Issuu on Google+

11. aprill 2013

MAALEHE LISA

n Eesti põllumehe väljakutsed

n Mullune traktorija kombainiturg n Kvaliteetse sööda saladus

n Seemnekartul ja kodumaised sordid

n Moodne metsa­ taime­ kasvatus n Jahimees contra maaomanik n 20 aastat Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistut n EPKK piimabaar ja köögiviljaköök

Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: kaja.prygi@lehed.ee Kujundus Mari Peterson Keeletoimetaja Ene Leivak


2  R E K L A A M  

 MESSILEHT 11. aprill 2013 


M A A M E S S  3 

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

MAAMESS – Eesti maaelu peegel Kui kakskümmend üks aastat tagasi toimus esimene Maamess, ei tekkinud see tühjale kohale. Varasemast oli ees tugev traditsioon, mis tuli lihtsalt taas­ elustada. Põllumajandusnäituste ajalugu on meil väärikas. Ligikaudu poolteist sajandit tagasi tekkisid Eesti põllumehele esimesed võimalused saada ülevaadet kõigest eesrindlikust, mida põllumajanduses tehakse. Nimelt algasid 1850. aastast Peterburis ülevenemaalised põllumajandusnäitused.

Põllumajandusnäitused jõudsid Tartusse Tartusse jõudis põllumajandusnäitus mõni aasta hiljem. 1857 korraldas Liivimaa Põllumajanduse ja Tööstuse Edendamise Selts näituse Bürgermusse seltsi ruumides ning aias. Sellest võttis osa ka kroonu- ja eratalupoegi, neist nii mõnedki teenisid kiituskirju ja preemiaid. Kuigi tegu oli veel n-ö saksa näitustega, osales ka neis igal aastal üha enam kohalikke talupoegi. Populaarseks muutusid ka XIX sajandi teisel poolel Riias toimunud Balti põllumajanduslikud kesknäitused, kus külastajate hulgas oli rohkesti Eesti põllumehi. Neil aastail arenes Eestis kiirelt seltsitegevus, eriti aktiivsed olid põllumeeste seltsid. Juba 1876. aastal korraldas Tartu Eesti Põllumeeste Selts oma aktiivse liikme, Kanepi valla põllumehe Märt Miti eestvõttel esimese päris oma põllumajandusnäituse. Otepääl toimunud näitusel käis üle 1400 külastaja. Aasta hiljem oli Eestis juba kaks põllumajandusnäitust: Pärnus ja Otepääl.

Messid muutusid iga-aastaseks Järgmistel aastatel korraldas Tartu Eesti Põllumeeste Selts põllumajandusnäitusi juba igal aastal. Kuni 1887. aastani toimusid need väljaspool Tartut: Rõngus, Mustvees, Nõos, Põltsamaal. Aastast 1887 kolisid näitused Tartu linna, kus need alates 1895. a hakkasid toimuma pidevalt. XIX–XX sajandi vahetusel muutusid Tartu näitused üle-eestiliseks, külastajate arv tõusis üle 11 000.

Esimesed kohalikud põllumajandusnäitused Tartus toimusid veel saksa näituseväljakutel. Aastal 1900 ostis aga Tartu Eesti Põllumeeste Selts Viljandi tänavale oma näituseväljaku. Esimene näitus, üldarvult kahekümne neljas, toimus seal aastal 1901. Näitusel käis ligikaudu 12 000 külastajat. Näituseplats jäi aga kiiresti väikseks. Nii osteti juurde ala Tartu−Tapa raudtee ja Veeriku alevi vahel. Esialgu toimusid näitused kahel väljakul, hiljem likvideeriti näituseväljak Viljandi tänaval ja arendati uut. 1933. aastal valmiski uus hoonestatud näituseväljak praeguste Jaan Tõnissoni, Kuperjanovi ja Vaksali tänavate vahel, messiala värav oli praeguse Miina Härma gümnaasiumi juures. 1934 toimus seal ka esimene näitus. Eesti esimese iseseisvusaja lõpuks oli Tartu näituse külastajate arv tunduvalt tõusnud – ainuüksi pühapäeviti külastas näitust üle 50 000 inimese – ja ka see näituseplats hakkas kitsaks jääma. Põllumajandusnäitusest oli saanud üle-eestiline suursündmus, üritusel laulsid koorid ja kohal oli tsirkus. Külastajate kohaletoomiseks olid käigus isegi erirongid.

Põllumajandusnäitused ja messid liideti II maailmasõda ja järgnenud aastad viisid Tartust põllumajandusnäitused. Aastail 1960– 1980 korraldati Eesti NSVs ülevabariigilisi ja rajoonidevahelisi põllumajandusnäitusi. Nende lahutamatuks osaks kujunesid künnivõistlused ja üldise kutsemeisterlikkuse näitamine. Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal tõi põllumajandusnäituste korraldamisse uusi tuuli. AS Tartu Näitused korraldas esimese põllumajandusnäituse 1993. aastal, toona Agro Tartu nime all. Maamessi nimi võeti kasutusele 1997, kui üheks messiks liideti põllu-

majandusnäitus, metsandus- ja puidutöötlemismess Mets, Tartu toidumess ning aiandusmess Aias ja Õues. 20 aastaga on Maamessist saanud üks suuremaid messe Eestis ning tunnustatuim maateemaline mess Baltimaades.

Tänavuse Maamessi uudised Maamess 2013 ühendab endas nelja teemagruppi: rahvusvaheline põllumajandusnäitus, rahvusvaheline puidutöötlemis- ja metsandusnäitus, toidumess ja aiandusnäitus. Seminarid ja tutvustused annavad hea ülevaate kõigest, mis Eesti maaelus uut ja huvitavat – külade elust alates ning suurfarmide tegemistega lõpetades. Messil osaleb alati palju Eesti põllumajanduses olulisi persoone: poliitikuid, ametnikke, suurja väiketootjaid, tootjate ühenduste esindajaid, aga samuti hulgaliselt lihtsalt huvilisi. Maamessi traditsioonilised üritused on messi avapäeval messikeskuse lähistel raielangil toimuv metsatehnika demonstratsioon ja messiplatsil raievõistlused Kevadkarikas 2013. Messiprogrammi kuuluvad esitlused, demonstratsioonid, tootetutvustused ja seminarid. Maamessi 2012 külastas ühtekokku 32 120 külastajat, osales 302 firmat 11 riigist ning kasutusel oli 40 000 m2 ekspositsioonipinda. Eelolevale Maamessile on registreerunud pea kolm- ja poolsada ettevõtet üheksast riigist. Eksponentide seas on põllumajandus- ja metsatehnika, farmiseadmete, puidutöötlemisseadmete ning paljude muude maaelus vajalike kaupade turustajad, koolitus- ja nõuandeettevõtted, maaturismiga tegelejad, ökotoodete tootjad jne. Messist võtavad osa ka mitmed riigiasutused, kelle tegevus on suunatud maaelu arendamisele. Aastate jooksul on Maamess kasvanud kordades – esimestest messidest võttis osa sadakond peamiselt Eesti ettevõtet, kahekümne aastaga on üritus muutunud rahvusvaheliseks põllumajandust ja maaelu tutvustavaks esindusürituseks.

TOOMAS KELT

Mullu osales Maamessil 302 firmat 11 riigist ning külastajaid loeti kokku 32 120. AS TARTU NÄITUSED, EESTI METSASELTS

Ökonoomseima mootoriga traktorid! Tule Maamessile traktoritega tutvuma või küsi lisa. Asume boksis VP-42. MÜÜK: Madis Heinsalu, tel 5667 7430

Indrek Pungar, tel 504 1986 Urmas Pungar, tel 526 6103

HOOLDUS JA VARUOSAD: Marko Saksjaak, tel 5665 5533

www.talutehnika.ee


4  M A A M E S S  

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

M A A M E S S 20 1 3

Messi ajakava

AS TARTU NÄITUSED

Neljapäev, 18. aprill 10.00−18.00 Maamess on avatud 10.00–17.30 Joonistusnurk lastele “Maal on mõnus” C-hall, stend C-32 10.00 Uusima metsatehnika töödemonstratsioonid Tallinna−Tartu maantee, Vorbuse rist, 4 km messikeskusest 12.00 Maamessi ametlik avamine Väliterritoorium, Showarena 12.00−15.00 Anu Ait OÜ seminariprogramm • “Munarakust vasikaks – oomega-3 rasvhapete vajadus” Patrick Schotte, Dumolin, Belgia • “Vasikakasvatuse erinevad aspektid” Fokke Komrij, Denkavit Netherland, Holland • “Levabon Rumen − vatsa efektiivsuse teetähis” Hilmar Gerhardt, Biomin, Saksamaa Seminariruum, A-hall 12.00−17.00 Maafest − kohaliku toidu festival Tartu Raekoja plats, Maafesti restoran 12.30 Eesti Hobusekasvatajate Seltsi hobuste show Väliterritoorium, Showarena 13.00 Diskussioon-seminar “Eesti silo, eestimaine silokonservant” Starter ST OÜ Väliterritoorium, VP-24 13.45 Maamessi countrydance Väliterritoorium, Showarena 14.00 Maamessi mitmevõistlus Väliterritoorium, Showarena 15.00−16.30 Oilseeds Trade’i seminar “Tänapäevased taimekaitsepihustid Lechterilt” Seminariruum, A-hall 15.00 Vasikate moedemonstratsioon DeLaval OÜ Väliterritoorium, Showarena 15.20 Maamessi countrydance Väliterritoorium, Showarena 15.30 Eesti Hobusekasvatajate Seltsi hobuste show Väliterritoorium, Showarena 17.00–18.00 Jänku Jussi multifilmid C-hall, stend C-32 20.00 Maamessi eksponentide vastuvõtt: Justament, maitseelamused tippkokkadelt Tartu Raekoja plats, Maafesti restoran Reede, 19. aprill 9.00−18.00 Maamess on avatud 9.00–17.30 Joonistusnurk lastele “Maal on mõnus” C-hall, stend C-32 10.00–10.30 “Päikeseenergiapark põllumajandustootjatele” Urmo Lehtveer, Solarstreet OÜ Seminariruum, A-hall 11.45 Maamessi countrydance Väliterritoorium, Showarena

Laupäev, 20. aprill 9.00−17.00 9.00–16.00

12.00 Rahvusvahelised raievõistlused Kevadkarikas 2013 • 12.00 Võistlused avab Eesti Metsaseltsi president Hardi Tullus • 12.30 Puude langetamine • 14.50 Maamessi countrydance • 15.00 Teatevõistlus • 16.00 Esimese võistluspäeva lõpetamine Väliterritoorium, Showarena 11.00−14.00 Anu Ait OÜ seminariprogramm • “Munarakust vasikaks − oomega 3 rasvhapete vajadus” Patrick Schotte, Dumolin, Belgia • “Vasikakasvatuse erinevad aspektid” Fokke Komrij, Denkavit Netherland, Holland • “Digestarom P.E.P. – fotogeensed lisandid vasikakasvatuses” Hilmar Gerhardt, Biomin, Saksamaa Seminariruum, A-hall 12.00−18.00 Maafest− kohaliku toidu festival Tartu Raekoja plats, Maafesti restoran 14.00−15.00 “Humiinainete kasulikkus taimedele” Jekaterina Pauk, Green OK Seminariruum, A-hall 16.00 Eesti Hobusekasvatajate Seltsi hobuste show Väliterritoorium, Showarena 17.00–18.00 Jänku Jussi multifilmid C-hall, stend C-32 19.00 Maamessi Klubi Meie Mees, maitseelamused tippkokkadelt Tartu Raekoja plats, MaafestI restoran

Maamess on avatud Joonistusnurk lastele “Maal on mõnus” C-hall, stend C-32 10.00 Maamessi countrydance Väliterritoorium, Showarena 10.10 Rahvusvahelised raievõistlused Kevadkarikas 2013 • 10.00 Saeketivahetus • 11.00 Täpsussaagimine • 12.20 Maamessi countrydance • 12.30 Kombineeritud järkamine • 14.00 Laasimine • 14.45 Autasustamine, võistluste lõpetamine Väliterritoorium, Showarena 12.00−13.00 Humiinainete kasulikkus taimedele Jekaterina Pauk, Green OK Seminariruum, A-hall 14.30–15.30 Jänku Jussi multifilmid C-hall, stend C-32 15.00 Vasikate moedemonstratsioon DeLaval OÜ Väliterritoorium, Showarena 15.15 Maamessi countrydance Väliterritoorium, Showarena 15.30 Eesti Hobusekasvatajate Seltsi hobuste show Väliterritoorium, Showarena 12.00−18.00 Maafest− kohaliku toidu festival. Perepäev Tartu Raekoja plats, Maafesti restoran Ajakava täieneb pidevalt

EESTI METSASELTS


P Õ L L U M A J A N DU S  5 

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

Eesti põllumehe väljakutsed Eesti põllumajandus on tõusuteel ja jõudnud konkurentsivõimeliste sekka. Nüüd on meie ees küsimus, kuidas seal püsida ja maailmaturu eeldatavast kasvust osa saada. Märtsis avaldatud rahvaloenduse andmed näitavad, et viimase kümnendi jooksul on põllumajanduse, metsanduse ja kalandusega tegelejate arv Eestis vähenenud ligi 10 000 võrra. Teine oluline loenduse sõnum oli, et jätkub inimeste koondumine paari-kolme suuremasse linna ehk Eesti maapiirkonnad tühjenevad. Põllumajandusega tegeleb praegu ligi 10% maa- ja 1% linnaelanikest. Need arvud näitavad põllumajandustootmise tõhustumist, kuid tekitavad kogu maaelu arengut silmas pidades ärevust.

Liiga vähe inimesi Eelmisest rahvaloendusest möödunud kümnendiga oleme teinud Eesti põllumajandusse Euroopa Liidu abil märkimisväärseid investeeringuid. See on suurendanud meie põllumajanduse efektiivsust ja konkurentsivõimet, kuid vähendanud tööjõuvajadust. Samas on tootmine muutunud keerulisemaks ja uus tehnika ning uued tehnoloogiad nõuavad järjest kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõudu. Haritud põllumeeste puudus on kasvav mure ja võib juba lähiajal saada üheks suurimaks kitsaskohaks, mis hakkab takistama põllumajanduse arengut. Ent küsimus on laiem, sest kõrgelt kvalifitseeritud inimeste

SHUTTERSTOCK

dele. Samuti on lihtsam vältida üleinvesteerimist, mis võib tootjale halvemal korral saatuslikuks saada.

maal püsimine on seotud maaelu üldise arenguga. See on probleemiks kogu Euroopas, kus valdav osa territooriumist on endiselt maaeluline. Maal elu arendamine ja hoidmine on tõeline väljakutse kõigile. Üks lahendus võiks olla paari suurlinna kesksuse vähendamine ja üle Eesti maakonnakeskuste arendamine. Alustades kas või osade riigiasutuste Tallinnast välja viimisega, mis aitaks mitmekesistada regioonide tööturgu. See annaks tööd ja leiba maapiirkondades ka kõrgema kvalifikatsiooniga inimestele. Maapiirkondade elanikkond väheneb, kuid maapiirkondade traditsioonilises tegevuses – toidutootmises – peitub veel suur kasvuvõimalus.

Valmistume uueks tõusuks

Toidutootmine on tulevik Toidutootmise tegelik potentsiaal selgub, kui vaadata kaugemasse tulevikku ja suuremat pilti. Tähelepanu tuleb pöörata maailma rahvastikuprognoosidele. Paari aasta eest tähistas ÜRO maailma rahvastiku jõudmist seitsme miljardi inimeseni, prognoosi järgi on 2050. aastaks ületatud üheksa miljardi piir. See tähendab, et haritav maa inimese kohta üha väheneb ja selle hind tõuseb. Kui aastal 1960 oli maailmas haritavat maad inimese kohta 0,45 hektarit, siis sajandi keskpaigaks prognoositakse selle langemist 0,2 hektarile. Maa väärtuse kasv on näha ka Eestis. Veel 10–15 aastat tagasi oli huvi põllumajandusega tegelemise ja põllumajandusmaa vastu leige, kuid praegu on olukord vastupidine. Igal aastal võetakse kasutusse juurde keskmiselt 10 000 ha põllumaad ning nõudlus on hakanud tõstma hinda.

Põllumajandusega tegelemine on mõistliku majandamise korral muutunud taas kasumlikuks.

Maa olgu tootja kasutada Tõsi on seegi, et oluline osa potentsiaalsest põllumajandusmaast on ikka veel aktiivsest kasutusest väljas. Aga see pole midagi Eestile eriomast, vaid ilmselt seotud Euroopa Liidu praeguse põllumajandustoetuste süsteemiga, kus oleme suutnud ebavõrdsust küll vähendada, kuid mitte veel lõpetada. Lääne-Euroopas on põllumajanduslikuks tootmiseks sobivast maast kasutuses 80% piires, kuid Ida-Euroopas on 2/3 aktiivsest tootmisest väljas. See tähendab, et kui põllumajanduslikuks tootmiseks oleks kasutu-

ses kogu sobilik maa ja saagikus Lääne-Euroopa tasemel, võiks toitu toota praegusest ligi kümme korda rohkem. Mõtlemise koht on see Eestilegi, kus möödunud kinnisvarabuumi ajal ehitati väärtuslikule põllumaale pahatihti väheväärtuslikke hooneid. Võiksime endale seada eesmärgiks, et väärtuslik põllumajandusmaa oleks otstarbekalt kasutuses, ja liikuda selles suunas, et maaomanik oleks Eesti tootja ise. Küll peaksid tootjad enam otsima tuge ühisest tegevusest (maailma)konkurentsis püsimiseks.

Rohkem ühistegevust Eesti põllumajandustoodangu kogused on Euroopa mastaape arvestades enamasti väikesed.

Kui otsid Maamessilt üles Kemppi esindaja RKR SEADMED võid võita keevitusseadme Minarc Evo 150 komplekti koos isetumeneva keevitusmaskiga. Maamessi erihind samale komplektile 450€ (ilma KM) www.rkrseadmed.ee

Kohtumiseni Maamessil!

See tähendab raskusi oma toodetega turule pääsemisel. Ainus lahendus saab meie väiksuse juures olla ühistegevus. Ehteestlaslikult on ühiselt asju ajada ehk harjumatu, aga edukaid ja häid eeskujusid on juba mitmeid. Suurepärane näide on üle saja teravilja- ja rapsikasvataja koondava Kevili põllumajandusühistu investeering uude teraviljakuivatisse. Sellist investeeringut pole Eestis aastakümneid tehtud ja üksikuna poleks ühistu liikmed seda ka suutnud. E-Piima areng ja investeeringud kalandussektoris kinnitavad ühistulise tegevuse võimalusi. Kui ühendada jõud, on lihtsam teha tasuvaid investeeringuid ja korraldada ka oma toodete müüki suurematele turgu-

Eesti põllumajanduse areng on olnud ebaühtlane. Suuremad tegijad on suutnud investeerida ja võtnud riski, kas suudavad laene teenindades käia kaasas konkurentsiga. Näiteks piimakvootide kadumisega seoses on tehtud suuri investeeringuid piimatootmisse – loodetavasti pole aga tehtud üleinvesteeringuid, sest eeldada võib piimahindade langust. Väiksemad tootjad pole suutnud piisavalt investeerida ja nende väljakutse on ajaga kaasas käimine ning konkurentsivõime tõstmine. Probleeme on suurtel ja väikestel ka seoses keskkonnasõbraliku tootmisega. Praegu koostatav maaelu arengukava aastateks 2014– 2020 üritabki leida tasakaalupunkte, kuidas toetada maaelu arengut ja soodustada investeeringuid Eesti põllumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Sest toidutootmine on maailma suureneva elanikkonna juures tulevikuala. Maailma põllumajandus- ja toiduorganisatsiooni (FAO) hinnangul tuleb aastaks 2050 maailma rahvastiku toitmiseks toota miljard tonni vilja ja 200 miljonit tonni liha. Hea kui Eestil õnnestuks nende tootjate seas olla.

HelirValdor Seeder põllumajandus­ minister


6  M A A M E S S  

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

M A A M E S S 20 1 3

Messi ajakava Põllumajandusministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Põllumajandusameti ning Maamajanduse Infokeskuse ühisstendi ürituste kava (C-hall, messiboks C-32) Neljapäev, 18. aprill 10.00–17.30 Avatud laste joonistusnurk “Maal on mõnus”. Tublidele joonistajatele auhinnad! 10.20–10.40 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad! 11.00–11.15 Intervjuu – Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. 11.00–13.00 Tutvustatakse Eesti maaelu arengukava 2007−2013 LEADERi noorettevõtja projekti. Intervjuu projekti esindajaga kella 11.30–11.50. Veiko Alberg, OÜ Õkomuld (Pärnu Lahe Partnerluskogu). Ettevõte tegeleb vihmausside sõnniku komposti tootmisega. 11.00–14.00 Infot jagavad ja küsimustele vastavad Põllumajandusameti seemnete, tuulekaera ja taimetervise valdkonna spetsialistid. 12.00–13.00 Tasuta nõu – Põllumajandusministeeriumi põllumajandus keskkonna büroo ametnikud Katrin Rannik ja Madli Karjatse. Teema: “Keskkonnatoetused ja nõuetele vastavus”. 12.00–15.00 Tasuta nõu – taimekasvatuskonsulendid Meelis Värnik ja Gaidy-Christel Jaansen-Mölder. 12.30–12.50 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad! 13.00–13.45 Intervjuu − Põllumajandusministeeriumi põllumajandus ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. 13.00–17.00 Infot jagavad ja küsimustele vastavad Põllumajandus ameti taimekaitse ja maaparanduse valdkonna spetsialistid. 14.00–14.15 Intervjuu – Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Madis Reinup. 14.00–16.00 Tutvustatakse Eesti maaelu arengukava 2007−2013 noortaluniku projekti. Intervjuu projekti esindajaga kella 14.30–14.50. Anita Keivabu (Mõdriku Iluaed OÜ), noortalunik Lääne-Virumaalt. Tegeleb aiandusega – lillede ning puu- ja köögiviljakasvatusega. 14.00–17.00 Küsimustele laenude ja garanteerimise valdkonnas vastab Maaelu Edendamise Sihtasutuse projektijuht Enn Tiitus. 15.00–17.00 Küsimustele vastavad Põllumajandusministeeriumi põllu majanduskeskkonna büroo ametnikud Katrin Rannik ja Madli Karjatse. Teema: “Keskkonnatoetused ja nõuetele vastavus”. 15.30–15.45 Intervjuu – Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Andres Vinni. 16.30–16.50 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad! 17.00–18.00 Jänku Juss (multifilmid). Reede, 19. aprill 9.00–17.30 Avatud laste joonistusnurk “Maal on mõnus”. Tublidele joonistajatele auhinnad! 10.00–10.20 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad! 10.00–12.00 Küsimustele vastavad Põllumajandusministeeriumi põllu majanduskeskkonna büroo ametnikud Katrin Rannik ja Madli Karjatse. Teema: “Keskkonnatoetused ja nõuetele vastavus”. 10.00–13.00 Infot jagavad ja küsimustele vastavad Põllumajandusameti taimekaitse ja maaparanduse valdkonna spetsialistid.

11.00–13.00 Tutvustatakse Eesti maaelu arengukava 2007–2013 LEADERi noorettevõtja projekti. Intervjuu projekti esindajaga kella 11.30–11.50. Frants Seer, Khis OÜ (Valgamaa Partner luskogu). Ettevõte tegeleb puidust vannide valmistamisega. 12.00–15.00 Tasuta nõu: finantsmajanduskonsulent Martin Goldberg. 13.00–13.45 Põllumajandusameti ettekanne: “Viljapuu-bakterpõletik”. 13.00–15.00 Tasuta nõu – Põllumajandusministeeriumi põllumajandus keskkonna büroo ametnikud Katrin Rannik ja Madli Karjatse. Teema: “Keskkonnatoetused ja nõuetele vastavus”. 13.00–17.00 Infot jagavad ja küsimustele vastavad Põllumajandusameti taimetervise, mahepõllumajanduse ja väetiste valdkonna spetsialistid. 14.00–16.00 Tutvustatakse Eesti maaelu arengukava 2007–2013 noortaluniku projekti. Intervjuu projekti esindajaga kella 14.30–14.50. Karin Sepp (Taivo Koka talu), noortalunik Võrumaalt. Tegeleb mahetootmisega – lihaveisekasvatus ja teraviljakasvatus. 14.00–17.00 Küsimustele laenude ja garanteerimise valdkonnas vastab Maaelu Edendamise Sihtasutuse jurist Aivar Künnapää. 14.50–15.10 Jänku Juss (multifilmid). 16.30–16.50 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad! 17.00–18.00 Jänku Juss (multifilmid). Laupäev, 20. aprill 9.00–16.00 Avatud laste joonistusnurk “Maal on mõnus”. Tublidele joonistajatele auhinnad! 9.30–9.50 Jänku Juss (multifilmid). 10.00–11.00 Viktoriinmängud. Vooru võitjatele auhinnad! 11.00–13.00 Tutvustatakse Eesti maaelu arengukava 2007–2013 LEADERi noorettevõtja projekti. Intervjuu projekti esindajaga kella 11.30–11.50. Robert Peets, Alutaguse Seikluspark – MTÜ Mäekeskus (Peipsi-Alutaguse Koostöökoda). 11.00–14.00 Infot jagavad ja küsimustele vastavad Põllumajandusameti aiandustoodete, taimekaitse, taimetervise ja maaparanduse valdkonna spetsialistid. 12.00–12.45 Põllumajandusameti ettekanne: “Viljapuu-bakterpõletik”. 12.00–15.00 Küsimustele laenude ja garanteerimise valdkonnas vastab Maaelu Edendamise Sihtasutuse projektijuht Andres Toomet. 12.15–12.35 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad! 13.00–15.00 Tutvustatakse Eesti maaelu arengukava 2007–2013 noortaluniku projekti. Intervjuu projekti esindajaga kella 13.30–13.50. Martin Repinski, Konju mõisa talu (R Capital OÜ), noortalunik Ida-Virumaalt. Tegeleb kitsekasvatusega, degusteerimiseks pakub kitsepiima ning kitsepiimast tehtud juustu ja kohupiima. 13.00–17.00 Infot jagavad ja küsimustele vastavad Põllumajandusameti taimekaitse ja maaparanduse valdkonna spetsialistid. 14.00–14.20 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad! 14.30–15.30 Jänku Juss (multifilmid).

Kõikidel messipäevadel jagab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) infot põllumajandus-, maaelu- ja kalandustoetuste kohta ning tutvustab e-PRIA kliendiportaali teenuseid.

Eksporti ergutaks Eesti peaks enam keskenduma oma põllumajandustoodangu töötlemisele, ja toorainele seeläbi suurema väärtuse andmisele. See annab võimaluse tulusamaks ekspordiks. Olukorda maailma toiduturul iseloomustab viimasel ajal suhteliselt kiire hinnatõus, mis vaesematele tarbijatele tähendab otseselt probleeme toidu kättesaadavusega.

Hinnatõus maailmaturul Riikides, kus kulutused toidule moodustavad üldistes kulutustes väiksema osakaalu, ei mängi hinnatõus tarbijate jaoks aga erilist rolli. Näiteks USAs moodustasid kulutused toidule (ilma alkoholita) 2011. aastal vaid 6,7% leibkonna kulutustest, ELis 14,4%, Eestis 27,7% ja Venemaal 31,8%. Toiduainete hinnatõusu põhjustena tuuakse välja nõudluse kasvu maailmaturul (rahvastiku arvu kasv, elujärje tõus), sisendite (eeskätt energia) hindade kasvu, toidutoorme kasutamist bioenergia tootmiseks, suuri ilmastiku anomaaliaid ja katastroofe, võimalikke spekulatsioone turgudel ning viimasel ajal aina enam kaubanduskettide üha suurenevat turujõudu, mis ühelt poolt dikteerib tarbijahindu ja teiselt poolt vähendab tootja osakaalu toodete lõpphinnas. Põllumajandussaaduste turud on küll sageli ebastabiilsed, kuid pole mingit põhjust arvata, et ühiskonna arenedes inimesed loobuvad söömisest. Toit ei ole luksuskaup, mida tarbitakse vaid teatud sissetulekutase-

me juures, toit on viimane, millest loobutakse. Rahvastiku arvu kasv ja elatustaseme tõus suurendavad nõudlust toidukaupadele maailmas tervikuna ning kindlasti omavad ka Eestis toodetud toidukaubad potentsiaali nende müügi kasvuks välisturgudel. Põllumajandustoodete (kaupade kombineeritud nomenklatuuri grupid 1–24) väliskaubandusbilanss tervikuna on Eestis jätkuvalt negatiivne. 2012. aastal suurenes eksport võrreldes eelmise aastaga 14,5%, impordi kasv oli 9,3% ning väliskaubandusbilansi negatiivne saldo vähenes 14%. (Vaata graafik 1.) Ehkki väliskaubandusbilansi negatiivne saldo näitab viimasel ajal vähenemise tendentsi, ei ole olukord siiski nii rõõmustav, kui esmapilgul tundub.

Eksporti veab joogitööstus Põllumajandustoodete ekspordis olid 2012. aastal 19% osakaaluga esikohal alkohoolsed ja mittealkohoolsed joogid, siinjuures ligi 50% jookide ekspordist on konjaki ja viski osakaal, mis pole kindlasti Eestis valmistatud tooted. (Vaata graafik 2.) Teisel kohal olid 2012. aastal põllumajandustoodete ekspordis kala ja kalatooted (16%), kuid ka siin võib hinnata eestimaiste toodete osakaaluks mitte enam kui kahte kolmandikku koguväärtusest. Kolmandal kohal põllumajandustoodete ekspordis olid piim ja piimatooted (14%). Piima ja piimatooteid eksporditi 2012. aastal 165 miljoni euro eest. Eksport vähenes võrreldes 2011. aastaga 2%, lisaks on murettekitavaid arenguid eksporditavate kaupade nimistus. 2012. aastal eksporditi 156,8 tuhat

tonni kondenseerimata piima (44% rohkem kui 2011. aastal), mis moodustas juba 22% piima kogutoodangust. Eksporditud toorpiima keskmine hind langes samal ajal 12% võrreldes eelmise aastaga. Samas suurema lisandväärtusega piimatoodete (juust, lisanditega hapupiimatooted, piimarasvatooted, väikepakendis või, jäätis) eksport moodustas 2012. aastal 77,4 miljonit eurot ning jäi praktiliselt eelmise aasta tasemele. Kogu piimasektori jätkusuutliku arengu seisukohalt oleks mõistlik, kui toorpiima väljaveo asemel suureneks kõrgema lisandväärtusega toodete eksport, mis võimaldab Eestisse jätta ka loodud lisandväärtuse, luua uusi töökohti ja kokkuvõttes saada töödeldud toote eksportimisel ka turult kõrgemat hinda. 2012. aasta alguses Vene Föderatsiooni rakendatud elussigade sisseveo keelu tõttu vähenes elussigade eksport Venemaale 212,3 tuhandelt 53,2 tuhandeni. Kokku eksporditi elussigu 35% vähem kui 2011. aastal ning kindlasti oli see negatiivse mõjuga seakasvatajate sissetulekutele. Positiivseks tuleb lugeda aga samaaegset sealiha ekspordi kasvu, mille kogus suurenes 2012. aastal, võrreldes eelmise aastaga, 28%, sealhulgas Venemaale 3,5 korda. Rekordiline teraviljasaak 2012. aastal suurendas tunduvalt teravilja eksporti – nisu eksporditi 251,2 tuh tonni ning eksporditud kogus oli 3,6 korda suurem kui eelmisel aastal. Tervikuna suurenes eksporditud teravilja ja teraviljatoodete kogus võrreldes 2011. aastaga 35,4%.

