendatakse võimalusel kaitsealade jahipiiranguid jne.

Maaomanikelt oodatakse, et midagi ka ise oma vara kaitseks ette võetaks. Pildil Einar Pärnpuu (vasakul) oma ulukiaia ehitamise päevil, konsulendiks on Sven Köster. Hunnikus on ulukiaia postid.

Vaatamata sellele võib riigil tekkida kahju hüvitamise kohustus, näiteks kui kusagil on jahipiirkonna kasutusõiguse luba tunnistatud kehtetuks ja uut pole veel välja antud. Seletuskirja järgi võib pindala, kus kahjude hüvitajaks on riik, jääda 300 ha piiresse. Arvestades maksimumhüvitist 100 €/ha, võiks riigil kuluda hüvitisteks 30 000 eurot aastas.

Ainult teatiseala Kahjustuse võimalik hindamine ja hüvitamine hakkab määruse järgi toimuma vaid nendel aladel, mille kohta maaomanik on jahimeestele (teatud juhtudel keskkonna-

ametile) esitanud ulukikahjustuste ennetamise teatise. Teatis esitatakse 1. maiks ja selles märgitakse ära alad, kus kahjustuste oht on eriti suur. Metsas hüvitatakse vaid okaspuudele tekitatud kahju ja selleks loetakse “ladvavõrse kärpimist, taimede maapinnast eemaldamist, puu murdmist ja tüve koorimist alates 1/5 puu diameetrist”. Hüvitamise määr ühe puu kohta on näiteks ladvavõrse kärpimise korral 0.13 €, alla 2 meetri kõrguse puu koorimisel või murdmise korral 1 € jne. Kahju ei hüvitata, kui uuendataval metsamaal on vähemalt 1500 või puistus esimeses ja tei-

ses rindes kokku 1200 kahjustamata okaspuud hektari kohta. Nii Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts kui Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Aira Toss ütlesid esmaspäeval, et arutelu määruseteksti üle alles käib ja võimalikke märkusi pole veel sõnastatud.

“See on küll selge, et hüvitus määruse korra alusel on maaomanike jaoks nii-öelda tagumine variant, kuna see tagab vaid osalise hüvituse,” nentis Aira Toss, kes seetõttu maaomanikele soovitab kindlasti pigem sõlmida jahimeestega maa kasutamise leping.

ML

NEILE, KES ARMASTAVAD SISEMUST SAMAVÕRD KUI VÄLIMUST

UUS! KÕIGE SUUREMA PAKIRUUMIGA Aktiivne linnapidurduse süsteem ∙ Otsekokkupõrke hoiatus ∙ Liiklusmärkide tuvastussüsteem ∙ Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatus ∙ Ristuva liikluse hoiatus Pimeda ala informatsioon ∙ Kokkupõrget leevendav pidurisüsteem ∙ Distantsi jälgiv püsikiiruse hoidja ∙ Aktiivne kaugtulede süsteem ∙ Magic Seats ∙ Pakiruumi maht 624 liitrit

TULE PROOVISÕIDULE KASVÕI KOGU PEREGA! Catwees OÜ Tallinn, Pärnu mnt 139, tel 650 3300; Tartu, Kalda tee 13, tel 730 0385; Pärnu, Ehitajate tee 2, tel 447 6176 Veho Eesti AS Tallinn, Paldiski mnt 100, tel 617 7080; Agdeck-Auto AS Jõhvi, Pargi 39, tel 332 1430; Narva, Võidu 19, tel 356 3311 ML Autoservice OÜ Kuressaare, Auriga keskus, Tallinna tn 88, tel 452 2550; LX Motors OÜ Viljandi, Tallinna tn 86, tel 435 5421

Loetletud lisavarustuse saadavust täpsusta müügikonsultandiga. Kombineeritud kütusekulu: 3,8–6,6 l / 100 km; CO 2: 99-155 g/km.

www.honda.ee


 4  P R O B L E E M   EESTI

ME T SA K A JA

n Erametsakeskuse tellimusel valmis uuring “Erametsaomanike Ăźhistegevusega liitumise motiividâ€?, uuringu tulemused peaks olema abiks metsaĂźhistutele, kui nad oma tegevust planeerivad. Uuringust selgus, et Ăźhistutega mitte liitunud metsaomanike seas on palju neid, kellel pole oma metsaga seoses sihte. Ka ollakse suures infopuuduses. Uuringu tulemused on lugemiseks Ăźles riputatud erametsaportaali www.eramets.ee. n Metsanduse KutsenĂľukogu kuulutas metsanduse kutseala kutse andja avaliku konkursi vĂľitjaks Eesti Metsa- ja PuidutÜÜstuse Liidu. Liit teeb koostÜÜd metsanduslike kutsete osas Luua Metsanduskooli ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti Koolituskeskusega ning SA Kutsekojaga. Liidu huvi on, et metsasektorisse tuleks tÜÜle head spetsialistid. Koolide Ăźlesanne on kutseĂľppe andmine ja liidu roll selle kĂľrval on eelkĂľige tÜÜkogemustega inimeste kutse tunnustamine. n Metsa Hoiu-LaenuĂźhistu andis teada, et vähendas juhatuse otsusega kuni laenuressursi ammendumiseni käibekapitalilaenu ja investeerimislaenu intressi (alates 8% aastas) ja maaostulaenu intressi (alates 7%). n Adven Eesti ASi Rakvere Päikese tänava koostootmisjaamas käivitus elektri tootmine. Taastuval kĂźtusel tÜÜtava koostootmisjaama elektriline vĂľimsus on ligi 1 MW, plaanitud rohelise elektrienergia toodang 6000 MWh aastas. Kohalikku hakkpuitu kĂźtusena kasutava koostootmisjaama valmimist toetas KIK. n Hallhaigrute elupaik Ants Laikmaa majamuuseumi lähedal sai neli kuud armuaega, sest metsatukka maha vĂľtma läinud metsamehed leidsid linnupesadest juba munad. Metsaomanik soovis metsaosa maha vĂľtta, kuna tegu on majandusmetsaga, ja see osa metsast, kus koloonia asub, on hukkunud, sest hallhaigrute väljaheited on sÜÜvitavad. Omaniku soov oli seotud ka sellega, et elumaja asub haigrukolooniale Ăźsna lähedal ja tohutu linnukisa ei lase magada. Nßßd oodatakse raiega pesitsusaja lĂľpuni. Allikas: Eesti Erametsaliit, Eesti Metsa- ja PuidutÜÜstuse Liit, Metsa Hoiu-LaenuĂźhistu, Virumaa Teataja, Läänlane

 METSALEHT Nr 3 (171) 27. märts 2014 

Metsaomanikud: kas on Metsaostjad helistavad, käivad ukse taga ja petavad nii puidu hinna kui kogustega. Kes petta on saanud, seda eriti tunnistada ei taha. Kui kaotus on väga suur, kutsutakse appi mþni tuttav metsamees, tihtipeale keegi, kes tegutseb kohalikus metsaßhistus. Selleks tagantjärele hetkeks on tavaliselt olukord aga sealmaal, et enam pole päästa midagi ja metsaomanikul tuleb tunnistada kaotust iseenese rumaluse tþttu.

metsakinnistuid, raieĂľigust ja metsamaterjali.

MetsaĂźhistute juhtidel ja metsakonsulentidel on viimastest aegadest nii palju tahtliku pettuse näiteid, et nad on hakanud neid koondama. Siht on puht tĂľsieluliste juhtumite najal metsaomanikke hoiatada: â€œĂ„rge tegutsege Ăźlepeakaela, kĂźsige nĂľu, vĂľtke jutule vaid usaldusväärseid metsafirmasid.â€? “Alles käis Ăźks metsaomanik appi kutsumas, et tule aita puidukogust mþþta, kuid seal polnud enam midagi vĂľimalik teha,â€? tĂľi näiteks Saaremaa metsaĂźhingu juht Mati Schmuul. “Puidu väljavedu juba käis.â€? Metsaomanik oli mßßnud oma metsa kasvava metsana ja andnud kohe ostjale Ăźle kĂľik volitused tegutseda. “See tähendab, et ostja tellib vajadusel metsamajandamiskava, esitab keskkonnaametile metsateatise, koostab ostu-mßßgilepingu ja nii edasi,â€? selgitas Schmuul. Kui siis omanik hiljem märkab, et puitu justkui tuuakse metsast välja palju rohkem kui lepingus kirjas, kutsub ta appi, aga siis ongi ammu hiljaks jäädud! Mati Schmuul lisas, et lepingu sĂľlmimisel kasutavad metsaostjad levima läinud nippi: metsaomanikul lastakse allkiri kirjutada vaid kolmelehekĂźljelise lepingu viimasele lehele. Kui koos notari juurde minnakse, on lepingu keskmine leht juba vahetatud ning seal on hoopis teised puidu kogused ja hinnad kirjas. “Omanik räägitakse ilusa jutuga nii pimedaks, et ta ei kaht-

35 000 31 705 28 638 26 000

19 000

11 623 8 000

Firma pakutud hind â‚Ź

• ostab raieþigusi ja metsakinnistuid • teostab raiet, kokkuvedu ja puidutransporti tel 528 9307 emeksen.mets@mail.ee

.FUTBÛMFTUÕÕUBNJOFKB USBOTQPSU .FUTBJTUVUBNJOF

*OGPUFMFGPOJM XXXIBOTBNFUTFF

MetsaĂźhistu kaudu saadud hind â‚Ź

Graafiku aluseks on neli konkreetset juhtumit. Vþrreldud on firmameeste pakkumisi ja tegelikku hinda, mis selgus metsaßhistu abil tÜÜd korraldades.

lusta mitte midagi,� ahhetas Schmuul. Konkreetne juhtum, mis just lepingulehtede vahetamise skeemi järgi käis, viis selleni, et esialgselt ßsna väikesepinnalise raie kokku leppinud metsaomanik leidis notari juures alla kirjutatud lepingust, et ta just on ära mßßnud kogu oma kinnistu raieþiguse.

Emeksen OĂœ

Pakume metsaraieteenust. tel 5665 4087 info@pohjapuit.ee

39 625

Räägitakse pimedaks

0TUBNFLBTWBWBUNFUTB NFUTBLJOOJTUVJEKB NFUTBNBUFSKBMJ

OSTAME

Metsa eest pakutud ja tegelikult saadud hind

OSTAME:

TEOSTAME:

-- kasvava metsa raieþigust -- metsakinnistuid -- metsa ßlestÜÜtamist ja kokkuvedu -- metsamaterjali transporti

tel 5624 0812, 521 1613 e-post novadirect@gmail.com

Ostame metsakinnistuid OĂœ SĂśdra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

Viimasel ajal on asi läinud nii kibedaks, et metsaostjad mitte ainult ei helista, vaid tulevad koju ukse peale metsakaupa tegema. Ăœks metsakonsulent tĂľi näiteks juhtumi, kus linnas elava nais-metsaomaniku ukse taha ilmusid ootamatult kaks tursket meest, kes teatasid, et tahaksid temalt osta metsa-

raiet kasvava metsana ning panid kohe lauale ka valmis kirjutatud lepingu, millele soovisid naise allkirja. Lausa paanikasse sattunud omanikul oli þnneks metsakonsulendi telefoninumber. Konsulent soovitas kas vþi kutsuda politsei, kui ostjad muidu välja ei lähe, ja see tehing jäi tegemata.

www.FMZ.ee Metsatehnika mßßk Kßlastage meie kodulehte +372 5693 9253 info@fmz.ee

Samas on metsaßhistute mehed näinud piisavalt palju juba sþlmitud lepinguid, mis on nende kätte jþudnud pärast raiet ja mßßgitehingu lþpetamist – näiteks on kirjas vaid puidukogus ja suvaline väike summa, mis tihumeetrite järgi vþttes on metsaomanikule pigem nagu kommirahaks.


P R O B L E E M  5 

 METSALEHT Nr 3 (171) 27. märts 2014 

tagasi 1990. aastad?

VÄ L I S M A A

ME T SA K A JA

ILMAR SAABAS

kirjeldanud Põlva ajalehele üht oma piirkonna juhtumit summa moondumisest: helistaja pakkumine oli metsaomanikule väga soodus − 20 000 eurot. Ettevaatlik metsaomanik laskis aga ka metsaühistul metsa ära hinnata ja tulemuseks oli turuhind, 12 000 eurot. Kui omanik ostjaga lepingut sõlmima hakkas, oli firmamees rääkinud, et olukord metsas on siiski teine ja puidu hinnaks kujuneb summa, mis ka 12 000 eurost väiksem. Leesi hinnangul lahutatigi vahendustasu lõppsummast maha.

Valed mõõdud Järgmine koht, kus nii-öelda arusaamatused jätkuvad, on metsaomaniku raielank. Kuna metsamajandamiskavades on kirjas umbkaudne puidukogus (pluss-miinus 20%), tekib metsas alati võimalusi vaheltkasu lõigata. Näiliselt õigena saab raiet näidata, kui harvesteri taatlemata mõõdikud on ostja huvides ümber häälestatud. “Jääb mulje, et ülestöötajaile on mingi puidumaht ette üteldud ja nemad peavad siis selle koguse metsast iga hinnaga kätte saama,” rääkis Mati Schmuul, kes on ise küsinud metsafirmalt tagantjärele harvesteri mõõdikunäitajaid konkreetse metsaomaniku raielangi kohta. Pärast seda, kui paar korda saadeti riigimetsa andmed, õigeid ta siiski üldse ei saanudki – neid tema arvates ilmselt ei olnudki olemas.

Metsa ei tule juurde?

Raha maksmisega viivitamine või metsapinnase lõhkumine ja laastav raie harvendusraie nime all taanduvad isegi taustaprobleemideks inimeste otseste petmiste kõrval. Sageli pole firmamehed need, kes metsas töid korraldavad. Metsaühistute juhid oletavad, et välja on ilmunud selts-

kond inimesi, kes ongi vahendajad. Vahendaja helistab, käib kodudes ja otsib metsaomanikke, kes metsamüügiga nõus oleks, hiljem müüb aga tehingu või informatsiooni edasi. “Selge see, et vahendustasu on siis kirjutatud ostja hinna sisse,” nentis Põlva Metsaseltsi juhatuse liige Tarmo Lees. Lees on

Näiteid on lõpmata palju, kuid mis on siis ikkagi selle kõige taga? Mis metsas on juhtunud? Kui metsaühistute inimeste jutud kokku liita, võiks välja pakkuda ühe võimaliku arengu. Varasem periood, mil metsas peteti ja ka metsa laastati, jäi 1990. aastatesse, kui peale muu olid levinud ka puiduvargused. Haripunkti jõudis see aeg sajandivahetuseks, mil juba oli tekkinud küllalt palju nii metsaomanikke kui ka metsaettevõtjaid. Kui “koor oli riisutud”, liikus üks seltskond ettevõtjaid muu-

Hea metsaomanik!

Metsaharvenduse OÜ

O s ta m e : • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali

Ostame: • kasvavat metsa • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

Pa k u m e : head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee

O s ta m e : • metsakinnistuid

Taavi Saar, tel 508 9955

Ostame • KASVAVA METSA RAIEÕIGUST • METSAMATERJALI • METSAKINNISTUID

taavi@artiston.ee

Info:

kalle@dammix.ee tel 5629 4011 meelis@dammix.ee tel 5657 9883 www.dammix.ee

aavopluss@gmail.com 516 0843 • kasvavat võsa • raiume võsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred! metsaharvenduse@gmail.com

tel 513 8029

Metsa ülestöötamine ja transport Ettemaksuvõimalus

M etsaü histud

Miks ühistu on hea? n Teeb väike-metsaomanikust “suure” metsaomaniku ehk võimaldab pidada tööde tegijate ja metsamaterjali ostjatega läbirääkimisi hindade üle. n Korraldab ise metsaomanikuga kooskõlastatult kogu vajaliku asjaajamise, tööde tellimise ja järelevalve näiteks siis, kui omanik elab oma metsast kaugel. n Võimaldab kompetentset kontrolli metsa ja puidu ülestöötamisel. Tellib raie puhul raie ja kokkuveo ning metsamaterjali veo eraldi teenusepakkujatelt ning aitab varutud metsamaterjali turustada, olles sellega nii-öelda vahelüliks – eraldi tehingud annavad metsaomanikule võimaluse paremini jälgida tegelikku puidukogust. n Metsandusharidusega ja töökogemusega inimesed ühistust kontrollivad metsas tehtavaid töid. n Metsaomanik ei kuluta rohkem raha, kui ise asju ajades. Allikas: Kaido Humal, Saaremaa Metsaühingu metsakonsulent

desse eluvaldkondadesse, kus raha oli võimalik kergemini kätte saada. Näiteks ehitusse, kinnisvaraärisse jm. Metsandus arenes omasoodu, metsaomanikud said targemaks, kujunesid välja metsa ülestöötajad, kes hoidsid mainet, et mitte tööd kaotada. Nad on olemas ka praegu, kuid ei pruugi silma paista, kuna masuaja tagajärjed on metsa ülestöötamisteenuste turu segi pööranud – kinnisvaramull lõhkes, ehitustegevus peatus järsult ja mehed hakkasid metsandusse tagasi tulema. Sellele liikumisele on hoogu andnud riigi reservmaade müük maa-ameti korraldatavatel enampakkumistel. Nüüd juba mitu aastat on kestnud protsess, kus suurel osal metsakinnistutel üle Eesti on pärast maa-ameti oksjonit kiiresti ära tehtud kõik lubatud raied. Maa müüakse edasi, raha kasutatakse aga järgmiste oksjonitükkide ostuks. Paraku riigi reservmaad lõputult ei jätku ja n-ö uut metsamaad nii palju enam juurde ei tule. Tegutsejad otsivad raiekõlblikke metsi, et teha kaupa ja oma tegevust jätkata. Samas mõjutavad seda tegevust lisanüansid, suur konkurents metsas ja kohati isegi töö riigimetsas, mida masinaomanikud soovivad, kuna see on suu-

remahuline ja kindel. Ent siin kehtivad vähempakkumise reeglid – mida vähem pakud, seda tõenäolisemalt kindla töö saad. Vahe, mis kulutuste tegelikust katmisest puudu jääb, tuleb valepakkujail leida mujalt, niisiis enamasti erametsast.