KESKKÜTTEKATLAD Biokütusel

L A A D U R I D

MASINAKESKUS

(hakkepuit, viljajäägid)

hooldusniidukid erinevad palgihaaratsid pealesõiduteed

elektrilised ja hüdraulilised puulõhkujad

kuumaveekatlad 150–1500 kW

Palu Tootmine OÜ www.palu.ee • tel 511 6307, 512 6351 • info@palu.ee

• 6 erinevat mudeliseeriat • üle 100 töövahendi • valmistatud Soomes

rootorniiduk LN-185

rattaketid

KOHTUME MAAMESSIL 18.–20.04.2013!

AS SAMI, Tule 20, Saue, Harjumaa tel 670 9040, müügijuht 528 2732 avatud E–R 8.00–16.30

www.sami.ee


K A U B A N DU S  7 

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

põllumajandustoodangu töötlemine GRAAFIK 1

GRAAFIK 2

Põllumajandussaaduste väliskaubandus (miljonites eurodes)

Põllumajandustoodete ekspordi struktuur 2012. aastal

1600 1400 1200

Joogid, õlu, alkohol

Muud kaubad

1000

28%

800 600 400

19%

Kala ja kalatooted

16%

200 0

Liha ja lihatooted

8%

-200 -400 2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Eksport

358,7

445,5

552,9

711,5

776,8

660

832,8

1015,4

1163,1

Import

615,5

704,4

800.5

1060,2

1130,1

938,6

1022,8

1243,5

1359,2

Bilanss

–256,8

–258,9

–247,6

–348,7

–353,3

–278,6

–190

–228,1

–196,1

Kindlasti toetab teravilja ekspordi kasvu ka teraviljasektori suurem orienteeritus ühistegevusele. Samal ajal tuleks analüüsida ja võimalik, et kriitiliselt hinnata olukorda, kus teraviljatootjad müüvad oma toodangu Eestist välja ja loomakasvatajad kurdavad, et neil ei ole võimalik söödavilja kohapeal osta ning omakorda impordivad teravilja. Tõenäoliselt saaks siin senisest enam omavahel koostööd teha. Põllumajandustoodete ekspordis olid 2012. aastal esikohal naaberriigid – Soome (19,2%), Venemaa (19,1%), Läti (17,0%), Leedu (10,9%), moodustades kokku kaks kolmandikku kogu ekspordist. Eestis toodetavad kogused on maailmaturul siiski suhteliselt väikesed ja seetõttu on see sageli takistuseks suurematele

ja kaugematele turgudele minekuks. (Vaata graafik 3.) Kokkuvõtteks peame tõdema, et kuigi Eesti põllumajandustoodete eksport on aasta-aastalt suurenenud, ei pruugi see alati näidata meie tootjate-töötlejate konkurentsivõime kasvu, kuna Eesti kaudu eksporditakse ka tooteid, mille päritolu on kuskil mujal.

Lahenduseks töötlemine Ka tuleb tõsiselt mõelda selle üle, kas odava ja vähetöödeldud tooraine väljavedu on ikka see, mis meie arengule pikemas perspektiivis kasulik on. Pigem peame pöörama tähelepanu toorainele lisandväärtuse andmisele ja töödeldud toodete ekspordile. Omaette küsimus on, milline tee valida näiteks piimasektoris – kas toota lihtsaid vähetöödeldud tooteid, mille hind on maa-

ilmaturul pidevas muutumises, või üritada siiski läbi lüüa kõrgema lisandväärtusega toodete turul, kus konkurents on karmim ja sisenemiskulud suured, kuid saadav hind ka kõrgem ja stabiilsem. Ka peaksid senisest enam koostöökohti otsima teraviljatootjad ja loomakasvatajad ning lihatöötlejad, et ka teravilja asemel eksportida juba (töödeldud) lihatooteid. Seega tuleb igal sektoril põhjalikult analüüsida oma tugevusi ja nõrkusi ning olla paindlik ja innovaatiline oma toodangu pakkumisel nii sise- kui välisturgudel.

Taavi Kand kaubanduse ja põllumajandus­ saadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja

Toidukontsentraadid Teravili

7%

8%

Piim ja piimatooted

14%

GRAAFIK 3

Põllumajandustoodete eksport riikide lõikes (% ekspordist) 100% 9,7

90% 80% 70% 60%

9 3,5 3,7 4,5 6,1 9,6

50% 10,8 40%

7,2

7,6

9

6,8

5,9

8,9

5,7 3,2 3,1 4,4

5 3,6 3,2 3,2

8,5

6,2

7,3

5,8 2,7 3,3 3,1 4,3

22,1

21,2

3,3 4,1 2,7 9,8

15,9

22,9

8,7

10,2

6,9 2 3,8 2,6 4,4

8,1

7,7

3,7 3,8 1,8 5,8

3,9 4,2 1,6 4,5

20,4

19,1

23,3

26,7 3

5,5

2,4 4,1 2,9 3,8

8,4

3,6

2,8

15,5

1,7

3,6

3,1

16,8

17,4

19,2

12,1

11,1

11,1

10,9

4,3 17,9

11,9

12,5

11,6

14,6

13,5

14,5

10% 16,6

16,6

16,5

16

19,4

17,5

17,1

16,1

17

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

30% 20%

0%

2004

Forklift.ee kutsub maamessile

18.–20. aprillil 2013 Tartus VP-135!

10,8 14 12,4

n Muud riigid n Muud EL riigid n Taani n Rootsi n Ukraina n Saksamaa n Venemaa n Holland n Soome n Leedu n Läti

CHALLENGER TERRA GATOR

Turuliider iseliikuvate lägamasinate seas. Powershift käigukast, võimsad lägapumpad, koerakäik, arvutiga arvestab kui palju läga maha laotab hektarile.

VEENHUIS LÄGAPIHUSTID

Premium kvaliteediga läga pihustid! Veenhuis on tegelenud läga masinatega üle 75 aasta. Turuliider Euroopas, kõrge kvaliteet, parim tehtud töö jälg.

Parimad pakkumised 2013. aastal Dieci teleskooplaaduritele.

KONETA BALTIC ON EDASI MÜÜJA TERRA-GATOR, CHALLENGER JA VEENHUIS MASINATELE. // TÄIS TEHASE GARANTII, PROFESSIONAALNE HOOLDUS

WWW.KONETA.EE / +372 591 19142


8  P Õ L L U M A J A N DU S  

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

SHUTTERSTOCK

Kas põllumajandusest on saamas Eesti edulugu? SEB küsitluse tulemused annavad alust uskuda, et meie põllumehed on tuleviku suhtes optimistlikud. 2012. aasta oktoobris ja novembris külastasid SEB esindajad 927 Eesti väikest ja keskmise suurusega ettevõtet kõigis 15 maakonnas. Pank korraldas ettevõtjate seas küsitluse, kus firmaomanikud ja -juhid said anda hinnanguid oma ettevõtte 2013. aasta käibe arengutele, töötajate arvu muutumisele, ekspordi- ning innovatsioonikavadele ja planeeritud investeeringutele. Üle-eestilisele küsitlusele vastanutest oli 15% põllumajandusettevõtteid ja nende antud vastusest võib järeldada, et Eesti põllumajandusettevõtted kavandavad tänavu võrreldes teiste firmadega rohkem investeeringuid.

Põllumehed eesrindlikud investeerijad Põllumajandusettevõtetest kavandab tänavu üle 30 000euroseid investeeringuid 65%

küsitlusele vastanutest, samas kui kõigist vastanud ettevõtetest oli neid tunduvalt vähem, 48%. Uuendustegevusi kavandas tänavuseks 67% põllumajandusettevõtetest, mis on rohkem kui Eestis keskmiselt (62%). “Kui muude ettevõtlusvaldkondade puhul soodustavad nimelt uuendused ekspordiaktiivsuse kasvu, siis põllumajandusettevõtjatest kavatseb vaid 18 protsenti kasvada olemasolevatel välisturgudel või siseneda uutele. See näitab, et hoolimata kõrgest valmisolekust oma tootmist efektiivistada, ollakse tagasihoidlikud otseekspordi suhtes. Kõik praegused ja tuleviku eksportijad nägid edu võtmena uuendusi lõpptootes,” ütles SEB Panga jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit. Mõne erandiga prognoosivad põllumajandusettevõtted tänavu käibe kasvu, kuid märkimisväärset, üle 15% tulude suurenemist nägi 14% vastanutest, samas kui kõigi küsitletud ettevõtete seas oli neid 19%.

Töötajaid kavatseb 2013. aastal juurde võtta 26% vastanutest, samas kui põllumajanduses oli neid 18%.

Eesti põllumees on regiooni liider Kui reastada majandussektoreid, kes tulid hiljutisest majanduskriisist välja tugevamana, kui sinna sisenesid, on põllumajandus üks tippudest. Tootmise efektiivsemaks muutmine on olnud edukate põllumajandusettevõtete mantra juba aastaid ja tänu sellele on ettevõtete finantsseis tugevam kui kunagi varem. “Eriti päevakorral on uue tehnika soetamine – põllumajandusseadmete liising suurenes eelmisel aastal 59 protsenti. Pikaajalisi investeerimislaene andsime eelmisel aastal 38 protsenti enam ja valdavalt ehitati nende eest uusi moodsaid lautu,” märkis Eerika Vaikmäe-Koit. Eesti põllumajandussektor on tootmise tõhustamisel selgelt meie regiooni liider. Ühinemiste tulemustena annavad meil tootjatena tooni suured professionaalsed ettevõtted, samas kui Lätis ja Leedus

on endiselt palju väikesi tootjaid. Eestis on keskmine farmi suurus 48 hektarit, Lätis ja Leedus vastavalt 20 ja 10 hektarit. Võttes arvesse haritava maa suurust ja tootjate arvu riigis, võib öelda, et Eestis on põllumajanduse konsolideerumine neli korda kõrgem kui lõunanaabrite juures. Märk Eesti edumaast on ka see, et kui Lätis ja Leedus töötab põllumajanduses 8–9% kõikidest hõivatutest, siis Eestis on see kaks korda madalam ehk 4,4%. “Tõenäoliselt jätkub tootmise konsolideerumine nii Eestis, Lätis kui ka Leedus, sest suurte tootjate müügikasvud, kasumlikkus, likviidsus ja kapitaliseeritus on selgelt paremas seisus kui väiksematel,” ennustab Eerika Vaikmäe-Koit. “Investeeringud sellel ja järgnevatel aastatel lähevad peamiselt tootjate ja haritava maa ostmisesse ning masinate ja seadmete uuendamisse.” Artiklis on kasutatud SEB äriklientide uuringut aastal 2012


R E K L A A M  9 

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

Uuendatud F-seeria laadurekskavaatorid Cat® 434F ja 444F Tulge Maame ssile ja veenduge Cat i laadurekskav uue põlvkonna aatorite head uses!

Caterpillar uuendab koos F-seeria masinatega ka oma laadurekskavaatoreid, mis on suunatud kõige pretensioonikamatele töövaldkondadele. Uute 434F ja 444F laadurekskavaatorite rehvid on võrdse suurusega, tagades suurepärased tööomadused pehmel pinnasel, näiteks põllumajandustööde tegemisel. Masinaid pakutakse nii mehaaniliste kui ka piloothüdrauliliste juhtkangidega. Rataste juhtimiseks on kolm režiimi: kahe esiratta, esi- ja tagarataste vastassuunaline ning esi- ja tagarataste samasuunaline juhtimine. Eri manööverdusvõimalused aitavad juhil kiiresti valida konkreetseks Tutvume uute Cat F-seeria laadurekskavaatoritega lähemalt.

Mootori heitgaasi normatiivid Euroopa Liidus turustatavad F-seeria laadurekskavaatorid kasutavad Cat 4.4 mootorit, mis vastab ELi IIIA etapi heitenormidele ning pakub klientidele kõige tõhusamat ja kulusäästlikumat viisi oma töövajaduste täitmiseks. 2013. aasta teisel poolel tutvustatakse ELi IIIB etapi nõuetele vastavat lahendust.

Jõuülekande uuendused suurendavad ökonoomsust Kõigile automaatse käiguvahetusega mudelitele saab lisavarustusena paigaldada uue lukustatava hüdrosiduri. See aitab vähendada kütusekulu, suurendada sõidukiirust ja parandada tootlikkust. Mudelil 434F on nüüdsest täielik automaatse käiguvahetusega ülekanne. Cat 444F on varustatud jäigema hüdrosiduriga, mis pakub suuremat võimsust kõval pinnasel töötamiseks ja paremat kiirendust sõitmisel. Pidurivõimendi on nüüd kõigi F-seeria mudelite standardvarustuses – juht ei pea pedaali enam nii tugevalt vajutama ja samas on masina pidurdusvõime parem. Mudeli 444F elektrooniline pöördemomendi piiraja parandab juhitavust mootori madalatel pööretel ning suurendab seeläbi tootlikkust ja juhi mugavust.

ülesandeks kõige tõhusama režiimi. Laaduri tõstehoovastiku uus konstruktsioon on suurendanud kõrgeimas asendis tühjenduskõrgust, kopatapi kõrgust maapinnast ning tõstevõimet maksimaalkõrgusel ligi 36%. Lisaks hoiab tõstehoovastik koppa tõstmisel paralleelselt, seega püsib materjal kindlamini tööorganis. Uus kaldus mootoriruumikate ja parem hüdrovoolikute paigutus tagavad, et juht näeb paremini nii üle kapotti kui ka masina külgede. See on abiks tööorgani täpset paigutamist nõudvatel töödel, näiteks profileerimisel või haaramisel.

Masina juhitavus Uus Cat 434F on täielikult mehaaniliselt juhitav. Piloothüdrauliliste juhtkangidega mudeli 444F saab varustada 4,27 m või 4,87 m teleskoop-kopavarrega. Valikusse kuulub kolm juhtimisrežiimi: kahe esiratta juhtimine, kõigi rataste vastassuunaline pööramine pöörderaadiuse parandamiseks ja kõigi rataste juhtimine samas suunas. See võimaldab juhil kiiresti valida konkreetseks ülesandeks kõige tõhusama režiimi. Tulemuseks on äärmiselt väike pöörderaadius ja hea manööverdusvõime kitsastes oludes. Lisaks on nii Cat 434F kui ka 444F varustatud isejoonduva roolisüsteemiga, et juhtimisrežiime saaks vahetada kiiresti ja lihtsalt, ilma et juht peaks hakkama rattaid käsitsi joondama.

Jõudluse ja nähtavusega seotud eelised Uute F-seeria mudelite laadimisjõudlus on märkimisväärselt suurenenud. Laadimiskopa hoovastiku uus konstruktsioon on võimaldanud suurendada maksimaalset tühjendusnurka ja -kõrgust ning tõstevõimet maksimumkõrgusel kuni 36%. Paralleeltõstehoovastikuga laadur hoiab koppa tõstmisel paralleelselt, seega püsib materjal kindlamini kopas. Ühtlasi suurendab see funktsioon tugevalt tootlikkust. Uus kaldus mootorikate ja parem hüdrovoolikute paigutus tagavad, et juht näeb tööorganit paremini nii üle mootorikatte kui ka läbi laadimis-

kopa hoovastiku. See on abiks tööorgani täpset juhitavust nõudvatel töödel, nt profileerimisel või haaramisel.

Parem pinnasel kandvus 434F ja 444F saavad hakkama oludes, milles erimõõtmeliste rehvidega masinad jäävad enamasti hätta. Rehvide hea pinnasel kandvus ja madal pinnasele avaldatav erisurve võimaldavad sellel masinal töötada ka väga kehval pinnasel, näiteks maaparanduses ja põllumajanduses. Cati võrdse suurusega rehvidega laadurekskavaatorid pääsevad kohtadesse, kuhu teist tüüpi masinad ei pääse – saate neid alati universaalse lahendusena kasutada.

Mugav hooldusjuurdepääs vähendab tööseisakuid Esiporitiivale paigaldatud uus astmeplatvorm võimaldab teha igapäevaseid hooldustoiminguid mugavamalt ja ohutumalt. Tehnikud pääsevad mootorile lihtsamalt ligi, sest mootori külgpaneelide eemaldamisel pole vaja kasutada tööriistu. Lihtsalt lahti pööratav jahutusradiaator tagab puhastus- ja hooldustööde tegemiseks parema juurdepääsu, seega vähendab tööseisakuid objektil. Masinal on suuremad vahetatavad kassettfiltrid ja uue konstruktsiooniga hüdropaak, mis suurendab süsteemi töökindlust. Kuna kasu-

tusel olev 160-liitrine kütusepaak pole metallist, väheneb kondensaadi ja rooste tekkimise oht. Ohutuse parandamiseks on akud paigutatud masina ninaossa ja varustatud uue massilülitiga. Kui akud on tühjenenud, ei pea abikäivitusjuhtmeid ühendama otse masina akude külge, vaid selleks on olemas eraldi ühenduskohad. F-seeria laadurekskavaatorite tehnilised andmed: mass (vahemik) enam levinud mass standardne kaevesügavus maksimaalne kaevesügavus brutovõimsus (ISO 14396)

434F kuni 10 210 kg 9552 kg 4884 mm

444F kuni 10 578 kg 9900 kg 5331 mm

5806 mm

6277 mm

74,5 kW (101 hj)* 74,5 kW (101 hj)*

* vastab ELi III etapi heitenormidele AS Wihuri piirkondlikud müügijuhid aitavad Teid õige mudeli valikul. Augusti lõpuni kestva Premium-pakkumise raames saate Cati masina soetada ülisoodsa liisingu ja hea hoolduslepingu hinnaga. Lisainfot masinate ja pakkumise kohta saab telefonilt 679 9260 või Wihuri kodulehelt www.wihuri.ee.

PREMIUM-PAKKUMINE

WIHURI AS Väljaotsa 1, 76505 Saue tel 679 9260 info.eesti@wihuri.com

Rapla-, Lääne-, Pärnu-, Saare- ja Hiiumaa Mart Ilisson, tel 5347 6727

Tartu-, Viljandi-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaa Innar Vinni, tel 5342 5613

Harju- ja Järvamaa, Ida- ja Lääne-Virumaa Oliver Lõõnik, tel 511 0207

www.wihuri.ee

Cat 434F alljärgneva varustusega: • mootor Caterpillar® C4.4 • brutovõimsus 75 kW / 101 hj (SAE J1995 järgi) • töökaal kuni 10 757 kg • kaeveseadme maksimaalne kaevesügavus 5930 mm • kaeveseadme maksimaalne tööulatus 7670 mm • kütusepaagi maht 160 l • liikumiskiirus edasi kuni 41 km/h • võrdse suurusega rehvid Michelin XMCL 440/80-28 • täisautomaatne Auto Shifti käigukast • metallist põhjakaitsekate • kopaamortisaator / sõidupehmendussüsteem • lisavastukaal 115 kg • pikendatav kopavars (kaevesügavus 5,73 m) • kaeveseadme hüdrosüsteemi lisakontuurid planeerimiskopale • kummist aluspadjad tugijalgadele

• tagatulede kaitsevõred • külmailmapakett: lisaaku, mootori eelsoojendus 240 V, käivituspistik • standardkabiin, õhkvedrustuse ja soojendusega iste • konditsioneer • USB-sisendiga raadio • tööriistakomplekt • ARKi pakett, sh tulekustuti, esmaabi, reg nr alus ja ohuvilkur • avatav kopp 1,15 m³, lõikeplaadiga • tagumine kaeveseadme kiirkinnitus • kaevekopp 305 mm, 78 l, kihvadega • kaevekopp 762 mm, 320 l, kihvadega Garantii 2 aastat / 4000 töötundi Hind 71 000 eurot + km

0-intressiga kuumakse alates 952 eurost kuus! Intress 0% + 3 kuu euribor Kapitalirent 60 kuud Sissemakse 20%


10  M A S I N A P A R K  

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

TA B E L 1

TA B E L 2

TA B E L 3

Traktorite müük 2012. aastal markide ja võimsusklasside viisi

Traktorimüügi esiviisik

Traktorite müük maakonniti

Maanteeameti liiklusregistri andmetel müüdi Eestis 2012. aastal 596 uut traktorit. Varematel aastatel turuliider olnud Valtral tuli esikoht loovutada New Hollandile. Valtrast möödus ka John Deere (vt tabel 1). Järgmiste kohtade eest võitlevad Case IH, Claas, Massey Ferguson ja Fendt, kelle 2011. aasta müüginumber (42 tk) vähenes ligi poole võrra. Aastaid tagasi Eestis korraldatud põldkatsetes olid Fendti traktorite töö hinnangud väga positiivsed. Fendt oli ka üks esimesi, kes traktoritel võttis kasutusele astmevaba jõuülekande. Turult on kadunud Dong Feng. Kui 2006. aastal oli Belaruss kindel turuliider (118 tk), siis 2012. aastal osteti vaid üks 35hobujõuline Belaruss. Tundub, et keskmiseks ja suurtootmiseks sobivate traktorite markide osas on turg stabiliseerunud ning müügifirmad peavad leppima ostjate huvidega. Milles peitub traktoreid enim müünud firmade saladus? Kindlasti on selleks moodsate tehniliste lahendustega, juhisõbralike ja ökonoomsete traktorite pakkumine igas võimsusklassis, s.t igaks tööks on sobiv traktor.

NH 6 6 42 11 2 18 6 35 126 JD 12 3 20 2 9 22 10 46 124 Valtra – 13 3 17 2 25 20 10 90 Case IH 2 1 7 11 3 3 4 17 48 Claas – – 1 – 3 – 17 21 42 TYM 22 – 7 – – – – – 29 Foton 22 – 4 – – – – – 26 Fendt – – – 1 1 4 8 11 25 MF – – 4 – 1 1 5 12 23 Zetor 1 3 5 5 3 – – – 17 Landini 3 3 4 – – 2 – – 12 Kioti 8 – – – – – – – 8 Polaris 8 – – – – – – – 8 DF – – 6 – – – – – 6 HTT – – 5 – – – – – 5 McCormick 2 – 1 – 1 – – – 4 Belaruss 1 – – – – – – – 1 Ülejäänud 2 – – – – – – – 2 Kokku 89 29 109 47 25 75 70 152 596

Swedbanki täisteenusliising teeb SUURED asjad KERGEKS!

Kuumakse alates

997 €

TA B E L 4

Traktoripargi võimsus Mootori Osalus Traktori- Osalus võimsus (%) pargi (%) (hj) vanus (aastat) Kuni 70 71–90 91–110 111–130 131–150 151–170 171–200 Üle 200

47 32 5 2 2 6 2 4

Kuni 2 3–5 6–10 Üle 10

Traktoripargi vanus (%) 2012. a 70

5

8

Kuni 2 aastat

3–5 aastat

6–10 Üle aastat 10 aasta

Traktoripargi võimsus (%) 2012. a 47 32

5 8 17 70

nuseid oli 17 protsenti. Ülejäänud olid nooremad. Eesti traktoripark on väikesevõimsuseline. Väiketraktoreid (kuni 70 hj ) on 47, 71–200hj 49 ja üle 200 hj vaid 4 protsen-

17

5

2

2

6 151–170 hj

Pärnu 31 Rapla 21 Saare 23 Tartu 100 Valga 31 Viljandi 44 Võru 31

2008 2009 2010 2011 2012

131–150 hj

Harju 114 Hiiu 7 Ida-Viru 23 Jõgeva 42 Järva 41 Lääne-Viru 47 Lääne 18 Põlva 22

296

111–130 hj

bivad praeguses põllutehnoloogias kasutatavate haakemasinatega ja on ökonoomsed. Uute tegijatena jäid silma HTT, TYMi ja Fotoni marki traktorid, kaks viimati nimetatut olid väiketraktorite müügi turuliidreiks kumbki 22 traktoriga. Suurfirmade moodsate tehniliste lahendustega laienev mudelivalik vähendab üksikmudeli müüginumbreid. Seevastu väikefirmadel, kes pakuvad paarikolme mudelit, on müüginumbrid suuremad (vt tabel 2). Aastate pikku on suurema tootmismahuga maakonnad ostnud ka rohkem uusi traktoreid. Suuremad ostunumbrid on Harju, Tartu ja Lääne-Virul vastavalt 114, 100 ja 47 (vt tabel 3). Vaatamata uute traktorite ostule, nooreneb traktoripark visalt. Käesoleva aasta alguse seisuga oli kümne aasta vanuseid ja vanemaid traktoreid 70 protsenti, mis on eelmise aastaga võrreldes sama. Kuni kümne aasta va-

Maa- Müüdud kond (tk)

71–90 hj

Kui siia lisada veel 171–200hj traktorid, oleks see üle kolmandiku (37%) traktoriturust. Need traktorid sobivad hästi suurtootmiseks, kasvatades töö tootlikkust ja võimaldades tööde tegemise tähtaegadest kinnipidamist. Suur oli ka väiketraktorite (kuni 70 hj) turuosa (15%), mis sobivad väiketootjatele. Väike-keskklassi (91–110 hj) traktorite osa oli 18 protsenti. Selle võimsusklassi traktorid so-

New Holland T5050 96 34 John Deere 6930 154 ja 179 23 Claas Arion 640 175 17 John Deere 5100M 100 16 Valtra A93 102 12

Maa- Müüdud kond (tk)

91–110 hj

Vähem tähtis pole ka tasemel teenindus, oskus klienti hinnata ja temaga suhelda. Arvan, et need näitajad on iseloomustanud meie turul kindlalt kanda kinnitanud New Hollandi, John Deere’i ja Valtra traktoreid. Ostja eelistab üldjuhul firmasid, kel suurem müüginumber ja võimalus rohkem raha klienditeeninduse parandamiseks. Ostetud traktoritest suur osa (25%) olid üle 200hj traktorid.

Mark Mudel Võimsus Müüdud (hj) (tk)

596

580 336

Kuni 70 hj

Traktori- Kuni 71– 91– 111– 131– 151– 171– üle Kokku mark 70 hj 90 hj 110 hj 130 hj 150 hj 170 hj 200 hj 200 hj

722

2

4 Üle 200 hj

Möödunud aasta oli traktorimüüjatele edukas. Müüginumber suurenes ja lähenes 2008. aasta rekordile (722 tk).

Traktorite müük (tk) 2008–2012

171–200 hj

Mullune traktorimüük oli edukas

TRAK TORId

ti. Ülevaate Eesti traktoripargi võimsusest ja vanusest seisuga 1. jaanuar 2013 annab tabel 4.

Ilmar Karjane tehnikateadur

Ratastraktor Claas Arion 640 CEBIS • Esmane sissemakse 15%, 5-aastane periood • Esimesed 6 kuud kaskokindlustus tasuta • Kuumakse koos kindlustuse ja hooldusega 1190 €

• Kuumakse võib sisaldada laiemat val valikut likut vara kasutamisega seotud kulutusi si • Liisitud varast loobumine või selle e vahetamine uue vastu on lihtne ja a mugav v

Vaata lähemalt: www.swedbank.ee/rasketehnika www.konekesko.com/ee/

Koostöös:

• mootor DPS 6,8 liitrit, turbodiisel, DPF, Tier 4i • mootori maksimaalne võimsus 177 hj • PROACTIVE piduritega vedrustatud esisild • käigukast HEXACTIVE

Teenuste pakkujaks Swedbank Liising AS. Tutvuge teenuste tingimustega www.swedbank.ee/business, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga. Liisingu saamine oleneb ettevõtte maksevõimest ja krediidiajaloost, mida hindame peale vastava taotluse esitamist. 6 kuud tasuta kaskokindlustust kehtib kuni 21.06.2013 eeldusel, et kaskokindlustus võetakse Salva Kindlustuse ASilt.


M A S I N A P A R K  11 

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

Kombainimüük suurenes mullu ligi kaks korda Claas oli mullu üks kindlatest turu­liidritest.

nijuhtide koolitamiseks. Peale kombaini hinna ongi just need kombainiostul kõige määravamad tegurid. Kombainituru liidrirolli jagavad Claas ja New Holland kumbki 43 kombainiga (vt tabel 1). Neile sekundeerib John Deere 16 kombainiga. Vene kombainide (RSM) müüginumber püsib stabiilsena kümne piirimail. Tundub, et uue turuletulemise

on teinud Case IH, kes mullust müüginumbrit (2 tk) suurendas kolm korda (6 tk). Case müüb aksiaaltrumliga (rahvasuus rootorkombain) kombaine, mis on väga suure tootlikkusega (mootori võimsus 424–447 hj). Aastatetagused Case’i kombainidega meil korraldatud põldkatsed seda ka kinnitasid. Rõõmustab see, et suur osa müüdud kombainidest olid kesk-

KOMBAINID

Kombainide müük (tk) 2008–2012 140

Kombainipargi vanus (%) 2012. a

118 66

49

Kombainide müük 2012. aastal markide ja võimsusklasside viisi Kombainimark Kuni mark 171 hj

REPRO

Kui traktorimüüjatel läks hästi, siis kombainimüüjatel läks väga hästi. Küllap mõjutas kombainimüüki ka põllul kasvanud rikkalik saak, mis meelitas põllumehi kombainiostule. 2012. aastal müüdi 118 uut teraviljakombaini, mis ületab eelmise aasta müügi ligi kaks korda ja jääb alla vaid 2008. aasta rekordile (140). Turul osteti kuue firma kombaine. Sarnaselt traktorituruga on ka siin tegijateks samad tuntud firmad: Claas, New Holland ja John Deere, kes kolme peale 118st müüdud kombainist müüsid 102. Neid kombainifirmasid, kel läbimüük suurem, eelistab ka meie põllumees. Kes rohkem müüb, sellel on ka suuremad investeerimisvõimalused teeninduse parandamiseks ja kombai-

TA B E L 1

62

2008 2009 2010 2011 2012

17 Kuni 2 aastat

23

3–5 aastat

28

Kombainipargi võimsus (%) 2012. a 36

32 19

6–10 Üle aastat 10 aasta

Kuni 171 hj

30 15

172– 253 hj

254– 293 hj

Üle 293 hj

ja suure võimsusega, moodustades müügist ligi 70 protsenti (vt tabel 1). Müüdi ka üks Claas Lexion 770 (570 hj), mis 2011. aastal Inglismaal püstitas tunnitootlikkuse maailmarekordi, koristades kaheksa tunniga 675,84 tonni nisu, see teeb tunnitootlikkuseks 84,48 tonni. Üle poole müüdud kombainidest ostsid Lääne-Viru, Tartu ja Viljandi põllumehed (vt tabel 3). Aasta-aastalt on kasvanud suure võimsusega (üle 300 hj) kombainide ost, mis annab tunnistust arusaamast, et enne jäägu kombainivõimsust pisut üle, kui et koristuse kõige pingelisemal perioodil sellest puudu tuleb. 2012. aastal arvel olnud kombainide võimsusest ja vanusest annab ülevaate tabel 4. Kombainipargi võimsusega võib rahule jääda, sest keskja suure võimsusega kombainid moodustavad ligi poole olemasolevaist. Eesti kombainipark on kaasaegne ja võimsust kasvatatava teravilja koristamiseks piisab. Kui arvestada, et teravilja külvatakse Eestis ca 300 000 hektari ringis ja arvelolevaid kombaine on üle 1100, siis kombaini kohta tuleks alla 300 hektari, mis meie koristusaegseid ilmu arvestades on täiesti sobiv. Kahjuks on see

172– 253 hj

254– 293 hj

Üle 293 hj

Kokku

Claas – 10 4 29 43 New Holland 3 14 4 22 43 John Deere – 2 6 8 16 RSM – 6 3 – 9 Case IH – – – 6 6 Sampo – 1 – – 1 Kokku 3 33 17 65 118

TA B E L 2

TA B E L 3

Enimmüüdud kombainid

Kombainide müük maakonniti

Mark Mudel Võimsus Müüdud (hj) (tk)

Maa- Müüdud kond (tk)

Claas New Holland Claas Claas New Holland

Harju 14 Pärnu 4 Hiiu 1 Rapla 8 Ida-Viru 1 Saare 2 Jõgeva 7 Tartu 20 Järva 11 Valga 5 Lääne-Viru 21 Viljandi 17 Lääne 2 Võru 4 Põlva 1

Lexion 670 CX 8080 Tucano 430 Tucano 450 TC 5070

389 352 240 274 210

16 16 7 7 7

keskmine näitaja, mis tegelikkusest võib erineda. Suurmajandeil on kombaini kohta tulev koristuspind nimetatust märksa suurem, väiketootjal väiksem. Kombainipargi vanusega pole midagi hõisata, üle kümne aasta vanuseid on 32, kuue kuni kümne aasta vanuseid 28 protsenti kombainidest. Vaatamata müügi märgatavale suurenemisele, ei ole kombainipargi olulist uuenemist võimalik prognoosida.