Hoidke ühistu ligi! Eestis on järjest rohkem metsaühistuid, kes suudavad korraldada ka oma liikmete metsade majandamist. Alustati puidu ühismüügiga, et ka väiksematele metsaomanikele saada korraga suuremat kogust müües puidu eest paremat hinda. Enampakkumistega ja ühistute moodustatud puidumüügi keskorganisatsioonide töölepanekuga on kaasnenud see, et nüüd tegelevad paljud ühistud ka metsa ülestöötamisega, uue metsa istutamisega jne. Ühistud ei ole endale ise harvestere soetanud, kuid neil on kindlad ja usaldusväärsed koostööpartnerid. Peale selle tegutsevad ühistute juures metsakonsulendid, kes on valmis metsaomanikke iga hetk nõustama. Metsaühistud soovitavad astuda metsaomanikel ühistu liikmeks või vähemalt hoida kontakti lähima ühistuga.

VIIO AITSAM

AS Graanul Invest ostab Imaveres, OÜ Helme Graanul Helme vallas Patkülas, OÜ Ebavere Graanul Väike-Maarja vallas Ebaveres

küttepuid. Nõuded: laadimisel ei tohi puruneda, pikkus kuni 6 m, läbimõõt piiramata. Jätkuvalt ostame: saepuru, haket, servamisjärkamisjääke ja klotse. Pakkumised saata: Küttepuud: tel 506 1910, kaido.saar@graanulinvest.com Muu materjal: tel 502 7082, kert.kruusimagi@graanulinvest.com

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust! Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

n Metsanduskontsern UPM peab võimalikuks, et ehitab aastakümne lõpus Soomes välja uue suure tselluloositehase, mille toodangumaht aastas oleks miljon tonni. Puitu vajaks see tselluloosihiid 5 mln m3 aastas. Lähiajal kasvatab UPM oma Kymin ja Pietarisaari tselluloositehaste laiendamisega paberipuidu kasutamist 1,3 mln m3 võrra. n Soomlased vaidlevad Euroopa Komisjoniga, kelle arvates pole Soomel õigust korvata hirvlaste tekitatud kahjustusi põllu- ja metsamajandusele – sellist kompenseerimissüsteemi üheski teises ELi riigis ei ole. Soome soovib hüvitusega siiski jätkata. Süsteem on selline, et jahimeestelt kogutakse laskeloamaksu, millest saadakse raha nii kahjustuste hüvitamiseks kui hindamiseks. Näiteks metsaomanikele kompenseeriti põtrade 2012. aastal tekitatud kahjustusi 2013. aastal umbes 1,2 mln €. Mullu kütiti Soomes 38 028 põtra ja laskeloamaksu kogunes kokku 3,2 mln €. Metsaomanikule hüvitatakse kahjustused, kui kahju on üle 170 €. n Rootsis on tekkinud probleem FSC sertimisega. Kohalike keskkonnaorganisatsioonide arvates ei ole FSC kaitsnud looduse mitmekesisust, samuti heidetakse ette, et FSC organisatsioon pole reageerinud avastatud rikkumistele. Rootsi keskkonnakaitsjad on välja toonud, et näiteks raiuvad ja killustavad metsafirmad Rootsis vanu puistuid. Sellest hoolimata saavad nad sellest puidust valmistatud toodetele keskkonnaorganisatsioonide aktsepteeritud FSC logo. Firmadest on kõige suurema kriitika pälvinud Bergvik Skog, kellele FSC on nõuete rikkumise tõttu teinud nii palju märkusi, et nüüd on plaan firmalt FSC sertifikaat ära võtta. Bergvik Skog on Rootsi suurim metsaomanik, kellel 2,3 mln ha metsa, kust raiutakse aastas üle 6 mln m3 puitu. Firma suurim omanik (43%) on Stora Enso. n Stora Enso sulgeb märtsi lõpus Sollenauni saetööstuse Austrias ja plaanib umbes aasta jooksul sulgeda ka sealsamas töötavad höövlija palgiliinid. Otsuse põhjuseks on probleemid männipalkide hankimisega. Samal ajal plaanib Stora Enso laiendada Poolas Murówis asuvat saetööstust, kuhu investeerib 28 mln €. Poola palkide kasutamist on plaanis suurendada nii, et viie aasta pärast jõutakse Austria saetööstuse võimsuseni.

TOOMAS LEMMING

Allikas: Maaseudun Tulevaisuus


6  N Õ U A N N E  

 METSALEHT Nr 3 (171) 27. märts 2014  

Metsamasina tööiga sõltub õigest Mõned näpunäited metsamasinate omanikele, kes ise oma masinaid hooldavad. Metsamasinate käitlemisel on tähtsaim nende regulaarne hooldus, ja kui hooldematerjalid on õiged ning intervallidest kinni peetakse, siis need masinad ka kestavad. Vastupidiselt levinud (või levitatud) arvamusele on metsamasinates kasutatavad määrdeained/vedelikud tegelikult küllalt lihtsad, üldlevinud ja kättesaadavad. Näiteks harvesteri John Deere Timberjack 1470 A korraliseks hoolduseks läheb vaja ainult nelja määrdeainet: diisliõli (viskoossusega SAE 15W-40 või 10W-30), transmissiooniõli (SAE 80W-90 või SAE 75W-90), hüdroõli (viskoossusega ISO 32 või ISO 46) ja liitiumi baasil universaalmääret. Sama firma väljaveotraktorite määrdeainete nimistu pole pikem – vaid kogused on väiksemad.

Sünteetiline on parem Kirjade järgi peaksid harvesteride diiselmootorid töötama diisliõliga, mis vastab kvaliteedile ACEA E7/E5, ja poleks paha, kui õlil oleks paari suurema mootorivalmistaja heakskiit (nt tähised MB:228.3 ja MAN M 3275). Kogenenumad mehaanikud tunnevad neid keskklas-

si diisliõlisid kui SHPD (Super High Performance Diesel). Selle klassi õlidega sõidavad põhiliselt Volvo ja Scania veoautod, millel vahetusvälp 60 000– 100 000 km. Harvesterid on valinud nendest õlidest mineraalse, viskoossusega SAE 15W-40. Töötunde on antud vaid 500 ja eks mineraalõlile see ka sobi. Ent tasub arvestada, et õigeim metsalangetusaeg on talv. Mootoriõli SAE 15W-40 jõuab –20 °C juures oma pumbatavuse piirile ja pakasega võib hommikuti diisli käivitamine tuua probleeme. Selle vältimiseks on lihtne lahendus: valada mootorisse hoopis sünteetiline õli SAE 10W-40. Arvamus, et sünteetilised õlid on mineraalsetest palju kallimad, enam paika ei pea. Euro-3 standardiga diislitele mõeldult on need pea samas hinnaklassis, väike erinevus võidetakse tagasi kütusesäästuga. Kui uurida, mis õli see levinuim Euro-3 sünteetiline diisliõli on, avastame, et see on keskklassi SHPD õlist astme jagu kõrgem ehk vastab näitajaile ACEA E4; MB:228.5 ja MAN M 3277. Teadjad kutsuvad niisuguseid diisliõlisid UHPD (Ultra High Performance Diesel). Selle klassi diisliõliga on Saksa Euro-3 veoautod sõitnud 100 000–120 000 km pikkust vahetusvälpa. Üldine töötundide ja kilomeetrite suhte arvestus käib nii,

et kilomeetrite arv jagatakse 50ga ning saadakse töötunnid: nt 100 000 km : 50 = 2000 t. Metsamasina jaoks on seda palju, ja see on loogiline, kuna veoauto sõidab ju asfaldil. Metsas on teised tingimused, mistõttu 2000 t tuleb veel jagada pooleks – 1000 t. Riski vähendamiseks lahutagem veel paarsada tundi – jääb 800 t. Mineraalse ja sünteetilise mootoriõli jõudluse vahe on niigi viimase kasuks ca 30%, kõnealune on aga kõrgemast klassist. Tegelikult pole 800 töötundi pelgalt loogiline tuletis, vaid Ponsse Ergo ja Buffalo, millel jõuallikateks Mercedes Benzi (OM 906 LA) diislid, seda intervalli ka lubavad, eeldus muidugi seesama sünteetiline mootoriõli klassist ACEA E4, MB: 228.5. Kui pikem õlivälp, parem külmkäivitus ja kütusesäästlikkus kokku lugeda, tuleb kasutus mineraalsest SAE 15W-40st odavam. Miks mitte kasutada ka teiste metsamasinate diisliõlina! Harvesteridel on hulk eri jõuülekandeid, mis töötavad tegelikult sama transmissiooniõliga. Kui nende sõlmede hooldeintervalle vaadata, paneb imesta-

Lihtsam kui arvatakse Äge konkurents transporditeenuste pakkujate vahel on sundinud veoautode tootjaid otsima võimalusi veokite seisuaega vähendada ehk hooldevälpasid pikendada. Sünteetiliste transmissiooniõlide kasutuselevõtuga ongi see õnnestunud – veoautode käigukastides ja veosildades vahetatakse õli margist sõltuvalt isegi kuni 500 000 km tagant. Harvesteride hoolderaamatute õlivälbad ei anna ühtegi põhjust, miks peaks neis mineraalsetest poole kallimaid sünteetilisi transmissiooniõlisid kasutama. Kuid põhjuse leiab taas meie metsamasinate talvisest aktiivsest kasutamisest. Sünteetiline SAE 75W-90 laseb end hammasrataste vahel liigutada veel –40° juures, mineraalne

Arvamus, et sünteetilised õlid on mineraalsetest palju kallimad, enam paika ei pea.