ILMAR KARJANE

Maa- Müüdud kond (tk)

TA B E L 4

Eesti kombainipargi võimsus Mootori Osalus Kombaini- Osalus võimsus (%) vanus (%) (hj) (aastat) Kuni 171 19 Kuni 2 17 172–253 36 3–5 23 254–293 15 6–10 28 Üle 293 30 Üle 10 32

tehnikateadur

Maailmas ainulaadne perekond Claas, kelle ettevõtluse alustamisest täitub tänavu 100 aastat, tähistas Harsewinkeli kombainitehases oma 450 000. teraviljakombaini valmimist. Samal ajal toimus teine märkimisväärne sündmus – nimelt veeres tootmisliinidelt maha teraviljakombain Claas Tucano järjekorranumbriga 10 000.

ru Euroopas kindlat kombainitu s on liidripositsiooni hoidev Claa sti oma soosingu võitnud ka Ee põllumeeste seas.

Eestis juba 16. aastat Claasi tooteid esindav Konekesko Eesti AS on ühes oma kogenud tootespetsialistidega valmis varustama Eesti põllumehi ajakohase, võimsa ja ökonoomse tehnikaga. Meie müügimeeskonna kontaktid: Ida- ja Lääne-Virumaa Pärnu-, Lääne- ja Saaremaa Viljandi-, Valga- ja Võrumaa Hiiu-, Harju- ja Raplamaa Viljandi-, Jõgeva- ja Järvamaa Tartu- ja Põlvamaa

Urmas Nigula Taavi Rand Lembit Roosioja Arne Suigusaar Ülar Nõmmik Tormis Talviste

521 8582 5335 8636 528 7081 521 6146 509 0794 5348 7354

urmas.nigula@kesko.ee taavi.rand@kesko.ee lembit.roosioja@kesko.ee arne.suigusaar@kesko.ee ular.nommik@kesko.ee tormis.talviste@kesko.ee

Claasi tootespetsialist Marko Mirme, tel 506 5702


12  P A N G A T E E N U S E D  

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

Kui hea on põllumajandussektori

Põllumajandustehnikat valides hinnake eelkõige margi sobivust Lisaks laiale valikule põllumajandusmasinatele on turul ka suur valik soodusintressimäärasid. Arusaadavalt on sooduspakkumiste eesmärk kallutada põllumehe otsust just antud margi poole. Suurematel põllumajandustootjatel on juba välja kujune-

Miks põllumajandusettevõtjal on mõttekam taotleda kevadtööde laenu pangalt? Oletame, et põllumees vajab kevadtöödeks 100 000 eurot, mille tagasimaksmine on võimalik kümne kuu pärast. Võttes selleks kevadkülvilaenu Swedbankist, on intressikulu aastase intressimääraga 5% kokku 4166.67 eurot (lisandu-

UUDIS! BIO konteiner-katlamaja lihtne paigaldada ja teisaldada võimsus 300–640 kW Küsi pakkumist! ANTTI BALTIC OÜ. Ehitajate tee 114, 13517 Tallinn, tel 600 9354, faks 652 5376. AIVAR KUHI, tehniline ekspert tel 505 5053 aivar.kuhi@agrosec.com

JAAK TRIISA, müügimees tel 515 6528 jaak.triisa@agrosec.com

MARGUS MÜTS, juhataja tel 523 4267 margus.muts@agrosec.com

GRAAFIK

Põllumajandus, metsandus ja kalapüük, finantseerimisportfelli maht (miljonites eurodes, seisuga 30.06.2009 kuni 31.01.2013)

Laenuportfell

Liisinguportfell

vad lepingutasu ja kulud tagatise seadmiseks). Olles ostjaks faktooringulepingus, mille kulud katab küll panga eest müüja, kuid kes küsib selle eest põllumehelt lisaks 0,5% kuus, teeb see 10 kuu kogukuluks 5000 eurot. Tarvikumüüja maksetähtaja puhul, aastase intressimääraga 18%, kujuneb kuluks 10 kuu eest 15 000 eurot. Nagu näha, on erinevus kuludes mitmekordne, lisaks saab panga kasuks seatud hüpoteeki kasutada tagatisena ka järgmiste laenude võtmisel. Kui ta-

Dets 2012

Sept 2012

Juuni 2012

Märts 2012

Dets 2011

Sept 2011

Juuni 2011

Märts 2011

Dets 2010

Sept 2010

Juuni 2010

Märts 2010

500,0 450,0 400,0 350,0 300,0 250,0 200,0 150,0 100,0 50,0 0 Dets 2009

vutades ju erinevad, aga intress on väga konkreetne arv. Ometi peab tõdema, et tuntud ütlus “tasuta lõunaid ei ole olemas” kehtib ka siin. Meie soovitus on keskenduda sellele, kas ostetava masina hooldus on teie tegevuskohas kergesti kättesaadav ja hooldusning tagavaraosade hinnad ootuspärased. Esimese valikuna on mõistlik küsida finantseerimispakkumist oma kodupangast, et kõik finantseerimislepingud oleksid ühest või maksimaalselt kahest kohast ja hilisemad lepingumuudatustega kaasnevad küsimused saaks võimalikult väikese vaevaga korda ajada. Minu soovitus põllumeestele on: hinnake kõiki masinaga seotud kulusid koos. Soodne intressimäär võib tunduda küll esmapilgul ahvatlev, kuid kõigist masinatega seotud kuludest moodustab see vaid tühise osa.

Sept 2009

Lisaks veel teadmine, et Eesti otsetoetuste tasemete erinevus teiste liikmesriikidega väheneb, jõudes uue eelarveperioodi lõpuks 75%ni. Ainult seakasvatajatele pole praegune olukord soodne. Suures plaanis saab siiski öelda, et põllumajandussektori tervis on kõigi aegade parimas seisus. Müügitulu suurenemine on tõstnud maksevõimet, mille tulemusel on paranenud ka laenuraha kättesaadavus. Konkurents laenu- ja liisinguandjate vahel on tihe, hoides intressimarginaalid jätkuvalt madalad.

nud oma margieelistused, millega kaasnev hoolduse hind ning teeninduse kiirus ja kvaliteet sobivad just neile kõige paremini. Talupidajate masinapark on enamasti väike, kalleid masinaid ei osteta just igal aastal ja otsuse langetamisel on emotsioonide mõju suurem. Talunike puhul võib margieelistusel saada määravaks ka intressimäär ja liisingulepingu kättesaadavuse lihtsus. Kuidas on siis võimalik, et tehnikamüüja pakub oluliselt madalamat intressi kui pank? Ahvatleva liisinguintressi teevad võimalikuks kokkulepped panga, tehnikamüüja ja seadme tootjatehase vahel, mille kohaselt viimane maksab pangale kinni intressi vahe. Sellise kompensatsioonimehhanismi rahaline katteallikas pole aga midagi muud kui masina hind, kuhu vajalik summa on juba sisse arvestatud. Silmapaistvalt soodsa intressipakkumise korral tehnikamüüja enamasti masina hinnast lisaallahindlusi ei tee. Esmapilgul võib küll paista, et klient on õnnelik ja saab mitu aastat järjest öelda, et tal on parem traktoriliisingu intress kui naabril. Seda, et ta ise on oma odava intressi kaudselt kinni maksnud, ei saa võrrelda, sest traktorid on naabri omaga kõr-

Juuni 2009

Salved saaki kuhjaga täis, keskmised välja­ lüpsid suurenenud, ja mis kõige tähtsam – selle toodangu eest saadavad kokkuostu­ hinnad on kõrged.

Finantseerimisportfell kokku

gatisvara jääb puudu, saab hõlpsasti kasutada Maaelu Edendamise Sihtasutuse garantiid. Seega jääb odavamaks viisiks siiski laenu võtmine otse pangast.

Swedbankil on spetsiaalselt põllumeestele loodud teenusepakett Swedbank vaatab põllumajandusettevõtjaid selgelt eraldi sihtgrupina – meie lähenemine ettevõtetele on sektoripõhine. Põllumeestele on välja töötatud spetsiaalne teenuste pakett, mil-

le koostamisel oleme lähtunud põllumeeste soovidest. Pakett sisaldab kevadtööde laenusid, nii maa tagatisel kui pindalatoetuse vastu. Mõlemal juhul on vaja aasta jooksul tasuda ainult intresse ja laenu põhiosa tagastamine toimub pindalatoetuste arvelt. Lisaks saab laenu lõpptähtaega mugavalt pikendada. Põllumajandustehnika liisimisel pakume tootmise rahavoogudele vastavaid maksegraafikuid, esimese sissemaksu tingimused on paindlikud ja lisaks tasume esimese kuue kuu kaskokindlustuse maksed meie. Uue võimalusena saab taotleda nii uutele kui olemasolevatele liisingulepingutele likviidsuskaitset, mis võimaldab perioodi kestel kasutada poole aasta pikkust põhiosa maksepuhkust, andes lihtsalt sellest soovist oma haldurile teada. Tootmishoonete ehitamiseks saab investeerimislaenu kuni 15 aastaks ja põllumaa soetamiseks pakume 30aastaseid maksegraafikuid. Ka põllumaade hindamise teevad meie kliendihaldurid ise ära ja seda täiesti tasuta. Minu ülesandeks põllumajandussektori juhina on sektoris toimuvaga kursis olla. Saame pangas väga hästi aru, mida ettevõtjad meilt ootavad ja mis


MESSILEHT 11. aprill 2013 

 P A N G A T E E N U S E D  13 

tervis aastal 2013?

SHUTTERSTOCK

on oluline ettevõtte maksevõime hindamisel. Põllumeestega on koostöö sujunud meeldivalt ja tagasimaksetega suuri probleeme pole olnud. Siiski on mõned üksikud juhtumid, kus on oma võimeid üle hinnatud või äriplaan ebaõnnestunud ning uute investeeringute asemel tuleb vanu võlgu tagastada. Seetõttu soovitame oma klientidel tegelda rahavoogude koostamise ja planeerimisega ning vajadusel saab nõu küsida meie halduritelt. Lisaks laenamisele tuleb kindlasti jälgida, et ka hoiuseid oleks piisavalt. Kokkuvõtteks saan kinnitada: põllumajandussektori tervis on korras. Muutlik ja konkurentsitihe keskkond nõuab aga väikest profülaktikat. Seega võiks igal ettevõttel olla ootamatuste tekkimisel vähemalt kolme kuu rahaline varu, millega saaks katta hädavajalikumad kulud nagu palgad, maksud ja laenukohustused.

Meelis Annus Swedbanki põllumajandus­ sektori juht

Väikesel hiiglasel on nüüd suur kabiin.

JOHN DEERE FINANCIAL

0,99% *

Meil on hea meel tutvustada Teile uut John Deere 3-silindrilist 5E seeria traktorit. Nüüd on 5E seeria traktorile võimalik tellida kabiin, kõigi mugavustega. Valmis kõikideks töödeks, mille talle ette annate. Majapidamises, põllul ja laudas. Aiandile ja hobipõllumehele, kommunaal- ja hooldustöödeks. Integreeritud John Deere 175-aastane kogemus. Võimsusvahemik 55-75 hj. Küsi pakkumist Stokker Agrist, www.stokkeragri.ee või pöördu lähimasse Stokkerisse, www.stokker.ee. www.stokkeragri.ee * Liisingperiood 3 aastat, kseeritud intress 0,99%. Liisingnantseerimise tingimused kehtivad Eestis registreeritud Stokker Agri äriklientidele. Lisandub lepingutasu. Liisingumaksed kuuluvad tasumisele annuiteetmaksegraa ku alusel igakuiste võrdsete maksetena. Finantseerimistingimused ei ole siduvad ja võivad muutuda sõltuvalt krediidiotsusest. John Deere Financial nantsteenuse pakkuja on AS Nordea Finance Estonia. Küsi liisingutingimuste kohta infot Stokker Agri OÜ-lt ning vajadusel konsulteeri asjatundjaga.


14  S Ö Ö D A

K VAL I T E E T  

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

ARHIIV

Lüpsilehmade eluiga on suurtootmises üha vähe­nenud ja nii on paljud tootjad probleemi ees, kuidas lehmade karjaspüsimise aega pikendada ning samas väiksema toodangu juures piimatootmist suurendada.

gad ja eriti tundlikud kahjustavatele teguritele. “Lasteaia perioodi” möödalaskmisi on hiljem kas raske või võimatu tasa teha. Noorkarja toitmise ja hooldamise tingimused ning sellest tulenev tervislik seisund määrab ära tulevase lüpsilehma toodangu ja kvaliteedi. Nii tuleks juba mullikaeas vältida sõrgade ja jalgade vigastusi ning need kohe välja ravida. Talvel mõjub hästi ka loomade jalutamine väljas lumes. Sõrgade värkimist soovitatakse teha kaks korda aastas. Meie arvates on üks oluline puudus see, et lehm ei saa enam kunagi karjamaale koos karjatamise eeliste ja päikesepaistega, mis oleks tema loomulik, aastasadade jooksul välja kujunenud keskkond. Nii ongi loomade karjast väljalangemise peamised põhjused mitmesugused haigused ja häired ainevahetuse motoorikas. Loomade sööt, selle kvaliteet ja söötmine on väga olulised tegurid, vähendamaks terviseprobleeme. Samuti tuleb tagada loomadele optimaalne heaolu ka õigete pidamistingimustega. Selline lüpsilehmade tervise ja heaolu suurendamine tõstab ka piima kvaliteeti ja tervislikkust.

Ei ole saladus, et piimatoodangu suurenemisega on vähenenud lüpsilehmade eluiga. Praegu püsivad suurfarmides lehmad karjas keskmiselt vaid 2,5 laktatsiooniaastat, mõnes laudas aga isegi alla selle. Võrdluseks võiks tuua väiketalupidajad, kes suudavad oma loomi poputades hoida neid karjas isegi kuni kaheksa aastat. Kuidas seda vältida, selle üle juurdlevad nii tootjad kui põllumajandusteadlased. Põhjusi on palju: kas on sööt keskpärase või halva kvaliteediga, kas on söötmine üle forsseeritud ja manustatakse liiga palju jõusööta maksimaalse toodangu saamiseks, samuti mitmesugused haigused ja loomade valest pidamistingimustest tingitud stress.

Sööt peaks olema kvaliteetsem Eesti Maaviljeluse Instituudis (EMVI) on uuritud sööda seost lüpsilehmade heaolu ja karjast väljamineku eaga perioodil 2008–2012. Uurimiseks kaasati vabapidamisega lüpsilautu üle Eesti. Koguti siloproove ja miksersegude söödapoove vastavalt lehmade söötmisgruppidele. Analüüsiti silo toiteväärtuse ja käärimise kvaliteedinäitajaid ning sööda toksilisust. Lehmade terviseprobleeme ja karjast väljamineku põhjuseid analüüsiti Jõudluskontrolli Keskuse andmete põhjal ning küsitluse alusel. Uuringute tulemused tõid välja tõsiasja, et kõrge toiteväärtusega ja hästi käärinud siloproovid moodustasid vaid 38% kõigist proovidest. Üldistatuna võib see tähendada, et enam kui pooled piimakarjapidajad söödavad oma loomadele kas keskpärast või vähemväärtuslikku sööta. Nii oli vähemväärtusliku ja keskpärase kvaliteediga proovide osakaal 55% ning 7% proovidest olid võihappelised ja roiskunud. Tulemuste järgi kõikus silode kuivainesisaldus (KA) 17,2– 49,6%, toorproteiinisisaldus (TP) 8,1–18,7% ja toorkiusisaldus 23,4–35,1% kuivaines. Silo pH tasemed kõikusid 3,6–5,2; võihappesisaldus 0–5,5% kuivaines ja ammoniaaklämmastiku sisaldus 3,1–13,0%. Samas peaks kvaliteetse silo proteiinisisaldus olema vähemalt 15–16% ja metaboliseeruva energia sisaldus suurem kui 9,5MJ/kg kuivaines. Enamiku silode energiasisaldus oli tunduvalt madalam ja kõikus enamasti 8,0–9,0 MJ/kg KA vahel. See annab eelkõige märku sellest, et koristamisega hilineti. Tavaliselt saab kõige parema kvaliteediga just esimese niite silo, ja seda siis, kui siloteoga alustatakse õigeaegselt. Teise ja eriti kolmanda niite silod on sageli halvemad, madalama toiteväärtuse ja käärimise kvaliteediga, seda eriti siis, kui ilmad on sügiseselt pilvised ja vihmased.

Esmatähtis on tagada looma hea tervis

KVALITEETNE SÖÖT parandab lehma tervist ja pikendab eluiga

Selline ilmastik pidurdab suhkrute tekkimist taimedes, see omakorda alandab taimede sileeruvust ja halvendab sileerimistingimusi. Raskesti sileeruvate liblikõieliste ja märjema materjali korral tuleks kasutada keemilisi silokindlustusvahendeid (Superben, Niben, AIV, Kofasil), sest need on efektiivsemad ja suurendavad lisaks silo aeroobset stabiilsust. See on eriti oluline hoidla avamisel või kevade saabudes, mil silo kvaliteet langeb. Kevadised soojemad ilmad soodustavad võihappebakterite arengut, proteiini lagunemist ja silo üldist riknemist. Silovalmistamisel tuleb täpselt järgida tehnoloogilisi nõudeid. Rohumaid tuleb aegajalt uuendada ja korralikult väetada. Silo kvaliteeti aitab tõsta ka rohumassi närvutamine põllul.

Toksilist silo on vähe, kuid juhuseid esineb Meie silodes leidub mükotoksiine harva, samas võib neid leida just riknenud silos. Riknenud silos võib leiduda ka enterobakterite tekitatud endotoksiine või proteolüütiliste klostriidide (või-

happebakterite) tekitatud eriti mürgiseid ühendeid. Ja kui sööta loomadele niisugust eriti mürgist silo, võib see lõppeda loomade massilise hukkumisega karjas. Paraku esines 2012. aastal ühes suurlaudas sellist massilist loomade lõppemist, mis tekitas majandile kahju rohkem kui 100 000 eurot. Mükotoksiine oli vähem silos, kuid rohkem siloga segatud nn segusöötades. Üle lubatud piiri esines sageli toksiini ZEA. Toksiini DON oli üle lubatud piiri vaid ühel aastal ja ühe lauda söödasegus. Tasub esile tuua, et toksiini ZEA sisaldus oli kõrgem 35–38% proovides ja seda just tipplehmade ratsioonis. ZEA kõikus üle lubatu piirides 100–456 ppb segus (lubatud <100 ppb). Ilmselt sattusid toksiinid söödasegusse jõusöödast ja teistest söödalisanditest, mis sisaldasid elavaid hallitusseeni. Siloga segatult hakkasid need niiskemas keskkonnas aktiivselt paljunema ja toksiine tootma. Seepärast ei tohi segusid mingil juhul pikemaks perioodiks ette teha, vaid ainult koheseks söötmiseks. Probleemi teadvustamiseks tuleks edaspidi tootjatel koos si-

loproovidega aeg-ajalt saata laborisse ka seguproove toksiinide, eriti ZEA määramiseks, et saadud söödasegudega õigesti käituda (mitme toksiini esinemisel või limiiti ületava sisalduse korral neid loomadele sööta ei tohigi!). Mõningail andmeil tekivad just ZEA toksikoosi korral sigimishaigused (looted hukkuvad, vaginiidid, viljatus, madal tiinestumine jne) ning nõrgad vasikad. Praktikud on täheldanud sellel aastal poeginud lehmadel sageli nõrku ja haigeid vasikaid, kes kiiresti lõpevad. Nende arvates on selles süüdi möödunud aastal tehtud sageli ebakvaliteetne ja mingil määral toksiline silo. Arvestades kehvi silotegemise tingimusi, tundub selline arvamus üsna tõepärane olevat.

Miks tipplehmade eluiga on lühem ja mida ette võtta? Aasta-aastalt suurenev piimatoodang pingestab ka rohkem loomade organismi, seda eelkõige tipptoodanguga loomadel, muudab nad haigusõrnemaks ning nõuab üha paremat söötmist ja pidamise korralda-

mist. Loomade karjast väljamineku enam levinud põhjused on mitmesugused haigused. Uuringu järgi on lehmade olulisim väljamineku põhjus eelkõige sigimishaigused – 21,8%, järgnevad jäsemete haigused 12,2%, mastiit 9,8%, seede- ja hingamisteede haigused 7,3%, udarahaigused 6,2%, ainevahetushaigused 5,4% ja traumad 3,9%. Kõige lühema püsivuse on põhjustanud mõnel juhul ka mujalt Euroopast ostetud tõuloomad, kes olid nakatunud viirushaigustesse ja andsid nakkust teistelegi. Mida ette võtta? Tulemused näitasid, et vabalauda pidamisel on hulk eeliseid: loomad saavad vabalt liikuda, ruumi on küllalt ja õhk puhas. Loomad saavad vabalt valida, millal söövad, kelle kõrval puhkavad ja millal jalutavad. Puuduseks on see, et sagedamini esineb jäsemete ja sõrgade haigusi, sest loomad viibivad pikka aega libedal ja külmal betoonpõrandal. Kõige suuremat tähelepanu tuleb pöörata noorloomade kasvatamisele. Need on nagu lapsed sageli nõr-

Kõrge piimaanni juures ei peaks enam mõtlema toodangu suurendamisele, vaid sellele, et hoida see stabiilne. Ehk tuleks looma tervise huvides hoopis alandada liigselt forsseeritud söötmist ja vähendada jõusööda osatähtsust ratsioonis. Ei saa ju piimalehma toita seasöödaga! Lehm on ikkagi mäletsejaline rohusööja loom, kes vajab rohkesti koresööta ja toodangu suurendamiseks vähemal määral jõusööta. Selline ratsioon on kokkuvõttes odavam ja ka vähem toksiline. Praegu on paljudes lautades jõusööda osakaalu tõstetud kuni 60%ni ratsioonist, ja seda eriti kõrgema toodangu juures. Tootmise tõstmise peamiseks aluseks peaks ikkagi olema toitaineterikas ja kvaliteetne silo, mis võimaldab toota kvaliteetset piima ka kõige odavamalt. Senisest enam peaks vältima vigu silovalmistamisel ja selle kvaliteeti sagedamini kontrollima, ennekõike uue partii kasutuselevõtmisel või mingil kriitilisel perioodil, kui võib eeldada kvaliteedi ja ohutuse langust. Eriti on see aktuaalne praegu – juba märtsis võivad hakata silo kvaliteet ja aeroobne stabiilsus langema. Silo kui piimakarja põhilise sööda kvaliteedi langus ükskõik millisel põhjusel toob kaasa nii loomade tervise halvenemise, produktiivse eluea pikkuse lühenemise kui ka toodangu languse, mis rahaliselt võib olla väga märkimisväärne. USA teadlaste arvestuste kohaselt jääb silos esinevate mükotoksiinide tõttu igal aastal saamata 5–10% piimatoodangust. Kui 2012. aasta piimatoodangust Eestis jäi 10% saamata, kaotasime üle 24 miljoni euro.

PAUL LÄTTEMÄE HEINO LÕIVEKE Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadurid


R E K L A A M  15 

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

INTRAC EESTI AS Tartu mnt 167, Rae vald, Harjumaa tel 603 5700 | info@intrac.ee

WWW.INTRAC.EE

MÜÜK RENT S HOOLDU

Kohtumiseni Maamessil Tartus!


16  L O O M A K A S V A T U S  

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

TA B E L 1 Esmaspoegimisea mõju karjast praakimisele Praakimine (%) 17% 20% 23% 26% 29% 32% 35% Esmaspoegimisiga (kuud) 22 24 26 28

Hüppelaud esimeseks 100–150 lüpsipäevaks

33 39 44 50 56 52 67 36 42 48 55 61 67 74 39 46 52 59 66 73 80 42 49 56 64 71 78 86

TA B E L 2 Piimatoodangut limiteerivad toitained Piimatoodang Piimatoodangut limiteerivad toitained Kg/lehm/a 1. 2. 3. 4.

7500 Energia 7500 Energia Mööduv energia 8000 Mööduv energia Energia Mööduv proteiin OÜ Kõrgekaasiku 9000 Mööduv energia Mööduv proteiin Energia Kaubandus korraldatud 10000 Mööduv proteiin Mööduv energia Energia LRH seminaril “Piimakarja 11000 Mööduv proteiin Mööduv energia LRH Energia

TA B E L 3 Proteiinide protekteerimise tehnoloogiad Proteiini allikas Vatsas efektiivselt Vatsast mööduv seeduv seeduv proteiin (ERDP) proteiin (DUP) Uurea 100% 0% Silo 88% 10% Soja 71% 27% Raps 4% −40% õli 77% 19% Formaalaldehüüdidega töödeldud raps (CovaRap) 1% 96% Kuumtöödeldud raps 9% õli 52% 41% Kuumtöödeldud/suhkur raps 8% õli 56% 33%

TA B E L 4

TA B E L 5

Vere glükoosisisalduse mõju sigivusele

Vere glükoosisisalduse mõju tiinestuvusele

Katse A B C

Vere glükoosi- Tiine sisaldus mmol/l <2,5 36% 2,5−2,99 47% 3,0−3,49 59% >3,50 67%

Glükoos mmol/l Enne Pärast 2,87 3,16 2,73 3,38 2,91 3,42

Sigivus % 63% 69% 74%

Ei ole tiine 64% 53% 41% 33%

TA B E L 6 DUP mõju ainevahetushaigustele Katse D E

10. päev Enne Pärast

BHB mmol/l 20. päev Enne Pärast

60. päev Enne Pärast

0.97 1,13

0,85 0,89

0,76 0,71

0,86 0,78

0,71 0,67

0,58 0,63

Seminaril käsitletud teemad olid ökonoomne piimatoodangu suurendamine, piima kvaliteedi tõstmine, sigivuse parandamine ja pikaealisus karjas.

Noorkarjakasvatus määrab karja jõudluse Kui seada eesmärgiks kogu karja jõudluse parandamine ja efektiivsuse suurendamine, on selle esimeseks stardipunktiks tulemuslik noorkarjakasvatus. Tulemuslik noorkarjakasvatus eeldab noorkarja vanusele vastavate kaalueesmärkide saavutamist. Näiteks udara areng algab 9kuuselt, ning kui esimesel 60 elupäeval ja/või 6kuuselt ei saavutata noorloomade eakohaseid piisavaid juurdekasve, on selle tagajärjeks väikesed udarad. Kui aga noorkari ei ole 13–15kuuselt õiges kaalus, jääb saavutamata majanduslikult tasuv kriitiline eesmärk 85% tiineid mullikaid. Tabel 1 näitab esmaspoegimisea mõju karjast praakimise-

Kinnisperioodi mõju piimatoodangule Mullikate ja lehmade teine jõudlust mõjutav periood on kinnisperiood: vatsa, maksa ja kehakudede ettevalmistamine. Samuti tuleb meeles pidada, et 80% mastiitidest ja mertriitidest saab alguse kinnisperioodil ning nende probleemide lahendamine vajab “teeme ära” suhtumist. Halb poegimiseelne maksa ettevalmistus on peamiseks subkliinilise ketoosi tekkepõhjuseks ning tasakaalustamata söötmise korral arenevadki välja kliinilised nähud. Kinnisperioodist põhjustatud ketoosi, mis on iseloomulik kõrge piimatoodanguga karjadele, on lihtne vältida. Poegimisjärgne subkliiniline ketoos, vale poegimiseelne ettevalmistus ja ideaalsest madalam toitumishinne on peamised tegurid, mille tagajärjeks on: n madalam kuivainesöömus esimesel 40−60 poegimisjärgsel päeval; n ülemäärane kehavarude kaotus poegimisjärgsel perioodil;

n vaikne ind, halb sigivus ja madal tiinestuvus; n oodatust madalam toodang; n madal ja kiirelt kukkuv laktatsioonikõver. Selline halb poegimiseelne ettevalmistus paneb lüpsilehma “valedele alustele” veel enne, kui ta hakkab lüpsma. Esimesed 100–150 lüpsipäeva on aluseks maksimaalsele piimatoodangule ning heale laktatsioonikõverale.

Kaasaegne geneetika vajab õiget söötmisstrateegiat Kaasaegse geneetikaga piimalehmade toitainetevajadus on viimase 20 aasta jooksul märkimisväärselt muutunud. Tabel 2 annab ülevaate, millised toitained on piimatoodangut limiteerivateks teguriteks. Nagu teada, on piimatoodangu suurendamiseks tarvis läbi tasakaalustatud ratsiooni maksimeerida vatsabakterite arvukust, säilitades samal ajal vatsa optimaalse pH. Selline lähenemine kehtib kuni 7500kg aastatoodangu korral. Kui piimatoodang ületab 8000 kg piiri muutuvad söötmisreeglid täielikult. Kuna vatsabakterite arvukust ei ole võimalik maksimeerida üle loomuliku ülempiiri, tuleb järgmisena pöörata tähelepanu vatsast mööduvatele toitainetele. Vatsabakterite arvukuse loomulik ülempiir on põhjuseks,

miks juba 1974. aastal töötati välja tooted, mis sisaldavad vatsast mööduvat energiat/proteiini. Mööduva energia/proteiini efektiivsuse hindamiseks on tehtud palju katseid fistuleeritud lehmadega.

Proteiini protekteerimise tehnoloogiad Paljusid protekteerimise tehnoloogiaid on uuritud katsetes fistuleeritud lehmadega. Tabel 3 annab ülevaate proteiinide protekteerimise tehnoloogiatest. Tabelis kajastatud tulemused on pärit publitseeritud katsetest fistuleeritud lehmadega (Dacronkott vatsas 5–8 tundi). ERDP jagamine mitmeks fraktsiooniks on vajalik tärklise ja neutraalkiu tasakaalustamiseks ning vatsabakterite arvukuse maksimeerimiseks. Vatsas efektiivselt seeduva proteiini (ERDP) tasakaalustamiseks tuleb esmajärjekorras kasutada vatsast mööduvat proteiini (DUP). Katsetest nähtub, et formaalaldehüüdidega töödeldud rapsi söötmine kõrgetoodangulistele lüpsilehmadele on majanduslikult otstarbekas.

Mööduva proteiini mõju sigivusele Seeduv vatsast mööduv proteiin (DUP) mõjutab energia metabolismi. Selle väärtuseks on möö-

TA B E L 8

TA B E L 7

DUF energiaproduktide seeduvus

DUP mõju piima- ja valgutoodangule Katse Piimavalk % Paranemine Piimatoodang (grammi Efektiivsus lehma kohta päevas) Enne Pärast Enne Pärast Muutus 3,31 3,28 3,18

3,42 3,41 3,33

103% 104% 105%

794 846 868

899 1013 1079

113% 120% 124%

Energiaprodukt Kaltsiumseep Megalac Kaltsium/naatrium rasvhapped Palmiõli rasvhapete destillaat Palmiõli Rapsiõli

Vatsas seeduv %

Vatsast mööduv %

1% 99% 41% 59% 48% 51% 78% 22% 82% 18%

VILJAKUIVATITELE Biokütusel

(hakkepuit, viljajäägid)

Kogumiskeskus

U

ER

Info: 527 8962, 524 2812, birgit@kogumiskeskus.ee www.kogumiskeskus.ee

S FARM KA

ED

I ET

E

kuumaõhukatlad 500–1000 kW

I

AS EE

pullvasikaid eksporditurule lehmvasikaid lehmmullikaid lihatõugu noorveiseid nuumpulle ja praaklehmi ED U

• • • • •

ST

EDUK

OSTAME

TE

VÕT

F G H

efektiivsuse parandamine” jagati veiste toitumise alast teavet, mis võiks olla kasulik kõigile piimakarjakasvatajatele.

le. Võrdluspunkt on 100 looma, võrdlust saab iga farm kasutada, arvestades oma karja suurust. Kui võrrelda praakimisi 26kuu­selt poeginud mullikate hulgas, siis 17% –39 mullikat ja 32% –73 mullikat on arvud, mis räägivad enda eest.

ST

KAS EE

Palu Tootmine OÜ www.palu.ee • tel 511 6307, 512 6351 • info@palu.ee


L O O M A K A S V A T U S  17 

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

SHUTTERSTOCK

GRAAFIK 1

GRAAFIK 2

Vatsas seeduva õli kogus versus NDF fermentatsioon

Megalaci söötmisel Eestis saavutatud tulemused

y 100

45,0

90

40,0

80

35,0

70

30,0

duvast proteiinist kohene aminohapete kättesaadavus efektiivseks glükoosi sünteesiks. Tabelist 4 on näha glükoosisisaldus veres ja selle mõju sigivusele, kui sööta formaalaldehüüdidega töödeldud rapsi (tiinus 88 päeva pärast poegimist). Vere glükoosisisalduse mõju tiinestuvusele on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 5.

Mööduva proteiini mõju ainevahetushaigustele Iga glükoositaseme paranemist tuleks ka vaadelda kui BHB-taseme paranemist veres. Selle põhjuseks on, et paraneb lehma võime kasutada rasvhappeid kehast ja söödast piimatoodangu ning piimarasva tootmiseks. BHB-tase vahemikus 0,85-1,0 mmol/l on signaaliks, et lehmal on subkliiniline ketoos. Tabelist 6 nähtub, et söötes lehmadele formaalaldehüüdidega töödeldud rapsi, täheldati BHB vähenemist veres ning suurenes ka lehmade piimatoodang 1,8 kuni 3,8 kg lehma kohta päevas.

Mööduva proteiini mõju piimajõudlusele

(DUP). Piimatoodangu näitajad on kalkuleeritud 305 lüpsipäeva keskmistena. Oluline on märgata eelpool nimetatud tabelis piimavalgu toodangu tõusu lehma kohta päevas (grammides). Kui lüpsilehm on juba ületanud 8000 kg piiri, siis piimarasva ja -valgu tootlikkuse arvestamisel hinnatakse söödaga manustatud toitainete tõhusust, mitte protsente. Sarnast suurendavat efekti piimatoodangule ja piimarasvale on näha ka efektiivselt seeduva vatsast mööduva energia (DUF) lisamisel ratsiooni. Õli on kõige kontsentreeritum energia lüpsilehmade jaoks ning see sisaldab 2,5 korda enam energiat kui proteiin, tärklised/suhkrud või NDF.

Liigne vatsas seeduv õli alandab söömust ja piimatoodangut On olemas kaht tüüpi õli − vedel õli (vatsast mitte mööduv) ja vatsast mööduv energia. Graafik 1 kujutab klassikalist probleemi, mil vats on ülekoormatud vedela õliga ja seetõttu on pärsitud NDFi fermentatsiooni efektiivsus. NDF fermentatsiooni efektiivsuse vähenemise tõttu langevad esimesel 100-150 laktatsioonipäeval: n piima- ja piimarasvatoodang; n söömus; n toitumishinne.

NEW HOLLAND T7.270

Tabelis 7 kajastatud publitseeritud andmed näitavad piimatoodangu tõusu ja piima valguprotsendi suurenemist, kui ratsiooni lisati vatsast mööduvat proteiini

Tabelis 8 võrreldakse publitseeritud katseid vatsast mööduvate energiaproduktide söötmisel piimalehmadele. Katsed on läbi viidud fistuleeritud lehmadega kasutades, Dacron-koti tehnikat.

Mööduva energia mõju sigivusele Mööduva energia ratsiooni lisamisel väheneb ka BHB-tase veres. Publitseeritud katsetulemused tabelis 9 näitavad üsna üheselt kaltsiumseebi Megalac versus destilleeritud palmiõli rasvhapete mõju BHB-tasemele veres. Sageli publitseeritud tähelepanekud on mööduva energia söötmine kinnislehmadele kolm nädalat enne poegimist. See mõjutab positiivselt vere glükoosisisaldust, vere BHB-taset, ketoosi ja poegimisjärgset inda. Tabel 10 näitab, kuidas mõjutab kinnisperioodil (kolm nädalat enne poegimist) kaltsiumseebi Megalac söötmine lehma poegimisjärgset tiinestuvust.

su. Taas kord tuleks vaadelda ja arvutada piimarasva kogutoodangut, mitte protsente (tabel 11).

Maailm versus Eesti Küsimus on, kas kõiki avaldatud katsetulemusi saab korrata Eesti kõrgetoodanguliste lüpsilehmadega farmides. Vastuse annab graafik 2, mis kajastab Eestis saavutatud tulemusi. Võrreldud on piimatoodanguid enne ratsiooni muutmist, pärast vatsatöö tasakaalustamist ning pärast Megalaci söötmist esimesel 200 poegimisjärgsel päeval. Nagu graafikust näha, töötas teooria ka praktikas − suurenesid nii piimatoodang kui ka piimarasvatoodang.

Kokkuvõtteks Esimesed 100–150 laktatsioonipäeva mõjutavad oluliselt piimatootmise kasumlikkust. Õigetel alustel korraldatud noorkarjakasvatus ja piimalehmade tasakaalustatud söötmine tagavad pikemas perspektiivis kõrgema piimatoodangu.

Mööduva energia mõju piimatoodangule

KÜTUSEKULU TESTIVÕITJA * Publitseeritud andmed kaltsiumseebi Megalac söötmisel näitavad piimatoodangu ja piimarasva toodangu tõu-

Tiiu Nõmmik OÜ Kõrgekaasiku Kaubandus juhataja

BRIAN VERNON

25,0 20,0 15,0 10,0 n Piimatoodang enne ratsiooni muutmist n vatsatöö tasakaalustamine n Megalaci söötmine 200 poegimisjärgsel päeval

TA B E L 9 DUF mõju sigivusele

BHB (mmol/l) pärast poegimist 20. päev 60. päev

Kaltsiumseep Megalac Palmiõli rasvhapete destillaat Palmiõli

0,68 0,52 0,88 0,76 0,91 0,74

TA B E L 1 0 DUF mõju tiinestuvusele Megalac Vatsast mööduv õli (% kogu õlist) 0,0% 30,0% Glükoosisisaldus (mmol/l) 2,61 3,27 BHB (mmol/l) Nädal 2 1,03 0,77 Nädal 7 0,88 0,58 Indlemine + ++++

TA B E L 1 1 DUF mõju piimatoodangule Katse Piimarasv % Paranemine Enne Pärast I J K

3,72 3,91 4,01

4,06 4,15 4,28

Toodang (grammi Efektiivsus lehma kohta päevas) Enne Pärast Muutus

109% 106% 107%

893 1009 1095

1068 1233 1387

tehniline nõustaja

Fuel consumption (diesel & KÜTUSE MAKSUMUScosts (DIISLIKÜTUS & AdBlue AdBlue) ) ®

+ 10,23 %

+ 11,36%

+ 13,64 %

+ 14,77 %

+ 17,05 %

88 E

97 E

98 E

100 E

101 E

103 E

new Holland t7.270

claas 850 Axion

Fendt 828 Vario

Valtra s 263

massey Ferguson 7624 dyna-6

John deere 7260 R

Kütuse maksumus (diislikütus koos AdBlue'ga) transporttöödel:D/100 km ja enamkulu protsentides, vastavalt "Chamber of Agriculture Lower Saxony" raportile (Tractor test: 2012), arvestades diislikütuse maksumuseks 1.30 D/l ja AdBlue® maksumuseks koos hoiukuludega 0.50 D/l. ~

tel 740 9415 www.tatoli.ee

120% 122% 127% Vastavalt 'Chamber ofof Agriculture of Lower Saxony' poolt poolt 2012 a. läbiviidud ** Vastavalt 'Chamber Agriculture of Lower Saxony' 2012 a. läbiviidud 220 ... 280 hj. klassi traktoritestile, publitseerituna ajakirjas "Land & Forst", 38/2012. 220 ... 280 hj. klassi traktoritestile, publitseerituna ajakirjas "Land & Forst", 38/2012.

60 x y-telg – NDFi seeduvus x-telg – kogu ratsiooni vatsas seeduva õli söömus grammides lehma kohta päevas


18  S Ö Ö D A K A S V A T U S  

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

LIBLIKÕIELISED HEINTAIMED

HELI MERIPÕLD

Lutserni ‘Karlu’ ja ida-kitseherne ‘Gale’ katsepõld Sakus.

valgusööda allikana ERAKOGU

Eesti põllumajanduse üks prioriteetseid tootmisharusid on piimakarjakasvatus, mille edukus sõltub heast söödabaasist. Täisväärtuslik rohusööt piimakarja ratsioonis peab olema hea söömuse, kõrge seeduvuse ja mõõduka proteiinisisaldusega. Liblikõielised heintaimed parandavad rohumaadel sööda toiteväärtust ja hoiavad kokku kulutusi lämmastikväetisele. Eestis enamkülvatavad liigid on ristikud (punane, valge ja roosa ristik), lutsern, ida-kitsehernes (galeega). Viimastel aastatel on tekkinud huvi põldoa, söödaherne, viki jt liblikõieliste kultuuride kasvatamise vastu.

Punane, valge ja roosa ristik Punane ristik (Trifolium pratense L.) on enamlevinud liblikõieline heintaim Eestis, mis on tuntud oma kõrge saagivõime ja kvaliteedi poolest. Ristik on väga hea eelvili teraviljadele. Eestis kasvatatakse varast ja hilist tüüpi nii di- kui ka tetraploidseid sorte. Punane ristik on lühikese kasutuskestusega (3–4 aastat). Talub hästi kattevilja. Põldheinas ja lühiajalisel niidul on punane ristik hea saagivõimega, karjatamisel vähe vastupidav. Punane ristik on hästi söödav ja kõrge toiteväärtusega. Punase ristiku saagi kvaliteet ei lange saagikoristuse hilinemisel nii kiiresti kui teistel liblikõielistel heintaimedel. Valge ristik (Trifolium repens L.) on hea saagivõimega ainult karjamaadel, kuna mullapinnal roomavate varte tõttu võtavad saagi moodustamisest osa vaid lehed ja nutid. Karjamaadele soovitatakse liigirikkamaid (4–6 liiki) seemnesegusid, milles põhiline liblikõieline on valge ristik. Liigirikkamate kamarate eeliseks on rohu mitmekesisus, parem maitsvus, ühtlasem ädalakasv ja karjamaa suurem tallamiskindlus. Roosa ristik (Trifolium hybridum L.) talub niiskemaid ja happelisemaid (4,0–5,0 pH) muldi. Üleujutatavatel lammimuldadel püsib paremini kui punane ristik. Ei sobi kuivad õhukesed rähkmullad ja liivmullad. Roosa ristik on punasest ristikust vähema söödavusega ja veidi madalama toiteväärtusega. Loomadel võib esineda puhitust. Aastane kuivainesaak ulatub 5–7 t/ha.

Lutsernid Harilik lutsern (Medicago sativa L.) on olnud üks enamkasvatatud mitmeaastasi liblikõie-

Heli Meripõld Viljandi Katsekeskuses liblikõieliste sordivõrdlus­ katsetega tutvumas.

lisi heintaimi ajaloo vältel. Oma suurepäraste kvaliteediomaduste tõttu on teda sageli kutsutud söödataimede kuningannaks. Ta on vanimaid ja levinumaid heintaimi maailmas, mida hakati kultuurtaimena kasvatama juba 5000 a eKr. Hübriidlutserni (Medicago varia Mart.) on peetud Eestis traditsiooniliselt heaks nii karjamaa kui ka niidutüübiliseks söödakultuuriks. Tema talvekindlust võib hinnata lutserni liikide seas heaks, sest juurekael paikneb hübriidlutsernil sügavamal mullas. Jõgeva SAIs aretatud sort ’Karlu’ on ka rahvusvaheliselt tuntud ja nõutud ning tõestanud oma väga head talvekindlust Soome põhjapiirkondades, laiuskraadidel 60º49’ NL.

Ida-kitsehernes Ida-kitsehernest (Galega orientalis Lam.) ehk galeegat on teiste liblikõieliste söödataimede lutserni ja ristikute kõrval kasvatatud Eestis ligi 40 aastat. Eesti Maaviljeluse Instituudis aretatud ida-kitseherne sort ‘Gale’ on pika kasutusajaga, suure saagiga ja valgurikas liblikõieline söödataim. Ta on pälvinud hulgaliselt tähelepanu väljaspool Eestit nii Euroopas kui Aasias. Kauaaegne koostöö Jaapanis Hokureni põllumajanduse uurimiskeskusega on ida-kitseherne kasutatava pinna Hokkaido saarel viinud 1000 hektarini. Ida-kitsehernest kasvatatakse eelkõige haljassöödaks, silo valmistamiseks ja heinaks. Ta on väga püsiv ja suure saagivõimega. Kaheniitelisel kasutusel on ta kõrgesaagiline, kuivainet 8,5–10,5 t/ha ja proteiinirikas (TP 19–22%) söödataim. Ida-kitsehernes on kõrge toiteväärtusega siis, kui esimene niide teha õiepungade moodustumise faasis või õitsemise algul. Teda võib kasvatada üksikliigina, kuid segukülvis kõr-

relistega on otstarbekalt lahendatud kõrrelise lämmastikuvajadus ida-kitseherne poolt seotud bioloogilise lämmastikuga. Segusse võetavate kõrreliste valikul tuleb arvestada selle mõjuga toiteväärtusele, liigi arengukiiruse ja püsivusega. Ida-kitseherne kasvatamine segus kõrrelistega parandab sööda toiteväärtust ja sileeruvusomadusi. Segukülvide saagid on kõrgema toiteväärtusega. Toiteväärtus sõltub eelkõige koristusajast ja segukülvis oleva kõrrelise liigiomadustest. Erinevalt teistest liblikõielistest heintaimedest ida-kitseherne lehed heina kuivatamisel ei varise. Kvaliteetsema ja parema söödavusega heina saamiseks tuleb ida-kitsehernest niita hiljemalt õitsemise algul. Sellises heinas on 14–16% proteiini. Ädalasaak sobib sileerimiseks, haljassöödaks või karjatamiseks. Ida-kitsehernes ei sobi pidevaks karjatamiseks ega kolmeniiteliseks kasutamiseks. Ida-kitseherne kasvatamine on väga tähtis mullaviljakuse tõstmiseks. Tema suur juuresüsteem rikastab mulda orgaanilise aine ja bioloogiliselt seotud lämmastikuga, parandab mulla struktuuri ning fütosanitaarset seisundit. Ta jätab mulda orgaanilist ainet juurejäänuste ja koristusjäätmete näol suhteliselt enam kui teised meil tuntud pikaajalised liblikõielised. Ida-kitseherne puhaskülvi juured jätsid mulla 30 cm paksusesse künnikihti lämmastikku 186–483 kg/ha, fosforit 15–41 kg/ha, kaaliumi 53–105 kg/ha ja kaltsiumi 33–100 kg/ ha kohta.

sioon mõjub positiivselt rohusööda proteiini metabolismile ning hoiab loomadel ära puhitused ja ussnugilised. Tanniin moodustab lahustuva proteiiniga ühendi, mis ei lahustu vatsas (pH 5,8–6,8), küll aga ekstreemse pH-tasemega libedikus (pH 2,5–3,5) ja peensooles (pH 7,5–8,5). Söötade tanniinisisaldus vähendab proteiini lõhustuvust vatsas ja suurendab imendumist peensooles. Meil levinud hariliku nõiahamba sort ‘Norcen’ on mõõduka tanniinikontsentratsiooniga (23 g CE kg KA). Hariliku nõiahamba varred ei puitu kiiresti, mistõttu ka koristamisega hilinedes sööda kvaliteet oluliselt ei alane, ka taime lehed ei varise kuivatamisel kergesti. Põldkatsete tulemused näitasid, et segudes pealiskõrrelistega on hariliku nõiahamba konkurentsivõime väike (nõiahammast I niites 8–32%), kõige paremini sobis segusse karjamaa-raihein (sort ‘Raidi’). Võttes ainevahetusliku energia piirväärtuseks 9,5 MJ kg KA, saadi sellest suurem väärtus nõiahamba puhaskülvi kõikidest niidetest ning segukülvide II ja III niitest. Harilik nõiahammas sobib partneriks kõrrelistele ökoloogilistes piirkondades, mis on vähem sobivad valgele ristikule (kuivemad, madala mullaviljakusega mullad).

Valge ja kollane mesikas Liblikõieliste sugukonda kuuluva mesika perekonda kuulub kaks liiki: valge mesikas (Melilotus alba Medikus) ja kollane mesikas (Melilotus officinalis Desr.). Mõlemad on kaheaastased taimed. Mesikas on sobiv esmajoones haljasväetiseks, kuid suure proteiinisisalduse tõttu kasvatamisel segus kõrrelistega ka söödaks. Õitsev mesikas on aga mesilastele suurepärane meetaim. Peeter Viili tehtud võrdluskatsed (2005) keskmise viljakusega mullal näitasid, et katteviljata külvatud valge mesikas on arvestatav mulla lämmastikuga rikastaja. Külviaasta biomassi sissekündmisel haljasväetisena (lehed, varred, juured) viidi mulda suures koguses lämmastikku (196–299 kg/ha).

Harilik nõiahammas

Kaunviljad

Harilik nõiahammas (Lotus corniculatus) kultuurtaimena on Eestis väikese levikuga, kuid omab rohusöödana tähelepanu lambakasvatuses. Nõiahammas sisaldab tanniini. Tanniini madal ja mõõdukas kontsentrat-

Hernes (Pisum sativum) on tuntuim liblikõieline terakultuur. Proteiinisisaldus on 22– 35%. Puhaskülvina saab kasvatada poollehelisi sorte, mille seisukindlus ilma tugikultuurita on rahuldav kuni hea. Lehe-

rohked sordid vajavad üldiselt tugikultuuriks suviteravilju või rapsi, rüpsi ja valget sinepit. Eesti Maaviljeluse Instituudi teaduri Elina Akki andmetel umbrohtuvad herne puhaskülvid maheviljeluses kergemini kui teraviljad. Seetõttu sobiksid paremini segukülvid kaera, suvinisu ja odraga. Kaer suurema lehemassi ja parema kasvu tõttu sobib sageli paremini kui oder. Pikema varrega ja leherikkad söödahernesordid sobivad koos kaera või mõne teise teraviljaga ka silo valmistamiseks. Herne proteiin on madal aminohapete, tsüsteiini ja metioniini poolest. Rohkesti sisaldab herne proteiin lüsiini ja teisi olulisi aminohappeid nagu leutsiini, fenüülalaniini, isoleutsiini, treoniini ja valiini. Hernest ei või loomadele palju sööta. Suviviki (Vicia sativa) terad on kõrgema proteiinisisaldusega kui hernel (üle 30%). Viki-kaera segatis on kindlasti oluline suurepärase silo valmistamiseks ja haljassöödana, aga ka terakultuurina

maheviljeluses. Enne Teist maailmasõda oli vikk segatise üks peamisi kultuure. Vikk vajab kasvatamiseks kindlasti tugikultuuri. Külvisenorm on vikil 35–70 kg/ ha ja kaeral 50–60 kg/ha. Suurema saagi saamiseks tuleks külvata vara, kuna on niiskusenõudlik. Teraks kasvatamisel võib suvivikki külvata edukalt ka rapsi ja rüpsi ning valge sinepiga. Osa ladvas olevaid vikikaunu võib koristamise ajaks mitte valmida, kuid nad järelvalmivad ka niidetult hästi ja nii võib koristada kahefaasiliselt. Põlduba (Vicia faba) sobib terade kõrge toorproteiinisisalduse (28–35%) tõttu samuti söödakultuuriks. Kasvutingimuste suhtes on ta hernest nõudlikum. Tõusmed taluvad –6° öökülma. Põlduba on kõige parem külvata mai algusest mai keskpaigani. Esimesel mullaharimisvõimalusel külvatud põlduba ei pruugi anda arvestatavat saaki, mõnevõrra hilisem külv võib anda suurema saagi. Lupiini (Lupinus) terad on põldoast, hernest ja vikist veel kõr-

Tartu Ülikool kutsub osalema XX XX XX XX

majandusarvestuse majandusõiguse kinnisvara projektitöö jt

kaugkooliTuskursusTel Tallinnas. Suvesemester Talvesemester 09.05.–09.11.2013 11.12.2012 – 8.06.2013

Registreeruda saab kuni 3.deTsembrini 30. APRILLINI

www.finance.ut.ee


S Ö Ö D A K A S V A T U S  19 

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

HELI MERIPÕLD

Ida-kitseherne ‘Gale’ põld Jaapanis Hokkaido saarel.

gema proteiinisisaldusega (40– 50%). Söödataimeks sobivad hästi üheaastastest lupiinidest valge, kollane ning sinine ehk ahtalehine lupiin. Neist saab ka väärtuslikku silo ja haljassööta. Mitmeaastased lupiinid mürgiste alkaloidide sisalduse tõttu söödataimeks ei sobi.

Liblikõieliste-kõrreliste segukülvid Liblikõielised on kõrreliste omast erineva keemilise koostise ja toiteväärtuse tunnustega. Liblikõielised on proteiinirikkamad kui kõrrelised. Taime arenguga liblikõieliste proteiinisisalduse langus on kõrrelistega võrreldes märksa aeglasem. Liblikõieliste-kõrreliste segukülvides üks liik täiendab teist. Liblikõieliste-kõrreliste segukülvidel on hulk eeliseid võrreldes liikide puhaskülvidega: n segukülvid on tavaliselt saagikamad kui seguliikide puhaskülvid;

n segukülvide liblikõieliste-kõrreliste suhtega parandame rohusööda seeduvust ja söömust; n segukülvidega pikendame kõrreliste optimaalset koristusaega; n kõrreliste ja liblikõieliste juuremassi paiknemine eri sügavusega mullakihis lubab heintaimedel segukülvides kasutada suuremat toiteala; n liblikõieliste heintaimede juurtes sümbioosis taimedega elutsevad Rhizobium‘i bakterid seovad õhulämmastikku, mida saavad peale peremeestaime kasutada mulla kaudu ka segukülvide kõrrelised. Proteiini väga kiirele hüdrolüüsile aitavad kaasa taime enda proteolüütilised ensüümid. Taimeensüümide aktiivsus proteiini hüdrolüüsil on üks põhjus, miks värskes rohus olev proteiin hüdrolüüsub 10 korda kiiremini kui sama materjali kuiv hein. Suur lutsernisilo proteiini lõhustuvus vatsas põhjustab N-i kasutamise efektiivsuse languse

ja tekitab probleeme söötmisel. Punasel ristikul vähendab N-i lõhustuvust ferment polüfenool oksidaas (PPO). PPOd sisaldavad rohkem ristiku lehed. Kõrge PPO aktiivsusega söödad vähendavad proteiini ja lipiidide kadusid vatsas proteolüüsi ja lipolüüsi inaktiveerimisega. Mõistlik on võtta kõrrelisi liblikõieliste N-i tsüklisse, segukülvide toorproteiinisisaldus on üldjuhul optimaalse lähedal. Liblikõieliste sileerimisel on probleemiks nende madal suhkrute sisaldus ja madal KA sisaldus, eriti väike on varase punase ristiku kuivainesisaldus (varsumisest õitsemiseni 11–18%). Ka seda probleemi aitavad kõrrelised leevendada. Kõrreliste valimisel segusse tuleb jälgida nende liigiomadusi. Ristiku-põldtimuti segu on katsetes andnud suuremaid KA saake, kuid timuti liigiomadused vähendasid rohusööda proteiinisisaldust ja seeduvust soovitust enam. Punase ristiku segud hariliku aruheina ja karjamaa-raiheinaga andsid kolmeniitelisel majandamisel toiteväärtuse kriteeriuminõudele vastava rohusööda, kui I niide tehti ristiku nuppumise faasis. Lutserniga koos kasvatamiseks sobisid keskmise arengukiirusega leherikkamad kõrrelised (raiheinad ja harilik aruhein).

Heli Meripõld Uno Tamm Eesti Maaviljeluse Instituudi teadurid

Punane ristik ‘Varte’.

Silky Ways OÜ www.silkyways.ee Tel 564 4688, 5665 7247 silkyways@silkyways.ee

GPS VASTUVÕTJAD CFX-750, EZ-Guide 250, FmX

FARMI TARKVARA

GPS PARALLEELSÕIDUSÜSTEEMID põllumajandusmasinatele

FIELD-IQ

Modulaarne sektsioonide kontrolli süsteem külvamise, väetamise ja pestitsiitide pritsimise tegevuste juhtimiseks

ROOLISÜSTEEMID

EZ-Steer, AutoPilot ja EZ-Pilot


20  R E K L A A M  

 MESSILEHT 11. aprill 2013 


MESSILEHT 11. aprill 2013 

 R E K L A A M  21 


22  K A R T U L  

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

HIMEL – söödavalmistusseadmete spetsialist

3 ‘Teele’. HIMELI TOOTEVALIK: • • • •

veskid ja söödasegajad tootlikkusega 300–3000 kg/h muljurveskid tootlikkusega 450–3500 kg/h teravilja- ja söödapunkrid (sise- ja välistingimustesse) põhupurustajad

3 ‘Anti’. 6 ‘Juku’.

Lai valik kaale igapäevaseks kasutamiseks põllumajanduses, tööstuses ja transpordis: • loomakaalud sigadele, veistele ja lammastele • konkskaalud viljakottide, silorullide jms kaalumiseks

• tehnoloogilised lahendused sigalatele ja veisefarmidele • vedelsõnnikupumbad, -segistid, -skreeperid jne • sigalaseadmed • veiste hooldusboksid

Informatsioon ja müük: OÜ TeknEst Luige Baas, Luige keskus, Luige küla, Kiili vald, 75404 Harjumaa tel 604 6224, 506 1500 faks 604 6284 teknest@teknest.ee www.teknest.ee ASUME MAAMESSIL PINNAL C-23.

Maamessil pakub Jõgeva Sordiaretuse Instituut koduMaISte kartulISortIde SeeMet:

’anti’, ’ants’, ’Sarme’, ’reet’ ja ’Juku’

VälISMaISteSt SortIdeSt on MüügIl ’Impala’, ’gala’, ’Birgit’, ’Fontane’ ja ’Varajane kollane’ (’agrie dzeltenie’ – läti sort). Pakume kartulit 10 kg ja 25 kg kottides.

Sordikirjeldused saadaval meie kodulehel www.SordiaretuS.ee

VIVIANA FINKA VINETA GUNDA LAURA JELLY ANUSCHKA MARABEL ELFE QUARTA MILVA AGRIA

OÜ OSA JA TERVIK võtab vastu tellimusi sertifitseeritud eliit- ja A-klassi seemnekartulile

Lisaks sordid Europlant Pflanzenzucht GmbH kodulehelt www.europlant.biz. Tellimuste vastuvõtt telefonil 509 8691 või e-postil margo@heakartul.ee, samas saadaval lisainformatsioon kartulisortide kohta.

Vaata ka meie kodulehte: www.heakartul.ee

‘Ants’. 4

Kodumaistest kartulisortidest Kartulikasvatajad on laia valiku ees, kuid eelistada võiks kodumaiseid kartulisorte.

Viimasel aastakümnel on kindlasti paljud kartulikasvatajad olnud kimbatuses, millist kartulisorti kasvatamiseks valida, sest sortiment on väga lai. Olles Euroopa Liidus, võib vabalt sisse tuua peale Eesti sordilehes olevate sortide ka kõiki ELi sordilehes olevaid. Selle suure valiku tõttu võivadki kodumaised kartulisordid pahatihti jääda tagaplaanile.