SAE 80W-90 jääb aga –26° madalamal juba jänni. Külmal talvel mootori soojus ei jõua eemal asetsevate jõuülekanneteni ja jäigaks muutunud transmissioon võib raskel maastikul järsult liikumist alustades purunedagi. Paks õli raskendab liikumist ja suurendab kütusekulu. Sellest kasust jääks väheks, kui me kallimat sünteetilist õli vahetaksime sama tihti kui mineraalset. Kui vahetusvälpa pikendada kaks korda, oleks pilt teine. Riski seejuures tegelikult pole – veoautod suurendasid välpa ju mitu korda ning selle taga on sünteetilise ja mineraalse õli tegelik jõudlusevahe. Ponsse ja Valmeti harvesteridel on väike erinevus. Nende transmissiooniõlid on sama viskoossusega mis John Deere’il, kuid läbitavuse suurendamiseks on osad veosillad piiratud libisemisega – LSD (Limited Slip Drive), vajavad spetsiaalset LS-lisandiga õli. Need ei ole tavalistest eriti kallimad, mistõttu võiks kõik Ponsse ja Valmeti jõuülekanded täita sama LS-õliga. Nii välistame vale õli sattumist LSD transmissiooni, samas tavalised jõuülekanded töötavad LS-õliga sama hästi. Ei hakka tõestama, et biolagunevad hüdroõlid on tänapäeva Eestis ökonoomseim lahendus, sest teades nende hinda ja suhteliselt kehva kättesaadavust, eriti

Isegi väike nüanss masinas kasutatava

maal, pole lähiajal loota laia kasutust. Skandinaavia maades on need üsna levinud.

Aastaringne hüdrovedelik Meie kliima- ja majandustingimustes peaks jälgima, et hüdrovedelik oleks aastaringne ehk

Ostame

ROHKEM INFOT kodulehelt

www.kiretec.ee või telefoninumbrilt 510 1357 ja 5343 5221.

ma, et ei tehta vahet mineraalsel SAE 80W-90 ja sünteetilisel SAE 75W-90 – mõlemale on intervalliks märgitud 2000 t (töötundi). Kui veoautod-bussid kasutasid veel laialt üsna samasuguseid mineraalõlisid, olid nende vahetusvälbad ka lühikesed.

Tel 434 2330 apmets@apmets.ee

• metsakinnistuid • kasvavat metsa • põllumaad

ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Tõnis Kiisa Priidu Teppo

516 5190 515 0811 513 5350

Risti Kaimas Viimsalu

ø alates 16 cm, pikkus 2,7m + 0,03m ja 3,2 + 0,05m Hind 35-70 €/tm

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

Tõnis Kiisa

Tel 482 0283, mob 505 5993,


N Õ U A N N E  7 

 METSALEHT Nr 3 (171) 27. märts 2014 

ja ka nutikast

hooldusest VIIO AITSAM

(STOU/UTTO) käepärast pole, võib süsteemi ka nendega täita. Nende viskoossus hüdroõlina on ISO 68 ja DIN-klass samuti HVLP. Sügisel tuleks aga see vedelik kindlasti “õhemate” ISO 32 või 46 vastu vahetada. Metsamasinate määrimiseks kasutatakse lihtsustamise mõttes ühtainsat liitiummääret, mille konsistentsusarv ehk NLGI on 2 või 3, kusjuures nr 3 on veidi tihkem kui 2. Survetaluvuse ja eriti löökkoormuse ning vibratsioonitaluvuse suurendamiseks lisatakse neisse kõrgsurve- ehk EP-lisandeid. Need üldkasutatavad liitiummäärded (nn MultiPurpose Grease) on aga head ainult selle poolest, et on odavad ja neid võib pea kõikides sõlmedes kasutada.

Liitiumkompleks?

ate õlide-määrete juures võib rahas mõõdetuna päris suur vahe olla. Pildil on töötamas Eesti päritolu väljaveotraktor Metsis.

Saksa tööstuse normatiivi (DIN) järgi HVLP või rahvusvahelise ISO standardi järgi HV. Viskoossusklassid on siin ISO 32, 46 ja 68, kusjuures 32 on kõige vedelam (töötab teistest paremini talvel) ning 68 kõige paksem (talub koormust, sobib suvel).

Viimastel aastatel on meil eelistatumaks saanud keskmine viskoossus ISO 46. See tekitab aga külmadel talvedel probleeme. Õlivahetuse intervall on harvesteri hüdrosüsteemides 2000 t, kuid paljud sellest kinni ei pea – vahetatakse näiteks vaid avarii korral.

Teadma peaks, et tegelikult on need mineraalsed HVLP klassi hüdroõlid oma viskoossusnumbrist sõltumata hästi segunevad ja ei pea olema tingimata sama tootja omad. Kui asendusõli on samuti klassist HVLP (HV), võib seda julgelt peale valada. Vanema tehnika valdajad,

kelle hüdrosüsteemid lekivad, kasutavad ka nippi, et kallavad sügisel talveks valmistudes süsteemi peale õli viskoossusega ISO 32 ja kevadel lisavad ISO 46 või lausa ISO 68, et tõsta vastu suve hüdrovedeliku viskoossust. Kui avarii tekib suvel ja muud peale traktorite universaalõlide

Raskeveokite tootjad on tavalised liitiummäärded ammu välja vahetanud liitiumkompleksmäärete vastu, mis töötavad rattalaagrites ja kardaaniristides paremini. Nende eeliseks on ca 50–60° võrra kõrgem tilketemperatuur (talub kuuma). Tavamäärdest tugevam karkass annab suurema jõudluse ja 3–5 korda pikema kasutusea. Ka metsamasina üldmäärdena hoiaks see kokku aega ja raha. Tegelikult on veel üks õli, millest võiks rohkem teada – saeke-

Külmal talvel mootori soojus ei jõua eemal asetsevate jõuülekanneteni.

tiõli. Kuna nende hind on turul madal, õlivabrikud neid enamasti spetsiaalselt ei toodagi. Põhiliselt valmistatakse neid kui talviseid (viskoossus lähedane hüdroõlile ISO 46) ja suviseid (viskoossus kõrgem, sarnaneb mootoriõliga SAE 15W-40). Viskoossuse võrdlus ei ole juhuslik, sest tehased valmistavadki saeketiõlisid enamasti nendest mootori-, transmissiooni- ja hüdroõlidest, mis n-ö nässu läinud. Praak-mootoriõlile lisatakse vaiku lahustavaid ja nakkuvaid lisandeid ning vastavalt aastaajale tõstetakse või vähendatakse viskoossust teiste “nässus” õlidega. Meil hinnatakse saeketiõlide kvaliteeti sageli n-ö näppude vahel ja tähtsustatakse üle nakkuvaid omadusi. Liigselt nakkuvad ja näppude vahel pikalt venivad ketiõlid ei imbu aga korralikult ketilülide vahele ja ketti kulumise eest õieti ei kaitse. Olge odavate ketiõlidega ettevaatlik.

URMAS JÜRIVETE määrdeainete spetsialist

AS Rivor – ORlen Oil määrdeainete ametlik esindaja eestis. AS Rivor Väike-Männiku 13 11216 Tallinn tel 659 9620 rivor@rivor.ee


8  P äevakaja  

 METSALEHT Nr 3 (171) 27. märts 2014 

LEILI MIHKELSON

Maaülikool andis teada, et esimest korda väljaantava Andres Mathieseni nimelise stipendiumi sai metsatööstuse eriala esimese aasta magistrant Marten Merdikes. Marten Merdikese eesmärk on uurida hübriidhaavakloone ning võrrelda neid hariliku kase ja triploidse haavaga. Uurimine peab välja selgitama parima kasvukiirusega haavakloonid ning nende puidu omadused ja ka haiguskindluse. Stipendiumi suurus on 2400 eurot ja seda makstakse poolteiseaastase uurimistöö eest magistrandile kuni ülikooli lõpetamiseni. Stipendiumi rahastab SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond. Stipendium loodi, et üldisemalt hoogustada üliõpilaste uurimistööd ning arendada metsade majandamist ja looduskaitset Järvseljal. Stipendium loodi Järvselja looduskaitseala (ürgmetsa) moodustamise 90. aastapäeval ning nimetati professor Andres Mathieseni nimeliseks, et rõhutada tema osa Järvselja õppemetskonna ja looduskaitseala rajamisel. Stipendium asutati koostöös Joosep Tootsi Fondiga ning maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudiga.