Vana ja äraproovitud Uudishimu uue sordi vastu sunnib selle järele haarama, kuid kõik pole kuld, mis hiilgab. Tihti on järeleproovitud vana see kõige õigem. Õnneks ei ole suur osa Eesti kartulisööjaid unustanud Eesti sortide häid omadusi ja eelistab turult osta ‘Maretit’, ‘Andot’, ‘Antsu, ‘Piretit’ jm. Eestlane hindab kartuli juures kõigepealt maitset ja siin näitavad degusteerimised, et meie sordid ületavad tihti võõramaiseid. Ka eelistab eestimaalane veidi jahusemat kartulit. Seega Eesti kartul ei ole üksnes Eesti toit, vaid ka maitsev Eesti toit. Eesti sordilehes on 2013. aastal 31 koduja välismaist kartulisorti. Neist 10 on aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis. Alates 3. märtsist 2010 on sordilehes taas ‘Jõgeva kollane’ kui säilitussort. Vastavalt geneetiliste ressursside säilitamise seadusele on see selline sort, mis on kohanenud Eesti oludega ja mida ohustab aja jooksul inimtegevuse või keskkonna muutuste tõttu kadumine, mis toob kaasa geneetilise mitmekesisuse vähenemise. Sellise sordi saab sordilehte võtta, kui sorti on Eestis ajaloo-

liselt kasvatatud ja see on siin kohanenud; kui ta on eristatav, ühtlik ja püsiv ning omab sordi nime. Sügisel 2012 müüsime ‘Jõgeva kollase’ seemet üle seitsme tonni. Jõgeva on ainuke koht Eesti Vabariigis, kus aretatakse uusi kartulisorte juba 1920. aastast. Meie kõige uuem keskvalmiv toidukartulisort on ‘Teele’, mis on Eesti sordilehte kantud 14. märtsil 2013. Kasvatajale pakume seemet kolme aasta pärast.

Mahekartulikasvatajatele Mahekartulikasvatuseks sobivate sortide väljaselgitamiseks on samuti Jõgeva SAIs korraldatud katseid. Selleks sobivatel sortidel peab olema: tugev juurestik paremaks toitainete kättesaamiseks; pealsete kiirem areng ja lopsakamad

pealsed, mis katavad vaod ja konkureerivad paremini umbrohtudega; kõrge ja püsiv haiguskindlus kartuli-lehemädaniku ja mugulate pruunmädaniku suhtes; kõrge kaubanduslik mugulasaak madalatel toitainete foonidel; hea säilivus; sobivus mehaaniliseks koristuseks; head kulinaarsed omadused. Jõgeva sortidest sobivad mahetootmisse järgmised sordid: ‘Ando’, ‘Anti’, Juku’, ‘Sarme’, ‘Reet’, ‘Maret’ ja uus sort ‘Teele’. Sort ‘Juku’ on 2011. aastast Läti sordilehes kui mahesort. Mahetärklise tootmiseks (Aloja tärklisetehas Lätis) sobivad Eesti sortidest ‘Juku’, ‘Ando’ ja ‘Maret’. Lõpetuseks võiks lisada meie esimese kartulisordiaretaja Julius Aamisepa uurimistööst selgunud järeldused, et pole olemas ideaalset sort, mis vastaks kõigiti meie aja

nõuetele, sest parematelgi sortidel on ikka puudusi, mida pole suutnud kõrvaldada ka kõige intensiivsem selektsioonitöö. Sortide valikul lähtus ta aga kindlast teadmisest, et igal maal aretatud sordid peavad loomulikult rohkem vastama kohalikele ökoloogilistele tingimustele ja majanduslikele nõuetele, kui seda on võõrsilt imporditud sordid. Tarbijad eelistavad aga osta kartulit, mis on mitte ainult ilusa välimusega, vaid ka heade kulinaarsete omadustega. Meie, sordiaretajad, püüame neile omadustele lisada ka stabiilse saagikuse ja haiguskindluse, millele kasvataja pöörab kindlasti tähelepanu.

Aide Tsahkna Jõgeva Sordiaretuse Instituudi kartuliosakonna juhataja

ARHIIV

‘Maret’, ‘Jõgeva kollane’ ja ‘Reet’.


R E K L A A M  23 

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

Bonsilage Plusiga rohkem kasutatavat toorvalku peensooles A

B1

B2

B3

setel ensüümidel ja käärimist kahjustavatel mikroorganismidel vähem aega taimse proteiini lagundamiseks. Fraktsioonides toimunud nihete tulemuseks on lehma jaoks madalam vatsa lämmastikubilanss, väiksem koormus maksale (tänu väiksematele karbamiidiks muudetavatele lämmastiku kogustele) ja ajaliselt ühtlasem proteiini kättesaadavus vatsas. Viimati nimetatu on täiendavalt oluline proteiini ja energiaga sünkroonsel varustamisel.

C

Proteiini hindamissüsteem mäletsejatele Saksamaal kasutatava proteiiniainevahetuse hindamissüsteemi aluseks mäletsejate puhul on kasutatava toorproteiini hulk peensooles (nXP), mis koosneb vatsas mikroobide moodustatud mikroobsest lihtvalgust (MP) ja mööduvast proteiinist (UDP). On üldtuntud tõde, et kõrge tootlikkusega lehmade ratsioon peab võrreldes keskmise tootlikkusega lehmade omaga sisaldama enam UDP-d, et katta nXP vajadust (vt jn 1). g/päevas

Värske rohi

Silo – halvema käärimiskvaliteediga

Silo – hea käärimiskvaliteediga

Joonis 3. Lihtvalgu fraktsioonid värskes rohus ning halvema ja hea käärimiskvaliteediga silodes (skemaatiline kujutis) On tõestatud, et spetsiaalsete piimhappebakterite sihipärane kasutamine võimaldab parandada rohusilo käärimist. Et sellega kaasneb ka vähesel määral proteiinide lagunemist sileerimisel, võidi seni järeldada ainult NH3-lämmastiku osakaalust kogulämmastikus. Spetsiaalsete piimhappebakterite kasutamisel toimub see tunduvalt väiksemas mahus kui töötlemata silovariandi puhul.

nXP vajadus UDP osakaal nXP-s Mikrobiaalne proteiin

Katsetulemused: Alam-Saksimaa põllumajanduskoja ja Hohenheimi ülikooli proteiinikvaliteet Piima kogus (kg/päevas)

Joonis 1. nXP vajadus ja nXP koostis olenevalt piimatoodangust (Steinhöfel, 2009)

Põhisöödana kasutatava rohu lihtvalkude kvaliteet Sileerimise käigus toimuvad suuremas mahus taimse proteiini lagundamis- ja muundamisprotsessid (~ proteolüüs). Sealjuures väheneb UDP kogus ja tekivad mittevalgulised lämmastikuühendid (NPN), mille hulka loetakse ammoniaak, vabad aminohapped (AS), peptiidid ja biogeensed amiinid. Need ühendid põhjustavad suurtes kogustes esinedes lämmastiku (N) tunduvat ülejääki vatsas ja neid tuleb osaliselt maksas karbamiidi abil kahjutuks muuta. See aga toimub sageli loomade tervise arvel. Analüüsilaborites ei tuvastata taimse proteiini muundumistoiminguid, silo rutiinse analüüsi käigus toimub ainult toorproteiini (XP) määramine, ilma nt UDP-sisalduse määramiseta. Uudsena on võimalik mahuka analüüsimeetodiga arvutada silodes lisaks UDP-sisaldust. Selleks tuleb taimne proteiin märgkeemiliste keetmistoimingutega jaotada vastavalt selle vabanemise kiirusele ja ulatusele vatsas fraktsioonideks (nn CNCPS-süsteem – vt jn 2). Selle meetodi suur eelis on (lisaks UDP-sisalduse arvutamisele) võimalus dokumenteerida proteiini fraktsioonide määramisega värskes rohus sisalduva taimse proteiini muutuste ulatust sileerimisel. Fraktsioon A B1 B2 B3 C

Kättesaadavus Vatsas kiiresti ammoniaagiks lagundatav Vatsas kiiresti ammoniaagiks lagundatav Vatsas potentsiaalselt täielikult lagundatav Vatsas aeglaselt mitte tingimata täielikult lagundatav Vatsas ja peensooles ei ole kättesaadav

Toorvalgu fraktsioon NPN1 (karbamiid, peptiidid, aminohapped) Puhas lihtvalk

Suuremahuliste katsete käigus sileeriti Infeldi katsejaama heinamaa esimene niide kolmes kuivmassiastmes (20–30%, 30–40%, 40–50%) ja kahes väetamisvariandis (25 m3 virtsa + 100 kg KAS; 25 m3 virtsa + 250 kg KAS) töötlemata ja Bonsilage Plusiga töödeldult. Põllumajanduskoda lasi uurida toortoiteaineid ja käärimiskvaliteeti, millega fraktsioneeriti Hohenheimi ülikoolis proteiini eespool nimetatud süsteemis. Käärimiskvaliteedi tulemused Kõigi kuivmassi astmete ja väetamisvariantide puhul ilmnes selgelt Bonsilage Plusi efekt – dokumenteeritult keskmiselt 99,5 käärimiskvaliteedi DLG-punktiga sajast võimalikust võrreldes töötlemata variantide keskmiselt 71,3 punktiga. Proteiinikvaliteedi tulemused Proteiinifraktsioonide osas ilmnesid selged erinevused töötlemata ja Bonsilage Plusiga töödeldud silode vahel. Näitena on toodud proteiinifraktsioonide jaotus kuivmassipiirkonna 30–40% puhul (vt jn 4). Ainuüksi oluliselt väiksema NH3-lämmastiku osakaalu tõttu (analüüside vastuste võrdluses 6,2% 9,6% vastu) võib eeldada, et Bonsilage Plusi kasutamisel vähenes märkimisväärselt fraktsiooni A osakaal, 44%-lt 28%-le (p < 0,001). Lisaks suurenes maos keskmise kiirusega vabanev proteiin fraktsioonis B2 42%-lt 57%-le (p < 0,001). Ja ka vatsas osaliselt stabiilne fraktsioon B3 suurenes Bonsilage Plusiga peaaegu kaks korda (p < 0,05). A

4,8 a

3,5

42,5a

Puhas lihtvalk Rakuseintesse seotud puhas lihtvalk Ligniinis, tanniinis või Maillard-ühenditesse seotud lihtvalk

Joonis 2. Mäletsejate söötade toorvalkude keemilised fraktsioonid (LICITRA jt 1996) 1) NPN = Mittevalgulised lämmastikuühendid Proteolüütiline aktiivsus sileerimisprotsessis on teatavas osas vältimatu. Selle põhjus on taimsete ensüümide aktiivsus. Lihtvalke lagundavad ka klostriidid ja enterobakterid, keda omakorda hoiavad tagasi konkureerivad piimhappebakterid. See võimaldab ka selgitada, miks toimub osa proteolüüsi pH-st sõltuvalt ning et selle ulatust saab tunduvalt vähendada kiire ja kestva pH langetamisega sileerimise alguses. Joonisel 3 on lihtvalkude fraktsioonid vastavalt CNCPS-süsteemile värske rohu ning hea ja halvema käärimiskvaliteediga silo puhul. Erinevused on silmanähtavad. Halvema käärimiskvaliteedi puhul on fraktsioon A tunduvalt suurem ja fraktsioon B2 tunduvalt väiksem võrreldes värske rohu ja hästi sileerunud variandiga.

B1

B2

B3

Proteiinifraktsioonide erinevusest tulenevad kõigi katsevariantide puhul 2–6% suuremad UDP osakaalud toorproteiinis, kui arvestatakse keskmiste vatsa läbivate söödakoguste puhul. Lähtudes näidisratsioonist võimaldab 4% suurem UDP-sisaldus rohusilos vähendada lehma kohta päevas soja-/rapsišroti kogust 0,28 kg võrra ja säästa seega umbes 5 senti lehma kohta päevas (vt jn 5). Joonisel 5 olevates arvutustes ei ole arvesse võetud Bonsilage’i toodete kasutamisega saavutatavaid väiksemaid kuivainekadusid (kile all ja lõikepinnal) ja paremat seeditavust, mis toob kaasa suurema energiasisalduse keskmiselt 0,3–0,5 MJ ME/kg kuivaine kohta. UDP-sisaldus rohusilos Soja/rapsi kokkuhoid Bonsilage’i maksumus Bonsilage’i kokkuhoiupotentsiaal

+4% 0,28 kg = 8,4 ct 3,4 ct 5,0 ct

• Kogused: 33 kg piima; 18 kg rohusilosööta; 18 kg maisisilo; tootlikkusest olenev soja/rapsi lisasööt; kulutused sojale/rapsile (50/50) = 300 €/t; kulutused Bonsilage’ile = 1,70 Joonis 5. Bonsilage’iga töödeldud rohusilo parema valgukvaliteedi efekt lehma ja päeva kohta* näidisratsiooni põhjal

Kokkuvõte Bonsilage’i toodete kasutamine parandab mõjusalt rohusilode proteiinikvaliteeti. Seda kinnitavad Hohenheimi ülikooli Alam-Saksimaa põllumajanduskoja mahuka katsematerjali analüüsi tulemused. Suurem UDP-sisaldus koos samaaegse väiksema loomade tervise koormamisega avaldub selgelt ka majanduslikkuses, sest võimaldab kallite lihtvalgu-jõusöötade kokkuhoidu. Bonsilage’i kasutamine tasub ennast ära. dr Ewald Kramer, ISF GmbH Pinneberg

C

3,3 6,0b 57,2b

4,8 44,4a

Rohkema UDPga hea silo aitab säästa kallite proteiinijõusöötade pealt

4,9

Euroopa silokindlustuslisand nr. 1

Rohkem valku peensooles

28,6b

Kontroll Bonsilage Plus a: b: erinevate tähtedega tähistatakse olulisi erinevusi Joonis 4. Bonsilage Plus vähendab proteiini lagundamist (kuivmassipiirkond 30–40%) Kokkuvõttes täheldati kirjeldatud efekti just fraktsioonides A ja B2 kõigis kuivainepiirkondades ja kõigi väetamisvariantide puhul – ja seda alati statistiliselt olulisel määral. See kinnitab selgelt, et taimset proteiini lagundatakse ja muundatakse Bonsilage Plusi lisamisel tunduvalt vähemal määral. Selle põhjus on, et Bonsilage’i toodete, siin Bonsilage Plusi spetsiaalsete piimhappebakterite kombinatsioonide lisamisega vähendati töötlemata variandiga võrreldes sileerimise esimestel päevadel pH-d oluliselt kiiremini ja sileerimise edasises käigus veelgi rohkem. Seetõttu jääb kokkuvõttes pH-st sõltuvatel taim-

Uued analüüsid ja katsete tulemused kinnitavad: BONSILAGE parandab rohusilode proteiini kvaliteeti. Rohkem mööduvat proteiini peensooles toetab tervist, toodangut ja ökonoomsust. BONSILAGE tasub ennast ära! PROTECT

Hohenheimi ülikoolis tehtud valkude kvaliteedi uuringud rohusilodes kinnitavad: Bonsilage Plusi kasutamisel suureneb seeduva proteiini (UDP) hulk.

U US

End õigustanud baastoode

Parem stabiilsus keskmise kuivainega silodel

Pluss stabiilsusele ja energiale

Rohkem energiat ja parem aeroobne stabiilsus

Spetsiaalselt niiskema rohumassi sileerimiseks Informatsioon ja müük: TEKNEST OÜ Tel. 6 046 224, 50 61 500, 52 62 500 www.bonsilage.de

AZ_BON_GRAS_EE_182x143_110513.indd 1

13.05.2011 10:45:59


24  K A R T U L  

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

VIIVE ROSENBERG

Tähtis on seemnekartuli kvaliteet ja ettevalmistamine

Kartuli saagikust mõjutavad paljud tegurid nagu sort, mullaharimine, väetamine, hooldamine, haiguste ja kahjurite tõrje, ilmastik jne. Saagikuse üks peamisi mõjutajaid on seemnekartuli kvaliteet. Praegu on asjakohane seda jälle rõhutada. Ees ootab kartuli mahapanemise aeg, ja kartuli saagikus Eestis, eriti väikekasvatajatel, on põhjendamatult madal. On ju tänapäeval uued sordid, head väetised, harimisriistad ja tõrjumid.

Levivad uued Y-viiruse tüved Üks madala saagi põhjuseid on selles, et viimastel aastatel on hakanud levima suurt saagikadu põhjustavad ja kahjurputukatega levivad kartuli Y-viiruse (PVY) uued tüved. Kartulipõldudel võib näha tugeva mosaiigitunnusega, kimardunud ja kasvusurutisega taimi. Aastakümneid tagasi selliseid haigustunnuseid ei leidunud. Varem ei toodud Eestisse kartulit väljastpoolt ja seemnekartuli kasvatasid majandid kohapeal. Meristeemmeetodil tervendatud seemnetaimi kasvatati igas kolmandas majandis. Igal aastal kasvatati meristeemtaimedest uued seemnemugulad ja seemnekartulit paljundati vaid 4–5 aastat. Nakkuskollete vähendamiseks jagasid majandid väikekasvatajatele tasuta haigusvaba seemnekartulit. Paarkümmend aastat tagasi oli viirustunnustega taimede leidmine kartulipõldudelt ka õppeeesmärgil peaaegu võimatu. Eestis ei ole seni veel uuritud PVY-viiruse eri tüvesid, küll aga kinnitavad PVY-viiruse levikut ELISA testi tulemused. Viimastel aastatel on jäänud meil ja samuti teistes Euroopa Liidu riikides seemnepõlde vastavasse klassi tunnustamata. Põhjuseks ülemäära suur eelmainitud viirushaigustesse nakatunud taimede hulk seemnepõldudel.

Seemnekartuli mõju saagikusele Oleme katsetes uurinud seemnekartuli kvaliteedi mõju kartuli saagikusele. Kõik sordid ei nakatu viirushaigustesse samavõr-

LANDINI LANDPOWER 135

ra ja nakkus ei mõjuta saagikust sarnaselt. Meie tulemused näitasid, et sort ‘Varajane kollane’ on PVY suhtes ülivastuvõtlik, see põhjustas ka vanemas põlvkonnas suurema saagilanguse. Visuaalse vaatluse põhjal tuvastasime VI põlvkonna meristeemtaimedel tugeva nakkuse, mis ilmnes kasvusurutise, mosaiigi ja lehtede kimardumise näol. Talust toodud II pk seemnekartulil tuvastati enne mugulate mahapanekut ELISA testiga 33,3% viirusnakkus, millest 22,2% oli PVY. Meie katses oli samast seemnekartulist kasvanud taimik heas seisus, visuaalsete nakkustunnustega taimed olid väga kidurad, jäid tervete taimede varju ja praktiliselt ei kasvatanud mugulaid. Selle seemnekartuli saagikus oli 49,3 t/ha ja visuaalsel vaatlusel määrati 15,2% haigeid taimi. VI põlvkonna taimede hulgas oli 86,4% visuaalse nakkusega taimi ja saak jäi 50,1% väiksemaks. Sordi ‘Anti’ VI pk saak oli 38,4 t/ha ja II pk saak samade viljelustingimuste juures 59,0 t/ha. Seega andis ‘Anti’ VI pk seeme 35,0% väiksema saagi kui II pk seeme. ‘Anti’ VI põlvkonna taimede hulgas oli 62% ja II pk hulgas 0,1% nakkustunnustega taimi. Sordi ‘Agria’ X pk seeme andis 52,9% väiksema saagi võrreldes II pk-ga, kusjuures visuaalseid haigustunnuseid täheldati II põlvkonna taimede hulgas 0,01% ja X põlvkonnal 15,4%. Mõned sordid nagu ‘Agria’ nakatuvad vähem ja nakatunud taimed ei oma alati visuaalseid haigustunnuseid. Sarnaseid tulemusi on saadud ka mujal. Näiteks Soomes uuritud 24 kartulisordist osutus PVY0 tüvele ülivastuvõtlikuks 15, vastuvõtlikuks 8 ja vastupidavaks vaid üks sort.

Seemnekartuli mugul ei pea olema väike Aiapidajate kartulipõllul võib sageli näha palju viirushaiguste tunnustega taimi. Seda põhjustab vana ja haige seemnekartuli kasutamine. Oma põllult seemnemugulate valimisel halvendatakse seemnekartulit sellega, et sorteerimisel eraldatakse seemneks väikesed mugulad, mis võivad olla just haigete taimede järglased.

Argo Tractors S.p

PRONAR T669 haagis

6silindrine mootor, A/C, õhkiste, taga-rippsüsteemi tõstejõud 7000 kg, laiad rehvid.

Tugev kast, kandevõime 14 t, hüdrojalg, laiad rehvid, tandemsillad, tugevad lehtvedrud, silindriga tagaluuk (avatav), raami ja kasti vahel kummipuksid.

Hind 4995 € +km

Hind 16 950 € + km

PRONAR T046/1 loomaveohaagis

Lehtvedrud, vaheaed, komplektis presendist katus, tagaluuk vedrudega.

Hind 8750 € + km

LANDINI MISTRAL 50

Esirippsüsteem, Yanmari 47,5 hj, 4silindrine mootor, käiguaeglusti.

Hind 22 950 € +km

PRONAR T023 heinarullihaagis

Täismass 15 t, pikkus 10,7 m, 3 silda lehtvedrudega.

Hind 8690 € + km

OÜ ALVORO

Pärnu mnt 386, TALLINN, tel 504 6286 Tallinna mnt 1b, ADAVERE, tel 5552 4066

www.traktor.ee


K A R T U L  25 

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

Vasakul viirushaige, paremal terve kartulitaim.

Meie katsetes sordiga ‘Varajane kollane’ võeti samast materjalist eri suurusega seemnemugulad, nendest kasvatati pottides taimed ja määrati visuaalselt haigustunnustega taimede hulk. Haigustunnustega taimi oli keskmiselt 24,5%. Väikestest <30mm Ø mugulatest kasvanud taimedest oli haigustunnustega 28,3%, 31–59mm Ø mugulatest 25,0% ja >60mm Ø mugulatest 16,0%. Nende tulemuste põhjal võib soovitada viirustele väga vastuvõtlike sortide kasvatamisel kasutada suuremaid seemnemugulaid. See oleks kasulik väikekasvatajatele, kes sageli soovivad vanu häid sorte kasvatada vaatamata nende viirustundlikkusele. Kahjuks ei ole meil heade, sh eestimaiste sortide korralikku seemnekartulit piisavalt saada.

Väiketootjad ei suuda seadust täita Seemnekartuli kvaliteedi parandamise ja kartulihaiguste leviku piiramise eesmärgil on Eestis

Vasakul viirushaige, paremal terve taime mugulad.

taimekaitseseaduse § 33 lg 1 p 6 kehtestatud kord, mille kohaselt peab registrisse kantud kartulikasvataja uuendama igal aastal 20% seemnekartulist. Kui tulemuslikult see abinõu on toiminud, ei ole veel päriselt selge. Majanduslikult on raske väiksematel, vähem kui 5 ha kartuli kasvatajatel seda nõuet täita, sest kartulile ei maksta kultuuritoetust, kokkuostuhinnad on madalad ja sageli jääb kartulisaak turustamata. Nii loobutakse kartuli kasvatamisest. Väiksemad kasvatajad on aga need, kes Eesti sorte kasvatavad. Seetõttu on meie turgudel harva müügil soovitud eestimaiseid sorte, kuigi inimesed neid tahaksid. Viimastel aastatel on selgunud, et Eesti sordid on uutele viirushaigustele vastuvõtlikud. Praeguse Euroopa Liiduga kooskõlas seemnekasvatussüsteemi kohaselt paljundatakse meristeemkartulit liiga palju aastaid ja algselt terve seemnekartul haigestub uuuesti. Samuti on meil kõikjal aialappe, kust putukad kannavad naka-

tunud taimedelt haigusetekitajad seemnepõldudele. Nii ei ole meie sortide kvaliteetset seemnekartulit piisavalt saadaval.

Kuidas parandada seemnekartuli kvaliteeti Asja saaks parandada meristeemtaimede rohke paljundamisega ja seemnekasvatuse perioodi lühendamisega. Nii peaks toimima eeskätt säilitussortidega nagu ‘Jõgeva kollane’, ‘Väike verev’ ja ‘Endla’. Kui soovime kasvatada sorte ‘Ando’ ja ‘Varajane kollane’, peaksime samuti käituma. Seemnekartuli kvaliteeti saab parandada mahapanekueelse ettevalmistamisega. Järgnevalt soovitusi eelkõige väikekasvatajatele. Kõigepealt tuleb haigustest kahjustatud ja ebamäärase kujuga mugulad praakida. Kui seeme on vana, pole soovitatav kasutada väikesi, alla 3–4cm läbimõõduga mugulaid. Väikesed mugulad võivad olla haige kartulipõõsa järglased.

Varajase saagi saamiseks ei ole soovitatav alla 4cm läbimõõduga seemnemugulaid kasutada. Seemnemugulad peaksid olema ühtlased sorditüüpilise kuju ja värvusega. Ümmarguste sortide hulgas ei tohi olla pikergusi ja pikerguste hulgas liiga pikki sügavate või punnis silmadega ning pirni- või värtnakujulisi mugulaid. Kui seemnemugulad on liiga suured, võib neid poolitada nii, et igale tükile jäävad idud. Sellisel juhul peab olema ettevaatlik, et ei suurendaks haigete taimede hulka. Kui seemnekartuli hulgas on haigeid mugulaid, võib poolitamisega ka terveid mugulaid nakatada. Vahepeal peaks nuga loputama kaaliumpermanganaadi lahuses või puhastama seda maa sisse torgates ja hõõrudes mitu korda järjest. Kui on soov seemne paljundamiseks kasutada suuri mugulaid, on soovitatav panna suured mugulad tervelt maha ja mullata vagu mahukaks. Nii saab rohkem väiksemaid seemneks sobivaid mugulaid.

Mugulate eelidandamisest tõuseb tulu Mugulate eelidandamine võimaldab saagi varem saada, loob eeldused tugevama taimiku kasvuks, suurendab taimehaigustele vastupidavust. Mõnede katseandmete põhjal kiirendab eelidandamine saagi valmimist ühe-kahe nädala võrra ja saak suureneb 15–35%. Idanemisperioodi pikkus peaks olema neli-viis nädalat.

Kui kartulid on säilinud nii, et idu pole veel liikuma hakanud, tuleb arvestada pikema idanemisperioodiga. Kuni idu liikumiseni võib seemnemugulaid hoida pimedas 10–12 kraadi juures. Kui idud on liikuma hakanud, peab seemnemugulaid hoidma valges. Pimedas kasvavad pikad valged ja kergesti murduvad idud. Normaalsed valgusidandid on sordile tüüpilise värvusega, 1–2 cm pikkused, tugevad ega murdu mahapanemisel. Valgusidandite kuju ja värvus on igale sordile nii iseloomulikud, et on võimalik võõra sordi mugulad ereldada ja nii parandada sordipuhtust. Valgusidandite saamiseks ei pea seemnemugulaid kogu ööpäeva valges hoidma, piisab 8–9 tundi poolvalges. Piisab ka valgustamisest üle päeva. Mugulate kihi paksus peab võimaldama valguse juurdepääsu igale mugulale. Eelidandamise ruum ei tohi olla liiga kuiv, siis võivad idutipud kärbuda ja muutuda mustaks. Kui idanemist on vaja kiirendada, võib mugulad soojemasse 15–16kraadisesse ruumi panna, kui aga vaja aeglustada, siis madalamal temperatuuril hoida. Tugevam valgus pidurdab idude pikkuskasvu. Varajase kartuli eelidandatud mugulaid võib enne ma-

hapanemist hoida kõrges, kuni 25kraadises temperatuuris ühekahe ööpäeva jooksul. Selliselt töödeldud mugulad ei tohi panna külma mulda. Siis võib minna hoopis vastupidi – seemnemugulad saavad külmašoki ega tärka enne jaanipäeva. Mulda on võimalik ette soojendada, kui ajada kartulivaod mõni päev enne ja katta kattelooriga. Soojendatud mugulad tuleks maha panna päikesepaistelise päeva pärastlõunal, kui muld on hästi soojenenud. Kattelooriga vagude katmine on väga mõjus, see soodustab tärkamist ja kaitseb taimi öökülma eest. Soovitan seemnemugulad osta asjatundlikult seemnekasvatajalt, mitte juhuslikult turumüüjalt. Nii saate parema saagi ning hoiate põllu haigustest ja kahjuritest puhta.

Viive Rosenberg põllumajandusteadlane

SUUR VALIK KVALITEETKÜLVIKUID USAst töölaiusega 1,8–15 m

MULLAHARIMISRIISTAD USAst ja Inglismaalt töölaiusega 2,5–15,0 m

Sertifitseeritud

seemnekartul TALUKARTULIST

Kontakt:

www.talukartul.ee priit@talukartul.ee

Great Plains Simba ametlik esindaja alates 1. jaanuarist 2013 Sike Agri OÜ Suur 84a, 48306 Jõgeva tel 776 8020 www.sikeagri.ee

Anti Arula tel 5332 2955 anti@sikeagri.ee

Laur Adler tel 5308 6001 laur@sikeagri.ee

Kalvi Krebsbach tel 523 4802 kalvi@sikeagri.ee

Rait Verrev tel 521 0859 rait@sikeagri.ee


26  M A A L E H T

MESSIL 

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

MAALEHT

TANEL MEOS

tänavu Maamessil suuremalt kui varem Traditsiooniliselt algab Maalehe jaoks messi- ja laada-aasta aprillikuus Tartus, kui toimub Maamess. Tänavusel Maamessil tuleb Maaleht valgete boksiseinte vahelt välja. Meid leiab B-hallist (B-30) avatud alalt. Oleme oma messiala jaganud mõtteliselt kaheks osaks, mis kokku moodustavad ühe terviku: müügiala ja puhkenurk. Messikülastajaile pakume õnneloosi, Maalehe toredaid meeneid ning heade hindadega praktilisi aiaraamatuid, mis annavad nõu nii algajale kui ka juba kogenud aiapidajale. Kuna Maalehe Raamatu kaubamärgi alt on viimasel ajal ilmunud palju uusi aiaraamatuid, oleme kohale kutsunud ka autoreid, kes tutvustavad raamatuid lähemalt ning vastavad külastajate küsimustele. Nii et kui sinul, hea messikülastaja, on mure oma koduaias, rõdul või aknalaual kasvavate köögi- ja aedviljadega, siis tule ja küsi spetsialisti käest!

TULGE MEIE BOKSI!

Maalehe boksis toimuvad autoritunnid 18. aprill 13–14 Tiina Paasik “Salatiraamat” 16–17 Ingrid Bender “Tomatiraamat” 19. aprill 13–14 Harri Poom “Arbuusi- ja meloniraamat” 16–17 Jaan Kivistik “Viinamarjaraamat” 20. aprill 10–11 Priit Põldma “Kurgiraamat”

Puhkenurgas saab messi­ melust jalga puhata ja hinge tõmmata, ekraani vahendusel meenutada möödunudsuvise saatesarja “Lauluga maale” parimaid hetki ja tutvuda Maalehe toodetega. Kuni emmed-issid ja vanavanemad raamatuid vaatavad või puhkepausi peavad, võivad lapsed joonistada. Koostöös SEB Pangaga korraldab Maaleht tänavu ka suure Maamessi orienteerumismängu, kus saavad osaleda kõik soo-

Maaleht ja päikselised laadapäevad käivad kokku.

vijad. Osalemiseks tuleb vastata kümnele küsimusele, mis käivad messil osalevate ettevõtete kohta. Küsimustiku saab endale välja printida messinädalal otse Maalehe veebist või võtta juba Maamessil olles Maalehe või SEB boksist.