Metsaistutustalgud Pärnumaal Leili Mihkelsoni metsas.

Kui palju keegi taimi istutab?

hinnad alates

3840 €

www.pilous.cz

PUIDUTÖÖPINGID PUIDUTÖÖPINGID PALGISAED PALGISAED

Kõige üldisemaid taimekoguseid iseloomustas metsauuenduse asjatundja Eda Tetlov. “Tavaline inimene istutab päevaga 400 paljasjuurset kuuseistikut, maakirvega 600–800,” ütles ta. “On inimesi, kes istutavad labidaga 800, kuid seda mitte kaheksa tunniga.” Kui istutatakse potitaimi istutustoruga, suudab üks inimene päevas istutada 1000– 1200 taime (kaske vähem). Männiseemikuid kiiluga istutades on ühe inimese päevajõudlus 800 seemikut. Ent need on kogused, mis kehtivad, kui inimene just istutustööga tegeleb. Metsaomanik Leili Mihkelson, kes tihti talguid korraldab, ütles, et 400 kuuske päevas istutada tähendab kaheksa tundi tõsist tööd. “Kui kahekesi tegutseda, nii, et üks teeb augu ette, jõuab ehk rohkem-

www.pilous.cz

www.krkmoigu.ee www.krkmoigu.ee

Metsaomanikud küsivad, millise taimehulgaga arvestada, kui plaanis on korraldada metsaistutustalgud.

Kohtumiseni Maamessil 24.04-26.04.14 Tel/faks 607 0048, 505 5661

e-post Tel 603info@krkmoigu.ee 2121, 505 505 56615661 Tel/faks 601 5955, e-post info@krkmoigu.ee

SEADUS

Külvi- ja istutuskohtade algtihedus n Hariliku männi külvil vähemalt 3500 külvikohta hektaril. n Hariliku männi istutamisel vähemalt 3000 taime hektaril. n Hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril. n Aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta hektaril. n Aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril. n Väiksema algtiheduse korral loetakse metsa külvamine või istutamine looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks.

ML

Allikas: metsa majandamise eeskiri

gi,” ütles Mihkelson. Samas talgupäeva tempo võib kujuneda hoopis teiseks. “Kui mina talguid korraldan, siis tavaliselt ei arvestagi kogust ette,” jagas ta kogemust. “Ütlen talgulistele, et tehke täpselt nii palju, kui jõuate, aga tehke korralikult.” Hästi umbkaudu arvestades pakkus Leili Mihkelson, et kui tuleb üle 30 inimese ja tööd tehakse kolm tundi, võiks arvestada 2000 taimega. Kui tööaega on kaks tundi, siis vast 1000 taime. Liiga suurt taimekogust ei tasu varuda, kuna siis võib

metsaomanik sattuda hätta taimede säilitamisega. “Õpetatakse, et kaeva vesisemasse kohta vagu, pane taimed sisse ja mättad juurtele, kuid mina pole seda varianti kasutanud,” rääkis Leili Mihkelson. Tema on otsinud seisva veega kraavikoha (voolavasse vette ei tohi taimi panna), kus paneb taimed juurtega vette. Nii peavad taimed ka kolm päeva vastu. Enne istutamist tuleb paljasjuursetel taimedel kindlasti juuri kärpida.

Kooli metsanduse valdkonna koordinaator Marko Vinni kirjutab Luua kooli kodulehel, et kui ta Soomes koolitusel olles juhtus kokku John Deere’i tehase Tampere esindaja Tuuli Reimaga, kellele selgitas koolis oleva tehnika abil õpetamise võimalusi, hakkas arenema uus ettevõtmine. “Sõlmisime Soomes suusõnalise kokkuleppe, et aasta alguses antakse meie käsutus-

Tšernobõli metsad kõdunevad aeglaselt

se kõige uuema John Deere’i E-mudeli imitaator,” kirjutab Vinni. “Soomlased on sõnapidajad. Alates veebruarist saamegi koolis õpetust läbi viia juba uuel seadmel.” Marko Vinni nendib ka, et uus tehnika on leidnud väga palju kasutust ja on muutunud metsamasinajuhiks õppijate seas ülimalt populaarseks.

“Peaaegu 30 aastat tagasi toimunud tuumakatastroof ei puudutanud ainult taime-, linnu- ja loomariiki, vaid keskkonda sattunud radioaktiivne aine mõjutas otseselt ka orgaanilist ainet lagundavate organismide elukäiku,” vahendas rahvusringhääling teadusuudist. On selgunud, et seetõttu ei kõdune murduvad puud ja langevad lehed ses radioaktiivselt saastunud piirkonnas korralikult veel tänapäevalgi. Ökosüsteemis olulist rolli mängivad, lagundajana käituvad mikroobid ja selgrootud pälvisid Tšernobõli piirkonda juba aastaid uurinud Timothy Mousseau tähelepanu, kui ta seal hoopis ühe teise teadusprojektiga seotult linde uuris. Metsades liikudes hakkas silma, et maas vedeleb palju puid, mis on täiesti kõvad. Katsetega selgitasid USA teadlased, et saastunumatel aladel lagunesid lehed kuni 40 protsenti tavapärasest aeglasemalt. Selgrootute rolli selles oletatakse, kuid täpsemalt alles uuritakse.

ML

ML

ML

Luua metsanduskool sai uue harvesteri-imitaatori Luua metsanduskoolis on seni leidnud rakendust Timberjacki ja Valmeti metsamasinaimitaatorid. Tänapäeval peab ameti õppimine toimuma paralleelselt nii imitaatoril kui metsamasinal, üks toetab teist. Koolis on leitud, et senised imitaatorid kahjuks ei rahulda vajadusi piisavalt, sest on tehnoloogiliselt vananenud, võrreldes metsas töötavate harvesteridega.

Mathieseninimelise stipendiumi sai Marten Merdikes


P äevakaja  9 

 METSALEHT Nr 3 (171) 27. märts 2014 

VIIO AITSAM

Kuuseseemet õnneks jätkub Okaspuutaimi istutades tuleb metsaomanikelgi jälgida, mis päritolu seemnetest taimed on kasvatatud.

RMK seemnemajanduse asjatundja Esko Krinal kaseseemnepütiga RMK Kullenga taimlas.

Eestis kehtib hariliku kuuse ja männi kultiveerimismaterjali algmaterjali (peale seemnete ka pistikud jms) kasutamisel kindel kord. Kasvatada võib mis tahes piirkonna materjalist kodumaiseid taimi, kuid kui loodusest pärit seemnest kasvatatud kuuse- või männitaimi istutama hakatakse, tuleb seemne päritolu teada. Algmaterjaliks olevad seemned sertifitseeritakse keskkonnaameti seemnekontrollilaboris. Lihtsustatult öeldes arvestatakse, kas seeme on pärit seemlast või loodusest – mõlema iseloomustamiseks on kaks kategooriat. Üldiselt on nii, et kui tegu on kodumaist päritolu seemlaseemnest (kategooria “kvalifitseeritud”) kasvatatud taimedega, pole kuuse ja männi istutamisel muret. Loodusest pärit seemne korral (kategooria “algallikas tuntud” ehk seemned on pärit kindlast puistust või muust kindlast looduslikust seemneallikast) tuleb arvestada päritolupiirkonnaga.

Taimekasvatajate seas on enim nõutud kvaliteetne sisemaa päritolu kuuseseeme, millest kasvatatud taimi võib kultiveerida nii sisemaal kui rannikuvööndis. Näiteks rannikuvööndist pärinevast kuuseseemnest taimed ei sobi kultiveerimiseks sisemaale. Metsaomanik saab taimede päritolu küsida taimekasvatajatelt. Metsapuutaimede seemnevaru hoidja Eestis on RMK. Vahepeal nappis kuuseseemet, kuna kuusel polnud käbiaastaid – mõnelgi eratootjal jäi taimlakülv tegemata. 2012. aastal olnud hariliku kuuse seemneaasta on nüüd seemnepuudust leevendanud. Mullune müügistatistika suurenenud kuuseseemnekasutust siiski ei kinnita. Võimalik, et seda mõjutas hinnatõus – RMK kergitas seemnehindasid tuntavalt. Näiteks kilogrammi 92% idanevusega kuuseseemne eest tuleb alates eelmisest aastast varasema 76.69 € asemel välja käia 210 € (pluss käibemaks). Mullu ei jagunud soovijatele taimede kasvatamiseks arukase seemlaseemet ja tänavu on kitsas käes sanglepaseemnega.

EDA TETLOV

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD

LANDEKER OÜ Rapla, Tallinna mnt 22/24 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962

Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga. Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI

FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858

• PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

OÜ Priimo Mets ostab:

6 tel 489 0696, 506 996 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) atu orm ko hüpoteegiga • kasvavat metsa • kasepakku • okaspuu palki

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

ostame teie metsakinnistu

keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist

Jaanuarist alates on muutunud ka metsateatiste esitamise kord Mõneti on metsaomanikul nüüd vabamad käed, kuid metsauuenduse ja loodushoiu reegleid tuleb ikka järgida. Keskkonnaamet, kes Eestis on metsateatisi kooskõlastav asutus, annab teada, et seoses metsaseaduse muudatustega 1. jaanuarist 2014 on muutunud ka metsateatiste esitamise kord. Jätkuvalt tuleb metsateatis esitada kavandatavate raiete (v.a valgustusraie) ja oluliste metsakahjustajate esinemise kohta. Metsateatist ei pea enam esitama kavandatava valgustusraie ja metsauuendamise võtete rakendamise kohta. Teatist ei pea esitama ka siis, kui omanik oma metsast mõne uue pärandkultuuriobjekti avastab.

Puuliigivalik ja istutusaeg Amet tuletab metsaomanikele meelde, et kuigi metsauuenduse korral on teatise esitamise kohustus kaotatud, ei ole kusagile kadunud metsauuenduse reeglid, mis on kirjas metsaseaduses ja selle alusel välja antud metsa majandamise eeskirjas – neid on metsaomanik ikkagi kohustatud järgima.

See puudutab näiteks nii metsauuendusvõtteid kui -aega. Samuti tuleb arvestada, mis puuliike Eestis metsa tohib istutada, mis kasvukohatüüpide puhul milliseid liike valida jms.

Liigikaitse ja loodushoid Analoogne on olukord seaduse selle sätte puhul, mis puudutab metsateatiseta teha lubatud raietööd. Varem võis metsaomanik raiuda teatist esitamata iga metsamaa hektari kohta kolm tihumeetrit puitu, kuid mitte enam kui 20 tihumeetrit kinnistu kohta aastas. Nüüdki võib raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu aastas, kuid hektariga seotud kitsendust enam pole. Muudatus tehti selleks, et vähendada bürokraatiat metsaomaniku jaoks, kes seda väikese koguse raiumise õigust kasutab, et varuda endale küttepuid, ehituspuitu vms. Sätet leevendati, kuid metsaomanikul tuleb ikka arvestada muude seadusepunktidega, mis ei lase tal täiesti vabalt tegutseda. Näiteks kui tema kinnisasi asub mõnel kaitstaval loodusobjektil (nt kaitseala, hoiuala, püsielupaik), on omanikul kohustus enne raiet järele vaadata, et töö ei läheks vastuollu looduskaitsereeglitega.

K A S U L I K T E A DA

Kuidas tegutseda? n Keskkonnaagentuuri või keskkonnaameti poole saab alati pöörduda ka telefonitsi või ise kohale minnes. Tähtis on enne raiet alati endale selgeks teha, kas kinnistul kehtivad looduskaitsepiirangud, ning kui jah, siis millised. n Kaitsealade ja püsielupaikade kaitse-eesmärgid ning kaitsekord on kirjas kaitse-eeskirjades, hoiualade puhul nende kaitse alla võtmise määrustes, looduskaitseseaduses ja kaitsekorralduskavades. Õigusaktidega saab tutvuda Riigi Teataja veebilehel, kaitsekorralduskavadega keskkonnaameti veebilehel. Kaitstavad alad ja liigid on registreeritud keskkonnaregistris. n Kinnistut puudutavad andmed leiab keskkonnaregistrist ning III kaitsekategooria liikide ja kaitsealade andmed maa-ameti Natura 2000 ja looduskaitse kaardirakenduse abil. Teavet I ja II kaitsekategooria liikide esinemise kohta kinnistul saab kas keskkonnaagentuuri või keskkonnaameti töötajatelt. n Metsateatis esitatakse keskkonnaametile kas posti teel või digitaalselt allkirjastatuna e-postiga. Arvutis täidetav metsateatise vorm on kättesaadav keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee. Teatist saab esitada ka www.eesti.ee keskkonnas e-metsateatise süsteemi kaudu. Samuti võib teatise ise ameti piirkondlikku kontorisse tuua. Allikas: keskkonnaamet

Amet selgitab, et tänapäevane looduskaitse keskendub peamiselt koosluste kaitsele: mets ei ole ainult tarbepuidu võtmise koht, vaid ka elupaik paljudele liikidele, kes on kohastunud elama teatud kindlates tingimustes. Näiteks on mitmele kaitsealusele samblikule, puuseenele ja putukale väga tähtis, et omanik säilitaks metsas ka jämedaid tüükaid ja lamatüvesid,

kindlaid puuliike, vanu puid. Kui kinnistu jääb kaitsealale, mis loodud just teatud liikide kaitseks, tuleb metsaomanikul raiet tehes järgida just selle liigi konkreetseid kaitsmise reegleid. Lisaks liikidele võivad kaitsmise objektiks olla vanad väljakujunenud metsakooslused ehk nn elupaigatüübid.

ML

Art Doors oÜ mÜÜb kuivAtAtuD tisleripuitu.

ostame tamme-, saare-, jalaka- ja vahtrapalki.

INFO ja tellImINe Ingvar tšizikov, tel 523 5155 ingvar. tsizikov@gmail.com

www.artdoors.eu


10  T U R G  

 METSALEHT Nr 3 (171) 27. märts 2014 

VIIO AITSAM

H IN N A K A JA

Soe talv küttepuunõudlust ei kasvata n Märtsi kevadised ilmad on lõpetanud raied märgades kohtades ja küllap on metsaomanikel muretsemist, kuidas raiutud puit metsast kätte saada. Nõudlus okaspuupalkide järele püsib, kuigi on märgata mõne, eelkõige sadamas toimetava ja statistikast välja jääva kokkuostja juures kerget hinnalangust. Statistilises valimis olevate ettevõtete järgi on kuuga männipalkide hind kallinenud 0,9%, kuusepalkide hind 0,7% ja männipeenpalkide hind 0,3%. Ainsana on odavnenud kuusepeenpalgid – 0,6%. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on männipalgid kallinenud kuni 2% ja kuusepeenpalk 0,8%. Kuusepalgi hind on jäänud möödunud detsembri tasemele. Aastataguse ajaga võrreldes on kõik okaspuupalgid praegu selgelt kallimad. Männipalk on aastaga kallinenud 5,5%, männipeenpalk 6,8%, kuusepalk 5,3% ja kuusepeenpalk 8,4%. Lehtpuupalkide hinnad on valdavalt jäänud veebruari tasemele. Ainsana on kuuga odavnenud kasepakk (1,2%). Sama seis on ka kvartalitaguse ajaga võrreldes, ainult et kasepaku odavnemine on olnud väiksem. 2013. aasta märtsi hindadega võrreldes on kasepakk kallinenud 0,8%, kasepalk 2,8% ja lepapalk 0,9%. Seisuga märts 2014 olid EMK hinnastatistika järgi keskmised tihumeetrihinnad: männipalk 73.99 €, männipeenpalk 68.38 €, kuusepalk 74.56 €, kuusepeen-

palk 69.50 €, kasepakk 88.49 €, kasepalk 62.93 €, haavapalk 41.50 €, lepapalk 39.33 €, lepapeenpalk 28 €. n Paberipuiduturul on okaspuupuidu hinnatrend langev ja lehtpuupuidul tõusev. Männipaberipuit on kuuga odavnenud 0,6% ja kuusepaberipuit 0,7%. Kasepaberipuit on kuuga kallinenud 4,5% ja haavapaberipuit 2,8%. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on ainsana odavnenud haavapuit (–2,3%), männipuit on kallinenud pisut üle protsendi, kuusepuit üle 2% ja kasepuit enam kui 5%. Samas aastataguse ajaga võrreldes on kõige suurem kukkuja olnud kasepuit (–8,4%). Ka haavapuit on möödunud aasta sama ajaga võrreldes odavam (–2,3%). Seevastu okaspuupuit on aastaga ligi 6% kallinenud. Seisuga märts 2014 olid keskmised tihumeetrihinnad: männipaberipuit 38.50 €, kuusepaberipuit 37.84 €, kasepaberipuit 34.64 €, haavapaberipuit 32.68 €. n Küttepuiduturgu iseloomustab hetkel nõrk nõudlus ja stabiilselt madal hind. Soe talv ei ole aidanud nõudlust kasvatada ja hinna kallinemise mõttes lähiajaks erilist optimismi ei ole. Märtsi keskmine 3m küttepuidu tihumeetri hind jäi veebruari tasemele (24.26 €/tm). Kvartaliga on hind kasvanud 1,1% ja aastaga tagasihoidliku 0,7% võrra. TNS Emori hinnastatistikat saame kasutada ühekuise nihke-

ga: kuivade lepahalgude hinnad on jäänud eelmise kuu tasemele (35.59 €/rm), märjad halud on kuuga 2,1% kallinenud, makstes 28.14 €/rm. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on märjad halud kallinenud 1,1% ja kuivad halud odavnenud 0,7%. Eelmise aasta veebruariga võrreldes on kuivad halud odavnenud märgatavalt (–5,5%), märgade halgude hind on seevastu aastaga õige vähe kasvanud (0,4%). Hakkpuidu hind on veebruaris pisut kallinenud ja oli keskmiselt 9.60 €/pm³. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on hinnalangus olnud ligi 11% ja aastaga ligi 17%. Eks siingi on soojal talvel oma mõju olnud ja kütteperioodi lõpu liginemine surub hinda veelgi allapoole. Graanulite hind püstitas jaanuaris uue hinnarekordi, kuid veebruaris toimus õige väike (–0,3%) hinnalangus ja tonn graanuleid maksis 173.16 eurot. Kvartaliga on hind kasvanud 2% ja aastaga 4%. Puitbriketi hind oli veebruaris kuuga kasvanud 1,7% ja maksis 142.01 €/t. Kvartaliga on brikett kallinenud 2,9% ja aastaga 4,1%.