Iga päev loositakse sama päeva osalejate vahel välja palju toredaid auhindu mängust osa võtvatelt ettevõtetelt. Viimasel päeval läheb kõikide osalejate vahel loosi suurem peaauhind. Lugeja, kes Maamessil osaleda ei saa, ei pea kurvastama.

Tänavu võib Maalehte kohata lisaks Maamessile ka Luige kevadlaadal, Türi lillelaadal, Paunvere suurel väljanäitusel ning paljudes teistes kohtades. Maalehe reisihuvilisi ootame sel aastal avastama Gruusiat ja Baskimaad.

Kes aga oma kodukandis midagi head korda saata tahab, sellele tuleb appi Maaleht koos Nordea Pangaga. Vaata lähemalt allolevalt kampaaniareklaamilt. Kohtumiseni Maamessil!

TEEME EESTI KORDA! Toetuseks Võta sõbrad kampa ja kirjuta meile, mida oma kodukohas või kogukonnas paremaks muuta sooviksite ja kuidas seda teeksite. Maaleht ja Nordea Pank toetavad kuni kolme parimat ideed kokku 5000 euroga. Loe Maalehte, et olla kursis teiste ideedega ja kodumaal toimuvaga.

5000 €!

Kampaanias osalemiseks täida hiljemalt 5. maiks ankeet, mille leiad aadressilt www.maaleht.ee/eestikorda. Kahe nädala jooksul pärast kampaania lõppemist valib Maalehe ja Nordea Panga esindajatest koosnev žürii 5-7 finalisti, keda ideedega lähemalt tutvumiseks ka külastatakse. Võitjad selguvad 31. maiks 2013. Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee.

MARIT OIMET


T O O T E A R E N DU S  27 

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

ARHIIV

Eesti Maaülikool paneb tootearendusele õla alla Eesti Maaülikool (EMÜ) koolitab oma ala spetsialiste, kuid on tänu teadustööle ning tehnoloogilisele baasile oluline partner ka ettevõtetele. Muu hulgas annab EMÜ nõu näiteks toiduaineid töötlevatele ettevõtetele tehnoloogiliste protsesside osas ning pakub tootearenduse ja -analüüsi võimalusi.

Parimad piimatooted Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonna koosseisu kuuluv mikromeierei toimib nagu piimatööstus, ainult et üliväikeste toormekogustega, sobides seega ideaalselt katsebaasiks alustavatele ja väikese tootmismahuga ette­ võtetele. Vähene toormevajadus teeb mikromeiereist soodsa koha mitmesuguste tehnoloogiaalaste katsete, rakendusuuringute ja projektide läbiviimiseks, mistõttu mitmed ettevõtted pöörduvad mikromeierei poole sooviga teha tootearenduse alast koostööd. Mikromeierei pakub häid võimalusi teaduse ja tootmi-

se lähendamiseks teineteisele, ning tehnoloogiliste protsesside teaduslik uurimine võimaldab leida tööstuslikuks juurutamiseks sobivaid innovaatilisi lahendusi. “Praeguseks on mikromeiereis kokku üle 25 seadme, nende seas nii eeltöötluse ja piima vastuvõtuga seotud kui eriseadmeid,” kommenteerib mikromeierei juhataja Hannes Mootse. “Selline seadmepark võimaldab teha kõiki piima töötlemisega seotud põhioperatsioone, ehk teha piima laboratoorset töötlust samasuguste etappide ja tehnoloogiliste skeemide kohaselt nagu piimatööstusteski.” Mikromeierei on teinud koostööd Tartu Ülikooli, Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse, SA Põlvamaa Arenduskeskuse ja ettevõtete E-Piim, AS MAAG Piimatööstus, Dessert AS, OÜ Luke Farmimeierei ja teistega. Koostöös Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli, Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja ettevõttega E-Piim on valminud näiteks vererõhku reguleeriv Südamejuust Harmony. Kuna piimandussektor vajab tööjõu pidevat erialast täiendamist, korraldatakse mikromeie-

reis ka piimatehnoloogide täienduskoolitusi, piimatoodete tehnoloogia alaseid seminare ja lühikursusi.

Huvi tuntakse ka piiri taga Piim ei ole siiski ainus toore, millest Eesti Maaülikooli teadlased suudavad parimaid tooteid välja arendada. Näiteks Viljandimaal asub Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi õppe-, katse- ja arendustöö laboratoorium, 2009. aastal käivitati Polli puuviljade ja marjade tootearenduskeskus. “Pakume aiasaaduste tootmise ja töötlemisega alustavatele või tegelevatele väikeettevõtjatele võimalust kasutada uusima tehnoloogiaga varustatud tootearenduskeskust ja katsekööki, samuti töötlemis- ja tootearendusalast nõustamist,” kommenteerib tootearenduskeskuses tehnikuna töötav Pille Põllumäe. “Meie sisseseade võimaldab valmistada pooltööstuslikes mahtudes marja- ja puuviljapüreesid, hoidiseid, marja- ja puuviljamahlu, aga ka seemneõlisid ning kuivatatud taimset materjali – samuti on võimalik saaduste pakendamine gaasilisse keskkonda.”

Mikromeierei toimib nagu piimatööstus, ainult üliväikeste toormekogustega.

Eesti turul ennast tõestanud ettevõtete hulka, kes on leidnud tee tootearenduskeskusse, kuuluvad näiteks mahemahlade, -glögi ja -küpsiste tootmisega tegelev Loodusvägi OÜ, astelpajutoodetele keskendunud Berry Farming OÜ ning Tõnu Oksa Marjamaa talu ja Taarapõllu talu OÜ. Koostööd tehakse ettevõtetega piiri tagantki – õlg on alla pandud ka SIA Val-

miera Organize toodete arendamisele peamiselt kõrvitsast, astelpajust, ebaküdooniast.  Peale toiduga seotud valdkondade on teisigi elualasid, milles Eesti Maaülikool pakub suurepäraseid koostöövõimalusi ettevõtjatele ning ka avalikule sektorile – näiteks pakub põllumajandusja keskkonnainstituudi maastikuarhitektuuri osakond võimalust 160kraadisel 3D-panoraa-

mekraanil visualiseerida kavandatavaid infrastruktuuriobjekte, tehnikainstituudi kütuselaborites töötatakse välja biokütuseid, metsandus- ja maaehitusinstituudis tegeldakse looduslike ehitusmaterjalide uurimisega ning jäätmete väärindamisega.

KARIINA TŠURSIN Täpsem info: www.emu.ee

Sike Agri OÜ Suur tn 84 a 48306, Jõgeva www.sikeagri.ee

Meie loome tulevikku.

Hea põllumees, ootame Sind messil tutvuma meie väljapanekuga. 5 head põhjust miks meid külastada ! HTT traktorid esmakordselt Maamessil. 82-102 hj, garantii 2 aastat, hind alates 26 500 EUR + km. GREAT PLAINS külvikud ja mullaharimismasinad. WESTERN FABRICATION - 18 tonnise registreeritud kandejõuga kallurhaagis. - 12 t kandejõuga injektoriga lägalaoturi esmaesitlus.

Praktilised erialad, roheline mõtteviis, kaasaegne ülikoolilinnak, teaduspõhised lahendused.

- hüdrauliliselt muudetava põrandakõrgusega loomaveohaagis. FOKA kasutajate ootusi ületanud Grassroller põllurull. MEPU teraviljakuivatid hinnaga alates 22000 EUR + km.

Paljudele masinatele väga head messipakkumised ! _________________________ LISAINFORMATSIOON:

Kalvi Krebsbach tel 52 34 802 kalvi@sikeagri.e

Rait Verrev tel 52 10 859 rait@sikeagri.

Anti Arula tel 53 32 2955 anti@sikeagri.

Laur Adler tel 53 08 6001 laur@sikeagri.

Urmo Sõer (viljakäitlusseadmed) tel 53 32 2064 urmo@sikeagri.ee


28  P Õ L L U M A J A N DU S  

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

Põllumajandus Maamessil 2013 Ehkki Maamess koosneb mitmest osast, on traditsiooniliselt selle keskmes põllumajandus. Juba messialale läheneja pilku püüavad võimsad traktorid ja tohutud kombainid. Tehnikahuvilised koonduvad Maamessil kindlasti traktorite ja kombainide juurde.

Uudist tehnikahuvilistele Seekord saab muu hulgas näha aasta traktorit 2013 − DeutzFahr 7250 TTV Agrotron, mida esitleb Oilseeds Group. See masin võitis Treviglios mainekal rahvusvahelisel traktorivõistlusel “Tractor of the Year” auhinna. Prestiižikas auhind antakse igal aastal välja Euroopa põllumajandussektori ajakirjanikest koosneva žürii hääletusel. Tänavuse valiku tegid rohkem kui kahekümne rahvusvahelise tunnustatud väljaande toimetusmeeskonnad. See masin on võitnud lisaks ka disainiauhinna “Kuldne traktoridisain” ja Red Doti tootedisaini auhinna. Mõõdult väiksem, kuid sugugi mitte tagasihoidlikum oma

uuenduslikkuse poolest on Linery OÜ tutvustatav Lely Vector – söötmisautomaatika koresööta tarbivatele loomadele. Lely Vector koosneb laadimisjaamast ning söödajagajast, mis täidetakse ja liigub vastavalt sisestatud programmile. Jaama ehk n-ö sahvrisse võib ette vedada kuni kolme päeva jagu söödakomponente – mitut sorti silo, heina, põhku, jõusööta, täiendsööta ja mineraale. Sealt võtavad haaratsid neid vastavalt retseptile, tõstavad mikserisse, mikser segab segu valmis, viib loomadele ette ja jagab laiali.

Seminar veisekasvatajatele Et Eesti vajab haritud põllumehi, kinnitas juba Raja Teele. Anu Ait korraldabki Maamessil mitu veisekasvatajatele vajalikku seminari. Neid viivad läbi ettevõtte partnerid Belgiast, Hollandist ja Austriast. Juttu tuleb oomega-3 rasvhapete vajalikkusest veistele ja vasikakasvatuse eri aspektidest, lisaks saab uut teavet võimalustest suurendada veisekasvatuse efektiivsust ning jagatakse infot taimsete lisaainete kohta, mis tõstavad vasikate vastupanuvõimet haigustele.

Aasta traktor 2013 – Deutz-Fahr 7250 TTV Agrotron.

REPRO

Lisaks saab veisekasvataja teavet ühe suurema kuluallika – silo kohta. Põhiteemaks on lisaained, mis tõstavad ja parandavad silo kvaliteeti. Loomakasvataja põhisööt peab olema hea, rõhutavad Anu Aida töötajad!

Uudsed umbrohutõrjujad Ja nii-öelda kirsiks tordi peal on mahetootjatele mõeldud umbrohutõrjujad. Neid toob Eestisse Ökomeeter OÜ. Messil tutvustatakse umbrohutõrjeseadet CombCut. Seadme töötasid välja ja katsetasid Rootsi mahetalunikud, selle tootmine toimub väiketöökodades, mille omanikeks on talunikud või tootjate ühendused. CombCut sobib haakesse traktori ette või taha, seade liigub läbi teraviljaorase ja lõikab läbi kõik umbrohtude varred teraviljaorast vigastamata. Rootsis tehtud uuringute järgi vähendab seade 87–100% seemendusvõimeliste umbrohtude arvu teraviljas, 68–89% umbrohtude biomassi teraviljapõllus ja 66–79% väheneb umbrohujuurte arvukus mullas ning see võib suurendada teraviljasaaki 76–94% .

Kohal on väiketootjad Põlvamaa Arenduskeskus esitleb Maamessil Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti väiketootjate toiduaineid. Eesti−Läti sellealane koostöö käib projekti Foodart raames. Projekti üks eesmärke oli tuua turule uusi tooteid, see ülesanne on täidetud ning saadaval on koguni kümme uut toidutoodet. Lisaks sellele on aktiivselt käivitunud väiketootjate koostöö näiteks restoranidega ja Eesti−Läti väiketootjate vahel käib tihe koostöö. Maamessile tulevad Põlvamaa Arenduskeskuse all välja neli Eesti ja kuus Läti väiketootjat. Eesti tootjatelt on saadaval Pajumäe talu täispiimatooted, Kadas-

tiku talu küüslaugutooted, uusi tooteid tutvustab Raili Koduleib. Kohal on ka Eestis ühe esimesena kodus liha käitlemise õiguse saanud Palvemaja talu, mille põhitooteks on küülikuliha. Läti väiketootjad pakuvad messil seemnetest valmistatud jahusegusid, konservandivabu jogurteid, poolkõva juustu, eri maitsetega rohelisi kastmeid, marmelaade-sukaade, siirupeid ja palju muud. Valmiera lähistelt on messile tulemas “Valmiermuižas pils”, mis toodab väikepartiidena eksklusiivset õlut. Kohaliku toidu huvilistel tasub kindlasti külastada Tartu Raekoja platsile kerkivat hiigel-

telki, kus on avatud Maafesti restoran. Tippkokad valmistavad seal kohalikust toidust maitsvaid roogi, lisaks saab näha ja kuulda, kuidas kohalikku toitu kodus kasutades saavutada parim tulemus.

Kõik on kutsutud! Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et kõike, mida Maamessil tutvustatakse ja esitletakse, ei jõua hoomata ühes kirjutises või isegi kohapeal ühe päevaga. Seega – tulge kohale ja varuge aega. Maamess pakub igaühele midagi!

TOOMAS KELT

KOHTUME MAAMESSIL 18.–20. APRILLIL!

TULE TUTVU UUENENUD VALTRA TRAKTORITEGA!

TULE TUTVU TEHNIKAGA: väetisekülvik KUHN Axis 30.1 W

Suurema tootlikkusega tooted KUHN, KIVI-PEKKA ja FMG!

MESSIKAMPAANIA, kuni kaupa jätkub. SOODNE HIND VogelNoot mullaharimismasinatele ja Kuhn tehnikale! Küsi lisa! Tehnika 8, 72213 TÜRI tel 384 6671, faks 384 6670

MÜÜK: Toomas Jürgen, 504 8564 MÜÜK: Janek Rannama, 5302 4858 VARUOSAD: Vello Ohu, 509 7584

Tartu mnt 56, ÜLENURME tel 736 7720, faks 735 2222

MÜÜK: Andres Kontse, 515 4355 MÜÜK: Urmas Sarja, 514 3163 MÜÜK: Tarmo Toover, 5233 5170

Külasta meie kodulehte www.taure.ee ja www.valtra.ee!


R E K L A A M  29 

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

Lumesaha peale mõtle juba kevadel Tänavu kaob lumi visalt ja on karta, et lumerohked talved ei jää edaspidigi tulemata. Seepärast peaks iga tegija maamehe masinaparki kuuluma ka üks korralik lumesahk.

Aasta oli 2003, kui kahel Eestimaa me­ hel – Jaan Meikupil ja Raoul Renseril – tuli mõte hakata tootma lumesahku. Ühistest õpingutest Tallinna tehnika­ ülikooli masinaehituse erialal oli selleks ajaks möödunud 19 aastat. Firma nime leiutamine osutus lihtsaks: mõlema perekonnanimest võeti esimene pool ja kokku sai MEIREN Engineering OÜ. Eesti sahkade kiire edulugu Selleks et tühja koha pealt kohe kon­ kurentidest paremaks sündida, kaasati tootearendusse tegevkliente, kes oma soovide ja hea nõuga abiks olid. Nüüd­ seks projekteerib ja toodab Meiren En­ gineering OÜ nii maantee­lumesahku, linnasahku kui ka lennuväljasahku. Uudistootegrupp on maanteeharjad. Maanteel liikuvate autode lume­ sahkade turul on Meiren Baltikumis ko­ guni ainukene tootja. Praegu veel pea­ miselt Skandinaavia ja Baltikumi turul tegutsedes on firma aasta­aastalt sah­ kade müügis turuosasid suurendatud. Meireni müügijuht Andrus Malva tun­ nistab, et sealjuures on konkurents igal pool tugev, sest igal maal on üsna mitu vägagi arvestatavat lumesahamüüjat. „Eriti suur rõõm on selle üle, et väga kiire kasvu on Eestis läbi teinud traktori­ sahkade müük. Meie sahad on loodud professionaalseks kasutamiseks ning see eeldab kõrget tootekvaliteeti ja jä­ relteenindust. Eks see müügiedu näita seda, et kvaliteet ja teenindus on meil paigas. Loomulikult ei puhka me loor­ beritel ja pidev tootearendus on iga­ päevane töö,” selgitab Malva. Müügijuhi sõnul teevad rootslased ja soomlased oma sahatellimused ära

juba enne jaani. Talveplaanid pannakse varakult paika ning antakse ka saha­ tootjale aega lepinguid õigel ajal täita. Eestimaale saabub aga talv alati oota­ matult ja seetõttu hoiab Meiren paraja laoseisu ootevalmis, et omad inimesed sahkadest ilma ei jääks. Ent kuis on Meirenil õnnestunud või­ ta väljaspool Eestit nii suur usaldus ja ka edumaa kohalike tegijate ees? Müügijuht tunnistab, et lisaks uuen­ duslikele projektlahendustele, kõrgele kvaliteedile ja järelteenindusele tuleb ilmselt kasuks firma suurus, õieti väik­ sus. Väikefirma ei saa suhtlemises ja asjaajamistes lohakust, venitamist ja ükskõiksust endale lubada. Maamehele parimad lahendused „Saha puhul on kõige tähtsam töö­ kindlus ja puhas tööjälg,” tõdeb Andrus Malva. „See tähendab, et juba tehtud lumelükkamist ei pea kohe uuesti üle tegema. Talvisel teehooldusel on saha omadustel väga tähtis osa teekvalitee­ di saavutamiseks – siin mängivad rolli saha kaal, hõlma kuju, terade lõikenurk, kasutatavate terade õige valik jne. Kat­ setes on meie maanteesahku võrreldud Rootsi omadega ja leitud, et kuna meie sahkade hõlmad on kõrgemad ja lume lõikamise nurk hea, teeb sahk sõna ot­ seses mõttes puhta töö ja lumi lendab kaugele üle valli. Meie sahad on projekteeritud nii, et nad oleksid võimalikult hooldusvabad. Hooldusjuhendid on sahaga kaasas ja iga omanik saab hooldustöödega ise hakkama.” Kuigi maanteesahad on Meireni suu­ rim müügiartikkel, on hakatud tähele­

panu pöörama ka maamehe erivaja­ dustele. „Oleme oma sahkades teinud selliseid arendusi, et autosahku saaks kasutada ka traktoritel ja vastupidi – sest ka maamehele on oluline, et küla­ vaheteed oleksid kenasti lahti ja sahk viskaks lume üle valli. Tänapäeval kasu­ tatavate traktorite sõidukiirused järjest suurenevad, mis võimaldab ka nendel, nii nagu autodel, kasutada n­ö  viske­ sahka.” Müügijuht peab oma töö tähtsaks osaks välja selgitada, mis otstarbeks ja kus kavatsetakse sahka kasutada ning kui võimsa traktori (või ka auto) ette on see plaanis rakendada, sest proport­ sioonid peavad olema paigas. Õige kasutuse korral peab sahk ise vastu üle kümne aasta, vahetama peab vaid ain­ sat kuluosa – tera. Kokku on Meirenil pakkuda üle 30 tüübi ja laiusega sahka. „Kõige hiig­ laslikumad on lennuväljasahad, aga väikseim on TSL2100. See on lihtsa konstruktsiooniga, vastates nii kvali­ teedilt kui ka kasutusmugavuselt siiski kõrgeimatelegi nõudmistele. Sahk on mõeldud kasutamiseks väikestel ratas­ laaduritel ja sobib puhastama väikse­ maid sissesõiduteid ja radasid.” Ekstra kiidab müügijuht maamehele sobilikke mudeleid VTSP ja MSK.

reguleerida eraldi. Terade kaldenurga muutmise võimalus on tähtis teratüübi kasutamisel – kummiteraga lükkamisel reguleeritakse tera lõikenurk maapinna suhtes n­ö järellohisevaks ja terastera puhul jällegi ettepoole lõikavaks. Sa­ muti saab sahale paigaldada kõrguses reguleeritavad liugtallad, mille põhi on tehtud kõvasulammetallist. Nagu ka teistel Meireni sahkadel, on VTSP­seeria mudelil tagatud vajalik külgkalle maan­ tee kopeerivuseks. Uus toode – maanteehari Maamessil tuleb Meiren välja uue too­ te – maanteeharjaga – tasakaaluks tal­ visele lumekoristustehnikale. Maantee­ hari sobib nii traktorile kui ka autole. Meireni maanteeharjal on mitmed uuenduslikud tehnilised lahendused. Hari on varustatud parallelogrammiga (tõsteraamiga), mis võimaldab harja vasakule ja paremale nihutada kokku 0,9 m ulatuses. Hüdraulikasüsteem või­ maldab langetada harja nii, et harjased ei puutu liiga suure jõuga vastu maad. Nõnda väheneb harjamisel tarbitav

võimsus ja harjased kuluvad aeglase­ malt. Hari on varustatud liigendiga, mis võimaldab harja esiosal kalduda. See parandab harja kohandumist tee eba­ tasasustega. Kaldliigendil on lehtvedru, mis või­ maldab reguleerida, kumb harjakülg toetub vastu maad suurema jõuga. Nii saab muuta harjaste kulumise ühtla­ semaks ja vähendada nende kulumist „kooniliseks”. Lisavarustusena on võimalik kasuta­ da niisutussüsteemi, mis vähendab har­ jamisel tekkivat tolmu. Äsja kõrgelt pärjatud Meiren Engineering OÜ tõi tänavu veebruaris Rootsist messilt „Nordicway” koju innovatsiooniauhinna. Sellega pärjati Meireni väljatöötatud unikaalne lahendus lumesahkadele: kahesuunali­ se toimega nihutatav parallelogramm (saha tõsteraam), mis annab autojuhi­ le palju suuremad võimalused sahaga manööverdamisel ja ühtlasi katab mak­ simaalselt sahatava ala eri situatsiooni­ des.

Lumesahkade seeria MSK (n-ö koonussahk) Tooteuudistest on firma uhke ekst­ reemselt lumerohketes piirkondades kasutatava lumesahkade seeria MSK üle, mis sobib liikuma nii lumistel kõr­ valteedel kui ka soolatud kiirteel. MSK mudelis on kokku saanud MSP sahkade parimad konstruktsioonilised lahendu­ sed ja töökindlad komponendid koos uudse kõrgheitva hõlmaprofiiliga. Sah­ ka saab tellida mitmes varustusastmes, mis võimaldab leida kõige sobilikuma lahenduse. Traktorisahkade seeria VTSP VTSP­seeria traktori lumesahad on keskel oleva liigendiga ja osalise plast­ hõlmaga libliksahad. Sahad on väga tugeva ja töökindla konstruktsiooniga, sobides lume koristamiseks linnatäna­ vatelt, kõnniteedelt ja parkimisplatsi­ delt. Saha terahoidikutel on neli auto­ noomset sektsiooni, mis takistustega kokkupuutel liiguvad tahapoole, vä­ hendades löögi mõju sahale. Lume­ saha terade kaldenurka ja jäikust saab

Meireni sahkadest

teab kõike ja huviliste küsimustele vastab ANDRUS MALVA: tel 5693 4681, 682 5002 e­post andrus@meiren.ee Lisa saab lugeda ja toodetega tutvuda firma Meiren Engineering OÜ kodulehel www.meiren.ee


30  M E T S A N DU S  

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

Eesti metsasektor tutvustab end Maamessil Nagu eelmistel aasta­telgi, tuleb metsandussektor seekord Maamessile välja ühisel pinnal. Väljapanekuga on esindatud organisatsioonid ja ettevõtted, kes näitavad metsa ja metsanduse mitmekesisust. Messil tutvustab iga organisatsioon oma lähenemist metsale ja metsandusele. Messikülastajad saavad ülevaate metsatöödest, metsade majandamisest, kaitsest, innovaatilistest võimalustest metsanduses, uutest teadussaavutustest seoses metsandusega, aga ka puhkamis- ja vaba aja veetmise võimalustest metsas.

Metsandust tutvustatakse ka metsaomanike kaudu. Messil on kohal riigimetsa haldaja RMK, erametsaomanikke ühendav Erametsaliit ja neile toetusi vahendav Erametsakeskus.

Metsamasinad ja muud uudisasjad Metsandusharidust esindavad Eesti Maaülikool ja Luua Metsanduskool, lisavõimalusi keskkonnahariduses tutvustab keskkonnaamet, kohal on keskkonnaalase teabe koguja ja levitaja Keskkonnateabe Keskus. Regio esitleb mitmesuguseid nutitelefonides ja arvutites kasutatavaid kaardirakendusi, mis lihtsutavad metsameeste tööd. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu väljapanek näitab, kui-

das metsamaterjalist saab kõrge lisaväärtusega toode. Metsa ja seal elavaid loomi käsitleb Eesti Jahimeeste Seltsi väljapanek. Ja et ring ümber metsanduse oleks täielik, räägivad BM Trada esindajad metsade sertifitseerimisest. Luua Metsakool on lubanud messile tuua ka metsalangetusmasina harvesteri simulaatori, mille juhtkangide taga saab igaüks end ohutult proovile panna. Metsandus on esindatud ka Maamessi välialal, kus näidatakse metsamasinaid. Sel aastal võib näha ka mitmeid täiesti uusi metsamasinaid. Suurem rõhk on seekord bioenergial – tutvuda saab võsapallitajatega, Soomest tulnud ettevõte esitleb siitkandi turu jaoks täiesti uut, USA päritoluga kau-

bamärki Bandit ja uudiseid on ka Eestist. Nimelt tutvustab Eesti omanikega ja kohapeal masinatööstust arendav Lemate messil meie oma halumasinat ja väiketraktori multifunktsonaalset käru, millest võib kasu saada eelkõige metsaomanik, kes tahab metsas kohapeal näiteks küttepuid teha.

Raievõistlused endiselt au sees Maamessi üks traditsioonilisi osi on aga raievõistlused Kevadkarikas. Raievõistlusi on korraldatud ja paremaid selgitatud Eestis juba aastakümneid. Igal ajajärgul on olnud oma nägu ja omad tegijad, nii on ka raievõistlused pidevas muutumises ning käi-

vad ajaga kaasas. Raievõistlused on sport, ja sport on show. Ühelt poolt selgitatakse parimaid, teisalt pakutakse elamusi ja põnevust pealtvaatajatele. Kevadkarikas toimub juba 16. korda, kuid kunagi varem pole platsialana kavas olnud postide langetamist − täpselt samamoodi, nagu seda on tehtud maailmameistrivõistlustel. Esimest korda Eestis ja ka lähiriikides saab raievõistlustel näha platsil puude langetamist, kasvavaid puid matkivad maa sisse püsti pandud kümnemeetrised palgid. Mitmel korral on langetamine tehtud metsas ja umbes sama palju kordi platsil langetusnotile saetud lõikeid mõõtes. Sel aastal kutsub uues kuues Kevadkarikas pealtvaatajaid

Maamessi Showarena’le 19. ja 20. aprillil. Esimesel päeval on kavas võistlejate avalik tutvustus, stardijärjekorra loosimine ja avaalana langetamine ning teisel päeval saab kaasa elada saeketivahetusele, kombineeritud järkamisele, täpsussaagimisele ja viimase alana kõike otsustavale ning alati põnevale laasimisele. Nagu raievõistlustel tavaks saanud, anname pealtvaatajatelegi võimaluse oma oskusi ja teadmisi näidata. Oodata on kõrgetasemelist võistlust, kus konkurentsi Eesti võistlejatele pakuvad välisriikide parimad saemehed. Korraldajad lubavad põnevat võistlust!

TOOMAS KELT

• UUTE JA KASUTATUD MASINATE MÜÜK • HOOLDUS JA VARUOSADE MÜÜK • EHITUSTEHNIKA JA SOOJAKUTE RENT AS Baltem Tuleviku tee 2, Peetri küla 75312 Rae vald, Harjumaa tel 606 0480 faks 606 0488 Turu 32d, 51014 Tartu tel 730 3737 faks 730 3738 Tartu mnt 30, Jõhvi 41538 Ida-Virumaa tel 392 4461 baltem@baltem.ee www.baltem.ee

Kohtume MAAMESSIL 18.–20. aprillil 2013!


M E T S A N DU S  31 

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

SHUTTERSTOCK

Metsaühistud võivad saada lisavõimaluse Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 ettevalmistava juhtkomisjoni istungitel on tänavu arutatud tuleviku-MAKi meetmeid ka ükshaaval. Muu hulgas on uude arengukavasse tulemas meede “Metsandussaaduste töötlemine ja turustamine”, mis sisuliselt jätkab praeguse MAKi meedet 1.5.2 (metsandussaadustele lisandväärtuse andmine). Väga suuri muudatusi senisega võrreldes ei ole. Üks muutus on see, et kui seni on saanud

ML

Põllumajandusrehv Firestone Maxi Traction IF Sõltumatud testid tõestavad, et Maxi Traction tagab maksimaalse veojõu! Suurem kandevõime või väiksem rehvirõhk

Suurem tõhusus põllumajandustootjate jaoks

ww te info w.m m l/fax @m elit ob : . : 5 63 elit. ee 55 84 ee 46 33 29 6 7

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

www.metsaforest.ee

Võrumaa 5342 4232

SHUTTERSTOCK

seda toetust küsida FIE, aktsiaselts, osaühing, tulundusühistu, täisühing, usaldusühing, siis uue arengukava kavatsustes on, et peale metsa- ja puidutööstussektori mikro- ja väikeettevõtete kriteeriumidele vastavate äriühingute ning FIEde võiks seda tulevikus küsida ka metsaühistud, mis valdavalt on MTÜd. Põhimõtteliselt võiks see ergutada metsaühistuid mõtlema puidu töötlemisele. Praeguseks on metsaühistud jõudnud omas arengus metsaomanike puidu ühismüügini, puidu töötlemine võiks olla järgmine samm.

2012. aastal Belgias ja Saksamaal korraldatud sõltumatud testid näitavad Firestone Maxi Traction IF-i põllumajandusrehvide üldist paremust veojõu ja jõudluse poolest. Veojõutestides võrreldi Maxi Traction IF-i rehve kolme peamise konkureeriva rehviga, sealhulgas Euroopas enim müüdud kaubamärkide rehvidega. Testid näitavad, et Firestone’i rehvidel on väikseim libisemise määr, mis tagab suurema veojõu. Kohapeal tehtud testid kinnitavad samuti, et Maxi Tractioni rehvidel on suurem jõudlus. Firestone’i eesmärk on pakkuda põllumajandustootjatele mõõdetavalt suuremat tõhusust ning kõnealused sõltumatud testid tõendavad, et Maxi Traction IF-i rehvid seda võimaldavad. Sama testiprogrammi tulemused näitavad, et Maxi Traction IF-i rehvil on keskmisest laiem jälg. Selle tulemusena tagab rehv peale esmaklassiliste veojõunäitajate ka väiksema surve pinnasele. Põllumajandustootjate rõõmuks näitavad sõltumatud testid, et Maxi Tractioni rehvi väga head veojõuomadused ja suur jõudlus ei halvenda kütusesäästlikkust, mis osutus testitud rehvide keskmiste näitajatega samaväärseks nii põllul kui ka maanteel. Sellest tulenevalt saavad põllumajandustootjad vähendada Maxi Tractioni rehvide kasutamisega üldist kütusetarbimist.