HEIKI HEPNER metsandusekspert

Märkused: EMK hinnastatistika aluseks on Keskühistule Eramets ettevõtete pakutud teatud sortimentide aritmeetilised keskmised lõpplaohinnad. Hinnad on käibemaksuta.

Mida ilusamat palki metsaomanik kasvatab, seda parem majanduse seis...

Ümarpuidu import vähenes Kuuldust, nagu oleks Eesti ettevõtted hakanud siinse turu kõrge hinna tõttu mujalt rohkem palki sisse tooma, arvud ei kinnita. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu 2013. aasta statistika järgi jäi ümarpuidu impordi näi-

Küsi hinnakirja: oy.simmer@gmail.com Info tel 521 5941, 516 8466.

Ümarpuidu ekspordimahud veidi kasvasid (mullu 137 mln eurot ja 2,7 mln m³ ning 2012. aastal 113,9 mln eurot ja 2,3 mln m³). Põhilised ümarpuidu ekspordimaad olid Soome ja Rootsi ning kõige rohkem eksporditi sinna kase- ja kuusepaberipuitu.

ML

Puidugraanulite eksport kasvab hoogsaimalt Eesti puidupõhiste toodete ekspordis on ülekaalus suurema lisandväärtusega tooted, kõige kiiremini on kasvanud puidugraanulite eksport. Puidu- ja metsatööstust võib pidada Eesti väliskaubanduse tasakaalustajaks. Näiteks kasvasid mulluse statistika järgi nii puidupõhiste toodete eksport kui ka väliskaubanduse bilanss. Ekspordi maht oli 1598 miljonit eurot, mis on 9,9% rohkem kui 2012. aastal, ja import oli 424 miljonit eurot (+13,6%).

Eesti puidupõhiste toodete ekspordi struktuuris on statistikaameti järgi ülekaalus suurema lisandväärtusega tooted. Suurim osatähtsus on kaubagrupiti sae- ja höövelmaterjalil (18,9%), järgnevad puitmööbel ja selle osad (15,5%), puidust ehitusdetailid (14,3%) ja puidust kokkupandavad ehitised (13,8%). Kuusest saematerjali ekspordib Eesti enim Lätti, Hollandisse ja Saksamaale, männist saematerjali Soome ja Lätti. Profiilmaterjale eksporditakse enim Nor-

rasse, Soome ja Rootsi, tehasemaju Norrasse, Saksamaale ja Rootsi. Kuigi 2013. aastal eksporditi enim sae- ja höövelmaterjali (+13,4%), kasvas kõige rohkem puidugraanulite väljavedu (+53,8%). Lisaks graanulitele veeti mullu palju välja ka küttepuitu (+46,9%). Puidupõhiste toodete impordi rahalisest mahust moodustab suurima osa saematerjal (40,9%), mille tähtsaim päritolumaa on Venemaa.

Harjumaa 514 8238

OÜ Simmer müüb Saaremaal kasvatatud metsataimi: • kuuSk – kaheaastased • lehiS ja muSt lepp – üheaastased Taimede minimaalne kõrgus 25 cm.

taja mullu rahaliselt 2012. aasta tasemele (22,9 mln eurot). Imporditava puidu kogus vähenes seejuures paarikümne tuhande kuupmeetri võrra (mullu 280 800 m³ ja 2012. aastal üle 300 000 m³). Eesti importis ümarpuitu põhiliselt Lätist. Sealt toodi mullu kõige rohkem sisse männisaepalki (130 326 m³), mida Venest toodi pea 15 korda vähem.

Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369

OSTAME HAAVA- JA LEPAPAKKU PÕLTSAMAAL, TARTUS JA PÄRNUS. PARIMAT LEPA- JA RAIE OST •PAKUME METSAKINNISTUTE OSTHINDA • RAIE KOMPLEKSTEENUS • TRANSPORDI TEENUS • PARIM HIND LEPA JA HAAVA ENAMUSEGA HAAVAENAMUSEGA RAIETELE JA KINNISTUTELE RAIETELE JA KINNISTUTELE. tel 513 1268 • info@sawmill.ee Kontaktid: valdo@sawmill.ee; erki@sawmill.ee; tel. +372 776 2317 faks. +372 776 2318• www.sawmill.ee

Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829

võsa ja lehtpuistu raieõigust virnastatud võsa ja raidmeid virnastamata võsa ja raidmeid saetööstuse jäätmeid (pinnud jms) küttepuid (pikkus alates 2 m) e-post arne@energywood.ee tel 5300 0304

Viljandimaa 511 8671 509 0200 www.metsaforest.ee

Võrumaa 5342 4232

e-post jan@energywood.ee tel 5648 9732

ML


A R V A M U S  11 

 METSALEHT Nr 3 (171) 27. märts 2014 

Kommentaarid: kuidas varaste vastu tõhusalt võidelda SVEN ARBET

Maalehe veebis leidsid metsakirjutistest enim vastukaja vargustega seotud lood. Eelmise Metsalehe artiklitest kommenteeriti veebis kõige rohkem lugu “Kuidas peletada kütusevarast?”. Muu hulgas pakkusid inimesed välja ka võimalusi, kuidas varaste vastu omal jõul võidelda.

Mida kallim, seda rohkem vargust Vanaisa Oskar-Eevald: Üks külamees olevat tuuninud oma Opel Ascona nii ära, et päris bensuaugust valas sulaselget paska sisse varastele avastamiseks. Aga veerem ise imes kütust 5-liitrisest plastnõust, mis pagasiruumis oli, voolik küljes ja puha. K: Hästi ei kujuta ette, et oma veoautole panen 5-liitrise plänni kapoti alla... Sander: (Ettepaneku peale, et mingi ora võiks bensiinipaagi korgi puutumisel kusagilt vargale ootamatult välja karata). Eks proovi! Kui see tolkar rekka otsa ronides libastub ja kukkudes viga saab, saad karistada sina, et miks su auto on nii pesemata ja ligane ja miks libeduse hoiatussilti polnud väljas. Heits: Kui kolhoosiaja alguses küttepuid käidi varastamas, puuriti puuhalgu auk ja pandi sisse lõhkeainet. Kui pliit laiali lendas, olid ikka ise süüdi, et miks sõjaaja laskemoonaga puid ahju topid... Juhan: Kui paneks parkimisanduritesse varjatud kaamerad...? Aga seda tehnoloogiat pole vist veel loodud.

Kas panna varaste nuhtluseks kaamera või sireen...?

Volli: Minul on masinal pardakaamera, külgvaates näeb ka pimedas ja käivitub liikumisandurist. Igasuguseid “ufosid” olen sealt hommikuti leidnud. Aga kas politsei neid ülesvõtteid aktsepteerib, on iseküsimus. Ikka ise peab nad pärast üles otsima ja neile õpetama öiseid käitumisreegleid... Jope: Kütused tuleks märgistada, näiteks metsaveokitele kollane, raudteele punane, põllumajandusse sinine, teetöömasinatele must jne. Kui teel sõiduauto värvitud kütusega vahele jääb, peab rääkima, kust sai. Siis vargusi kohe vähem ja edasimüümist-ostmist ka. Sander Tamm: Näib, et parim vahend kütusevarguse vastu on sotsialism. Kas keegi mäletab, et vene ajal keegi oleks diislit või bensiini virutanud? Sõitsin sellel aja “muhuga”, mille

paak oli 30 liitrit ning selletäis kütust maksis 2 rubla ja 10 kopikat, sama palju kui kilo vorsti. Keskmine kuupalk oli mul 333 rubla kuus. No milleks oleks pidanud minema vargile?! Mida rohkem tänapäeval kütusele hinda otsa lüüakse, seda rohkem hakatakse kütust virutama. Igal vargusevastasel võttel on vastuvõte, nii et loll lootus on midagi leiutada. Teiseks: kui saad suli kätte ja annad kolakat, on kinnimajja sõit kindel, sest pätid on meil nagu riikliku kaitse all. Seda olen oma nahal kogenud.