Firestone siseneb pritsidega seotud turule Performer Row Cropi rehvidega

Firestone on tänapäevaste kiiremate ja võimsamate traktorite jaoks lasknud turule Maxi Traction IF-i radiaalrehvi. Võrreldes tavapäraste traktorirehvidega on IF-i rehvid välja töötatud selliselt, et sama rõhu juures on rehvide kandevõime suurem või jääb väiksema rõhu juures samale tasemele. Uuel Firestone Maxi Tractioni rehvil on suurt painduvust pakkuv karkassiehitus, mis võimaldab sama koormuse ja kiiruse puhul kasutada väiksemat rehvirõhku. See võimaldab põllumajandustootjatel ühendada maanteel saavutatavad suured sõidukiirused põllupinnasele avalduva väiksema survega, mis tagab suurema kasuteguri. Firestone’i tehnoloogia võimaldab rehvil taluda tavarehviga võrdväärset koormust väiksema rehvirõhu puhul, samuti lubab see tehnoloogia 20% suuremat kandevõimet tavarehviga võrreldava rõhu ja kiiruse korral. See võimaldab põllumajandustootjatel kasutada näiteks raskemaid lisaseadmeid või vähendada veotsüklite arvu, tagades taas suurema produktiivsuse.

Välja töötatud ja testitud Euroopas Maxi Traction IF on loodud rasketele traktoritele, mille võimsus on üle 180 hobujõu. See on välja töötatud Itaalias Firestone’i Euroopa teadus- ja arenduskeskuses ning seda toodetakse Hispaanias. Firestone Maxi Traction IF-i rehvid on nüüd kättesaadavad mitmes mõõdus nii põllumajandusrehvide asendus- kui ka originaalosade turgudel.

PERFORMER-SEERIA REHVID PERFORMER 95

Laiendades oma strateegiat, mille eesmärk on pakkuda põllumajandus­ tootjatele tootmise tõhusust suuren­ davaid rehve, on Firestone lasknud turule Performer Row Cropi seeria põllumajandusrehvid. Uued rehvid on mõeldud tagama maksimaalset tõhusust nii põllul kui ka maanteel tänu rehvide heale kande­ võimele ja suurele kiirusindeksile, või­ maldades seeläbi põllumajandustoot­ jatel kasutada pritsimisel suuremaid paake ning säästa aega ja raha. Firestone keskendub lahendustele, mis aitavad põllumajandustootjatel teha tööd tõhusamalt ja jätkusuutliku­ malt, pakkudes kütuse­ ja ajasäästu. Firestone on kandnud põllul saavu­ tatud tõhususe üle teedele, luues uued suure kiirusindeksiga rehvid. Per­ former Row Cropi rehvid, mis on va­ rustatud mõlemale poole suunduvate teravaservaliste soontega (Dual Angle Lug), võimaldavad põllumajandustoot­ jatel sõita kiiresti igat tüüpi pinnasel – sellega kaasneb lisakokkuhoid. Rehvid on osutunud ka väga täpseteks ning ta­ gavad hea sõidumugavuse ja juhitavuse isegi suurematel kiirustel. Rahvusvahelisel põllumajandusmes­ sil „Sima 2013” esitleti esimest korda Performer Row Cropi rehvi mõõdus 270/95R48. Selleks et rahuldada kõik põllumajandustootjate pritsidega seotud vajadused, on Firestone’il lähitulevikus kavas laiendada Performer 85­, 90­ ja 95­seeria rehvide mõõduvalikut.


32  J A H I N DU S  

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

Seitse aastat vaidlusi – jahimees der liialt metsanoorendikku laasAvalikkus on ehk juba harjunud, et pidevalt käib tab või kobras veed üles paisutab, pole kuskiltki õigust abi küsida. vaidlus uue jahiseaduse Kõige selle pärast otsustas üle. Kui vaidluse aines keskkonnaministeerium seitse aja­graafikule panna, aastat tagasi, et Eesti jahinduse selgub mõtlema­panev õiguslikku alust tuleb muuta. tõik – on vastasseise, mis läbirääkimistest hoolima- Arengukava ettevalmistamine ta paigast ei nihku. Jahiseadus, mis kehtib, ent mille peaks välja vahetama uus, praegu Riigikogu menetluses olev seadus, jõustus 1. märtsist 2003. Miks selle asemele uut tegema hakati? Hästi laias laastus – sest me taasiseseisvunud Eestis oli tekkinud maaomanikkond, ja vanad reeglid enam ei kõlvanud. Jahinduslikus mõttes loetakse pea terve Eesti maad jahimaaks (v.a tiheasustusalad, osa kaitsealadest jms). See neli miljonit hektarit on jaotatud rohkem kui 300 jahipiirkonnaks (peavad olema vähemalt 5000 ha) olenemata maaomandivormist. Piirkonnad on riigiga sõlmitud lepingu alusel antud jahiorganisatsioonide (vähemuses ka RMK) kasutada. “Riik sõlmib lepingu minu maa kasutamiseks ja võtab selle eest tasu!” hakkasid maaomanikud protestima. Senine jahiseadus annab neile küll õiguse jaht omal maal keelata, kuid siis tuleb arvestada, et kui metssead õue või põllu üles songivad, põ-

n 2006, ministeerium moodustab arengukava töörühma. Keskkonnaministeerium kutsub kokku töörühma, et koostada looduskaitset ja maaelu väärtustav jahinduse arengukava, esimene omataoline Eestis – eelmise perioodi filosoofiale tuginev jahindus vajab sisulist ja institutsionaalset ümberkorraldamist. n 2008, 29. mai, keskkonnaminister kutsub kokku jahindusnõukogu. Jahindusnõukogu liikmed on: Tõnu Traks (esimees, esindab keskkonnaministeeriumi), Alo Ling (Jahiühistu Pistrik), Jaanus Elts (Eesti Keskkonnaühenduste Koda), Tiit Randla (Riiklik Looduskaitsekeskus), Madis Otsa (Läänemaa keskkonnateenistus), Margus Puust ja Priit Piilmann (Eesti Jahimeeste Selts), Taavi Veskimägi ja Helmer Jõgi (Riigikogu), Mait Värk (Eesti Talupidajate Keskliit), Peep Männil (Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus), Tiit Randveer (Eesti Maaülikool), Ando Eelmaa

(Eesti Erametsaliit), Aigar Kallas (RMK), Harri Valdmann (Tartu Ülikool). 2009 vahetab nõukogus Madis Otsa ja Tiit Randla välja keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar. Ministeeriumi jahinduse peaspetsialist Egon Niittee tutvustab jahinduse arengukava 2008– 2013 eelnõu. Enim on erimeelsusi põhjustanud: jahiõigus ja jahimaa suurus; riigi (RMK) kasutuses olevate jahipiirkondade tulevik; iga-aastaste küttimislimiitide määraja; jahimaade korraldamine; uluksõraliste ja kopra tekitatud kahjude hüvitamine; riigi ja kolmanda sektori funktsioonid jahinduse korraldamisel. n 2008, 23. september, jahinduse arengukava kinnitatud. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitab “Jahinduse arengukava 2008–2013”. Selles näiteks: suured jahipiirkonnad säilivad, kuid maaomanikele heastatakse suuremad ulukikahjustused senisest tõhusamalt ja nad saavad paremad võimalused ise jahinduses osaleda. n 2009, 12. mai, jahindusnõukogu istung: ulukikahjustused on tähtsaim teema. Ministeerium tahab viia ümberkorraldused ellu kahe sammuga: kõigepealt nn väike eelnõu, millega muudetakse jahiseadust nii, et oleks võimalik RMK kasutada

olevaid jahipiirkondasid reorganiseerida ja jahindusfunktsioone kolmandale sektorile üle anda; siis nn suur eelnõu, mis sisuliselt tähendab uut seadust. Nõukogu arutab jahimaade korraldamist ja ulukite tekitatud kahjude hüvitamist. Traks nendib, et jahiulukite ohjamine (sh ulukikahjud) on seaduse muutmisel tähtsaim teema. Egon Niittee kirjeldab, et ulukite tekitatud kahju kannavad edaspidi jahimehed ulatuses, mis ületab maaomaniku omavastutusmäära. Kahju hüvitamise kohustus ei sõltu enam loomade arvukusest, vaid reaalsetest kahjustustest. Keskkonnaministri määrusega kehtestatakse uluksõraliste ja kopra metsa- ja põllukultuuridele tekitatud kahju hindamise metoodika. Üldjuhul klaarivad maaomanik ja jahimees kahjustusi omavahel, aga kui kokkulepet ei saavutata, saab kasutada ametlikku hindamismetoodikat. Riiklikku kahjude hüvitamise fondi luua plaanis ei ole. Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad arvavad, et ikkagi on vaja fondi, ja kahjude hüvitamisel peaks osalema ka riik. n 2009, RMK loobub jahipiirkondadest, kus eramaade suur osakaal. RMK loobub jahipiirkondadest, mis asuvad valdavalt eramaadel (kokku ligi 220 000 ha). Kuus jahipiirkonda

Metsaomanikud metssigade söötmisplatsil jahindusega tutvumas.

jäävad RMK kasutada. Loovutatud maa-ala jaotatakse 17 jahi­ piirkonnaks, mis antakse jahiseltside kasutada. n 2009, 28. oktoober, ministeerium rõhutab jahindust kui

maaomaniku alternatiivset tuluallikat. Ministeeriumi väljaandes Looduse Hääl kirjutab Egon Niittee: “Kindlasti tuleb edaspidi arvestada maaomanike suurema huviga jahindust mõjutada ja jahinduslikus tegevuses osa-

www.woodmizer.ee

Tulge tutvuge uute masinatega

meie boksis nr VP-45.

SIA Oberts Mārupītes gatve 9a Mārupe, Mārupes novads, LV-2167 Latvija

Tel: +371 6781 0666 Faks: +371 6781 0655 E-post: birojs@oberts.lv

Kohtumiseni Tartu Näituste messikeskuses Maamessil 18.-20. aprillil. • Ostes lintsaeraam LT20 – kingituseks reguleeritav teritusmasin lintsaele: sääst 2395 eurot • Erihind masinale LT15: sääst 1000 eurot Pakkumine kehtib kuni 30.aprill 2013.


J A H I N DU S  33 

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

contra maaomanik ARHIIV

kehtestamise järel tekkida võivat olukorda. Eelnõu eesmärk on ebaselge ja arvesse pole võetud avalikku huvi.

leda või jahindusest tulu teenida. Maamajanduse konkurentsivõime vähenemisel oleks jahindus maaomanikule üks alternatiivtulu allikas, mis aitaks muu hulgas taluda suuremaid uluki­ kahjustusi.”

n 2010, 16. aprill, Eesti Jahimeeste Seltsi volinike koosolek pole asjade käiguga rahul. Volinikud otsustavad: jahiseaduse eelnõu üksikute teemade arutelul ei ole mõtet, kuni pole analüüsitud uue seaduse

n 2010, 28. aprill, jahindusnõukogu istung, minister loodab eelnõud Riigikokku saata. Nõukogu arutab uue jahiseaduse eelnõu tööversiooni. Minister Jaanus Tamkivi loodab, et eelnõu saaks esitada Riigikogule enne suve. Uue seaduse põhiidee peaks olema, et maaomanikud ja jahimehed on motiveeritud riigi sekkumiseta omavahel sisulisi kokkuleppeid sõlmima. Jahimeeste pool peab eelnõu suurimaks probleemiks, et jahimehed ei tea, kui kalliks tulevikus jahindus muutub. Oleks vaja, et ministeerium seda analüüsiks. Eesti Jahimeeste Selts eelnõule veel alla ei kirjuta. Eesti Erametsaliit on selle poolt, et riiklikult reguleeritud hindu pole, vaid määrajaks olgu turg. Liidu volikogu on eelnõu põhimõtted heaks kiitnud, samuti on eelnõu poolt Eesti Talupidajate Keskliit. n 2010, 15. mai, eelnõu tööversioonist: Eelnõu seab maaomanikud ja jahimehed võrdsesse seisu. Näiteks saavad omanikud probleemide korral õiguse jahipiirkonna kasutaja

välja vahetada. Eelnõu kohaselt ei määra riik enam jahipiirkonna renditasu, vaid selle suuruse lepivad omavahel kokku jahimehed ja maaomanikud.

Ärge lõhkuge Eesti jahindust! n 2010, 29. mai, Maalehe Metsaleht “Kas uus seadus lõhub jahindust?”: Eesti Jahimeeste Selts oma tegevjuhi vahendusel on asunud seisukohale, et uus seadus hävitaks jahinduse. “Lõpuks ometi saab ka maaomanik võimaluse omal maal jahindusotsustes kaasa rääkida,” näeb uues seaduses õiget sammu erametsaliit. Sama meelt on talupidajate keskliit. n 2010, 12. juuli, õiguskantsler sekkub. Keskkonnaministeeriumi jõuab õiguskantsleri märgukiri, kus öeldud, et kehtiva jahiseaduse sätted, mis reguleerivad jahipiirkondade kasutusse andmist ja jahipiirkonna kasutusõiguse lubade kehtivust, ei ole põhiseaduspärased. n 2010, 30. oktoober, mängu tulevad piirkondlikud jahindusnõukogud. Eesti Jahimeeste Selts on teinud ettepaneku sätestada jahiseaduse eelnõus regionaalsete jahindusnõukogude moodustamise nõue.

n 2010, detsember, eelnõu läheb ametlikule kooskõlastusringile. Keskkonnaministeeriumi uudiskiri: uue jahiseaduse eesmärk on luua õiguslik raamistik, mis motiveeriks maaomanikku ja jahipiirkonna kasutajat sõlmima omavahelist kokkulepet maaomandi kasutamiseks jahinduslikul eesmärgil. Juhul kui sellist kokkulepet ei sõlmita, on maaomanikul õigus keelata jahipidamine oma maal või nõuda jahiulukite tekitatud kahjude hüvitamist jahiseaduses ette nähtud ulatuses ja tingimustel. Väikeulukite arvukuse piiramise õigus on edaspidi ka maaomanikul. n 2011, jaanuar, jahimehed pole endiselt rahul. Keskkonnaministeeriumi uudiskiri vahendab Eesti Jahimeeste Seltsi seisukohti. l Kui uue jahiseaduse eelnõu järgi hakkaksid kõik maaomanikud jahinduslikku tegevust korraldama, siis tekib metsades turvalisuse ja kontrollimatuse risk. l Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada Eestis registreeritud juriidilisel isikul, riigiasutusel või Eesti kodanikul, kellel on jahipiirkonnas vähemalt ühe maaomanikuga kokkulepe maa kasutamiseks. Tõsise probleemi ette satume, kui jahipidamise õigust hakkavad määrama suurmaaomanikud –

RMK, metsa- ja kinnisvarafirmad. l Kahjustuste regulatsioonide väljatöötamine vajab analüüsi.

Maaomanikud hoiatavad jahikeeluga n 2011, 27. jaanuar, erametsaliidu jahindusfoorum. Jahindusfoorumil leitakse, et ei ole mõtet teha jahiseadusesse väikesi muutusi, nagu tahaks jahimehed, vaid ikkagi on vaja täiesti uut seadust, mis tugineb maaomanike jahiõigusel. Foorum läheb jahivaidluste ajalukku ka sellega, et seal tehakse ettepanek metssiga ja metskits Eestis väikeulukiks kuulutada. n 2011, 21. aprill, Eesti Jahimeeste Seltsi volinike koosolek. Seltsi president Margus Puust: osaga meie ettepanekutest on arvestatud, osaga kahjuks mitte. Jahiseaduse tööversioon veel selline ei ole, et seltsi volinikud ja juhatus saaksid selle heaks kiita. n 2011, juuni, erametsaliit algatab hoiatusaktsiooni. Erametsaliit teeb üleskutse maaomanikele osaleda hoiatusaktsioonis ehk keelata oma maal jahipidamine üheks kuuks septembris 2011.

Toodetud Ruukkis

KATUS ON MAJA IGA – ARUKAT OTSUSTAMIST HOONE OLULISE OSA MATERJALI VALIKUL Unikaalsed räästavaltsiga katuseprofiilid Finnera, Adamante ja Classic muudavad sinu katuse nägusaks ja äärmiselt vastupidavaks.

www.ruukkikatus.ee tasuta infotelefon 1914

Et katus oleks turvaline ja toimiv, ei tohi kokku hoida ka vihmaveesüsteemi ja turvatoodete arvelt! Katuse paigaldamisel kasuta kogenud ja usaldusväärsete spetsialistide abi. Lihtne osta, lihtne paigaldada, lihtne omada – Ruukki katused on loodud selleks, et koduomanike elu oleks murevaba.

Finnera®

AdamanteTM

Classic®

Järg lk 34


34  J A H I N DU S  

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

ARHIIV

rem, kui maaomanikud ja jahimehed koostööd teevad”. Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütleb ajalehele, et uue seaduse tulek on positiivne, kuna suur osa 2003. aastast kehtiva jahiseaduse reegleid pärineb ajast, mil eraomandit polnud, ning need tekitasid maaomanike ja jahimeeste huvide vahel kunstliku konflikti. Ta lisab, et siiski seadus kõiki omanike ja jahimeeste vahelisi probleeme ei lahenda – kõige tähtsam on omavahel suhelda ja kokkuleppeid sõlmida.

Algus lk 32 Aktsiooniga nõutakse uue jahiseaduse kehtestamist, mis tunnustaks maaomaniku põhiseaduslikku õigust vabalt oma maad kasutada. Liidu tegevjuht Ants Varblane selgitab: uue jahiseaduse menetlemine on jäänud toppama, seaduseelnõu ei ole jõudnud ei valitsusse ega Riigikokku. n 2011, 25. juuli, erametsaliit pöördub õiguskantsleri poole. Erametsaliidu hinnangul on jahiseadus vastuolus põhiseaduse § 32ga, mille kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kui see ei ole vastuolus üldiste huvidega. n 2011, 31. august, hoiatusaktsioon ei jõua ellu. Maaomanike jahi peatamise aktsioon (ühines kokku 170 000 ha omanikud) ellu ei jõua, kuna selleks pole enam põhjust. Keskkonnaministeerium on taas huvigruppidega läbirääkimisi pidamas ja uue seaduse eelnõu arutelud kulgevad maaomanikele soodsas suunas. n 2011, detsember, läbirääkimised edenevad. Aasta lõpul nenditakse, et kokku on vaja leppida veel vaid see, kuidas tulevikus peaks käima ulukikahjustuste kompenseerimine.

Ulukikahjude asjus koosmeelt ei leitagi n 2012, märts, Eesti Jahimeeste Selts esitab uued ettepanekud. Põhjalikus kirjas keskkon-

Koprakahjustus.

Põdra näritud kuusk.

naministeeriumile on ka ettepanekud, kuidas jahimeeste arvates võiks käia ulukikahjustuste hüvitamine. Näiteks põllueraldiste puhul, mis on väiksemad kui 5 ha, ja seal, kus maaomanik on saanud toetusi, kahjude hüvitamise kohustust poleks. Jahimeeste arvates võiks riik kinnitada küttimismahud, ja jahimehed, kes neid mahtusid järgivad, oleks kahjude hüvitamise kohustusest priid. Samuti tuleks kehtestada üleüldine jahirendi määr, mis võimaldaks piiratud ulatuses katta ulukikahjustusi. Lisaks tuleks luua riigi osalusega hüvitusfond... n 2012, 13. aprill, Maaleht.ee, konflikt teravneb ulukikahjustuste pinnal. Jahimeeste uute ettepanekute valguses areneb ulukikahjustuste hüvitamise küsimusest uus konflikt. Erametsaliidu tegevjuhi Ants Varblase hinnangul on jahimehed oma kirjas üldse taganenud mitmest kok-

kuleppest ja näitavad üles usaldamatust maaomanike suhtes. n 2012, 19. aprill, erametsaliit algatab uue aktsiooni. Erametsaliidu üldkoosolek otsustab algatada 2. maist taas jahi keelustamise aktsiooni, kuna jahiseaduse menetlemine ministeeriumis jälle seisab. Nüüd keelustatakse jahipidamine maaomanike huve arvestava jahiseaduse jõustumiseni. Liit kutsub kaasa ka Eesti Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumeeste Keskliidu, ühineb veel Omanike Keskliit. n 2012, 18. mai, Eesti Jahimeeste Seltsi volinike koosolek valib hüvitusfondi. Seltsi president Margus Puust ütleb, et viimane eelnõuvariant, mis pärit jaanuarist 2012, veel volinike koosolekul arutamiseks ei sobi. Ulukikahjustuste korvamise kolmest variandist eelistatakse seda, kus iga maaomanikuga lepingut pole sõlmitud ja kahjude

Japa sobib neile, kes hindavad efektiivsust,

HALUMASINAD, PUULÕHKUJAD JA KÕIK VAJALIK KÜTTEPUIDU TOOTMISEKS

lihtsamat tööprotsessi juhtimist, kergust ja turvalist ning jäätmevaba küttepuude valmimist.

kompenseerimine toimub tsentraliseeritud fondi kaudu vastavalt keskkonnaministri kehtestatud metoodikale. Kõik jahimehed teevad fondi määratud makseid, jahipiirkonna kasutajale kehtestatakse ulukiküttimise limiidid ja nende täitmisest sõltub kompenseerimise ulatus. n 2012, 18. mai, Postimees – “Keit Pentus uue jahiseadusega kahe tule vahel”. Ajaleht ütleb, et kahe vastaspoole lepitaja rolli sattunud keskkonnaminister Keit Pentus ei taha jahiseaduse teemal avalikult sõna võtta, et võimalikku kokkulepet mitte ära sõnuda. n 2012, juuni, jahikeeluaktsiooniga liitunute hulk kasvab. Jahipidamise keelamise aktsiooniga on liitunud juba ligi 140 000 ha suuruse maa-ala omanikud. n 2012, 29. november, Sakala – “Tõnis Korts: kõigile on pa-

n 2012, 5. detsember, erametsaliidu üldkoosolek: vähemalt asjad liiguvad. Liidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais räägib, et kohtumisi on olnud tihedalt, kuid tundub, et jahimehed ei soovi kokkuleppele jõuda, vaid arutada. Liidu juhatuse arvates peaks arutelu jätkuma Riigikogus, kus lõplikud otsused jäävad poliitikute teha. Eriti puudutab see ulukikahjustuste hüvitamise küsimust, milles maaomanikud ja jahimehed üksmeelt pole saavutanud. Eelnõu ei ole maaomanike jaoks ideaalne, kuid kui lõputult vaielda, ei muutu miski. Ka jahikeeluaktsioon on selles mõttes oma eesmärgi täitnud, et vähemalt asjad liiguvad.

Vaidlused jätkuvad ametikoridorides n 2012, detsember, uue jahiseaduse eelnõu saab valitsuse heakskiidu. Valitsus kiidab uue jahiseaduse eelnõu heaks.

n 2013, 14. jaanuar, eelnõu jõuab Riigikokku. Esimene lugemine on 23. jaanuaril. n 2013, 23. jaanuar, jahiseaduse menetlus on kui omanikesse suhtumise lakmuspaber. Eesti Erametsaliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Põllumeeste Keskliit annavad välja ühise pressiteate, millega tervitavad jahiseaduse eelnõu jõudmist Riigikokku. Samas tunnevad nad muret, et pole arvestatud nende mitme tähtsa ettepanekuga. Pressiteates on üteldud, et tegu on omamoodi lakmuspaberiga ühiskonna suhtumises omanikesse ja maaomandisse. Maaja metsaomanike seisukohalt on eelnõu kolm suuremat puudust: jätkuvalt on jahiseltsidele antud võimalus jahi pidamiseks maaomanikuga kokkulepet sõlmimata; jahirentniku valimine ei toimu õigusriigile kohaselt; eraja riigimaad antakse tähtajatult ebamõistlikult suurte jahipiirkondade kasutada. n 2013, märts, vaidlused jätkuvad Riigikogus. Jahiseaduse eelnõu on Riigikogu keskkonnakomisjonis üks arvamuste- ja ettepanekuterohkeim eelnõu. Sisuliselt jätkub ka vaidlus. Kord on n-ö vastutav riigikogulane Kalle Palling uskunud, et eelnõu võetakse seadusena vastu vabariigi aastapäevaks, kord, et märtsi lõpuks. Nüüd ütlevad asjaosalised, et kui see õnnestuks jaanipäevaks, oleks kõik hästi...

ML

Vahva raamat Maalehe ostjale! Nüüd müügil kõigis Konsumites, Maksimarketites, Hyper Rimides ja Prismades üle Eesti.

KOHTUME 18.–20. aprillil 2013

MAAMESSIL TARTUS

Väikese viguriga lood elust enesest

VAID

5,95 € + 1,30 € Maalehe eest

Raamatut saab ka tellida telefonil 680 4444 või e-posti aadressil klienditugi@lehed.ee.

tel 504 4950, 5400 5250; e-post info@metsaomanik.ee www.metsaomanik.ee


M E T S A N DU S  35 

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

Uus metsaühistu

FORESTPLANTER

TULEB KOOS TAIMEDEGA

Eesti Erametsade Selts alustas tegevust poolteist kuud enne Maamessi algust.

Eestis on umbes 50 erametsaomanikke ühendavat organisatsiooni – metsaühistut ja -seltsi. Osa neist on liitunud Eesti Erametsaliiduga ja osa tegutseb omapäi. Üks värskeim selline ühendus on 1. märtsist tegevust alustanud Eesti Era­ metsade Selts. Seltsi metsakonsulendiks on Aadu Raudla, kes olnud ka metsanduse piirkondlik tugiisik. Postiaadressi ja asjameeste nimede järgi seostub selts aga Võrumaa Sõmerpalu vallas tegutseva metsataimekasvataja Forestplanter OÜga.

Moodne taimekasvatus Forestplanter OÜ, kes on väljas ka Maamessil, kasvatab suletud juurekavaga metsataimi (potitaimed), kasutades uudset tehnoloogiat. Lihtsustatult öeldes on taimepottides õhupilud, mille kaudu taime juured võivad vabalt potist välja kasvada. Nii saab juurestik ühtlaselt areneda nii külgede suunas kui allapoole ja taim on tugevam.

Kuna õhu käes juure kasv pidurdub (juur kärbub), nimetatakse tehnoloogiat õhkpügamist võimaldavaks kasvatustehnoloogiaks. See on pikemalt olnud kasutusel Skandinaavia suuremates puukoolides. Forestplanter on seesama ettevõte, kes 2010. aasta lõpus võttis Eestis kolmanda taimekasvatajana kasutusele külmlao, mis võimaldab pakendatud taimi ületalve hoida.

Virtuaalne metsaoksjon Uus selts teeb koostööd taimekasvatusettevõttega ja samal ajal ka juba mitu aastat tagasi asutatud virtuaalse metsaoksjoni portaaliga, mis vahendab raieõiguse, metsamaterjali ja ka metsakinnistute müüki. Portaali enampakkumissüsteem on üles ehitatud nii, et need isikud, kes süsteemi kasutajad ei ole, enampakkumisel oleva objekti detailsete andmetega (asukoht jms) tutvuda ei saa. Need, kes enampakkumisel ostjana osalevad, üksteist “ei näe”. Ostjad kasutavad oksjoni lõpuni unikaalset kasutajanime, mis annab selle kasu, et nad ei saa omavahel madala hinna kokkuleppeid sõlmida.

Müüjal on võimalik pidevalt jälgida, kuidas oksjon edeneb. Lisaks portaalile saavad nii ostjad kui müüjad kasutada iOS- ja Android-platvormil töötavat nutiseadmetele mõeldud rakendust.

Selts aitab ka istutada Koos seltsi asutamisega ollakse nüüd Eesti Erametsade Seltsi juhatuse liikme (seotud ka nii Forestplanteriga kui Metsaoksjon. ee-ga) Lehar Lindre sõnul valmis metsaomanikele pakkuma kompleksteenust. “Aitame hea hinnaga müüa näiteks kasvava metsa raieõiguse ja seejärel uuendame ka raiesmiku,” ütles Lehar Lindre. Side Forestplanteriga tähendab, et alati on taimed saadaval. Peale selle pakutakse tavapärasemaid ühistuteenuseid: metsakonsulendi nõu, metsamajandustööde organiseerimist, toetuste taotlemise abi, ühistegevust, koolitust jms. Et metsaomanike tähelepanu äratada, on vastne selts metsaoksjoni portaalis välja kuulutanud septembrikuuni kestva kampaania, mis võimaldab võita iPad Mini.

ML

TA S U B T E A DA

Forestplanter annab nõu n Kvaliteetne suletud juurekavaga taim on roheliste okastega, väljakujunenud ladvakasvu ja terve tipupungaga, mehaaniliste vigastusteta, niiske turbapalliga. Nad on turbapallides ühe kaupa. n Külmutatud taim tuleb enne istutamist sulatada. Seda ei või teha liiga kiiresti. Külmutatud taimi tuleb hoida jahedas

(8–14°) ja varjus. Normaalne sulatamisaeg peaaegu pimedas on 2–3 päeva, seejärel tuleb taimi harjutada valgusega poolvarjulises kohas 1–2 päeva. n Pimedas ei või sulavaid taimi hoida kauem kui nädala, sest ülessulanud taimed vajavad päikesevalgust. n Enne istutamist tuleb lõigata ära istutuskastist või turba-

pallist välja kasvanud juured. Seejuures tasub olla ettevaatlik, sest noor taim on kerge murduma. n Silmas tuleks pidada, et taime turbapall oleks piisavalt niiske. Kui käega pigistades turbast vett välja ei nõrgu, vajavad taimed juba kastmist. Turbapalli läbikuivamine on taimele väga ohtlik.

Värske metsaühistu Eesti Erametsade Selts pakub metsaomanikele kompleksteenust ning kui vaja, aitab ka taimi istutada.

Puurkaevud • projekteerimine • puurimine • kaevupesu • pumplad • trassid

Pakume terviklahedust nn võtmed-kätte-paketina. •


36  L O O M A K A S V A T U S  

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

20 aastat Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistut Eesti Tõuloomakasva­ tajate Ühistu (ETKÜ) on Eesti piima- ja liha­ veisekasvatajaid teenindav aretusorganisatsioon. Asutamiskoosolek toimus 8. detsembril 1992, asutajaliikmeid oli 234.

Ühistu tekkelugu ei olnud kerge. Nappis raha. Ent suur oli välisfirmade huvi. Tänu tolleaegsete otsustajate arukale tegutsemisele võime praegu rääkida Eesti ühest suuremast põllumajandustootjaid ühendavast organisatsioonist. 20 aastat tegevust on olnud piisav aeg, kujundamaks organisatsioonile tugev roll. Loomulikult on teisenenud ka tegevussuundadele orienteeritus vastavalt liikmete nõudmistele ja muutuvale ajale. Tänavu täitus ühistul kahekümnes tegutsemisaasta. Tõuaretustöö on Eestis kõikide loomaliikide lõikes korraldatud ühistulise omandivormiga. ETKÜ liikmeteks on valdav osa Eesti veisekasvatajaid, kes kasutavad aretusalaseid teenuseid.

Liikmed kasutavad aretusalaseid teenuseid Ühistul oli enim liikmeid 1993. aastal – 1529, praegu 667. Ühistu peamine tootmissuund on kõrgeväärtusliku aretusmaterjali tootmine. 1993. a oli seemendusjaamas 93 pulli, praegu 224

kõrge geneetilise väärtusega sugupulli. Lisaks Eesti päritolule on esindatud Kanada, USA, Saksamaa, Hollandi, Taani jt arenenud karjakasvatusriikides aretatud veiseid. 20 aasta jooksul on toodetud 7,7 miljonit doosi sügavkülmutatud veisespermat. Tipp-pullide pidamistingimuste parandamiseks valmis eelmisel aastal Baltimaade esimene vabapidamisega tõupullifarm. 1993. aastal oli Eestis piimalehmi 250 000, kellest 192 000 jõudluskontrollis (76,7%). Karju oli 3267. Piimatoodang lehma kohta oli 3428 kg (1985 – 4059). On märgiline, et just 2012. aastal ületas piimatoodang esimest korda 8000 kg piiri. Lehmi kokku 96 200, jõudluses 90 274, keskmine toodang lehma kohta 8059 kg. Eesti oli 2011. aastal üheksandal positsioonil Euroopas.

Suur nõudlus kasvatab hindu Tõuveiste müük Eestist on olnud aktiivne aastakümneid. Pärast taasiseseisvumist elusveiste eksport kahanes. Aktiivsemaks muutus huvi Eesti tõukarja vastu taas 2000. aastate algul. Euroopat tabanud loomataudid sulgesid mitme suure ekspordipotentsiaaliga riigi võimalused loomade müügiks. Alates taasiseseisvumisest on Eestist tõuveiseid müüdud Venemaale, Ukrainasse, Valgevenesse, Leetu, Lätti, Moldovasse, Usbekistani, Poola, Rumeeniasse, Hispaaniasse, Maltale, Hollandisse ja Türki.

Igal aastal lisandub ka uusi riike, kes meie karjast huvitatud on. Eesti veisekasvatajatele on tõuveiste ekspordi võimalused hea väljund lisaks põhitoodangu (piim ja liha) müügile saada lisatulu. Paljud välisfarmid, kel kogemus Eestist pärit tõukarjaga, on rahul meie loomade kvaliteedi ning kohanemisvõimega. Samuti ollakse samadele ostjatele korduvalt loomi müüdud, mis näitab ostjate rahulolu.

Nuum- ja tapapulle müüakse Türki Eestist pärit tõuveiste hinnadki on tänu suurele nõudmisele kõrgemad kui mujal Euroopas. Eelistades Eestist pärit veiseid, tunnustavad ostjad karja head geneetilist taset, kõrget jõudluskontrolli osatähtsust, farmide struktuuri ning nakkushaigustest puutumatust. Tõuveiste eksport motiveerib Eesti farmereid investeerima ka tipparetusmaterjali kasutamisse. Kasutatakse ka suguselekteeritud spermat, suurendamaks lehmnoorkarja arvukust. Samas müügivõimalused, arvestades meie väiksust, on piiratud. Oluline on ka uusi farme rajanud ning täiendavaid loomakohti loonud Eesti farmerite soovidele vastutulek tootmise laiendamiseks loomade arvu suurendada. Lisategevusena tuli ühistule 2010. aastast ka nuum- ja tapapullide müük Türki. Eesti oli esimene ELi riik, kellele Türgi loomade ostuks turu avas. Tänu

sealse turu parematele hindadele on veiseliha hind ning nõudlus ka Eesti siseturule kasvanud. Oluliseks peetakse Eesti lihaveiste arvukuse kasvu ning suuremat rõhu asetamist tõuveiste kvaliteedile. Vastukaaluks piimaveisekavatuse pikaajalisele traditsioonile on lihaveiskasvatus Eestis arenemas alates 1995. aastast. Siin on vajalik osta Eestisse väärt tõumaterjali ka teistest riikidest, parandamaks meie kohaliku karja kvaliteeti. Samas potentsiaalne või­ malus lihaveisesektori laiendamiseks on Eestis olemas. Praegu on lihaveiseid ligi 50 000. Tartu Maamess on aastaid olnud veisekasvatajatele hooaja avaürituste korraldamise paigaks, nii ka tänavu. Siin tutvustame suurel hulgal Eestis kasvatatavaid veisetõuge. Maamessi raames toimub ka lihaveiste oksjon.

Tõuveiste näitused ja konkursid Lisaks igapäevastele põhitegevustele on ETKÜ töös kenaks vahelduseks tõuveiste näituste ja konkursside korraldamine ning nendes osalemine. Sellega tutvustatakse Eestis kasvatatavaid

veisetõuge ning parimaid loomi. Konkursse hindavad välis­ kohtunikud. Sel aastal toimub holsteini ja punase tõu Viss 5. juulil Ülenurmel. Ootame kõiki asjahuvilisi külastama ja tunnustama meie karjakasvatajate saavutusi. Veisekasvatus nii piima- kui lihatootmises on Eesti põllumajandusvaldkonnas peamisi tootmisharusid, mis areneb kiiresti. Samuti on sektor suuteline oma toodangut (piima, liha, tõu- ja nuumveiseid) eksportima. Tänu mahukatele investeeringutele põllumajandusse on veisekasvatus jätkusuutlik ning toimib efektiivselt. Samas on olemas kõik võimalused ka valdkonna laienemiseks.

20 aastat on näidanud, et mitte kõik ei ole muutustele vastu pidanud ning suutnud valdkonda tegutsema jääda. Praegu tegutsevaid ühistu liikmeid saab pidada tugevateks ja edukateks veisekasvatajateks, kellel olemas karastus eri ajajärkudest ja soov valdkonnaga jätkata. Kui peaminister on lubanud Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulka viia, siis Eesti piimatootjate tubli pühendumus võib meid viia viie parima piimatootjariigi hulka küll. Selleks meile jõudu.

TANEL BULITKO ETKÜ juhatuse esimees


A I A N DU S  37 

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

Porgand, kapsas ja punapeet Maamessil Eesti PõllumajandusKaubanduskoda valmistab Maamessil taas piimakokteile, kuid annab ka häid ideid, milliseid roogi valmistada kolmest köögiviljast. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) on tänavu esindatud kahes hallis. Keskmises peab koda juba kolmandat aastat piimabaari, kus huvilised saavad maitsta kvaliteedimärke kandvatest piimatoodetest valmistatud piimakokteile. Kõige tagumises hallis võtab enda alla koguni 60 ruutmeetrit köök. Või kuidas teisiti nimetada EPKK messistendi, kus porgandist, kapsast ja punapeedist keedab-küpsetab-vokib ja aurutab vahvaid roogi maitsete meister Nikita Ulitin.

Euroopa Ühenduse ja Eesti abiga rahastatud kampaania

EPKK avalike suhete juht Malle Lind jätab esialgu põnevaks saladuseks, mida huvitavat veel pliitide juures toimuma hakkab. Vihjetest võib aimata, et päris kindlasti võib seal toimetamas näha prominentseid põllumajandustegelasi, kes panevad mängu oma oskused ja nutikuse. Sarnaselt piimabaariga saab siin maitsta ka köögivilja­ kokteile.

Tervislik on rohkem köögivilju tarbida 2012. aastal valmistas põllumajandus-kaubanduskoda ette puu- ja köögivilja tarbimise edendamise kampaaniat, mis aasta lõpul ka Euroopa Komisjonis heaks kiideti ning rahastuse sai. Nüüd on kavas kolmel järgmisel aastal Eestis läbi viia rohkesti üritusi, tänu millele peaks meie tarbija teadlikkus köögiviljade söömise kasulikkusest tõusma. “Uuringute andmetel tarbib Eesti elanik praegu 347 grammi köögivilja päevas,” teab Malle Lind. “Seda on aga nii meie toitumisteadlaste kui ka euroliidu ametnike arvates lii-

ga vähe. Muidugi jääme alla ka euroliidu keskmisele, sest lõunaeurooplastel on juba traditsiooniliselt palju mitmekesisem ja rikkalikum köögiviljalaud.” Paraku näitab statistika, et Euroopas tervikuna köögiviljade tarbimine langeb.

Vahvad üritused on suunatud eelkõige lastele Kampaania üks eestvedajaid, EPKK põllumajandusvaldkonna spetsialist Martin Vilen põhjendab kampaania põhisuunitlust lasteaia- ja algkoolilastele sellega, et meie toitumisharjumused kujunevad välja just lapseeas. Näiteks jagatakse lasteaedadele vahvat arendavat lauamängu “Aastaring aias”, kus mängu alustamise õiguse saab laps, kes viimati porgandit sõi. Mängu käigus tuleb lapsel näidata üles teadmisi köögiviljade kohta, kuid mängides saab ta oma teadmistele ka tõhusat täiendust. Koolilastele koostatakse ja jagatakse ka arendavaid töövihikuid. Koolikokkadele on abiks juba valminud porgandi, kap-

sa ja punapeedi retseptiraamatud, neile korraldatakse ka tasuta koolitusi. Kindlasti sünnib lasteaedadele ja koolidele kasu peagi koostatavast üle-eestilisest andmebaasist, kust iga asutus saab valida enda maakonnast köögi- ja aedviljakasvataja, kellega sõlmida leping oma köögi varustamiseks aiandussaadustega. “Järgmistel aastatel korraldame iga köögivilja tutvustamiseks ja sellest tehtud toitude tarbimise suurendamiseks porgandikuu, kapsakuu, kaalikakuu, peedikuu, mil püüame just seda köögivilja propageerida,” lubab Martin Vilen. “Käime messidel, valmimas on lastepäraste värviliste piltidega infobrošüürid “Nämma köögivili” ja “Aastaring aias” viiekuni kümneaastastele lastele.” Puu- ja köögiviljade tarbimise edendamise programmi rahastavad Euroopa Liit, põllumajandusministeerium ja põllumajandus-kaubanduskoda. Programmi raames tehakse koostööd Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi ja Tervise Arengu Instituudiga.

KAJA PRÜGI

RETSEPT Kapsapäts (kaheksale) n 4 keskmist sibulat n 0,5 kg kapsast n 3 küüslauguküünt n 1 kg hakkliha n 0,5 l hapukoort n 4 muna n 200 g jahu n soola n pipart n liha üldmaitseainet n hakklihamaitseainet n aroomisoola Hakkige sibul peeneks. Riivige kapsas jämeda riiviga. Pressige hulka küüslauk. Segage ka kõik ülejäänud koostisosad ühtlaseks massiks ning laske seista külmkapis 30–60 minutit. Pange mass kõrgemate servadega anumasse ning asetage ahju. Küpsetage ahjus 225–250 kraadi juures 30–45 minutit. Serveerida võib nii soojalt kui külmalt. Serveerimisel lisage veel külma hapukooremajoneesikastet. Ahjupeedid fetajuustuga (neljale) n 300 g peeti n 2 sl oliiviõli n 3 küüslauguküünt n 1 sl palsamiäädikat n soola ja musta pipart n 1 tl kuivatatud tüümiani n 150 g fetajuustu n 50 g seemnesegu päevalille- ja kõrvitsaseemnetest

SHUTTERSTOCK

Koorige peedid ja lõigake sektoriteks. Segage kausis peet, õli, hakitud küüslauguküüned, palsamiäädikas, sool, must pipar ja tüümian. Asetage maitsestatud peedid küpsetuspaberiga kaetud vormi ja küpsetage 180 kraadi juures 35 minutit. Võtke peedid ahjust välja ning segage juurde nõrutatud juustukuubikud ja seemnesegu. Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja väljaanded “Kapsas”, “Porgand”, “Punapeet”, Tallinn 2013

Suuraiandus ja potipõllundus – kes all, kes peal? EPKK aiandustoimkonna esimees Raivo Külasepp, millega aiandustoimkond tegeleb? EPKK aiandustoimkond esindab koja liikmeskonnas aiandustootjate huve. Toimkonna koosseisu kuuluvad võimalikult laiapõhjaliselt aiandustegevuste esindajad – alates aianduskoolitusest ja lõpetades maastikuarhitektuuriga. Vahepeale jäävad tootmistegevused. Üheks püsitegevuseks on kujunenud iga-aastase Aiandusfoorumi korraldamine, kus käsitletakse aianduses aktuaalset teemaderingi. Tänavuse aiandusfoorumi kandvad teemad olid ühistegevus aianduses, kaitseväe toiduhanked kui võimalus Eesti aiandustootjale, ELi uus eelarveperiood 2014– 2020 ja aianduse võimalused. Kas aiandussektoris on seoses masu alguse, keskpaiga ja arvatava lõpuga ka omad tõusud ja mõõnad, võitjad ja kaotajad? Kas inimesed on potipõllunduse juurde tagasi pöördunud?

Igas valdkonnas on olnud vahepeal tagasilööke, võib-olla iluaianduses pärast ehitusbuumi veidi enam, aga tasapisi hakkab olukord taastuma. Elustandardi muutus on siiski sedavõrd sügaval, et massiliselt pole nn potipõllunduse juurde tagasi pöördutud. Pigem tarbitakse ökonoomsemalt. Kui rääkida suuremast tootmisest, siis igal tootel on omahind ja selle peaks müügiprotsessis ikka kätte saama. Kes efektiivsemalt toimetab, omab eelist konkurentide ees. Kas aiandus on praegu meie noorte seas populaarne? Hetkel aiandus noorte seas eriti populaarne pole, sest see seostub raske füüsilise tegevusega ja mitte alati parimates tingimustes. Küll on aga populaarsed maastikuarhitektuur, keskkonnakaitse jms erialad. Paraku tulevasi töökohti neil erialadel napib. Viimastel aastatel on peamises aiandushariduse andjas –

Räpina Aianduskoolis – toimunud suured muudatused. Koolihoone ja õpilaskodud on renoveeritud, valminud on nüüdisaegne kasvuhoone. Samuti on oluliselt paranenud tehniline baas. Seega on loodud kõik tingimused eriala kaasaegsemaks omandamiseks. Kuidas noortele aianduseriala meelepärasemaks muuta? Eriala tuleb populariseerida ka mainekujundusliku poole pealt. Aiandus pole ju tegelikult ainult labidatöö ja raskete kandamite tassimine, vaid töö kaasaegsete tehniliste abivahendite ning IT-saavutuste kaasabil. Näiteks katmikaianduses juhib enamikku toimuvaid protsesse juba arvuti. Hetkemure valdkonnas seisneb eelkõige selles, et eriala lõpetajaid on nõnda vähe, et neid ei jagu Eestisse ega ka piiri taha. Oodatud on nad aga mõlemal pool.

KAJA PRÜGI

RETSEPT Meeporgandid (kuuele) n 750 g noori porgandeid n 1 sl võid n 1 sl fariinsuhkrut n 2 sl mett n värsket peterselli

Kuumutage vesi potis keemiseni, lisage sellele väikesteks kangideks lõigatud porgandid. Seejärel vähendage kuumust. Hautage kaane all umbes 10 minutit või kuni porgandid on krõmpspehmed. Nõrutage porgandid ja tõstke hetkeks

pliidiplaadilt. Sulatage keskmisel kuumusel pannil või. Lisage suhkur, mesi ja porgandid. Vähendage kuumust ning segage porgandeid 1–2 minutit, kuni nad on hästi blanšeerunud. Enne serveerimist raputage üle peeneks hakitud peterselliga.


38  M E T S A N DU S  

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

SHUTTERSTOCK

Kose kutsub külla! Kose Lions Klubi pani 17 aastat tagasi aluse kevadlaada traditsioonile, mis on aastate jooksul leidnud kindla koha nii kohaliku kui ka kaugemalt rahva hulgas.

Raie, raha ja head tavad Samal ajal kui kestab Maamess, arutatakse Tartus metsa majandamise heade tavade üle. Metsa majandamise head tavad on teemaks traditsioonilisel metsanduse visioonikonverentsil, mille korraldajaks kõiki metsanduse huvigruppe ühendav Eesti Metsaselts. Eesti Metsaselts ise on olnud eestvedaja selles, et taas kord on metsade majandamise head tavad sõnastatud ja konverentsil on plaan kirjapandu ühiselt kinnitada. Tegelikult on tavasid kirja pandud varemgi ja näiteks nii riigimetsa majandajal kui ka era­metsandusel oleks see niiöelda ette näidata. Tegu on põhimõtetega, mis ei kujuta endast seadust, vaid mida metsas tegutsedes üldjuhul järgitakse ja on järgitud ka minevikus nii ehk teisiti. Teatud mõttes on tavade taassõnastamise taga seega soov hoopis näiteks avalikkusele märku anda, et sellised kombed on olemas. “Ühised väärtushinnangud ühismeele alusena vajavad aegajalt konkreetsemat sõnastust või lausa lepingulist fikseerimist,” on öelnud Eesti Metsaseltsi president, Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus. “Kuna praegu on ühiskonna laiem mure kõige enam seotud hirmuga, kas puidu saamiseks metsi

majandades me oma metsadele liiga ei tee, on taas aeg metsade majandamise head tavad kirja panna.”

Majandajad ja mulje Näiteks puudutavad head tavad, mida Eesti metsade majandajad järgivad, metsateede ja -pinnase seisukorda, metsauuendust, kas või seda, et kui masinaga metsas töötatakse, ei vigastata kasvavaid puid. Ka elementaarseim tõde, et naabri metsaga arvestatakse, kuulub heade tavade hulka, mida seadusesse oleks isegi raske ühese paragrahvina kirja panna. Samas on hea tava näiteks see, et metsaomanik, kes on teinud raiet ja istutanud uue metsa, ka hoolitseb selle metsa eest, hooldades metsakultuuri, tehes valgustusraiet jne. Tavasid järgiti nõukogude ajal samamoodi kui praegu, ent selles mõttes on olukord nüüd teistsugune kui varem, et metsade majandajad pole varasematel aegadel kunagi nii tugevasti pidanud tundma avalikkuse mõistmatust. Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et kui majandaja teeb (lage)raiet, leidub ikka ja jälle näpuga näitajaid, kes süüdistavad teda näiteks rahaahnuses. Põllumeest, kes kasvatab rapsi, kaalikat, kapsast, pole kombeks süüdistada rahaahnuses, kui ta

Võsasalu OÜ METSAKINNISTUTE, RAIEÕIGUSTE JA METSAMATERJALI OST • Pakume lõikust ja väljavedu. tel 5354 2824

heiti@vosasalu.ee

oma saagi koristab, maha müüb ja sellega ka oma kulutused kaetud saab. Metsamehe kulutusi, tema metsa majandamise tsüklit aga üldjuhul ei osata märgata – põllu- ja metsakultuur oma kasvuperioodi pikkusega on niivõrd erinevad. Seda ühiskonnas tekkinud suundumust, mõistmatust on põhjendatud küll linnastumisega, maa tegelikkusest võõrdumisega jms, kuid see suhtumine on olemas ja metsade majandajad peavad sellega paratamatult arvestama.

Kuula ära Viimastest aegadest võiks tuua näiteks mõned juhtumid, mil pahameel on lahvatanud seoses raiega, mida tehakse inimasustuse lähedal. Kui võtame kätte näiteks riigimetsa majandaja head tavad (24 lehekülje pikkune tekst), saab sealt lugeda: “Lageraiete planeerimisel asulate, suve- ja maakodude lähiümbruses arvestame võimaluste kohaselt elanikkonna arvamust. Vajadusel jätame kasvama puude grupid või suurendame seemne- ja säilikpuude arvu. Võimalusel asendame lageraie turberaiega.” Kõik oleks nagu korras, aga kuidas laheneb olukord, kui tegu on metsakoosseisuga, kus ei ole võimalik lageraiet asendada? Riigimetsamehed on olnud

olukorras, kus on pakutud arutelu puudegruppide ja suurema arvu säilikpuude säilitamist, kuid sellega pole neid nii-öelda jutule võetud, kuna soovitakse, et üldse puid ei puututaks... Mingis mõttes võiks siin ütelda, et hea tava oleks seegi, kui avalikkus majandaja ära kuulaks ja teda mõista püüaks. “Hea tava on kujunenud aastate jooksul, kuid samas muutuv koos meie mõistmise muutumisega metsast kui terviklikust ökosüsteemist ning metsa rolli muutumisega ühiskonnas,” on nenditud riigimetsade majandamise heade tavade kirjapaneku sissejuhatuses. Sealsamas on öeldud, et tavad käsitlevad eelkõige majandusmetsade majandamise põhimõtteid ja et kaitsemetsades järgitakse lisaks kaitse-eeskirjade nõudeid. Eesti metsadest on tervelt kolmandik üht- või teistviisi kaitsepiirangutega seotud ja kaitsemetsade majandamine ise on nüüdse visioonikonverentsi teine peateema. Peale selle osundab konverents lisateemaga sellele, et Eesti metsad on osa Euroopa metsadest. Ka Euroopa Liidus on nimelt metsakokkulepete sõlmimise aeg – koostamisel on dokument, mida nimetatakse Euroopa metsanduse siduvaks kokkuleppeks.

Laat on olnud heategevuslik ja korraldajad annetanud saadud tulu heategevuslikele projektidele. Sel aastal kutsuvad Kose vallavalitsus ja LC Kose 11. mail, laupäeval enne emadepäeva, kõiki suurele kevadpeole “Kose kutsub külla”. Ootame lähedalt ja kaugelt nii noori kui vanu. Plaanis on sulgeda liiklus Kose keskuses ja muuta Pikk tänav suureks laadatänavaks. Müüma on oodatud kõik kaupmehed Virust Võruni, eelistatud on käsitöölised ning aia- ja põllumehed. Keskväljakule püstitame suure lava, millel esinevad päev läbi nii oma valla kui külalisesinejad, lauljad ja tantsijad, pillimeeste esinemisi saab nautida ka lavast eemal. Et on kultuuripärandi aasta, tutvustame ka Kose vallaga seotud isikuid kaugemast ja lähemast ajaloost. Väljaku äärde paigutame toidutelgi ning selle ette pingid-lauad kehakinnitajatele ja kontsertide jälgijatele. Ümberkaudsete külade inimesi aitab peole tuua valla buss, mis teeb hommikul ja pärastlõunal erireisid. Lisaks sõidab peopäeval Kosel erirong, mis sõidutab nii

lapsi kui ka aitab kõiki külastajaid suurte ostudega laadaplatsilt parklasse autoni. Päeva spordiosa põhialaks on tänavakorvpall, mille turniir peetakse Kose staadionil, lisaks mängitakse sulgpalli ja toimub ka laadajooks kõigile soovijaile. Lastelinnakust ei puudu batuut, kunstikooli õpitoad ja paljud muud tegevused, mida juhib Pipi isiklikult, lapsi sõidutab poni. Jõustruktuure esindavad oma väljapanekutega Kaitseliit, Naiskodukaitse, päästeamet ja politsei. Grillisõprade rõõmuks korraldatakse Grillfesti Põhja-Eesti osavõistlus just Kosel. See on hea võimalus panna kokku kas oma ettevõtte, lihtsalt sõprade või naabrite-sugulaste võistkond ja võtta mõõtu, kes on grillikunstis parim. Külaliste parkla asub seekord Ujula tänava õppesõiduplatsil, kus varem toimus laat ning kuhu peaksid ära mahtuma kõik saabuvad autod ja bussid. Päeva lõpetame suure simmaniga keskväljaku laval, kuhu ootame esinema ning rahvast tantsitama väärikat ja tuntud kollektiivi. Korraldajad annavad tegemistest-toimetustest igakülgset infot valla kodulehe kaudu, sealt leiab ka kõik vajalikud kontaktandmed. Loodame aluse panna oma koduvalla uuele, traditsiooniks saavale rahvaüritusele. Korraldustoimkonna nimel

ANDRES LUTSAR

ML

Maardu lInna laadad 2013. aastal: 11.–12. mai Maardu linna kevadlaat. laadalasi ootame

kauplema talutoodanguga, taimede ja juurikatega, kunsti ja käsitööga, toidu- ja tööstuskaupadega. registreerimine on alanud.

www.Kasvuhooned.ee www.Kasvuhooned.ee KKK www.Kasvuhooned.ee Kvaliteetsed Kvaliteetsed Kvaliteetsed Juliana Juliana Juliana kasvuhooned kasvuhooned kasvuhooned Taanist. Taanist. Taanist. Garantii Garantii 1212aastat 12aastat aastat Garantii

19.–21. juuli Maardu linnapäeva laat 14.–15. september traditsiooniline SorotšintSõ laat

Info ja registreerimine:

www.maardu.ee

AAnu Anunu PPoed Poed Maaletooja Maaletooja doed dOÜOÜ Maaletooja dOÜ Soola Soola 8,8, Tartu 8, Tartu | |Peterburi |Peterburi Peterburi tee tee 2F, Tallinn 2F, Tallinn Soola Tartu tee 2F, Tallinn TelTelTel 505 505 1409 1409 info@kasvuhooned.ee info@kasvuhooned.ee 505 1409 info@kasvuhooned.ee Kohtume Kohtume Tartus Tartus Maamessil Maamessil 18.–20. 18.–20. aprillil! aprillil! Kohtume Tartus Maamessil 18.–20. aprillil!


S UV I  39 

 MESSILEHT 11. aprill 2013 

Suvi Eesti Vabaõhumuuseumis Kevad on käes ja päike käib juba üsna kõrgelt. Ka Eesti Vabaõhumuuseumis hakkab elu üha tormilisemalt keema.

EESTI VABAÕHUMUUSEUM

Jaanilaupäeval saab Eesti Vabaõhumuuseumis osa vanadest jaaniõhtu kommetest.

Jüripäeval, 23. aprillil saab alguse kirev ja tegemisi täis suvehooaeg. Nii nagu meie esivanematel, tähistab jüripäev muuseumiski suviste abiliste saabumist. Taluhoonete uksed avatakse, sisse lastakse kevadeõhk ning perenaised asuvad usinalt oma tegemiste kallale.

Igas talus omad tegemised Pulga talus valmistatakse ette põllumaad, et porgandid, kaalikad ja kapsad maha panna ning seatakse korda laut, kuhu maikuus laadalt sead tuua. Iga kuu kolmandal neljapäeval köetakse suitsusauna. Köstriaseme peres saab olla abiks puude saagimisel ja kaeda, kuidas taimedega lõnga värvimine on edenenud. Nädalavahetustel koob käsitöömeister seal kangastelgedel villast suurrätti. Rusi talus on tarvis veel lina lõugutada ja ropsida, et kõik kiud ikka kätte saaks. Kolga talu perenaine koob aga parasjagu kalavõrku kevadisele räimepüügile vastu astumiseks. Nuki kehviku elamisse on asunud kingsepp Kriuks King, kes nädalavahetustel jalamõõtu võtab ja tellimuse peale häid saapaid valmistab. Härjapea perenaised küpsetavad ja keedavad igal pühapäeval maitsvaid roogasid 1920.– 1930. aastate retseptide järgi ning juuni, juuli ja augusti laupäevadel tutvustavad muuseumi fondidest pärit esemete abil kodutekstiilide valmistamist.

Mai lõpust septembri alguseni saab igal nädalavahetusel osa ka Leigarite värvikatest tantsuetendustest. Tegevust jätkub kõikidesse taludesse ja pea igal pool on võimalus jõu või nõuga kaasa lüüa. Neljal suvisel kaduneljapäeval on muuseumi Roosta talus külas Lahemaa tervisekool, kes kõneleb ja näitab vanade eestlaste ravivõtteid. Juttu tuleb saunravist, soonetasumisest, mesilaste, kaanide ja kuppudega ravimisest. Kahel suvisel reedel on aga võimalus koos muuseumi teadu-

ri Anneli Banneriga tutvuda jalutuskäigul ajaloolise taimekasvatusega ning küsida nõu, kuidas oma koduaedu esivanemate kombel kauniks muuta.

Suuremad rahvaüritused Lisaks igapäevastele askeldustele mahub muuseumi suve sisse ka mitmeid suuri üritusi. 1. mail leiab aset kevadlaat, kust lisaks laadakaubale saab koju viia hulgaliselt uusi teadmisi ja oskusi. Muuseumi maa-arhitektuurikeskuse eestvedamisel tegutseb

ehitajate küla, oma koostööpartneritega õpetavad ja jagavad nad kontakte kõigile, kelle vanad majad kõpitsemist vajavad. Avatud on aianduse õu, kus saab teada, mida ja millal on õige aeg istutada ning millised taimed sobiksid 1920.–1930. aastatel ehitatud maja aeda. Kaasa saab osta istikuid. Sassi-Jaani talu õuest saab meistrite hoov, kus oma oskusi ja loomingut tutvustavad käsitööseltsid ja -gildid. Traditsiooniliselt tähistame ka kevadisi ja sügisesi talupäevi, muuseumiööd, memme-taa-

di päevi, jaanilaupäeva, leivapäeva ja mihklipäeva. Muuseumiöö üldteema “Öös on inimesi” raames räägime inimestest, kes elasid Rocca al Mare alal ajal, mil siin asusid uhked baltisaksa suvemõisad. Jaanilaupäeval saab osa vanadest jaaniõhtu kommetest. Palju on tantsu, laulu ja head muusikat. Lisaks meie oma Untsakatele ja Midridele toob õhtusse särtsu ka uus täht Soome folkmuusikataevas – Haaga Folk Maschine. Kuigi suvel koolitükke tegema ei pea, tegutseb Kuie koolimaja töökas pere omal kombel. Kahel

augustikuu nädalal ootavad nad 7–12aastaseid tüdrukuid ja poisse laagrisse, kus linnalapsed saavad aimu karjalaste tegemistest. Mängitakse laulumänge, lauldakse rahvalaule, tehakse rahvapille, proovitakse kätt talutöödes ja meisterdatakse. Kohtumiseni juba jüripäeval Eesti Vabaõhumuuseumis!

Dagmar Ingi Eesti Vabaõhumuuseumi eksposit­ siooniosakonna juhataja

Täpsem info muuseumis toimuva kohta: www.evm.ee

17. august 2013

TULE KAUPLEMA KOOS PARIMATEGA! Ootame Teid Eesti suurimale käsitöölaadale müüma nii ehedat käsitööd, istikuid kui muud väärt talukaupa

EESTI TOIDU TELK

Avatud 1200 m2 suurune Eesti Toidu Telk, mille eesmärgiks tutvustada Eesti parimaid ne talu- ja mahetootjaid imi

TANEL PADAR & THE SUN, ZETOD JA ANNE VESKI

er e r t gis .ee e r s t jak öölaa aprillil e l aup .käsit algab 1. k ja ww imine w streer Info i Reg


40  R E K L A A M  

 MESSILEHT 11. aprill 2013 


MESSILEHT (aprill 2013)