200 eurot ei meelita varast otsima Metsauudistest on veebis kommenteeritud ka kirjutist “Metsafirmad pakuvad varasteni viiva info eest tasu”. Lugu vahendas Saarte Hääles ilmunut artik-

lit, mis rääkis, kuidas vargad käivad Saaremaal harvesteride kallal vargil ja lõhkumas. Seejuures olevat metsafirmad kaotanud lootuse, et nad politsei abil varastele jälile saavad, ning seetõttu kuulutanud välja, et maksavad 200 eurot varasteni viiva info eest. Smtasku: Üsna mitu metsameest on nüüdseks minu käest soetanud jahimeestele mõeldud metsakaamera. Kahjuks puudub tagasiside, kas selle abil on mõni ka päti kätte saanud. ...: “Rikkad” firmajuhid küll, kui saavad kamba peale kaks sotti kokku ja loodavad, et selle eest keegi eradetektiivitööd tegema hakkab. Pangu summale üks null otsa, siis võib kusagilt ehk mingit infot tilkuda. Pangu veel üks null otsa ja siis on juba lootust, et varaste pead neile üsna varsti kandikul kohale tuuakse. Otsige lolli: Ratsa rikkaks tegelased otsivad abi, laastades ise metsades, võttes maha “teadmatusest” looduskaitse alla olevate lindude pesapuid või rikkudes kaitsetsoone. Isegi 20 000 euro eest ei annaks seda infot välja, isegi kui teaks. Hästi paneb mõni: Ega jah, jätame parem metsad rahule. Las kasvavad kinni, las mädanevad ära, laseme muutuda ohtlikeks nii endale kui teistele. Neile, kes arvavad, et puude raiumine on ebainimlik ja looduse hävitamine... Minge jalutage metsas, kus on tehtud korralik harvendus või metsahooldus, ja siis metsas, mis hooldamata või mis on tuulemurdu täis. Kus on teie arvates parem olla? Puudu: Imelik, varastati harvesteri tuled... Ainuüksi üks kvaliteettöötuli maksab 250 eurot. Allikas: www.maaleht.ee

Ostame: raietega, võib olla hüpoteegiga)

tel 514 2605 info@rohelinemets.ee www.rohelinemets.ee

Mis on põhjuseks, et metsaturul tehakse jälle märgatavalt palju kahtlasi tehinguid? Võrreldes 1990. aastatega, on paranenud ju nii metsa majandajate kui ka ülestöötajate maine ning ilmselt leidub mõlemal poolel rohkem tarkust ja kogemust. Võiks hoopis järeldada, et aus äri on ülekaalus. Kuid sellest hoolimata on petturid taas välja ilmunud. Kust nad tulid? Ei tahaks uskuda, et nad otsustasid lihtsalt ühel hetkel metsa külastada. Pettuste nn uue laine teke on ikkagi seotud kelmidega, kes on seal juba ees. Miks on siis selline olukord tekkinud? Näib, et ahnuse kõrval on põhjus ka rahapuuduses. Elukalliduse tõusu ja oma rahakoti laostumist märkab ju metsatagi. Kui oled metsamasinate omanik, on su raha seotud metsaga, ja sama seos võib tekkida metsaomanikul. Olukorda võib kirjeldada ka nii, et ühelt poolt on rahahuvi tõttu metsa- ja puidumüüjate sekka jõudnud tavapärasest rohkem inimesi, kes metsaturul veel ei orienteeru. Teisalt on seal masinaomanikud, metsateenuste pakkujad, kes kulude kallinemise, kibeda konkurentsi, maaameti oksjonite hoo vähenemise ja palju muu tõttu püüavad end vee peal hoida iga hinna eest. Üks väike mõttevääratus, ja nii sünnibki petmine. Pettus ei ole ju ainult otsene hinna või puidukoguse valetamine, vaid näiteks ka riigimaksudest kõrvale hiilimine jms. Kui palju maksab tulumaksu mees, kes ööd ja päevad metsaomanikule helistab ja metsamüüki nõuab? Tegelikult näib see metsa hõlmav laine olevat üldisem. Mõelgem kas või maal ringi liikuvatele varastele, keda politsei ei suuda tabada. Või muudele pettustele. Kas nüüd ongi, et raha juhib kõike?

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Viio Aitsam, tel 489 4117 või 526 9787, e-post: viio.aitsam@maaleht.ee Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@lehed.ee

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru. Teostame võsaraiet ja väljavedu. OSTAME metsakinnistuid ja raieõigust.

kasvavat metsa metsamaad (ka osaliselt tehtud raieõigust põllumaad

Raha tegutseb?

INFO: Põhja-Eesti, tel 5347 2170 Lõuna-Eesti, tel 516 6349 Saaremaa, tel 518 9007 e-post jaanus@latesto.ee

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus

Samas teostame metsa ülestöötamist ja väljavedu!

meie tootevaliKus:

OSTAME METSAMATERJALI, KASVAVAT METSA JA METSAMAAD

palgitõstukid pikkusega 5,2 kuni 8,3 meetrit. haagised kandevõimega 7 kuni 14 tonni.

AS Lemeks Tartu tel 730 7907 AS Lemeks Põlva tel 799 1474 AS Lemeks Võru tel 5865 0856

KompleKti hind sisaldab: tõstuk oniar 67s: • tõstuki ulatus 6,7 m • tõstevõime 4 meetrilt 732 kg • mehaaniline jagaja 2V3K • teleskooptugijalad

AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611 AS Lemeks Viljandi tel 509 7715 AS Lemeks Valga tel 5309 4973

Lähemalt meist: www.lemeks.ee

toodetud eestis

ind Komplekti h

€ su 13 430ibem ak

da kä Hind ei sisal

Oniar OÜ · Pargi 16 Märjamaa. Tel. 555 38 339 · metsatehnika@oniar.eu · www.oniar.eu

haagis oniar 10t: • Käru kandevõime 10 000 kg • Laadimisala 2,25 m2 • 4 postipaari • Rattad 400/60-15,5 • Tagatulede paneel


12  R E K L A A M  

 METSALEHT Nr 3 (171) 27. märts 2014 

AS FORS MW uudiskiri

FARMA® GENERATION 2 FARMA esitleb uhkusega oma uut diasinikaitsega metsaveohaagiste seeriakontsepti - FARMA GENERATION 2. Haagised on ehitatud kasutajate kogemustele tuginedes ning tegu on täiesti uue toote ja uuendusliku disainiga, kus torkab silma 8-kant kesktala. Haagis on tugev tänu

oma kaldus külgpindadele, mistõttu ka vastupidavam raskel maastikul, näiteks üle kändude sõites. Hüdrovoolikud on peidetud kesktalasse, võimaldades neid metsas vigastuste eest kaitsta. Baasmudeliteks on kõrge standardvarustusega T10 G2 ja T12 G2.

Pildil: CT7,0-10 G2. Farma C7,0 on üks läbimõeldumaid ja taskukohasemaid metsalaadureid turul. Selle siruulatus on 7 m (1x teleskooppikendusega) ning tõstejõud (720 kg) ja liikumise geomeetria ületavad tavapärase. Atraktiivne disain ja hoolikas materjalivalik on andnud tulemuslikult kerge omakaalu. T10 G2 haagist saab kombineerida C7,0 või C6,3 laaduriga. Kui on soovi tavapärasest võimsama komplekti järele, siis soovitame haagist T12 G2 koos C8,5 laaduriga, mis on topelt-teleskooppikendusega.

TERASE KVALITEET, MIS MÕJUTAB!

VÄRVKATE, MIS KESTAB!

Kõik Generation 2 seeria tooted on läbinud ulatuslikud arvutused ja koormustestid rasketes katsetingimustes. Mõningal määral on tasakaalustatud metalli kvaliteedi ja paksuse suhet. Ülitähtsad ja suurt koormust taluvad detailid on toodetud kõrgtugevast terasest, soovimaks Teile pakkuda kindlustunnet haagise soetamisel.

AS FORS MW on viimastel aastatel investeerinud Põhja-Eurooa modernseimasse haavelpuhastuseja värviliini tehnoloogiasse. Kõik tehasest väljuvad tooted on täielikult haavelpuhastatud ja samuti on kõiki tooteid värvitud 2-komopnentse värviga, mis annab pikaaegse läike ja kauapüsiva värvi.

Külastage ka meie kodulehte: www.forsmw.com Tule 30 76505 Saue Harjumaa

Tel. 6790 000, Fax. 6790 001 info@forsmw.com www.forsmw.com

Masinad saadaval müügiesinduses “PEETRI TALUTEHNIKA” Põlvamaal Maaritsas. Info tel: 7970699, 5041986, 5266103 www.talutehnika.ee

Indrek Tätte +372 56 489 424 Peep Orlovski +372 55 34 033


METSALEHT (märts 2014)